Pöördumine

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Kadri Land

Kliimaministeerium

[email protected]

Euroopa Komisjoni konsultatsioon

Austatud proua Land

Euroopa Komisjon (komisjon) avas 7. veebruaril konsultatsiooni seoses komisjoni

rakendusmääruse (EÜ) nr 794/2004 ja riigiabi parimate tavade juhendi muudatustega.

Konsultatsioon on leitav siit.

Komisjoni rakendusmääruse (EÜ) nr 794/2004 ja riigiabi parimate tavade juhendi muutmise

eelnõudega kehtestatakse muu hulgas uus vaidemenetluse mehhanism, mis võimaldab

üldsusel taotleda komisjonilt teatud riigiabi otsuste läbivaatamist, et teha kindlaks, kas need

on vastuolus ELi keskkonnaõigusega. Lisaks ajakohastab komisjon muid menetlusreegleid

kooskõlas komisjoni väljakujunenud tava ja Euroopa Kohtu pretsedendiõigusega.

Komisjoni konsultatsioon (uus vaidemenetluse mehhanism) on seotud Aarhusi konventsiooni

täitmise komitee 2021. aasta järeldustega, milles leiti, et Euroopa Liit rikub Aarhusi

konventsiooni, sest avalikkus ei saa vaidlustada ELi toimimise lepingu artikli 108 lõike 2

alusel vastu võetud komisjoni riigiabi käsitlevaid otsuseid, kui need otsused rikuvad

väidetavalt ELi keskkonnaõigust. 17. mail 2023 võttis komisjon vastu teatise, milles määrati

kindlaks võimalused Aarhusi konventsiooni täitmise komitee järelduste järelmeetmete

võtmiseks eesmärgiga luua uus menetlus.

Komisjoni rakendusmääruses (EÜ) nr 794/2004 tehakse muu hulgas järgmised muudatused:

- muudetakse riigiabi teatise (riigiabi loa taotluse) üldvormi, lisades sinna uue

punkti 6.8. Selle punktiga peab teatise esitav liikmesriik (abi andja) kinnitama, et

„riigiabiga seotud tegevus ega ükski teatatud riigiabimeetme aspekt, mis on

lahutamatult seotud abi eesmärgiga, ei ole vastuolus liidu keskkonnaõigusega“ (vt

punkti 6.8 sõnastuse eelnõu lisatud);

- lisatakse uus lisa (V lisa) ehk vaide esitamise vorm seoses Aarhusi konventsiooni

vastavuskomitee järeldustega (vt V lisa eelnõu lisatud).

Riigiabi parimate tavade juhendis tehakse muu hulgas järgmine muudatus:

- lisatakse uus jagu (jagu 11) „Vaidemenetluse mehhanism, mis põhineb Aarhusi

konventsiooni vastavuskomitee poolt juhtumis ACCC/C/2015/128 tehtud

järeldustel“. Sellega sätestab komisjon Aarhusi konventsiooniga seotud vaiete

läbivaatamise menetluse korra, sh näiteks, kes võib läbivaatamist taotleda,

Meie 27.02.2025 nr 12.1-1/1043-1

2

milliseid otsuseid võib läbi vaadata ja kohaldatavad tähtajad (vt riigiabi parimate

tavade juhendi muudatuste eelnõu lisatud).

Palume Kliimaministeeriumi arvamust kavandatavate muudatuste kohta hiljemalt 7. märtsiks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaur Kajak

halduspoliitika asekantsler

Lisa(d):

Komisjoni eelnõud

Maris Kalda 5885 1434

[email protected]

KOMISJONI TEATIS,

mis käsitleb riigiabi kontrollimenetluste teostamise parimate tavade juhendi muutmist KAVAND

1. SISSEJUHATUS

1. Euroopa Liit on ühinenud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooniga (edaspidi „konventsioon“). Liit rakendab konventsiooni liidu institutsioonide suhtes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1367/20061 (edaspidi „määrus nr 1367/2006“).

2. Komisjoni vastu võetud riigiabiotsused ei kuulu määruse nr 1367/2006 kohaldamisalasse. Juhtumis ACCC/C/2015/128 leidis Århusi konventsiooni vastavuskomitee, et liit rikub konventsiooni, sest üldsuse liikmetel puudub võimalus kasutada haldus- või kohtumenetlust, et vaidlustada komisjoni poolt ELi toimimise lepingu artikli 108 lõike 2 kohaselt riigiabimeetme kohta tehtud otsust, mis võib olla vastuolus liidu keskkonnaõigusega2.

3. Komisjoni määruse [xx]3 kohaselt peab liit nende järelduste põhjal järelmeetmete võtmiseks looma vaidemenetluse mehhanismi. Seda mehhanismi tuleb kohaldada komisjoni lõplike riigiabiotsuste suhtes, millega lõpetatakse ELi toimimise lepingu artikli 108 lõike 2 kohane ametlik uurimismenetlus kooskõlas nõukogu määruse (EL) 2015/15894 artikli 9 lõigetega 3 ja 4, kui nende riigiabiotsuste õiguslikud alused on ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punktid a, c, d või e või punkti b esimene osa (abi üleeuroopalist huvi pakkuva tähtsa projekti elluviimiseks). Komisjoni määruse [xx] kohaselt tuleb teavitaval liikmesriigil esitada kinnitus selle kohta, et riigiabi saav tegevus ega ükski teatatud riigiabimeetme aspekt, mis on lahutamatult seotud abi eesmärgiga, ei ole vastuolus liidu keskkonnaõigusega5.

4. Käesoleva teatisega muudetakse parimate tavade juhendit riigiabi kontrollimenetluste teostamiseks (edaspidi „parimate tavade juhend“). Sellega nähakse ette vaidemenetlus ja üksused, kellel on õigus esitada komisjonile vaie, sellise vaide tingimused, vaide ulatus ja kohaldatavad tähtajad.

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. septembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1367/2006 keskkonnainfo

kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise Århusi konventsiooni sätete kohaldamise kohta ühenduse institutsioonide ja organite suhtes (ELT L 264, 25.9.2006, lk 13, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2006/1367/oj).

2 Vt https://unece.org/env/pp/cc/accc.c.2015.128_european-union. 3 Komisjoni määrus [xx], millega muudetakse komisjoni 21. aprilli 2004. aasta määrust (EÜ)

nr 794/2004, millega rakendatakse nõukogu määrust (EL) 2015/1589, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks.

4 Nõukogu 13. juuli 2015. aasta määrus (EL) 2015/1589, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks (ELT L 248, 24.9.2015, lk 9, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2015/1589/oj).

5 Ex multis, kohtuotsus, 22. märts 1977, Iannelli & Volpi SpA vs. Ditta Paolo Meroni, 74/76, EU:C:1977:51, punkt 14: „Abi aspektid, mis on vastuolus aluslepingu konkreetsete sätetega [---], võivad olla nii lahutamatult abi eesmärgiga seotud, et neid on võimatu eraldi hinnata, mistõttu tuleb nende mõju abi kui terviku kokkusobivusele või kokkusobimatusele määrata kindlaks, kasutades artiklis 93 märgitud menetlust“.

5. Lisaks on komisjonil nüüd rohkem kogemusi parimate tavade juhendi 3. jaos sätestatud teate esitamisele eelneva etapiga ja need kogemused näitavad, et teate esitamisele eelnevale suhtlusele liikmesriikidega kipub kuluma rohkem aega, eelkõige keerulistel juhtudel. Seepärast tuleks teate esitamisele eelnevat kuuekuulist etappi pikendada 12 kuule.

6. Komisjon tunnistab ka, et parimate tavade juhendi 6. jaos sätestatud sujundatud menetlust lihtsate juhtumite jaoks ei ole komisjon kunagi kasutanud. Seetõttu tuleks kõnealune menetlus välja jätta.

2. PARIMATE TAVADE JUHENDI MUUDATUSED

7. Praeguse 11. jao („Järelevalve“) järele lisatakse uus 11. jagu järgmises sõnastuses:

„11. Vaidemenetluse mehhanism, mis põhineb Århusi konventsiooni vastavuskomitee poolt juhtumis ACCC/C/2015/128 tehtud järeldustel

78. Pärast seda, kui Århusi konventsiooni vastavuskomitee tegi oma järeldused juhtumis ACCC/C/2015/128, menetleb komisjon vaideid, mille on esitanud vaide esitamise õigust omavad üksused, allpool kirjeldatud mehhanismi kasutades.

11.1 Vaide esitamise õigust omavad üksused

79. Igal valitsusvälisel organisatsioonil, mis vastab allpool esitatud kriteeriumidele, on õigus esitada komisjonile punktis 11.4 loetletud riigiabi otsuste peale vaie põhjendusel, et riigiabi saav tegevus ja/või selle otsusega heaks kiidetud riigiabimeetme mis tahes aspekt, mis on lahutamatult seotud abi eesmärgiga,6 on vastuolus määruse nr 1367/2006 artikli 2 lõike 1 punktis f määratletud liidu keskkonnaõiguse erinormi või -normidega.

80. Valitsusvälisel organisatsioonil peaks olema õigus esitada punkti 79 kohane vaie, tingimusel et:

(a) ta on liikmesriigi riigisisese õiguse või tava alusel sõltumatu mittetulunduslik juriidiline isik;

(b) tema põhieesmärk on keskkonnakaitse edendamine keskkonnaõiguse kontekstis;

(c) ta on tegutsenud üle kahe aasta ja tegutseb aktiivselt punktis b osutatud eesmärgil;

(d) esitatava vaide ese on hõlmatud organisatsiooni eesmärkide ja tegevusega.

11.2 Tõendid, mis tuleb esitada, et teha kindlaks, kas tegemist on vaide esitamise õigust omava valitsusvälise organisatsiooniga

81. Iga valitsusväline organisatsioon, kes esitab riigiabi otsuse peale punkti 79 kohase vaide, peab allpool loetletud dokumentidega tõendama, et ta vastab punktis 80 sätestatud kriteeriumidele:

6 Vt eespool, ex multis, kohtuotsus, 22. märts 1977, Iannelli & Volpi SpA vs. Ditta Paolo Meroni, 74/76,

EU:C:1977:51, punkt 14.

(a) valitsusvälise organisatsiooni põhikiri või põhimäärus, või kui liikmesriigi riigisisene õigus ei nõua või ei näe ette, et valitsusväline organisatsioon peab võtma vastu põhikirja või põhimääruse, mis tahes muu dokument, millel on riigisisese tava kohaselt sama otstarve;

(b) valitsusvälise organisatsiooni kahe viimase majandusaasta aruanded;

(c) koopia seaduslikust registreerimisest riiklikes asutustes, kui tegemist on valitsusvälise organisatsiooniga, mis on asutatud riigis, kus valitsusvälise organisatsiooni registreerimine on juriidilise isiku staatuse saamise eelduseks;

(d) kui see on asjakohane ja ilma et see piiraks punktides a–c nimetatud dokumentide esitamise nõuet, teave ja dokumendid, mis tõendavad, et komisjon on eelnevalt tunnistanud, et valitsusvälisel organisatsioonil on õigus esitada punkti 79 kohane vaie, ning valitsusvälise organisatsiooni kinnitus selle kohta, et vaide esitamise õiguse eeldused on jätkuvalt täidetud;

(e) kui mõnda dokumenti ei ole võimalik valitsusvälisest organisatsioonist sõltumatul põhjusel esitada, võib kõnealune organisatsioon esitada tõendeid muude samaväärsete dokumentide kujul;

(f) kui dokumentidest ei ilmne selgelt, et valitsusvälise organisatsiooni põhieesmärk on keskkonnakaitse edendamine keskkonnaõiguse kontekstis, et ta on tegutsenud üle kahe aasta ja ta tegutseb aktiivselt sellel eesmärgil või et vaide ese kuulub valitsusvälise organisatsiooni eesmärkide ja tegevuse hulka, esitab see organisatsioon muid dokumente, mis tõendavad, et see kriteerium on täidetud.

11.3 Esindamine valitsusvälise organisatsiooni või advokaadi poolt 82. Kui valitsusväliseid organisatsioone esindab valitsusväline organisatsioon, kohaldatakse punkti 81.

83. Kui valitsusväliseid organisatsioone esindab advokaat, peab vaie sisaldama dokumente ja andmeid, mis tõendavad, et advokaadil on õigus esineda liikmesriigi kohtus. Nende dokumentide hulka võib kuuluda liikmesriigi advokatuuri antud tõend või mis tahes muu dokument, mis täidab riigisisese tava kohaselt sama eesmärki. Advokaat peaks tõendina esitama ka volikirja selle kohta, et tal on õigus oma klienti esindada.

11.4 Riigiabiotsused, mille peale võib esitada vaide

84. Tingimustele vastavad valitsusvälised organisatsioonid võivad esitada vaide komisjoni lõplike riigiabi otsuste peale, millega lõpetatakse ELi toimimise lepingu artikli 108 lõike 2 alusel algatatud ametlik uurimismenetlus kooskõlas nõukogu määruse (EL) 2015/1589 artikli 9 lõigetega 3 ja 4, kui sellise otsuse õiguslik alus on:

(i) ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkt a; (ii) ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti b esimene osa; (iii)ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkt c; (iv) ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkt d; (v) ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkt e.

11.5 Vaide sisu

85. Punkti 79 kohane vaie komisjoni otsuse peale tuleks esitada kirjalikult määruse [xx] III lisas esitatud vormi kasutades ning selles tuleks:

(a) täpsustada vaidlustatav komisjoni lõplik riigiabiotsus;

(b) osutada liidu keskkonnaõiguse erisätetele, mida väidetavalt rikutakse abi saava tegevuse või teatatud riigiabi meetme mis tahes aspektiga, mis on lahutamatult seotud abi eesmärgiga;

(c) nimetada vaide esitamise põhjused;

(d) esitada asjakohane ja struktureeritud teave ja dokumendid ning iga nimetatud põhjust toetavad faktilised või õiguslikud argumendid;

(e) täpsustada selle isiku nimi ja kontaktandmed, kes on volitatud esindama vaide esitajat kolmandate isikute ees;

(f) esitada tõendid selle kohta, et vaide esitajal on vaide esitamise õigus kooskõlas kriteeriumide ja tingimustega, mis on esitatud punktides 79–81.

86. Vaie ei tohiks olla pikem kui 10 lehekülge (välja arvatud dokumendid, mis tõendavad, et punktis 80 esitatud vaide esitamise õiguse eeldused on täidetud, ja muud vaide toetuseks esitatud lisad).

87. Lisad peaksid olema nummerdatud, neil peaksid olema selgelt märgitud pealkirjad ning need peaks olema vaides loetletud, et esitada tõendeid valitsusväliste organisatsioonide tõstatatud konkreetsete faktiliste ja/või õiguslike argumentide kohta.

88. Kui mitu valitsusvälist organisatsiooni esitavad ühise vaide, tuleks määrata punkti 85 alapunkti e kohaldamiseks ühtne kontaktpunkt.

89. Vaidemenetluse kiirendamiseks soovitab komisjon tungivalt kasutada järgmist keeleõigusest loobumise märget, mille peaks valitsusväline organisatsioon kuupäevastama ja allkirjastama ning mis tuleks esitada koos vaidega:

„Allakirjutanu, kes esindab vaide esitanud valitsusvälist organisatsiooni, kes esitab vaide seoses [märkida riigiabi otsuse number ja pealkiri], nõustub erandkorras loobuma oma õigustest, mis tulenevad Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklist 342 koostoimes EMÜ nõukogu määruse nr 1/1958 artikliga 3, ning nõustub sellega, et aluslepingu artikli 297 kohaselt vastu võetud ja teatavaks tehtud komisjoni vastus koostatakse inglise keeles.“

11.6 Komisjoni hinnang

90. Komisjon peaks vaiet arutama, kui selle on esitanud vaide esitamise õigust omavad üksused ning kui see on esitatud punktis 85 nimetatud vormi kasutades, välja arvatud juhul, kui see on ilmselgelt põhjendamatu või selgelt alusetu.

91. Kui sama riigiabi otsuse peale esitatakse mitu vaiet, võib komisjon otsustada vaided liita ja käsitleda neid ühe vaidena.

92. Komisjon peaks kontrollima, kas valitsusvälise organisatsiooni esitatud tõenditest nähtub, et abi saava tegevusega või teatatud riigiabimeetme mis tahes aspektiga, mis

on lahutamatult seotud abi eesmärgiga, on rikutud üht või mitut liidu keskkonnaõiguse erisätet.

93. Kui punktide 79–81 kohaselt esitatud teabe alusel ei ole komisjonil võimalik täielikult hinnata, kas kriteeriumid või tingimused on täidetud, peaks ta paluma vaide esitajal esitada lisadokumente või -teavet ning vajaduse korral ka selliste dokumentide või teabe mittekonfidentsiaalse versiooni. Vaide esitaja peaks vastama komisjoni määratud mõistliku aja jooksul, mis ei tohi olla pikem kui 30 päeva. Punktides 107 ja 108 sätestatud tähtaegade kulgemine peaks selleks ajaks peatuma.

94. Komisjon saadab vaide liikmesriigile, kelle meede on kõnealuse riigiabi otsusega heaks kiidetud, et ta saaks esitada oma märkused ning vajaduse korral ka kõnealuste märkuste mittekonfidentsiaalse versiooni. Selleks konsulteerimisperioodi ajaks, mis ei tohi ületada 30 päeva, peaks punktides 107 ja 108 sätestatud tähtaegade kulgemine peatuma.

95. Kui see on asjakohane, võib komisjon konsulteerida mis tahes liikmesriigi muu asjaomaste ametiasutustega, et kontrollida ja hinnata teavet, mille asjaomane valitsusväline organisatsioon või advokaat on esitanud punktis 80 sätestatud vaide esitamise õiguse kriteeriumide või põhjenduste kohta. Konsulteeritud liikmesriigi ametiasutused peaksid vajaduse korral esitama oma märkuste mittekonfidentsiaalse versiooni. Selleks konsulteerimisperioodi ajaks, mis ei tohi ületada 30 päeva, peaks punktides 107 ja 108 sätestatud tähtaegade kulgemine peatuma.

11.7 Tähtajad

96. Vaide peaks esitama valitsusväline organisatsioon hiljemalt kaheksa nädala jooksul arvates komisjoni riigiabi otsuse avaldamise päevast.

97. Komisjon peaks esitama oma põhjendused vastuses niipea kui võimalik, kuid mitte hiljem kui 16 nädalat pärast punktis 96 sätestatud kaheksanädalase tähtaja möödumist.

98. Kui komisjon ei ole hoolimata vajaliku hoolsuse rakendamisest suuteline järgima punktis 97 sätestatud tähtaega, peaks ta võimalikult kiiresti ja hiljemalt eelmises punktis osutatud ajavahemiku jooksul teavitama vaide esitanud valitsusvälist organisatsiooni, millal ta kavatseb seda teha. Igal juhul peaks komisjon tegutsema 22 nädala jooksul pärast punktis 96 sätestatud kaheksanädalase tähtaja möödumist.

11.8 Euroopa Kohtu menetlus

99. Punkti 79 kohase vaide esitanud valitsusväline organisatsioon võib algatada menetluse Euroopa Kohtus kooskõlas ELi toimimise lepinguga.

11.9 Vaide elektrooniline esitamine

100. Punkti 79 kohane riigiabi otsust puudutav vaie tuleks esitada määratud veebipõhise süsteemi kaudu, mis on avalikult kättesaadav komisjoni veebisaidil.

11.10 Vaiete avaldamine ja elektroonilised vastuvõtusüsteemid

101. Komisjon peaks avaldama kõik vaided määratud veebisaidil võimalikult kiiresti pärast nende saamist ning komisjoni vastused võimalikult kiiresti pärast nende vastuvõtmist.“

8. Parimate tavade juhendi 3. jagu („Meetmest eelnev teavitamine“) punkti 16 muudetakse järgmiselt:

„Ametlikule teatamisele eelneva kontakti ajastus ja vorm sõltuvad suuresti juhtumi keerukusest. Kuigi selline suhtlemine võib kesta kuid, ei tohiks see üldjuhul kesta kauem kui 12 kuud.“

9. Parimate tavade juhendi 6. jagu („Sujundatud menetlus lihtsate juhtumite jaoks“) jäetakse välja.

10. Kohaldatavus

9.1 Komisjon kohaldab 3. jao („Meetmest eelnev teavitamine“) ja 6. jaoga („Sujundatud menetlus lihtsate juhtumite jaoks“) seotud muudatusi pärast nende avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

9.2 Komisjon kohaldab uut 11. jagu („Vaidemenetluse mehhanism, mis põhineb Århusi konventsiooni vastavuskomitee poolt juhtumis ACCC/C/2015/128 tehtud järeldustel“) uue 11.4 jao kohaste komisjoni lõplike otsuste suhtes. Need otsused põhinevad teadetel, mille puhul liikmesriigid on määruse [xx] kohaselt kinnitanud, et abi saava tegevuse ega ühegi teatatud riigiabimeetme aspektiga, mis on lahutamatult seotud abi eesmärgiga, ei rikuta liidu keskkonnaõigust.

9.3 Teatamata abi puhul kohaldab komisjon uut 11. jagu uues 11.4 jaos osutatud komisjoni lõplike otsuste suhtes, millega lõpetatakse ametlik uurimismenetlus, kui otsus algatada ELi toimimise lepingu artikli 108 lõike 2 kohane menetlus on võetud vastu pärast määruse [xx] avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

11. Ümbernummerdamine

Pärast eespool esitatud muudatusi nummerdatakse praegune 7. jagu („Ametlik uurimismenetlus“), 8. jagu („Majandussektorite ja abivahenditega seotud uurimised“), 9. jagu („Ametlikud kaebused“), 10. jagu („Hindamiskavad“) ja 11. jagu („Järelevalve“) ümber vastavalt 6., 7., 8., 9. ja 10. jaoks.

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Brüssel, XXX […](2025) XXX draft

ANNEX 3

LISA

järgmise dokumendi juurde:

EELNÕU: Rakendusmäärus

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) …/..., XXX,

millega muudetakse komisjoni määrust (EÜ) nr 794/2004 vaidemenetluse mehhanismi osas, mis põhineb Århusi konventsiooni vastavuskomitee poolt juhtumis

ACCC/C/2015/128 tehtud järeldustel, ja muude menetluslike muudatuste osas EELNÕU

ET ET

III LISA Lisatakse uus, V lisa, mille tekst on järgmine. „V lisa

VAIDE ESITAMISE VORM SEOSES ÅRHUSI KONVENTSIOONI VASTAVUSKOMITEE JÄRELDUSTEGA JUHTUMI ACCC/C/2015/128 KOHTA1 Kohustuslikud väljad on tähistatud tärniga(*).

1. TEAVE VAIDE ESITANUD VALITSUSVÄLISE ORGANISATSIOONI KOHTA* Valitsusväline organisatsioon*: Eesnimi (isik, kes esindab valitsusvälist organisatsiooni):* Perekonnanimi:* Aadressirida 1:* Aadressirida 2: Linn:* Maakond/osariik/provints: Sihtnumber:* Riik:* Telefon: Mobiiltelefon: E-posti aadress:* Esitan vaide muu valitsusvälise organisatsiooni, ___________ nimel Jah* Ei* NB! Kui mitu valitsusvälist organisatsiooni esitavad sama riigiabiotsuse ja -meetme kohta ühise vaide, esitage vormis kõigi valitsusväliste organisatsioonide kontaktandmed. Kui on määratud ühtne kontaktpunkt, esitage selle andmed.* Ühtne kontaktpunkt, kui see on määratud:_____ Eesnimi*: Perekonnanimi*: Aadressirida 1*: Aadressirida 2: Linn*: Maakond/osariik/provints: Sihtnumber*: Riik*:

1 Valitsusväline organisatsioon peab vaide esitama kaheksa nädala jooksul pärast seda, kui

komisjon on avaldanud vaide aluseks oleva riigiabiotsuse.

ET ET

Telefon: Mobiiltelefon: E-posti aadress*:

2. ADVOKAAT, KES ESITAB VAIDE ÜHE VÕI MITME VALITSUSVÄLISE ORGANISATSIOONI NIMEL*

Esitan vaide ühe või mitme valitsusvälise organisatsiooni nimel

☐ Jah* ☐ Ei*

Jaatava vastuse korral esitage järgmine teave. Selle valitsusvälise organisatsiooni nimi / nende valitsusväliste organisatsioonide nimed, keda esindate*: Üksuse registreerimisnumber (üksuste registreerimisnumbrid): Aadressirida 1*: Aadressirida 2: Linn*: Maakond/osariik/provints: Sihtnumber*: Riik*: Telefoninumber 1: Telefoninumber 2: E-posti aadress:* Lisage tõendid esindaja volituste kohta tegutseda valitsusvälis(t)e organisatsiooni(de) nimel. Kui valitsusvälist organisatsiooni esindab advokaat, peab vaie sisaldama dokumente ja andmeid, mis tõendavad, et advokaadil on õigus esineda liikmesriigi kohtus. Selliseks dokumendiks võib olla liikmesriigi advokatuuri antud tõend või muu dokument, millel on riigisisese tava kohaselt sama ülesanne. Advokaat peab esitama ka volikirja selle kohta, et tal on õigus oma klienti esindada.*

3. KONFIDENTSIAALSUS* Täidab isik, kes esitab vaide valitsusvälise organisatsiooni nimel:

☐ Jah, võite minu isiku avaldada

☐ Minu isikut ei või avaldada

Konfidentsiaalsus: kui te ei soovi oma isiku avaldamist, andke sellest selgesõnaliselt teada.

Vaie avaldatakse komisjoni veebisaidil. Vaie avaldatakse riigiabi andnud liikmesriigile, et ta saaks esitada märkusi, ja see võidakse avaldada ka muudele ametiasutustele.

ET ET

4. VAIDE ESITAMISE TINGIMUSED* 4.1. Valitsusvälise organisatsiooni õiguslik staatus*

Kas valitsusväline organisatsioon on asutatud juriidilise isikuna ELi liikmesriigi õigusnormide kohaselt?

☐ Jah ☐ Ei

Kui vastus on jaatav, märkige, kus see on registreeritud (täpsustage lehekülg ja artikkel/lõige): ….

4.2. Organisatsiooni mittetulunduslik staatus*

Kas valitsusväline organisatsioon on mittetulunduslik organisatsioon? Esitage selle kohta tõendid.

☐ Jah ☐ Ei

Kui vastus on jaatav, selgitage ja märkige, kus see on registreeritud (täpsustage lehekülg ja artikkel/lõige): …… (maksimaalselt 250 sõna)

4.3 Organisatsiooni sõltumatu staatus: *

Kas valitsusväline organisatsioon on sõltumatu organisatsioon?

☐ Jah ☐ Ei

Kui vastus on jaatav, selgitage ja märkige, kus see on registreeritud (täpsustage lehekülg ja artikkel/lõige): … (maksimaalselt 250 sõna)

4.4 Põhieesmärk: keskkonnakaitse edendamine keskkonnaõiguse kontekstis*

Kas valitsusvälise organisatsiooni põhieesmärk on keskkonnakaitse edendamine keskkonnaõiguse kontekstis?

☐ Jah ☐ Ei

Kui vastus on jaatav, selgitage ja märkige, kus see on registreeritud (täpsustage lehekülg ja artikkel/lõige): …… (maksimaalselt 250 sõna)

4.5 Organisatsiooni tegevuse ja punkti 4.4 kohase eesmärgi aktiivse täitmise kestus: *

Kas valitsusväline organisatsioon on tegutsenud ja aktiivselt täitnud punktis 4.4 nimetatud eesmärki kauem kui kaks aastat?

☐ Jah ☐ Ei

Kui vastus on jaatav, selgitage ja märkige, kus see on registreeritud (täpsustage lehekülg ja artikkel/lõige): … (maksimaalselt 250 sõna)

4.6 Organisatsiooni eesmärk ja vaide ese*

ET ET

Mis on vaide ese? …. (maksimaalselt 250 sõna).

Kas organisatsiooni eesmärk ja tegevus hõlmavad vaide eset?

☐ Jah ☐ Ei

Kui vastus on jaatav, selgitage ja märkige, kus see on registreeritud (täpsustage lehekülg ja artikkel/lõige): …. (maksimaalselt 250 sõna).

5. VAIDE PÕHJENDUSED*

Märkige, millise komisjoni riigiabiotsuse ja -meetme kohta te vaide esitate. Võimaluse korral märkige vaide aluseks olevad riigiabiotsuse põhjendused.

Märkige ELi keskkonnaõiguse erisätted, mida on abi saava tegevuse või riigiabimeetme mis tahes aspektiga väidetavalt rikutud. Selgitage, miks need aspektid on abi ja/või abi saava tegevuse eesmärgiga lahutamatult seotud2.

Vaide võib esitada ainult lõplike riigiabiotsuste suhtes, millega lõpetatakse aluslepingu artikli 108 lõike 2 kohane ametlik uurimismenetlus kooskõlas nõukogu määruse (EL) 2015/1589 artikli 9 lõigetega 3 ja 4 ja kui nende riigiabiotsuste õiguslik alus on ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkt a, punkti b esimene osa (abi üleeuroopalist huvi pakkuva tähtsa projekti elluviimiseks) või punkt c, d või e.

Esitage asjakohane ja struktureeritud teave ja dokumendid, mis vaide iga põhjendust toetavad, ning täpsustage, millises esitatud teabe ja dokumentide osas igale konkreetsele põhjendusele osutatakse.

Märkige ka, kas algatasite menetluse riiklikul tasandil (haldus- või kohtumenetluse), ning jaatava vastuse korral selle menetluse seis.

Esitage iga nimetatud põhjendust toetavad faktilised ja õiguslikud argumendid.

………(maksimaalselt 5 500 sõna)

6. TÕENDAVAD DOKUMENDID 6.1. Loetlege vaide toetuseks esitatud dokumendid ja tõendid ning lisage vajaduse

korral lisad. Kõik lisad peavad olema nummerdatud, neil peavad olema selgelt märgitud pealkirjad ning neile tuleb vaides osutada kui tõenditele selles esitatud konkreetsete faktiliste ja/või õiguslike argumentide kohta. 6.2. Kohustuslikud lisad, mis tuleb esitada, et täita 4. jaos loetletud vaide esitamise

tingimused*: (a) valitsusvälise organisatsiooni põhikiri või põhimäärus või liikmesriikide puhul,

mille õigus ei nõua või ei näe ette, et valitsusväline organisatsioon peab võtma

2 Muu hulgas 22. märtsi 1977. aasta kohtuotsus, Iannelli & Volpi, 74/76, EU:C:1977:51, punkt 14: „Abi

aspektid, mis on vastuolus aluslepingu konkreetsete sätetega (…), võivad olla nii lahutamatult abiga seotud, et neid on võimatu eraldi hinnata, mistõttu tuleb nende mõju abi kui terviku kokkusobivusele või kokkusobimatusele määrata kindlaks, kasutades artiklis 93 märgitud menetlust“.

ET ET

vastu põhikirja või põhimääruse, mis tahes muu dokument, millel on riigisisese tava kohaselt sama mõju;

(b) valitsusvälise organisatsiooni kahe viimase aasta tegevusaruanded; (c) kui tegemist on valitsusvälise organisatsiooniga, mis on asutatud riigis, kus see

menetlus on eelduseks, et valitsusväline organisatsioon saaks juriidilise isiku staatuse, siis koopia seaduslikust registreerimisest riiklikus ametiasutuses;

(d) teave ja dokumendid selle kohta, et komisjon on komisjon on varem tunnistanud, et valitsusvälisel organisatsioonil on õigus esitada vaie määruse (EÜ) nr 1367/2006 („Århusi määrus“) või komisjoni teatise „Parimate tavade juhend riigiabi kontrollimenetluste teostamiseks“ punkti [xx] alusel, ning valitsusvälise organisatsiooni kinnitus selle kohta, et ta vastab endiselt vaide esitamise tingimustele.

NB! Kui mõnda eespool nimetatud dokumenti ei ole võimalik esitada valitsusvälisest organisatsioonist sõltumatul põhjusel, võib kõnealune organisatsioon esitada tõendeid muude samaväärsete dokumentide kujul; kui esitatud dokumentides ei ole selgelt märgitud, et valitsusvälise organisatsiooni põhieesmärk on keskkonnakaitse edendamine keskkonnaõiguse kontekstis, et ta on tegutsenud üle kahe aasta ja ta tegutseb aktiivselt selle eesmärgi nimel või et ese, mille kohta vaie esitati, on kaetud valitsusvälise organisatsiooni eesmärkide ja tegevusega, peab organisatsioon esitama muid dokumente, mis tõendavad, et need kriteeriumid on täidetud.

7. KEELENÕUDE TÄITMISEST LOOBUMINE Vaidemenetluse kiirendamiseks soovitab komisjon tungivalt kasutada keelenõude täitmisest loobumist, mis on esitatud allpool ning mille peaks valitsusväline organisatsioon kuupäevastama ja allkirjastama. „Allakirjutanu, kes esindab vaide esitanud valitsusvälist organisatsiooni, kes esitab vaide seoses [märkida riigiabi otsuse number ja pealkiri], nõustub erandkorras loobuma oma õigustest, mis tulenevad ELi toimimise lepingu artiklist 342 koostoimes määruse (EÜ) nr 1/1958 artikliga 3, ning samuti sellega, et aluslepingu artikli 297 kohaselt vastu võetud ja teatavaks tehtud komisjoni vastus koostatakse ainult inglise keeles.“

8. ISIKUANDMETE KAITSE3

☐ Mõistan, et kui see vaie avaldatakse komisjoni veebisaidil, jäetakse kõik isikuandmed välja.

☐ Loobun oma postiaadressi avaldamisest komisjoni veebisaidil.

☐ Loobun oma nime avaldamisest komisjoni veebisaidil.

☐ Loobun oma identifitseerimisandmete avaldamisest kolmandatele isikutele.

Komisjon töötleb teie isikuandmeid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrusele (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes. Lisateavet leiate kohaldatavastest isikuandmete kaitse põhimõtetest.

3 Puudutab vaide esitanud valitsusvälis(t)e organisatsiooni(de) nime, postiaadressi ja

identifitseerimisandmeid, mitte esindaja andmeid.

ET ET

Kinnitan, et kogu sellel vormil ning lisades sisalduv teave on esitatud heas usus.

Koht, kuupäev ja vaide esitaja allkiri “

EXTRACT FROM ANNEX I, PART I (GENERAL NOTIFICATION FORM) TO DRAFT REGULATION AMENDING THE STATE AID IMPLEMENTING

REGULATION (EC) No 794/2004 ‘6. ABI KOKKUSOBIVUS SISETURUGA […] 6.8 Kui abist on teatatud ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti a, punkti b esimese osa (abi üleeuroopalist huvi pakkuva tähtsa projekti elluviimiseks) või punkti c, d või e kohaselt, siis kinnitage, et riigiabiga seotud tegevus ega ükski teatatud riigiabimeetme aspekt, mis on lahutamatult seotud abi eesmärgiga, ei ole vastuolus liidu keskkonnaõigusega (Muu hulgas 22. märtsi 1977. aasta kohtuotsus, Iannelli & Volpi, 74/76, EU:C:1977:51, punkt 14: „Abi aspektid, mis on vastuolus aluslepingu konkreetsete sätetega (…), võivad olla nii lahutamatult abiga seotud, et neid on võimatu eraldi hinnata, mistõttu tuleb nende mõju abi kui terviku kokkusobivusele või kokkusobimatusele määrata kindlaks, kasutades artiklis 93 märgitud menetlust.“).

☐ jah ☐ ei

’