Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / min@kul.ee / www.kul.ee / Registrikood 70000941
Eesti Muuseumide Liit Teie 19.02.2025
Meie 27.02.2025 nr 12-3/220-2
Vastus pöördumisele
Lugupeetud Eesti Muuseumide Liidu juhatus
Aitäh pöördumise eest!
Eesti Rahva Muuseumi direktori ennetähtaegne lahkumine oma ametikohalt oli tema isiklik otsus
ning selle tagamaid saab täpsemalt avada ainult juht ise, mida ta on ka teinud. Samas toob see esile
laiema küsimuse riigimuuseumide (samamoodi ka munitsipaalmuuseumide) juhtimisstruktuurist.
Kui sihtasutuste puhul on selged rollid – asutaja määrab ootused, rahastuse ja nõukogu liikmed;
nõukogu kavandab sihtasutuse tegevust, palkab parima võimaliku juhatuse liikme ja teeb
järelevalvet; juhatuse liige vastutab operatiivjuhtimise eest –, siis riigiasutuste puhul nõukogu kui
strateegilise juhtimise tasandit ei ole. Riigimuuseumi juht saab küll suuremate probleemide korral
pöörduda ministeeriumi poole, kuid kõik juhtimisotsused peab riigiasutuse juht ise tegema –
seadus ei näe ette võimalust, et neid saaks tema eest keegi teine teha. Just seetõttu alustaski
Kultuuriministeerium 2012. aastast riigiasutuste muutmist sihtasutusteks, et tagada selgem
juhtimismudel ja kindlam tugisüsteem.
Eesti Rahva Muuseumi juures tegutsev nõuandev kogu ei ole juhtimisorgan ega tegele
personaliküsimustega – selle ülesanne on Eesti Rahva Muuseumi põhimääruse kohaselt muuseumi
põhisuundade kavandamine, tegevuse hindamine ning kultuuriministrile vastavate ettepanekute
tegemine. Seega ei ole muuseumi nõukoda võrreldav sihtasutuse nõukoguga, millel on otsene
juhtimis- ja järelevalveroll ning mille liikmetel on isiklik varaline vastutus.
Kultuuriministeerium võtab muuseumide juhtimise küsimusi väga tõsiselt ning järgib parimaid
tavasid. Asutaja ootuste süsteemi võtsime riigi äriühingute omaniku ootuste näitel just sel
eesmärgil üle, et rohkem toetada nõukogusid ja juhte. See annab kindluse ja selguse nende
igapäevases töös, sest asutaja ootustes sõnastatu peab kajastuma asutuse arengukavas ja
finantsplaanis, mis omakorda väljendub täpsemalt iga-aastases tegevuskavas ja eelarves ning
lõpuks loomulikult ka reaalsetes tegudes. Nõukogu ja juhatuse igapäevased üksikotsused ei saa
mööda minna eelnimetatud dokumentidest. Kui välis- või sisekeskkond on niivõrd muutunud, et
ootused või arengukava ei ole enam asjakohased, saab nõukogu või juhatus algatada nende
muutmise.
Nõukogu pädevuses ei ole muuseumi näituste, ürituste, trükiste, haridustegevuse vmt programmi
koostamine. Kui asutaja(te) ootustes on näiteks seatud eesmärgiks, et näituste kava peab olema
muuseumi erinevaid uurimissuundi arvestavas tasakaalus, siis nõukogu sekkumine peab piirduma
sellega, et hoitakse silma peal programmi mitmekesisusel tervikuna, kuid see ei anna õigust
sekkuda üksikute näituste sisusse. Samamoodi ei ole mitte mingil juhul nõukogu pädevuses
muuseumikogu täiendamise ega kogust väljaarvamise otsuste tegemine. Need on põhimõtted,
mille olulisust me kõigile muuseumide nõukogu liikmetele alati rõhutame.