Eesti Vanatehnika Klubide Liit_vastus

Tõnu Piibur

Eesti Vanatehnika Klubide Liit

[email protected]

Teie nr

Meie 26.02.2025 nr 6-1/241274/2501366

Mootorsõidukimaks, sõiduki registreerimistasu ning vanasõidukid

Austatud Tõnu Piibur

Palusite kontrollida, kas mootorsõidukimaksu seadus ja liiklusseadus on põhiseadusega kooskõlas.

Soovisite teada eelkõige vanasõidukite kui kultuuripärandi maksustamise ja registreerimistasu

proportsionaalsuse ning sõidukiomanike võrdse kohtlemise kohta.

Enamikku Teie avalduses kirjeldatud asjaolusid arvestades pole põhjust pidada

mootorsõidukimaksu seadust ja liiklusseadust põhiseadusega vastuolus olevaks.

Samas leian, et mootorsõidukimaksu määramine terve aasta eest on ilmselgelt ülemäärane, kui

omanik ei saa sõidukit enda tahtest olenematutel asjaoludel kasutada: näiteks kui sõiduk on

varastatud, hävinud või konfiskeeritud. Neist asjaoludest lähtudes tegin Riigikogule ettepaneku

viia mõlemad seadused põhiseadusega kooskõlla.

Mitu Teie kirjeldatud muret lahendati jäätmeseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise

seadusega, mille Riigikogu võttis vastu 16. detsembril 2024. See seadus näeb ette, et ka alates

2027. aastast ei pea sõidukiomanikud maksu maksma ajutiselt liiklusregistrist kustutatud sõidukite

eest. Seega ei maksustata alates 2027. aastast vanasõidukeid, mida liikluses ei kasutata.

Kuni 2026. aasta 31. detsembrini on mootorsõiduki omanikel võimalik ajutiselt liiklusregistrist

kustutatud sõiduki registrikanne taastada näiteks pooleks aastaks ning maksta maksu ainult selle

aja eest. Kui ajutiselt registrist kustutatud sõiduk on uuesti liiklusregistrisse kantud, tuleb

mootorsõidukimaksu maksta proportsionaalselt maksustamisperioodi lõpuni jääva aja eest

(mootorsõidukimaksu seaduse (MSMS) § 7 lõige 31).

2027. aasta 1. jaanuaril jõustub § 7 lõike 31 uus redaktsioon, mis näeb ette, et maksuvabastuse

saamiseks peab sõiduk olema registrist ajutiselt kustutatud terve maksustamisperioodi (aasta). See

tähendab, et kui liiklusregistrist ajutiselt kustutatud sõiduk kantakse uuesti registrisse või kui

ajutise kustutamise tähtaeg saabub aasta keskel, tuleb omanikul maksu maksta terve

maksustamisperioodi eest.

Niisiis võib liiklusregistrist kustutatud sõiduki maksustamine olenevalt kustutamise põhjusest (nt

mootorsõiduki hävimine, vargus) olla ebaproportsionaalne ning vastuolus ühetaolise

maksustamise põhimõttega. See ei pruugi siiski kehtida iga mootorsõiduki kohta, mis on mingil

põhjusel ajutiselt liiklusregistrist kustutatud. Maksu põhiseaduspärasuse hindamisele seab piirid

Riigikogu avar otsustusruum. Riigikogult ei saa nõuda konkreetseid lahendusi ega ka seda, et

2

mootorsõidukimaksu peab tingimata olema võimalik tasuda lähtuvalt sellest, mitu päeva aastas

sõidukit kasutatakse.

I. Vanasõidukite ja võistlussõidukite maksuvabastuse või -soodustuse ning toetuste

puudumine

1. Küsisite, kuidas on põhjendatud kollektsioneerimise otstarbel hoitavate vanasõidukite

maksustamist, mis on registreeritud liiklusregistris, kuid mida kasutatakse liikluses harva või üldse

mitte. Selliste sõidukite keskkonnamõju on väga väike. Samuti küsisite, millega on põhjendatud

võistlussõidukite mootorsõidukimaksuga maksustamine.

2. See, kas vanasõidukeid maksustada või maksust vabastada, on poliitiline otsus. Kuna nendelt

sõidukitelt tuleb nende vanuse tõttu maksta maksu baasosa, pole võimalik väita, et maks on

ilmselgelt ülemäärane. Neile sõidukitele kehtibki vanuse tõttu maksusoodustus: mida vanem on

sõiduk, seda vähem tuleb selle pealt maksu maksta.

3. Küsisite veel, miks loobuti vanasõidukitele kavandatud toetuse kehtestamisest.

Mootorsõidukimaksu seaduse eelnõu menetlemise käigus alandati maksumäärasid ning laiendati

sõiduki vanusest tulenevat maksu vähendavat kordajat ka juriidilistele isikutele kuuluvate

mootorsõidukite maksustamisele. Seetõttu loobuti eraldi toetuse kehtestamisest, ehkki eelnõu

esimesel lugemisel parlamendis seda võimalust arutati.

Kuna riik ei hakka ajutiselt registrist kustutatud sõidukeid ka 2027. aastal maksustama, ei pea

maksu maksma ka suuremate vanasõidukite kollektsioonide omanikud. Lisaks on võimalik

vanasõidukid, mida pole kavas liikluses kasutada, lihtsustatud korras liiklusregistrist kustutada:

sõiduk kustutatakse registrist õigustatud isiku taotluse alusel, milles kinnitatakse sõiduki

kasutamisest loobumist. Lammutustõendit pole sellise sõiduki registrist kustutamiseks vaja.1

4. Abstraktselt hinnates pole põhjust ilmselgelt põhiseadusvastaseks pidada ka võistlussõidukite

maksustamist ja võistlussõidukite maksuvabastuse puudumist. Ka võistlussõidukid saastavad

keskkonda, kui nendega võisteldakse. Seega isegi kui nende sõidukitega avalikel teedel enamasti

sõita ei saa või see on võimalik üksnes piiratud juhtudel2, pole võistlussõidukitele maksu

kohaldamine iseenesest maksu eesmärgiga vastuolus.

5. Kui vanasõiduk on kultuuriväärtus, mille säilitamiseks on laiem avalik huvi ning mille

säilitamist peaks riik soodustama, peaks teoreetiliselt olema võimalik taotleda vanasõiduki riikliku

kultuurimälestisena arvele võtmist. Tehnikamälestise säilitamiseks (nt konserveerimise,

restaureerimise, hoiu- ja säilitustingimuste tagamise eesmärgil) on võimalik saada

Muinsuskaitseameti kaudu ka riigieelarvest toetust.3 Samas on teada, et riiklike kultuurimälestiste

nimekirja vaadatakse praegu üle hoopis eelarvekulude kärpimise eesmärgil. Seega pole kindel, kas

praegu sõiduki kultuurimälestisena arvele võtmise taotlusi rahuldatakse.

1 Liiklusseaduse § 77 lg 6 punkt 4 ja majandus- ja kommunikatsiooniministri 03.03.2011 määruse nr 11

“Mootorsõiduki ja selle haagise registreerimise kord“ § 10 lõige 3. 2 Piirangud võistlussõidukiga liiklemisele seavad liiklusseaduse § 82 lõiked 2 ja 3. 3 Vt lähemalt https://www.muinsuskaitseamet.ee/kultuuriparand-eestis/malestised/tehnikamalestised.

3

II. Ebavõrdse kohtlemise olukorrad

6. Kirjutasite, et maksustades sõidukeid, mida liikluses ei kasutata, kuid mis on kantud

liiklusregistrisse, kohtleb riik vanasõidukite omanikke halvemini kui teiste vanade sõidukite

omanikke, kelle sõidukeid pole liiklusregistrisse kantud. See probleem lahendati 16.12.2024 vastu

võetud jäätmeseaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega, mille kohaselt ei hakata ka ajutiselt

registrist kustutatud sõidukeid maksustama. Alates 2027. aastast vabastatakse maksust sõiduk, mis

on terve aasta jooksul liiklusregistrist ajutiselt kustutatud.

7. Soovisite veel teada, kas põhiseaduse ja mootorsõidukimaksu seaduse eelnõu seletuskirjas

olevate eesmärkidega on kooskõlas mootorsõidukite maksustamine varamaksuna, mitte aga

kasutamismaksuna. Teie hinnangul ei motiveeri see inimesi loobuma mootorsõiduki kasutamisest

periooditi, sest kui inimene maksab terve aasta maksu, siis ei ole tal mõtet loobuda auto

kasutamisest näiteks päevaks, nädalaks või kuuks.

8. Maksustamisperioodi pikkuse otsustab Riigikogu. Mõnes olukorras võib selline maks

tõepoolest tunduda ebaõiglane, kuid põhiseadusvastane on maks juhul, kui maksu võtmine terve

aasta eest on ilmselgelt ülemäärane.

9. Riigikogul on õigus määrata, millist eesmärki maks eelkõige teenib. Kui mõnes aspektis antakse

ühele eesmärgile teistest eesmärkidest suurem kaal, võib tõepoolest olla tulemuseks mõnele teisele

eesmärgile vastu töötav regulatsioon (Rahandusministeerium tõi näiteks eelkõige sotsiaalsel

eesmärgil sätestatud maksuregressiooni, ehkki vanemad sõidukid saastavad keskkonda tavaliselt

rohkem kui uuemad).

10. Põhiseadus ei anna alust nõuda, et mootorsõidukeid tuleb maksustada näiteks päevade arvu

järgi, mil sõidukit kasutatakse. Riigikogul on maksu kehtestamisel küll suur otsustusruum, kuid

võib siiski ette tulla olukordi, kus maksu võtmine terve aasta eest on ilmselgelt ülemäärane (ning

mootorsõiduk on registrist ka ajutiselt või alaliselt kustutatud). Tegin Riigikogule ettepaneku viia

mootorsõidukimaksu seadus ja liiklusseadus põhiseadusega kooskõlla.

11. Kirjutasite veel, et registreerimistasu arvutamisel kasutatav CO2 näidu tuvastamise valem

sõidukite kohta, millel puudub NEDC ja WLTP näit, diskrimineerib vanemate sõidukite omanikke,

kuna CO2 heitme näit suureneb sõiduki vanusega ning ei arvesta tegelikku CO2 heidet. Tõepoolest,

registreerimistasu määrates arvestatakse sõidukite puhul, mille esmaregistreerimisest on

möödunud 20 aastat või rohkem, 5% ulatuses ka süsinikuheidet.

12. Vanadel sõidukitel, mille kohta pole liiklusregistris süsinikuheitme märget, tuvastatakse

süsinikuheide statistilise analüüsi tulemusel saadud näitajate põhjal. Mootorsõidukimaksu seaduse

eelnõu seletuskirja lisas 2 on kirjeldatud, kuidas on saadud süsinikuheitme arvutamise valem.

Kirjelduse järgi testiti erinevate andmete ja näitajate kombinatsioone, mille tulemusel valiti

süsinikuheitme näitaja arvutamiseks välja andmed sõidukite võimsuse, vanuse, tühimassi ja

kasutatava kütuseliigi kohta. Tulemusi korrutati ebatäpsuste vältimiseks koefitsiendiga 0,9.

Sätestati ka süsinikuheitme ülempiir, kuna märgati, et väga vanadele ja rasketele sõidukitele võib

mudel anda tulemuseks ebaloogiliselt suure referentsväärtuse. Selliselt tuvastatud süsinikuheide

võetakse vanasõidukite puhul arvesse 5% ulatuses: tulemus korrutatakse koefitsiendiga 0,05.

Kirjeldatu põhjal pole alust arvata, et metoodikas on arvestamata jäetud mõni oluline asjaolu, mille

põhjal saaks väita, et süsinikuheitme määramise metoodika, mille põhjal on seaduses sätestatud

valem sõiduki süsinikuheitme tuvastamiseks, on ilmselgelt meelevaldne.

4

13. Kirjutasite, et kui 1932. aastal toodetud Ford T või 1966. aasta Volkswagen 1300 oleks

toodetud aastal 2004, oleks nende registreerimistasu oluliselt väiksem. Kuna selliste omadustega

sõidukeid tänapäeval enam ei tehta, pole alust öelda, et sarnaseid sõidukeid maksustatakse

põhjendamatult erinevalt.

14. Mootorsõidukimaksu seaduse eelnõu teisel lugemisel tegi Riigikogu eelnõus muudatused,

millega nähti ette registreerimistasu ka esmase omanikuvahetuse korral, kui sõiduki liiklusregistris

registreerimisel pole registreerimistasu makstud. Kuna sellega suurenes registreerimistasu

maksubaas, alandati registreerimistasu baasosa ja massiosa tasumäärasid ja eriheitme

tasumäärasid. Vanemate sõidukite eriheitme komponent tasumääras on suhteliselt suurema

osakaaluga kui uutel sõidukitel (liiklusseaduse § 19019 lg 1 punkti 2 järgi on süsinikuheitme

tasumäärad olenevalt süsinikuheitmete hulgast 5, 10, 30 või 50 eurot süsinikuheitme grammi

kohta4), kuid samas on vanematele sõidukitele ette nähtud ka sõiduki vanusest tulenev tasumäära

vähendamine.

15. Eelnõu teise lugemise muudatusettepanekute selgitustes5 on märgitud, et väljapakutud

tasumäärad on sellised, et koosmõjus vanusekoefitsiendi rakendamisega nii füüsilistele kui ka

juriidilistele isikutele jääks tasu keskmiselt alla 10% sõiduki ligikaudsest väärtusest. Samas on

selgitatud, et vanusekoefitsiendi rakendamine võimaldab arvestada vaid ligikaudselt sõiduki

väärtuse vähenemist, kuna sõiduki hinda mõjutavad paljud tegurid ning ilmselt ei ole

vanusekoefitsiendi rakendamisega võimalik saavutada olukorda, kus tasu koormus oleks kõikidele

sõidukitele ühetaoline. Seega on Riigikogu muudatusettepaneku selgituses möönnud, et alati ei ole

siiski võimalik täita eesmärki hoida määr ligikaudu 10% sõiduki ligikaudsest väärtusest.

16. Teie kirjas näitena toodud Ford T väärtus jääb ühel sõidukite müüki vahendaval veebisaidil6

vahemikku 15 000–27 000 eurot, kuid sellise sõiduki hind saab arvatavasti olla ka madalam (nt

6000 eurot). Sel juhul võib Teie kirjeldatud registreerimistasu (vahemikus 600–700 eurot) olla

ligikaudu 10% auto hinnast või ka suurem. Sellist registreerimistasu määra pole abstraktselt

hinnates põhjust ilmselgelt põhiseadusvastaseks pidada.

See, kui suur peaks olema kohane maksumäär, on poliitilise valiku küsimus.7 Võib arutleda, kas

Riigikogu soovis tõesti kehtestada vanasõidukitele nii suure registreerimistasu, et see võib

takistada näiteks kehvas seisukorras oleva ning seetõttu odava vanasõiduki müümist inimesele,

kes suudaks sõiduki korda teha. Juhtisin sellele küsimusele ka Rahandusministeeriumi ametnike

tähelepanu ning palusin veel kord kaaluda muudatuste tegemist, arvestades ka 2028. ja 2031. aastal

ette nähtud tasumäärade tõstmist.

17. Kirjutasite veel, et võrdsuspõhimõttega on vastuolus see, et kõigi sõidukite eest ei pea maksma

registreerimistasu, kuivõrd kõik sõidukid ei vaheta omanikku. Märkisite, et registreerimistasu

tõstmisega 2028. aastal ja 2031. aastal koheldakse ebavõrdselt neid sõidukiomanikke, kes ei soovi

või pole võimelised sõidukit müüma enne registreerimistasu tõstmist.

4 Riigikogule esitatud eelnõus olid eriheitme tasumäärad 5, 40, 60 ja 80 eurot grammi kohta. 5 Muudatusettepanekute loetelu mootorsõidukimaksu seaduse eelnõu 364 SE teiseks lugemiseks. Vt

muudatusettepaneku nr 24 selgitust, lk 98-99. 6 https://www.truck1-ee.com/muu-seadmestik/autod/ford-model-t-runabout-a7632209.html. 7 Nt Taanis võib registreerimistasu ületada isegi sõiduki väärtust: „The most common fee is the registration tax, based

on the vehicle’s value and age. This tax can range from 10–180% of the vehicle’s value.“ (Levinuim maks on

registreerimismaks, mis põhineb sõiduki väärtusel ja vanusel. See maks võib olla 10–180% sõiduki väärtusest.) (https://cphpost.dk/2023-05-03/sponsored/what-you-should-know-before-buying-a-car-in-denmark/).

5

Registreerimistasu on kehtestatud konkreetsele liiklusregistri toimingule, nagu sõiduki

liiklusregistris registreerimine või esmane omanikuvahetus pärast seaduse jõustumist, kui sõiduki

eest pole varem registreerimistasu makstud. Võrdse kohtlemise põhimõttega pole vastuolus, kui ei

maksustata sõidukeid, millega tasulisi registritoiminguid ei tehta. Kõiki liiklusregistris arvel

olevaid sõidukeid maksustatakse mootorsõidukimaksuga.

Riigikogul on õigus otsustada, mil viisil maksude ja tasude süsteem kujundada. Registreerimistasu

kehtestamine üksnes pärast seaduse jõustumist tehtavatele toimingutele lähtub ka õiguskindluse

põhimõttest, sealhulgas tagasiulatuva jõuga maksustamise keelust. Asjaolu, et kõik

sõidukiomanikud ei pruugi jõuda enne tasumäärade tõstmist sõidukit müüa, ei muuda tasumäärade

tõstmist põhiseadusvastaseks. Kui Riigikogu peaks sellega arvestama, poleks võimalik makse

tõsta.

18. Kirjutasite, et võrdsuspõhimõttega on vastuolus ka see, et sõiduautosid maksustatakse, kuid

busse, veoautosid, vee- ja õhusõidukeid ei maksustata. Põhiseadus ei nõua, et kõiki mootori jõul

töötavaid transpordivahendeid tuleb maksustada ühtmoodi. Riigikogul on selles küsimuses avar

otsustusruum. Arvatavasti on ka nende poliitiliste valikute taga kindlad põhjused ja kaalutlused

(nt ühistranspordi soodustamine, laevade ja lennukite maksustamise keerukus jms).

19. Kirjutasite, et üht kultuuripärandi objekti (vanasõidukeid) maksustatakse, aga teisi mitte, ning

et üht harrastust (hobiauto) maksustatakse, aga teisi mitte. Ka sellele küsimusele saab vastata nii,

et Riigikogul on õigus otsustada, milliseid makse kehtestada. Riigikogu soovis kehtestada

mootorsõidukimaksu, mitte harrastusmaksu. Paratamatult maksustatakse seeläbi ka autosid, mida

kasutatakse mõne hobi või harrastusega tegelemiseks.

20. Kirjutasite, et registreerimistasu on vastuolus Euroopa Liidu õigusest tuleneva vaba liikumise

põhimõttega. Õiguskantsler ei hinda Eesti seaduste kooskõla Euroopa Liidu õigusega.

Liiklusseadust täiendati menetluse käigus. Muudatuse kohaselt tuleb registreerimistasu maksta

sõiduki esmakordse registreerimise ja ka esimese omanikuvahetuse korral, mis leiab aset pärast

1. jaanuari 2025.

III. Riigilõivud

21. Küsisite, kas praegu kehtivad riigilõivud on kooskõlas riigilõivuseadusega, st kas need on

kulupõhised. Juhtisite tähelepanu, et Eesti liiklusregistri toimingud on juba praegu maksustatud

oluliselt kõrgema määraga, kui on registritoimingute tegelik kulu.

22. Riigilõivuseaduse § 4 lõike 1 järgi võib riigilõivumäära kehtestada lähtuvalt toimingu

tegemisega kaasnevatest kuludest (kulupõhimõte). Riigilõivuseaduse § 4 lõige 2 lubab samas, et

riigilõivumäära võib kehtestada kulupõhimõttest erinevalt, lähtudes toimingu eesmärgist, sellest

saadavast hüvest ja kaalukast avalikust huvist, eelkõige sotsiaal- ja majanduspoliitilistest

kaalutlustest.

23. Rahandusministeerium ja Kliimaministeerium selgitasid, et suurem osa maismaatranspordi

valdkonna riigilõive on kehtestatud aastal 2009 (euro tuleku tõttu on riigilõive vahepeal ümardatud

täisarvudeni). Kuna vahepealse aja jooksul on tõusnud nii tarbijahinnaindeks (+73%) kui ka

Transpordiameti kulud (palgad, IT-arenduskulud, olmekulud jne), tõsteti lõive keskmiselt 15%, et

katta kulude kasv ning säilitada algset proportsiooni võrreldes elatustasemega. Kuivõrd riik soovib

inimesi suunata rohkem kasutama e-teenuseid, on büroos osutatavate teenuste eest riigilõivu

tõstetud veidi üle 15% ning e-kanali kaudu sama teenust kasutades peab maksma lõivu veidi

vähem.

6

24. Riigilõivu tõsteti ka selleks, et suurendada riigieelarve tulusid. Tuli leida uusi tuluallikaid, mis

oleks kooskõlas üldise maksupoliitikaga: teenimise asemel tarbimise ning keskkonda koormavate

tegevuste kõrgem maksustamine. Lõivude tõstmise eesmärk oli riigilõivumäärad ajakohastada,

pidades silmas nii kasvanud kulusid kui ka aja jooksul muutunud eelarvelisi ja maksupoliitilisi

kaalutlusi.

25. Seega tuleb Teie küsimusele vastata, et need riigilõivud pole kulupõhised, vaid riigilõivude

kehtestamisel on lähtutud riigilõivuseaduse § 4 lõikest 2.

See, et sõidukeid maksustatakse ka maksu- ja keskkonnapoliitilistel eesmärkidel eri lõivude ja

maksude koostoimes veel kõrgemalt, on Riigikogu poliitilise tahte väljendus. Näiteks raskeveokite

eest peab maksma nii raskeveokimaksu kui ka teekasutustasu, ning mõlemat avalik-õiguslikku

rahalist kohustust põhjendatakse raskeveokite tekitatava suure koormusega Eesti teedele.8

26. Kui omanikuvahetusel tuleb maksta registreerimistasu, siis riigilõivu tasuma ei pea (RLS 14274

lg 11). Ministeeriumid selgitasid, et omanikuvahetuse riigilõivul ei ole keskkonnakaitse eesmärke.

Omanikuvahetus on keerukam ja kulukam kui lihtsalt registriandmete muutmine, kuna eeldab

mitme osapoole toiminguid ja ka Transpordiameti toiminguid.

IV. Eelnõu menetlemist puudutavad küsimused

27. Kirjutasite veel, et eelnõu menetlemisel ei arvestatud Teie seisukohti, Teie pöördumistele ei

vastatud ning ei põhjendatud sisuliselt, miks Teie ettepanekud arvestamata jäeti. Ministeerium

selgitas, et ei jõua kiirel eelnõu koostamise ajal vastata igale kirjale põhjaliku analüüsiga, miks

nad üht või teist ettepanekut arvestada ei saa. Samas selgitati, et mingil viisil on liit siiski saanud

oma küsimustele vastused. Vanasõidukite teemat oli käsitletud näiteks Riigikogu

kultuurikomisjoni 08.04.2024 istungil. Siis oli eelnõu järgi vanasõidukite omanike planeeritav

maksukoormus märkimisväärselt suurem, kui see kehtiva seaduse järgi on. Nii kohtumine kui ka

eelnev info olid olnud vanade sõidukite maksumäära langetamise üks argument.

28. Ministeerium selgitas veel, et on Teile vastanud, kuid selle kirja koopiat polnud võimalik

edastada. Ministeerium märkis, et arvatavasti on põhjus selles, et spetsialist oli saatnud vastuse

Teile oma e-posti aadressilt, kuid kiri oli jäänud dokumendiregistris registreerimata. Teie

ettepanekute arvestamine oli kantud ka märkustega arvestamise tabelisse.

Riigikogule esitatud tabelis pole Teie ettepanekuid siiski kajastatud. Selgus, et ministeerium pidas

silmas väljatöötamiskavatsusele esitatud märkuste arvestamise tabelit.

Ministeerium ei selgitanud, miks pole Teie märkusi kajastatud Riigikogule esitatud seaduseelnõu

seletuskirjale lisatud tabelis. Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 50 lõike 4 kohaselt tuleb

valitsusväliste institutsioonide kaasamise tulemusi kajastada eelnõu seletuskirjas. Seega on selle

sätte vastu eksitud. Valitsus on eeskirja nõuded ise kehtestanud ja peaks neid järgima. Tegemist

pole siiski sellist laadi eksimusega, mis võiks kaasa tuua seaduse põhiseadusvastasuse.

Austusega

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Madise

Kristi Lahesoo 693 8409

[email protected]

8 Vt ka õiguskantsleri 13.12.2017 seisukohta raskeveokite maksustamise kohta.