Pr Maarja Krais-Leosk
Eesti Puuetega Inimeste Koda
[email protected]
Teie: 10.02.2025 nr 9
kuupäev digiallkirjas
nr 12-4.1/4562-6
Vastus EPIKoja pöördumisele avalikkusele suunatud teenuste ligipääsetavuse kohta
Täname Teid pöördumise eest ning viidatud probleemsetele kohtadele ühistranspordis.
Lugedes Teie pöördumist, mõistame, et veelkord on vajalik selgitada kommertsliiniveo ja avaliku liiniveo erinevust.
Kommertsliinivedu korraldab vedaja ise oma ärihuvist lähtuvalt ja selle käigushoidmiseks vajaminevad kulud katab vedaja ise saadava piletitulu arvelt, riigipoolset toetust need liinid ei saa. Kommertsalustel korraldatakse liinivedu peamiselt kaugliinidel. Kaugliin on liin, mis läbib kahte või enamat maakonda.
Avalik liinivedu on eelkõige ühe maakonna või kohaliku omavalitsuse piires, et oleks tagatud võimalus käia ennekõike koolis ja tööl ning kasutada avalikke teenuseid sõltumata isiku sotsiaalsest seisundist.
Avalik liinivedu on see, mille abil tagatakse sellise sõitjateveoteenuse kättesaadavus, mida vedaja oma majanduslikest huvidest lähtuvalt hüvituseta ei osutaks või ei osutaks samas mahus või samadel tingimustel. Riigil on ülesanne tagada avaliku sõitjateveoteenuse stabiilsus ja kättesaadavus sellistes piirkondades ja sellistel liinidel, mille teenindamiseks vedajatel soov puudub. Seega tuleb see korraldada avaliku liiniveona ja vedaja leitakse riigihanke tulemusena. Riigihankes ja hilisemalt sõlmitavas veolepingus on võimalik vedajale seada nõudeid, sh ka liiniveo teenindamisel kasutatavatele sõidukitele. Sellisel juhul saab vedaja teotust riigieelarvest seatud nõuete täitmiseks.
Turutõrgete olukorras on riiklik sekkumine põhjendatud, kuid liinidel, kus turutõrkeid ei ole (kommertsliinid), riik nõudluse ja pakkumise reguleerimisega ei pea tegelema.
Kordame oma eelmises kirjas öeldut, et kommertsliinidele ei saa seada samu nõudeid nagu on avalikel liinidel ilma nõuete täitmise eest tehtavate kulutuste riigipoolse kompenseerimiseta. Arvestades kogu ühistranspordi rahastamise pingelist olukorda ei ole proportsionaalne sätestada seaduse tasandil kommertsvedajatele nõue teenindada kõiki kommertskaugbussiliine laialdaselt ligipääsetavate bussidega nn invabussidega. Ühistranspordiseaduse kohaselt tuleb liinidel kasutada busse, mis on vastava liiniveo teenindamiseks mõeldud.
Kaugliinivedudel kasutatavad bussid on mõeldud pikkade vahemaade läbimiseks, mistõttu on seal ka ettenähtud suurem pagasiruum, millest tingituna on need sõidukid ka üldjuhul kõrgema sisenemisega. Olete teinud ettepaneku „pakkuda ühe bussina alati madalapõhjalist veeremit ning vastav info kommunikatsioonikanalites välja tuua“ on kommertkaugliinide puhul raskesti realiseeritav, sest madalapõhjalised sõidukid ei ole projekteeritud kaugliinide teenindamiseks ning teiseks, olukorras, kus vedajad teenindavad väga paljusid liine sadade väljumistega päevas, on võimatu teha valik, millisel päeval ja millisel suunal see üks ja ainuke buss liini teenindab.
Käesolevaga soovime vastata ja anda selgitusi Teie esitatud väidetele ja probleemsetele kohtadele ühistranspordi teenuse osutamisel.
Tartu-Viljandi suund
Maakonnaliinid ei sõida Tartust Viljandisse. Kirjas viidatud „Hansaliinide maakondadevaheline liinivedu“ ei ole avalik maakonnaliinivedu, vaid silmas on peetud nähtavasti kommertsliine. Kommertsliinide puhul kehtib reegel, et isik peab oma soovist kasutada invatõstukiga bussi eelnevalt teatama. Soovime rõhutada, et kui isik avaldab soovi sõita Tartust Viljandisse, siis ei kehti automaatne reegel saada samasuguse bussiga ka tagasi. Vedaja ei saa teada, millal sama isik soovib tagasi sõita. Seetõttu võibki tekkida olukord, kus ühes suunas saab sõita ja tagasisuunal mitte.
Tartu maakonna piires saab sõita maakonnaliinidega, mille kõik bussid on madala sisenemisega ning kõikidel Tartu maakonnaliine teenindavatel bussidel on ratastooli koht ja võimekus teenindada ratastoolis sõitjat.
Kärdla lennujaam
Kärdlas lennujaama ühendust ei pea kommertsliinid vaid avalik maakonnaliin, mis tõesti on juba aasta tasuline. Hiiumaal on maakonnaliinidel kasutuses madala sisenemisega bussid, kus saab ratastooli kasutamiseks kaldtee avada. Üks buss kaheteistkümnest on tavaline, aga see reeglina lennujaama suunda ei teeninda. Seega ei ole Teie poolt väidetu tõene. Kui Teil on selle kohta konkreetseid tõendeid, palume need edastada otse Hiiumaa vallavalitsusele.
AS Lux Express Estonia teenus
AS Lux Express Estonia omab invatõstukiga busse ja võimaldab nende kasutamist kaugliinidel, kui sõitja teatab oma soovist ette 48 tundi, mitte nagu Teie kirjas väidetud 5 tööpäeva.
Selgituseks soovime lisada, et sellise invatõstukiga bussi näol on tegemist tavapäraselt liiniveol kasutatava bussiga, mis vastavalt sellisele soovile kohandatakse ümber, st bussist eemaldatakse 4 istekohta. Istekohtade eemaldamine tuleb teostada töökojas, seda ei saa teha bussijuht. Oluline on ka lisada, et invavõimekusega buss on vedajatel igapäevaselt kasutusel erinevate liinide teenindamiseks, siis soovi saabudes tuleb suur osa liiniveo logistikast ümber korraldada ja sageli liigutada buss näiteks Eesti ühest otsast teise, st sinna alguspunkti, kust isik soovib oma sõitu alustada. Vedajate sõnul kahjuks sageli soovi avaldanud isikud seda teenust kasutama ei tule.
Olete oma kirjas ka märkinud, et kui vedaja rakendab ühele väljumisele mõne isiku soovitud invatõstukiga bussi, siis võiks see info olla koheselt avalikult kättesaadav, et teised sama vajadusega isikud saaksid samuti seda bussi kasutada. Juhime tähelepanu ka sellele, et üks ratastool eeldab mitte ainult istmete eemaldamist, vaid ka bussi põrandal vastavaid kinnituskohti. Lihtsalt istmete eemaldamisest ei piisa, et ratastoolis isikut ohutult ja tervist kahjustamata viisil teenindada.
AS Lux Express Estonia ja kõik teised kommertsvedajad, kes on liiniluba taotledes kinnitanud, et nad pakuvad võimalust ette teatamisel kasutada invavõimekusega bussi, avaldavad oma veotingimused kodulehel ja seal on näha, millistel liinidel on võimalik rakendada invavõimekusega busse.
Tpilet
Tpileti näol on tegemist äriühinguga, kes saab müüa (vahendada) ainult nende vedajate pileteid, kes on sõlminud selleks vastava lepingu. Tegemist on kahe äriühingu vahelise lepinguga. Ainult kommertsvedajate osas kuvatakse Tpiletis ainult vedaja poolt edastatud infot. Kui nt mõni vedaja liikumispuudega isiku veovõimalust ei paku või siis ei soovi ta seda Tpiletis selgelt välja tuua, siis pileti vahendaja ei saa vedaja eest sellist teenust välja lubada.
Avaliku teenindamise lepingukohaselt teenindatavatele liinidele Tpileti vahendusel pileteid osta ei saa.
MK ja Sebe ei ole madalapõhjalised
AS MK Autobuss ja AS SEBE teenindavad Pärnu maakonnaliine ning kõik kasutatavad bussid on madala sisenemisega ning ratastooli koha ja kaldteega. Nendest väikebussidel (Mercedes Sprinter, ca 21 sõitjakohta) on madal sisenemine ühest uksest, ülejäänud suurematel bussidel kahest uksest.
Pärnu linnaliinidel, mida teenindab AS SEBE ja maakonna lähiliinidel, mida teenindab Atko Bussiliinid AS, on kõik kasutusel olevad bussid ratastoolivõimekusega ja madala põrandaga kogu bussi pikkuses, st astmeteta sisenemine toimub kõigist kolmest uksest.
Põhja-Eesti Ühistranspordikeskuse selgituse kohaselt on Harjumaa põhja suunal (Maardu, Viimsi) kuni 30.06.2027 kehtiv hankeleping, kus on veel osaliselt bussidesse astmetega sisenemine. Peale selle lepingu lõppemist jäävad seda suunda teenindama ainult madalapõhjaliste sisenemistega bussid. Peatustes olevates sõiduplaanides on märgitud kellaajad, mida teenindatakse madala sisenemisega sõidukitega.
Läänemaal on samuti veel osad bussid, mis ei ole madala sisenemisega ja see hankeleping kehtib kuni 31.12.2026. Järgmises hankes on kõikidel bussidel nõutud madal sisenemine. Läänemaa peatustes olevates sõiduplaanides hetkel ei ole märgitud kellaaegu, mida teenindatakse madala sisenemisega sõidukitega, kuid selle muutmine on plaanis järgmisel lepinguperioodil.
Võimalik riiklik toetusmeede ligipääsetavate busside soetamiseks
Olete teinud ettepaneku, et näiteks PRIA abil võiks osaliselt toetada kommertsalustel teenindatavatel bussiliinidel kasutatavate ligipääsetavate busside soetamist. Leiame, et seda mõtet tasub kaaluda, kuid kõikide toetusmeetmete suuruse ja sisu üle otsustab Vabariigi Valitsus. Selline toetusmeede saab olla vaid osaline ja suunatud just ligipääsetavuse tagamiseks, näiteks invatõstuki osa uue soetatava bussi hinnast. Soovime juhtida Teie tähelepanu asjaolule, et juba kasutusel olevatele bussidele ei ole tehniliselt võimalik invatõstukit juurde ehitada. Kõik sellised sõidukid toodetakse koheselt tehases. Sellise meetme olemasolu eeldab kindlasti kommertsvedajate soovi ja majanduslikku võimekust tellida uusi busse ja just invatõstukiga.
Soovitame Teil teha vastavasisuline pöördumine Vabariigi Valitsusele.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Andres Ruubas
osakonnajuhataja
ühistranspordiosakond
Koopia:
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sotsiaalministeerium
Riigikantselei
Katrin Tambur,
[email protected], 58516035