Arvamus

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee / registrikood 70004235

Lp Riina Sikkut

Sotsiaalministeerium

[email protected]

Teie 17.02.2025 nr 1.2-2/10-1 Meie 27.02.2025 nr 2.3-5/25/556-2

Arvamus Tervisekassa andmekogu põhimääruse

muutmise eelnõule

Täname, et saatsite Andmekaitse Inspektsioonile arvamuse avaldamiseks terviseministri määruse

„Tervise- ja tööministri 6. märtsi 2019. a määruse nr 14 „Tervisekassa andmekogu pidamise

põhimäärus“ muutmine“ eelnõu.

Meil on eelnõu osas järgmised tähelepanekud.

1. Eelnõu punktiga 1 täiendatakse põhimääruse § 7 lõikega 82, mille kohaselt kantakse

Tervisekassa andmekogusse isiku tervisekahjuga seotud liiklusõnnetuse andmed, milleks

muu hulgas on ka liiklusõnnetuse kirjeldus ja liik. Eelnõu punktiga 6 täiendatakse

omakorda põhimääruse § 12 lõikega 5, mille järgi põhimääruse § 7 lõikes 82 nimetatud

andmeid säilitatakse andmekogus seitse aastat alates andmekokku kandmisest.

Seletuskirjas on liiklusõnnetuse liigi vajalikkuse osas selgitatud, et see on vajalik

liiklusõnnetuse asjaolude kirjelduseks ning tervisekahju kannatanud isiku tuvastamiseks ja

kontrolliks – nt teatud juhtudel puudub Tervisekassal tagasinõude esitamise õigus (nt juhul,

kui tegemist on liikluskindlustuse seadus § 1 lg-s 12 toodud juhtumiga).

Säilitamise osas on seletuskirjas selgitatud, et andmeid säilitatakse seitse aastat alates

andmete kandmisest andmekokku, v.a juhul, kui liiklusõnnetuse tagajärjel on kannatanul

eluaegsed tervisekahjud. Seitse aastat on piisav aeg vajadusel liiklusõnnetuste asjaolude

täpsustumiseks ning tagasinõuete esitamiseks. Praktikast tulenevalt ei pruugi

liiklusõnnetuste asjaolud selguda kohe, mistõttu ei ole kohe võimalik esitada ka

tagasinõuet. Lisaks säilitatakse nõudeavaldust, kui raamatupidamise mõttes rahalist

algdokumenti, raamatupidamise seaduse kohaselt seitse aastat.

Seega on andmekogus andmete seitsmeaastane säilitamine vajalik liiklusõnnetuste

asjaolude täpsustumiseks ning tagasinõuete esitamiseks, kuid samas ei nähtu seletuskirjast,

mis saab andmetest siis, kui tuvastatakse, et Tervisekassal tagasinõude esitamise õigus

tegelikult üldse puudub. Selgusetuks jääb, kas ka sellisel juhul kantakse andmed

andmekogusse ja säilitatakse seitse aastat sarnaselt andmetega, mis on vajalikud

tagasinõuete esitamiseks või neid andmeid andmekogusse üldse ei kanta. Juhul kui andmed

andmekogusse ikkagi kantakse, siis ei ole aga selge, millisel eesmärgil on vaja neid nii

pikka aega säilitada. Palume selles osas seletuskirja täiendada.

2. Samuti peame vajalikuks juhtida tähelepanu tervisekassa seaduse (TerKS) §-le 463, mille

lõikes 1 on loetletud andmed, mida Tervisekassa andmekogusse kantakse. Sättest ei nähtu,

et andmekogusse kogutavateks andmeteks oleksid plaanitava muudatusega lisanduvad

liiklusõnnetuse andmed või toimetulekutoetusega seotud andmed, aga mitte ka kehtiva

põhimääruse § 7 lõikes 81 loetletud andmed kinni peetavate isikute ja väljasaadetavate

2 (2)

kohta.

Eelnõu seletuskirjas on selgitatud, et Tervisekassa andmekogusse kantakse teiste andmete

hulgas mitterahalise ravikindlustushüvitiste eest tasumise aluseks olevad andmed (TerKS

§ 463 lõige 1 punkt 3) ja Tervisekassale ravikindlustuse seadusest, ravimiseadusest,

tervishoiuteenuste korraldamise seadusest ja muudest õigusaktidest tulenevate ülesannete

täitmiseks muud vajalikud andmed (TerKS § 463 lõige 1 punkt 6). Sellisteks andmeteks

saab pidada ka Tervisekassa tagasinõudeõiguse realiseerimiseks, hambaraviteenuse

hüvitise kõrgendatud piirmäära leidmiseks ning raviasutustele õige visiiditasu võtmiseks

vajalikke andmeid.

Märgime, et isikuandmete töötlemine kujutab endast põhiõiguste ja -vabaduste riivet, kuna

mõjutab nii pere- ja eraelu puutumatust, kui ka informatsioonilise eneseteostuse vabadust

ning põhiõiguste riivega on tegemist ka isikuandmete salvestamisel andmekogus.

Põhiõiguste riive puhul tuleneb aga Eesti Vabariigi põhiseadusest (PS) seadusliku aluse

nõue. PS § 11 kohaselt tohib õigusi ja vabadusi piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. See

aga tähendab, et selline piirang peab olema kooskõlas PS § 3 lõike 1 esimese lausega, mille

kohaselt teostatakse riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste

alusel. Selle põhimõtte järgi peab põhiõigusi puudutavates küsimustes kõik olulised

otsused langetama seadusandja, mis tähendab, et ka kõik andmekogu puudutavad olulised

küsimused, milleks kindlasti on andmekogu pidamise eesmärk, töödeldavate isikuandmete

liigid ja nende säilitamise tähtajad, peavad olema reguleeritud seaduse tasandil. Sealjuures,

mida intensiivsemalt isiku põhiõigusi riivatakse (nt mida tundlikumad on andmed), seda

täpsem peab olema selleks riiveks alust andev regulatsioon.

Ühtlasi näeb EL isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artikkel 6 lõige 3 ette, et kui

isikuandmete töötlemise aluseks on avaliku ülesande täitmine (IKÜM artikkel 6 lõige 1

punkt e) või juriidilise kohustuse täitmine (IKÜM artikkel 6 lõige 1 punkt c), siis tuleb

töötlemise alus kehtestada liikmesriigi õigusega ning selles õiguslikus aluses määratakse

kindlaks ka isikuandmete töötlemise eesmärk, töötlemisele kuuluvate andmete liik,

asjaomased andmesubjektid ning isikuandmete avaldamist ja säilitamist puudutav.

Andmekogusid puudutavas juhendis on inspektsioon samuti selgitanud, et mida suuremat

riivet isikuandmete töötlemine andmekogus endast kujutab, seda ulatuslikumalt tuleb

seaduses sätestada asjakohased tagatised põhiõiguste kaitseks. Üheks tagatiseks on ka

seaduses loetletud kogutavate andmete liigid, kusjuures liik peab olema sõnastatud nii, et

see avab kogutavate andmete olemuse. Ilmselgelt ei saa TerKS § 463 lõike 1 punkti 6 lugeda

Tervisekassa andmekogusse kogutavate andmete olemust avavaks sätteks, vaid tegemist

on niivõrd üldise sättega, mida ei saa pidada sobilikuks isikuandmete töötlemise alusena.

Leiame, et TerKS § 463 vajab täiendamist osas, mis puudutab tagasinõudeõiguse

realiseerimiseks ja hambaraviteenuse hüvitise kõrgendatud piirmäära leidmiseks vajalike

andmete, aga ka kinni peetavate isikute ja väljasaadetavate andmete kogumist

andmekogusse.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Virve Lans

valdkonnajuht

peadirektori ülesannetes

Koostaja: Terje Enula

[email protected], 627 4144