Riigikogu Majanduskomisjon_märgukiri

Jaak Aab

Riigikogu Majanduskomisjon

[email protected]

Meie 26.02.2025 nr 6-1/250142/2501369

Elektrivõrguga tootmissuunalise liitumise tingimused

Austatud majanduskomisjoni esimees

Õiguskantsleril paluti kontrollida, kas elektrituruseaduse (ELTS) § 871 lõiked 6 ja 7 vastavad

põhiseadusele. Nende sätete järgi peab elektrivõrguga liitunud tootja kasutama talle liitumis- või

võrgulepingu alusel eraldatud edastusvõimsust ja selle kohustuse täitmata jätmisel maksma

võrguettevõtjale alakasutustasu 38 000 eurot ühe megavoltampri kohta.

Need sätted lisati elektrituruseadusesse 17. märtsil 2023 jõustunud muudatusega (seaduseelnõu

696 SE), et lahendada nn fantoomliitujate probleem. Paraku rakenduvad need sätted eranditult

kõigile tootjatele, ka neile, kellel on objektiivsed ja elektrituru toimimisega kooskõlas põhjused

(nt reservvõimsused ja süsteemiteenuste osutamiseks vajalikud võimsused), miks nad ei ole

kasutanud liitumislepingu järgi eraldatud tootmisvõimsust täiel määral.

Leian, et ELTS § 871 lõiked 6 ja 7 on põhiseadusega vastuolus osas, mil need kohalduvad

juhtudele, milleks need mõeldud ei olnud. Need on põhiseadusega vastuolus ka seetõttu, et neist

tulenev kohustus ei ole vajalik ega mõõdukas. ELTS § 871 lõigetes 6 ja 7 ettenähtud tasu maksmise

kohustus piirab ebaproportsionaalselt (PS § 11) ettevõtlusvabadust (PS § 31) ja omandipõhiõigust

(PS § 32).

ELTS § 871 lõikes 7 sätestatud tasu tuleb maksta juba 17. märtsil 2025 (ELTS § 1113 lg 17). Kui

tootja ei ole talle eraldatud võrguvõimsust kasutanud ega ole ka maksnud alakasutustasu, siis

minetab ta õiguse kasutada elektrivõrku kasutamata jäänud võimsuse ulatuses ja peab selle õiguse

taastamiseks esitama uue liitumistaotluse (ELTS § 871 lg 9).

Seega hakkavad põhiseadusega vastuolus olevad normid toimet avaldama juba varsti.

Põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse kaudu ei ole võimalik seda kiiresti ära hoida.

Õiguskantsler ei saa pöörduda Riigikohtusse, ilma et ta teeks enne Riigikogule ettepanekut seadus

põhiseadusega kooskõlla viia (PS § 142). Ka Riigikohtul on vaja otsuse tegemiseks aega:

põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 13 lõige 1 sätestab, et kohus lahendab

asja hiljemalt nelja kuu jooksul.

Riigikogu menetluses on Vabariigi Valitsuse algatatud eelnõu 556 SE, millega kavandatakse

vaidlusaluste sätete muutmist. Sellest võib arvata, et Vabariigi Valitsus ja Riigikogu soovivad

2

samuti vastuolu põhiseadusega kõrvaldada. Seetõttu piirdun märgukirjaga ja loodan, et Riigikogu

leiab probleemile kiire ja tegeliku lahenduse. Põhiseaduse §-s 142 ette nähtud ettepaneku

vajalikkus ning sellega seotud ressursikulu langeb sel juhul ära.

Kehtivat seadust tuleb järgida, kuid see ei tähenda, et seadust tuleks rakendada põhiseadusega

vastuoluliselt. Seadust saab rakendada põhiseaduspäraselt: ELTS § 83 lõike 2 järgi võib seaduse

8. peatükis sätestatud lepingutingimustest kõrvale kalduda. See hõlmab ka ELTS §-s 871 sätestatud

tingimusi. Nii võib ELTS §-s 871 sätestatusse suhtuda kui võrguettevõtjaga sõlmitava lepingu

tüüptingimustesse, mille suhtes tuleb rakendada võlaõigusseadust (ELTS § 83 lg 3). Seega võivad

tootja ja võrguettevõtja – pidades silmas eesmärki, miks need sätted seadusse lisati – kokku

leppida, et nad jätavad mõnel juhul seaduses sätestatud lepingutingimuse rakendamata.

ELTS § 871 tingimuste sõnastuse, selle juurde kuuluvate menetlusmaterjalide ja ka eelnõuga

556 SE kavandatavate muudatuste detailsuse põhjal võib arvata, et Riigikogu ei soovinud

kehtestada norme, millest turuosalised võivad omavahelisel kokkuleppel kõrvale kalduda.

Kuigi ELTS § 83 lõige 2 võib pakkuda ELTS § 871 rakendamisel ilmnenud probleemidele

lahenduse, tähendab see ühtlasi seda, et seadus ei ole õigusselge (PS § 13). Nende sätete

rakendamine mõjutab elektritootja ettevõtluspõhiõigust ja omandipõhiõigust (PS §-d 31 ja 32)

märkimisväärselt.

Põhiõiguste kaitse seisukohast ei ole ELTS § 83 lõike 2 ja § 871 koostoimes tekitatud olukord

kooskõlas PS §-st 14 tuleneva põhiõigusega korraldusele ja menetlusele. Turuosalised võivad

seadusest erinevalt aru saada, seadust on võimalik rakendada valikuliselt ja sellega võivad

kaasneda asjatud vaidlused.

Riigikogu peab hoolikalt kaaluma ja selgitama isikute põhiõigusi intensiivselt riivavate normide

kehtestamist ning nende õiguste kaitsmise võimalusi. Kohtuvaidlused1 kinnitavad, et ELTS § 871

sätted on tekitanud muu hulgas küsimuse, kas vaidlusi tuleks lahendada halduskohtus või

maakohtus (RKPJKm 10.11.2023, 5-23-29, p 57).

Kui Riigikogu pidas silmas, et turuosalised võivad sõlmida kokkuleppeid tingimustel, mis

erinevad seadusega määratud tingimustest, siis tuleb kehtestada ka neid kokkuleppeid puudutavad

juhised ja tagada selgus, mis tingimustel on võimalik seaduses sätestatust kõrvale kalduda. Kui

Riigikogu ei soovinud ELTS §-s 871 sätestada tingimusi, millest turuosalised võivad kokkuleppel

kõrvale kalduda, siis see tuleks samuti selgelt kirja panna (nagu näiteks ELTS § 91 lg 7).

Ühtlasi soovitan kaaluda, kas Riigikogu peab seadusega sedavõrd detailselt reguleerima

võrguettevõtja ja elektritootja vahelise lepingu tingimusi. Praegune kogemus näitab, et mida

detailsemalt reegleid seaduses sätestatakse, seda enam nende rakendamisel probleeme tekib ja seda

sagedamini on vaja seadust muuta ja üha detailsemaid reegleid kehtestada. Reeglid, mis

kehtestamise ajal võisid olla vajalikud ja põhiseaduspärased, võivad aja jooksul muutuda ka

üleliigseteks, sest probleem, milleks reeglid kehtestati, võib olla lahenenud.

Palun andke esimesel võimalusel teada, kui kiiresti kavatsete kirjeldatud probleemid lahendada.

Kui Teie hinnangul on ette näha, et eelnõu menetlemine viibib, siis teen Riigikogule PS § 142 ette

nähtud ettepaneku viia seadus põhiseadusega kooskõlla.

1 Näiteks on Tallinna Halduskohus kvalifitseerinud ELTS § 871 rakendamisel tekkinud vaidluse ühel juhul

eraõiguslikuks vaidluseks (vt TlnHKm 19.07.2023, 3-23-1456) ja teisel juhul samadel asjaoludel avalik-õiguslikuks

vaidluseks (TlnHKo 01.07.2024, 3-23-836/54).

3

I. Probleemi kirjeldus

ELTS §-ga 871 sooviti lahendada nn fantoomliitujate tekitatud turutõke, mis muutis uute

tootmisvõimsuste liitmise elektrivõrku kulukaks. Elektrivõrgus põhjendamatult blokeeritud

tootmissuunalise edastusvõimsuse vabastamiseks kehtestati ELTS §-ga 871 kompleksne nõuete

süsteem, mis pidi elektritootjaid motiveerima liitumislepingu järgseid tootmisvõimsusi kiirelt

kasutusele võtma ja olemasolevaid tootmisüksusi neile eraldatud edastusvõimsust maksimaalselt

kasutama.

Kahjuks ei ole ELTS § 871 nõuete kehtestamisel arvestatud kõiki mõjusid ega ka seda, et need

rakenduvad eranditult kõigile elektritootjatele. Fantoomliitujate probleemi lahendamisel peeti

ilmselgelt silmas taastuvenergia uute tootmisvõimsuste ja salvestusvõimsuste edendamist. Samas

rakenduvad need reeglid ka kõigil neil juhtumitel, kus tootja ei saa elektrivõrgu edastusvõimsust

täies ulatuses kasutada objektiivsetel ja õiguspärastel põhjustel. Selliseks juhtumiks saab näiteks

pidada reservvõimsusi ja avariijaama, mille eesmärk seisnebki olemasolus ja valmisolekus, mitte

pidevas suurima võimsusega tootmises. Seaduse sõnastusest ei selgu, kas tootmiseks valmisolekut

võiks käsitada tootmisvõimsuse (passiivse) kasutusena ELTS § 871 lõigete 6 ja 7 tähenduses.

Kuigi taastuvenergia ja salvestusvõimsuste arendamine on oluline, on samavõrra tähtis ka

juhitavate tootmisvõimsuste (mis üldjuhul ei ole taastuvenergiapõhised) olemasolu. Juhitavad

tootmisvõimsused tagavad elektrienergia ka siis, kui taastuvenergiat ei ole piisavalt ja kui

välisühendused ei toimi.

Juhitavad tootmisvõimsused võivad olla kohati kulukad ja nende toodetav elektrienergia ei pruugi

hinna tõttu pidevalt turule pääseda. Seetõttu ei pruugi sellised tootmisüksused objektiivsetel ja

õiguspärastel põhjustel kasutada neile eraldatud võrgu edastusvõimsust. Mõni tootmisüksus peab

tavatingimustes koguni hoiduma elektritootmisest ning tohib elektrienergiat võrku edastada

üksnes erandjuhtudel. Elektrivõrgu edastusvõimsus peab neile siiski tagatud olema, juhuks kui

seda kiiresti vaja läheb. Kiire vajaduse ilmnemisel ei ole kohane hakata tootmisüksuse jaoks, mis

seni on olnud reservis, uut liitumisprotsessi läbi tegema ja uut liitumist ehitama.

Kui ELTS § 871 reegleid rangelt järgides võib järeldada, et kui olemasolev elektritootmisüksus ei

pääsenud täisvõimsusel elektriturule ega kasutanud seetõttu ka talle võrgulepingu järgi eraldatud

edastusvõimsust, siis peab ta maksma võrguettevõtjale kasutamata jäänud edastusvõimsuse eest

tasu (ELTS § 871 lg 7). Kui ta seda ei tee, siis kaotab ta kasutamata jäänud ulatuses

edastusvõimsuse ja peab selle taastamiseks esitama uue liitumistaotluse (ELTS § 871 lg 9). Kuigi

niiviisi võrguettevõtjale laekuvat raha tohib kasutada üksnes elektrivõrgu tugevdamiseks (ELTS §

871 lg 10), tekitab see turumoonutusi ja ebaõiglust.

ELTS § 871 ei soosi paindlikku ja sätete eesmärgist lähtuvat rakendamist. Üksnes ELTS § 871

lõike 6 viimases lauses on sätestatud, et võrguettevõtja lükkab selles lõikes sätestatud tasu

rakendamise edasi, kui tootmist ei ole alustatud tootjast sõltumatutel põhjustel. Eelkõige on silmas

peetud juhtumit, kus tootja ei ole suutnud temast sõltumatul põhjusel tootmisüksust kasutusele

võtta ELTS § 871 lõikes 4 sätestatud tähtajaks. Sama suunis ei rakendu aga ELTS § 871 lõikes 7

sätestatud juhtumil ehk juba olemasoleva tootja suhtes, kes pole viimase kahe aasta jooksul oma

võrgulepingu järgset edastusvõimsust täies ulatuses kasutanud.

4

II. Põhiseaduspärasuse analüüs

ELTS § 871 lõiked 6 ja 7 piiravad ettevõtlusvabadust ja omandipõhiõigust (PS §-d 31 ja 32).

Ettevõtlusvabadus seisneb elektritootja õiguses otsustada, millal ja kui palju ta elektrienergiat

elektrivõrku edastab. Tavaliselt tehakse selliseid otsuseid turutingimuste põhjal, kuid vaidlustatud

normid sunnivad seda tegema muudel kaalutlustel.

Omandipõhiõiguse kaitsealas on igasugune rahaliselt hinnatav õigus, sealhulgas võrgulepingust

tulenev õigus kasutada elektrivõrku enda toodetud elektrienergia edastamiseks. Isegi kui tootjal

on õiguspärane põhjus elektrivõrgu edastusvõimsus kasutamata jätta, peab ta maksma tasu, muidu

jääb ta võrgu edastusvõimsusest ilma.

Ettevõtlusvabadust ja ka omandipõhiõigust võib seadusega piirata, need õigused ei ole

absoluutsed. Piirangutel peab olema õiguspärane eesmärk ja need peavad olema selle eesmärgi

saavutamiseks sobivad, vajalikud ja mõõdukad (PS § 11).

Kõnealuste reeglite eesmärk on lahendada nn fantoomliitujate tekitatud probleem ehk vabastada

elektrivõrgus põhjendamatult blokeeritud edastusvõimsused. See eesmärk on õiguspärane.

Probleem on aga selles, et kehtivad nõuded kohalduvad ka juhtudele, kus seos eesmärgiga puudub.

Sellistel juhtudel on ELTS §-s 871 lõigetes 6 ja 7 sätestatud tingimuste kohaldumine

ebaproportsionaalne. Seadus ei näe ette suunist jätta need tingimused kohaldamata.

ELTS § 871 lõigetes 6 ja 7 sätestatud tasu maksmise kohustus sobib elektrivõrgus põhjendamatult

blokeeritud edastusvõimsuste vabastamiseks. See aitab kaasa eesmärgi saavutamisele. Samas

kohaldub see ka elektritootjale, kes on jätnud objektiivse ja õiguspärase põhjuse tõttu elektrivõrgu

edastusvõimsuse kasutamata. Kui ELTS § 871 lõikes 6 on sätestatud võimalus lükata tasu

rakendamine tootjast sõltumatutel põhjustel edasi, siis sama võimalus puudub ELTS § 871 lõikes

7 sätestatud juhul ehk juba olemasoleva tootja puhul.

ELTS § 871 lõikes 6 sätestatud tasu maksmine on seotud sama paragrahvi lõikes 4 esitatud

tähtaegadega. Nende tähtaegade ja tegelikult kõigi ELTS § 871 sätete puhul on eelkõige peetud

silmas kitsalt päikese- ja tuuleenergia tootmisvõimsuste ning akudel põhineva

salvestustehnoloogia rajamist. ELTS § 871 lõikes 4 ei ole arvestatud võimalust, et muudel

tehnoloogiatel põhinevate tootmisvõimsuste rajamisele võib kuluda rohkem kui kaks aastat.

ELTS § 871 lõikes 7 sätestatud tasu ei saa olla vajalik juhtudel, kus tasu maksmise kohustus on ka

tootjal, kellel on objektiivsed ja õiguspärased põhjendused võrgu alakasutuseks.

Seaduses sätestatud tasumäärale (38 000 eurot megavoltampri kohta) võib olla muid, vähem

koormavaid alternatiive. Seetõttu ei saa ELTS § 871 lõigetes 6 ja 7 sätestatud määras ja tingimustel

määratav tasu olla vajalik.

Ka väiksem tasu saab olla tõhus, kui soovitakse, et liitumislepinguga kehtestatud edastusvõimsus

viivitusteta kasutusele võetaks ja et põhjendamatult ei hoidutaks võrgu edastusvõimsuse lubatud

ulatuses kasutamisest. On mõeldav, et tasu maksmise kohustus või ka uue liitumistaotluse

esitamise vajadus (ELTS § 871 lg 9) võiks sõltuda sellest, kas võrgu edastusvõimsust soovib mõni

teine tootja.

5

Elektrivõrgu kasutamist võib korraldada ka paindlikumalt. Eriti taastuvenergiat arvestades on

mõeldav, et ajal, kui taastuvenergiat ei toodeta ja võrku ei edastata, saaks sama edastusvõimsuse

ulatuses võrku kasutada mõni teine tootja.

ELTS § 871 lõigetes 6 ja 7 sätestatu ei ole mõõdukas. Fantoomliitujate probleem ei ole sedavõrd

kaalukas, et panna kõigile tootjatele kohustus maksta võrguettevõtjale seaduses sätestatud määras

tasu, kui nad ei ole neile eraldatud võrgu edastusvõimsust kasutanud piisavalt kiiresti ja suurimas

lubatud ulatuses. Sellega piiratakse kõigi elektritootjate põhiõigusi. Fantoomliitujate probleemi

lahendamiseks on võimalik nende sätete kohaldamisala täpsemalt määratleda või siis näha ette

erandid, mil neid sätteid ei kohaldata.

Võrguettevõtjal on ja oli ka enne ELTS § 871 seadusesse lisamist põhimõtteliselt võimalik liitumis-

ja võrgulepingus kokku leppida tingimustes, mis motiveerivad tootjat võrgu edastusvõimsust

võimalikult kiiresti kasutusele võtma ja võimalikult suures ulatuses kasutama.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Madise

Ago Pelisaar 693 8407

[email protected]