Vastus selgitustaotlusele

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee / registrikood 70004235

Lp Julia Apurina

[email protected]

Teie 07.02.2025 Meie 27.02.2025 nr 2.2-9/25/440-2

Vastus selgitustaotlusele

Andmekaitse Inspektsioon (AKI) sai Teie pöördumise seoses puhkusegraafiku kootamisel

soodustatud töötajate laste andmete töötlemisega. Küsite, kas on töötajatel õigus keelduda laste

kohta teabe tööandjale esitamisest ning kas on lubatud küsida lisaks laste vanusele ka nende

isikukoodi või sünniaega.

Esmalt selgitan, et Andmekaitse Inspektsioon ei saa selgitustaotlusele vastates anda konkreetsele

juhtumile siduvat õiguslikku hinnangut, see on võimalik ainult järelevalvemenetluses.

Inspektsiooni kohustus on märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse

pöördumise esitamise seaduse (MSVS) §-st 3 tulenevalt anda õigusalaseid selgitusi.

Isikuandmete töötlemisel peab andmetöötleja (sh tööandja) alati järgima isikuandmete kaitse

üldmääruse (IKÜM) artiklis 5 toodud isikuandmete töötlemise põhimõtteid, milleks muu hulgas

on seaduslikkuse, eesmärgipärasuse ja minimaalsuse põhimõtted. Nende kolme põhimõtte järgi

peab igasugune isikuandmete töötlemine olema alati seaduslik, toimuma kindlaksmääratud

eesmärgil ning ainult ulatuses, mis on selle konkreetse eesmärgi täitmiseks vajalik. Isikuandmete

töötlemise seaduslikkuse alused on toodud IKÜM artiklis 6. Kui alus andmetöötluseks puudub,

siis andmeid töödelda ei tohi. Seda, millisel õiguslikul alusel ja eesmärgil andmetöötlust läbi

viiakse, peab IKÜM art 5 lõike 2 kohaselt selgitama ja tõendama andmetöötleja ehk ettevõte ise.

Töösuhetes on peamised õiguslikud alused lepingu täitmine (art 6 lg 1 punkt b) ja õigustatud huvi

(art 6 lg 1 punkt f).

Tööandja võib isikuandmeid töösuhtes töödelda töötajaga sõlmitud lepingu täitmiseks niivõrd kui

see on vajalik seatud eesmärkide saavutamiseks. Töölepingu seaduse kohaselt teatab töötaja

tööandja soovil tööandjat kõigist töösuhtega seonduvatest olulistest asjaoludest, mille vastu

tööandjal on õigustatud huvi1. Eelpoolkirjeldatud aluste kõrval tuleneb paljude isikuandmete

töötlemise, sh edastamise kohustus erinormidest ja -seadustest (näiteks maksuseadused, tervishoiu

korraldust reguleerivad seadused).2

TLS § 69 lõige 7 annab töötajale õiguse nõuda põhipuhkust talle sobival ajal, kui see tuleneb tema

isiklikust või perekondlikust olukorrast. TLS § 28 lõike 2 punkti 3 kohaselt on tööandja kohustatud

töötajale puhkust võimaldama, kui töötaja selleks soovi avaldab. Samal ajal peab tööandja tagama,

et tal oleks vajalik teave, et oma kohustusi korrektselt täita.

TLS § 15 lõike 2 punkti 8 kohaselt on töötajal kohustus tööandja nõudmisel teavitada teda kõigist

töösuhtega seotud olulistest asjaoludest, mille vastu tööandjal on õigustatud huvi. Siin kehtivad

1 Töölepingu seadus (TLS) § 15 lg 2 p 8 2 Nii näiteks on seadustega reguleeritud, milliseid andmeid peab iga tööandja edastama Maksu- ja Tolliametile,

Tööinspektsioonile, Tervisekassale jt.

2 (2)

kaks põhimõtet: esiteks peab tööandja ise algatama vajalike andmete kogumise, küsides ainult neid

andmeid, mis on töökorralduse seisukohalt vajalikud. Teiseks on töötajal kohustus anda tööandjale

ainult need andmed, mille osas on õigustatud huvi.

Täpsustan, et kui tööandjal on huvi mingite töötajate isikuandmete töötlemise vastu, ei tähenda

see automaatselt ka seda, et ta saab isikuandmete töötlemisel automaatselt tugineda õigustatud

huvi alusele. Vastutava töötleja huvi õigustatus on vaid lähtepunkt ehk üks elementidest, mida

tuleb analüüsida ning see, kas õigustatud huvi alusele saab tugineda, sõltubki andmetöötleja ja

andmesubjekti huvide tasakaalustamise tulemusest.3

Puhkuste ajakava koostamisel tuleb arvestada TLS § 69 lõikes 7 sätestatud töötajate õigusega

määrata puhkuse aeg endale sobivalt. Samas ei ole Andmekaitse Inspektsiooni hinnangul tööandjal

kohustust neid asjaolusid ise välja selgitada – töötaja otsustab ise, kas ja millal ta oma seaduslikku

õigust kasutada soovib.

Probleeme võib tekkida juhul, kui töötaja ei avalda puhkuste ajakava koostamise ajal asjaolusid,

mis annaksid talle õiguse puhkust kindlal ajal nõuda, kuid esitab hiljem taotluse puhkuse

saamiseks ajakavas märgitust erineval ajal. See võib juhtuda mitmel põhjusel: töötaja ei pruugi

olla teadlik teda puudutavast õigustavast asjaolust või ei ole see puhkuste ajakava koostamise

hetkel veel ilmnenud (nt rasedus, TLS § 69 lg 7 punktid 1 ja 2). Samuti võib töötaja lihtsalt oma

õigustest mitte teadlik olla.

Selliste olukordade vältimiseks on tööandjal soovitatav puhkuste ajakava koostamise käigus

töötajaid nende õigustest teavitada, et aidata neil teadlikult oma võimalusi kasutada ja vältida

hilisemaid arusaamatusi.

On olemas ka olukord, kus töötaja võib teadlikult varjata teatud asjaolusid, näiteks rasedust, et

hiljem siiski oma õigusi kasutada (näiteks juhul, kui katseaeg on veel kestmas). TLS § 15 lõige 1

kohaselt on töötajal kohustus täita oma tööülesandeid tööandja suhtes lojaalselt. Lojaalsuskohustus

on määratletud ka võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lõike 1 ja § 76 kaudu. Lojaalsus tähendab, et

lepingulised kohustused tuleb täita vastavalt kokkuleppele või seadusele, järgides hea usu ja

mõistlikkuse põhimõtteid ning arvestades tavasid ja praktikat. Seega peaks töötaja puhkuste

ajakava koostamisel esitama andmeid heas usus ja tegema koostööd tööandjaga, et aidata täita

tööandja kohustusi, nagu on sätestatud VÕS § 23 lõike 2 järgi.

Kõigest eeltoodust lähtudes tuleb enne andmete kogumist veenduda, et kogutakse vaid minimaalne

ja vajalik teave ning töötajad on sellest teavitatud. Töötajal on õigus taotleda puhkust endale

sobival ajal isiklikel või perekondlikel põhjustel ning kohustus informeerida tööandjat töösuhtega

seotud olulistest asjaoludest.

Tööandjal on soovitatav puhkuste ajakava koostamisel töötajaid nende õigustest teavitada, et

ennetada võimalikke arusaamatusi. Lepingulisi kohustusi tuleb täita vastavalt kokkuleppele ja

seadusele, järgides hea usu ning mõistlikkuse põhimõtteid.

Loodan, et minu selgitustest on abi.

Lugupidamisega

Jekaterina Aader

jurist (tiimijuht)

peadirektori volitusel

3 Seda, kuidas õigustatud huvi täpselt hinnata, on Andmekaitse Inspektsioon selgitanud eraldi juhendis, mis on leitav

siit.