Riigikogu_ettepanek mootorsõidukimaksuseaduse ja liiklusseaduse põhiseadusega kooskõlla viimiseks

Lauri Hussar

Riigikogu Kantselei

[email protected]

Teie nr

Meie 26.02.2025 nr 6-1/241948/2501365

Ettepanek mootorsõidukimaksu seaduse ja liiklusseaduse põhiseadusega kooskõlla viimiseks

Lugupeetud Riigikogu esimees

Eesti Vabariigi põhiseaduse § 142 lõike 1 ja õiguskantsleri seaduse § 17 alusel teen Riigikogule

ettepaneku viia mootorsõidukimaksu seadus ja liiklusseadus kooskõlla Eesti Vabariigi

põhiseaduse §-dega 11, 14, 32 ja 12.

Leian, et kuna mootorsõidukimaksu seaduses ja liiklusseaduses puuduvad sätted, mis arvestaksid

vara hävimise või muid kasutusest väljalangemise juhtumeid, on mootorsõidukimaksu seadus

(MSMS) ja liiklusseadus (LS) vastuolus Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-dega 11, 12 ja 32.

Liiklusseaduses puuduvad mitmed olulised registreerimistasu administreerimist reguleerivad

sätted, mistõttu on liiklusseadus vastuolus ka PS §-ga 14.

Mootorsõidukimaks koosneb kahest osast: liiklusseaduses ette nähtud registreerimistasust ja

mootorsõidukimaksu seaduses ette nähtud aastamaksust. Kui auto registreeritakse kalendriaasta

kestel, tuleb mootorsõidukimaksu tasuda aasta lõpuni jäävate päevade eest. Kui aga mootorsõiduk

hävib näiteks aasta esimesel päeval, nõutakse maks sisse kogu aasta eest, vaatamata sellele, et

maksustatavat vara enam pole. Kui inimene jaksab osta uue auto, tuleb tal maksu maksta vara eest,

mida tal enam ei ole, ja ka vara eest, mis tal on. Kui vara tegelikult ei eksisteeri (see on hävinud

või kadunud), siis maksuobjekt tegelikult puudub.

Vara hävimise korral ei saa tagasi ka mootorsõidukimaksu teist osa – registreerimistasu.

Registreerimistasu saab tagasi juhul, kui mootorsõiduk viiakse välismaale. Mõlemal juhul on

tehniliselt võimalik hävinud vara maksustamist vältida: samalaadsed arvutused tehakse aasta

keskel registreeritud mootorsõiduki maksustamisel ja mootorsõiduki välismaale viimisel. Juhul

kui riik saab maksu juurde määrata, on päevapõhine maksuarvestus võimalik, aga kui

maksusummat tuleb vähendada, siis seadus päevapõhist maksuarvestust ette ei näe.

Leian, et seesugune olukord rikub omandiõigust (PS § 32 koostoimes §-ga 11 ja võrdse kohtlemise

põhimõtet (§ 12), samuti isiku õigust sellele, et tema põhiõigused on tegelikult tagatud (§ 14)).

2

I. Õigusliku regulatsiooni kirjeldus

1. Mootorsõidukimaksu maksab mootorsõiduki omanik. Juhul kui sõiduki omanik on

liisinguandja, mitteresidendist füüsiline isik või juriidiline isik, kes ei ole Eestis registreeritud,

maksab mootorsõidukimaksu vastutav kasutaja (MSMS § 5). Mootorsõidukimaksu maksab isik,

kes kalendriaasta 1. jaanuari seisuga on vastavalt mootorsõiduki omanik või vastutav kasutaja

(MSMS § 6 lg 1 punktid 1 ja 2).

2. Maksustamisperiood on üldjuhul üks kalendriaasta (MSMS § 7 lg 1).

3. Erandid sellest on sätestatud järgmisteks juhtumiteks:

a) kui mootorsõiduk registreeritakse esmakordselt maksustamisperioodi kestel, tuleb maksu tasuda

selle aja eest, mis on jäänud maksustamisperioodi lõpuni,

b) kui mootorsõiduk registreeritakse tähtajaliselt, saab maksu maksta tähtajalise registreerimise

perioodi eest (erand puudutab üksnes välisriigist ajutiselt Eestisse toodud sõidukeid1),

c) kui mootorsõiduki ajutine kustutamine lõpetatakse või saabub ajutise kustutamise tähtaeg või

registrikanne taastub maksustamisperioodi kestel, tuleb maksu tasuda selle aja eest, mis on jäänud

maksustamisperioodi lõpuni (MSMS § 7 lg 31).

4. Seega on seadusega kehtestatud mõned erandid, mis võimaldavad maksu arvestada

proportsionaalselt päevade arvuga, mil mootorsõiduk on liiklusregistris, sealhulgas juhul, kui

sõiduk on osa maksustamisperioodist liiklusregistrist ajutiselt kustutatud või kui registrikanne on

peatatud.

5. MSMS § 7 lõike 31 kohta on kehtestatud kaks eri ajal jõustuvat redaktsiooni. Ajavahemikus

01.01.2025 kuni 31.12.2026 kehtiva § 7 lõike 31 kohaselt tuleb maksu tasuda §-s 8 sätestatud

korras. MSMS § 8 lõige 3 näeb ette, et maksu tasutakse proportsionaalselt maksustamisperioodi

lõpuni jäävate päevade arvuga. Seega, 1. jaanuarist 2025 kuni 2026. aasta 31. detsembrini kehtiv

säte ütleb, et kui liiklusregistrist ajutiselt kustutatud sõiduki omanik aasta keskel sõiduki uuesti

registrisse kannab, maksab ta maksu üksnes selle aja eest, mil sõiduk on uuesti liiklusregistrisse

kantud. Nii saab inimene näiteks vaid suvel liikluses kasutatava vanasõiduki puhul maksu maksta

vaid selle aja eest, mil sõiduk oli liiklusregistris registreeritud.

6. Alates 2027. aasta 1. jaanuarist on ette nähtud, et kui liiklusregistrist ajutiselt kustutatud sõiduki

omanik sõiduki uuesti registrisse kannab või ajutise kustutamise tähtaeg saabub aasta keskel, tuleb

omanikul maksu tasuda terve maksustamisperioodi eest ehk tagasiulatuvalt maksustamisperioodi

algusest arvates (MSMS § 7 lg-d 31 ja 32, mis jõustuvad 2027. aasta 1. jaanuaril). Selleks et ajutiselt

registrist kustutatud sõiduk saaks maksuvabastuse, peab sõiduk olema registrist ajutiselt kustutatud

kogu maksustamisperioodi (aasta). Kui eelmises näites toodud vanasõiduk oli aasta alguses

registrist kustutatud ja inimene võtab sõiduki kasutusele aasta keskel, siis tuleb maksu maksta

terve aasta eest.

7. MSMS-is ei ole reguleeritud juhtumeid, mil mootorsõiduk kustutatakse maksustamisperioodi

jooksul liiklusregistrist näiteks selle tõttu, et sõiduk hävib või see lammutatakse pärast

liiklusõnnetust. Nendel juhtumitel pole maksu tagastamist ega vähendamist ette nähtud.

1 Vt majandus- ja kommunikatsiooniministri 3. märtsi 2011 määrus nr 19 „Mootorsõiduki ja selle haagise

registreerimise tingimused ja kord“.

3

8. Liiklusseaduses ei ole reguleeritud olukorda, kui sõiduk hävib pärast registreerimist ja omanik

ei saa sõidukit tegelikult kasutada. Registreerimistasu tagastatakse üksnes juhul, kui sõiduk

kustutatakse liiklusregistrist selleks, et see välismaale viia (LS § 19024).

II. Põhiõiguste piiramine

9. Mootorsõidukimaks on varamaks, mis esmajoones piirab omandipõhiõigust. Selleks et säilitada

maksuga koormatud omandit (mootorsõidukit), peab maksumaksja loobuma teist liiki varast

(maksuks tasutavast rahast).2 Kui maksu peab tasuma vaatamata vara hävimisele või vargusele,

tekib küsimus, kas omandipõhiõiguse (PS § 32) piirang on proportsionaalne.

10. Mootorsõidukite hävimisel, varastamisel ja muudel sarnastel juhtumitel, mil maksumaksja ei

saa sõidukit endast mitteolenevatel asjaoludel kasutada, eiratakse ka ühetaolise maksustamise

põhimõtet (PS § 12). Järgnevalt on neid olukordi käsitletud lähemalt.

2.1. Sisuliselt erinevas olukorras maksumaksjaid koheldakse ühetaoliselt

11. Mootorsõiduki maksustamine lähtub ainult liiklusregistri kandest ehk sellest, kas isik on

1. jaanuaril registreeritud sõiduki omanik või vastutav kasutaja või mitte. Mootorsõiduk võib

näiteks kohe maksustamisperioodi alguses hävida või see võidakse varastada, kuid sellele

vaatamata tuleb isikul tasuda maksu terve aasta eest. Maksu peab tasuma nii see, kes saab oma

mootorsõidukit kasutada, kui ka see, kellel sõidukit tegelikult pole (see on kadunud, hävinud,

konfiskeeritud jne). Maksumaksjaid, kes on sisuliselt erinevas olukorras, koheldakse ühetaoliselt.

12. Isikutelt, kelle mootorsõiduk pärast registreerimist hävib, võetakse registreerimistasu võrdselt

nendega, kelle sõiduk on alles ja kes saavad seda kasutada.

2.2. Liiklusregistrist ajutiselt kustutatud sõidukite omanike erinev kohtlemine 1. jaanuarist

2025 kuni 31. detsembrini 2026

13. Ajavahemikus 1. jaanuarist 2025 kuni 31. detsembrini 2026 arvestatakse maksustamisperioodi

erinevalt maksumaksjatel, kelle sõiduk on osa maksustamisperioodist liiklusregistrist ajutiselt

kustutatud.

14. Kui mootorsõiduk on 1. jaanuari seisuga liiklusregistrist ajutiselt kustutatud, kuid see kantakse

tagasi registrisse (sõidukiga hakatakse uuesti liiklema) maksustamisperioodi kestel, määratakse

maks proportsionaalselt päevade arvuga, mis jäävad maksustamisperioodi lõpuni. Maksuarvestus

põhineb päevade arvul.

15. Kui mootorsõiduk kustutatakse liiklusregistrist maksustamisperioodi kestel, siis maksu

ümberarvestust ette nähtud pole, maksu tuleb tasuda kogu maksustamisperioodi eest. Seejuures ei

võeta arvesse asjaolusid, mille tõttu sõiduk registrist kustutati (nt vargus, auto konfiskeerimine

kriminaalmenetluses, liiklusõnnetus, hooajaline kasutamine jmt). Maksustamisperiood on sel

juhul aasta.

2.3. Registrist ajutiselt kustutatud sõidukite maksustamine alates 1. jaanuarist 2027

16. Alates 01.01.2027 tuleb maksta terve kalendriaasta eest mootorsõidukimaksu ka selle sõiduki

omanikul, kelle sõiduk oli 1. jaanuari seisuga registrist ajutiselt kustutatud ja maksustamisperioodi

2 RKPJKo 29.01.2014, 3-4-1-52-13, p 43.

4

kestel ajutine kustutamine lõpetatakse. Kui mootorsõiduk on osa maksustamisperioodist ajutiselt

registrist kustutatud ja see kantakse uuesti registrisse maksustamisperioodi kestel, tuleb

mootorsõidukimaksu maksta tagasiulatuvalt alates maksustamisperioodi algusest (MSMS § 7

lg-d 31 ja 32, mis jõustuvad 2027. aasta 1. jaanuaril).

17. Alajaotises 2.2 kirjeldatud erinev kohtlemine kaotatakse. Kui sõiduk on osa

maksustamisperioodist liiklusregistris registreeritud ning osa maksustamisperioodist ajutiselt

kustutatud, siis olenemata sellest, kas oli tegemist ajutise kustutamisega või uuesti registrisse

kandmisega, tuleb mõlemal juhul maksu maksta terve aasta eest. Maksu tuleb tasuda terve

maksustamisperioodi eest, olenemata sellest, mis põhjusel sõiduk liiklusregistrist ajutiselt

kustutati.

18. Näiteks kui sõiduk varastatakse 2026. aastal ning leitakse üles 2027. aastal, ei vabane

mootorsõiduki omanik maksu tasumisest kummalgi aastal. Kannatanu peab maksu tasuma

mõlemal kalendriaastal terve maksustamisperioodi eest. Kannatanut koheldakse ühetaoliselt

maksumaksjatega, kes said mootorsõidukit mõlemal aastal kasutada.

III. Omandipõhiõiguse piirangu ja ühetaolise maksustamise proportsionaalsuse kontroll

19. Maksukohustusega piiratakse korraga mitut põhiõigust. Nende piirangute asjakohasuse ja

otstarbekuse üle otsustab esmajoones Riigikogu. Kohus on korduvalt rõhutanud, et Riigikogul on

maksude kehtestamisel ulatuslik otsustusruum.3

20. Põhiseaduslikkuse järelevalve maksukohustuse sisulise põhiseaduspärasuse üle on piiratud.

Põhiseaduslikkuse järelevalve käigus saab hinnata, kas maksustamisest tulenev põhiõiguste

piirang võib olla ilmselgelt põhjendamatu.4 Maks ei tohiks olla ka nii suur, et inimene on sunnitud

talle olulisest varast varamaksu tõttu loobuma.

21. Ühetaolise maksustamise põhimõte tähendab, et sarnases olukorras olevaid isikuid tuleb

maksustada võimalikult sarnaselt ning erinevas olukorras olijaid erinevalt.5

22. Mootorsõidukimaks ja sõiduki registreerimistasu on riigieelarve tulude suurendamiseks ehk

fiskaalse eesmärgiga kehtestatud maksud, millel on ka isikute valikuid kujundavaid ehk

regulatiivseid eesmärke.6 Mootorsõidukimaksu (aastamaksu ja registreerimistasu) eesmärk on

ühtlasi maksumaksjaid mõjutada, et nad ostaksid keskkonnasäästlikumaid mootorsõidukeid.

23. Iseenesest põhiseaduspärane eesmärk koguda riigieelarvesse raha ei õigusta ükskõik kelle ja

mille ning ükskõik kuidas ja millise määraga maksustamist. Fiskaalse eesmärgiga ei ole võimalik

põhjendada, miks maksavad maksu ja registreerimistasu ühtmoodi nii need, kellel on sõiduk

olemas ja kes saavad seda liikluses kasutada, kui ka need, kelle sõiduk on varastatud või hävinud,

lammutatud ning liiklusregistrist kustutatud. Ühetaolise maksustamise põhimõtte eiramist ei saa

õigustada pelgalt sellega, et riik peab maksud kätte saama. Vastasel juhul võiks tulu saamise

eesmärgiga õigustada igasugust meelevaldset maksustamist.

3 RKPJKo 23.03.1998, 3-4-1-2-98, RKÜKo 21.02.2017, 3-3-1-48-16, p 41. 4 RKÜKo 21.02.2017, 3-3-1-48-16, p 41; RKPJKo 30.06.2017, 3-4-1-5-17, p 61. Vt ka Ivo Pilving. Põhiseaduse § 152

kommentaarid, p 113. – Ü. Madise jt (toim). Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne, 2020. 5 Ühetaolise maksustamise ja maksevõimelisuse põhimõte on oluline ka Saksa maksuõiguses. Tipke, K. Lang, J.

Steuerrecht, 1998, lk 85-86. 6 Mootorsõidukimaksu seaduse eelnõu 364 UA esimese lugemise seletuskiri, lk 6.

5

24. Hävinud ja varastatud vara varamaksuga maksustamist ei saa ilmselgelt põhjendada ka

keskkonnahoiu eesmärkidega. Neil juhtudel, kui maksumaksja sõiduk on hävinud või varastatud,

et saa ta keskkonda mootorsõiduki kasutamisega koormata.

25. Mootorsõidukimaksu seaduse eelnõu seletuskirjas pole käsitletud olukordi, kus sõiduk

varastatakse või hävib maksustamisperioodi kestel. Seal ei ole ka põhjendatud, miks peab inimene

neil juhtumitel maksma maksu terve maksustamisperioodi eest või miks jätab riik juhul, kui

inimese sõiduk vahetult pärast registreerimist hävib või varastatakse, registreerimistasu

tagastamata.

3.1. Mootorsõidukimaks (aastamaks)

26. Rahandusministeeriumi selgituse järgi võimaldab üheaastane maksustamisperiood lihtsat ja

ühetaolist maksustamist. Maksu kavandamisel võeti esialgu eesmärgiks maksustamisperioodi

mitte tükeldada, sest erandite kehtestamisega kaasneb suurem administratiivne koormus. Seega

võib maksu ümber arvestamata jätmise põhjuseks pidada peamiselt administreerimise lihtsust.

27. Administreerimise lihtsust saab pidada piirangu legitiimseks eesmärgiks.7 Mida vähem on

seaduses maksu ümberarvestamist nõudvaid asjaolusid, seda lihtsam on maksu tasumist

korraldada. Siiski ei saa lihtne administreerimine olla eesmärk iseeneses, millega saab kõike

õigustada.8 Maksu kehtestamisel tuleb silmas pidada asjaolusid, mis aitavad tagada, et

maksukoormus jaotuks maksumaksjate vahel mõistlikult, õiglaselt ja ühetaoliselt.

28. Leian, et lihtsa administreerimise eesmärgiga ei saa õigustada varamaksu võtmist nendelt,

kellel maksustatav vara tegelikult puudub.

29. Peale selle, kui sõiduk registreeritakse Eesti liiklusregistris esimest korda maksustamisperioodi

kestel, saab maksu tasuda proportsionaalselt päevade arvuga, millal sõiduk on liiklusregistris. See

on võimalik ka siis, kui mootorsõiduk registreeritakse liiklusregistris tähtajaliselt. Ajavahemikul

1. jaanuarist 2025 kuni 31. detsembrini 2026 võetakse maksu vastavalt maksustamisperioodi

lõpuni jäävate päevade arvule ka juhul, kui mootorsõiduk oli 1. jaanuari seisuga liiklusregistrist

ajutiselt kustutatud või registrikanne oli peatatud ning mootorsõiduki registrikanne

maksustamisperioodi kestel taastatakse.

30. Seega juhul, kui riik saab maksu (juurde) määrata, on päevapõhine maksuarvestus ka praegu

tehniliselt võimalik, kuid juhul, kui maksusummat tuleb vähendada, on päevapõhine

maksuarvestus administratiivselt justkui liiga koormav. Kui päevade põhjal on võimalik maksu

juurde määrata, peaks sel viisil olema võimalik ka maksukohustust vähendada.9 Maksusumma

vähendamisega ei pea automaatselt kaasnema maksusumma tagastamist (maksusumma võib jääda

ka ettemaksukontole) ehk sellega ei pea tingimata kaasnema tagastamise toimingu kulusid.

Vajaduse korral saab seadusega sätestada reeglid, millega saab ära hoida sõiduki ajutiselt registrist

kustutamist ja tagasi registrisse kandmist üksikute päevade kaupa ning sellest tulenevat pidevat

maksu ümberarvestust.

7 RKPJKo 29.01.2014, 3-4-1-52-13, p 46.3. 8 Vrd RKPJKo 20.03.2006, 3-4-1-33-05, p 30. Ebavõrdset kohtlemist ei saa õigustada pelgalt administratiivsete

raskustega. 9 Nt Soomes jaotatakse maksustamisperiood osadeks ka omanikuvahetuse korral: müüja maksab viimast päeva

mootorsõidukimaksu sõiduki müügipäeval ning järgmisest päevast hakkab mootorsõidukimaksu maksma sõiduki

ostja. Vt Soome mootorsõidukimaksu seaduse §-d 13 ja 14.

6

31. Sätted, mis on kehtestatud maksudest kõrvalehoidmise vältimiseks, peaksid olema õigesti

suunatud ehk reguleerima neid juhtumeid, mil maksumaksja tegevus ei ole seaduse mõttega

kooskõlas. Nende sätete rakendamisel ei tohiks tekkida olukorda, kus maksu võetakse sõidukilt,

mida tegelikult enam ei eksisteeri või mis on varastatud. Ilmselgelt ei saa kuritarvituste või maksu

optimeerimise vältimise eesmärgiga põhjendada maksustamist olukorras, kus maksumaksja ei saa

objektiivselt olukorda mõjutada ega otsustada ka liiklusregistri kannete muutmise üle. Kui sõiduk

on varastatud ja kuulutatakse tagaotsitavaks, teeb ajutise kustutamise kande riik.10 Ka juhul, kui

sõiduk on hävinud ja lammutatud ning sel põhjusel liiklusregistrist lõplikult kustutatud, ei saa

ilmselgelt olla tegemist maksude optimeerimise eesmärgil tehtud toiminguga.

32. Ajavahemikus 1. jaanuarist 2025 kuni 31 detsembrini 2026 saab 1. jaanuari seisuga

liiklusregistrist ajutiselt kustutatud sõiduki eest maksta maksu proportsionaalselt päevade arvuga

kuni maksustamisperioodi lõpuni, kui sõiduki sissekanne liiklusregistris taastatakse aasta keskel.

See, kui kaua maksumaksja peab tegelikult kasutamiskõlbmatu, hävinud või varastatud sõiduki

eest alusetult maksu maksma, oleneb suuresti juhusest.11 Erinevat kohtlemist ei saa Riigikohtu

praktika kohaselt õigustada juhusliku asjaoluga.

Sel perioodil on maksumaksjad erinevas olukorras olenevalt sellest, millal nende mootorsõiduk

registrist ajutiselt kustutatakse või ajutine kustutamine lõpetatakse. Kui mootorsõiduk kustutatakse

ajutiselt registrist näiteks 02.02.2025, peab omanik tasuma maksu ikkagi terve

maksustamisperioodi eest. Teine mootorsõiduki omanik, kelle mootorsõiduk oli 1. jaanuaril

registrist ajutiselt kustutatud ning kelle mootorsõiduk aasta keskel uuesti registrisse kanti, saab

maksu tasuda proportsionaalselt maksustamisperioodi lõpuni jäävate päevade arvuga.

Puudub põhjendus, miks koheldakse sõidukiomanikke erinevalt, kuigi mõlemal juhul on

mootorsõiduk osa maksustamisperioodist registris ja osa maksustamisperioodist registrist ajutiselt

kustutatud. Ühetaolise maksustamise põhimõtte eiramiseks pole asjakohast ja mõistlikku põhjust.

33. Aastal 2027 jõustub seadus, mille järgi tuleb mootorsõidukimaksu maksta tagasiulatuvalt

alates maksustamisperioodi algusest, kui varastatud sõiduk leitakse üles aasta keskel. See

tähendab, et autoomanik, kelle sõiduk oli varastatud ja seetõttu 1. jaanuari seisuga registrist

ajutiselt kustutatud, peab registrikande maksustamisperioodi keskel taastamise korral maksma

maksu tagasiulatuvalt terve aasta eest, ehkki ta vahepeal sõidukit kasutada ei saanud. Selline nõue

on ebaproportsionaalne.

34. Leian, et maksu administreerimise lihtsus ei ole piisavalt kaalukas eesmärk, mis õigustaks

ühetaolise maksustamise põhimõtte eiramist ning omandipõhiõiguse piirangut juhul, kui

mootorsõiduki omanik ei saa oma sõidukit kogu maksustamisperioodi jooksul tegelikult kasutada.

35. Ei ole kohane lähtuda ka seisukohast, et kuna mootorsõiduki mediaan-aastamaks on võrdlemisi

väike (116 eurot aastas), ei käi aastamaksu tasumine paljudele maksumaksjatest üle jõu, isegi kui

neil sõidukit enam pole. Kuigi Rahandusministeerium on väitnud, et maks on taskukohane, tuleb

mõne sõiduki eest maksta üsna kõrget maksu. Ajakirjanduses on kirjeldatud juhtumit, kus kuue

lapsega pere auto aastamaks on 875 eurot.12 Kui selle autoga peaks jaanuaris midagi juhtuma ja

autot enam kasutada ei saa, peaks pere maksu tasuma siiski terve aasta eest. Lisaks vajab pere

10 Ajutise kustutamise kande teeb riik ka mootorsõiduki konfiskeerimise korral, sel juhul saadetakse omanikule sõiduki

võõrandamise kohta teade. Lõpliku otsuse konfiskeerimise kohta teeb kohus. 11 Vrd RKPJKo 22.10.2015, 3-4-1-21-15, p 68. 12 Vt artiklit „Kuue lapse ema […]: Automaks on julm ja ülejõu käiv“.

7

arvatavasti asemele teist autot, mille soetamisel tuleb tõenäoliselt maksta registreerimistasu.13

Hävinud sõidukilt maksu tasumise kohustus paneb pere majanduslikult veel pingelisemasse

olukorda. Ka juhtum, kus sügava puudega poega hooldav pensionär peab invabussi eest maksma

üle 800 euro aastas, näitab, et maksuseaduses tuleb kehtestada asjakohased erandid.14

36. Varamaksu pole kohane võrrelda ka tarbimismaksudega, mida kauba hävimise korral tavaliselt

ei tagastata. Tarbimismaksude puhul pole maksukohustuslane mitte tarbija, vaid ettevõtja, kes

kannab tarbijale maksukoormuse üle. Tarbimismaksudega maksustatud kaubad pole enamasti ka

registrisse kantud vara, millest riigil on samasugune ülevaade nagu mootorsõidukitest. Võib

eeldada, et ettevõtja kannab müümata kaubaga seotud riski või kindlustab selle kauba. Eraisikust

maksumaksja seda sageli ei tee. Pealegi käsitavad kindlustusandjad mootorsõidukimaksu

majandusliku kahjuna, mida enamasti ei hüvitata. Mootorsõidukimaksu hüvitamise võimalus võib

kõne alla tulla üksnes üksikutel erandjuhtudel.15

3.2. Registreerimistasu

37. Liiklusseaduses pole ette nähtud registreerimistasu tagastamist, juhul kui mootorsõiduk pärast

registreerimistoimingut hävib või see varastatakse ja jääb kadunuks. Registreerimistasu ei ole

kulupõhine lõiv toimingu tegemise eest, seega ei saa registreerimistasu tagastamata jätmist

põhjendada sellega, et isik on tasu maksnud ja selle eest toimingu saanud.

38. Registreerimistasu on mootorsõidukimaksu komponent.16 Rahandusministeeriumi selgituste

järgi eeldatakse, et registreerimistasu katab väiksemas osas toimingu registreerimisega seotud kulu

ja suuremas osas sõiduki kasutamisega seotud keskkonnakulu. Kui sõiduk peatselt pärast

registreerimistoimingut hävib, siis selle kasutamisega keskkonnale enam kulu ei tekitata.

39. Kehtib küll kohustuslik liikluskindlustus, kuid kõik mootorsõidukitega aset leidvad juhtumid

ei ole kohustusliku liikluskindlustuse juhtumid. Võib väita, et inimestel on võimalik oma vara

hävimise ja varguse vastu kindlustada ja seeläbi riske maandada. Kui maksumaksjal on vabatahtlik

sõidukikindlustus, võetakse kindlustusjuhtumi korral kahju hüvitamisel arvesse ka uue sõiduki

soetamiskulu. Selle kulu osa võib olla ka uue sõiduki soetamisel makstav registreerimistasu

(hüvitise suurus oleneb kindlustuslepingust) või makstakse lihtsalt välja lepingus kokku lepitud

summa. Hüvitis võib, kuid ei pruugi katta auto registreerimistasu.

40. See, et maksumaksjal on võimalik sõiduk vabatahtlikult kindlustada, ei võta riigilt kohustust

kehtestada õigusaktid, mis oleksid proportsionaalsed ning millega koheldaks maksumaksjaid

ühetaoliselt ja õiglaselt. Riik ei tohiks panna eelisolukorda inimesi, kes jaksavad lisaks

registreerimistasule, mootorsõidukimaksule ning kohustuslikule liikluskindlustuse maksetele

tasuda ka vabatahtliku sõidukikindlustuse makseid. Mõistlikud ja õiglased maksureeglid tuleb luua

olenemata sellest, kas inimene suudab või ei suuda tasuda täiendavaid vabatahtliku

liikluskindlustuse lepingu makseid.17

13 Kui sõiduk ostetakse välisriigist, tuleb teiselt sõidukilt maksta ka mootorsõidukimaksu (aastamaksu). 14 Vt artiklit „Üksi sügava puudega poega hooldav pensionär peab invabussi eest maksma üle 800 euro automaksu“. 15 Nt kohustusliku liikluskindluse raames liikluskindlustusjuhtumi korral mootorsõidukimaksu hüvitamise kohta vt

https://www.lkf.ee/et/kindlustamise-tavad/mootorsoidukimaksu-ja-registreerimistasu-huvitamine. 16 Mootorsõidukimaksu seaduse eelnõu 364 UA esimese lugemise seletuskiri. 17 Soomes saab registreerimistasu tagasi küsida näiteks dokumentide alusel, mis tõendavad, et auto on pärast

kahjujuhtumit maha kantud või mingil muul põhjusel hävinud. Vt https://www.vero.fi/en/individuals/property/car-

tax/reduction-based-on-a-vehicles-period-of-use/.

8

IV. Ettepanekuga arvestamise võimalused

41. Riigikogul on võimalik luua õiguslik alus mootorsõidukimaksu proportsionaalseks

arvestamiseks vastavalt liiklusregistris registreeritud päevade arvule ka juhul, kui mootorsõiduki

ajutise kustutamise kanne või liiklusregistrist kustutamise kanne (nt hävimise, lammutamise

tagajärjel) tehakse maksustamisperioodi jooksul.18

42. Kui Riigikogu ei pea päevapõhist maksuarvestust mingil põhjusel võimalikuks, võib kaaluda

näiteks kvartalipõhist maksuarvestust. See tähendab, et kui mootorsõidukiga midagi juhtub (see

varastatakse või hävib), oleks isik maksust vabastatud alates järgmisest kvartalist. Ka

raskeveokimaksu võetakse kvartali kaupa (vt raskeveokimaksu seaduse § 5 lõige 1). Kui

raskeveokiga midagi juhtub ja see registrist kustutatakse, siis maksu küll ei tagastata, kuid järgmise

kvartali eest sõidukiomanikul maksu tasuda ei tule. Suurbritannias hüvitab riik varastatud auto

omanikule maksu täiskuude eest, mis jäävad maksustamisperioodi lõpuni.19

43. Registreerimistasuga seotud probleemide lahendamiseks tuleb luua alus, mis võimaldaks

mootorsõiduki hävimise või varguse korral sõiduki registreerimistasu tagastada.

44. Tekib küsimus, mitu aastat pärast registreerimistoimingut peaks võtma arvesse seda, et auto

on hävinud või varastatud. Seda saab Riigikogu otsustada erinevaid asjaolusid kaaludes.

45. Leian, et kui mootorsõiduk hävib vahetult pärast registreerimistasu maksmist, on

registreerimistasu tagastamata jätmine ilmselgelt ebaproportsionaalne lahendus. Ilmselt oleks

põhjendatud, kui riigile jäetaks registreerimistoimingute kulule vastav summa ning ülejäänud osa

registreerimistasust tagastataks maksumaksjale. Kuidas tuleks määrata tagastamise aeg ja

tagastatava summa suurus, saab otsustada vaid Riigikogu.

46. Kui sõiduk viiakse välisriiki, on võimalik registreerimistasu tagasi küsida 60 päeva jooksul

pärast sõiduki registrist kustutamist. Tasu on võimalik tagasi küsida sõiduki eest, mille

esmaregistreerimisest pole möödunud rohkem kui 10 aastat. Rahandusministeerium selgitas, et

välisriiki viidud sõidukite registreerimistasu tagastamisega soovitakse vältida topeltmaksustamist.

Riigikogul on võimalik kaaluda, kas lähtuda samasugustest tähtaegadest ka muude juhtumite

reguleerimisel.

47. Kokkuvõtvalt, mootorsõiduki eest, mis on varastatud, hävinud või mida omanik ei saa kasutada

muudel temast mitteolenevatel asjaoludel (näiteks mootorsõiduk on konfiskeeritud), on

ebaproportsionaalne võtta maksu terve maksustamisperioodi eest. Ebaproportsionaalne on võtta

ka täiel määral registreerimistasu, kui mootorsõiduk on vahetult pärast registreerimistasu võtmist

hävinud või varastatud. Nii maksu kui ka registreerimistasu võtmine sellises olukorras on ühtlasi

vastuolus ühetaolise maksustamise põhimõttega.

18 Näiteks Soome seadus nimetab maksustamisperioodi ühe lõppemise alusena olukorda, kus sõiduki teelt

kõrvaldamine või lõplik eemaldamine on kantud registrisse. Samal päeval maksukohustus lõpeb (Vt Soome

mootorsõidukimaksu seaduse § 8). Soomes lõpeb maksustamisperiood ka omanikuvahetuse korral: auto müüja ei pea

sõiduki müümise järel enam mootorsõidukimaksu maksma, järgmisel päeval pärast sõiduki ostmist hakkab maksu

maksma ostja. Vt. Soome Q and A about vehicle tax. Vastus küsimusele: „I am selling the vehicle, who is liable to pay

the vehicle tax on the day of sale“. 19 Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi maksutagastuse kohta sõiduki varguse korral vt

https://www.gov.uk/what-to-do-if-your-vehicle-has-been-stolen/vehicle-tax-refund.

9

V. Põhiõigus menetlusele ja korraldusele

48. Liiklusseaduses puuduvad sõiduki registreerimise tasu administreerimist reguleerivad

üldsätted. Seetõttu ei taga liiklusseadus ka PS §-s 14 sätestatud põhiõigust menetlusele ja

korraldusele. Näiteks riigilõivuseaduse §-des 12˗18 on reguleeritud olukorrad, kus riigilõivu on

tasutud ekslikult valesti: millistel alustel sel juhul riigilõiv tagastatakse, kuidas vajadusel riigilõivu

sisse nõutakse jms.

49. Praegu pole reguleeritud näiteks olukorda, kui sõiduki omanik ei vahetu, aga registreerimistasu

on makstud (näiteks loobub isik registreerimistoimingust, taganeb sõiduki müügilepingust jms).

Pole reguleeritud ka olukorda, kus registreerimistasu on makstud ekslikult valesti, kuid toiming

on siiski tehtud ning viga avastatakse hiljem. Pole sätteid, mille alusel saaks sellisel juhul

registreerimistasu korrigeerida ja tagastada või sisse nõuda.20

50. Kuna registreerimistasu on sätestatud liiklusseadusega (mis pole maksuseadus) ning

liiklusseaduses pole maksukorralduse seadusele viidatud, siis maksukorralduse seadus sellele

tasule ei kohaldu. Näiteks teiste liiklusseaduses sätestatud avalik-õiguslike tasude (viivistasu,

teekasutustasu) administreerimise küsimused on osaliselt reguleeritud liiklusseaduses ning

viidatud on ka maksukorralduse seadusele (nt LS § 188 lg 8, § 189 lg 4) või korrakaitseseadusele

(LS § 19011 lg 2).

VI. Lisamärkused

51. Milline on õiglane ja ühiskonna liikmetele jõukohane maksusüsteem, otsustab Riigikogu.

Üldkehtivat reeglit maksusüsteemi õigluse või ühiskonna arengu seisukohalt kasulikkuse

hindamiseks ei ole. Seesugused hinnangud sõltuvad maailmavaatest ja huvidest. Seepärast on

maksude vaidlustamine põhiseaduslikkuse järelevalve korras piiratud. Õiguskantsler ega kohus ei

saa rahvaesinduse asemel otsustada, mis on Eesti jaoks õige ja hea. Seega on Riigikogul

maksusüsteemi kujundamisel avar otsustusruum. See otsustusruum ei ole siiski täiesti piirideta:

omandiõigust, kodule erilise tähenduse omistamist, lasterikaste perede väärtustamist, puuetega

inimeste toetamist ja teisi põhiseaduse sätteid tuleb arvestada. Põhiõiguste ja kaitstavate

väärtustega arvestamist saab põhiseaduslikkuse järelevalve korras kontrollida.

52. Mootorsõidukimaksu ei saa üldistel alustel küll pidada konfiskeerivaks, kuna mediaanmaks on

küllaltki madal (116 eurot). Teisalt on paljudes pikaajalise automaksu traditsioonidega riikides

näiteks puuetega inimestele ette nähtud maksuvabastused.21 Mõistagi kaalub iga riik

maksusoodustuste kehtestamisel oma ühiskonna vajadusi ja võimalusi, ühistranspordi

kättesaadavust jm olulisi asjaolusid ehk üks ühele teise riigi lahendusi üle võtta ei saa. Siiski võib

lasterikastele peredele ja puuetega inimestele erandite puudumine tingida vajaduse automaksu

tõttu hädavajalikust sõidukist loobuda ning konkreetsetel juhtudel võib see põhjustada

põhiseadusvastase olukorra. Seesugustele olukordadele viitavaid kaebusi on jõudnud nii

õiguskantsleri ametkonda kui ka halduskohtutesse. Põhiseadus kohustab lasterikaste perede ja

puuetega inimeste eest eriliselt hoolt kandma.

20 Riigikohus tunnistas 2007. a piisavalt tõhusa varumakse menetluse puudumise tõttu põhiseadusvastaseks nt

vedelkütusevaru seaduse. RKPJKo 08.10.2007, 3-4-1-15-07. 21 Soome mootorsõidukimaksu seaduse §-d 35-36, Saksa mootorsõidukimaksu seaduse § 3a, samuti kehtib

maksuvabastus Ühendkuningriigis. Sageli on maksuvabastusi tehtud ka vanasõidukitele ning muul põhjusel ajutiselt

liikluses kasutatavatele sõidukitele.

10

53. Kuivõrd maksuteated on juba välja saadetud, ei pruugi erandite puudumise

põhiseadusvastaseks tunnistamine kõikide puudutatud inimeste probleemi lahendada. Asi on

selles, et maksuteated kui haldusaktid jääksid kehtima ka siis, kui Riigikohus tunnistaks erandite

puudumise põhiseadusvastaseks (enamasti pole Riigikohtu otsused tagasiulatuva jõuga).

54. Vaid Riigikogu saab otsustada, millised need erandid on, ning kehtestada seaduses asjakohased

normid. Mootorsõidukimaksu tasumisest pääsemise lootus võib olla neil, kes on maksuteate

halduskohtus vaidlustanud.

55. Eelöeldut arvestades palun Riigikogul kaaluda erandite kehtestamist, et lasterikkad pered ja

puuetega inimesed ei peaks neile hädavajalikust autost loobuma. Võimalik, et konkreetsete

asjaolude põhjal algatab halduskohus põhiseaduslikkuse järelevalve. Kui Riigikohus

konkreetsetest asjaoludest lähtudes leiab, et erandite puudumine on põhiseadusvastane,

tunnistatakse erandite puudumine põhiseadusvastaseks kõikide maksumaksjate suhtes ja

Riigikogul tuleb seejärel need erandid sätestada.

Austusega

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Madise

Kristi Lahesoo 693 8409

[email protected]