Kiri

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Rahandusministeerium

Teie 14.01.2025 nr 4-2/25-00063

Meie 27.02.2025 nr 1-5/25/185-2

KLIM sisend: Riigihangete direktiivide hindamise

avalik konsultatsioon

Austatud kolleegid

Vastavalt Riigikantselei resolutsioonile nr 4-2/25-00063 edastame Kliimaministeeriumi sisendi

seisukohtade kujundamiseks Euroopa Komisjoni riigihangete direktiivide hindamise avaliku

konsultatsiooni kohta, mida palume seisukohtade koostamisel arvestada.

Riigihangete teemal peame läbivalt oluliseks kolmandate riikide hankes osalemise välistuse

suuremat võimalikkust (nt lennundusjulgestuse ja energiatööstuse seadmed, meretööstuses, ITK-s

jpm). Julgeolekukaalutlusi peaks direktiivide puhul enam arvestama ning tarneahelakindlus tuleks

võimalusel alati tagada, seetõttu ei tohiks direktiivid ootamatutes olukordades vastupidiselt ELi ja

liikmesriikide huvidele töötada.

Riigihangete kvaliteedi parandamiseks peaksid EL-i riigihangete direktiivid keskenduma

elukaarekuludele, EL-i tasandil ühtlustatud keskkonnanõuetele, jätkusuutlikkusele,

ringmajanduslikele lahendustele ja paindlikkusele. Kuigi kehtivad direktiivid võimaldavad

elukaarekulude arvestamist, domineerib paljudes liikmesriikides, sealhulgas Eestis, endiselt

madalaima hinna kriteerium. Selle muutmiseks tuleks hankijatele kehtestada ühtsed ja praktilised

metoodikad elukaarekulude hindamiseks.

Vähendamaks riigihangete vaidlustuse osakaalu, leiame, et Euroopa Komisjoni

keskkonnahoidlike riigihangete töögrupp EC GPP AG peaks jõulisemalt tegema tööd valdkondade

keskkonnahoidlike kriteeriumite uuendamisega. Ühtsed nõuded EL-i turul aitaksid tagada parema

kvaliteedi asjadele, teenustele ja ehitustöödele ning muuta keskkonnanõuded üheselt mõistetavaks.

Lisaks rõhutame keskkonnahoidlike riigihangete mahukama rakendamise vajadust, milleks tuleb

kaaluda ja võimalusel kehtestada konkreetsed kohustused avalikule sektorile. Oluline on läbi

keskkonnahoidlike riigihangete edendada ringmajandust, sh teisese toorme nõudlust. Sarnaselt

tuleks riigihangetes tagada laiendatud tootjavastutuse nõuete täitmine, st riigihanke võitja peaks

tagama, et muude õiguslikult sätestatud kohustuste seas on täidetud ka laiendatud tootjavastutuse

kohustus kui see võitja tootele kohaldub.

Samuti tähtsustame direktiivide paindlikumaks muutmist näiteks läbi osade nõuete lihtsustamise,

mis võimaldaks riigihangetes enam VKEde osalemist ning hangete protsessi kiirendamist. Osades

valdkondades, eriti kiireloomulistes hangetes, peaks olema suurem paindlikkus, et reageerida turu

muutustele, kiireloomulistele vajadustele.

Lisaks toome välja, et hetkel on riigihangete direktiivi eeskirjad avaliku sektori sisese koostöö ja

sisehangete tegemiseks pigem piiravad. Antud süsteem peaks olema selge, läbipaistev ja

ennekõike tõhus. Näiteks toob kirjale lisatud KIKi sisend välja, et sisetehingu ja hankijate vahelise

koostöö regulatsioon on ebaselge, mistõttu ei leia sellega kaasnevad võimalused tihti kasutust, nt

teenuse ostmisel riigi sihtasutuselt, mis on ainult sama teenuse riigile osutamiseks loodud.

Kirjale on lisatud nii Kliimaministeeriumi kui Keskkonnainvesteeringute Keskuse täpsemad

ettepanekud konsultatsiooni küsimustiku vastuseks, mida palume nii seisukohtade koostamisel kui

küsimustikule vastamisel arvestada. Samuti palume arvestada Kliimaministeeriumi valitsemisala

asutuste ja ettevõtete esitatud asjasse puutuvate ettepanekutega Rahandusministeeriumi tellimusel

2024. a TGS BALTIC koostatud riigihangete lihtsustamise aruandes.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristi Klaas

rohereformi asekantsler kantsleri ülesannetes

Lisad: Lisa 1. Täidetud küsimustik KLIM sisend

Lisa 2. Täidetud küsimustik KIK sisend

Lisa 3. Riigihangete lihtsustamise aruande KLIM valitsemisala sisend

Eliise Merila, 626 2843

[email protected]

1

Riigihankedirektiivide hindamine Tärniga (*) märgitud väljad on kohustuslikud.

Sissejuhatus

Käesolev avalik konsultatsioon on järgmiste lahutamatu osa:ELi riigihankedirektiivide hindamise

direktiiv 2014/23/EL kontsessioonilepingute sõlmimise kohta; direktiiv 2014/24/EL riigihangete kohta; direktiiv 2014/25/EL, milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid.

Nende direktiivide eesmärk on olnud tagada avaliku sektori vahendite tõhus kasutamine, aidata tugevdada ühtsel turul konkurentsi ning edendada avaliku sektori kulutuste läbipaistvust ja usaldusväärsust. Samuti eeldati, et direktiivid aitavad muuta Euroopa majanduse keskkonnahoidlikumaks, sotsiaalsemaks ja innovaatilisemaks, suurendada VKEde osalemist hankemenetlustes, vähendada hankemenetlustega seotud halduskoormust ning neid menetlusi lihtsustada ja paindlikumaks muuta.

Käesoleva hindamise eesmärk on koguda teavet, mis võimaldab komisjonil hinnata ELi hanketurge ja selgitada välja, kas

ELi riigihangete õigusraamistik on tõhus ja sidus, senine õigusraamistik on praeguses kontekstis endiselt asjakohane.

Kõnealused direktiivid . Tagasiside nende siseriiklike õigusaktideon siseriiklikku õigusesse üle võetud kohta, millega direktiive üle ei võeta, jääb konsultatsiooni kohaldamisalast välja.

Avaliku konsultatsiooni tulemused võetakse kokku faktilises aruandes, mis avaldatakse portaalis „Avaldage arvamust!“. Tulemusi analüüsitakse koos muude andmetega ning need esitatakse komisjoni aruandes riigihankedirektiivide hindamise kohta ja sellele lisatud komisjoni talituste töödokumendis.

Konsultatsioon koosneb viiest teemast. Iga teema kohta on võimalik esitada .vabatekstina ka lisamärkusi Küsitluse lõpus saate üles laadida faili, mis sisaldab üksikasjalikumat vastust, sealhulgas võimalikku tõendu

.smaterjali

Teie andmed

Minu vastus on järgmises keeles: bulgaaria eesti hispaania

*

2

hollandi horvaadi iiri inglise itaalia kreeka läti leedu malta poola portugali prantsuse rootsi rumeenia saksa slovaki sloveeni soome taani tšehhi ungari

Vastan kui akadeemiline asutus / teadusasutus ettevõtjate ühendus ettevõtja/äriühing tarbijaorganisatsioon ELi kodanik keskkonnaorganisatsioon ELi mittekuuluva riigi kodanik vabaühendus avaliku sektori asutus ametiühing muu

*

3

Eesnimi

Perekonnanimi

E-posti aadress (ei avalikustata)

Tegevuse ulatus: rahvusvaheline kohalik üleriigiline piirkondlik

Valitsemistasand kohalik asutus kohalik amet

Valitsemistasand parlament asutus amet

Organisatsiooni nimi kuni 255 tähemärki

Organisatsiooni suurus: mikroorganisatsioon (1-9 töötajat) väikeorganisatsioon (10-49 töötajat) keskmine organisatsioon (50-249 töötajat) suurorganisatsioon (250 või rohkem töötajat)

Organisatsioonile läbipaistvusregistris määratud tunnusnumber

*

*

*

*

*

*

*

*

4

Kas Teie organisatsioon on registreeritud läbipaistvusregistris? See on vabatahtlik andmebaas organisatsioonidele, kes soovivad mõjutada ELi otsustusprotsessi.

Päritoluriik Märkige enda või oma organisatsiooni päritoluriik.   Loetelu ei kajasta Euroopa institutsioonide ametlikku seisukohta nimetatud üksuste õigusliku seisundi või poliitika suhtes. Sellesse on koondatud sageli lahknevad loetelud ja tavad.

Afganistan Ghana Lõuna-Georgia ja Lõuna- Sandwichi saared

Saint Kitts ja Nevis

Ahvenamaa Gibraltar Lõuna-Korea Saint Lucia Albaania Grenada Lõuna-Sudaan Saint-Martin Alžeeria Gröönimaa Luksemburg Saint-Pierre ja

Miquelon Ameerika Samoa Gruusia Macau Saint Vincent Ameerika Ühendriigid

Guadeloupe Madagaskar Saksamaa

Andorra Guam Madalmaad Sambia Angola Guatemala Malaisia Samoa Anguilla Guernsey Malawi San Marino Antarktis Guinea Maldiivid São Tomé ja

Príncipe Antigua ja Barbuda

Guinea-Bissau Mali Saudi Araabia

Araabia Ühendemiraadid

Guyana Malta Seišellid

Argentina Haiti Mani saar Senegal Armeenia Heard ja

McDonald Maroko Serbia

Aruba Hiina Marshalli Saared Sierra Leone Aserbaidžaan Hispaania Martinique Singapur Austraalia Honduras Mauritaania Sint-Maarten Austria Hongkong Mauritius Slovakkia Bahama Horvaatia Mayotte Sloveenia Bahrein Ida-Timor Mehhiko Somaalia

*

5

Bangladesh Iirimaa Mikroneesia Soome Barbados Iisrael Moldova Sri Lanka Belau India Monaco Sudaan Belgia Indoneesia Mongoolia Suriname Belize Iraak Montenegro Süüria Benin Iraan Montserrat Svalbard ja Jan

Mayen Bermuda Island Mosambiik Šveits Bhutan Itaalia Myanmar/Birma Taani Boliivia Jaapan Namiibia Tadžikistan Bonaire, Sint Eustatius ja Saba

Jamaica Nauru Tai

Bosnia ja Hertsegoviina

Jeemen Nepal Taiwan

Botswana Jersey Nicaragua Tansaania Bouvet' saar Jordaania Nigeeria Togo Brasiilia Jõulusaar Niger Tokelau Briti India ookeani ala

Kaimanisaared Niue Tonga

Briti Neitsisaared Kambodža Norfolki saar Trinidad ja Tobago

Brunei Kamerun Norra Tšaad Bulgaaria Kanada Omaan Tšehhi Burkina Faso Kasahstan Paapua Uus-

Guinea Tšiili

Burundi Katar Pakistan Tuneesia Clipperton Keenia Palestiina Türgi Colombia Kesk-Aafrika

Vabariik Panama Türkmenistan

Cooki saared Kiribati Paraguay Turks ja Caicos Costa Rica Komoorid Peruu Tuvalu Côte d’Ivoire Kongo

Demokraatlik Vabariik

Pitcairn Uganda

Curaçao Kongo Vabariik Põhja-Korea Ühendkuningriik

6

Djibouti Kookossaared Põhja- Makedoonia

Ühendriikide hajasaared

Dominica Kõrgõzstan Põhja-Mariaanid Ühendriikide Neitsisaared

Dominikaani Vabariik

Kosovo Poola Ukraina

Ecuador Kreeka Portugal Ungari Eesti Küpros Prantsuse

Antarktilised ja Lõunaalad

Uruguay

Egiptus Kuuba Prantsuse Guajaana

Usbekistan

Ekvatoriaal- Guinea

Kuveit Prantsuse Polüneesia

Uus-Kaledoonia

El Salvador Lääne-Sahara Prantsusmaa Uus-Meremaa Eritrea Laos Puerto Rico Valgevene Eswatini Läti Réunion Vanuatu Etioopia Leedu Roheneemesaar

ed Vatikani Linnriik

Fääri saared Lesotho Rootsi Venemaa Falklandi saared Libeeria Rumeenia Venezuela Fidži Liechtenstein Rwanda Vietnam Filipiinid Liibanon Saalomoni

Saared Wallis ja Futuna

Gabon Liibüa Saint-Barthélemy Zimbabwe Gambia Lõuna-Aafrika Saint Helena,

Ascension ja Tristan da Cunha

Komisjon avaldab kõik selle avaliku konsultatsiooni raames laekunud vastused. Saate valida, kas nõustute oma andmete avaldamisega või eelistate jääda vastuse avaldamisel anonüümseks. Läbipaistvuse huvides avaldatakse alati vastaja liik (näiteks „ettevõtjate ühendus“, „tarbijaorganisatsioon“, „ELi kodanik“), päritoluriik, organisatsiooni nimi ja suurus ning sellele läbipaistvusregistris määratud

Valige enda jaoks kõige sobivamad privaatsussätted. tunnusnumber. Teie e-posti aadressi ei avaldata. Vaikimisi kasutatavad privaatsussätted olenevad vastaja liigist.

Vastuse avaldamise privaatsussätted*

7

Komisjon avaldab selle avaliku konsultatsiooni raames laekunud vastused. Saate valida, kas andmed avalikustada või jääda anonüümseks.

Jään anonüümseks. Avaldatakse see, kellena vastasite, Teie päritoluriik ja esitatud vastus muutmata kujul. Teie nime ei avaldata. Palun ärge esitage vastuses oma isikuandmeid. Luban andmed avalikustada. Avaldatakse Teie nimi ning see, kellena vastasite, Teie päritoluriik ja esitatud vastus.

Vastuse avaldamise privaatsussätted Komisjon avaldab selle avaliku konsultatsiooni raames laekunud vastused. Saate valida, kas andmed avalikustada või jääda anonüümseks.

Jään anonüümseks. Avaldatakse ainult organisatsiooni andmed: vastaja liik, selle organisatsiooni nimi, mille nimel vastati, organisatsioonile läbipaistvusregistris määratud tunnusnumber, organisatsiooni suurus ja päritoluriik ning esitatud vastus muutmata kujul. Teie nime ei avaldata. Kui soovite jääda anonüümseks, siis ärge esitage vastuses oma isikuandmeid. Luban andmed avalikustada. Avaldatakse organisatsiooni ja vastaja andmed: vastaja liik, selle organisatsiooni nimi, mille nimel vastati, organisatsioonile läbipaistvusregistris määratud tunnusnumber, organisatsiooni suurus ja päritoluriik ning esitatud vastus. Avaldatakse ka Teie nimi.

Olen nõus .isikuandmete kaitse valdkonnas kohaldatavate sätetega

Kogemus ELi riigihangetega Kas Teie ise olete või Teie organisatsioon on viimase kaheksa aasta jooksul osalenud riigihangetes?

Jah Ei

Kas Teie organisatsioon on viimase kaheksa aasta jooksul korraldanud riigihankemenetlusi?

Jah Ei

*

*

*

8

Palun valige riigihanke liik, millega olete seotud olnud:kõige sagedamini Ehitustööde lepingud või kontsessioonilepingud, millest igaühe maksumus on üle 5,5 miljoni euro Avaliku sektori asutustega sõlmitud asjade või teenuste hanke lepingud, millest igaühe maksumus on üle 140 000 euro Vee-, energeetika- või transpordisektori asjade või teenuste hanke lepingud, millest igaühe maksumus on üle 440 000 euro Eespool nimetatust väiksema maksumusega lepingud

1. jaotis. Lihtsamad ja paindlikumad eeskirjad, kulutõhusus, läbipaistvus, usaldusväärsus

*

9

Kas direktiivid on oma eesmärgid saavutanud?

Nõustun täielikult

Nõustun Olen

neutraalne Ei

nõustu

Ei nõustu üldse

Ei oska öelda

Direktiivid aitasid avaliku sektori hankijatel* saada ehitustööde, kaupade ja teenuste hankimisel majanduslikult soodsama

.pakkumuse

Direktiividega muudeti kohaldatavate eeskirjade

.kohaldamisala selgemaks

Direktiividega tagati riigihangete süsteemis piisav (nt paindlikkus menetluste ja hankemeetodite laiem valik).

Riigihangete digitaliseerimine (e- ) aitas riigihanked vähendada

ehitustööde, kaupade ja teenuste hankimisega seotud

.halduskoormust

Riigihangete digitaliseerimine (e- ) riigihanked kiirendas

ehitustööde, kaupade ja .teenuste hankimist

Direktiividega nähti ette ELi lihtsamad eeskirjad

riigihangete süsteemi jaoks.

10

Direktiivid aitasid vähendada riigihankemenetlustes

ja leevendada korruptsiooni poliitilist survet.

Direktiividega edendati riigihangetes ausameelsuse

ja võrdseid tingimusi.kultuuri

Direktiivid suurendasid avaliku sektori hankijate tegevuse

.kutseliseks muutmist

Direktiividega suurendati , kuna nendega läbipaistvust

kehtestati nõuetekohane raamistik pakkumuste avaldamiseks riigihankemenetluse kõigis etappides.

Direktiivid andsid suurema selles osas, et õiguskindluse

hankes on järgitud menetlusreegleid.

Direktiivid lihtsustasid alltöövõtjatele ehitustööde, kaupade ja teenuste eest kiirete

tegemist.maksete

11

* Käesolevas küsitluses mõistetakse mõiste „avaliku sektori hankijad“ all avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijaid.

12

Direktiivide eesmärgid tuli saavutada kõnealustes õigusaktides sätestatud eeskirjade kaudu. Mil määral nõustute järgmiste väidetega?

Nõustun täielikult

Nõustun Olen

neutraalne Ei

nõustu

Ei nõustu üldse

Ei oska öelda

Direktiivide eeskirjad, mille eesmärk on lihtsustada

(nt e-riigihanked, menetlusi Euroopa ühtne hankedokument, ettevõtja kinnituste kasutamine), on endiselt asjakohased ja piisavad.

Direktiivide eeskirjad, mille eesmärk on suurendada

(nt menetluslikku paindlikkust olemasolevate menetluste valik, pakkumuste esitamise tähtajad, lepingumuudatused), on endiselt asjakohased ja piisavad.

Direktiivide eeskirjad kohta (nt kogu läbipaistvuse

ELis veebisaidil Tenders Electronic Daily „TED“ avaldamine) on endiselt asjakohased ja piisavad.

Direktiivide eeskirjad järelevalve kohta (nt TEDis esitatud andmete kvaliteet) on endiselt asjakohased ja piisavad.

13

Direktiivide eeskirjad kohta (nt usaldusvääruse

menetlusest kõrvalejätmise alused, huvide konflikte reguleerivad eeskirjad) on endiselt asjakohased ja piisavad.

14

Kui Teil on mõne eespool nimetatud väite kohta märkusi, esitage need siin.

Juurdepääs ELi riigihanketurule

2. jaotis. Lihtsam turulepääs, VKEd ja piiriülene osalemine

15

Kas direktiivid on oma eesmärgid saavutanud?

Nõustun täielikult

Nõustun Olen

neutraalne Ei

nõustu

Ei nõustu üldse

Ei oska öelda

Direktiivid suurendasid riigihanketurgudel konkurentsi (nt läbipaistvuseeskirjad lihtsustavad ettevõtjate turulepääsu).

Direktiivides sätestati eeskirjad, millega tagatakse teistest ELi

pärit pakkujate riikidest võrdne menetluse kõigis kohtlemine

etappides ja pakkumuste objektiivne hindamine.

Direktiivid lihtsustasid VKEdel riigihangetes osalemist (nt võimalus jagada hanked osadeks).

Direktiivid lihtsustasid riigihangetel pakkumuste

(nt e-esitamist välismaalt riigihangete kaudu).

16

Direktiivide eesmärgid tuli saavutada kõnealustes õigusaktides sätestatud eeskirjade kaudu. Mil määral nõustute järgmiste väidetega?

Nõustun täielikult

Nõustun Olen

neutraalne Ei

nõustu

Ei nõustu üldse

Ei oska öelda

Direktiivides sätestatud eeskirjad kohta on VKEde turulepääsu

endiselt asjakohased ja piisavad.

Direktiivide eeskirjad e- kohta on riigihangete hõlbustamise turulepääsu

vahendina endiselt asjakohased ja piisavad.

Direktiivide eeskirjad teiste ELi riikide ettevõtjate turulepääsu

kohta on endiselt asjakohased ja piisavad.

Direktiivide eeskirjad kolmandate riikide ettevõtjate

kohta on endiselt turulepääsu asjakohased ja piisavad.

Direktiivide eeskirjad avaliku ja sektori sisese koostöö

kohta on endiselt sisehangete asjakohased ja piisavad.

Kui Teil on mõne eespool nimetatud väite kohta märkusi, esitage need siin.

Strateegilised riigihanked

3. jaotis. Strateegiliste probleemide lahendamine

Kas direktiivid on oma eesmärgid saavutanud?

Mõju avaliku sektori hankijatele

Nõustun täielikult

Nõustun Olen

neutraalne Ei

nõustu

Ei nõustu üldse

Ei oska öelda

17

Direktiividega innustati avaliku sektori hankijaid ostma

ehitustöid, keskkonnahoidlikke kaupu ja teenuseid.

Direktiividega innustati avaliku sektori hankijaid ostma

sotsiaalselt vastutustundlikke ehitustöid, kaupu ja teenuseid.

Direktiividega innustati avaliku sektori hankijaid ostma

ehitustöid, kaupu uuenduslikke ja teenuseid.

18

Mõju tarnijatele

Nõustun täielikult

Nõustun Olen

neutraalne Ei

nõustu

Ei nõustu üldse

Ei oska öelda

Direktiividega innustati ettevõtjaid tegema suuremaid jõupingutusi, et pidada majandustegevuses kinni

.keskkonnastandarditest

Direktiividega innustati äriühinguid võtma majandustegevuses rohkem arvesse .sotsiaalseid aspekte

Direktiividega innustati äriühinguid kasutama majandustegevuses rohkem

.uuenduslikke lahendusi

19

Direktiivide eesmärgid tuli saavutada kõnealustes õigusaktides sätestatud eeskirjade kaudu. Mil määral nõustute järgmiste väidetega?

Nõustun täielikult

Nõustun Olen

neutraalne Ei

nõustu

Ei nõustu üldse

Ei oska öelda

Direktiivide eeskirjad, millega püütakse edendada

hankeid keskkonnahoidlikke (nt kvaliteedi tagamise standardid ja keskkonnajuhtimisstandardid), on endiselt asjakohased ja piisavad.

Direktiivide eeskirjad, millega püütakse edendada sotsiaalselt

hankeid (nt vastutustundlikuid reserveeritud hankeleping, puuetega inimeste ligipääsetavuse nõuded ja arvestamine kõikide kasutajatega), on endiselt asjakohased ja piisavad.

Direktiivide eeskirjad kohta innovatsiooni toetamise

(nt innovatsioonipartnerlus, võistlev dialoog) on endiselt asjakohased ja piisavad.

Direktiivide eeskirjad igat liiki strateegiliste hangete

20

toetamiseks (nt majanduslikult soodsaima pakkumuse kasutamine) on endiselt asjakohased ja piisavad.

Direktiivide eeskirjad, mis käsitlevad intellektuaalomandi

üleandmist, et õiguste võimaldada riigihangetel edendada innovatsiooni, on endiselt asjakohased ja piisavad.

21

Kui Teil on mõne eespool nimetatud väite kohta märkusi, esitage need siin.

Konkurents ELi riigihanketurul

4. jaotis. Konkurents Liiga suur

Piisav Liiga väike

Arvamus puudub

ELi riigihanketurul on ...konkurents

Ühe pakkujaga menetluste (lepingu sõlmimine pärast üksnes ühe pakkumuse saamist) sagedus on...

Otselepingute sõlmimise (läbirääkimistega hankemenetlus ilma hanketeate avaldamiseta) sagedus on...

Ainult (mis erineb hinna alusel lepingute sõlmimise majanduslikult soodsaima lepingu sõlmimisest) sagedus on...

Kas nõustute mõnega nendest väidetest ühe pakkujaga menetluste suure kohta?sageduse

See annab märku halbadest hanketavadest. See ei ole seotud hanketavadega, vaid turustruktuuri või muude hankega mitteseotud teguritega. Ei nõustu kummagi eespool esitatud väitega

Kas nõustute mõnega nendest väidetest kohta?otselepingute suure sageduse See annab märku halbadest hanketavadest. See on teatavatel tingimustel õiguspärane hanketava ning võib hõlbustada menetluste paindlikkust ja õigeaegsust. Ei nõustu kummagi eespool esitatud väitega

Kas nõustute mõnega nendest väidetest ainult hinna alusel lepingute sõlmimise kohta?suure sageduse

See annab märku halbadest hanketavadest. See võib olla teatavatel asjaoludel tõhus (nt lihtsam ja kiirem viis homogeensete kaupade ostmiseks). Tehniliste nõuetega on võimalik tagada kõrge kvaliteet. Ei nõustu ühegi eespool esitatud väitega

22

on konkurents ELi riigihanketurul...Viimase kaheksa aasta jooksul suurenenud jäänud samaks vähenenud Arvamus puudub

Võite esitada märkusi konkurentsi taseme aspektide kohta, millega olete ELi riigihanketurul kokku puutunud.

ELi riigihankeraamistiku sidusus ja vastupidavus

23

5. jaotis. Sidusus Nõustun täielikult

Nõustun Olen

neutraalne Ei

nõustu

Ei nõustu üldse

Ei oska öelda

Kolm riigihankedirektiivi* on üksteisega sidusad.

Kolme riigihankedirektiivi on üksteisega eesmärgid

sidusad.

ELi direktiiv, mis käsitleb kaitse- ja julgeolekuvaldkonna

riigihankeid, on kolme riigihankedirektiiviga sidus.

ELi õiguskaitsevahendite direktiiv, mis käsitleb riigihankelepingute sõlmimise

, on kolme läbivaatamist riigihankedirektiiviga sidus.

ELi õigusaktid, mis käsitlevad riigihankeid (nt valdkondlikud eeskirjad, nagu nullnetotööstuse määrus või keskkonnasõbralike sõidukite direktiiv), on kolme riigihankedirektiiviga sidusad.

Direktiivide tulemusena hakati riigihankepoliitikat ELi riikides

kohaldama.järjepidevamalt

24

* Direktiiv 2014/23/EL kontsessioonilepingute sõlmimise kohta, direktiiv 2014/24/EL riigihangete kohta, direktiiv 2014/25/EL, milles

käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid.

Kui Teil on mõne eespool nimetatud väite kohta märkusi, esitage need siin.

6. jaotis. Vastupidavus

25

Kas direktiivid on muutuvaid asjaolusid arvestades endiselt asjakohased ja piisavad?

Nõustun täielikult

Nõustun Olen

neutraalne Ei

nõustu

Ei nõustu üldse

Ei oska öelda

Direktiivid täidavad oma otstarvet aidata kaasa ELi

* strateegilisele autonoomiale (sealhulgas ELi tarneahelate turvalisusele).

Direktiivid täidavad oma otstarvet kiireloomulistes

, võimaldades olukordades avaliku sektori hankijatel hankida ehitustöid, kaupu ja teenuseid õigeaegselt ning teha vajaduse korral oste isegi kiiremini.

Direktiivid täidavad oma otstarvet, kui esineb suuri

(nt tarneahela tarnepuudujääke häired tervise-, energia- või julgeolekukriisi ajal).

Direktiivid täidavad oma otstarvet tagada, et avaliku sektori hankijad võtavad nõuetekohaselt arvesse

.julgeolekukaalutlusi

26

* ELi strateegiline autonoomia kujutab endast ELi suutlikkust tegutseda iseseisvalt. See tähendab, et strateegiliselt olulistes

poliitikavaldkondades ei sõltuta teistest riikidest.

Kui Teil on mõne eespool nimetatud väite kohta märkusi, esitage need siin.

Võrdlus

7. jaotis. ELi piirmääradest allapoole jääva maksumusega hanked

Võrreldes hangetega, mille maksumus jääb , on allapoole ELi piirmäärasid* tehingute tegemine direktiivide eeskirjade alusel...

Alati Väga sageli

Mõnikord Harva Mitte kunagi

Ei oska öelda

lihtsam

kulutõhusam

kiirem

läbipaistvam ja õiglasem

professionaalsem

tihedama konkurentsiga

keskkonnahoidlikum

sotsiaalselt vastutustundlikum

rohkem innovatsiooni toetav

paremini korruptsiooni ennetav

* Piirmäärad on järgmised (ligikaudu): i) ehitustööde lepingute või kontsessioonilepingute maksumus on üle 5,5 miljoni euro; ii) avaliku sektori

asutustega sõlmitud asjade või teenuste hanke lepingute maksumus on üle 140 000 euro ning c) vee-, energeetika- või transpordisektori

asjade või teenuste hanke lepingute maksumus on üle 440 000 euro.

8. jaotis. Erahanked

Võrreldes on müük direktiivide eeskirjade kohaselt...erahangetega

27

Alati Väga sageli

Mõnikord Harva Mitte kunagi

Ei oska öelda

lihtsam

kulutõhusam

kiirem

läbipaistvam ja õiglasem

professionaalsem

tihedama konkurentsiga

keskkonnahoidlikum

sotsiaalselt vastutustundlikum

rohkem innovatsiooni toetav

paremini korruptsiooni ennetav

Täname Teid vastuse eest! Soovi korral võite esitada täiendavaid märkusi või lisada faili, milles on võetud kokku Teie seisukoht direktiivide hindamise kohta.

Laadige oma fail(id) üles. Lubatud on üksnes pdf,txt,doc,docx,odt,rtf tüüpi failid

1

Riigihankedirektiivide hindamine Tärniga (*) märgitud väljad on kohustuslikud.

Sissejuhatus

Käesolev avalik konsultatsioon on järgmiste lahutamatu osa:ELi riigihankedirektiivide hindamise

direktiiv 2014/23/EL kontsessioonilepingute sõlmimise kohta; direktiiv 2014/24/EL riigihangete kohta; direktiiv 2014/25/EL, milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid.

Nende direktiivide eesmärk on olnud tagada avaliku sektori vahendite tõhus kasutamine, aidata tugevdada ühtsel turul konkurentsi ning edendada avaliku sektori kulutuste läbipaistvust ja usaldusväärsust. Samuti eeldati, et direktiivid aitavad muuta Euroopa majanduse keskkonnahoidlikumaks, sotsiaalsemaks ja innovaatilisemaks, suurendada VKEde osalemist hankemenetlustes, vähendada hankemenetlustega seotud halduskoormust ning neid menetlusi lihtsustada ja paindlikumaks muuta.

Käesoleva hindamise eesmärk on koguda teavet, mis võimaldab komisjonil hinnata ELi hanketurge ja selgitada välja, kas

ELi riigihangete õigusraamistik on tõhus ja sidus, senine õigusraamistik on praeguses kontekstis endiselt asjakohane.

Kõnealused direktiivid . Tagasiside nende siseriiklike õigusaktideon siseriiklikku õigusesse üle võetud kohta, millega direktiive üle ei võeta, jääb konsultatsiooni kohaldamisalast välja.

Avaliku konsultatsiooni tulemused võetakse kokku faktilises aruandes, mis avaldatakse portaalis „Avaldage arvamust!“. Tulemusi analüüsitakse koos muude andmetega ning need esitatakse komisjoni aruandes riigihankedirektiivide hindamise kohta ja sellele lisatud komisjoni talituste töödokumendis.

Konsultatsioon koosneb viiest teemast. Iga teema kohta on võimalik esitada .vabatekstina ka lisamärkusi Küsitluse lõpus saate üles laadida faili, mis sisaldab üksikasjalikumat vastust, sealhulgas võimalikku tõendu

.smaterjali

Teie andmed

Minu vastus on järgmises keeles: bulgaaria eesti hispaania

*

2

hollandi horvaadi iiri inglise itaalia kreeka läti leedu malta poola portugali prantsuse rootsi rumeenia saksa slovaki sloveeni soome taani tšehhi ungari

Vastan kui akadeemiline asutus / teadusasutus ettevõtjate ühendus ettevõtja/äriühing tarbijaorganisatsioon ELi kodanik keskkonnaorganisatsioon ELi mittekuuluva riigi kodanik vabaühendus avaliku sektori asutus ametiühing muu

*

3

Eesnimi

Perekonnanimi

E-posti aadress (ei avalikustata)

Tegevuse ulatus: rahvusvaheline kohalik üleriigiline piirkondlik

Valitsemistasand kohalik asutus kohalik amet

Valitsemistasand parlament asutus amet

Organisatsiooni nimi kuni 255 tähemärki

Organisatsiooni suurus: mikroorganisatsioon (1-9 töötajat) väikeorganisatsioon (10-49 töötajat) keskmine organisatsioon (50-249 töötajat) suurorganisatsioon (250 või rohkem töötajat)

Organisatsioonile läbipaistvusregistris määratud tunnusnumber

*

*

*

*

*

*

*

*

4

Kas Teie organisatsioon on registreeritud läbipaistvusregistris? See on vabatahtlik andmebaas organisatsioonidele, kes soovivad mõjutada ELi otsustusprotsessi.

Päritoluriik Märkige enda või oma organisatsiooni päritoluriik.   Loetelu ei kajasta Euroopa institutsioonide ametlikku seisukohta nimetatud üksuste õigusliku seisundi või poliitika suhtes. Sellesse on koondatud sageli lahknevad loetelud ja tavad.

Afganistan Ghana Lõuna-Georgia ja Lõuna- Sandwichi saared

Saint Kitts ja Nevis

Ahvenamaa Gibraltar Lõuna-Korea Saint Lucia Albaania Grenada Lõuna-Sudaan Saint-Martin Alžeeria Gröönimaa Luksemburg Saint-Pierre ja

Miquelon Ameerika Samoa Gruusia Macau Saint Vincent Ameerika Ühendriigid

Guadeloupe Madagaskar Saksamaa

Andorra Guam Madalmaad Sambia Angola Guatemala Malaisia Samoa Anguilla Guernsey Malawi San Marino Antarktis Guinea Maldiivid São Tomé ja

Príncipe Antigua ja Barbuda

Guinea-Bissau Mali Saudi Araabia

Araabia Ühendemiraadid

Guyana Malta Seišellid

Argentina Haiti Mani saar Senegal Armeenia Heard ja

McDonald Maroko Serbia

Aruba Hiina Marshalli Saared Sierra Leone Aserbaidžaan Hispaania Martinique Singapur Austraalia Honduras Mauritaania Sint-Maarten Austria Hongkong Mauritius Slovakkia Bahama Horvaatia Mayotte Sloveenia Bahrein Ida-Timor Mehhiko Somaalia

*

5

Bangladesh Iirimaa Mikroneesia Soome Barbados Iisrael Moldova Sri Lanka Belau India Monaco Sudaan Belgia Indoneesia Mongoolia Suriname Belize Iraak Montenegro Süüria Benin Iraan Montserrat Svalbard ja Jan

Mayen Bermuda Island Mosambiik Šveits Bhutan Itaalia Myanmar/Birma Taani Boliivia Jaapan Namiibia Tadžikistan Bonaire, Sint Eustatius ja Saba

Jamaica Nauru Tai

Bosnia ja Hertsegoviina

Jeemen Nepal Taiwan

Botswana Jersey Nicaragua Tansaania Bouvet' saar Jordaania Nigeeria Togo Brasiilia Jõulusaar Niger Tokelau Briti India ookeani ala

Kaimanisaared Niue Tonga

Briti Neitsisaared Kambodža Norfolki saar Trinidad ja Tobago

Brunei Kamerun Norra Tšaad Bulgaaria Kanada Omaan Tšehhi Burkina Faso Kasahstan Paapua Uus-

Guinea Tšiili

Burundi Katar Pakistan Tuneesia Clipperton Keenia Palestiina Türgi Colombia Kesk-Aafrika

Vabariik Panama Türkmenistan

Cooki saared Kiribati Paraguay Turks ja Caicos Costa Rica Komoorid Peruu Tuvalu Côte d’Ivoire Kongo

Demokraatlik Vabariik

Pitcairn Uganda

Curaçao Kongo Vabariik Põhja-Korea Ühendkuningriik

6

Djibouti Kookossaared Põhja- Makedoonia

Ühendriikide hajasaared

Dominica Kõrgõzstan Põhja-Mariaanid Ühendriikide Neitsisaared

Dominikaani Vabariik

Kosovo Poola Ukraina

Ecuador Kreeka Portugal Ungari Eesti Küpros Prantsuse

Antarktilised ja Lõunaalad

Uruguay

Egiptus Kuuba Prantsuse Guajaana

Usbekistan

Ekvatoriaal- Guinea

Kuveit Prantsuse Polüneesia

Uus-Kaledoonia

El Salvador Lääne-Sahara Prantsusmaa Uus-Meremaa Eritrea Laos Puerto Rico Valgevene Eswatini Läti Réunion Vanuatu Etioopia Leedu Roheneemesaar

ed Vatikani Linnriik

Fääri saared Lesotho Rootsi Venemaa Falklandi saared Libeeria Rumeenia Venezuela Fidži Liechtenstein Rwanda Vietnam Filipiinid Liibanon Saalomoni

Saared Wallis ja Futuna

Gabon Liibüa Saint-Barthélemy Zimbabwe Gambia Lõuna-Aafrika Saint Helena,

Ascension ja Tristan da Cunha

Komisjon avaldab kõik selle avaliku konsultatsiooni raames laekunud vastused. Saate valida, kas nõustute oma andmete avaldamisega või eelistate jääda vastuse avaldamisel anonüümseks. Läbipaistvuse huvides avaldatakse alati vastaja liik (näiteks „ettevõtjate ühendus“, „tarbijaorganisatsioon“, „ELi kodanik“), päritoluriik, organisatsiooni nimi ja suurus ning sellele läbipaistvusregistris määratud

Valige enda jaoks kõige sobivamad privaatsussätted. tunnusnumber. Teie e-posti aadressi ei avaldata. Vaikimisi kasutatavad privaatsussätted olenevad vastaja liigist.

Vastuse avaldamise privaatsussätted*

7

Komisjon avaldab selle avaliku konsultatsiooni raames laekunud vastused. Saate valida, kas andmed avalikustada või jääda anonüümseks.

Jään anonüümseks. Avaldatakse see, kellena vastasite, Teie päritoluriik ja esitatud vastus muutmata kujul. Teie nime ei avaldata. Palun ärge esitage vastuses oma isikuandmeid. Luban andmed avalikustada. Avaldatakse Teie nimi ning see, kellena vastasite, Teie päritoluriik ja esitatud vastus.

Vastuse avaldamise privaatsussätted Komisjon avaldab selle avaliku konsultatsiooni raames laekunud vastused. Saate valida, kas andmed avalikustada või jääda anonüümseks.

Jään anonüümseks. Avaldatakse ainult organisatsiooni andmed: vastaja liik, selle organisatsiooni nimi, mille nimel vastati, organisatsioonile läbipaistvusregistris määratud tunnusnumber, organisatsiooni suurus ja päritoluriik ning esitatud vastus muutmata kujul. Teie nime ei avaldata. Kui soovite jääda anonüümseks, siis ärge esitage vastuses oma isikuandmeid. Luban andmed avalikustada. Avaldatakse organisatsiooni ja vastaja andmed: vastaja liik, selle organisatsiooni nimi, mille nimel vastati, organisatsioonile läbipaistvusregistris määratud tunnusnumber, organisatsiooni suurus ja päritoluriik ning esitatud vastus. Avaldatakse ka Teie nimi.

Olen nõus .isikuandmete kaitse valdkonnas kohaldatavate sätetega

Kogemus ELi riigihangetega Kas Teie ise olete või Teie organisatsioon on viimase kaheksa aasta jooksul osalenud riigihangetes?

Jah Ei

Kas Teie organisatsioon on viimase kaheksa aasta jooksul korraldanud riigihankemenetlusi?

Jah Ei

*

*

*

8

Palun valige riigihanke liik, millega olete seotud olnud:kõige sagedamini Ehitustööde lepingud või kontsessioonilepingud, millest igaühe maksumus on üle 5,5 miljoni euro Avaliku sektori asutustega sõlmitud asjade või teenuste hanke lepingud, millest igaühe maksumus on üle 140 000 euro Vee-, energeetika- või transpordisektori asjade või teenuste hanke lepingud, millest igaühe maksumus on üle 440 000 euro Eespool nimetatust väiksema maksumusega lepingud

1. jaotis. Lihtsamad ja paindlikumad eeskirjad, kulutõhusus, läbipaistvus, usaldusväärsus

*

9

Kas direktiivid on oma eesmärgid saavutanud?

Nõustun täielikult

Nõustun Olen

neutraalne Ei

nõustu

Ei nõustu üldse

Ei oska öelda

Direktiivid aitasid avaliku sektori hankijatel* saada ehitustööde, kaupade ja teenuste hankimisel majanduslikult soodsama

.pakkumuse

Direktiividega muudeti kohaldatavate eeskirjade

.kohaldamisala selgemaks

Direktiividega tagati riigihangete süsteemis piisav (nt paindlikkus menetluste ja hankemeetodite laiem valik).

Riigihangete digitaliseerimine (e- ) aitas riigihanked vähendada

ehitustööde, kaupade ja teenuste hankimisega seotud

.halduskoormust

Riigihangete digitaliseerimine (e- ) riigihanked kiirendas

ehitustööde, kaupade ja .teenuste hankimist

Direktiividega nähti ette ELi lihtsamad eeskirjad

riigihangete süsteemi jaoks.

10

Direktiivid aitasid vähendada riigihankemenetlustes

ja leevendada korruptsiooni poliitilist survet.

Direktiividega edendati riigihangetes ausameelsuse

ja võrdseid tingimusi.kultuuri

Direktiivid suurendasid avaliku sektori hankijate tegevuse

.kutseliseks muutmist

Direktiividega suurendati , kuna nendega läbipaistvust

kehtestati nõuetekohane raamistik pakkumuste avaldamiseks riigihankemenetluse kõigis etappides.

Direktiivid andsid suurema selles osas, et õiguskindluse

hankes on järgitud menetlusreegleid.

Direktiivid lihtsustasid alltöövõtjatele ehitustööde, kaupade ja teenuste eest kiirete

tegemist.maksete

11

* Käesolevas küsitluses mõistetakse mõiste „avaliku sektori hankijad“ all avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijaid.

12

Direktiivide eesmärgid tuli saavutada kõnealustes õigusaktides sätestatud eeskirjade kaudu. Mil määral nõustute järgmiste väidetega?

Nõustun täielikult

Nõustun Olen

neutraalne Ei

nõustu

Ei nõustu üldse

Ei oska öelda

Direktiivide eeskirjad, mille eesmärk on lihtsustada

(nt e-riigihanked, menetlusi Euroopa ühtne hankedokument, ettevõtja kinnituste kasutamine), on endiselt asjakohased ja piisavad.

Direktiivide eeskirjad, mille eesmärk on suurendada

(nt menetluslikku paindlikkust olemasolevate menetluste valik, pakkumuste esitamise tähtajad, lepingumuudatused), on endiselt asjakohased ja piisavad.

Direktiivide eeskirjad kohta (nt kogu läbipaistvuse

ELis veebisaidil Tenders Electronic Daily „TED“ avaldamine) on endiselt asjakohased ja piisavad.

Direktiivide eeskirjad järelevalve kohta (nt TEDis esitatud andmete kvaliteet) on endiselt asjakohased ja piisavad.

13

Direktiivide eeskirjad kohta (nt usaldusvääruse

menetlusest kõrvalejätmise alused, huvide konflikte reguleerivad eeskirjad) on endiselt asjakohased ja piisavad.

14

Kui Teil on mõne eespool nimetatud väite kohta märkusi, esitage need siin.

Juurdepääs ELi riigihanketurule

2. jaotis. Lihtsam turulepääs, VKEd ja piiriülene osalemine

15

Kas direktiivid on oma eesmärgid saavutanud?

Nõustun täielikult

Nõustun Olen

neutraalne Ei

nõustu

Ei nõustu üldse

Ei oska öelda

Direktiivid suurendasid riigihanketurgudel konkurentsi (nt läbipaistvuseeskirjad lihtsustavad ettevõtjate turulepääsu).

Direktiivides sätestati eeskirjad, millega tagatakse teistest ELi

pärit pakkujate riikidest võrdne menetluse kõigis kohtlemine

etappides ja pakkumuste objektiivne hindamine.

Direktiivid lihtsustasid VKEdel riigihangetes osalemist (nt võimalus jagada hanked osadeks).

Direktiivid lihtsustasid riigihangetel pakkumuste

(nt e-esitamist välismaalt riigihangete kaudu).

16

Direktiivide eesmärgid tuli saavutada kõnealustes õigusaktides sätestatud eeskirjade kaudu. Mil määral nõustute järgmiste väidetega?

Nõustun täielikult

Nõustun Olen

neutraalne Ei

nõustu

Ei nõustu üldse

Ei oska öelda

Direktiivides sätestatud eeskirjad kohta on VKEde turulepääsu

endiselt asjakohased ja piisavad.

Direktiivide eeskirjad e- kohta on riigihangete hõlbustamise turulepääsu

vahendina endiselt asjakohased ja piisavad.

Direktiivide eeskirjad teiste ELi riikide ettevõtjate turulepääsu

kohta on endiselt asjakohased ja piisavad.

Direktiivide eeskirjad kolmandate riikide ettevõtjate

kohta on endiselt turulepääsu asjakohased ja piisavad.

Direktiivide eeskirjad avaliku ja sektori sisese koostöö

kohta on endiselt sisehangete asjakohased ja piisavad.

Kui Teil on mõne eespool nimetatud väite kohta märkusi, esitage need siin.

Strateegilised riigihanked

3. jaotis. Strateegiliste probleemide lahendamine

Kas direktiivid on oma eesmärgid saavutanud?

Mõju avaliku sektori hankijatele

Nõustun täielikult

Nõustun Olen

neutraalne Ei

nõustu

Ei nõustu üldse

Ei oska öelda

17

Direktiividega innustati avaliku sektori hankijaid ostma

ehitustöid, keskkonnahoidlikke kaupu ja teenuseid.

Direktiividega innustati avaliku sektori hankijaid ostma

sotsiaalselt vastutustundlikke ehitustöid, kaupu ja teenuseid.

Direktiividega innustati avaliku sektori hankijaid ostma

ehitustöid, kaupu uuenduslikke ja teenuseid.

18

Mõju tarnijatele

Nõustun täielikult

Nõustun Olen

neutraalne Ei

nõustu

Ei nõustu üldse

Ei oska öelda

Direktiividega innustati ettevõtjaid tegema suuremaid jõupingutusi, et pidada majandustegevuses kinni

.keskkonnastandarditest

Direktiividega innustati äriühinguid võtma majandustegevuses rohkem arvesse .sotsiaalseid aspekte

Direktiividega innustati äriühinguid kasutama majandustegevuses rohkem

.uuenduslikke lahendusi

19

Direktiivide eesmärgid tuli saavutada kõnealustes õigusaktides sätestatud eeskirjade kaudu. Mil määral nõustute järgmiste väidetega?

Nõustun täielikult

Nõustun Olen

neutraalne Ei

nõustu

Ei nõustu üldse

Ei oska öelda

Direktiivide eeskirjad, millega püütakse edendada

hankeid keskkonnahoidlikke (nt kvaliteedi tagamise standardid ja keskkonnajuhtimisstandardid), on endiselt asjakohased ja piisavad.

Direktiivide eeskirjad, millega püütakse edendada sotsiaalselt

hankeid (nt vastutustundlikuid reserveeritud hankeleping, puuetega inimeste ligipääsetavuse nõuded ja arvestamine kõikide kasutajatega), on endiselt asjakohased ja piisavad.

Direktiivide eeskirjad kohta innovatsiooni toetamise

(nt innovatsioonipartnerlus, võistlev dialoog) on endiselt asjakohased ja piisavad.

Direktiivide eeskirjad igat liiki strateegiliste hangete

20

toetamiseks (nt majanduslikult soodsaima pakkumuse kasutamine) on endiselt asjakohased ja piisavad.

Direktiivide eeskirjad, mis käsitlevad intellektuaalomandi

üleandmist, et õiguste võimaldada riigihangetel edendada innovatsiooni, on endiselt asjakohased ja piisavad.

21

Kui Teil on mõne eespool nimetatud väite kohta märkusi, esitage need siin.

Konkurents ELi riigihanketurul

4. jaotis. Konkurents Liiga suur

Piisav Liiga väike

Arvamus puudub

ELi riigihanketurul on ...konkurents

Ühe pakkujaga menetluste (lepingu sõlmimine pärast üksnes ühe pakkumuse saamist) sagedus on...

Otselepingute sõlmimise (läbirääkimistega hankemenetlus ilma hanketeate avaldamiseta) sagedus on...

Ainult (mis erineb hinna alusel lepingute sõlmimise majanduslikult soodsaima lepingu sõlmimisest) sagedus on...

Kas nõustute mõnega nendest väidetest ühe pakkujaga menetluste suure kohta?sageduse

See annab märku halbadest hanketavadest. See ei ole seotud hanketavadega, vaid turustruktuuri või muude hankega mitteseotud teguritega. Ei nõustu kummagi eespool esitatud väitega

Kas nõustute mõnega nendest väidetest kohta?otselepingute suure sageduse See annab märku halbadest hanketavadest. See on teatavatel tingimustel õiguspärane hanketava ning võib hõlbustada menetluste paindlikkust ja õigeaegsust. Ei nõustu kummagi eespool esitatud väitega

Kas nõustute mõnega nendest väidetest ainult hinna alusel lepingute sõlmimise kohta?suure sageduse

See annab märku halbadest hanketavadest. See võib olla teatavatel asjaoludel tõhus (nt lihtsam ja kiirem viis homogeensete kaupade ostmiseks). Tehniliste nõuetega on võimalik tagada kõrge kvaliteet. Ei nõustu ühegi eespool esitatud väitega

22

on konkurents ELi riigihanketurul...Viimase kaheksa aasta jooksul suurenenud jäänud samaks vähenenud Arvamus puudub

Võite esitada märkusi konkurentsi taseme aspektide kohta, millega olete ELi riigihanketurul kokku puutunud.

ELi riigihankeraamistiku sidusus ja vastupidavus

23

5. jaotis. Sidusus Nõustun täielikult

Nõustun Olen

neutraalne Ei

nõustu

Ei nõustu üldse

Ei oska öelda

Kolm riigihankedirektiivi* on üksteisega sidusad.

Kolme riigihankedirektiivi on üksteisega eesmärgid

sidusad.

ELi direktiiv, mis käsitleb kaitse- ja julgeolekuvaldkonna

riigihankeid, on kolme riigihankedirektiiviga sidus.

ELi õiguskaitsevahendite direktiiv, mis käsitleb riigihankelepingute sõlmimise

, on kolme läbivaatamist riigihankedirektiiviga sidus.

ELi õigusaktid, mis käsitlevad riigihankeid (nt valdkondlikud eeskirjad, nagu nullnetotööstuse määrus või keskkonnasõbralike sõidukite direktiiv), on kolme riigihankedirektiiviga sidusad.

Direktiivide tulemusena hakati riigihankepoliitikat ELi riikides

kohaldama.järjepidevamalt

24

* Direktiiv 2014/23/EL kontsessioonilepingute sõlmimise kohta, direktiiv 2014/24/EL riigihangete kohta, direktiiv 2014/25/EL, milles

käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid.

Kui Teil on mõne eespool nimetatud väite kohta märkusi, esitage need siin.

6. jaotis. Vastupidavus

25

Kas direktiivid on muutuvaid asjaolusid arvestades endiselt asjakohased ja piisavad?

Nõustun täielikult

Nõustun Olen

neutraalne Ei

nõustu

Ei nõustu üldse

Ei oska öelda

Direktiivid täidavad oma otstarvet aidata kaasa ELi

* strateegilisele autonoomiale (sealhulgas ELi tarneahelate turvalisusele).

Direktiivid täidavad oma otstarvet kiireloomulistes

, võimaldades olukordades avaliku sektori hankijatel hankida ehitustöid, kaupu ja teenuseid õigeaegselt ning teha vajaduse korral oste isegi kiiremini.

Direktiivid täidavad oma otstarvet, kui esineb suuri

(nt tarneahela tarnepuudujääke häired tervise-, energia- või julgeolekukriisi ajal).

Direktiivid täidavad oma otstarvet tagada, et avaliku sektori hankijad võtavad nõuetekohaselt arvesse

.julgeolekukaalutlusi

26

* ELi strateegiline autonoomia kujutab endast ELi suutlikkust tegutseda iseseisvalt. See tähendab, et strateegiliselt olulistes

poliitikavaldkondades ei sõltuta teistest riikidest.

Kui Teil on mõne eespool nimetatud väite kohta märkusi, esitage need siin.

Võrdlus

7. jaotis. ELi piirmääradest allapoole jääva maksumusega hanked

Võrreldes hangetega, mille maksumus jääb , on allapoole ELi piirmäärasid* tehingute tegemine direktiivide eeskirjade alusel...

Alati Väga sageli

Mõnikord Harva Mitte kunagi

Ei oska öelda

lihtsam

kulutõhusam

kiirem

läbipaistvam ja õiglasem

professionaalsem

tihedama konkurentsiga

keskkonnahoidlikum

sotsiaalselt vastutustundlikum

rohkem innovatsiooni toetav

paremini korruptsiooni ennetav

* Piirmäärad on järgmised (ligikaudu): i) ehitustööde lepingute või kontsessioonilepingute maksumus on üle 5,5 miljoni euro; ii) avaliku sektori

asutustega sõlmitud asjade või teenuste hanke lepingute maksumus on üle 140 000 euro ning c) vee-, energeetika- või transpordisektori

asjade või teenuste hanke lepingute maksumus on üle 440 000 euro.

8. jaotis. Erahanked

Võrreldes on müük direktiivide eeskirjade kohaselt...erahangetega

27

Alati Väga sageli

Mõnikord Harva Mitte kunagi

Ei oska öelda

lihtsam

kulutõhusam

kiirem

läbipaistvam ja õiglasem

professionaalsem

tihedama konkurentsiga

keskkonnahoidlikum

sotsiaalselt vastutustundlikum

rohkem innovatsiooni toetav

paremini korruptsiooni ennetav

Täname Teid vastuse eest! Soovi korral võite esitada täiendavaid märkusi või lisada faili, milles on võetud kokku Teie seisukoht direktiivide hindamise kohta.

Laadige oma fail(id) üles. Lubatud on üksnes pdf,txt,doc,docx,odt,rtf tüüpi failid

EESTI EESTI LÄTI LEEDU Ahtri 6a Kaluri 2 Elizabetes 63-11 Konstitucijos Ave. 21A 10151 Tallinn 51004 Tartu LV-1050 Riia LT-08130 Vilnius Telefon +372 626 4300 Telefon +372 730 1610 Telefon +371 6788 9999 Telefon +370 5251 4444 [email protected] [email protected] [email protected] [email protected]

25.10.2024

VAHEARUANNE – TAGASISIDE KÜSIMINE

Ettepanekute sisukord

❖ Võimaldada hankijal kontrollida vaid majanduslikult soodsaima pakkumuse vastavust.

❖ Muuta põhjendamatult madala maksumuse kontrollimine hankemenetluses vabatahtlikuks.

❖ Alternatiivselt, kaotada ehitustööde hankelepingutes keskmise töötasu tõendi ning selgituse nõudmise

kohustus lähtuvalt pakkumuste maksumuse protsentidest.

❖ Välistada põhjendamatult madala maksumuse kontrollikohustusest kontsessioonilepingud, kui

riigihanke alusdokumentides pole hankija sätestanud teisiti.

❖ Kaotada riigihangete vaidlustuskomisjon kohustusliku kohtueelse menetluse organina.

❖ Luua siduva eelotsuse institutsioon.

❖ Võimaldada hankijal teha hankepassiga menetlustes kõik otsused korraga.

❖ Vähendada olukordasid, millal tuleb riigihanke alusdokumentide muutmise tõttu pikendada

pakkumuste või taotluste esitamise tähtaega.

❖ Anda hankijale võimalus otsustada, kui palju riigihanke alusdokumentide muutmisel pakkumuste või

taotluste esitamise tähtaega pikendada. Alternatiivselt, vähendada minimaalset tähtaega.

❖ Reguleerida seaduse tasandil, millal loetakse hankija päring ettevõtja poolt kättesaaduks.

Alternatiivselt, lühendada hankija päringule vastamise tähtaega.

❖ Kehtestada lihthanke ja riigihanke piirmäärad ministri määrusega.

❖ Tõsta lihthanke ja riigihanke piirmäärasid.

❖ Võimaldada kohaldada alla rahvusvahelise piirmäära lihthankemenetluse korda.

❖ Laiendada hankija võimalusi taotleda vaidlustusmenetluses hankelepingu sõlmimiseks loa andmist.

❖ Anda hankijale õigus pidada võistlevas dialoogis läbirääkimisi kõikide riigihanke aspektide, sh

hindamise kriteeriumide üle.

❖ Kaotada hankija kohustus pidada väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluses läbirääkimisi.

❖ Kaotada alla rahvusvahelise piirmäära jäävates riigihangetes kohustus põhjendada, miks hankija

otsustas riigihanget osadeks mitte jaotada.

❖ Võimaldada hankijal anda ettevõtjale ainult üks võimalus maksuvõla tasumiseks või ajatamiseks.

tgsbaltic.com 2 / 38

❖ Kohustada hankijat esitama raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingute andmeid raamlepingu

lõppedes, mitte iga iga 12 kuu kohta. Alternatiivselt, võimaldada koondandmeid esitada alates

raamlepingu kehtivusest, mitte alates raamlepingu sõlmimisest.

❖ Võimaldada hankijatel liituda teise hankija dünaamilise hankesüsteemiga.

❖ Võimaldada hankijal enamates olukordades esitada hankelepingu täitjale lisatellimus.

❖ Võimaldada hankijal kontrollida ehitustööde riigihangetes alltöövõtja kõrvaldamise aluseid vaid juhul,

kui tema osa hankelepingu täitmisel on suurem kui 10%.

❖ Sätestada vaikimisi pakkumuste jõusoleku tähtaeg ja siduda tagatise tähtaeg pakkumuste jõusoleku

tähtajaga.

❖ Luua võrgustikusektori hankijale täiendavad õigused väljakuulutamiseta läbirääkimistega

hankemenetluse kasutamiseks, kui hanke maht jääb alla rahvusvahelise piirmäära.

❖ Kohustada hankijat tegema ettevõtja kohta dünaamilise hankesüsteemiga liitmise otsus vaid siis, kui

ettevõtjat süsteemiga ei liideta.

❖ Täiendada Rahandusministeeriumi veebilehel oleva KKK rubriigi „Hankemenetlusest kõrvaldamine“

vastust küsimusele nr 2.

❖ Muuta Rahandusministeeriumi veebilehel oleva KKK rubriigi „Dünaamiline hankesüsteem“ vastust

küsimustele 2 ja 3.

❖ Muuta RHS § 39 selliselt, et e-kataloogi hangetel ei peaks kõik pakkujad oma pakkumusi e-kataloogi

sisestama

❖ Täiendada RHS § 177 lg-t 2 selliselt, et ka kaitse- ja julgeolekuvaldkonna hankemenetluses võib

hankija kõrvaldada hankemenetlusest ettevõtja ka RHS § 95 lg 4 p 12 alusel.

❖ Muuta RHS § 30 lg-t 102 selliselt, et hankijal on kohustus minikonkurssidel kontrollida kõrvaldamise

aluste esinemist ainult siis, kui raamlepingu maksumus on vähemalt võrdne rahvusvahelise

piirmääraga

❖ Kõrvaldamise aluste kontrolli jälg võiks kehtida hankija hangete üleselt 30 päeva.

❖ Ühtlustada mõiste „mittevastav pakkumus“ definitsioon RHS § 49 lg-s 2, § 156 lg-s 2 ja RHS § 114 lg-

s 2.

❖ Muuta RHS § 123 lg-t 5 selliselt, et RHS § 123 lg 1 p 3 või 4 alusel tehtud muudatuse kohta tuleks

registrile hankelepingu muutmise teada esitada 30 päeva jooksul muudatuse tegemisest arvates.

Võimaldada hankijal kontrollida vaid majanduslikult soodsaima pakkumuse vastavust.

Etapp: Pakkumuste vastavuse kontroll.

Ettepaneku täpne sisu:

Lisada uus säte RHS § 114 lg 11 järgmises sõnastuses: „Hankija võib kontrollida riigihanke

alusdokumentide tingimustele vastavust üksnes pakkumuse puhul, mille ta kavatseb käesoleva seaduse §

117 kohase hindamise tagajärjel tunnistada edukaks.“

Kehtestada RHS § 117 lg 1 uues sõnastuses: „Hankija hindab vastavaks tunnistatud pakkumusi vastavalt

riigihanke alusdokumentides nimetatud pakkumuste hindamise kriteeriumidele antud suhtelisele

tgsbaltic.com 3 / 38

osakaalule. Hankija tunnistab põhjendatud kirjaliku otsusega edukaks pakkumuste hindamise kriteeriumide

kohaselt majanduslikult soodsaima pakkumuse.“

Põhjendus ja mõju:

Kehtiva regulatsiooni kohaselt kontrollib hankija kvalifitseeritud pakkujate vastavust või esimese asjana

pärast pakkumuste avamist kõikide pakkumuste vastavust, kui hankija kasutab pöördmenetlust (RHS §

114 lg 1, § 52 lg 3). Hindamisele kuuluvad vaid vastavaks tunnistatud pakkumused (RHS § 117 lg 1).

Ettepaneku sisuks on võimaldada hankijatel soovi korral viia läbi n-ö täielikku pöördmenetlust. Kui

klassikaline menetlus hõlmab etappidena kõrvaldamist -> kvalifitseerimist -> vastavuse kontrolli ->

hindamist, oleks muudatuse tagajärjel võimalik hankijal hankemenetlust läbi viia risti vastupidi, s.t teha

esimesena kindlaks majanduslikult soodsaim pakkumus ning teha ülejäänud hankemenetluse toiminguid

vaid selle ühe pakkumuse ja pakkuja suhtes. Seejuures ei pea hankija ülejäänud toimingute tegemiseks

esmalt tegema pakkumuse edukaks tunnistamise otsust, kuna see veendumus võib tekkida hankijal ka n-

ö majasiseselt (vt ettepaneku sõnastus: „mille hankija kavatseb tunnistada edukaks“).

Kuigi enamikus liikmesriikides on hankemenetlus jagatud kindlateks etappideks, ei näe direktiiv seda

otseselt ette.1 Samuti ei näe direktiiv ette seda, millal ja milliste pakkumuste vastavust peab hankija

kontrollima.2 Klassikalise direktiivi art 56 lg 1 sätestab üldise kohustuse sõlmida leping hindamise

kriteeriumide kohaselt majanduslikult soodsaima pakkumusega, mis vastab hanketingimustele ja mille on

esitanud pakkuja, kellel on olemas nõutav kvalifikatsioon ja kes ei kuulu kõrvaldamisele. Ainsana on

etapiviisilisust reguleeritud direktiivi art 56 lg-s 2, mille järgi võib hankija otsustada pakkumused „läbi

vaadata“ enne kõrvaldamise aluste puudumise ja kvalifitseerimise tingimuste täitmise kontrollimist. Direktiiv

ei kohusta enne hindamist kontrollima kõikide pakkumuste vastavust, nii nagu sätestab kehtiv RHS.

Kuna see hoiab hankija jaoks aega kokku, rakendavad praktikas hankijad tihti juba praegu n-ö täielikku

pöördmenetlust, kui pakkumusi hinnatakse üksnes arvuliste näitajate alusel. Hankija ei asu kontrollima

näiteks iga 7 pakkumuse puhul spetsialistide vastavust nõuetele, kui ainsaks hindamise kriteeriumiks on

maksumus. Hankija kontrollib vaid soodsaima pakkumuse vastavust ning kui pakkumus on vastav,

tunnistab kõik pakkumused vastavaks. Nii vähendab hankija oluliselt oma töökoormust, kuna ei pea nt

esitama puudustega pakkumuste esitajatele selgituspäringuid ega tegema selle kohta põhjendatud

otsuseid. Kui hiljem peaks selguma, et soodsaim pakkumus on mittevastav (nt vaidlustusmenetluse

tulemusel), kontrollib hankija pingereas järgmise pakkumuse vastavust ja kui peaks järelduma, et see

pakkumus on mittevastav, teeb hankija oma varasema otsuse ümber (esimeses otsuses tunnistas hankija

pingereas teisel kohal oleva pakkumuse vastavaks).

Kehtiva regulatsiooni kohaselt ei ole selline hankija teguviis õiguspärane, kuigi direktiiv seda võimaldaks.

Ausa menetluse kontekstis on lõpuks oluline vaid see, et hankija sõlmib lepingu majanduslikult soodsaima

hanketingimustele vastava pakkumuse esitanud pakkujaga, kellel on nõutav kvalifikatsioon ja puuduvad

kõrvaldamise alused. Kuidas hankija täpselt selle tulemuseni jõuab, peaks olema hankija otsustada. Kui

riigihankes on sätestatud kvalitatiivseid hindamise kriteeriume, mille alusel pakkumuste hindamine võtab

kaua aega (nt projektiplaan, riskianalüüs, proovitöö vmt), ei ole hankijal tõenäoliselt otstarbekas esimese

sammuna pakkumusi hinnata – samas ei peaks selline võimalus olema seaduse tasandil välistatud.

Muudatusega kaasneb kaebeõiguse riive. Ainult hankijale on näha kõikide pakkumuste sisu, reeglina

teavad pakkujad üksteise pakkumustest vähe. Kui hankija on kohustatud kontrollima kõikide pakkumuste

vastavust, võib ta järeldada nt, et I ja IV kohal olevad pakkumused on vastavad, kuid II ja III kohal olevad

pakkumused mitte. Kui IV kohal oleva pakkumuse esitajal on alust arvata, et I kohal olev pakkumus on

ebaõigesti vastavaks tunnistatud, esitab ta tõenäoliselt hankija otsusele vaidlustuse. Muudatuse tagajärjel

kontrollib hankija vaid I kohal oleva pakkumuse vastavust ja IV kohal oleva pakkumuse esitaja tõenäoliselt

vaidlustust ei esita, kui tal pole põhjust kahtlustada, et II ja III kohal olevad pakkumused on mittevastavad.

1 Caranta, R., Sánchez Graells, A. European Public Procurement: Commentary on directive 2014. Cheltenham, UK: Edward Elgar Publishing 2021, lk 567. 2 Samas, lk 570.

tgsbaltic.com 4 / 38

Peame seda kaebeõiguse riivet kogumis siiski väheoluliseks:

• Eelmises lõigus nimetatud olukord on täna juba realiseerunud pöördmenetluse puhul, kus hankija

kontrollib vaid eduka pakkuja kvalifikatsiooni ja kõrvaldamise aluste puudumist. IV kohal oleval

pakkujal võib küll olla kahtlus, et I kohal olev pakkuja kvalifitseerimise tingimustele ei vasta, kuid

tal puudub teave II ja III kohal olevate pakkujate kohta.

• Pakkujal ei ole takistust nimetatud olukorras vaidlustust esitada. Kui vaidlustus on edukas, peab

hankija hakkama tuvastama järgmise pakkumuse vastavust. Pakkuja lihtsalt kannab teadmatusest

tulenevalt suuremat riski, et vaidlemine ei vii lõpuks lepinguni (pakkuja ei tea, kas II ja III kohal

olevad pakkumused on mittevastavad).

• Kolmandaks, vaidlustusi esitatakse marginaalses osas kõikidest riigihangetest (2023. aastal 209

vaidlust, riigihangete koguarv 9356) ning nendest omakorda moodustavad vastavuse vaidlused

väikese osa (209 vaidlusest 50).

Olukorras, kus kaebeõiguse riive on esiteks üksnes hüpoteetiline – riive on vaid siis, kui pingereas tagapool

olev pakkuja teab, et edukas pakkumus on mittevastav, aga ei tea, et ülejäänud temast ees olevad

pakkumused on samuti mittevastavad –, teiseks puudutab üksnes marginaalset osa kõikidest

riigihangetest, on riigihangete tõhustamise huvi meie hinnangul kaebeõiguse riivest kaalukam.

Kooskõla EL õigusega: Kooskõlas. Direktiiv ei kohusta kontrollima kõikide pakkumuste vastavust enne

pakkumuste hindamist.

Risk Oluline / keskmine / väheoluline

Õiguskaitse nõrgenemine Väheoluline

TAGASISIDE:

1. Kas ettepaneku rakendamine vähendaks töökoormust või oleks muul viisil teie töös kasulik?

Vähendaks töökoormust oluliselt kuna tihti on just selles etapis vaja pakkujate kululoendite kohta teha nt mitmeid selgitustaotlusi ja mittevastavuse otsuseid.

2. Kas on mõni takistus, mille tõttu ettepanekut ei saa või ei ole mõistlik rakendada?

• Ei kohalduks erimenetlustes, kus on vaja leida sobiv lahendus, hind jms läbirääkimiste teel.

• Oht on selles, et kui vastavuses kõikide pakkumuste kululoendeid ei kontrolli, siis ei pruugi tegeliku odavaimat pakkumist tuvastada sest ka arvutusvead jäävad avastamata. Pakkumuste positsioonid võivad ju vastavuse hindamisel muutuda.

3. Muu kommentaar

Muuta RHS § 122 lg 9 kohaldamine hankijale vabatahtlikuks – s.t maksete peatamise õigus tekib

vaid siis, kui hankija on selle õiguse sätestanud RHAD-s

Etapp: hankelepingu sõlmimine ja lepingu kohta teabe avaldamine; muu riigihanke korraldamisega

seonduv täiendav tegevus

Ettepaneku täpne sisu:

Kehtestada RHS § 122 lg 9 järgmises sõnastuses: „Ehitustööde hankelepingu ja ehitustööde

kontsessioonilepingu korral, mille eeldatav maksumus on vähemalt võrdne riigihanke piirmääraga, võib

hankija jätta talle hankelepingu või kontsessioonilepingu alusel pakkuja esitatud rahalise nõude vastavas

osas täitmata kui hankelepingu või kontsessioonilepingu täitmisel osalenud alltöövõtja esitab talle

põhjendatud avalduse seoses alltöövõtjaga sõlmitud allhankelepingu alusel rahalise kohustuse alusetult

täitmata jätmisega pakkuja poolt. Sellisel juhul täidab hankija rahalise kohustuse pakkujale siis, kui

alltöövõtjale on rahaline kohustus täidetud või kui hankijale on esitatud tõendid alltöövõtja nõude alusetuse

kohta.“

tgsbaltic.com 5 / 38

Põhjendus ja mõju:

RHS § 112 lg 9 kohaldub nii klassikalisele hankijale kui ka RHS § 145 lg 1 alusel võrgustikusektori hankijale

hangetes alates riigihanke piirmäärast. RHS § 122 lg 9 reguleerib pooltevahelisi suhteid pärast

hankelepingu sõlmimist. Seadusandja on kehtestanud RHS § 122 lg 9 sisuliselt imperatiivse ehitustööde

hankelepingu tingimusena, millest pooled ei saa kõrvale kalduda ega teisiti kokku leppida (HMKo 2-19-

8311, p 17.3.1). RHS § 122 lg 9 annab tellijale õiguse töövõtjale ehituse hankelepingu (töövõtulepingu)

alusel tasumisele kuuluvat makset kinni pidada, kui seda põhjendatult taotleb töövõtja alltöövõtja, kellele

tema arvates on allhankelepingu alusel jäetud rahaline kohustus alusetult täitmata. Kui hankijale aga

esitatakse tõendid alltöövõtja nõude alusetuse kohta, tuleb rahaline kohustus pakkujale (töövõtjale) täita.

Seega on hankijal (tellijal) ulatuslik kaalutlusruum, kas, mis summas ja millal maksed peatada ning millal

need maksed taastada.

Riigihanke tulemusel sõlmitava hankelepingu täitmise eest tasumine toimub suuremal või vähemal määral

avaliku raha eest. Seadusandja on nimetatud sättega soovinud anda hankijatele senisest enam võimaluse

kontrollida ja tagada, et avalikku raha kasutades ei toimuks ehitustööde alltöövõtjate ärakasutamist neile

peatöövõtjate poolt tehtud töö eest mittetasumisega (HMKo 2-19-8311, p 17.3.4). Kaalutlusõigus, millele

kohus viitab, ei puuduta küsimust, kas alltöövõtja taotluse saab jätta tähelepanuta, vaid üksnes seda, kas

normi eeldused on täidetud (ehk kas taotlus on põhjendatud). Seda peab tellija hindama. RHS § 122 lg 9

ütleb, et hankija „jätab rahalise nõude vastavas osas täitmata“ – siit kaalutlusõigust ei tulene. Tegemist on

imperatiivse sättega. Tingimusel, et alltöövõtja on esitanud põhjendatud avalduse, ei näe RHS § 122 lg 9

võimalust peatöövõtjale maksed peatamata jätta (Simovart, Parind. RHS kommenteeritud väljaanne, 2019,

lk 815).

See hankija kohustus on seotud alltöövõtjate kaitsega. Tegemist ei ole riigihanke korraldamise eesmärgiga

(RHS § 2). Alltöövõtjatele otsemaksete tegemise regulatsioon on hankedirektiivides üks tööriist, millega

soovitakse edendada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate osalust riigihangetes ning millele on

omistatud niisuguste ettevõtjate õiglase kohtlemise kõrval nii konkurentsi tihendavat kui ka turgu

tasakaalustavat mõju.3

Samas paneb see meede tellijale ebaproportsionaalse töökoormuse. Tellijast saab sisuliselt võõraste

poolte vahelise tsiviilõigusliku lepingu hindaja. Tellija peab tuvastama, kas alltöövõtjal esineb tasunõue, kas

see on täitmata ning miks on täitmata. Tellija peab hindama avalduse põhjendatust, mis mh tähendab

nõude edastamist peatöövõtjale ja peatöövõtja vastuargumentide kaalumist.

Õiguskirjanduses on seda meedet peetud ebatõhusaks ja kaudseks: „Kahetsusväärselt ei tundu RHS

lahendus omavat otsest positiivset mõju ühegi osalise jaoks. Tõsi, sellise surveavalduse võimalik kaudne

positiivne mõju alltöövõtja jaoks võib ilmneda, kui hankija poolt peatöövõtja rahalise makse peatamine

peaks mõjutama peatöövõtjat täitma oma rahalist kohustust alltöövõtja ees. Samas võib selline positiivne

mõju ka mitte saabuda, kuid teatav negatiivne mõju nii hankija kui ka peatöövõtja jaoks kaasneb RHS

lahendusega siiski igal juhul. Näiteks võib RHS § 122 lõikest 9 tulenevate meetmete rakendamine viia

peatöövõtja keerukasse finantsolukorda, seada ohtu hankeobjekti valmimise ja jätkusuutliku äritegevuse;

hankija jaoks aga suurendada oluliselt halduskoormust või tekitada lisakulusid – seda juhul, kui maksete

peatamise otsus peaks hiljem siiski osutuma ebaõigeks. Sellisena on RHS sätted nii eesmärgi kui ka

detailse sisu poolest hankedirektiividest eemaldunud. /…/ Praeguses redaktsioonis jätab RHS § 122 lõige

9 olulised üksikasjad kindlaks määramata, soosides oma ebamäärasuses olukorda, kus hankijad on

alltöövõtjate taotluste rahuldamisel pigem tagasihoidlikud. Järelikult ei saa kujundatud normid omada

tõhusat mõju väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ligipääsule hangetele ega soodustada

konkurentsi. Seadusi kehtestatakse selleks, et saavutada ühiskonnas mingisuguseid muutusi, seega saab

seaduse kvaliteedi kriteeriumiks olla peaasjalikult see, kas sellega saavutatakse ühiskonnas soovitav mõju

või mitte.“4

3 Kase, K. Alltöövõtja kaitse asemel peatöövõtja karistamine: riigihangete seaduse § 122 lõige 9. JURIDICA 2018/4, ptk 1.1. 4 Kase, K. Alltöövõtja kaitse asemel peatöövõtja karistamine: riigihangete seaduse § 122 lõige 9. JURIDICA 2018/4, ptk 2.2.

tgsbaltic.com 6 / 38

Muudatusettepanek võtab hankijalt kohustuse lepingu täitmise jooksul tegeleda alltöövõtjate tasunõuetega.

Muudatus on proportsionaalne, sest hankijal on konkreetset ehitustöö hankelepingu olemust arvesse võttes

siiski võimalus alltöövõtjat kaitsev reegel RHAD-i lisada.

Kooskõla Euroopa Liidu õigusega: Kooskõlas. Direktiivid ei reguleeri. Hankedirektiivides on

vabatahtlikuks ülevõtmiseks otsemaksete regulatsioon: kui alltöövõtja taotluse esitab, tasub hankija otse

alltöövõtjale.

Risk Oluline / keskmine / väheoluline

Õiguskaitse nõrgenemine Väheoluline

TAGASISIDE:

1. Kas ettepaneku rakendamine vähendaks töökoormust või oleks muul viisil teie töös kasulik?

2. Kas on mõni takistus, mille tõttu ettepanekut ei saa või ei ole mõistlik rakendada?

3. Muu kommentaar

Muuta põhjendamatult madala maksumuse kontrollimine hankemenetluses vabatahtlikuks.

Etapp: Põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse kontrollimine.

Põhjendused ja mõju: RHS § 115 lg 1 kohaselt peab hankija nõudma pakkujalt selgitusi, kui hankija leiab,

et pakkumuse maksumus on hankelepingu eset arvestades põhjendamatult madal. Pakkuja on kohustatud

esitama selgituse hankijale viie tööpäeva jooksul vastava nõude saamisest arvates. RHS § 115 on aga

muutunud väga vähemõjusaks, formaalne kontrollikohustus pikendab aga hankemenetluse läbiviimist ja

suurendab hankija/pakkuja töökoormust. Lisaks peab ehitushangetes hankija RHS § 115 järgimiseks

nõudma pakkujatelt või pakkumuses nimetatud alltöövõtja töötajate keskmine töötasu tõendeid ja

kõrvutama seda keskmise töötasuga hankelepingu esemele vastavas valdkonnas (RHS § 115 lg 3 ja 4).

RHS § 115 instituut eeldab hankijalt neid tegevusi: kahtluse tekke sedastamine, selgituste küsimine,

selgituste ootamine (vähemalt 5 tööpäeva, kuid tähtaega võib pikendada), pakkuja selgituste analüüs,

vajadusel täpsustavate küsimuste küsimine RHS § 115 lg 8 alusel, kaalutlusotsuse tulemuse kohta

põhjenduste koostamine.

Ometi on hankijal väga tegelikkuses ahtad võimalused RHS § 115 alusel kahtlaselt soodsa pakkumuse

tagasilükkamiseks. RHS § 115 kasulik mõju on suuresti illusoorne.

Esiteks, alapakkumuse tuvastamise peamine meetod on pakkumuse hinna ja majandusliku väärtuse

võrdlus,5 mis on iseenesest keerukas majanduslik hinnang. Hankijal, kes ei ole valdkonnas tegutsev isik,

on keeruline (kui mitte võimatu) alapakkumust sisuliselt tuvastada. Kuna hankija ei peagi alapakkumust ise

tuvastama, vaid hindama pakkuja selgituste tõsiseltvõetavust, sõltub hankija otsus mitte tegelikust kulude-

tulude eelarvest, vaid pakkuja kirjutamisoskusest ja pealiskaudsest veenvusest.

Teiseks, põhjendamatult madala maksumusega pakkumuseks ei ole alust pidada igasugust alla omahinna

pakkumust, RHS ei keela ristsubsideerimist.6 See aga tähendab, et hangetes, kus RHAD-s pole

ristsubsideerimist otsesõnu keelatud, on pakkujal alati võimalik põhjendada oma madalad hinda

võimalusega ristsubsideerida kahjum muude, hankelepingu väliste tuludega. Hankijal puudub sel juhul RHS

§ 115 lg 8 alusel tagasilükkamise alus.

5 RKHKo 3-3-1-50-15, p 23. 6 RKHKo 3-20-924, p 22.

tgsbaltic.com 7 / 38

Kolmandaks, RHS § 115 instituut põhjustab palju vaidlusi. Aruande koostamise seisuga 2024. aastal on

VAKO-le esitatud lausa 18 vaidlustust, mis on seotud kas alapakkumuse kahtlusega või pakkumuse tagasi

lükkamata jätmisega. Vaidlustusmenetlused pikendavad riigihanke läbiviimist vähemalt 49 päeva (VAKO

menetlus + ooteaeg) ja eeldavad täiendavat ajaressurssi nii hankijalt, edukalt pakkujalt kui ka vaidlustajalt.

Valdavalt on vaidlustused jäänud rahuldamata. Edukaks tunnistatud pakkuja konkurendid on RHS §-le 115

tuginedes VAKO-s edukad peamiselt vaid siis, kui hankija on kontrollimenetluse teostamata jätnud.

Neljandaks, põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse instituut on mõeldud kaitsma pakkujaid

hankija omavoli eest pakkumuse tagasilükkamisel.7 Samas RHS § 115 pakkujaid selle tagajärje eest

tegelikult ei kaitse. Nimelt hankijal ei oleks võimalik muul RHS alusel lükata pakkumust tagasi, kui talle

tundub, et pakkumuse maksumus on liiga madal. Vastava instituudi annabki hankijale just RHS § 115. Kui

see säte ei oleks hankemenetluses kohustuslik (ja hankija seda RHAD-is vabatahtlikult üle ei võta), ei oleks

alust kahtlaselt soodsa pakkumuse osas kontrollimenetlust teha ega pakkumust sel põhjusel tagasi lükata.

Pakkumuse maksumus ei ole üleüldse vastavustingimus, vaid hindamise ese (RHS § 85 lg 3).

Muudatuse mõju on oluline. Ühelt poolt kiirendab see riigihanke läbiviimist ja vähendab vaidluste hulka.

Teisalt kaob hankijal võimalus ennast reaalsete alapakkumuste eest kaitsta. Põhjendamatult madala

maksumusega pakkumuse regulatsiooni eesmärk on ka maandada hankelepingu mittenõuetekohase

täitmise riski. Hankemenetlus on hankijale kulukas ning hankelepingu ese vajalik avalike ülesannete

täitmiseks. Oluline tagada, et leping kohaselt täidetakse.8 Seetõttu peaks jääma hankijal võimalus RHS §-

i 115 siiski kohaldada. Otstarbekas on see võimalus muuta by default kohustuslikuks, kui hankija RHAD-s

vastupidist ei reguleeri. Seejuures on hankijal võimalik RHAD-s sätestada, et RHS § 115 kohaldamise

otsustamine võib toimuda pärast pakkumuste esitamist. Kui pärast pakkumuste esitamist ja pakkumustega

tutvumist hankija leiab, et ta RHS § 115 instituuti ei soovi rakendada, ei saa pakkujad selle kohaldamata

jätmist hankijale ka ette heita. Seeläbi on ettepanekuga seonduvate riskide realiseerumine minimaalne.

Kooskõla EL õigusega: Kooskõlas. Ettepanek puudutab hankemenetlusi alla rahvusvahelist piirmäära.

Risk Oluline / keskmine / väheoluline

Kohtupraktika juhiste äralangemine Väheoluline

Negatiivne mõju ettevõtlusele Keskmine

Konkurentsimoonutus ettevõtjate vahel Keskmine

Hankelepingu mittenõuetekohase täitmise risk Keskmine

TAGASISIDE:

1. Kas ettepaneku rakendamine vähendaks töökoormust või oleks muul viisil teie töös kasulik?

Pooldame, et see nõue oleks vabatahtlik teatud piirini, mingist maksumuste erinevusest alates tuleks ikka seda kontrollida, et oleks kindlus, et pakkuja suudab selle hinnaga lepingut täita. Hetkel §115 lg 2 p 1 ja 2 olevad määrad, mis kontrolli kohustuslikuks teevad võiks olla 40%.

2. Kas on mõni takistus, mille tõttu ettepanekut ei saa või ei ole mõistlik rakendada?

3. Muu kommentaar

Alternatiivselt, kaotada ehitustööde hankelepingutes keskmise töötasu tõendi ning selgituse

nõudmise kohustus lähtuvalt pakkumuste maksumuse protsentidest.

Etapp: Põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse kontrollimine.

7 EK C-285/99 ja C-286/99, p 49; RKHKo 3-3-1-50-15, p 20.2. 8 TlnRK 3-14-53094, p 20 TlnHK 3-16-139, p 22.

tgsbaltic.com 8 / 38

Ettepaneku täpsem sisu:

Tunnistada kehtetuks RHS § 115 lg-d 2—5.

Põhjendus ja mõju:

RHS § 115 lg-d 2-5 kohustavad hankijat küsima selgitust pakkumuse maksumuse kohta siis, kui tal

tegelikkuses kahtlust pakkumuse maksumuse osas ei ole. Kui kahtlust sisuliselt tekkinud ei ole, siis on

selgituste küsimise protsess üksnes formaalsus.

Ehitushangetes piirmäärade kehtestamine, mis peavad kahtluse tekitama, on ebaotstarbekas. Hankijatel

on õigus sõlmida erinevate ehitustööde tarbeks raamlepingu nii, et hankelepingud sõlmitakse igakordselt

minikonkursi alusel. Kuivõrd igakordselt korraldatakse minikonkursid, ei ole hankijal ega pakkujatel huvi

ühtegi maksumust ega kulu raamlepingus fikseerida. Hankija sätestab hindamise kriteeriumiks lihtsama

objekti ehitustööde maksumuse, mis aga raamlepingu mahtu ja kehtivust arvestades on marginaalne. Kui

pakkujate esitatud maksumused vastavad § 115 lg 2 p 1 tingimustele, peab hankija hakkama pakkujate

käest selgitusi küsima. Seda olukorras, kus minikonkursside käigus esitatakse hankelepingute sõlmimiseks

vastavalt konkreetsele ehitusobjektile alati uued maksumused.

Selgituste küsimine, kui pakkuja või tema alltöövõtjate töötajate keskmine töötasu jääb alla teatud piiri, on

riigihangetes asjatu. Kuni tänaseni on ebaselge, milliseid selgitusi peaks hankija pakkujalt nõudma, st

milliseid küsimusi esitama. Ebaselge on regulatsiooni eesmärk, seda ei ole RHS-i eelnõu seletuskirjas

avaldatud.9 Ilmselt on eesmärgiks võidelda ümbrikupalkade vastu. Õiguskirjanduses on sellise eesmärki

maksumenetlusest hankemenetlusse toomist peetud vägagi küsitavaks. Tõenäoliselt ei teeni see meede

ka eesmärki, vaid tekitab halduskoormust pakkujatele, hankijatele ja MTA-le, kes tõendeid väljastab.10 Eesti

seadustes ei ole keeldu, nagu ei võiks pakkuja oma töötajatele maksta vähem kui 70% keskmisest

töötasust hankelepingu esemele vastavas valdkonnas. Nii ei ole tõendi küsimisel mitte mingit reaalset mõju.

See ei aita vältida ümbrikupalka ega tõsta valdkonna töötasusid.

Kooskõla EL õigusega: kooskõlas. Hankedirektiivid ei reguleeri keskmist töötasu küsimist ega

ehitushangetes protsendimäärasid.

Risk Oluline / keskmine / väheoluline

Kohtupraktika juhiste äralangemine Väheoluline

Negatiivne mõju ettevõtlusele Väheoluline

TAGASISIDE:

1. Kas ettepaneku rakendamine vähendaks töökoormust või oleks muul viisil teie töös kasulik?

Nõustume, töötasu tõendi küsimine võiks tulla kõne alla kui hankijal tekib pakkumuse maksumuse osas põhjendamatult madala pakkumuse kahtlus ning olla kohustuslik kui täitub pakkumuste maksumuste erinevuse %, mis kohustab pakkumuse maksumust kontrollima.

2. Kas on mõni takistus, mille tõttu ettepanekut ei saa või ei ole mõistlik rakendada?

3. Muu kommentaar

9 Riigihangete seadus 450 SE. – Kättesaadav lingilt: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/d8709d7d-cf5c-45c6-8576- 1b7e86c80a8a/. 10 RHS kommenteeritud väljaanne, § 115 komm 31.

tgsbaltic.com 9 / 38

Välistada põhjendamatult madala maksumuse kontrollikohustusest kontsessioonilepingud, kui

riigihanke alusdokumentides pole hankija sätestanud teisiti.

Etapp: Põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse kontrollimine.

Ettepaneku täpne sisu:

Lisada RHS § 115 lg 11 järgmises sõnastuses: „Hankija ei ole kohustatud nõudma pakkujalt käesoleva

paragrahvi lõikes 1 nimetatud selgitust kontsessioonilepingu korral, kui riigihanke alusdokumentides ei ole

sätestatud teisiti.“

Kehtestada RHS § 115 lg 2 esimene osalause järgmises sõnastuses: „Hankija on kohustatud ehitustööde

hankelepingu või ehitustööde kontsessioonilepingu korral /…/.“

Põhjendused ja mõju:

RHS § 115 lg 1 kohaselt peab hankija, kes leiab, et esitatud pakkumuse maksumus on põhjendamatult

madal, nõudma pakkujalt sellekohast selgitust. Ettepaneku sisuks on kaotada kontsessioonilepingute

puhul põhjendamatult madala maksumuse kontrollimenetlus. Kohtud ja VAKO on juba praegu sedastanud,

et madala maksumuse kontroll kontsessioonimenetlustes toimub vaid juhul, kui hankija on nii RHADis

sätestanud.11 Praegu seda seadusest siiski ei selgu.

Direktiivi preambulas on selgitatud: „Kontsessioonide andmisele kohaldatava õigusraamistiku eeskirjad

peaksid olema selged ja lihtsad. Nendes peaks selgelt kajastuma kontsessioonide eripära võrreldes

riigihankelepingutega ning nendega ei tohiks kaasneda liigset bürokraatiat.“12 Seega on Euroopa Liidu

seadusandja sätestanud selge piiri kontsessioonide andmise ja muude hankelepingute vahele.

Kontsessioonilepingute direktiiv 2014/23/EL ei näe ette põhjendamatult madala maksumuse kontrolli.

Kohtupraktikas on selgitatud, et majandusliku äririski jätmine kontsessionäärile on kontsessiooni

põhielement.13

Põhjendamatult madala maksumuse kontrolli kaotamine soodustab konkurentsi ja võimaldab pakkuda

odavamaid lahendusi. Samas võtab hankija riski, et projekt ei ole madala kasumlikkuse tõttu jätkusuutlik,

kui hankija pakutud hinna põhjendatust ei kontrolli. Lisaks on võimalik tugevas turupositsioonis olevatel

ettevõtjatel oma positsiooni kuritarvitada, et tõrjuda vähekasumlike või kahjumlike projektidega uusi turule

sisenejaid. Neid riske maandab see, et hankijal on endiselt õigus maksumuse põhjendatust kontrollida –

aga mitte kohustus.

Kooskõla EL õigusega: Kooskõlas. Direktiiv ei kohusta kontrollima kontsessioonilepingutes maksumuse

põhjendatust.

Risk Oluline / keskmine / väheoluline

Projekti jätkusuutlikkuse vähenemine Keskmine

Turupositsiooni kuritarvitamine Keskmine

TAGASISIDE:

1. Kas ettepaneku rakendamine vähendaks töökoormust või oleks muul viisil teie töös kasulik?

2. Kas on mõni takistus, mille tõttu ettepanekut ei saa või ei ole mõistlik rakendada?

3. Muu kommentaar

11 RKHKo 3-19-1825, p 13; TlnRngKo 3-21-2867, p 13; VAKO 268-18/203204, p 10.1.3. 12 Direktiivi 2014/23/EL põhjenduspunkt 2. 13 TlnRngKo 3-20-537, p 32.

tgsbaltic.com 10 / 38

Kaotada riigihangete vaidlustuskomisjon kohustusliku kohtueelse menetluse organina.

Etapp: riigihangete vaidlustamine.

Põhjendus ja mõju:

Riigihangete vaidlustuskomisjon (VAKO) on hankevaidlustes kohustuslik kohtueelne menetlus. Ettevõtjal

on võimalik pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse alles siis, kui ta on läbinud menetluse VAKOs (HKMS

§ 268 lg 1). Arvestades, et pärast halduskohtut on ettevõtjal võimalik pöörduda ka ringkonnakohtusse ja

Riigikohtusse (HKMS § 278 lg 1), on hankevaidlustes täna sisuliselt neli astet.

Seadusandja nägi algselt hankevaidluste lahendamise ette kolmeastmelisena: hankeasju lahendas

esimese instantsina küll VAKO, kuid sellest järgmine instants oli ringkonnakohus. Sellise korra kuulutas

Riigikohus põhiseadusega vastuolus olevaks, kuna PS § 149 lg 2 järgi vaatavad ringkonnakohtud läbi

esimese astme kohtu lahendeid ning PS § 149 lg 1 järgi on esimese astme kohtuks maa- ja linnakohtud

ning halduskohtud, mitte muud vaidlusi lahendama määratud haldusorganid.14 Alates sellest on

hankeasjade menetlus neljaastmeline, kuigi algselt nii seadusandja ei planeerinud.

Kolmeastmelisuse taastamine on võimalik nii, et VAKO kaotatakse eraldi instantsina. Üks variant on, et

VAKO kaotatakse tervikuna ning sellega ei kaasne halduskohtus ühtegi ümberkorraldust, teine variant, et

halduskohtusse luuake hankeasjade lahendamiseks eraldi komisjon, mis tegutseb Tallinna Halduskohtu

juures.

Hankeasjade allutamine esimese astmena otse halduskohtule on positiivne mitmest küljest:

• Kiirem hankeasjade menetlus. Just kiirus on riigihangetes oluline. Euroopa Liidu õigus nõuab, et

hankija otsuseid saaks läbi vaadata võimalikult kiiresti. VAKO peab vaidluse lahendama 30 päeva

jooksul vaidlustuse laekumisest (RHS § 200 lg 1). VAKO kaotamisega kaasneb ajaline võit

vähemalt 30 päeva, millele lisandub 10-päevane kaebetähtaeg.

• Ühtne menetluskord. Vaidlustusmenetluse jaoks on loodud RHSis eraldi menetluskord (RHS 8.

ptk), paralleelselt on olemas HKMSi menetluskord (HKMS 28. peatükk „Menetlus hankeasjas“),

millest lähtuvad kohtud. VAKO kaotamisega on võimalik menetluskorrad ühtlustada, viies teatud

hankeasjadele omased ja vajalikud sätted RHSist üle HKMSi (nt riigihanke peatamise taotlemine,

mida HKMS käsitleb esialgse õiguskaitsena) ja ka vastupidi (nt halduskohtus on võimalik teha

erisusi menetluskulude väljamõistmisel, VAKO peab vaidlustuse rahuldamisel kindlasti

menetluskulud välja mõistma).

• Õigust mõistab kohus, nii nagu näeb ette PS § 146 ls 1. Vaidlustuskomisjon ei ole kohus ning

vaidlustuskomisjoni liikmed ei ole kohtunikud, vaid neil on n-ö pooliku kohtuniku roll.

Kohtusüsteemiga liitmise tulemusel laieneksid kõikidele hankeasju lahendavatele isikutele

kohtuniku ametile omased õigused, tugisüsteemid ja garantiid. Ehkki RHS § 187 lg-tes 2, 8 ja 9 on

sätestatud VAKO liikmete sõltumatuse garantii, siis on formaalselt VAKO siiski täitevvõimu osa.

• Halduskohtu pädevus ei ole piiratud kindla õigusaktiga. VAKOsse on võimalik pöörduda ainult

tuginedes RHSi rikkumisele (RHS § 185 lg 1). Kuna VAKO on loodud spetsiaalselt kontrollima

hankija tegevuse kooskõla RHSiga, ei ole VAKO-l pädevust kontrollida hankija tegevuse

õiguspärasust mis tahes muu seaduse alusel. Seekaudu ei ole seda võimalik kontrollida ka

hilisemas menetluses, kuna kohus saab menetleda kaebust vaid osas, milles see on läbinud

kohustusliku kohtueelse menetluse (HKMS § 268 lg 1). VAKO pädevus ei ole alati piisav vaidluse

õigeks lahendamiseks, kuivõrd vaidluse õigeks lahendamiseks võib olla vajalik hinnata näiteks

RHADi kooskõla VÕSis sätestatud tüüptingimuste regulatsiooniga või hankelepingu tühisust TsÜSi

alusel.

• Kõiki hankevaidlusi lahendatakse samas organis. VAKO lahendab hankevaidlusi, aga siiski mitte

kõiki. Erisused on näiteks riigisaladuse ja salastatud välisteabega seotud hankeasjas, mõnedes

erandhangetes (HKMS § 268 lg 11).

14 RKÜKo nr 3-4-1-7-08, p-d 31 ja 32.

tgsbaltic.com 11 / 38

• Väiksemad kulud riigile ja ettevõtjatele. Kahe erineva sama funktsiooniga institutsiooni

ülalpidamine on riigile kallim, kui täita ära samad ülesanded kohtusüsteemi sees. Ettevõtjate jaoks

tähendab ühe astme kaotamine väiksemaid menetluskulusid (õigusabikulud ja riigilõiv).

• Ühtne infosüsteem. VAKO liitmisel kohtusüsteemiga on võimalik kogu menetluse vältel kasutada

ühtseid kohtusüsteemi tööriistu nagu e-toimik, kohtute infosüsteem ja digitaalne kohtutoimik, mille

tulemusel väheneksid kulutused VAKO praeguste infosüsteemide arendamisele ning käitamisele.

Praegu peab kohus hankeasja menetlusse võtmisel taotlema VAKO-lt eraldi vaidlustusmenetluse

materjalide saatmist.

VAKO kaotamisel on üksikud negatiivsed küljed:

• Praegu menetleb halduskohus hankeasju kauem, kui VAKO (30 päeva vs 45 päeva). Kui

halduskohtule jääks sama tähtaeg, mis praegu, saabub esimese instantsi otsus hiljem. Kui vaidlus

läbib kõik kohtuastmed, on menetlusaeg samas lühem, kuna jääb ära VAKO menetlus 30 päeva.

• Hankevaidlusi on aastas ca 200. Nendest valdavat enamikku (ca 90%) ei kaevata halduskohtusse

edasi. Kui hankeasjades muutub halduskohus esimeseks instantsiks, on vaja halduskohtul

igakuiselt menetleda ca 17 kohtuasja rohkem, kui praegu. Hetkel puudub selleks halduskohtus

ressurss, mille on vaja muudatuse elluviimisel tekitada (nt eraldi komisjon).

Kooskõla Euroopa Liidu õigusega: kooskõlas. Õiguskaitsemeetmete direktiivid (direktiiv 89/665/EL,

direktiiv 92/13/EL ja direktiiv 2007/66/EÜ) ei nõua, et esimese astme asutus peab olema kohtuväline

vaidlustuskomisjon. Õiguskaitsemeetmete direktiivide kohaselt on oluline, et tagatud oleks efektiivne

kaebeõigus, mida on võimalik tagada ka halduskohtus.

Risk Oluline / keskmine / väheoluline

Kohtupraktika juhiste äralangemine Väheoluline

Õiguskaitse nõrgenemine Väheoluline

Muu risk (kirjeldus)

Menetluse kiiruse ja efektiivsuse tagamine ja säilitamine

TAGASISIDE:

1. Kas ettepaneku rakendamine vähendaks töökoormust või oleks muul viisil teie töös kasulik?

Ei vähenda, ei poolda. VAKO on siiski riigihankemenetlusele suunatud organ, mis on operatiivsem ja spetsialiseeritum.

2. Kas on mõni takistus, mille tõttu ettepanekut ei saa või ei ole mõistlik rakendada?

3. Muu kommentaar loob kogemust ja norme, ümberstruktueerimine oleks ressursimahukas

Luua siduva eelotsuse institutsioon.

Etapp: muu.

Põhjendus ja mõju:

Ettepaneku sisuks on luua eelotsuse institutsioon, mille raames saab hankija Rahandusministeeriumilt või

EL struktuurifondide toetust menetlevalt rakendusüksuselt küsida siduvat arvamust seaduse tõlgendamise

kohta.

EL struktuurifondide rakendusüksused oma otsustes sageli ebaühtlased. Toetuse saajatele antakse enne

riigihanke korraldamist ja hankemenetluse läbiviimise ajal või pärast hankelepingu sõlmimist (nt lepingu

muutmise kohta) üks seisukoht ning hiljem jõutakse esialgsest erinevale seisukohale, mis omakorda toob

kaasa toetuse osalise tagasinõude. Seda probleemi võiks lahendada siduv eelotsus, mille annaks

Rahandusministeerium riigihangete järelevalve teostajana või struktuuritoetuste kontekstis auditeeriva ja

tgsbaltic.com 12 / 38

korraldava asutusena, kellel on pädevus anda siduvaid juhiseid ja otsuseid nii toetuse saajate,

rakendusüksuste kui ka rakendusasutuste suhtes. Alternatiivina võiks siduva eelotsuse anda toetust

vahendav rakendusüksus.

Hankijatele kaasneb ettepaneku elluviimisel suurem õigusselgus ja -kindlus. Kui hankija talitab nii, nagu

konkreetse küsimuse raames Rahandusministeerium või rakendusüksus on ette kirjutanud, ei saa hiljem

hankijalt sel põhjusel toetust tagasi nõuda. Eelotsust ei peaks saama hankija taotleda mis tahes menetluse

läbiviimisega seotud küsimuse kohta – nt ei hakka Rahandusministeerium hankija asemel viima läbi

pakkumuste kontrolli vmt sisulist hankija ülesannet –, vaid sellise institutsiooni loomisel peaksid olema

küsimusele selged piirid.

Sama ettepanek tehti 2016. aastal riigihangete seaduse menetlemisel erinevate huvigruppide poolt. Toona

oli üheks põhjuseks ettepaneku ellu viimata jätmiseks see, et Rahandusministeeriumis ja

rakendusüksustes puudub selliste eelotsuste andmiseks ressurss. Selle probleemi üheks lahenduseks on,

et eelotsuse taotlemisel tuleb tasuda riigilõivu.

TAGASISIDE:

1. Kas ettepaneku rakendamine vähendaks töökoormust või oleks muul viisil teie töös kasulik?

Ei näe, et töökoormus väheneks

2. Kas on mõni takistus, mille tõttu ettepanekut ei saa või ei ole mõistlik rakendada?

tekib lisa töökoormus, liiga palju subjektiivsust, vaja on pigem selgemaid ja konkreetsemaid reegleid ja käitumisjuhiseid

3. Muu kommentaar Ei arva midagi, kaheldav, kas siduv eelotsus on ikka siduv? Ressursinõudlik

Võimaldada hankijal teha hankepassiga menetlustes kõik otsused korraga.

Etapp: Pakkumuste menetlemine.

Ettepaneku täpne sisu:

Kehtestada RHS § 104 lg 8 ls 2 järgmises sõnastuses: „Hankija kontrollib eduka pakkuja või pakkuja suhtes,

kelle ta kavatseb edukaks tunnistada, kõrvaldamise aluste puudumist ja esitatud kvalifitseerimise

tingimustele vastamist ning teeb otsuse eduka pakkuja kõrvaldamise või kõrvaldamata jätmise, ja kui ta on

seadnud pakkujatele kvalifitseerimise tingimused, kvalifitseerimise või kvalifitseerimata jätmise kohta.“

Põhjendused ja mõju:

Kehtiv RHS § 104 lg 8 ls 2 näeb ette, et hankija kontrollib eduka pakkuja kvalifikatsiooni ja kõrvaldamise

aluste puudumist pärast pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse tegemist ning teeb sellekohase otsuse.

Rahandusministeerium selgitab sellest tulenevalt riigihangete KKK-s: „Kuna edukaks saab pakkuja pärast

edukaks tunnistamise otsuse tegemist, peab pakkuja selleks hetkeks, kui tema kui eduka pakkuja suhtes

kõrvaldamise aluseid ja kvalifikatsiooni kontrollima hakatakse, olema juba edukaks tunnistatud. Kui kõik

otsused tehakse ühe otsusega, sh ka RHS § 104 lg 8 kohane otsus, ei ole selleks hetkeks tegelikult veel

edukat pakkujat, keda kontrollida ja kelle suhtes vastav otsus teha.“15

Ka rakendusasutused lähtuvad järelevalvepraktikas samast loogikast, mida on väljendatud riigihangete

KKK-s, et hankijal on hankepassiga menetlustes võimalik teha koos hankepassi alusel tehtava

kontrollimise, pakkumuste vastavaks tunnistamise ja pakkumuse edukaks tunnistamise kohta otsus

(esimene otsus), kuid eduka pakkuja kõrvaldamist ja kvalifitseerimist puudutav otsus tuleb teha eraldi (teine

15 Riigihangete KKK, „Ärisaladus ja teabe avaldamine“, küsimus 6.

tgsbaltic.com 13 / 38

otsus). Eduka pakkuja kvalifikatsiooni ja kõrvaldamise aluste puudumist saab hakata kontrollima alles

pärast edukaks tunnistamise otsuse tegemist.

Rahandusministeeriumi ja rakendusasutuste arusaam on vaieldav, kuna RHS § 104 lg 7 järgi on hankijal

õigus kontrollida mis tahes pakkuja või taotleja kõrvaldamise aluste puudumist ja kvalifikatsiooni kogu

riigihanke vältel ja nõuda mis tahes ajal asjakohaste kinnitustele vastavate dokumentide esitamist. See

säte muutub sisutuks, kui hankijal on õigus selle pakkuja kvalifikatsiooni ja kõrvaldamist aluste puudumist,

kelle ta kavatseb edukaks tunnistada, kontrollida alles pärast edukaks tunnistamise otsuse tegemist.

Kehtiva regulaatori arusaamaga vähendatakse olulisel määral hankepassi kasutuselevõtuga kaasnenud

positiivset mõju hankija töökoormusele. Kui hankija saab alles pärast edukaks tunnistamise otsuse tegemist

asuma sisuliselt kontrollima eduka pakkuja kvalifikatsiooni ja kõrvaldamise aluste puudumist, ei saa ta ka

enne seda esitama pakkujale päringut tõendite saamiseks. Pakkujal on õigus päringule vastata hiljemalt

viie tööpäeva jooksul (RHS § 104 lg 9), s.o faktiliselt seitsme kalendripäeva jooksul. Hankemenetlust

muudaks sujuvamaks ja hankija aega hoiaks kokku see, kui hankijal on võimalik tõendeid küsida ja sisulist

kontrolli hakata läbi viima juba siis, kui talle on teada, millise pakkuja ta edukaks tunnistab.

Riigihangete KKK-s on märgitud, et kehtiv regulatsioon põhineb direktiivil, kuna selle kohaselt nõuab

hankija enne hankelepingu sõlmimist dokumentide esitamist „pakkujalt, kellega ta on otsustanud lepingu

sõlmida“.16 Nõustuda ei saa, et direktiivist tuleneb kohustus teha formaalne otsus eduka pakkumuse kohta

enne, kui hankijal on võimalik asuda tegema sisulist kontrolli. Direktiiv ei kirjuta ette, millises vormis peab

olema tehtud „hankija otsustus, kellega ta lepingu sõlmib“. Otsuste vastuvõtmise regulatsioon on puhtalt

riigisisene. Direktiivi hankepassi puudutava regulatsiooni eesmärk on, et hankija töökoormus oleks

väiksem. Selle eesmärgiga ei ole kuidagi kooskõlas, et hankija peab tegema tingimata formaalse otsuse

enne, kui ta saab hakata kontrollima ettevõtjat, kellega ta kavatseb hankelepingu sõlmida.

Muudatuse sisuks on muuta RHS § 104 lg-t 8 nii, et hankija teeb sisulist kontrolli eduka pakkuja suhtes või

pakkuja suhtes, kelle ta kavatseb edukaks tunnistada. Muudatusega ei kaasne negatiivset mõju, kuna ainus

mõju on menetluse kestusele. Pakkujatel on võimalik ühte otsust vaidlustada samadel alustel, nagu neil on

võimalik vaidlustada kahte erinevat otsust.

Kooskõla Euroopa Liidu õigusega: Kooskõlas. Direktiiv ei sätesta, millises vormis peab olema tehtud

hankija otsustus, kellega ta lepingu sõlmib.

Risk Oluline / keskmine / väheoluline

- -

TAGASISIDE:

1. Kas ettepaneku rakendamine vähendaks töökoormust või oleks muul viisil teie töös kasulik?

Vähendaks töökoormust ja hankemenetluse protsessi tuntavalt, saab esitada kõik küsimused koos jne

2. Kas on mõni takistus, mille tõttu ettepanekut ei saa või ei ole mõistlik rakendada?

3. Muu kommentaar

Vähendada olukordasid, millal tuleb riigihanke alusdokumentide muutmise tõttu pikendada

pakkumuste või taotluste esitamise tähtaega.

Etapp: Pakkumuste esitamine.

Ettepaneku täpne sisu:

16 Direktiiv 2014/24/EL, art 59 lg 4 teine lõik.

tgsbaltic.com 14 / 38

Kehtestada RHS § 82 lg 1 esimene lauseosa järgmises sõnastuses: „Riigihanke alusdokumentide olulise

muutmise korral peab hankija pikendama pakkumuste või taotluste esitamise tähtaega selliselt, /…/“.

Kehtestada RHS § 82 lg 2 järgmises sõnastuses: „Hankedokumentide muudatust loetakse käesoleva

paragrahvi lõike 1 mõistes oluliseks, kui esialgsetest riigihanke alusdokumentidest lähtudes koostatud

pakkumus muutub tehtud muudatuste tõttu riigihanke alusdokumentidele mittevastavaks või kui esialgse

hanketeate alusel kvalifitseerimise tingimustele vastav pakkuja või taotleja jääb tehtud muudatuste tõttu

kvalifitseerimata või kui muudatusel on muul põhjusel oluline tähtsus pakkumuste või taotluste

koostamisel.“

Põhjendused ja mõju:

Kehtiva RHS § 82 lg 1 järgi peab hankija RHADi muutmise korral pikendama pakkumuste või taotluste

esitamise tähtaega selliselt, et muudatuse tegemisest või edastamisest arvates oleks see tähtaeg võrdne

vähemalt poolega vastavast RHS §-s 93 või 94 sätestatud minimaalsest tähtajast. Tähtaega ei pea lg 2

järgi pikendama siis, kui „muudatused puudutavad üksnes kontaktandmeid või kui esialgsetest riigihanke

alusdokumentidest lähtudes koostatud pakkumus ei saa muutuda tehtud muudatuste tõttu riigihanke

alusdokumentidele mittevastavaks või kui esialgse hanketeate alusel kvalifitseerimise tingimustele vastav

pakkuja või taotleja ei saa jääda tehtud muudatuste tõttu kvalifitseerimata või kui tehtud muudatuse tõttu ei

muutuks riigihankest huvitatud ettevõtjate ring või pakkumuste sisu“.

Direktiivi regulatsioon on oluliselt lihtsam: hankija peab pakkumuste või taotluste esitamise tähtaega

pikendama siis, kui „hankedokumentides on tehtud olulisi muudatusi“.17 Direktiiv täpsustab, et tähtaega ei

pea pikendama, kui „lisateabe tähtsus on asjakohaste pakkumuste ettevalmistamiseks väike“.18

Eesti seadusandja on läinud seda teed, et on detailselt ära defineerinud, mida tähendab hankedokumentide

„oluline muudatus“. Praeguse loetelu kehtestamisel on seadusandja saanud inspiratsiooni klassikalise

direktiivi artiklist 72, mis puudutab hankelepingu muutmist – täpsemalt lõikest 4, milles on defineeritud,

milliseid hankelepingu muudatusi käsitatakse „olulisena“. Seadusandja lähenemine on ekslik. Viidatud

direktiivi artikkel käsitleb sõlmitud hankelepingu muutmist, mitte hankedokumentide muutmist. Nii on

direktiivis otsesõnu sätestatud, et artikli 72 lõike 4 loetelu on mõeldud sisustama seda, millised

hankelepingu muudatused on „olulised“ artikli 72 lõike 1 punkti e tähenduses, mis võimaldab teha sõlmitud

hankelepingus mitteolulisi muudatusi. Loetelu ei ole mõeldud sisustama, millised hankedokumentide

muudatused on olulised artikli 47 mõistes, mis käsitleb hankedokumentide muutmist hankemenetluse

kestuse ajal.

Direktiiv ei näe seega ette, milline on hankedokumentide „oluline muudatus“ – millisel juhul peab hankija

tähtaega pikendama –, millal aga on „lisateabe tähtsus asjakohaste pakkumuste ettevalmistamiseks väike“

– millisel juhul tähtaega pikendama ei pea.

RHSi lähenemine on ühelt poolt kiiduväärt, kuna võtab eesmärgiks detailse loetelu kaudu suurendada

selgust selles, millal peab tähtaega pikendama. Teisalt on RHSi sõnastus ebaõnnestunud ja kohustab

hankijad praktikas iga muudatuse korral tähtaega pikendama, mis ei ole direktiivi eesmärk.

Nimelt on hankijal tähtaja pikendamise kohustus siis, kui „riigihankest huvitatud ettevõtjate ring või

pakkumuste sisu muutub“. Need loetelu punktid hõlmavad sisuliselt kõiki hankedokumentide muudatusi

(v.a kontaktandmete muutmine, mis on otsesõnu loetletud kui muudatus, mis tähtaja pikendamist ei tingi).

Hankijal ei ole võimalik kindlaks teha, kas konkreetne muudatus tekitab riigihanke suhtes huvi veel mõnel

ettevõtjal – reeglina ei tekita sellist huvi üksik hanketingimus, vaid hankelepingu ese tervikuna. Veel enam,

„pakkumuste sisu“ muutub iga hanketingimuse muudatusega, kuna vähemalt avatud hankemenetluses

kinnitab pakkuja pakkumuse esitamisega „kõikide hanketingimuste ülevõtmist“ (RHS § 110 lg 3). Kui mis

tahes hanketingimus muutub, muutub sellega ka pakkuja poolt pakkumuse koosseisus antud kinnituse sisu. Kuna RHS § 82 lg 2 näol on tegemist erandiga, mida tuleb tõlgendada kitsendavalt ja kahtluse korral siiski

17 Direktiiv 2014/24/EL, art 47 lg 3 p b. 18 Direktiiv 2014/24/EL, art 47 lg 3.

tgsbaltic.com 15 / 38

tähtaega vastavalt RHS § 82 lg-le 1 pikendada, on hankijad kehtiva seaduse kohaselt pikendama sisuliselt

iga muudatuse tegemisega pakkumuste esitamise tähtaega.

Ettepanekuga kehtestatakse lg-s 1 kohustus pikendada tähtaega hankedokumentide olulise muutmise

korral ning lg-s 2 täpsustatakse, mida tähendab hankedokumentide oluline muutmine. See erineb

sõnastuslikult praegusest, kus lg-s 1 on sätestatud üldine kohustus pikendada hankedokumentide

muutmise korral tähtaega ning lg-s 2 erandid, millal tähtaega pikendama ei pea.

Sellel muudatusel on kaks eesmärki:

1) Esiteks, lg 2 ei ole enam erandiks lg-le 1, vaid lg-s 1 sätestatud „olulise muutmise“ mõistet

sisustatakse läbi lg 2. Sellega kaob ära erand, mida tuleb hankijal tõlgendada kitsendavalt.

2) Teiseks, sätete sisu muutub selgemaks. Praegune sõnastus „ei pea tähtaega pikendama, kui /…/

või kui /…/ või kui /…/“ jätab mulje, et tähtaega ei pea pikendama siis, kui esineb kasvõi üks nendest

alternatiivsetest alustest. Näiteks võib praegusest sõnastusest aru saada, et tähtaega ei pea

pikendama, kui pakkuja ei saa jääda tehtud muudatuste tõttu kvalifitseerimata, küll aga võib tema

pakkumus muutuda mittevastavaks. See ei ole olnud seadusandja mõte.

Ettepaneku teine osa on, et loetelu punktid „kui riigihankest huvitatud ettevõtjate ring või pakkumuste sisu

muutub“ asendatakse punktiga „kui muudatusel on muul põhjusel oluline tähtsus pakkumuste või taotluste

koostamisel“. Sellega jäetakse hankijale kaalutlusruum otsustamaks, millal peaksid pakkujad saama

pakkumuse koostamiseks aega juurde, millal see aga muudatuse olemusest tulenevalt vajalik ei ole.

Direktiiv toetab sellist lahtist loetelu: direktiivi järgi ei pea tähtaega pikendama, kui „lisateabe tähtsus on

asjakohaste pakkumuste ettevalmistamiseks väike“.19 Praeguse kinnise loetelu puhul ei ole aga üldsegi

oluline, millist mõju omab muudatus pakkumuste koostamisele, kuna mis tahes pakkumuse sisule mõju

omav muudatus kohustab hankijat tähtaega pikendama.

Muudatusega kaasnev positiivne mõju seisneb selles, et hankemenetlus võtab vähem aega. Lisaks on

hankijatel suurem julgus teha hanketingimustes väheolulisi muudatusi, mida nad muidu peavad vajalikuks,

kuid mida nad praegu ei tee, kui hankelepinguni jõudmine on aegkriitiline ja hankija peaks koos

muudatusega pikendama ka pakkumuste esitamise tähtaega. Pakkujatel kaob ära võimalus esitada n-ö

viimasel hetkel muudatusettepanekuid, mis on küll kogumis väheolulised, aga vajalikud, eesmärgil saada

sellega pakkumuste esitamiseks aega juurde. Pakkuja peab arvestama võimalusega, et tähtaega ei

pikendata.

Muudatusega kaasnev negatiivne mõju on õiguskindluse vähenemine. Praegu on pakkujatel teadmine, et

kui hankija teeb sisuliselt mis tahes muudatuse, kaasneb sellega ka pakkumuste esitamise tähtaja

pikendamine. Kui hankija saab mitteoluliste muudatuste puhul õiguse otsustada, kas pikendada tähtaega

või mitte – millist kaalutlusõigust praegu hankijal ei ole –, ei saa pakkujad olla ka veendunud tähtaja

pikendamises. Kui muudatus on sisulisem, kui hankija prognoosis, ei pruugi pakkujatel olla piisavalt aega,

et muudatustega arvestada ja pakkumust vastavalt muuta. Samuti võib muudatusega kaasneda

kaebeõiguse riive, kuna pakkujatel jääb vähem aega muudetud hanketingimuste vaidlustamiseks, kui

hankija pakkumuste esitamise tähtaega ei pikenda.

Kooskõla EL õigusega: Kooskõlas. Direktiiv ei näe ette kinnist loetelu, millal tuleb pakkumuste esitamise

tähtaega pikendada.

Risk Oluline / keskmine / väheoluline

Õiguskindluse vähenemine Keskmine

Õiguskaitse nõrgenemine Keskmine

TAGASISIDE:

19 Direktiiv 2014/24/EL, art 47 lg 3.

tgsbaltic.com 16 / 38

1. Kas ettepaneku rakendamine vähendaks töökoormust või oleks muul viisil teie töös kasulik?

Vähendaks töökoormust ja kiirendaks hankemenetlust.

2. Kas on mõni takistus, mille tõttu ettepanekut ei saa või ei ole mõistlik rakendada?

3. Muu kommentaar

Anda hankijale võimalus otsustada, kui palju riigihanke alusdokumentide muutmisel pakkumuste

või taotluste esitamise tähtaega pikendada. Alternatiivselt, vähendada minimaalset tähtaega.

Etapp: Pakkumuste esitamine.

Ettepaneku täpne sisu:

Kehtestada RHS § 82 lg 1 järgmises sõnastuses: „Riigihanke alusdokumentide muutmise korral peab

hankija pikendama pakkumuste või taotluste esitamise tähtaega proportsionaalselt muudatuse

olulisusega.“

Alternatiivselt, asendada RHS § 82 lg-s 1 sõnad „võrdne vähemalt poolega“ sõnadega „võrdne vähemalt

kolmandikuga“.

Põhjendused ja mõju:

Kehtiva RHS § 82 lg 1 järgi peab hankija RHADi muutmise korral pikendama pakkumuste või taotluste

esitamise tähtaega selliselt, et muudatuse tegemisest või edastamisest arvates oleks see tähtaeg võrdne

vähemalt poolega vastavast RHS §-s 93 või 94 sätestatud minimaalsest tähtajast.

Rahvusvahelist piirmäära ületavate asjade ja teenuste hangete puhul tähendab kehtiv regulatsioon näiteks,

et pärast muudatuse tegemist peab pakkumuste esitamise tähtajani jääma vähemalt 15 päeva (RHS § 93

lg 1 p 4).

Direktiivi järgi peab hankija hankedokumentides oluliste muudatuste tegemise korral pikendama tähtaega

„proportsionaalselt teabe või muudatuste olulisusega“.20 Direktiiv ei näe seega ette minimaalset tähtaega,

mis peab muudatuse ja pakkumuste esitamise tähtpäeva vahele jääma.

Üheks võimaluseks riigihangete lihtsustamiseks on kaotada üldse ära minimaalne tähtaeg, mis peab pärast

muudatuse tegemist jääma pakkumuste esitamise tähtpäevani. Teine võimalus on praegust minimaalset

tähtaega lühendada, nt võrdne vähemalt kolmandikuga vastavast RHS §-s 93 või 94 sätestatud

minimaalsest tähtajast.

Muudatusega kaasnev positiivne mõju seisneb selles, et hankemenetlus võtab vähem aega. Hankijal on

suurem paindlikkus riigihangete alusdokumentide muutmisel, kuna ei pea halvimal juhul tähtaega 15 päeva

võrra pikendama. Kõik muudatused riigihanke alusdokumentides ei ole võrdselt olulised ega vaja samas

ulatuses tähtaja pikendust.

Muudatusega kaasnev negatiivne mõju on õiguskindluse vähenemine. Pakkujad ei tea, kui palju peab

hankija pakkumuste esitamiseks täiendavat aega andma. Kui hankijal on vabadus otsustada, kui palju ta

tähtaega pikendab, võib sellega kaasneda kaalutlusõiguse kuritarvitamine – hankija teab, et muudatus on

oluline, kuid ei soovi hankemenetlust venitada. Samuti võib muudatusega kaasneda kaebeõiguse riive,

kuna pakkujatel jääb vähem aega muudetud hanketingimuste vaidlustamiseks, kui hankija pakkumuste

esitamise tähtaega ei pikenda või pikendab tähtaega marginaalses ulatuses.

20 Direktiiv 2014/24/EL, art 47 lg 3.

tgsbaltic.com 17 / 38

Kooskõla EL õigusega: Kooskõlas. Direktiiv ei näe ette minimaalset aega, mille võrra peab pakkumuste

esitamise tähtaega pikendama.

Risk Oluline / keskmine / väheoluline

Õiguskindluse vähenemine Keskmine

Õiguskaitse nõrgenemine Keskmine

TAGASISIDE:

1. Kas ettepaneku rakendamine vähendaks töökoormust või oleks muul viisil teie töös kasulik?

Vähendaks töökoormust ja kiirendaks hankemenetlust

2. Kas on mõni takistus, mille tõttu ettepanekut ei saa või ei ole mõistlik rakendada?

oht on, et tingimusi leevendades oleks pakkujate ring suurem ja siis ei ole neil enam piisavalt aega pakkumist koostada

3. Muu kommentaar Siseriiklike hangete puhul on pakkumiste tähtaja pikendamise tähtajad selliselt, et jääks pool min tähtajast mõistlikud aga rahvusvaheliste hangete tähtajad on niigi nii pikad, et seal võiks HD muutmisega olla kohustuslik jätta pakkumiste esitamiseks 1/3 min tähtajast (või kindel väiksem arv päevi).

Reguleerida seaduse tasandil, millal loetakse hankija päring ettevõtja poolt kättesaaduks.

Alternatiivselt, lühendada hankija päringule vastamise tähtaega.

Etapp: Pakkumuste esitamine.

Ettepaneku täpne sisu:

Lisada uus säte RHS § 46 lg 5: „Hankija päringud ettevõtjale loetakse käesoleva seaduse mõistes ettevõtja

poolt kättesaaduks samal tööpäeval või päringu edastamisele järgneval tööpäeval, kui hankija ei edastanud

päringut tööpäeval.“

Alternatiivselt, kehtestada RHS § 46 lg 4 järgmises sõnastuses: „Ettevõtja esitab hankijale selgitused või

selgitamist võimaldavad dokumendid kõrvaldamise aluste puudumise, heastamise või kvalifikatsiooni

tõendamiseks esitatud andmete või pakkumuses esitatud andmete kohta kahe tööpäeva jooksul hankija

sellekohase nõude saamisest arvates.“

Koos eelmise alternatiiviga kehtestada RHS § 104 lg 9 järgmises sõnastuses: „Kui pakkuja või taotleja ei

esita hankija nõudmisel hankija antud vähemalt nelja tööpäeva pikkuse tähtaja jooksul kõrvaldamise aluste

puudumise kontrollimiseks või kvalifikatsiooni tõendamiseks vajalikke dokumente ja need andmed või

dokumendid ei ole hankijale andmekogus olevate avalike andmete põhjal tasuta kättesaadavad, kõrvaldab

hankija pakkuja või taotleja riigihankest või jätab ta kvalifitseerimata.“

Põhjendused ja mõju:

Riigihangete register korrigeeris 19.03.2024 vastavalt Rahandusministeeriumi juhistele registri poolt

teabevahetuses sõnumitele vaikimisi märgitavate vastamise tähtaegade arvestust. Varem kehtis reegel, et

selgitustaotlus loetakse kättesaaduks samal päeval ja tähtaeg hakkab kulgema järgmisel päeval. Nt kui

selgitustaotlus esitati esmaspäeval, pidi sellele vastama neljapäeval. Nüüd on pakkujad saanud ühe päeva

juurde – selgitustaotlus loetakse kätte saaduks järgmisel tööpäeval ehk teisipäeval ning tähtpäev saabub

reedel. Kui selgitustaotlus esitatakse esmaspäeva hommikul, on pakkujatel faktiliselt 5 päeva päringule

vastamiseks; kui tähtaja sisse peaks jääma ka nädalavahetus, on pakkujatel faktiliselt 7 päeva päringule

vastamiseks.

Rahandusministeeriumi juhis on antud Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-123-07 valguses: „Majandus- ja

kutsetegevuses saab lugeda e-kirja kättesaaduks hiljemalt järgmisel päeval pärast e-kirja saabumist saaja

tgsbaltic.com 18 / 38

või tema valitud teenusepakkuja serverisse.“21 Arvestades, et riigihangete registri kaudu esitatud päring

sarnaneb olemuselt e-kirjale ja tähtaja kulgemine algab järgmisel päeval pärast teate kätte saamist (TsÜS

§ 135 lg 1), on Rahandusministeeriumi juhis põhimõtteliselt õige.

Samas on just registri automaatselt arvutatud tähtpäev see, mille järgi talitavad nii hankijad kui ka pakkujad.

Enne registrimuudatust ei aktsepteeritud üks päev hiljem esitatud vastuseid, kuigi see olnuks Riigikohtu

suunise järgi õige (viidatud lahend pärineb aastast 2007). Seega on registrimuudatusega kaasnenud

olukord, kus pakkujad on saanud päringule vastamiseks ühe päeva juurde, ilma et selleks oleks muudetud

seadust. Ettepaneku sisuks on endise olukorra taastamine.

Muudatusega kaasnev positiivne mõju seisneb selles, et hankemenetlus võtab vähem aega. Kuigi

pakkujatel jääb muudatuse tegemisega üks päev vähem päringule vastamiseks, kehtis sama loogika juba

aastaid. RHS § 46 lg 4 alusel jääb endiselt õigus mõjuvatel põhjustel ettevõtjale antud tähtaega pikendada.

Alternatiivselt, kui seadusandja ei soovi RHSi tasandil teha erandit Riigikohtu lahendist ja TsÜSist, et

hankija selgituspäring loetakse ettevõtja poolt kättesaaduks samal tööpäeval või järgmisel tööpäeval, on

võimalik päringutele vastamise tähtaegasid RHSi-üleselt vähendada ühe päeva võrra. Sisuline tagajärg on

sama, kuid see nõuab enamate seadusemuudatuste tegemist.

Kooskõla Euroopa Liidu õigusega: Kooskõlas. Direktiiv ei näe ette minimaalset päringule vastamise

tähtaega.

Risk Oluline / keskmine / väheoluline

- -

TAGASISIDE:

1. Kas ettepaneku rakendamine vähendaks töökoormust või oleks muul viisil teie töös kasulik?

Jah, oluliselt operatiivsem menetlus

2. Kas on mõni takistus, mille tõttu ettepanekut ei saa või ei ole mõistlik rakendada?

3. Muu kommentaar lühendada hankija päringule vastamise tähtaega 1 päeva võrra

Kehtestada lihthanke ja riigihanke piirmäärad ministri määrusega.

Etapp: muu

Ettepaneku täpne sisu:

Kehtestada RHS § 14 lg 1 järgmises sõnastuses: „Lihthanke ja riigihanke piirmäärad kinnitab valdkonna

eest vastutav minister või Vabariigi Valitsus määrusega.“

Tunnistada kehtetuks RHS § 14 lg 2, millega kehtestatakse riigihanke piirmäärad.

Põhjendus ja mõju:

Kehtiva regulatsiooni kohaselt määratakse nii lihthanke kui ka riigihanke piirmäärad kindlaks RHSis.

Muudatuse tulemusel määrataks riigihangete piirmäärad kindlaks aga ministri määrusega, mille tulemusel

oleksid piirmäärad operatiivsemalt muudetavad. Seaduse muutmisega kaasneb pikem menetlusprotsess

ning seda pelgalt piirmäärade muutmiseks ei tehta. Otstarbekam on anda võimalus piirmäärad sätestada

rahandusministri või Vabariigi Valitsuse määrusega.

21 RKTKo 3-2-1-123-07, p 12.

tgsbaltic.com 19 / 38

Kooskõla EL õigusega: kooskõlas. Ettepanek kohaldub riigihangetele, mille maksumus on alla

rahvusvahelist piirmäära.

TAGASISIDE:

1. Kas ettepaneku rakendamine vähendaks töökoormust või oleks muul viisil teie töös kasulik?

2. Kas on mõni takistus, mille tõttu ettepanekut ei saa või ei ole mõistlik rakendada?

3. Muu kommentaar Võiks olla ühetaoliselt- pigem on olulisem piirmäärade tõstmine (ajakohastamine), need on pikalt samal tasemel olnud aga hinnad on oluliselt tõusnud

Tõsta lihthanke ja riigihanke piirmäärasid.

Etapp: muu

Põhjendus ja mõju:

Riigisisesed piirmäärad on kehtinud muutmata kujul alates seaduse jõustumisest 01.09.2017. Vahepealse

ajaga on aga ostujõud vähenenud 47%. Võttes arvesse üleüldist hinnatõusu nii Eestis kui ka maailmas, on

piirmäärad liiga madalad ning tekitavad hankijatele ning pakkujatele liigset töökoormust. Menetlusele kuluv

ressursikulu on täna ebaproportsionaalselt suur võrreldes hankelepingu maksumusega. Lihthanke ja

riigihangete piirmäärasid tuleks tõsta.

Muudatusega kaasneb konkurentsi, läbipaistvuse ja õiguskaitse nõrgenemine, kuna suureneb hangete arv,

kus ei ole tagatud võistlevate pakkumuste küsimine ja/või menetluse sedavõrd suur läbipaistvus, samuti on

ettevõtjatel vähem aega hankija otsuseid vaidlustada. Samas on see mõju piirmäärade tõstmisega

vältimatu ning piirmäärad ei saa jääda igavesti samasuguseks, nagu need kehtestati 2017. aastal.

Kooskõla Euroopa Liidu õigusega: kooskõlas. Ettepanek kohaldub riigihangetele, mille maksumus on

alla rahvusvahelist piirmäära.

Risk Oluline / keskmine / väheoluline

Konkurentsi vähenemine Väheoluline

Läbipaistvuse nõrgenemine Väheoluline

Õiguskaitse nõrgenemine Väheoluline

TAGASISIDE:

1. Kas ettepaneku rakendamine vähendaks töökoormust või oleks muul viisil teie töös kasulik?

Ilmselt veidi väheneks töökoormus ja kiireneks protsess

2. Kas on mõni takistus, mille tõttu ettepanekut ei saa või ei ole mõistlik rakendada?

3. Muu kommentaar

Võimaldada kohaldada alla rahvusvahelise piirmäära lihthankemenetluse korda.

Etapp: muu

Põhjendus ja mõju:

tgsbaltic.com 20 / 38

Ettepaneku sisuks on kehtestada kõikidele hankijatele praegu ainult võrgustikusektori hankijatele kehtiv

RHS § 15 lg-st 8 tulenev õigus kohaldada hankelepingu sõlmimisel lihthankemenetluse korda, kui

hankelepingu eeldatav maksumus on väiksem kui rahvusvaheline piirmäär ehk sisuliselt kaotada riigihanke

piirmäär.

Riigisisesed hankemenetlused moodustavad kõikidest Eesti riigihangetest märkimisväärse osa, mistõttu

on ettepanekul riigihangetele väga suur mõju. 2023 aastal avaldati RHR-is kokku 8972 hanget, neist 2164

lihthanget ja 3953 siseriiklikku avatud menetlust. Lihthangete tulemusel sõlmitud lepingute kogumaht oli

255 763 427,14 eurot, mis moodustab kõigest 5% kõigist 2023. aastal sõlmitud hankelepingute mahust,

mis oli 5 098 498 850,9 eurot. Kui tõsta lihthanke piirmäär tänase avatud menetluse piirmäärani ja kaotada

siseriiklik avatud menetlus, võimaldaks lihtsustada peaaegu 70% hangete läbiviimist, mõjutades sealjuures

ainult 5% rahaliste vahendite kasutamist. See omakorda võimaldaks asutustel suurt kokkuhoidu

administratiivkuludelt, omamata suurt mõju avalike vahendite läbipaistvale kasutamisele. Seega ehkki

muudatusega lihtsustatakse 70% hangete korraldamist, tähendaks see rahaliselt ainult 5% ulatuses kogu

hankelepingute mahu jagamist lihtsamate reeglite järgi. Seega on suuremad hankemenetlused jätkuvalt

reguleeritud rangemate menetlusreeglitega, mistõttu ei tohiks kasvada ka kuritarvituste risk.

Väga paljud hankijad lähtuvad lihtmenetluste reeglite kindlaks määramisel suures osas avatud

hankemenetluse sätetest, rakendades vaid lühemaid menetlustähtaegu ning võimalust läbirääkimisteks.

Samas oleks muudatuse sisseviimisel võimalik lihtsamate riigihangete esemete puhul, mille maksumus

ületab lihthanke piirmäära, kehtestada ka lihtsamad menetlusreeglid, mis võimaldaks hankijatele

paindlikkust otsustamaks lähtuvalt konkreetse hankeeseme iseloomust, kas vajalikud on rangemad ja

keerukamad või leebemad ja lihtsamad menetlusreeglid. Lisaks on läbirääkimisi võimaldavad

hankemenetlused oluliselt pikemad ja keerukamad kui avatud hankemenetlus. Seetõttu võib sageli olla nii,

et hankijal oleks tegelikkuses vajadus läbi rääkida, näiteks innovaatiliste asjade, teenuste või ehitustööde

hankimisel, ent ta loobub sellest ajakulu tõttu. Sellisel juhul võivad parimad lahendused jääda leidmata. Kui

hankijal oleks aga võimalik kasutada lihthankemenetlust, saaksid läbirääkimised toimuda paindliku

menetluse raames.

Võrreldes RHS §-ga 50, mis võimaldab väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse kasutamist

rohkematel juhtudel kui direktiivid, oleks ettepaneku realiseerimine läbipaistvam, kuivõrd lihthanked tuleb

ikkagi avaldada riigihangete registris, mis soodustab omakorda konkurentsi ning vastupidiselt

väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusele on tulevase hankelepingu tingimused ja nõuded

registrist tuvastatavad.

Vabariigi Valitsus on koalitsioonilepingus seadnud järgmise eesmärgi: “Teeme valitsusvaldkondade ülese

kokkuleppe, et 2% kõigist hangetest peab olema suunatud innovatiivsete lahenduste hankimisele – me ei

hangi lihtsalt teenuseid ja asju, vaid hangime probleemile lahendust.”. Lihthanke reeglite laiendamine kuni

rahvusvahelise piirmäärani aitab kaasa ka selle eesmärgi saavutamisele, sest mida paindlikumad on

seadusest tulenevad menetlusreeglid, seda lihtsam on katsetada ka uudsete lahenduste hankimist.

Kuigi muudatusel on positiivne mõju – see lihtsustab suure osa riigihangete läbiviimist – on sellel ka

negatiivseid mõjusid. Lihthankemenetlusega kaasneb väiksem läbipaistvus (nt lubatud läbirääkimiste

pidamine), samuti on kaebetähtaeg lühem.

Kooskõla Euroopa Liidu õigusega: kooskõlas. Ettepanek kohaldub riigihangetele, mille maksumus on

alla rahvusvahelist piirmäära.

Risk Oluline / keskmine / väheoluline

Läbipaistvuse vähenemine Keskmine

Õiguskaitse nõrgenemine Keskmine

TAGASISIDE:

1. Kas ettepaneku rakendamine vähendaks töökoormust või oleks muul viisil teie töös kasulik?

Vähendab töökoormust ja kiirendab menetlust

tgsbaltic.com 21 / 38

2. Kas on mõni takistus, mille tõttu ettepanekut ei saa või ei ole mõistlik rakendada?

3. Muu kommentaar Sel juhul võiks siis olla 2 menetlust, siseriiklik ja rahvusvaheline. See aga oleks juba nii oluline muudatus, et seadust tuleks olulises mahus muuta, see on aeganõudev

Laiendada hankija võimalusi taotleda vaidlustusmenetluses hankelepingu sõlmimiseks loa

andmist.

Etapp: muu, vaidlustusmenetlus

Ettepaneku täpne sisu:

Kehtestada RHS § 193 lg 5 järgmises sõnastuses: „Kui ainus takistus hankelepingu sõlmimisele on

vaidlustusmenetlus ja kui oluline avalik huvi, mida võidakse kahjustada hankelepingu sõlmimata jätmise

korral, kaalub üles vaidlustaja õiguste võimaliku kahjustamise, võib vaidlustuskomisjon hankija

põhjendatud taotluse alusel teha igas vaidlustusmenetluse staadiumis otsuse hankelepingu sõlmimiseks

nõustumuse andmise lubamise kohta.“

Põhjendused ja mõju:

RHS § 193 lg 5 sätestab: „Kui vaidlustatakse riigihanke menetluses hankelepingu sõlmimisele eelnev

ajaliselt viimane hankija otsus ja kui oluline avalik huvi, mida võidakse kahjustada hankelepingu sõlmimata

jätmise korral, kaalub üles vaidlustaja õiguste võimaliku kahjustamise, võib vaidlustuskomisjon hankija

põhjendatud taotluse alusel teha igas vaidlustusmenetluse staadiumis otsuse hankelepingu sõlmimiseks

nõustumuse andmise lubamise kohta.“

Sättest tuleneb, et taotluse loa andmiseks sõlmida hankeleping võib esitada vaid juhul, kui vaidlustatud on

ajaliselt viimast hankija otsust. Ringkonnakohtu lahendis nr 3-23-1606 oli käsitluse all olukord, kus hankija

tunnistas esimesena kolmanda isiku pakkumuse edukaks ja siis kvalifitseeris ning jättis kõrvaldamata

(pöördmenetlus). Vaidlustaja vaidlustas ainult edukaks tunnistamise otsust, vaidluse ajal jõudsid

kvalifitseerimise ja kõrvaldamata jätmise otsused jõustuda. Seaduse sõnastusest tulenevalt ei oleks selles

olukorras võimalik taotleda RHS § 193 lg 5 alusel luba lepingu sõlmimiseks, kuna vaidlustaja ei

vaidlustanud hankelepingu sõlmimisele eelnevat ajaliselt viimast otsust. See ei ole sätte eesmärgiga

kooskõlas.

Pretsedentkaasuses lükkas ringkonnakohus seaduse sõnastuse ümber ja järeldas, et RHS § 193 lg 5 on

selles olukorras siiski kohaldatav, kuigi ei vaidlustatud "hankija ajaliselt viimast otsust". Ringkonnakohus

selgitas: "Sätte mõte on, et ära langeks lepingu sõlmimise keeld olukorras, kus kõik vajalikud otsustused

lepingu sõlmimiseks on tehtud, st hankemenetlus on jõudnud lõppfaasi ning ainus takistus lepingute

sõlmimiseks on alustatud vaidlustusmenetlus.“22

RHS 2007 sõnastus oli „juhul kui vaidlustatakse hankija otsust pakkumuse edukaks tunnistamise kohta“.

Seda sõnastust muudeti põhjusel, et see ei arvestanud pöördmenetluse võimalusega – pakkuja võis küll

vaidlustada viimasena tehtud kvalifitseerimise otsust, kuid sellisel juhul polnud hankijal võimalik taotleda

luba hankelepingu sõlmimiseks. Ka praegune sõnastus ei arvesta siiski pöördmenetlusega täielikult, kuna

ei võimalda hankelepingu sõlmimise luba taotleda siis, kui vaidlustaja ei ole juhtumisi vaidlustanud

pöördmenetluses viimasena tehtavaid kvalifitseerimise ja kõrvaldamata jätmise otsuseid.

Seaduses tuleks kohtupraktikas väljendatu kodifitseerida, et suurendada õigusselgust. Riigihangete

läbiviimist lihtsustab see, kui hankijal on avalikust huvist tulenevalt õigus taotleda hankelepingu

sõlmimiseks loa andmist ka pöördmenetluses. Seadusandja eesmärk ei ole olnud seda välistada.

22 TlnRnKo 3-23-1606, p 12.

tgsbaltic.com 22 / 38

Muudatusega kaasneb küll täiendav kaebeõiguse riive – kui VAKO annab lepingu sõlmimiseks loa, ei ole

vaidlustuse tulemusel võimalik jõuda lepinguni –, kuid selle kaalub üles avalik huvi, mille kaitsmiseks RHS

§ 193 lg 5 kehtestatud on.

Kooskõla Euroopa Liidu õigusega: Kooskõlas. Õiguskaitsemeetmete direktiivid23 ei näe ette, millise

otsuse vaidlustamisel on õigus anda luba hankelepingu sõlmimiseks.

Risk Oluline / keskmine / väheoluline

Õiguskaitse nõrgenemine Väheoluline

TAGASISIDE:

1. Kas ettepaneku rakendamine vähendaks töökoormust või oleks muul viisil teie töös kasulik?

Vähendab töökoormust ja kiirendab menetlust

2. Kas on mõni takistus, mille tõttu ettepanekut ei saa või ei ole mõistlik rakendada?

3. Muu kommentaar avaliku huvi silmas pidades vajalik

Anda hankijale õigus pidada võistlevas dialoogis läbirääkimisi kõikide riigihanke aspektide, sh

hindamise kriteeriumide üle.

Etapp: Läbirääkimised.

Ettepaneku täpne sisu:

Kehtestada RHS § 65 lg 5 järgmises sõnastuses: „Dialoogi käigus võib arutada kõiki riigihanke aspekte.“

Põhjendused ja mõju:

RHS § 65 lg 5 järgi võib dialoogi käigus arutada kõiki tulevase hankelepingu tingimusi, kuid „dialoogi käigus

ei arutata hindamise kriteeriumide üle“. Selline keeld on vastuolus direktiiviga ning raskendab võistleva

dialoogi läbiviimist.

Direktiivi järgi kehtib keeld pidada läbirääkimisi hindamise kriteeriumide üle konkurentsipõhises

läbirääkimistega hankemenetluses.24 Võistlevas dialoogis sellist keeldu ette nähtud ei ole – vastupidi,

direktiivi järgi võib hankija võistlevas dialoogis arutada „kõiki riigihanke aspekte“.25 Euroopa

õiguskirjanduses on otsesõnu asutud seisukohale, et võistlevas dialoogis võib sellest tulenevalt dialoogi

pidada ka hindamise kriteeriumide üle.26

Muudatus omab positiivset mõju hankijate võimalusele jõuda majanduslikult soodsaima pakkumuseni.

Võistlev dialoog on sageli kasutatav keerukate ja uuenduslike projektide puhul, kus lahendused arenevad

dialoogi käigus. Keeld arutada hindamise kriteeriumide üle vähendab hankija võimalust jõuda parimate

lahendusteni. Hankija ei pruugi võistleva dialoogi alustamise hetkel olla teadlik, millist pakkumustele omast

kvaliteeti tuleks hinnata, et jõuda majanduslikult soodsaima pakkumuseni. Hankijal peaks olema õigus seda

taotlejatega arutada ning lõplike pakkumuste esitamisel teha läbirääkimiste käigus kogutud teabe pinnalt

otsus, milline peaks olema hindamise kriteeriumide sisu.

Olulisemaks muudatusega kaasnevaks negatiivseks mõjuks on ebavõrdse kohtlemise oht – hankija peab

läbirääkimisi hindamise kriteeriumide üle nt vaid ühe taotlejaga. Samas kaasneb see oht juba olemuslikult

võistleva dialoogiga, kuna miski ei taga, et hankija ei anna ühele taotlejale nt rohkem teavet, kui teisele.

23 Direktiivi 89/665/EMÜ art 2 lg 5 esimene lõik ja direktiivi 92/13/EMÜ art 2 lg 4 esimene lõik. 24 Direktiiv 2014/24/EL, art 29 lg 3. 25 Direktiiv 2014/24/EL, art 30 lg 3. 26 Caranta, R. Competitive dialogue. – Steinicke, M., Vesterdorf P. L. EU Public Procurement Law. Brussels Commentary. C. H. Beck, Hart, Nomos 2018, lk 414.

tgsbaltic.com 23 / 38

Hankijal on seadusest tulenevalt üldine kohustus kohelda dialoogis osalevaid taotlejaid võrdselt (RHS § 65

lg 3). Muudatusega kaasnevaks negatiivseks mõjuks on ka läbipaistvuse vähenemine, kuna ettevõtjatel

puudub taotluste esitamise hetkel kindlus, mille alusel hankija pakkumusi hindab. Teisalt on ettevõtjatel

teadmine, et neil on võimalus kaasa rääkida hindamise kriteeriumide osas, kui hankija peab vajalikuks sel

teemal läbirääkimisi pidama. Lisaks kaasneb muudatusega menetluse kestuse pikenemine, kuid seda siiski

vaid juhul, kui hankija otsustab pidada hindamise kriteeriumide üle läbirääkimisi, ja ulatuses, milles hankija

otsustab läbirääkimisi pidada.

Kooskõla Euroopa Liidu õigusega: Kooskõlas. Direktiiv lubab arutada võistlevas dialoogis kõiki

riigihanke aspekte.

Risk Oluline / keskmine / väheoluline

Ebavõrdne kohtlemine Keskmine

Läbipaistvuse vähenemine Väheoluline

Menetluse kestuse pikenemine Väheoluline

TAGASISIDE:

1. Kas ettepaneku rakendamine vähendaks töökoormust või oleks muul viisil teie töös kasulik?

2. Kas on mõni takistus, mille tõttu ettepanekut ei saa või ei ole mõistlik rakendada?

3. Muu kommentaar puudub dialoogi kogemus- kirjelduse järgi mõistlik aga kas on ka läbipaistev

Kaotada hankija kohustus pidada väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluses

läbirääkimisi.

Etapp: Läbirääkimised.

Ettepaneku täpne sisu:

Kehtestada RHS § 72 lg 6 järgmises sõnastuses: „Hankija võib pidada hankelepingu sõlmimiseks ettevõtja

või ettevõtjatega hankelepingu tingimuste üle läbirääkimisi.“

Põhjendused ja mõju:

RHS § 72 lg 6 kohaselt on hankijal kohustus pidada väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluses

läbirääkimisi. Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlust kasutatakse vaid erandlikel juhtudel

ning sageli olukorras, kus võimalikke pakkujaid on vaid üks. Nendes olukordades sõlmitakse tihti

standardlepinguid standardse hinnakirja alusel, mis on pakkuja poolt ette antud. Kui hankija on

pakkumusega rahul ning talle on niigi teada, et teisi pakkujaid ei ole, on läbirääkimiste pidamine ainult

formaalsus.

Muudatus ei oma kahjulikku mõju. Väljakuulutamiseta läbirääkimistega menetlus kätkeb iseenesest küll

suurt riski ausale ja avatud konkurentsile, kuid seda olenemata sellest, kas hankija peab pakkujaga

läbirääkimisi või mitte. Läbipaistvust ja ettevõtjate kaebeõigust tagab hankija kohustus esitada registrile

hankelepingu sõlmimise teade (RHS § 83 lg 1).

Kooskõla Euroopa Liidu õigusega: kooskõlas. Direktiiv ei näe ette kohustust pidada läbirääkimisi.

Risk Oluline / keskmine / väheoluline

- -

TAGASISIDE:

tgsbaltic.com 24 / 38

1. Kas ettepaneku rakendamine vähendaks töökoormust või oleks muul viisil teie töös kasulik?

Jah, oluliselt, oleme poolt

2. Kas on mõni takistus, mille tõttu ettepanekut ei saa või ei ole mõistlik rakendada?

3. Muu kommentaar

Kaotada alla rahvusvahelise piirmäära jäävates riigihangetes kohustus põhjendada, miks hankija

otsustas riigihanget osadeks mitte jaotada.

Etapp: Hanke ettevalmistamine ja avaldamine.

Ettepaneku täpne sisu:

Kehtestada RHS § 27 lg 2 järgmises sõnastuses: „Riigihanke korral, mis ei ole ühe menetluse raames

osadeks jaotatud ja mille eeldatav maksumus on vähemalt võrdne riigihanke piirmääraga või

rahvusvahelise piirmääraga, kui käesolev seadus selle riigihanke kohta riigihanke piirmäära ei sätesta,

põhjendab hankija riigihanke alusdokumentides, miks ta otsustas riigihanke ühe menetluse raames jätta

osadeks jaotamata.“

Põhjendus ja mõju:

Riigihankeid jaotatakse osadeks otstarbekuse kaalutlusel. Osadeks jaotamise põhjused on näiteks

geograafilised – teenuseid osutatakse erinevates Eesti piirkondades, mistõttu on riigihange piirkonniti

osadeks jaotatud – või tehakse otsus osadeks jaotamata jätmise kohta selle alusel, millised pakkujad turul

asju, teenuseid või ehitustöid pakuvad. Kui ühe osa raames

Direktiivi järgi peab hankija põhjendama riigihanke osadeks jagamata jätmist,27 kuid direktiiv kohaldub

alates rahvusvahelisest piirmäärast. Alla selle piirmäära on liikmesriikidel õigus sätestada direktiivist teisiti,

eeldusel, et need on kooskõlas ELi aluspõhimõtetega. Põhjendamiskohustuse eesmärgiks on EL

direktiivide kohaselt väike- ja keskmise suurusega ettevõtete juurdepääsu soodustamine.

Põhjendamiskohustuse kaotamine ei sea ohtu direktiividest tulenevat eesmärki. Aastal 2022 sõlmiti alla

rahvusvahelise piirmäära hanke- ja raamlepingutest vaid 11,46% ning aastal 2023 13,77%

suurettevõtetega, ülejäänud lepingupartnerid olid kas mikro-, väike või keskmise suurusega ettevõtted. Alla

rahvusvahelise piirmäära riigihangetest olid aastatel 2022 ja 2023 osadeks jaotatud ainult ca 10%

hangetest.28 Põhjendamise kohustuse kaotamine hoiab kokku hankija aega, kuivõrd enamasti ei esitata

RHADis sisulisi põhjendusi, vaid standardseid või otsitud põhjendusi.

Samas kaasneb muudatusega kaebeõiguse riive. RHSi seletuskirjas on öeldud, et „kuigi hankijal on

kohustus riigihanke ühe hankemenetluse raames osadeks jaotamata jätmist põhjendada, peaks ta saama

seda siiski otsustada ilma, et seda otsust oleks võimalik vaidlustada või järelevalvemenetluses kahtluse

alla seada“. VAKO on sellele tuginedes selgitanud: „Vaidlustuskomisjoni kontroll pärast seda, kui hankija

on otsustanud riigihanget osadeks mitte jaotada, piirdub üksnes sellega, kas hankija põhjendused

riigihanke osadeks jaotamata jätmise kohta on sisulised. Vaidlustuskomisjon ei jaga ühelgi juhul vaidlustuse

läbivaatamise tulemusena riigihanget ise osadeks ega kohusta hankijat seda tegema.“29

Kui riigihanke esemeks olevaid asju ja/või teenuseid ei tohiks selgelt koos osta, on ettevõtjatel praegu

võimalik seda vaidlustada kaudselt, üksnes hankija põhjenduse kaudu. Utreeritud näitena võib tuua

olukorra, kus hankija ostab ühe riigihanke raames autosid ja kontorimööblit. Ettevõtjatel ei ole võimalik

27 Direktiiv 2014/24/EL, art 46 lg 1. 28 Vt statistikat RaMi kodulehelt. – Kättesaadav lingilt: https://www.fin.ee/riigihanked-riigiabi-osalused/riigihanked/kasulik- teave#riigihangete-valdkon--2. 29 VAKO 156-24/276975, p 8.2.

tgsbaltic.com 25 / 38

iseenesest vaidlustada autode ja mööbli koos ostmist, kuid tal on võimalik vaidlustada hankija põhjendust.

Nii on ka praktikas tekkinud hankija põhjenduse üle korduvvaidlusi.30

Kui hankijal kaob alla rahvusvahelise piirmäära hangetes kohustus esitada osadeks jagamata jätmise kohta

põhjendus, ei ole nendes hangetes võimalik osadeks jagamata jätmist ka kaudselt vaidlustada. Kui hankijal

pole kohustust põhjendada, ei saa asjakohatu põhjendus olla õigusvastane.

Kuigi muudatusega kaasneb kindlasti õiguskaitse nõrgenemine, ei saa seda pidada oluliseks, kuna VAKOs

on RHS § 27 lg 2 õiguspärase rakendamise üle vaidlusi viimase 5 aasta jooksul olnud vaid 4, kohtusse on

sh jõudnud vaid üks vaidlus.

Kooskõla EL õigusega: Kooskõlas. Direktiiv kohaldub alates rahvusvahelisest piirmäärast.

Risk Oluline / keskmine / väheoluline

Õiguskaitse nõrgenemine Väheoluline

TAGASISIDE:

1. Kas ettepaneku rakendamine vähendaks töökoormust või oleks muul viisil teie töös kasulik?

2. Kas on mõni takistus, mille tõttu ettepanekut ei saa või ei ole mõistlik rakendada?

3. Muu kommentaar Oleks hea mugav, vähematel juhtudel siiski mõistlik

Võimaldada hankijal anda ettevõtjale ainult üks võimalus maksuvõla tasumiseks või ajatamiseks.

Etapp: kõrvaldamise ja kvalifikatsiooni kontroll.

Ettepaneku täpne sisu:

Lisada uus säte RHS § 95 lg 61 järgmises sõnastuses: „Hankija ei ole kohustatud andma ettevõtjale

võimalust maksuvõla tasumiseks või ajatamiseks mitu korda ühe riigihanke menetluse käigus.“

Põhjendus ja mõju:

Kehtiva RHS § 95 lg 6 järgi on hankija kohustatud andma pakkujale või taotlejale vähemalt kolm tööpäeva

maksuvõla tasumiseks või ajatamiseks, kui hankija tuvastab mis tahes ajal riigihanke menetluse käigus, et

pakkujal või taotlejal esineb käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 või lõike 41 kohaldamise korral samas

sätestatud alus. Kui pakkuja või taotleja on hankija antud tähtpäevaks maksuvõla tasunud või ajatanud, ei

kõrvalda hankija pakkujat või taotlejat hankemenetlusest

RHS-i eelnõu seletuskiri31 sätestab: “Isikut ei kõrvaldata menetlusest, kui ta on oma kohustused täitnud, st

võla tasunud või maksuvõla ajatanud. Siin tuleb silmas pidada, et kohustuste täitmise all mõeldakse üksnes

võla tasumist või ajatamist. Kohustuste täitmise all ei saa mõista maksudeklaratsiooni muutmist, mille alusel

kuvatakse registrist uus info, mille kohaselt ettevõtjal maksuvõlga ei olegi. Hankija teeb oma otsuse lähtu-

valt temale otsuse tegemise ajal teadaolevatest andmetest. Hankija annab ettevõtjale maksuvõla tasumi-

seks või ajatamiseks tähtaja. Kui tähtaja jooksul ei ole ettevõtja oma kohustusi täitnud, teeb hankija tema

kohta kõrvaldamise otsuse ega pea ettevõtjat hiljem riigihankesse „ennistama“, kui ettevõtja on

hilinemisega oma kohustused täitnud.“

Praktikas on olukord teistsugune. Ette tuleb juhtumeid, kus pakkujal on ilmnenud maksuvõlg, hankija on

andnud tähtaja tasumiseks või ajatamiseks, mida ka pakkuja teeb. Selleks ajaks, kui hankija on jõudnud

30 VAKO 110-24/276975 ja VAKO 156-24/276975. 31 Riigihangete seadus 450 SE. – Kättesaadav lingilt: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/d8709d7d-cf5c-45c6-8576- 1b7e86c80a8a/, lk 83.

tgsbaltic.com 26 / 38

pakkujate kõrvaldamata jätmise ja kvalifitseerimise otsuse tegemiseni, on pakkujal aga uus maksuvõlg.

RHS § 95 lg 6 ei sea piiri, mitu korda peab hankija pakkujale võimaluse maksuvõla tasumiseks või

ajatamiseks andma, mistõttu tuleb hankijal anda pakkujale uus võimalus. Hankemenetluses on tavaline

praktika see, et otsuse teevad kas hankekomisjoni liikmed kollegiaalselt või teeb hankekomisjon

ettepaneku asutuse juhile otsuse vastuvõtmiseks. Sellest tingituna võtab otsuse tegemine aega.

Olukord, kus pakkujale antakse mitu võimalust maksuvõla tasumiseks või ajatamiseks, venitab

hankemenetlust. Lisaks tekitab maksuvõla korduv esinemine küsimuse ka pakkuja usaldusväärsuse kohta.

Samas puudub hankijal reaalne võimalus pakkuja hankemenetlusest kõrvaldada. Kokkuvõttes on Eestis

kehtiv süsteem küll ettevõtjatele väga soodne, kuid tekitab hankijatele ebamõistliku töökoormust.

Kooskõla EL õigusega: kooskõlas. Direktiivi 2014/24/EL art 57 lg 2 kolmanda lõigu kohaselt ei kõrvaldata

pakkujat hankemenetlusest, kui ta on oma maksukohustused täitnud või maksuvõla ajatanud. Selline

süsteem, mille kohaselt on maksudeklaratsiooniga võimalik maksuvõlg tekitada ja see samahästi ka

kaotada ning maksuvõlga infosüsteemi kaudu kontrollida iga päev eelmise päeva seisuga, on Euroopa

Liidus pigem erandlik, mistõttu enamasti ei ole võimalik nii värskeid maksuvõla andmeid saada. Direktiivi

2014/24/EL art 57 lg 2 mõtteks ei olnud see, et kui maksuvõlg tekib ja likvideeritakse või ajatatakse mitu

korda hankemenetluse jooksul, peaks hankija selliste arengutega kogu aeg kursis olema ja oma otsuseid

vastavalt muutma.

Risk Oluline / keskmine / väheoluline

Konkurentsi vähenemine Väheoluline

Negatiivne mõju ettevõtlusele Väheoluline

TAGASISIDE:

1. Kas ettepaneku rakendamine vähendaks töökoormust või oleks muul viisil teie töös kasulik?

2. Kas on mõni takistus, mille tõttu ettepanekut ei saa või ei ole mõistlik rakendada?

3. Muu kommentaar

Kohustada hankijat esitama raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingute andmeid raamlepingu

lõppedes, mitte iga iga 12 kuu kohta. Alternatiivselt, võimaldada koondandmeid esitada alates

raamlepingu kehtivusest, mitte alates raamlepingu sõlmimisest.

Etapp: hanke ettevalmistamine ja avaldamine.

Põhjendus ja mõju:

RHS § 83 lg 32 ja lg 3 koosmõjul on tekkinud olukord, kus nende raamlepingute puhul, kus tehakse palju

väikeseid tellimusi, esitavad raamatupidamiskohustuslastest hankijad igal aastal järgneva 12 kuu tarbeks

fiktiivse hankelepingute koondi. Koondi esitamine on vajalik, et tekiks 15-kohaline hankelepingu osa

number, millega seotakse registriandmed riigi ühtse majandusarvestuse tarkvaraga (SAP). Ehkki koondi

esitamise toiming ei ole ajamahukas, siis olukorras, kus hankijatel on selliseid raamlepinguid palju, muutub

koondite esitamine siiski töömahukaks ülesandeks. Andmete esitamine järelevalve teostamiseks ei ole

vajalik, kuivõrd Riigikontrollil on SAP-is sisalduvatele andmetele täielik juurdepääs ning RaM-i teostatava

järelevalve tarbeks kohustuse panemine kõikidele raamatupidamiskohuslastest hankijatele on ülemäärane.

Nende andmete kasutamine järelevalveks on vähene ning neid on võimalik saada otse hankija käest

järelevalve teostamisel. Muudatuse tulemusel peaksid hankijad RHS § 83 lg 32 kohustuste täitmiseks

esitama ainult ühe hankelepingute koondi pärast raamlepingu sõlmimist ja hankelepingu sõlmimise teate

avaldamist. Selle tulemusena ei peaks hankijad muretsema, kas iga-aastane uus koond saab õigeaegselt

esitatud.

tgsbaltic.com 27 / 38

Alternatiivselt muuta RHS § 83 lg 3 sõnastust selliselt, et koondandmeid tuleks esitada alates raamlepingu

kehtivusest, mitte alates raamlepingu sõlmimisest. Kuivõrd sõlmitakse palju raamlepingud, mille alusel ei

sõlmita eraldi hankelepinguid, vaid raamlepingu alusel ostetakse asju või teenuseid raamlepingu

kehtivusaja vältel või kuni raamlepingu maksimaalse kogumaksumuse täitumiseni siis sellisel juhul

esitatakse koondandmed 12 kuu maksumuse (ostusumma kokku) kohta lepingu sõlmimisest arvates, mis

on probleemiks.

Näiteks kui tehakse raamhange, mille alusel ostetakse asju kaks aastat (ajavahemikul 2025-2026). Hange

korraldatakse RHR-s selleks 2024. a oktoobris ning raamleping sõlmitakse kahepoolselt 15. novembril

klausliga, et raamleping hakkab kehtima alates 01.01.2024 ja kehtib kuni 31.12.2026. Seega, reaalselt

hakatakse hankeobjektis olevaid asju ostma raamlepingu alusel 01.01.2025, aga 12 kuu andmeid tuleb

registrile esitada alates raamlepingu sõlmimisest ehk alates 15.11.2024. Sellisel juhul tuleb registrile

esitada koondandmeid kolmel korral kahe korra asemel. Hankijaid vähem koormav ning loogilisem oleks

koondandmeid ostutehingute kohta esitada 2025. a (12 kuud) ja 2026. a (12 kuud) kohta, kuid kehtiva

regulatsiooni kohaselt tuleb koondandmeid registrile esitada kolm korda. Eeltoodud näite alusel järgmiste

ajaperioodide kohta: 15.11.2024-14.11.2025; 15.11.2025-14.11.2026; 15.11.2026-31.12.2026. Kahe korra

asemel kolm korda andmete esitamine registrile on nii ajalise- kui ka halduskoormuse suurendamine

hankijale, samuti andmete hulga kui sellise mahu asjatu suurendamine andmebaasides.

Kui raamlepingus on sätestatud, et see hakkab kehtima lepingu allkirjastamisest alates mõlema poole poolt,

siis on tõepoolsest nii selle sõlmimine kui ka kehtivuse algus samaaegne. Kui aga sõlmitud raamlepingus

on sätestatud raamlepingu kehtivuse alguseks kindel kuupäev, siis see võiks olla ka registrile andmete

esitamise alguse kuupäevaks, millest alates 12 kuud hakatakse arvestama.

Kooskõla Euroopa Liidu õigusega: kooskõlas. Direktiivi 2014/24/EL art 50 lg 2 teise lõigu kohaselt ei ole

hankija kohustatud hankelepingu sõlmimise teadet esitama iga raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingu

kohta. Direktiiv ei nõua hankelepingu sõlmimise teate esitamist raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingute

kohta. Sama sätestab ka RHS § 83 lg 3, mis ei nõua hankelepingu sõlmimise teate esitamist, vaid

raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingute kohta andmete esitamist iga 12-kuulise perioodi tagant. Ka

RHS-i eelnõu seletuskiri32 ütleb, et „Raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingute kohta ei esita hankija

eraldi hankelepingu sõlmimise teadet“. Seega on andmete esitamine eelneva 12 kuu jooksul sõlmitud

hankelepingute kohta riigisisene regulatsioon.

Riskid: puuduvad.

TAGASISIDE:

1. Kas ettepaneku rakendamine vähendaks töökoormust või oleks muul viisil teie töös kasulik?

Pooldame, halduskoormus väiksem

2. Kas on mõni takistus, mille tõttu ettepanekut ei saa või ei ole mõistlik rakendada?

3. Muu kommentaar

Võimaldada hankijatel liituda teise hankija dünaamilise hankesüsteemiga.

Etapp: hanke ettevalmistamine

Põhjendus ja mõju:

Kehtiva regulatsiooni järgi saab hankija liituda vaid keskse hankija dünaamilise hankesüsteemiga, kui nii

on dünaamilise hankesüsteemi alusdokumentides sätestatud (RHS § 42 lg 9). Muudatuse sisuks on

32 Riigihangete seadus 450 SE. – Kättesaadav lingilt: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/d8709d7d-cf5c-45c6-8576- 1b7e86c80a8a/, lk 72.

tgsbaltic.com 28 / 38

võimaldada hankijal nõusoleku alusel liituda teise hankija dünaamilise hankesüsteemiga ning korraldada

selle kaudu seotud hankeid, ilma et teine hankija oleks keskne hankija. Muudatuse tulemusel muutub

dünaamiline hankesüsteem dünaamiliseks ka hankijate jaoks.

Muudatuse järele on sisuline vajadus. Nt on Tervisekassa praegu avaldamas ravimite dünaamilist

hankesüsteemi, mille kaudu hakatakse kõikidele Eesti haiglatele ostma teatud vahemikus ravimeid.

Tervisekassa ei ole samas keskne hankija ning seega ei ole haiglatel võimalik RHS § 42 lg 9 alusel

dünaamilise hankesüsteemi kaudu ise seotud hankeid korraldada. Tervisekassa ja haiglate vahel on

sõlmitud volikiri, mille järgi on Tervisekassal õigus haiglate nimel seotud hankeid korraldada. Kuna haiglad

ise seotud hankeid läbi viia ei saa, sõlmitakse seotud hangete tulemusel mitmepoolsed lepingud, kus

Tervisekassa on küll tellija, kuid tellimuste esitajaks on haiglad. Sarnaseid olukordasid võib olla teistes

valdkondades, mille lihtne lahendus on võimaldada hankijatel liituda teiste hankijate dünaamilise

hankesüsteemiga.

Sisuliseks probleemiks ettepanekuga on, et hankija peab dünaamilises hankesüsteemis

osutama hankelepingute olemusele ja eeldatavale kogusele, samuti vajalikule teabele dünaamilises

hankesüsteemis kasutatavate elektrooniliste seadmete ning ühenduse tehnilise korralduse ja selle

kirjelduse kohta (RHS § § 33 lg 11). Kui dünaamilist hankesüsteemi ei ole algusest peale planeeritud nii, et

arvestatud on ka teiste hankijate vajadustega (nii nagu ülaltoodud Tervisekassa näites), ei ole võimalik

dünaamilise hankesüsteemi alustamisel hankelepingute eeldatavat kogust adekvaatselt prognoosida.

Formaalne probleem ettepanekuga on, et see irdub sisuliselt keskse hankimise regulatsioonist (RHS § 42).

Seadusandja on näinud eraldi korra selle kohta, kui üks hankija korraldab riigihankeid teiste hankijate jaoks

– selleks peab hankija saama keskse hankija staatuse. Samas on dünaamiline hankesüsteem olemuselt

väga teistsugune võrreldes nt avatud hankemenetlusega. Kuigi süsteemi loob üks hankija, siis sellega

liitunud teine hankija korraldaks seotud hanke ise (s.t selle menetluse, mille kaudu tegelikkuses sõlmitakse

leping).

Kooskõlas Euroopa Liidu õigusega: kooskõlas. Dünaamilist hankesüsteemi puudutavad direktiivi sätted

(direktiivi 2014/24/EL art 34) ei keela mitmel hankijal tegutseda sama süsteemi kaudu.

Risk Oluline / keskmine / väheoluline

- -

TAGASISIDE:

1. Kas ettepaneku rakendamine vähendaks töökoormust või oleks muul viisil teie töös kasulik?

2. Kas on mõni takistus, mille tõttu ettepanekut ei saa või ei ole mõistlik rakendada?

Kõlab hästi aga kas siis ei teki oht, et eeldatavad mahud saavad planeeritust varem täis, hankija ise jääb tühjade kätega.

3. Muu kommentaar Hetkel veel kogemusi vähe, teeme esimesi dünaamilisi

Võimaldada hankijal enamates olukordades esitada hankelepingu täitjale lisatellimus.

Etapp: hankelepingu täitmine

Ettepaneku täpne sisu:

Kehtestada RHS § 123 lg 1 p 3 järgmises sõnastuses: „/.../ samalt ettevõtjalt ostetakse täiendavaid asju,

teenuseid või ehitustöid, mille järele on hankijal tekkinud vajadus ja mida riigihanke alusdokumendid ei

sisaldanud, juhul kui ettevõtja vahetamine põhjustaks hankijale olulist ebamugavust või märkimisväärseid

lisakulusid ning oleks majanduslikel või tehnilistel põhjustel äärmiselt ebamõistlik, näiteks tulenevalt asjade,

teenuste või rajatiste asendatavuse või koostoimimise vajadusest, kusjuures ühegi muudatuse tulemusena

ei suurene hankelepingu maksumus rohkem kui 50 protsenti hankelepingu algsest maksumusest;“

tgsbaltic.com 29 / 38

Põhjendused ja mõju:

Seadus nõuab samaaegselt, et „ettevõtja vahetamine põhjustab hankijale olulist ebamugavust või

märkimisväärseid lisakulusid“ ja „ettevõtja vahetamine on majanduslikult või tehniliselt võimatu“. Kehtiv säte

ei ole loogiline. Esiteks, kui ettevõtja vahetamine on tehnilistel või majanduslikel põhjustel võimatu, peaks

automaatselt ettevõtja vahetamine põhjustama hankijale olulist ebamugavust. Pole võimalik, et hankija

jaoks esineb võimatus ettevõtjat muuta, kuid ettevõtja vahetamine ei tekita talle ebamugavus. Teiseks, kui

hankija jaoks esineb majanduslik võimatus ettevõtjat vahetada, peaks automaatselt ettevõtja vahetamine

põhjustama hankijale märkimisväärseid lisakulusid.

Direktiiv ei näe sellist sõnastust ette. Direktiivi 2014/24/EL põhjenduspunktis 108 on selgitatud kõnesolevat

eeldust nii: „/…/ kui tarnija vahetamine sunniks hankijat hankima teistsuguste tehniliste omadustega

materjali, ehitustöid või teenuseid, mis tooks kaasa ühildamatuse või ebaproportsionaalsed tehnilised

raskused käitamisel ja hooldamisel.“ Ühend „või“ loob otseselt alternatiivse seose ühildamatuse ja

ebaproportsionaalsete raskuste vahele, mille järgi peaks hankijal olema täiendavat tööd tellida ka siis, kui

töö tellimine teiselt ettevõtjalt oleks äärmiselt ebamõistlik.

Seisukohale, et ettevõtja vahetamine ei pea olema võimatu, on asunud Tallinna Halduskohus haldusasjas

nr 3-22-1927. Vaidluse all oli muudatus, mille AS Võru Vesi tegi reoveekogumisala veemajandusprojekti

raames sõlmitud lepingusse. Kunsa projekti õnnestumiseks tuli teha täiendavaid tõid, muutis hankija

projektijuhiga sõlmitud lepingut ja suurendas esialgselt kavandatud projektijuhtimise teenuse mahtu. Kohus

selgitas, et kuigi ettevõtja vahetamine oleks põhimõtteliselt võimalik, on projektijuhtimise teenus ühtne

terviklik teenus, mida erinevate töölõikude lõikes eristada ning erinevate pakkujate vahel jaotada on

keeruline ja ebamõistlik. Projektijuhtimise kvaliteet on projekti eduka realiseerimise puhul võtmetähtsusega

ning erinevate omavahel seotud töölõikude killustamine hajutab ning hägustab vastutust, toob tõenäoliselt

kaasa ebaefektiivsust, täiendavaid kulusid ning ohustab projekti lõpptulemuse saavutamist. Kohus

tuvastas, et kuigi direktiivi eestikeelsest versioonist tuleneb, et ettevõtja vahetamine peab olema võimatu

(„ei ole võimalik“), ei tulene seda nt saksakeelsest ega ingliskeelsest versioonist. Kohus järeldas, et

lisatellimuse saab teha siis, kui ettevõtja vahetamine on majanduslikel või tehnilistel põhjustel äärmiselt

ebamõistlik. Nõutav ei ole, et üksnes sama ettevõtja oleks suuteline teenuseid pakkuma. Piisab, kui

teenuse olemusest tulenevalt oleks teisel ettevõtjal oluliselt raskendatud pakkuda hangitavat teenust sama

kvaliteediga ning sarnase maksumusega.

Kohtu järeldus tuleks seaduses kodifitseerida, kuna põhjustab hetkel ebaselgust. Osad hankijad lähtuvad

seaduse ebaõigest sõnastusest, et ettevõtja vahetamine peab olema võimalik, osad hankijad on aga

teadlikud viidatud halduskohtu lahendist (millega meile teadaolevalt nõustub ka Rahandusministeerium).

Kooskõla EL õigusega: Kooskõlas. Direktiivist ei tulene, et ettevõtja vahetamine peab olema võimatu.

Riskid: puuduvad. Ettepaneku sisuks on seaduse ja kohtupraktika kooskõlla viimine. Juba praegu

lähtutakse arusaamast, et ettevõtja vahetamine ei pea olema võimatu.

TAGASISIDE:

1. Kas ettepaneku rakendamine vähendaks töökoormust või oleks muul viisil teie töös kasulik?

Pooldame põhjendatud juhtudel, nt kui hankijal on uus hange menetluses ja ettenägematult see nt venib, ebatäpsed pakkumised, vaidlustatud vms. väga vajalik,

2. Kas on mõni takistus, mille tõttu ettepanekut ei saa või ei ole mõistlik rakendada?

3. Muu kommentaar

Võimaldada hankijal kontrollida ehitustööde riigihangetes alltöövõtja kõrvaldamise aluseid vaid

juhul, kui tema osa hankelepingu täitmisel on suurem kui 10%.

Etapp: kõrvaldamise ja kvalifikatsiooni kontroll.

tgsbaltic.com 30 / 38

Põhjendus ja mõju:

Muuta RHS § 122 lg-t 5 selliselt, et ehitustööde riigihangetes ei ole hankijal kohustust kontrollida kõikidel

eduka pakkuja pakkumuses nimetatud ja hankelepingu täitmise käigus lisanduvatel alltöövõtjatel

kõrvaldamise aluste puudumist, vaid üksnes neil, kelle osa hankelepingu täitmisest moodustab vähemalt

10%. RHS § 122 lg-le 11 võiks juurde lisada täienduse, millega luuakse võimalus kontrollida ka neid

alltöövõtjaid, kellele kontrollikohustus ei laiene, st nendele alltöövõtjatele, kes osalevad hankelepingu

täitmisel väiksemas mahus.

Hankijal ei lasuks sellisel juhul enam kohustust kontrolli teostamiseks. Ehitustööde puhul kasutatakse palju

alltöövõtjaid, kuivõrd ühe ehitise või rajatise püstitamisel on vajalik teha väga erinevaid spetsiifilisi oskusi

nõudvaid töid. Seega võib kõikide alltöövõtjate kontrollimine osutuda hankijale ebaproportsionaalselt

koormavaks. Alltöövõtjate kontrollimine, kelle panus hankelepingu täitmisesse on väike, ei ole

proportsionaalne sellest saadava võimaliku abstraktse kasuga. Samas jääks hankijale võimalus RHAD-s

sätestada eeltoodud kontrolli asjakohased tingimused. Näiteks on hankijal võimalik sätestada, et väiksema

mahuga alltöövõtjaid kontrollib hankija üksnes kahtluse tekkimisel. Alternatiivselt oleks võimalik ka

seaduses sätestada, et kontrolli teostatakse üksnes kahtluse tekkimise korral. Sellisel juhul on aga vajalik,

et RaM selgitaks KKK rubriigis mõistet kahtluse tekkimine. Vastasel juhul uuriksid rakendusüksused ja

auditeeritav asutus toetuse saajatelt ja hankijatelt, kes toetusi kasutavad, selle kohta, kuidas on neid

alltöövõtjaid kontrollitud ja miks kahtlust ei tekkinud. Seega peaks eelduseks olema kahtluse puudumine,

mitte selle olemasolu. Samas võib juhtuda, et kui hankija on kontrolli teostamise võimaluse RHAD-s jätnud

sätestamata ning pakkumustest selgub, et kasutatakse alltöövõtjat, kelle osas tekib hankijal kahtlusi, siis

seda alltöövõtjat ikkagi kontrollida ei saa ega nõuda tema asendamist, kui kõrvaldamise alused tekivad.

Seega on mõlema alternatiivi puhul äärmiselt oluline tegutseda ka teavitustööga.

Analoogselt on EL nõukogu 08.04.2022 määruses nr 2022/576 sätestatud, et riigihangete sanktsioonid

kohalduvad lihtsustatult ainult nendele alltöövõtjatele, kelle osa hankelepingus on vähemalt 10%.

Kooskõla EL õigusega: kooskõlas. Riigihangete direktiivid ei kohusta alltöövõtja kõrvaldamise aluste

kontrollimiseks.

Risk Oluline / keskmine / väheoluline

Õiguskindluse vähenemine Väheoluline

Ettepanekut ei ole võimalik realiseerida ilma kõiki hankijaid koolitamata

Väheoluline

Kohtupraktika juhiste äralangemine Väheoluline

Hankija töökoormuse kasv Väheoluline

Julgeolekurisk Keskmine

TAGASISIDE:

1. Kas ettepaneku rakendamine vähendaks töökoormust või oleks muul viisil teie töös kasulik?

Mõistlik, igati poolt, igasugu väikese töö tegijaid ei ole ka mõistlik kontrollida.

2. Kas on mõni takistus, mille tõttu ettepanekut ei saa või ei ole mõistlik rakendada?

3. Muu kommentaar

Sätestada vaikimisi pakkumuste jõusoleku tähtaeg ja siduda tagatise tähtaeg pakkumuste

jõusoleku tähtajaga.

Etapp: hanke ettevalmistamine ja avaldamine / vastavuse kontroll.

Põhjendus ja mõju: RHS § 110 lg 1 täiendamisel oleks hankijal alati võimalik sätestada RHS-s nimetatust

erinev pakkumuste jõusoleku tähtaeg, arvestades riigihanke eset ja potentsiaalset menetlusele kuluvat

tgsbaltic.com 31 / 38

aega, ent kui hankija ei ole RHAD-s selle kohta midagi öelnud, siis kehtiks RHS-s sätestatud tähtaeg.

Võttes arvesse tänast praktikat, võiks tähtaeg olla 3 kuud alates pakkumuste esitamise tähtpäevast.

RHS § 90 lg-s 4 on tingimuslikuna sätestatud: „Kui pakkumuse tagatis on antud tähtajalisena pakkumuse

jõusoleku tähtaja lõpuni /…/“. Pakkumuse tagatise eesmärk on mh tagada hankelepingu sõlmimine (vt RHS

§ 90 lg 1), mistõttu on vähetõenäoline, et hankija nõuaks tagatise esitamist lühemaks ajaks. Seetõttu on

tänane regulatsioon, täpsemalt RHS § 90 lg 4, arusaamatu. Hankijate murekohaks on olukorrad, kus

edukas pakkuja ei allkirjasta hankelepingut ja hankijal tekivad sellest täiendavad kulud. Ka RHS § 119

rakendamine ei ole lihtne ega kiire ning võib juhtuda, et järgmine edukas pakkuja ei vasta tingimustele või

sobivaid pakkujaid/pakkumusi ei ole rohkem esitatud. Lisaks, kui hankija on unustanud RHAD-s tagatise

ajalise pikkuse sätestada ning pakkuja pakub tagatist lühemaks ajaks, ei ole hankijal võimalik seda

pakkumust tagasi lükata, kuivõrd alust selleks ei ole, samas ei ole aga tagatise eesmärk täidetud. Hankija

jaoks oleks lihtsam, kui need tähtajad oleksid vaikimisi seaduses sätestatud.

Kooskõla Euroopa Liidu õigusega: kooskõlas. Direktiivid ettepanekus käsitletut ei adresseeri.

Riskid: puuduvad.

TAGASISIDE:

1. Kas ettepaneku rakendamine vähendaks töökoormust või oleks muul viisil teie töös kasulik?

Mõistlik, aga 3 kuud on vähe, võiks olla min 4 kuud

2. Kas on mõni takistus, mille tõttu ettepanekut ei saa või ei ole mõistlik rakendada?

3. Muu kommentaar

Luua võrgustikusektori hankijale täiendavad õigused väljakuulutamiseta läbirääkimistega

hankemenetluse kasutamiseks, kui hanke maht jääb alla rahvusvahelise piirmäära.

Etapp: hanke ettevalmistamine

Põhjendus ja mõju:

Praegu kehtiv RHS § 156 näeb võrgustikusektori hankijale ette õiguse korraldada riigihange

väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusena kümnel RHS §-s 156 sätestatud juhul. See loetelu

on ammendav ja vastab direktiivi/EL 2014/25 artikli 50 loetelule. Direktiivi 2014/25/EL artikli 44 lõike 5

kohaselt ei tohi liikmesriik lubada võrgustikusektori hankijal kasutada väljakuulutamiseta läbirääkimistega

hankemenetlust muudel juhtudel kui artiklis 50 sätestatu. EL direktiivid ei reguleeri aga riigihankemenetlust

alla rahvusvahelise piirmäära. Seetõttu võib Eesti seadusandja näha ka võrgustikusektori hankijale ette

õiguse kasutada väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlust allapoole rahvusvahelist piirmäära,

nagu RHS § 50 lubab praegu teha avaliku sektori hankijal. RHS § 50 kohaldamisala tuleks laiendada

võrgustikusektori hankijatele.

Muudatus võimaldaks võrgustikusektori hankijatele allapoole rahvusvahelist piirmäära jäävate hangete

osas samasugust paindlikkust, nagu RHS § 50 praegu võimaldab avaliku sektori hankijatele. Muudatus

vähendaks võrgustikusektori hankijate halduskoormust.

Kooskõla Euroopa Liidu õigusega: kooskõlas. EL direktiivid ei reguleeri riigihankemenetlust alla

rahvusvahelist piirmäära.

Risk Oluline / keskmine / väheoluline

Konkurentsi vähenemine Väheoluline

TAGASISIDE:

tgsbaltic.com 32 / 38

1. Kas ettepaneku rakendamine vähendaks töökoormust või oleks muul viisil teie töös kasulik?

2. Kas on mõni takistus, mille tõttu ettepanekut ei saa või ei ole mõistlik rakendada?

3. Muu kommentaar

Kohustada hankijat tegema ettevõtja kohta dünaamilise hankesüsteemiga liitmise otsus vaid siis,

kui ettevõtjat süsteemiga ei liideta.

Etapp: kõrvaldamise ja kvalifikatsiooni kontroll.

Põhjendus ja mõju:

Kuna kohalduvad piiratud hankemenetluse sätted, peab hankija enne taotleja liitmist DHS-ga kontrollima

tema suhtes kõrvaldamise aluseid ning seejärel tegema tema kvalifitseerimise kohta otsuse, mis on ühtlasi

DHS-ga liitmise otsus. Praktikas on levinud, et otsuse teevad hankija allkirjaõiguslikud isikud või

hankekomisjon, mitte hankespetsialistid.

Praktikas ei kontrolli hankija ettevõtja liitmisel DHS-ga tema kvalifikatsiooni sisuliselt, vaid üksnes

hankepassi alusel. Riigihangete register teeb sealjuures hankepassi alusel automaatkontrolli ning annab

hankijale märku, kas taotleja andmetes vajab midagi hankija poolset tähelepanu. Hankija ajakulu

vähendamiseks võiks olla sätestatud, et kui hankepassi ning automaatkontrolli tulemusena on andmed

korras, siis liidetakse taotleja DHS-ga automaatselt ehk ilma otsuseta. Kui aga hankija taotlejat kontrollides

leiab, et hankepassis on puudusi või esinevad taotleja kõrvaldamise alused, siis tuleb selle kohta teha eraldi

põhjendatud otsus. Seetõttu võiks RHS-s sätestada, et hankija otsus tuleb teha vaid siis, kui taotlejat DHS-

ga automaatselt ei liideta. Kuivõrd seotud hankes tuleb edukat pakkujat niikuinii kontrollida, siis ei ole riski,

et hankeleping sõlmitaks pakkujaga, kellel esinevad kõrvaldamise alused või kelle kvalifikatsioon ei vasta

nõuetele.

Kooskõla Euroopa Liidu õigusega: kooskõlas. Riigihangete direktiivid DHS-ga liitmise otsuse tegemist

sellise detailsusega ei reguleeri. Direktiiv 2014/24/EL art 34 lg 5 sätestab taotlustele hinnangu andmise

tähtaja. Selle hinnangu all ei ole direktiivi 2012/24/EL tähenduses silmas peetud otsuse tegemist, nagu

seda näeb ette RHS. Direktiivis nõutava hinnangu saab registris ühe hiireklikiga anda hankespetsialist,

tuginedes hankepassile ning registris tehtud automaatkontrollidele.

Risk Oluline / keskmine / väheoluline

- -

TAGASISIDE:

1. Kas ettepaneku rakendamine vähendaks töökoormust või oleks muul viisil teie töös kasulik?

Mõistlik, ilmselgelt vähendab koormust

2. Kas on mõni takistus, mille tõttu ettepanekut ei saa või ei ole mõistlik rakendada?

3. Muu kommentaar

Täiendada Rahandusministeeriumi veebilehel oleva KKK rubriigi „Hankemenetlusest

kõrvaldamine“ vastust küsimusele nr 2.

Etapp: kõrvaldamise ja kvalifikatsiooni kontroll.

tgsbaltic.com 33 / 38

Põhjendus ja mõju:

Selgitada RaM-i veebilehel oleva KKK rubriigi „Hankemenetlusest kõrvaldamine“ küsimus-vastus nr 2

juures, et kui hankija on kontrollinud, et edukal pakkujal maksuvõlg puudub või see on ajatatud, ning teinud

selle kontrolli tulemuste kohta otsuse, siis juhul, kui hankelepingu sõlmimine toimub mõistliku aja jooksul

pärast otsuse tegemist, ei ole hankija kohustatud vahetult enne või hankelepingu sõlmimise päeval uuesti

maksuvõla puudumist kontrollima. Maksuvõla uuesti kontrollimine on põhjendatud juhul, kui hankelepingu

sõlmimine on viibinud või kui hankijal on põhjendatud kahtlus, et maksuvõlg võib olla tekkinud.

RHS § 95 lg 1 sissejuhatav osa ütleb, et hankija ei sõlmi hankelepingut ja kõrvaldab hankemenetlusest

pakkuja või taotleja, kui pakkujal või taotlejal esindavad lõikes nimetatud alused, mh maksuvõlg. RaM-i

KKK küsimus-vastus nr 2 juures on märgitud, et RHS ei sätesta konkreetset päeva, millal maksuvõlg peab

puuduma, hankijal on õigus maksuvõlga kontrollida igal ajal hankemenetluse kestel ja regulatsiooni

eesmärk on tagada, et hankelepingusse ei astutaks maksuvõlglasega. Samas sätestab RHS § 104 lg 8, et

hankija peab eduka pakkuja suhtes kontrollima kõrvaldamise aluseid ning tegema eduka pakkuja

kõrvaldamise või kõrvaldamata jätmise otsuse. Pärast selle otsuse teatavaks tegemist peab hankija RHS

§ 120 lg 2 alusel kohaldama 14-päevast ooteaega.

Hankeleping sõlmitakse lepingudokumendi allkirjastamisega. Lepingu allkirjastamine võib võtta mõnevõrra

aega, eriti, kui hankija sõlmib mitme pakkujaga raamlepingu. Isegi, kui raamleping sõlmitakse spetsiaalselt

programmi kasutades (näiteks Dokobit), võtab lepingu allkirjastamine kõigi osapoolte poolt tavaliselt

vähemalt nädala. Lisaks allkirjastavad erinevad osapooled lepingu erinevatel aegadel, leping loetakse

sõlmituks aga viimase allkirja andmisest. Allkirjastamisprotsessi kestuse tõttu eeldataksegi, et hankija

kontrolliks maksuvõla puudumist uuesti ka hanke- või raamlepingu sõlmimise päeval.

Selline eeldus on vastuolus RHS § 3 kohase võrdse kohtlemise üldpõhimõttega. Hankija saab maksuvõla

puudumist lepingu sõlmimise päeval uuest kontrollida vaid Eesti Vabariigi äriregistrisse kantud ettevõtja

osas. Enamiku teistest riikidest pärit pakkujate puhul ei saa samaväärset kontrolli teostada. Nende osas

piirdub kontroll maksuvõla puudumise tõendi kontrollimisega, mida hankija teeb varem kui lepingu

sõlmimise päeval.

Kooskõlas EL õigusega: kooskõlas. Riigihangete direktiivid ei reguleeri maksuvõla puudumise kontroll

protsessi detaile.

Risk Oluline / keskmine / väheoluline

Kohtupraktika juhiste äralangemine Väheoluline

Negatiivne mõju ettevõtlusele Väheoluline

TAGASISIDE:

1. Kas ettepaneku rakendamine vähendaks töökoormust või oleks muul viisil teie töös kasulik?

2. Kas on mõni takistus, mille tõttu ettepanekut ei saa või ei ole mõistlik rakendada?

3. Muu kommentaar

Muuta Rahandusministeeriumi veebilehel oleva KKK rubriigi „Dünaamiline hankesüsteem“ vastust

küsimustele 2 ja 3.

Etapp: hanke ettevalmistamine ja avaldamine.

Põhjendus ja mõju:

tgsbaltic.com 34 / 38

RaM-i veebilehel KKK rubriigi „Dünaamiline hankesüsteem“ punkti 2 kohaselt tuleks dünaamilist

hankesüsteemi (DHS) kasutada vaid lihtsakoeliste teenuste ja ehitustööde tellimiseks. Ehkki KKK rubriik ei

ole õiguse allikas ega hankijale siduv, on RaM-i seisukohtadel suur kaal ning selline seisukoht sisuliselt

välistab teenuste ja ehitustööde tellimise DHS-ga, eriti välisvahenditest rahastavates riigihangetes.

RaM-i seisukoht piirab põhjendamatult direktiivi 2014/24/EL artikli 34 lg 1 kohaldamisala. Direktiivi kohaselt

on DHS mõeldud kasutamiseks üldkasutatavate toodete puhul sellisel juhul, nagu neid üldiselt turul

pakutakse. Direktiivis muid täpsustusi ei ole. Seega on DHS-i võimalik kasutada selliste asjade, teenuste

või ehitustööde hankimiseks, mida turul laialdaselt pakutakse. Üldkasutatavad teenused ja tööd on sellised,

mida ei ole hankija jaoks vaja muuta või kujundada, näiteks koristusteenused, tõlketeenused, tarkvara

arendusteenused – eriti, kui hangitakse arendusteenuse ressurssi - , üldehitustööd, remonditööd. Direktiiv

ei nõua, et DHS-i kasutataks ainult lihtsakoeliste teenuste ja ehitustööde tellimiseks.

DHS-i kasutamisala asjatu piiramise vältimiseks soovitame kasutada KKK punktis 2 direktiivi sõnastust

„üldkasutatavad teenused ja tööd, mida üldiselt turul pakutakse“ ning lisada täpsustavaid näiteid.

Kooskõlas Euroopa Liidu õigusega: kooskõlas. Direktiivi 2041/24/EL art 34 lg 1 ei sisalda piirangut, mis

praegu tuleneb RaM kodulehel olevatest KKK-dest.

Risk Oluline / keskmine / väheoluline

- -

TAGASISIDE:

1. Kas ettepaneku rakendamine vähendaks töökoormust või oleks muul viisil teie töös kasulik?

2. Kas on mõni takistus, mille tõttu ettepanekut ei saa või ei ole mõistlik rakendada?

3. Muu kommentaar

Ettepanek

Eemaldada RHS § 81 lg-st 5 lauseosa „ja veendub, et teade hanketeate muutmise kohta on

edastatud kõikidele pakkujatele, taotlejatele ja teistele temale teadaolevatele riigihankest huvitatud

ettevõtjatele“.

Etapp: RHAD-i kättesaadavaks tegemine ja teabevahetus pakkumuste esitamise ajal

Põhjendus ja mõju: Hetkel kehtiv RHS § 81 lg 5 seab hankijale kaks kumulatiivset kohustust. Esiteks peab

hankija hanketeate muutmiseks esitama RHR-le muudetud hanketeate ning teiseks peab hankija

veenduma, et teade hanketeate muutmise kohta on edastatud kõikidele pakkujatele, taotlejatele ja teistele

temale teadaolevatele riigihankest huvitatud ettevõtjatele. Ettepaneku eesmärgiks on muuta RHS § 81 lg-t

5 selliselt, et hankijale jääks kohustuseks ainult teate esitamine RHR-le. Tegemist on piisava hankijapoolse

sammuga, et tagada, et muudatusega seotud info jõuaks kõigi huvitatud isikuteni. Kehtiva regulatsiooniga

hankijale seatud kohustus veenduda, et teade jõuab iga huvitatud isikuni, seab hankijale ebamõistlikult

suure koormuse, mida on sisuliselt võimatu täita. Kohustuse täitmiseks peab hankija igalt teada olevalt

pakkujalt, taotlejalt ning ka teistelt riigihankest huvitatud ettevõtjatelt küsima kinnitust, et nendeni on

jõudnud teade hanketeate muutmisest. Hankija ei saa teha kindlaks riigihankest huvitatud ettevõtjate ringi,

kes pole taotlust või pakkumust esitanud. Seetõttu on RHS § 81 lg 5 kohustuse teine osa hankijale

ebamõistlikult koormav.

Kooskõlas Euroopa Liidu õigusega: kooskõlas. EL direktiivid ei sea hankijale kohustust veenduda

hanketeate muudatuse teavituse kättesaamises.

Risk Oluline / keskmine / väheoluline

tgsbaltic.com 35 / 38

Konkurentsi vähenemine: võib tekkida olukord, kus hankest huvitatud isik ei saada teada HT muudatusest, mis muudab hanke tema jaoks atraktiivseks.

Väheoluline

TAGASISIDE:

1. Kas ettepaneku rakendamine vähendaks töökoormust või oleks muul viisil teie töös kasulik?

2. Kas on mõni takistus, mille tõttu ettepanekut ei saa või ei ole mõistlik rakendada?

3. Muu kommentaar

Muuta RHS § 39 selliselt, et e-kataloogi hangetel ei peaks kõik pakkujad oma pakkumusi e-kataloogi

sisestama

Etapp: pakkumuste esitamine

Põhjendus ja mõju: Kehtiva regulatsioon seab pakkujatele ebamõistliku koormuse, sest kõik pakkujad

peavad sisestama pakkumuse nii RHR-i vastavustingimuste juurde kui ka e-kataloogi. Tegemist on

pakkumuse ebamõistliku dubleerimisega, mis suurendab asjatult pakkujate töökoormust ning mahtu

andmebaasides. Potentsiaalselt võiks e-kataloogi pakkumuste sisestamine olla kohustuslik ainult seoses

raamlepingutega.

Kooskõla Euroopa Liidu õigusega: kooskõlas.

TAGASISIDE:

1. Kas ettepaneku rakendamine vähendaks töökoormust või oleks muul viisil teie töös kasulik?

2. Kas on mõni takistus, mille tõttu ettepanekut ei saa või ei ole mõistlik rakendada?

3. Muu kommentaar Puudub kokkupuude e-kataloogiga

Täiendada RHS § 177 lg-t 2 selliselt, et ka kaitse- ja julgeolekuvaldkonna hankemenetluses võib

hankija kõrvaldada hankemenetlusest ettevõtja ka RHS § 95 lg 4 p 12 alusel.

Etapp: kõrvaldamise ja kvalifikatsiooni kontroll.

Põhjendus ja mõju: Hankijal on RHS § 95 lg 4 p 12 alusel kaalutlusõigus kõrvaldada hankemenetlusest

ettevõtja, kes ei ole pärit RHS § 3 p-s 2 nimetatud riikidest. RHS § 95 lg 4 p 12 ei kohaldu aga kaitse- ja

julgeoleku valdkonna riigihangetele. Ettepaneku eesmärgiks on, et ka riigihangete- ja kaitse valdkonnas

kehtestataks võimalus ettevõtja RHS § 95 lg 4 p 12 alusel menetlusest kõrvaldada. Praegu on võimalik

kaitse- ja julgeolekuvaldkonna riigihangetes rakendada usaldusväärtuse kontrolli RHS § 177 lg 2 p 1

mõttes, mille kohaselt on hankijal võimalik jätta ettevõtjaga hankeleping sõlmimata ning kõrvaldada

hankemenetlusest ettevõtja, kes ei ole teadaolevalt piisavalt usaldusväärne, et välistada riigi julgeolekule

avalduvaid ohte. Küll aga on selle tõendamine ilma julgeolekuasutuste abita problemaatiline, kuivõrd

hankijal on seda sellisel juhul üsna keeruline põhistada. Muudatus vähendaks hankija töökoormust ning

muudaks regulatsiooni selgemaks ka pakkujatele.

tgsbaltic.com 36 / 38

Kooskõla Euroopa Liidu õigusega: kooskõlas. EL direktiivi 2009/81/EÜ art 39 lg 2 kohaselt on

liikmesriikidele antud õigus määrata riigisisese õiguse alusel mittesiduvad kõrvaldamise alused.

Risk Oluline / keskmine / väheoluline

Konkurentsi vähenemine Väheoluline

TAGASISIDE:

1. Kas ettepaneku rakendamine vähendaks töökoormust või oleks muul viisil teie töös kasulik?

2. Kas on mõni takistus, mille tõttu ettepanekut ei saa või ei ole mõistlik rakendada?

3. Muu kommentaar

Muuta RHS § 30 lg-t 102 selliselt, et hankijal on kohustus minikonkurssidel kontrollida kõrvaldamise

aluste esinemist ainult siis, kui raamlepingu maksumus on vähemalt võrdne rahvusvahelise

piirmääraga

Etapp: kõrvaldamise ja kvalifikatsiooni kontroll

Põhjendus ja mõju: Kehtiva regulatsiooni kohaselt lasub hankijal kohustus kontrollida kõrvaldamise aluste

esinemist olukorras, kus raamlepingu maksumus on vähemalt võrdne rahvusvahelise piirmääraga ja

hankelepingu eeldatav maksumus on vähemalt võrdne lihthanke piirmääraga. Ettepanek on kaotada

kõrvaldamise aluste kontrollimise kohustus minikonkurssidel, mis ületavad lihthanke piirmäära, kuid jäävad

alla rahvusvahelise piirmäära. Muudatuse tulemusel väheneb hankijate töökoormus. Erinevalt

hankelepingutest on raamlepingute maksimaalne ajaline kestus kuni neli aastat (RHS § 29 lg 2).

Hankelepingute puhul ei kontrolli hankijad tavaliselt hankelepingu kestuse jooksul kõrvaldamise aluste

esinemist. Seda ei nõua hankijalt RHS ega EL direktiivid. Isegi, kui hankelepingu täitmise ajal tekib mõni

RHS § 95 lg-des 1-4 nimetatud alus, siis ei ole hankija kohustatud, vaid ainult õigustatud hankelepingu

erakorraliseks ülesütlemiseks (RHS § 124 lg 21). Seega ei tohiks hankijale ka minikonkurssidel panna

ebaproportsionaalseid kohustusi, kuivõrd kõrvaldamise aluseid on hankija kontrollinud juba raamlepingu

sõlmimiseks korraldatud hankemenetluses.

Kooskõlas Euroopa Liidu õigusega: kooskõlas.

TAGASISIDE:

1. Kas ettepaneku rakendamine vähendaks töökoormust või oleks muul viisil teie töös kasulik?

Vähendaks koormust

2. Kas on mõni takistus, mille tõttu ettepanekut ei saa või ei ole mõistlik rakendada?

3. Muu kommentaar

Kõrvaldamise aluste kontrolli jälg võiks kehtida hankija hangete üleselt 30 päeva.

Etapp: kõrvaldamise ja kvalifikatsiooni kontroll

Põhjendus ja mõju: Kehtiva regulatsiooni kohaselt peab hankija igas hankes eraldi kontrollima pakkuja

või taotleja kõrvaldamise aluseid. Kõrvaldamise aluse kontroll on otseselt seotud just taotleja või pakkuja

usaldusvääruse kontrolliga, st selle eesmärgiks on, et hankija veendub enne hankelepingu sõlmimist, et ei

esine kõrvaldamise aluseid. Kõrvaldamise alused on seotud pakkuja isiku, mitte tema pakkumusega.

tgsbaltic.com 37 / 38

Seetõttu võiks olla võimalik ühe hankija poolt ühes hankes teostatud kõrvaldamise aluste kontrolli

arvestada ka sama hankija poolt korraldatud teistes hangete 30-päevase perioodi vältel. Muudatus

vähendaks hankijate töökoormust, eelkõige olukorras, kus hankija korraldab mitmeid hankeid, kus

osalevadki samad pakkujad.

Kooskõla Euroopa Liidu õigusega: kooskõlas. EL direktiivis 2014/24/EL art 57 ei ole keelatud

kõrvaldamise aluste kontrolli tulemustele kehtestada teatud kehtivusaega. Pakutava muudatuse kohaselt

kehtiks kontrolli jälg maksimaalselt ühe kuu. See oleks kooskõlas EL õiguse proportsionaalse

üldpõhimõttega. Alternatiivselt on võimalik muudatust kohaldada ka ainult alla rahvusvahelise riigihanke

piirmäära jäävatele hangetele.

TAGASISIDE:

1. Kas ettepaneku rakendamine vähendaks töökoormust või oleks muul viisil teie töös kasulik?

Ei näe erilist kasutegurit, kui siis võiks see rahvusvaheliste hangete puhul /välispakkujate puhul kehtida sest neid kontrollida on oluliselt aeganõudvam ja keerulisem

2. Kas on mõni takistus, mille tõttu ettepanekut ei saa või ei ole mõistlik rakendada?

3. Muu kommentaar

Ühtlustada mõiste „mittevastav pakkumus“ definitsioon RHS § 49 lg-s 2, § 156 lg-s 2 ja RHS § 114

lg-s 2.

Etapp: Vastavuse kontroll

Põhjendus ja mõju: Viia RHS § 49 lg-s 2 ja RHS § 156 lg-s 2 kasutatud mõiste „mittevastav pakkumus“

definitsioon kooskõlla RHS § 114 lg-s 2 kasutatud definitsiooniga. Mõistete ühtlustamine tagab RHS-i

regulatsiooni suurema läbipaistvuse. Samuti aitab mõistete ühetaoline kasutamine nii hankijal kui ka

pakkujal kergemini mõista, millised erisused kaasnevad hankemenetluse eriliikidega.

Kooskõla Euroopa Liidu õigusega: kooskõlas.

Riskid: puuduvad

TAGASISIDE:

1. Kas ettepaneku rakendamine vähendaks töökoormust või oleks muul viisil teie töös kasulik?

2. Kas on mõni takistus, mille tõttu ettepanekut ei saa või ei ole mõistlik rakendada?

3. Muu kommentaar

Muuta RHS § 123 lg-t 5 selliselt, et RHS § 123 lg 1 p 3 või 4 alusel tehtud muudatuse kohta tuleks

registrile hankelepingu muutmise teada esitada 30 päeva jooksul muudatuse tegemisest arvates.

Etapp: hankelepingu sõlmimine ja lepingu kohta teabe avaldamine

Põhjendus ja mõju: Kehtiva regulatsiooni kohaselt peab hankija esitama RHS § 123 lg 1 p 3 või 4 alusel

tehtud muudatuse kohta registrile hankelepingu muutmise teate 10 päeva jooksul muudatuse tegemisest

arvates. Tegemist on lühikese tähtajaga, mida tuleks hankija halduskoormuse vähendamiseks pikendada

30 päevani. Teate esitamise tähtaja pikendamine ei mõjuta riigihankemenetluse kestust, sest hankeleping

tgsbaltic.com 38 / 38

on juba täitmisel. Muudatus ei mõjuta negatiivselt pakkujate õiguskaitsevõimalusi, sest pakkujatel säilivad

olemasolevad vaidlustusvõimalused. 30-päevane tähtaeg ei ole ebamõistlikult pikk.

Kooskõlas EL õigusega: kooskõlas. Riigihanke direktiivid ei reguleeri hankelepingu muutmise teavituse

esitamise tähtaega.

TAGASISIDE:

1. Kas ettepaneku rakendamine vähendaks töökoormust või oleks muul viisil teie töös kasulik?

2. Kas on mõni takistus, mille tõttu ettepanekut ei saa või ei ole mõistlik rakendada?

3. Muu kommentaar Hetkel on takistuseks see, et 10 p jooksul ei jõua muudatuste info spetsialistini, seega 30 päeva oleks igati tervitatav