Arvamuse avaldamine eelnõule (veterinaarseadus)

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee / registrikood 70004235

Lp Kadri Kabel

Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium

[email protected]

Teie 06.02.2025 nr 1.4-1/92 Meie 27.02.2025 nr 2.3-4/25/414-2

Arvamuse avaldamine eelnõule (veterinaarseadus)

Täname, et saatsite Andmekaitse Inspektsioonile (AKI) arvamuse avaldamiseks veterinaarseaduse

(VS) muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Meil on esitatud

eelnõu osas järgmised tähelepanekud.

1. Andmekogus sisalduvate kontaktandmete kasutamine

AKI selgitab, et andmekogus sisalduvate isikuandmete kasutamise eesmärk peab olema kooskõlas

andmekogu asutamise eesmärgiga ehk isikuandmete kasutamine on lubatud ainult seaduses või

selle alusel antud õigusaktis sätestatud ülesannete täitmiseks (AvTS § 43¹ lg 1).

AKI hinnangul ei ole eelnõuga kavandatav veterinaararstide ja loomapidajate (sh

lemmikloomapidajate) kontaktandmete kasutamine eelviidatud isikute teavitamiseks ja seirete

ning küsitluste korraldamiseks kooskõlas vastavate andmekogude eesmärkidega ning nimetatud

isikuandmete sellisel viisil kasutamiseks puudub seega õiguslik alus.

1.1.Veterinaararstide register

Eelnõu punktiga 6 täiendatakse VS paragrahvi 21 lõikega 5¹ järgmises sõnastuses: „(5¹) Vastutaval

töötlejal on õigus kasutada veterinaararstide registris registreeritud isiku kontaktandmeid sellele

isikule vastutava töötleja tegevusega seotud teate, nagu näiteks loomataudi ohu teade,

loomatauditõrje toimingu tegemiseks kaasabi osutamise vajaduse teade ja muu selline teade,

saatmiseks või loomatervise valdkonnas seire või küsitluse korraldamiseks.“ Seletuskirjas on

selgitatud, et säte on vajalik selleks, et PTA-l oleks õigus veterinaararstidele saata teavitusi olulistel

teemadel, nagu näiteks loomataudi oht, volitatud veterinaararstina tegutsemise või loomatauditõrje

toimingu tegemiseks kaasabi osutamise vajadus, loomatervise valdkonnas seire või küsitluse

korraldamine jne.

Haldusorgan ei tohi andmekogu pidada oma pädevusse mitte kuuluvate ülesannete tarvis. Riiklik

veterinaararstide register on asutatud VS § 21 alusel. Registri eesmärgid on ammendavalt loetletud

nimetatud paragrahvi lõikes 2 ning nende hulgas ei leidu veterinaararstide teavitamist ega seirete

või küsitluste korraldamist. Lisaks sellele ei kuulu selline teavitamine või seirete ja küsitluste

läbiviimine registri vastutava töötleja ehk PTA-le seadusega ettenähtud avalike ülesannete hulka.

VS § 57 lg 3 näeb ette, et loomataudi ohu korral teavitab Põllumajandus- ja Toiduamet elanikkonda

massiteabevahendi kaudu vajadusest rakendada asjakohaseid loomatauditõrje meetmeid.

Seadusega ei ole ettenähtud isikupõhine teavitamise kohustus.

2 (3)

Järelikult eelnõu punktis 6 ettenähtud isikuandmete kasutamise eesmärk on vastuolus

veterinaararstide registri pidamise eesmärgiga ega lähtu PTA seaduslike ülesannete täitmise

vajadusest.

1.2.Loomade register (praegune põllumajandusloomade register)

Eelnõu punktiga 24 täiendatakse VS paragrahvi 34 lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Loomade

registri volitatud töötlejal on õigus kasutada loomade registris registreeritud isiku kontaktandmeid

sellele isikule volitatud töötleja tegevusega seotud teadete, nagu näiteks loomatervise alase ohu

teade, loomade registriga seotud muudatuse teade, andmete ajakohasena hoidmise teade ja muu

selline teade, saatmiseks või loomatervise valdkonnas seire või küsitluse korraldamiseks.”.

Seletuskirjas on selgitatud, et säte on vajalik selleks, et PRIA-l oleks õigus loomapidajale saata

näiteks järgmist teavet: loomatervise alase ohu teade; loomatervise valdkonnas seire või küsitluse

korraldamise teade; PRIA registritega seotud muudatuse teade; PRIA registritega seotud tõrgete

tekkimise ja lahendamise teavitamise teade (näiteks trükikojas 18 veisepasside printimise

probleem); seadusest tuleneva kohustuse täitmise meeldetuletuse teade (näiteks loomade arvude

teatamine); seadusest tuleneva nõude rikkumise teade (näiteks registriandmete esitamise

hilinemine); andmete korrektsuse ja ajakohasena hoidmise teade (näiteks veterinaarsertifikaadi

väljastamise korral loomade liikumise andmete registrisse kandmiseks esitamise vajadus);

loomapidaja surma korral teade perekonnale (teade registris oleva teabe uuendamise vajaduse

kohta – kes on uus loomapidaja); toetuse taotlemise võimaluse teade (eriti erakorraliste toetuste

puhul, mis on suunatud kindlale loomaliigile/kategooriale).

Sarnaselt veterinaararstide registriga ei ole ka loomade registris olevate kontaktandmete

kasutamine teavitamise ning seirete ja küsitlusete korraldamiseks kooskõlas andmekogu

eesmärgiga. PRIA põhimäärusest tulenevalt ei kuulu loomapidajate teavitamine PRIA tegevusest,

loomade registriga seotud muudatustest jm eelnõu punktis 24 nimetatud tegevused PRIA

ülesannete hulka.

Eriti kahtlusttekitav on seadusandja soov teavitada loomapidaja perekonda loomapidaja surma

korral teabe uuendamise vajadusest. Jääb täiesti arusaamatuks, kuidas soovitakse surnu perekonda

teavitada surnu kontaktandmete kaudu (ei saa eeldada, et teistel isikutel on juurdepääs surnu

kontaktidele). Või siis seadusandja sooviks on, et PRIA selgitaks välja surnud loomapidaja

sugulussuhted ning teavitaks perekonnaliikmeid otse nende kontaktide kaudu? Samas jääb

selgusetuks, keda konkreetselt tuleks ikkagi teavitada. Etteruttavalt selgitab AKI, et selliseks

andmetöötluseks puudub seaduslik alus. AKI ei näe, et sellise teavitamise jaoks kontaktandmete

kogumine oleks üldse aktsepteeritav. Teabe uuendamise kohustus tekib vastavalt seadusele looma

uuel omanikul, kelleks ei pruugi üldse saada surnu perekonna liige.

Juhul, kui andmekogus sisalduvate kontaktandmete kasutamise eesmärgiks on isikute täiendav

teavitamine, seirete ja küsitluste korraldamine, peab sellise õiguse kehtestamine olema põhjalikult

kaalutud ja vajalik. AKI leiab, et eelnõus ei ole sellist vajadust veenvalt põhjendatud ei

veterinaararstide registri ega loomade registri osas. Juhul, kui isikutega eelnimetatud eesmärkidel

ühenduse võtmine siiski kehtestada, on see võimalik ainult juhul, kui isik on andnud selleks

nõusoleku ning ka siis peab isikule jääma võimalus nõusolek igal ajal tagasi võtta. Palume eelnõu

vastavalt muuta.

2. Andmete õigsus

Loomade registri andmete õigsuse eest vastutab andmete esitaja ehk veterinaar ja loomapidaja

ühiselt. Seadusega on pandud kohustus ja tähtaeg infot edastada. Samas seletuskirjas on

täpsustatud, et üldjuhul uuenevad enamik loomapidaja ja lemmikloomapidaja kohta kogutavad

andmed automaatselt, kui isik neid andmeid rahvastiku- või äriregistris uuendab, ning riigi

lemmikloomaregistris ei pea riigi jaoks andmeid topelt uuendama. Ehk VS paneb sisuliselt

3 (3)

loomapidajale kohustuse uuendada rahvastikuregistris andmeid ja seda siis VS-s ettenähtud tähtaja

jooksul. Nimetatud lähenemine ei ole õiguspärane, kuna rahvastikuregistri andmete uuendamine

on juba reguleeritud rahvastikuregistri seadusega.

Arusaamatuks jääb veel see, mis saab siis, kui loomaomaniku poolt loomade registrisse sisestatud

andmed erinevad rahvastikuregistri andmetest. Kas siis need kirjutatakse automaatselt üle

vastavalt rahvastikuregistri andmetele? Või loomapidajal on ikkagi võimalus ise määrata, milliseid

kontaktandmeid ta kasutab oma üldiste kontaktandmetena (rahvastikuregistris) ning millised ta

märgib loomade registris. AKI hinnangul peaks see võimalus siiski inimesel olema, kuna võib

juhtuda, et see, kellega loom reaalselt elab, ei ole see, kes on ennast looma omanikuna

registreerinud (nt looma omanikuks on poeg ja loom elab enamus ajast omaniku maakodus

omaniku vanematega ning looma omanik on otsustanud, et loomade registris oleks mõistlik

näidata looma tegeliku viibimiskoha aadress).

AKI soovitab hoolega vaadata üle loomade registrisse andmete kandmist reguleerivad sätted ning

korrigeerida neid viisil, mis võimaldab aru saada, kuidas reaalselt peab olema tagatud loomapidaja

andmete õigsus.

3. Isikuandmete säilitamine

Eelnõu punktiga 28 sätestatakse, et loomade registrisse kantud käesoleva paragrahvi lõike 1

punktide 7 ja 8 kohaselt looma ja tema pidaja kohta kogutud andmeid ning nende alusdokumente

säilitatakse üks aasta arvates looma surma kohta kande tegemisest või 20 aastat arvates looma

kohta registrisse kantud sünnikuupäevast. Logisid säilitatakse loomade registri põhimääruses

sätestatu kohaselt.

Seletuskirjas on selle kohta selgitatud, et üks aasta on piisav ajavahemik andmete koondamiseks

erinevate rikkumismenetluste või vaidluste lahendamise tarbeks. Seejuures ei ole kuidagi

selgitatud, miks juhul, kui looma surma kohta kanne puudub, peab andmeid säilitama tervelt 20

aastat. Konkreetse tähtaja määramise põhjendus peab olema toodud seletuskirjas ning sellest peab

olema üheselt selge, miks ei piisa andmete säilitamisest lühema aja jooksul. Palume eelnõu

seletuskirja vastavalt täiendada.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Virve Lans

valdkonnajuht

peadirektori ülesannetes

Irina Meldjuk

[email protected]

+372 6274108