Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala vahendite arvelt toetuse andmise tingimused ja kord

MÄÄRUS

EELNÕU 27.02.2024

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala

vahendite arvelt toetuse andmise tingimused ja kord

Määrus kehtestatakse riigieelarveseaduse § 531 lõike 1 alusel.

§ 1. Määruse reguleerimisala

(1) Määrusega kehtestatakse riigieelarves Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi (edaspidi

ministeerium) valitsemisalas sihtotstarbeliste toetuste andmiseks ettenähtud vahendite arvelt

tegevustoetuse ja projektitoetuse (edaspidi koos toetus) andmise ja kasutamise tingimused ning

kord järgmiste eesmärkide saavutamiseks:

1) „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ (edaspidi arengukava)

eesmärgid;

2) tasakaalustatud regionaalne areng;

3) ruumilise planeerimise kaudu säästlik maakasutus;

4) kvaliteetne elu- ja ehitatud keskkond;

5) kohalike omavalitsuste võimekuse tõstmine, et korraldada ja juhtida kohalikku elu.

(2) Määrust kohaldatakse üksnes nende riigieelarves Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas sihtotstarbeliste toetuste andmiseks ettenähtud

vahendite kasutamisele, mis on määratud § 3 lõike 1 alusel toetuse andmiseks.

§ 2. Toetatav tegevus

(1) Tegevustoetusega toetab ministeerium taotleja tegevust ja arengut, eesmärgiga säilitada või

tõsta toetuse saaja võimekust. Tegevustoetust antakse taotleja tegevuse ja arengu toetamiseks,

kui see tegevus panustab § 1 lõikes 1 punktides 2–5 sätestatud vastutusala valdkondade

eesmärkide saavutamisse.

(2) Tegevustoetusega põllumajanduse ja kalanduse valdkonnas toetab ministeerium üksnes

Eesti põllu- ja maamajandussektori huvide esindamist üleeuroopalises põllumajandussektori

esindusorganisatsioonis COPA-COGECA.

(3) Projektitoetusega toetab ministeerium kindla eesmärgi saavutamisele suunatud ajas ja

ruumis piiritletud, ühekordset toetuse saaja elluviidavat tegevust või tegevuste kogumit.

Projektitoetust antakse sellise tegevuse elluviimiseks, millega panustatakse § 1 lõikes 1

sätestatud eesmärkide saavutamisse.

2

(4) Valdkonna eest vastutav minister võib määrata käskkirjaga prioriteetsed ministeeriumi,

arengukava ja programmide eesmärgid või need arengukava tegevussuunad, millesse

panustamiseks eelarveaastal tegevustoetust ja projektitoetust antakse.

§ 3. Eelarveaastal toetuse andmiseks ettenähtud vahendite kindlaksmääramine

(1) Valdkonna eest vastutav minister määrab käskkirjaga igaks eelarveaastaks toetuste

andmiseks ettenähtud eelarvevahendid ning nende jaotuse toetuseliikide, ministeeriumi

arengukava ja programmide eesmärkide või arengukava tegevussuundade või piirkonna kaupa

või muul asjakohasel põhjendatud alusel.

(2) Toetuse taotlemise õigust ei teki, kui ministeeriumi eelarves puuduvad taotletavaks

tegevuseks ettenähtud vabad eelarvevahendid või asjakohase abi andmist ei ole eelarveaastal

lõike 1 alusel ette nähtud.

§ 4. Riigiabi ja vähese tähtsusega abi

Kui määruse alusel antav toetus on riigiabi või vähese tähtsusega abi, juhindutakse abi andmisel

maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduses, kalandusturu korraldamise seaduses,

konkurentsiseaduses ning Euroopa Liidu asjakohastes õigusaktides sätestatud riigiabi ja vähese

tähtsusega abi andmise tingimustest.

§ 5. Toetuse taotleja

(1) Taotlejaks võib olla kohaliku omavalitsuse üksus, mittetulundusühing, sihtasutus või muu

ühing, kelle põhikirjaline tegevus on mõeldud avalike ja ühiskondlike huvide edendamiseks,

ning mis on kooskõlas ministeeriumi eesmärkidega ja kui toetuse kasutamine panustab §-s 1

lõikes 1 sätestatud eesmärkide saavutamisse.

(2) Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele:

1) taotleja majandusaasta aruanded on esitatud tähtajaks avalikku registrisse või on nende

mitteesitamine mõjuvalt põhjendatud;

2) taotlejaks ei ole füüsiline isik, erakond, äriühing ega ametiühing;

3) tal ei ole riiklikku maksuvõlga summas, mis ilma intressita on 100 eurot või sellest suurem,

või on riikliku maksuvõla tasumine ajatatud;

4) ta on varem riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest saadud ja

tagasimaksmisele kuulunud summa tagasi maksnud või tasunud toetuse tagasimaksmise

ajatamise käigus tekkinud tagasimaksed ettenähtud summas;

5) tema suhtes ei ole algatatud likvideerimismenetlust ega välja kuulutatud pankrotti või

algatatud sundlõpetamist ja talle ei ole pankrotiseaduse kohaselt nimetatud ajutist

pankrotihaldurit ning tal ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust;

6) taotleja on nõuetekohaselt täitnud ministeeriumiga varem sõlmitud riigieelarvelise toetuse

lepingu või otsuse tingimusi.

(3) Paragrahvi 2 lõikes 2 sätestatud põllumajandussektori esindusorganisatsiooni COPA-

COGECA tegevustoetust võib taotleda mittetulundusühing, kelle tegevuse korraldus ja

rahastatus võimaldavad tal esindada Eesti põllu- ja maamajandussektori huve üleeuroopalises

põllumajandussektori esindusorganisatsioonis:

1) kelle liikmeteks on põllumajandustootjaid, põllumajandussaaduste töötlejaid, metsa- ja

maamajandusettevõtjaid ühendavad ühingud ning

2) kelle põhikirjaline tegevus on suunatud põllu- ja maamajandussektori edendamisele, soodsa

3

ettevõtluskeskkonna kujundamisele ning ühistegevuse arendamisele.

(4) Paragrahvi 2 lõikes 3 sätestatud projektitoetust tegevuse elluviimiseks, mis panustab § 1

lõike 1 punktis 1 nimetatud arengukava eesmärkide saavutamisse, võib taotleda

mittetulundusühing, kelle põhikirjaline tegevus on suunatud põllumajandus-, maamajandus-

või kalandussektori või maaelu tasakaalustatud arengu või toidutootmise või toidukultuuri

edendamisele või ühistegevuse arendamisele.

(5) Taotleja võib tegevuse elluviimisse kaasata partneri avalikust või era- ja

mittetulundussektorist.

(6) Valdkonna eest vastutav minister võib § 2 lõikes 4 nimetatud käskkirjas otsustada selle

ministeeriumi, programmi või arengukava eesmärgi või arengukava tegevussuuna või muu

asjakohase aluse, mille puhul võivad toetuse taotluse esitada üksnes kaks või enam taotlejat

ühiselt.

§ 6. Toetatava tegevuse kulude abikõlblikkus

(1) Kulu, mille hüvitamiseks toetust antakse, peab olema mõistlik, selgelt kirjeldatud,

majanduslikult otstarbekas ja toetuse eesmärgi saavutamiseks vajalik. Taotleja tagab kasutatava

toetusraha otstarbeka ja säästliku kasutamise.

(2) Riigiabina antava toetuse puhul ei või toetatava tegevuse elluviimist alustada varem kui

taotluse esitamise päevale järgneval päeval.

(3) Mitteabikõlblikud kulud on:

1) sularahas tehtud kulutus;

2) teenustasu pangatoimingu eest, samuti finantstehingute võlaintressikulud ning valuuta

komisjonitasud ja kahjud;

3) erisoodustusmaks;

4) vara amortisatsioonikulu;

5) viivis, trahv ja muu rahaline karistus, samuti kohtukulu ja riigilõiv;

6) maa ja kinnisvara soetamise kulu;

7) kulu, mille kohta on taotleja saanud toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või

välisvahenditest, või muud tagastamatut abi;

8) käibemaks juhul, kui taotlejal on võimalik taotleda selle tagastamist käibemaksuseaduse

alusel;

9) toetuse saajaga seotud isikute huvide konflikti olukorras tehtud kulud, sealhulgas tehingud

juhatuse liikmele kuuluva äriühinguga;

10) organisatsiooni juhtimiskulu, välja arvatud toetatava tegevuse või projektiga seotud

töötasud;

11) toetuse reserveerimine ootamatute kulude katteks;

12) kulu, mis on sisuliselt ja majanduslikult ebaotstarbekas või mis ei ole vajalik tegevuse

elluviimiseks.

§ 7. Toetuse suurus

Valdkonna eest vastutav minister võib määrata käskkirjaga eelarveaastal ühe toetuse taotluse

kohta antava toetuse maksimaalse suuruse, sealhulgas ministeeriumi, arengukava ja

programmide eesmärkide kaupa.

§ 8. Taotluse esitamine ja taotluse esitamise tähtaeg

4

(1) Ministeerium teatab oma veebilehel taotluse esitamise tähtaja ning prioriteetsed eesmärgid,

mille saavutamiseks ning tegevussuunad, millesse panustamiseks toetuse taotlusi oodatakse.

(2) Toetuse saamiseks esitab taotleja ministeeriumile selleks ettenähtud tähtajal kirjaliku

taotluse. Taotluse vorm avaldatakse ministeeriumi veebilehel.

(3) Toetuse taotlejad võivad toetuse saamiseks esitada ühise taotluse.

§ 9. Nõuded taotlusele

(1) Toetuse saamiseks esitatav taotlus peab sisaldama vähemalt järgmist teavet:

1) haldusmenetluse seaduse § 14 lõike 3 punktides 1−4 nimetatud andmed, registrikood,

arveldusarve number ning esindusõigusliku isiku nimi ja allkiri;

2) kavandatava tegevuse või projekti eesmärk, selle üksikasjalik kirjeldus ning elluviimise

algus- ja lõpptähtpäev, vajaduse korral ka täpsem ajakava;

3) oodatava tulemuse kirjeldus ja toetuse elluviimisega kaasnev mõju;

4) kavandatava tegevuse või projekti kogumaksumus ja taotletava toetuse suurus;

5) tegevuse või projekti elluviimiseks ning tulemuse saavutamiseks vajalike kulude, mis on

ühtlasi põhjendatud ja mõistlikud, eelarve kululiikide kaupa;

6) kinnitus maksuvõla puudumise kohta;

7) andmed kaastatud partnerite ja nende panuse kohta.

(2) Paragrahvi 2 lõikes 2 sätestatud põllumajandussektori esindusorganisatsiooni COPA-

COGECA tegevustoetuse taotleja esitab taotluses lisaks andmed selle kohta, kui suurt osa põllu-

ja maamajandussektorist taotleja otseselt või kaudselt esindab, samuti selle kohta, milline on

tema kogemus sektori huvide esindamisel üleeuroopalises põllumajandussektori

esindusorganisatsioonis COPA-COGECA.

(3) Kui taotletav toetus on vähese tähtsusega abi või riigiabi, esitab taotleja lisaks järgmise

teabe:

1) teabe selle kohta, kas taotleja on autonoomne ettevõtja, partnerettevõtja või seotud ettevõtja;

2) teabe taotleja kontserni liikmete ja taotleja üle lepingu või muul alusel valitsevat mõju omava

ettevõtja kohta.

§ 10. Taotleja ja taotluse nõuetelevastavus ning taotluse hindamine

(1) Taotluse menetlemise korral hinnatakse esmalt taotleja ja taotluse nõuetelevastavust ning

seejärel taotluse sisulist põhjendatust.

(2) Ministeerium vaatab taotluse läbi ning kontrollib selle tähtaegset esitamist, taotluse

esitamisel nõutavate dokumentide olemasolu, taotluses esitatud andmete õigsust ja taotleja

vastavust toetuse saamiseks esitatud nõuetele. Taotluse või taotleja mittevastavaks tunnistamise

korral taotlus edasisele hindamisele ei kuulu.

(3) Kui taotluses esineb puudusi või seal esitatud asjaolud ja põhjendused ei ole piisavad,

antakse taotlejale puuduste kõrvaldamiseks aega vähemalt viis tööpäeva. Kui taotleja ei

kõrvalda puudusi etteantud tähtpäevaks, võib taotluse jätta sisuliselt hindamata ja selle

taotlejale tagastada.

(4) Ministeerium hindab nõuetekohase taotluse vastavust käesoleva määruse tingimustele,

eelkõige §-s 2 sätestatud toetatava tegevuse ja §-s 5 sätestatud abikõlblikkuse tingimustele, ning

5

moodustab hindamise tulemusel taotluste paremusjärjestuse.

(5) Taotluse hindamisel eelistatakse sellist taotlust, mille kaudu panustatakse kavandatud

tegevuste elluviimise abil paremini §-s 1 sätestatud programmide või ministeeriumi eesmärkide

ning § 2 lõigetes 1 ja 2 loetletud tegevuste eesmärkide saavutamisse, ning mille elluviimise

tulemusena need eesmärgid suurema tõenäosusega saavutatakse.

(6) Paragrahvi 2 lõikes 2 sätestatud põllumajandussektori esindusorganisatsiooni COPA-

COGECA tegevustoetuse taotluste hindamisel eelistatakse sellise mittetulundusühingu taotlust,

kes esindab otseselt või kaudselt suuremat osa põllu- ja maamajandussektorist ning kellel on

suurem kogemus sektori huvide esindamisel üleeuroopalises põllumajandussektori

esindusorganisatsioonis COPA-COGECA.

(7) Taotluste hindamiseks võib moodustada hindamiskomisjoni, mis koosneb vähemalt kolmest

sellisest liikmest, kellel on head teadmised strateegilistest dokumentidest või ministeeriumi

konkreetse valdkonna eesmärkidest.

§ 11. Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine

(1) Nõuetekohased toetuse taotlused rahuldatakse eelarve piires paremusjärjestuse alusel.

(2) Taotluse rahuldamise otsusega määratakse need isikud, kellega alustatakse läbirääkimisi

toetusraha kasutamise lepingu sõlmimiseks.

(3) Kui taotluse nõuetekohasuse kontrollimise käigus tehakse kindlaks, et taotleja, taotlus või

toetatav tegevus ei vasta vähemalt ühele toetuse saamiseks esitatud nõudele või taotluse

rahuldamiseks puuduvad § 3 lõikes 2 nimetatud eelarvevahendid, jäetakse taotlus rahuldamata.

(4) Kui hindamistulemuste alusel välja valitud taotlust ei ole võimalik täies ulatuses rahuldada,

sest taotletava toetuse suurus ületab selleks taotlusvooruks või § 2 lõike 3 kohaselt kehtestatud

prioriteetse eesmärgi saavutamiseks või tegevussuunda panustamiseks ettenähtud vahendite või

§ 3 lõikes 1 nimetatud eelarvevahendite jääki, võib toetuse summat vähendada tingimusel, et

saavutatakse tegevuse eesmärgid. Kui taotleja ei ole nõus toetuse summa vähendamisega,

tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.

(5) Kui taotluse täies ulatuses rahuldamine ei ole põhjendatud, võib taotleja nõusolekul teha

taotluse osalise rahuldamise otsuse. Kui taotleja ei ole nõus taotluse osalise rahuldamisega,

tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.

(6) Valdkonna eest vastutav minister teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse

hiljemalt kahe kuu jooksul alates selle esitamisest või voorulise taotlemise korral esitamise

tähtpäevast. Tähtaega võib pikendada kuni 30 tööpäeva, teavitades sellest taotlejat.

§ 12. Toetusraha kasutamine

(1) Toetusraha kasutamise täpsemad tingimused lepitakse kokku toetusraha kasutamise

lepingus, mille sõlmivad ministeerium ja toetuse saaja 20 tööpäeva jooksul arvates taotluse

rahuldamise või osalise rahuldamise otsuse tegemisest.

(2) Ministeerium ja toetuse saaja lepivad kokku vähemalt järgmises:

1) toetuse kasutamise eesmärk;

2) tegevuse elluviimise tingimused ja tähtaeg;

6

3) toetuse maksmise tingimused ja kord;

4) toetuse kasutamise aruande esitamise kord ja vastutus lepingu rikkumise eest;

5) toetuse mittesihipärase kasutamise korral selle tagasimaksmise tingimused ja kord;

6) kasutamata jäänud toetuse osa tagastamise tingimused ja kord.

(3) Kui toetus on vähese tähtsusega abi või riigiabi, selgitab ministeerium välja selle riigiabi ja

vähese tähtsusega abi registrisse kandmise vajaduse. Kui toetuse kandmine riigiabi ja vähese

tähtsusega abi registrisse on vajalik, korraldab ministeerium registrisse kandmise.

(4) Toetuse saaja peab tagastama ministeeriumile lepingus sätestatud toetuse kasutamise

perioodil kasutamata jäänud projektitoetuse osa kümne tööpäeva jooksul arvates lepingu

lõppemisest. Kui projektitoetusest jääb kasutamata vähem kui 100 eurot, ei pea kasutamata

jäävat osa tagastama.

(5) Kui toetusraha kasutamise lepingut ei sõlmita toetuse saajast tingitud põhjustel lõikes 1

sätestatud tähtajaks, loetakse toetuse saaja tegevuse elluviimisest loobunuks ja oma taotluse

tagasi võtnuks.

(6) Kui toetuse saaja loobub tegevuse elluviimisest, võib ministeerium ettenähtud

eelarvevahendite piires rahuldada järgmise toetuse saaja taotluse taotluste paremusjärjestuse

alusel.

§ 13. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine

Toetuse mittenõuetekohase kasutamise või lepingu rikkumise korral on ministeeriumil õigus

tunnistada taotluse rahuldamise otsus osaliselt või täielikult kehtetuks ja nõuda toetuse

tagastamist ulatuses, millises raha ei kasutatud vastavalt määruse või lepingu tingimustele.

Toetuse tagasinõudmine toimub vastavalt haldusmenetluse seaduses ja toetusraha kasutamise

lepingus sätestatule.

§ 14. Määruse kehtetuks tunnistamine

Maaeluministri 19. jaanuari 2021. a määrus nr 10 „Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

valitsemisala vahendite arvelt toetuste andmise tingimused ja kord“ tunnistatakse kehtetuks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Madis Kallas

Regionaalminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Marko Gorban

Kantsler

1

SELETUSKIRI

regionaalministri määruse „Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala

vahendite arvelt toetuste andmise tingimused ja kord“ eelnõu juurde

1. Sissejuhatus

Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel. Antud eelnõuga kehtestatavat

korda kohaldatakse Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi arengukavade ja

tegevuseesmärkidega kooskõlas oleva valitsemisala sihtotstarbeliste toetuste andmiseks

ettenähtud vahendite kasutamiseks, mida ei ole reguleeritud seaduse ega muu õigusakti (sh

riigieelarve seaduse § 531 lg 1 alusel kehtestatud määruse), samuti halduslepingu ega

haldusaktiga. Toetuse andmise eelduseks on eelarveaastal toetuse andmiseks ettenähtud

vahendite kindlaksmääramine valdkonna eest vastutav ministri käskkirjaga ja vastavate vahendite

olemasolu ministeeriumi eelarves.

Ehkki eelnõu kehtestatakse uue terviktekstina, ei tehta eelnõuga sisulisi muudatusi kehtiva

määruse (§ 2 lõike 1 ja 2) alusel antud toetusliikide tingimuste või korra osas. Eelnõu täiendab

senist Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala vahendite arvelt toetuste andmise

tingimusi ja korda lisandunud valdkondadega nagu regionaalvaldkond ning maa- ja

ruumiloomevaldkond. Eelnõuga lisatakse juurde võimalus anda tegevus- või projektitoetust

regionaalse arengu, ruumilise planeerimise kaudu säästliku maakasutuse ning kvaliteetse elu- ja

ehitatud keskkonna ja kohalike omavalitsuste võimekuse korraldada ning juhtida kohalikku elu

eesmärkide saavutamiseks tegevustoetuse ja projektitoetuse andmise ja kasutamise eesmärgil.

Eelnõu ja seletuskirja koostasid Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kantsleri nõunik

Kevin Kirs (teenistussuhe lõppenud), kohalike omavalitsuse osakonna piirkonnajuht Kaur

Kaasik-Aaslav ([email protected], 611 3078), KOV õigusvaldkonna juht Martin Kulp

([email protected], 5885 1442) ja regionaalarengu osakonna regionaalpoliitika valdkonnajuht

Kaire Luht ([email protected], 5885 1371). Eelnõule tegi juriidilise ekspertiisi Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna nõunik Jaana Lepik ([email protected], 625 6202)

ja eelnõu keeletoimetaja on sama osakonna peaspetsialist Heleri Piip ([email protected], 625

6165).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb 14-st paragrahvist.

Eelnõu § 1 sätestab määruse reguleerimisala.

Määrusega kehtestatakse riigieelarves Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi (edaspidi

ministeerium) valitsemisalas sihtotstarbeliste toetuste andmiseks ettenähtud vahendite arvelt

„Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ (edaspidi arengukava) ja

tasakaalustatud regionaalse arengu, ruumilise planeerimise kaudu säästliku maakasutuse ning

kvaliteetse elu- ja ehitatud keskkonna ja kohalike omavalitsuste võimekuse korraldada ning

juhtida kohalikku elu eesmärkide saavutamiseks tegevustoetuse ja projektitoetuse (edaspidi koos

toetus) andmise ja kasutamise tingimused ning kord.

Määruse alusel saab anda vaid toetusi, mis on seotud Vabariigi Valitsuse 22.06.2023 määruse nr

64 „Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi põhimäärus“ (edaspidi ministeeriumi

põhimäärus) § 5 ministeeriumi valitsemisala valdkonna ülesannete täitmisega ja vastavad

ministeeriumi põhimääruse § 6 sätestatud ministeeriumi tegevuse eesmärgile. Samuti peab toetus

olema kooskõlas toetatava valdkonna arengukava tegevuste või eesmärkidega.

2

Määrust kohaldatakse üksnes nende riigieelarves Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

valitsemisalas sihtotstarbeliste toetuste andmiseks ettenähtud vahendite kasutamisele, mis on

määratud § 3 lõike 1 alusel toetuse andmiseks ministeeriumi, arengukava ja programmide

eesmärkide või arengukava tegevussuundade eesmärkide saavutamiseks. See tähendab, et antud

määruse alusel antavad toetused on pigem ebaregulaarse või ajutise iseloomuga. Toetuse andmise

eeldus on, et minister on toetuse andmiseks mõeldud eelarvevahendid igaks eelarveaastaks

käskkirjaga ette näinud ning kinnitanud nende jaotuse toetuseliikide, ministeeriumi, arengukava

ja programmide eesmärkide või arengukava tegevussuundade, piirkonna või muul viisil.

Antud määrust ei kohaldata juhtudel, kui toetuse andmise tingimused ja kord on kehtestatud

näiteks riigieelarve seaduse või teise õigusakti alusel. Samuti ei kohaldata antud korda

välisvahendite eraldamisele.

Eelnõu § 2 sätestab toetatavate tegevuste loetelu vastavalt sellele, kas toetus on tegevus- või

projektitoetus.

Lõigete 1 ja 2 kohaselt toetatakse tegevustoetusega taotleja tegevust ja arengut tervikuna,

eesmärgiga säilitada või tõsta toetuse saaja võimekust. Eelnõuga laieneb toetuse andmise fookus

tegevustele, mis vastavad § 1 lõike 1 punktides 2–5 sätestatud valdkondade eesmärkidele nagu

tasakaalustatud regionaalne areng, ruumilise planeerimise kaudu säästlik maakasutus, kvaliteetne

elu- ja ehitatud keskkond, kohalike omavalitsuste võimekuse tõstmine, et korraldada ja juhtida

kohalikku elu.

Ministeeriumi põhimääruse § 6 kohaselt on ministeeriumi tegevuse eesmärk luua tingimused

tasakaalustatud regionaalseks arenguks, sealhulgas ettevõtluse regionaalseks arenguks ja

investeeringute regionaalselt tasakaalustatud suunamiseks, põllu- ja maamajanduse ning

kalanduse jätkusuutlikuks ja mitmekesiseks arenguks ning ligipääsetavuse valdkonna arenguks.

Samuti tagada toidu varustuskindlus, ohutu ja nõuetekohane toit ja sööt, hea loomatervise ja -

kaitse ning taimetervise ja -kaitse olukord, ruumilise planeerimise kaudu säästlik maakasutus

ning kvaliteetne elu- ja ehitatud keskkond. Lisaks veel postside toimimine ning aidata kaasa

kohalike omavalitsuste võimele korraldada ning juhtida kohalikku elu.

Sarnaselt kehtivale määrusele antakse põllumajandus- ja kalandusvaldkonnas tegevustoetust

üksnes Eesti põllu- ja maamajandussektori huvide esindamiseks üleeuroopalises

põllumajandussektori esindusorganisatsioonis COPA-COGECA.

Lõike 3 kohaselt toetatakse projektitoetusega kindla eesmärgi saavutamisele suunatud ajas ja

ruumis piiritletud, ühekordset toetuse saaja poolt elluviidavat tegevust või tegevuste kogumit.

Eelnõu järgi antakse projektitoetust sellise tegevuse elluviimiseks, millega panustatakse

ministeeriumi põhimääruse, arengukava ja programmide eesmärkide saavutamisse.

Sarnaselt kehtivale korrale on selleks jätkuvalt:

1) tark ja kestlik põllumajandus, toidutootmine, toidukultuuri edendamine, maaelu ning ohutu toit

ja hoitud keskkond

või;

2) kestlik kalandus, mis tagab kalandusvaldkonna konkurentsivõime ja kalavarude jätkusuutliku

majandamise.

Arvestades, et eelnõu § 1 on võrreldes kehtiva määrusega toetusvaldkondi laiendanud, on

projektitoetuseks abikõlblikud ka tegevused, mis panustavad eelkõige järgmiste eesmärkide

saavutamisse:

1) võimekas, elanikele kvaliteetseid teenuseid tagav, finantsiliselt kestlik kohalik omavalitsus ja

toimiv kohaliku omavalitsuse korraldus;

3

2) heade teenuste ja töövõimaluste kättesaadavuse tagamine kõigis kohalikes omavalitsustes;

3) piirkondade arengueelduste parem kasutus majanduskasvuks ja elukvaliteedi tõusuks vajalike

hüvede kättesaadavus ja piirkondade ühtlasema arengu tagamine läbi iga piirkonna eripäradest

tuleneva potentsiaali tõhusa rakendamise või keskuste rolli tugevdamise piirkondlikus arengus ka

väljaspool suuremaid linnapiirkondi;

4) kohalike omavalitsuste, maakondliku või piirkondliku koostöö edendamine, läbi kohaliku

omavalitsuse üksuse, maakonna või piirkondlike arengueesmärkide saavutamise;

5) kohalikku elu edendavate kodanikuühenduste, sihtasutuste ja muude ühenduste toetamine, mis

aitavad oma põhikirjaliste tegevustega kaasa kohaliku kogukonna võimestamisele ja

ministeeriumi eesmärkide saavutamisele;

6) piirkondade vaheliste ühendusvõimaluste loomisele ja kindlustamisele;

7) ruumilisse planeerimisse luues kõigil planeerimistasanditel eeldused erinevaid arenguvajadusi

tasakaalustava, kvaliteetse ja säästliku ruumikasutuse tekkeks läbi avaliku protsessi.

Näiteks kohalike omavalitsuste, regionaalarengu edendamise või piirkondlike koostööprojektide

taotluste esitamisel peab tegevus panustama ka regionaalministri 1.12.2023. a käskkirjaga nr 250

kinnitatud „Regionaalse arengu tegevuskava“ p 2 toodud regionaalse arengu probleemide

lahendamisele.1

Lõike 4 kohaselt võib minister (eelnõu hetkel regionaalminister) jätkuvalt määrata käskkirjaga

prioriteetsed ministeeriumi ja programmide eesmärgid või tegevussuunad, millesse

panustamiseks eelarveaastal tegevustoetust ja projektitoetust antakse. Sellisel juhul peab toetuse

taotlemisel arvestama ka ministri käskkirjas toodud eesmärke.

Näiteks määrati 2023. aastal ettenähtud vahendite, mille kogusumma on 465 000 eurot, jaotus

tegevuste vahel järgmiselt:

1) tegevustoetus Eesti põllu- ja maamajandussektori huvide esindamiseks üleeuroopalises

põllumajandussektori esindusorganisatsioonis COPA-COGECA – 130 000 eurot;

2) projektitoetus „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ (edaspidi

arengukava) eesmärkide saavutamiseks – 335 000 eurot.

Projektitoetuse tegevussuunad, millesse panustamiseks 2023. aastal projektitoetust

anti ning projektitoetuse andmiseks ettenähtud eelarvevahendite jaotus määrati järgmiselt:

1) põllumajandustootjate kestlike toidusüsteemide ja keskkonnaalase teadlikkuse

suurendamine – 80 000 eurot;

2) põllumajandustootjate agroturismi alase võrgustiku arendamine – 70 000 eurot;

3) kohalike omavalitsuste esindajate tervislikke eluviise propageeriva sporditegevuse

korraldamine ja koordineerimine – 50 000 eurot;

4) maale elama asumist soodustavate ürituste korraldamine ja koordineerimine – 30 000 eurot;

5) ekspordile suunatud mahetootjate võrgustiku arendamine – 40 000 eurot;

6) Eesti esindamise korraldamine rahvusvahelistel võistlustel Bocuse d'Or Europe 2024 ja IKA

Culinary Olympics 2024 – 40 000 eurot;

7) Eesti esindamise toetamine 2023. aastal Lätis toimuval 68. künni maailmameistrivõistlusel

– 10 000 eurot;

8) XIII noorte laulu- ja tantsupeol Eesti piirkondade toidupärandist inspireeritud toiduala

korraldamine – 15 000 eurot.

Eelnõu § 3 sätestab eelarveaastal toetuse andmiseks ettenähtud vahendite kindlaksmääramise

korra. Eelnõu ei tee võrreldes kehtiva korraga olulisis muudatusi. Valdkonna eest vastutav

minister määrab igaks eelarveaastaks toetuste andmiseks ettenähtud eelarvevahendid ning nende

jaotuse toetuseliikide, ministeeriumi, arengukava ja programmide eesmärkide või arengukava

tegevussuundade, piirkonna või muul asjakohasel põhjendatud alusel. Käskkirjas kajastatakse ka

1 Leitav: https://www.agri.ee/regionaalareng-planeeringud/regionaalareng-ja-poliitika/regionaalpoliitika-

kujundamine

4

regionaalvaldkonnas ning maa- ja ruumiloomevaldkonnas toetatavateks tegevusteks ettenähtud

vahendid.

Lõikes 2 täpsustab eelnõu juhtusid, kui toetuse taotlemise õigust ei teki. Toetuse taotlemise õigust

ei teki, kui asjakohase abi andmist ei ole lõike 1 alusel eelarveaastal ette nähtud või ministeeriumi

eelarves puuduvad taotletavaks tegevuseks vabad eelarvevahendid. Seega olukorras, kus

ministeeriumi eelarves puuduvad taotletavaks tegevuseks vabad eelarvevahendid, tagastab

ministeerium toetuse taotluse koos antud sättes toodud põhjendusega.

Eelnõu § 4 sätestab riigiabi ja vähese tähtsusega abi tingimused. Eelduslikult ei anta selle korra

alusel riigiabi, kuid see sõltub siiski konkreetsest toetusest või toetuse saajast. Kui määruse alusel

antav toetus peaks osutuma riigiabiks või vähese tähtsusega abiks, juhindutakse abi andmisel

maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduses, kalandusturu korraldamise seaduses,

konkurentsiseaduses ning Euroopa Liidu asjakohastes õigusaktides sätestatud riigiabi ja vähese

tähtsusega abi andmisetingimustest.

Näiteks vähese tähtsusega abi suhtes tuleks juhinduda Euroopa komisjoni määrusest (EL)

2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist

vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023), mille peamine muudatus võrreldes

Euroopa Komisjoni määrustega nr 1407/2013 on ülemmäära tõstmine ettevõtte kohta 200 000

eurolt 300 000 eurole kolme aasta jooksul, et võtta arvesse inflatsiooni.

Üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi

korral juhindutakse komisjoni määrusest (EL) 2023/2832, 13.12.2023, Euroopa Liidu toimimise

lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta.

Kalamajandusliku vähese tähtsusega abi puhul lähtutakse komisjoni määrusest (EL) nr 717/2014,

milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese

tähtsusega abi suhtes kalandus- ja vesiviljelussektoris.

Eelnõu § 5 sätestab nõuded toetuse taotlejale.

Võrreldes kehtiva määrusega on eelnõuga lisatavad lõiked 1 ja 2 üldnõuded, mis kehtivad kõikide

taotlejate suhtes. Lõiked 3 ja 4 on täiendavad tingimused põllumajandussektori

esindusorganisatsiooni COPA-COGECA ja kestliku põllumajanduse, toidutootmine, maaelu,

ohutu toidu ja hoitud keskkonna ning kestliku kalanduse projektitoetuse taotlemisel.

Lõigete 1 ja 2 kohaselt võib taotlejaks olla kohaliku omavalitsuse üksus, mittetulundusühing,

sihtasutus või muu ühing, kelle põhikirjaline tegevus on mõeldud avalike ja ühiskondlike

huvide edendamiseks, ning mis on kooskõlas ministeeriumi eesmärkidega ja kui toetuse

kasutamine panustab §-s 1 lõikes 1 sätestatud eesmärkide saavutamisse.

Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele:

1) taotleja majandusaasta aruanded on esitatud tähtajaks avalikku registrisse või on nende

mitteesitamine mõjuvalt põhjendatud;

2) taotlejaks ei ole füüsiline isik, erakond, äriühing ega ametiühing;

3) tal ei ole riiklikku maksuvõlga summas, mis ilma intressita on 100 eurot või sellest suurem,

või on riikliku maksuvõla tasumine ajatatud;

4) ta on varem riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest saadud ja

tagasimaksmisele kuulunud summa tagasi maksnud või tasunud toetuse tagasimaksmise

ajatamise käigus tekkinud tagasimaksed ettenähtud summas;

5) tema suhtes ei ole algatatud likvideerimismenetlust ega välja kuulutatud pankrotti või algatatud

sundlõpetamist ja talle ei ole pankrotiseaduse kohaselt nimetatud ajutist pankrotihaldurit ning tal

ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust;

5

6) taotleja on nõuetekohaselt täitnud ministeeriumiga varem sõlmitud riigieelarvelise toetuse

lepingu või otsuse tingimusi.

Lõike 3 kohaselt võib § 2 lõikes 1 sätestatud põllumajandussektori esindusorganisatsiooni COPA-

COGECA tegevustoetust taotleda mittetulundusühing, kelle tegevuse korraldus ja rahastatus

võimaldavad tal esindada Eesti põllu- ja maamajandussektori huve üleeuroopalises

põllumajandussektori esindusorganisatsioonis:

1) kelle liikmeteks on põllumajandustootjaid, põllumajandussaaduste töötlejaid, metsa- ja

maamajandusettevõtjaid ühendavad ühingud ning

2) kelle põhikirjaline tegevus on suunatud põllu- ja maamajandussektori edendamisele, soodsa

ettevõtluskeskkonna kujundamisele ning ühistegevuse arendamisele.

Lõike 4 kohaselt § 2 lõike 2 sätestatud projektitoetust võib kestliku põllumajanduse,

toidutootmine, maaelu, ohutu toidu ja hoitud keskkonna ning kestliku kalanduse valdkonnas

taotleda mittetulundusühing,

1) kelleks on põllumajandustootjad, põllumajandussaaduste töötlejad, metsa- ja

maamajandusettevõtjad, kalandusvaldkonna ettevõtjad või neid ühendavad ühingud ning

2) kelle põhikirjaline tegevus on suunatud põllu- ja maamajandussektori või kalandussektori

edendamisele ning ühistegevuse arendamisele.

Lõike 5 kohaselt võib taotleja tegevuse elluviimisse kaasata partneri avalikust, era- ja

mittetulundussektorist. Partner peab vastama taotleja nõuetele.

Lõike 6 kohaselt võib minister § 2 lõikes 4 nimetatud käskkirjas otsustada selle programmi

eesmärgi, tegevussuuna või muu asjakohase aluse, mille puhul võivad projektitoetuse taotluse

esitada üksnes kaks või enam taotlejat ühiselt. Tegemist on kehtiva määruse § 5 lõike 31 sättega

sisuliselt muutmata kujul.

Eelnõu § 6 sätestab abikõlblike kulude loetelu.

Võrreldes kehtiva määrusega on selgemalt täpsustatud kululiike, mida eelkõige loetakse

abikõlblikuks. Loetelu ei ole ammendav ja täpne abikõlblike kulude liik sõltub tegevuse või

projektiga seotud eesmärkidest.

Abikõlblikeks kuludeks on eelkõige:

1) plaanitud tegevuse elluviimisega otseselt seotud kulud;

2) taotleja toetuse kasutamisega seotud töötajate töötasud;

3) eksperditasud (konkreetsete mõõdetavate tööülesannete tegemiseks piiratud aja vältel);

4) tegevusega seotud ürituste ja koolituste korraldamise kulud;

5) analüüside, strateegiate ning arengukavade ja andmebaaside koostamise, haldamise ja

hooldamisega seotud kulud;

6) toetatava tegevusega seotud trüki- ja digimaterjalide väljaandmisega seotud kulud ja

teavitustegevuse kulud (sealhulgas veebileht, kampaaniate korraldamine jmt);

7) toetatava tegevusega seotud ning eesmärkide elluviimiseks vajalikud sisseostetavad teenused

(näiteks õigusabi, notaritasud, tehnilise ja finantsekspertiisi kulud, raamatupidamiskulud jmt),

mis peavad sellisena olema kavandatud ka taotluse eelarves;

8) tegevuse elluviimisega seotud kontori üüri-, side-, transpordi- ja kommunikatsioonikulud

toetuse saaja juures kehtestatud kulude kalkuleerimise korra kohaselt;

9) tegevuse elluviimisega seotud vara soetamine (vahendid, seadmed), mille vajadus ja edasine

kasutamine põhjendatakse taotluses;

10) tegevused, mis on mõeldud taotleja omandis või ministeeriumis oleva vara säilimiseks või

parandamiseks;

11) riiklikud maksud ja lõivud, mida Eesti riik ei tagasta (näiteks käibemaks);

12) muud tegevusega seotud taotluse eelarves fikseeritud ja põhjendatud kulud.

6

Võrreldes kehtiva määrusega on täiendatud ka mitteabikõlblike kulude loetelu.

Abikõlblik ei ole lisaks kehtivale korrale ka:

1. Toetuse saajaga seotud isikute huvide konflikti olukorras tehtud kulud, sh tehingud juhatuse

liikmele kuuluva äriühinguga. See tähendab, et välistatud peavad olema seosed nii taotleja kui

ministeeriumi vahel, samas tagatud ka taotleja organisatsiooni sisene huvide konflikti vältimine.

Näiteks, kui ilmneb, et toetuse saaja on teinud toetusrahaga tehingu, mida ta õigusaktidest

tulenevalt poleks tohtinud teha, loetakse selle tehingu kulu abikõlbmatuks ja ministeeriumil on

õigus nõuda kuluga seotud toetuseosa tagasi või vähendada selle arvelt toetuse väljamaksmist.

2. Organisatsiooni juhtimiskulu, mis ei ole seotud konkreetse toetatava tegevuse või projekti

töötasuga. Toetus ei ole mõeldud organisatsiooni üldiste (juhtimis)kulude katmiseks ja selle

arvelt ei saa maksta ka lisa- või tulemustasusid.

3. Kinnisvara soetamise kulu, kuivõrd antud meetme alusel antava toetuse maht, laad ega eesmärk

ei ole saa olla suunatud kinnisvaraga seotud majandustegevusele.

4. Toetuse reserveerimine ootamatute kulude katteks, kuivõrd toetuse arvelt ei saa kasvatada

omakapitali ega reserve.

Välja on jäetud viide tolli-, sisseveo- või muule maksule, mida hüvitatakse, tasaarveldatakse või

kustutakse muul moel ning mis ei moodusta osa Eesti maksusüsteemist. Nimetatud kulusid antud

meetmest eraldatud tegevus- või projektitoetustes esinenud ei ole. Kui antud kululiik peaks

esinema, tuleb selle abikõlblikkust hinnata konkreetse tegevuse või projekti kontekstis ja endiselt

saab seda lugeda mitteabikõlblikuks lõike 1 alusel, kui ta peab olema mõistlik, selge ja

üksikasjalikult kirjeldatud, majanduslikult otstarbekas ja toetuse eesmärgi saavutamiseks vajalik.

Eelnõu § 7 sätestab üldised alused toetuse suurusele.

Antud määrusega ei määratleta kindlat toetuse piirmäära. Valdkonna eest vastutav minister võib

määrata käskkirjaga eelarveaastal ühe toetuse taotluse kohta antava toetuse maksimaalse suuruse,

sealhulgas ministeeriumi, arengukava ja programmide eesmärkide kaupa.

Toetuse suurus sõltub ministeeriumi eelarvelistest võimalustest ja taotletavast toetuse eesmärgist.

Ministeerium ei ole kohustatud eelarveaastaks antud määruse alusel eraldatavaid toetusvahendeid

ette nägema ega neid ka käskkirjas ettenähtud mahus eraldama.

Eelnõu § 8 sätestab taotluse esitamise korra.

Ministeerium teatab oma veebilehel taotluse esitamise tähtaja ning prioriteetsed eesmärgid, mille

saavutamiseks ning tegevussuunad, millesse panustamiseks toetuse taotlusi oodatakse. Kui

taotlus toetusele ja eesmärgile, mille jaoks pole vooru avatud, esitatakse ministeeriumile

elektrooniliselt, võetakse see menetlusse esimesel võimalusel ja kontrollitakse selle vastavust

määruse nõuetele.

Taotlus esitatakse elektroonilisel kujul esindusõigusliku isiku poolt allkirjastatuna ja see peab

vastama haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 14 sätestatud nõuetele. Taotluse vorm

avaldatakse ministeeriumi veebilehel, kuid taotluse võib esitada ka muul vormil. Taotluse

menetlemisel ja vajadusel puuduste kõrvaldamisel juhindub ministeerium haldusmenetluse

seadusest ja käesolevast määrusest.

Eelnõu § 9 sätestab täpsemalt taotlusele esitatavad nõuded

Lõike 1 kohaselt peavad kõik taotlused sisaldama:

1)HMS § 14 lõike 3 punktides 1−4 nimetatud andmeid, registrikoodi, pangarekvisiidid ning

esindusõigusliku isiku nime ja allkirja.

7

2) lisaks tuleb taotluses esitada koos põhjendustega kavandatava tegevuse või projekti eesmärk,

üksikasjalik kirjeldus ja elluviimise algus- ja lõpptähtpäev ning vajadusel täpsem ajakava;

3) oodatava tulemuse kirjeldus ning toetusega seotud tegevuse või projekti elluviimisega kaasnev

mõju;

4) kavandatava tegevuse või projekti kogumaksumus ning taotletava toetuse suurus;

5) mõistlike ja tegevuse või projekti elluviimiseks ning tulemuse saavutamiseks vajalike kulude

eelarve kululiikide kaupa;

6) andmed kaastatud partnerid ja nende panuse kohta;

7) kinnitus maksuvõla puudumise kohta.

Lõike 2 kohaselt esitab § 2 lõikes 1 sätestatud põllumajandussektori esindusorganisatsiooni

COPA-COGECA tegevustoetuse taotleja esitab taotluses lisaks andmed selle kohta, kui suurt osa

põllu- ja maamajandussektorist taotleja otseselt või kaudselt esindab, samuti selle kohta, milline

on tema kogemus sektori huvide esindamisel üleeuroopalises põllumajandussektori

esindusorganisatsioonis COPA-COGECA.;

Lõikes 3 sätestatud andmed riigiabi või vähese tähtsusega abi osas ei ole võrreldes kehtiva

korraga muutunud. Taotleja esitab lisaks:

1) teabe selle kohta, kas taotleja on autonoomne ettevõtja, partnerettevõtja või seotud ettevõtja;

2) teabe taotleja kontserni liikmete ja taotleja üle lepingu või muul alusel valitsevat mõju omava

ettevõtja kohta.

Eelnõu § 10 sätestab taotluse ja taotleja formaalse vastavuskontrolli läbiviimise korra ning

taotluse hindamise korra.

Eelnõu liidab kokku kehtiva § 10 ja 11. Sisulisi muudatusi eelnõu võrreldes kehtiva määrusega

ette ei näe, kuid täpsustab taotluse ja taotleja vastavuse tingimusi.

Lõike 1–3 kohaselt hinnatakse taotluse menetlemisel esmalt taotleja ja taotluse nõuetele vastavust

ning seejärel taotluse sisulist põhjendatust. Ministeerium vaatab taotluse HMS § 14 ja § 15

kohaselt läbi ning kui tegemist on käesoleva määruse § 8 lõikes 1 sätestatud voorulise taotlusega,

siis kontrollitakse ka selle esitamise tähtaegsust. Taotluse esitamisel kontrollitakse nõutavate

dokumentide olemasolu, taotluses esitatud andmete õigsust ja taotleja vastavust toetuse saamiseks

esitatud nõuetele. Taotluse või taotleja mittevastavaks tunnistamise korral taotlus edasisele

hindamisele ei kuulu.

Taotlus menetletakse üldjuhul kuni kahe kuu jooksul sõltuvalt taotluse keerukusest (määruse

eelnõu § 12 lg 7). Määruse § 8 lõikes 1 sätestatud voorulise taotlemise puhul algab tähtaja

kulgemine vooru lõppemise tähtpäevast, muul juhul alates taotluse ministeeriumile esitamise

hetkest. Põhjendatud juhtudel võib ministeerium HMS § 33 lg 5 arvesse võttes menetlustähtaega

pikendada.

Kui taotluses esineb §-s 10 sätestatud vormilisi puudusi või esineb muu HMS § 15 lg 2 sätestatud

puudus, antakse taotlejale puuduste kõrvaldamiseks aega vähemalt viis tööpäeva. Kui taotleja ei

kõrvalda puudusi etteantud tähtajaks, võib taotluse jätta sisuliselt hindamata ja selle taotlejale

tagastada. Puuduste kõrvaldamiseks antav aeg võib olla ka pikem, kui toetuse iseloom seda

võimaldab. Menetlustähtaja kulgemine peatub puuduste kõrvaldamise ajaks, välja arvatud juhul,

kui vooru iseloom seda vahendite kasutamise tähtaja, taotlejate võrdleva paremusjärjestuse

koostamise või muul põhjusel pikendada ei võimalda.

Lõiked 4 ja 5 sätestavad taotluse sisulise hindamise tingimused ja korra. Ministeerium hindab

nõuetekohase taotluse vastavust käesoleva määruse tingimustele, eelkõige § 2 sätestatud toetatava

tegevuse ja § 5 sätestatud abikõlblikkuse tingimustele ning moodustab hindamise tulemusel

taotluste paremusjärjestuse.

8

Taotluse hindamisel eelistatakse taotlust, milles kavandatud tegevuste elluviimisega panustatakse

paremini § 1 sätestatud programmide või ministeeriumi eesmärkide ning § 2 lõigetes 1 ja 2

loetletud tegevuste eesmärkide saavutamisse ning mille elluviimise tulemusena need eesmärgid

suurema tõenäosusega saavutatakse.

Nimetatud hindamise korda kohaldatakse kõigile laekunud taotlustele ehk nii tegevus- kui

projektitoetuse taotluste hindamisel. Taotluse sisuline hindamine toimub üldjuhul lõikes 7

sätestatud hindamiskomisjoni poolt. Vajadusel kaasatakse ministeeriumi osakondi või

valitsemisala asutusi.

Lõige 6 on eritingimus § 2 lõikes 2 sätestatud põllumajandussektori esindusorganisatsiooni

COPA-COGECA tegevustoetuse taotluste hindamise kohta. Sellise taotluse puhul eelistatakse

sellise mittetulundusühingu taotlust, kes esindab otseselt või kaudselt suuremat osa põllu- ja

maamajandussektorist ning kellel on suurem kogemus sektori huvide esindamisel üleeuroopalises

põllumajandussektori esindusorganisatsioonis COPA-COGECA. Eelnõuga sättes sisulisi

muudatusi ei tehta.

Lõike 7 kohaselt võib taotluste hindamiseks moodustada hindamiskomisjoni, mis koosneb

vähemalt kolmest liikmest, kellel on head teadmised strateegilistest dokumentidest või

ministeeriumi vastavavaldkonna eesmärkidest. Üks hindamiskomisjoni liige peaks olema

toetusega seotud valdkonna asekantsler või üks toetuse andmisega seotud valdkonna osakonna

esindaja.

Eelnõu § 11 sätestab taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise tingimused ning korra.

Eelnõu ei tee sättes võrreldes kehtiva määrusega sisulisi muudatusi.

Lõige 1 sätestab tingimused tegevustoetuse ja projektitoetuse taotluste rahuldamiseks.

Nõuetekohased taotlused rahuldatakse paremusjärjestuse alusel. See tähendab, et ka

nõuetekohased projektitoetuse taotlused rahuldatakse eelarve piires paremusjärjestuse alusel ja

kõik madalama, kuid siiski positiivse hinde saanud projektid ei pruugi rahastust saada. Täpsemad

kriteeriumid võib sõnastada ka taotlusvooru käskkirjas vastavalt projektide iseloomule.

Lõike 2 järgi määratakse taotluse rahuldamise otsusega isikud, kellega alustatakse läbirääkimisi

toetusraha kasutamise lepingu sõlmimiseks. Taotleja peaks nimetatud isiku(d) andma teada juba

taotluses. Ministeeriumi poolne kontaktisik nimetatakse otsuses.

Lõike 3 kohaselt kui taotluse nõuetekohasuse kontrollimise käigus tehakse kindlaks, et taotleja,

taotlus või toetatav tegevus ei vasta vähemalt ühele toetuse saamiseks esitatud nõudele, või

taotluse rahuldamiseks puuduvad § 3 lõikes 1 nimetatud eelarvevahendid, jäetakse taotlus

rahuldamata. Erinevalt kehtivast korrast näeb eelnõu selge alusena taotluse rahuldamata jätmiseks

ka eelarvevahendite puudumise või voorulise taotlemise puhul lõppemise taotletavaks

tegevuseks. Seeläbi ei saa taotlejal tekkida ettemääratud õigustatud ootust toetuse saamisele.

Välja kuulutatud voorulise taotlemise puhul võib eelarvevahendite lõppemine positiivselt

hinnatud projekti puhul olla rahuldamata jätmise aluseks juhul, kui taotleja ei nõustu taotluse

osalise või tingimusliku rahuldamisega (täpsemalt lõikes 5). Vahendite puudumisest või

lõppemisest peab ministeerium taotlejat teavitama.

Lõike 4 kohaselt olukorras, kui hindamistulemuste alusel välja valitud taotlust ei ole võimalik

täies ulatuses rahuldada, sest taotletava toetuse suurus ületab selleks taotlusvooruks või § 2 lõike

3 kohaselt kehtestatud prioriteetse eesmärgi saavutamiseks või tegevussuunda panustamiseks

ettenähtud vahendite või § 3 lõikes 2 nimetatud eelarvevahendite jääki, võib toetuse summat

9

vähendada tingimusel, et saavutatakse tegevuse eesmärgid. Kui taotleja ei ole nõus toetuse

summa vähendamisega, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.

Lõike 5 kohaselt kui taotluse täies ulatuses rahuldamine ei ole põhjendatud, võib taotleja

nõusolekul teha taotluse osalise rahuldamise otsuse. Kui taotleja ei ole nõus taotluse osalise

rahuldamisega, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.

Lõike 6 kohaselt teeb valdkonna eest vastutav minister teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata

jätmise otsuse hiljemalt kahe kuu jooksul alates selle esitamisest või voorulise taotlemise korral

esitamise tähtpäevast. Tähtaega võib pikendada kuni 30 tööpäeva, teavitades sellest taotlejat.

Eelnõu § 12 sätestab toetusraha kasutamise tingimuste kokkuleppe sõlmimise korra

Võrreldes kehtiva määrusega eelnõu toetuse raha kasutamise tingimuste kokkuleppimisel erisusi

ei sätesta.

Toetusraha kasutamise täpsemad tingimused lepitakse kokku toetusraha kasutamise lepingus,

mille sõlmivad ministeerium ja toetuse saaja kahekümne tööpäeva jooksul alates taotluse

rahuldamise või osalise rahuldamise otsuse tegemisest.

Kokkulepe peab sisaldama vähemalt järgmist infot:

1) toetuse kasutamise eesmärk;

2) tegevuse elluviimise tingimused ja tähtaeg;

3) toetuse maksmise tingimused ja kord;

4) toetuse kasutamise aruande esitamise kord ja vastutus lepingu rikkumise eest;

5) toetuse mittesihipärase kasutamise korral selle tagasimaksmise tingimused ja kord;

6) kasutamata jäänud toetuse osa tagastamise tingimused ja kord.

Kui toetust ei õnnestu toetusperioodi jooksul ära kasutada, peab toetuse saaja tagastama lepingus

sätestatud toetuse kasutamise perioodil kasutamata jäänud projektitoetuse osa ministeeriumile kümne

tööpäeva jooksul lepingu lõppemisest arvates. Juhul, kui projektitoetusest jääb kasutamata vähem kui

100 eurot, siis kasutamata jäävat osa tagastama ei pea. Sätet on ennekõike mõeldud olukordadeks,

kus tähtaegselt ei jõuta taotletud tegevusteks mõeldud vahendeid eesmärgipäraselt ära kasutada.

Toetusotsusega seotud rikkumiste menetlemine toimub eelnõu § 14 alusel.

Kui toetus on vähese tähtsusega abi või riigiabi, selgitab ministeerium välja selle riigiabi ja vähese

tähtsusega abi registrisse kandmise vajaduse. Kui toetuse kandmine riigiabi ja vähese tähtsusega

abi registrisse on vajalik, korraldab ministeerium ka registrisse kandmise. Näiteks

Põllumajanduse grupierandi (EL) 2022/2472 ja põllumajanduse suuniste alusel antavat riigiabi

eelnõu valmimise hetkel registrisse ei kanta.

Eelnõu § 13 viitab ministeeriumi õigusele tunnistada toetusotsuse selle rikkumise korral kehtetuks.

Ministeeriumil on õigus tunnistada toetuse andmise otsus täielikult või osaliselt kehtetuks

sõltuvalt rikkumise ulatusest (HMS § 64 jj). See tähendab, et ministeerium teostab toetuse

andjana järelevalvet toetuse kasutamise eesmärgipärasuse ja lepingule vastavuse üle. Samuti

teostab toetuse andja järelevalvet lepingus sätestatud aruandluse õigsuse üle. HMS § 69 lõike 1

kohaselt tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistatud haldusakti alusel isikule üle antud asi, raha või muu

soodustus tagastatakse või hüvitatakse eraõiguses alusetu rikastumise kohta kehtivate sätete

kohaselt. Seega, kui ilmneb, et toetust ei ole mittenõuetekohaselt kasutatud või toimub lepingu

rikkumine, võib ministeerium algatada toetusotsuse muutmise või kehtetuks tunnistamise ja

nõuda toetuse tagastamist ulatuses, millises mahus raha ei kasutatud vastavalt määruse või

lepingu tingimustele. Ulatuses, milles ei ole toetuse tagasinõudmise tingimused ja kord

reguleeritud toetuse andmise lepinguga, kohaldatakse võlaõigusseaduse 52. peatükis sätestatut.

10

Ministeerium võib välja makstud toetuse osaliselt või täielikult tagasi nõuda eelkõige juhul, kui:

1) toetuse saaja on kasutanud toetust mitteabikõlblike kulude hüvitamiseks;

2) toetuse saaja on esitanud valeandmeid;

3) toetuse saaja on kasutanud toetust teisel otstarbel, kui oli märgitud taotluses või ei vasta

kasutamine korra eesmärkidele;

4) toetuse saaja ei esita aruannet;

5) toetuse saaja on jätnud täitmata mõne muu lepingulise kohustuse.

Eelnõu §-ga 14 tunnistatakse maaeluministri 19. jaanuari 2021. a määrus nr 10 „Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi valitsemisala vahendite arvelt toetuste andmise tingimused ja kord“

kehtetuks. Kehtiva korra alusel antud toetusotsustele, mille tegevused pole lõppenud,

kohaldatakse HMS § 5 lõike 5 alusel toetuse andmise otsuses ja lepingus kokku lepitud tingimusi

edasi ka eelnõu jõustumise järgselt.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.

4. Määruse mõjud

Määruse muudatus tagab ministeeriumi valitsemisalas sihtotstarbeliste toetuste andmiseks

ettenähtud vahendite jaotamisel läbipaistvuse, ühetaolise kohtlemise, avalikkuse ja

proportsionaalsuse ka harva esinevatele toetuse taotlustele, mille andmiseks ei ole kehtestatud

eraldiseisvat toetuse andmise tingimusi või korda või mille andmine ei tulene muust õigusaktist.

Eelnõu on kehtiva määrusega võrreldes universaalsema loomuga ja loob võimaluse anda ajutise

iseloomuga ühekordse taotluse või voorupõhiseid toetuseid vajadusel ka regionaal- ning maa- ja

ruumiloomevaldkonnas.

Antud eelnõuga kehtestatavat tingimusi ja korda ei saa kohaldada teistele perioodi 2021–2027

Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse või

välissuhtlemisseaduse alusel antavale toetusliigile ega teistele riigieelarve seaduse alusel

reguleeritavatele toetusliikidele.

Määrusega ei kaasne muid mõjusid.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse

rakendamise eeldatavad tulud

Määruse rakendamine ei too endaga kaasa lisategevusi ega -kulutusi riigieelarve vahenditest,

samuti ei kaasne määruse rakendamisega tulusid.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja saadetakse arvamuse

esitamiseks Eesti Aiandusliidule, Eesti Kulinaaria Instituudile, Eesti Lihaveisekasvatajate

Seltsile, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eestimaa Talupidajate Keskliidule, Eesti Maaturismi

ühingule, Eesti Peakokkade Ühendusele, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojale, Eesti

Toiduainetööstuse Liidule, Mahepõllumajanduse Koostöökogule, Eesti Leader Liidule,

mittetulundusühingule Eesti Külaliikumine Kodukant ja Organic Estoniale.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Rahandusministeerium

01.03.2024 nr 1.4-3/285

Regionaalministri määruse „Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi valitsemisala

vahendite arvelt toetuse andmise tingimused ja kord“

eelnõu kooskõlastamine

Austatud minister, asutuste ja erialaliitude juhid

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab kooskõlastamiseks Regionaalministri määruse

„Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala vahendite arvelt toetuse andmise

tingimused ja kord“ eelnõu.

Kuivõrd korra alusel soovitakse eraldada vahendeid juba 2024. a kevadel, palume võimalusel

oma kooskõlastus eelnõule anda viie tööpäeva jooksul alates selle avaldamisest eelnõude

infosüsteemis (https://eelnoud.valitsus.ee).

Seoses ministeeriumi tegevusvaldkondade laienemisega täiendab eelnõu kehtivat korda

regionaalvaldkonna ning maa- ja ruumiloomevaldkonna teemadega. Eelnõu kohaselt

kehtestatakse määrus terviktekstina, kuid eelnõuga ei muudeta sisuliselt tingimusi ega andmise

korda seni antud tegevus- või projektitoetustele põllumajandussektori

esindusorganisatsioonidele, targale ja kestlikule põllumajandusele ning kestlikule kalandusele.

Nagu ka seni, on toetuse andmine antud korra alusel võimalik vaid juhul, kui ükski teine meede

ega õigusakt ise raha eraldamist ei reguleeri.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Madis Kallas

Regionaalminister

Lisad:

1) Ministri määruse eelnõu

2) Ministri määruse eelnõu seletuskiri

Martin Kulp

5885 1442; [email protected]