Kiri

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Kose Vallavalitsus

[email protected]

Hariduse tn 1

75101, Harju maakond, Kose vald,

Kose alevik

Teie 17.02.2025 nr 474752

Meie 27.02.2025 nr 7.1-2/25/2667-2

Lepiku karjamaa kinnistu ehitusloa eelnõu

kooskõlastamine märkustega

Olete esitanud Transpordiametile kooskõlastamiseks Harju maakonna Kose valla Kanavere küla

Lepiku karjamaa kinnistu ehitusloa eelnõu (menetlus nr 474752).

Kinnistu (katastritunnus 33701:004:0088) asub riigitee nr 11204 Kolu-Habaja tee km 2,535-2,786

kaitsevööndis.

Ehitusluba antakse üksikelamu (EHR kood 121435216) ehitamiseks. Ehitusloa aluseks on Makto

OÜ koostatud projekt „Üksikelamu ehitusprojekt. Eelprojekt. Töö nr 34EP25“.

Oleme esitanud ettepanekud projekteerimistingimuste eelnõule ja nõuded riigiteega ühendamiseks

22.04.2022 kirjaga nr 7.1-2/22/8430-2.

Lähtudes ehitusseadustiku § 70 lg 3 ja § 99 lg 3, kooskõlastame ehitusloa eelnõu ja anname

nõusoleku teekaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kaldumiseks tingimusel, et eelnõud

täiendatakse kõrvaltingimusega haldusaktile: ristumiskoht peab olema välja ehitatud ja

Transpordiametile üle antud enne hoonele kasutusloa andmist.

Ehitamisel tuleb arvestada järgnevate asjaoludega.

1. Materjalide veod korraldada rajatava juurdepääsutee kaudu.

2. Vältida pinnase (muda, kruus jms) kandumist riigiteele. Vajadusel näha ette vastavaid

leevendavaid meetmeid, näiteks sõidukite puhastamine enne riigiteele sõitmist.

3. Transpordiamet ei võta kohustusi projektiga seotud rajatiste väljaehitamiseks.

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui ehitusluba ei ole selleks ajaks

välja antud, siis palume meid kaasata uuesti ehitusloa või projekteerimistingimuste menetlusse.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jana Prost

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

2 (2)

Lisa: - Lisa 1. 34EP25_EP_AR-3-01_Seletus - Lisa 2. 34EP25_EP_AS-4-02_Asend

Jana Prost

5792 4753, [email protected]

1/14

Üksikelamu ehitusprojekt EP staadiumis Harju mk, Kose vald, Kanavere küla, Lepiku karjamaa

Projekteerija: Makto OÜ Töö nr: 34EP25, v a 10.01.2025

HARJU MAAKOND

KOSE VALD

KANAVERE KÜLA

LEPIKU KARJAMAA

Ü K S I K E L A M U

E H I T U S P R O J E K T

Tellija: Timberelement Paigalduse OÜ

Projekteerija: Makto OÜ

Reg. Nr 16908902

MTR reg nr EEP005065

Telefon: +372 56242854

E-post: [email protected]

Vastutav pädev isik: Ago Pähn. Volitatud arhitekt, tase 7. Kutsetunnistus

nr 177605 EAL kehtib alates 16.12.2021

Koostaja: Maarja Braun

Töö nr: 34EP25

Projekti staadium: eelprojekt

PEETRI

29.01.2025

2/14

Üksikelamu ehitusprojekt EP staadiumis Harju mk, Kose vald, Kanavere küla, Lepiku karjamaa

Projekteerija: Makto OÜ Töö nr: 34EP25, v a 10.01.2025

Sisukord:

Seletuskiri:

1. Projekteerimise lähteandmed 3

2. Asukoht ja asendiplaaniline lahendus,

haljastus ja heakorrastus 3-4

3. Arhitektuurne lahendus 4-5

4. Konstruktiivne lahendus 6

4.1 Vundament ja põrand pinnasel 7

4.2 Välisseinad 7

4.3 Siseseinad 7

4.4 Aknad-uksed 7

4.5 Katus 8

4.6 Laed 8

5. Küte- ja ventilatsioon 8

6. Veevarustus ja kanalisatsioon 9

7. Elektrivarustus 10

8. Tuleohutus 10-11

9. Energiatõhususe miinimumnõuded, energiamärgis 12

10. Ehitustöödel ehitusjäätmete käitlemine 13-14

11. Hoone tehnilised näitajad 14

Graafiline osa:

Situatsiooniskeem M1:10000

Asendiplaan tehnovõrkudega M1:500

1.korruse plaan M1:100

Katuse plaan M1:100

Vaated M1:100

Lõige M1:100

Tehnilised tingimused

Projekteerimistingimused

3/14

Üksikelamu ehitusprojekt EP staadiumis Harju mk, Kose vald, Kanavere küla, Lepiku karjamaa

Projekteerija: Makto OÜ Töö nr: 34EP25, v a 10.01.2025

Seletuskiri

1. Projekteerimise lähteandmed

Käesoleva ehitusprojekti koostamise aluseks on Kose Vallavalitsuse poolt 26.aprill

2022 a väljastatud projekteerimistingimused, tellija esitatud hoone eskiis

üksikelamu projekteerimiseks ning Geodeesia Partner OÜ poolt september 2024.a

koostatud maa-ala plaan tehnovõrkudega, töö nr 1895-24.

Ehitusprojekti koostamisel on arvesse võetud järgmisi seaduseid, määruseid,

standardeid ja ehitusnorme:

• Riigikogu seadus- Ehitusseadustik, vastu võetud 11.02.2015

• Majandus- ja taristuministri määrus nr 97 – Nõuded ehitusprojektile, vastu

võetud 17.07.2015

• EVS 932:2017 Ehitusprojekt

• Riigikogu seadus- Looduskaitseseadus, vastu võetud 21.04.2004

2. Asukoht ja asendiplaaniline lahendus, haljastus ja heakorrastus

Projekteeritav üksikelamu asub Harju maakonnas, Kose vallas, Kanavere külas,

Lepiku karjamaa katastriüksusel tunnusega 33701:004:0088. Kinnistu sihtotstarbeks

on 100% maatulundusmaa, pindala kokku 76272 m², millest haritavat maad on 54632

m², looduslikku rohumaad 12700 m², metsamaad 5830 m² ning muu maad 3110 m².

Lepiku karjamaa katastriüksus piirneb põhjast Talve katastriüksusega, kirdest 11204

Kolu-Habaja tee katastriüksusega, kagust ja edelast Lepiku katastriüksusega.

Juurdepääs kinnistule toimub olemasoleva mahasõidu kaudu 11204 Kolu-Habaja

teelt, kinnistusiseselt viib projekteeritava majani olemasolev kruusa kattega tee ning

pinnastee. Kose valla üldplaneeringu kohaselt asub katastriüksus hajaasustuses

rohelise võrgustiku alal. Ehitisregistri andmetel paikneb katastriüksusel elamu (EHR

kood 121279917). Samuti asub kinnistul olemasolev hoone ning aedik. Mõlemad

hooned ning aedik kuuluvad säilitamisele. Projekteeritav hoone moodustab

olemasolevate hoonetega ühtse terviku ning õueala. Kinnistut läbib olemasolev

madalpinge õhuliin kaitsevööndiga 2+2 m. Kinnistul asub ka avalikult kasutatava tee

kaitsevöönd, mis jääb välja mõõdistatud ala piiridest. Projekteeritava hoone lähedal

katab maapinda muru ning lähedal asuvad üksikud puud ning võsa, hoonele ettejäävad

puud ning võsa nähakse ette likvideerida. Kõrghaljastuse raie v.a viljapuud tuleb

eraldi kooskõlastada kohaliku omavalitsusega. Ehitustööde käigus kahjustada saanud

murukate taastatakse. Ehitustööde käigus vajadusel rakendada kõrghaljastuse

kaitsemeetmeid puude vigastamise vältimiseks. Ümber hoone on abs-kõrguste

vahemik 62,0-62,5 m. Projekteerimise käigus on arvestatud projekteerimistingimustes

lubatud hoonestusalaga. Samuti on projekteerimise käigus arvestatud naaberhoonete

8m tuleohutuskujaga. Hoone peasissepääs on ette nähtud kirdest. Hoone 0,00 vastab

62,5 m absoluutkõrgusele. Ümber projekteeritava üksikelamu ehitusjärgse

vertikaalplaneerimisega anda pinnase kalded hoonest eemale. Keelatud on juhtida

sademevett ja drenaazivett naaber kinnistutele ja kanalisatsiooni. Kinnistule ei näha

ette rajada piirdeaedu. Autod saavad parkida kinnistusiseselt pinnasteel.

Katastriüksusele paigutatakse sissesõidu tee juurde kinnine segaolmejäätmete

prügikonteiner kohtkindlal alusel. Jäätmete äravedu teostab jäätmeveoluba omav

4/14

Üksikelamu ehitusprojekt EP staadiumis Harju mk, Kose vald, Kanavere küla, Lepiku karjamaa

Projekteerija: Makto OÜ Töö nr: 34EP25, v a 10.01.2025

jäätmevedaja. Biojäätmeid kogutakse eraldi ja kompostitakse enda kinnistu piirides.

Jäätmete käitlemisel lähtutakse Kose valla jäätmehoolduseeskirjast. Majandus-

joogivee hakkab antud eramu saama olemasoleva puurkaevu kaudu. Reoveed

kogutakse kokku ning suunatakse projekteeritavasse biopuhastisse. Kinnistul säilib ka

olemasolev kanalisatsiooni kogumismahuti. Elektriga liitumine toimub olemasoleva

elektri liitumiskilbi kaudu, mis asub kinnistul posti küljes.

3. Arhitektuurne lahendus

Arhitektuurse osa koostamisel on arvesse võetud järgmisi määruseid, standardeid ja

ehitusnorme:

• Majandus- ja taristuministri määrus nr 57- Ehitise tehniliste andmete loetelu

ja arvestamise alused, vastu võetud 5.06.2015

• EVS 842:2003 – Ehitise heliisolatsiooni nõuded

• Sisetööde RYL 2013 – Ehitustööde kvaliteedi üldnõuded. Hoone sisetööd

Kvaliteediklass II

• Maalritööde RYL 2012 – Ehitustööde kvaliteedi üldnõuded. Maalritööde

kvaliteedi üldnõuded ja viimistluskombinatsioonid. Kvaliteediklass II

• Sotsiaalministri määrus nr 42- Müra normtasemed elu- ja puhkealal,

elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise

meetodid, vastu võetud 4.03.2002

• Keskkonnaministri määrus nr 71- Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid, vastu võetud

16.12.2016

• Majandus- ja taristuministri määrus nr 3- Ehitamise dokumenteerimisele,

ehitusdokumentide säilitamisele ja üleandmisele esitatavad nõuded ning

hooldusjuhenditele, selle hoidmisele ja üleandmisele esitatavad nõuded,

vastu võetud 14.02.2020

Hoone kavandatav kasutusiga – 50 aastat (EPN 15.1).

Üksikelamu projekteerimisel on arvestatud projekteerimistingimustes kehtestatud

nõuetega ning piirkonnas väljakujunenud ehituslaadiga. Uus hoone sobitub visuaalselt

ja ruumiliselt ümbruskonna miljöösse nii materjalikasutuse kui ka mahtude osas.

Üksikelamu on projekteeritud 1-korruselise hoonena, üldmõõtudega 14,0 m ja 11,5 m,

ehitisealuse pinnaga 134,9 m². Hoones on suletud netopinda kokku 114,8 m².

Üksikelamu peasissekäik asub hoone kirdepoolse külje keskosas. Hoone

välisviimistluses domineerivad toonid on beez, punane ning valge.

Hoone kandvad seinad ehitatakse puitkarkassist, soojustatakse ning kaetakse väljast

poolt vertikaalsete viimistletud puidust voodrilaudadega. Sokkel kaetakse halli tooni

tsementkrohviga. Hoone välisseina sisepinnad kaetakse kipsplaatidega, mis

pahteldatakse ja värvitakse. Hoone siseseinad ehitatakse puitkarkassist ja kaetakse

kipsplaatidega, karkassi vahed täidetakse mineraalvillaga, et takistada heli ja müra

levikut. Sisepinna seinad on pahteldatud ja värvitud. San-ruumide seintes ja põrandal

on keraamilised plaadid. Laed pahteldatakse ja värvitakse. Hoonele on ette nähtud 30-

kraadine viilkatus, mille kandekonstruktsioon tehakse puidust, soojustatakse ning

mida katab punast tooni katusekivi. Vihmaveetorud ja –rennid on ette nähtud valget

5/14

Üksikelamu ehitusprojekt EP staadiumis Harju mk, Kose vald, Kanavere küla, Lepiku karjamaa

Projekteerija: Makto OÜ Töö nr: 34EP25, v a 10.01.2025

tooni. Aknaraamid on väljast poolt ette nähtud valget tooni ning PVC materjalist.

Põrand ehitatakse raudbetoonist ja soojustatakse alt 300 mm vahtpolüstüreeniga ning

viimistletakse puitparketiga, niisketes ruumides keraamilise plaadiga, mille all on ka

hüdroisolatsiooni kiht.

Eramus hakkab olema 4 tuba- avar elutuba koos köögiga, 3 magamistuba. Lisaks asub

hoones, tehnoruum, esik, tuulekoda, pesuruum+wc, eraldi wc ning koridor. Hoonel

hakkab olema ka terrass. Terrassile pääseb elutoa ning 1 magamistoa uste kaudu.

Terrasside põrandad ehitatakse sügavimmutatud puidust terrassilaudadest.

Piirdetarindite soojusjuhtivus

Tarind Max soojusjuhtivus (W/m2K)

Välisseinad 0,16

Pööninglagi 0,11

Aknad 0,8

Välisuksed 1,0

Põrand pinnasel 0,10

Piirdetarindite soojusjuhtivusega on projekteerimisel arvestatud ning mis kasutatavate

materjalide puhul on tagatud.

Piirdetarindite helipidavus

Tarind Õhumürapidavus R*w (dB)

Eluruumide välisseinad 55

Eluruumide vaheseinad 43

Piirdetarindite helipidavusega on projekteerimisel arvestatud ning mis kasutatavate

materjalide puhul on tagatud.

Kinnistu asub II müra kategooria alas. Tehnoseadmete poolt tekitatava välismüra

piirväärtusena rakendatakse tööstusmüra sihtväärtusi, milleks on päeval piirväärtus 50

dB ja öösel 40 dB. Soojuspumba projekteerimisel kütte lahendusena peab arvestama,

et välismüra normtasemed ja hoonesisesed müra normtasemed oleksid tagatud. Õhk-

vesi soojuspumbana tuleb kasutada sellist mudelit, millega peab olema tagatud müra

normtasemed. Müra tase väheneb soojuspumbast kaugemale minnes. Soojuspumba

välisosa on paigutatud naaberkinnistu hoonetest piisavalt kaugele, et tagada välismüra

normtasemed naaberhoonetega. Elu- ja magamisruumide müra normtasemed on

tagatud helipidavate seinakonstruktsioonidega. Soojuspumba siseosa paigaldatakse

tehnoruumi.

Ehitajal tuleb dokumenteerida kõik ehitustööd vastavalt majandus- ja taristuministri

14.02.2020 määrusele nr 3 ,,Ehitamise dokumenteerimisele, ehitusdokumentide

säilitamisele ja üleandmisele esitatavad nõuded ning hooldusjuhenditele, selle

hoidmisele ja üleandmisele esitatavad nõuded``.

6/14

Üksikelamu ehitusprojekt EP staadiumis Harju mk, Kose vald, Kanavere küla, Lepiku karjamaa

Projekteerija: Makto OÜ Töö nr: 34EP25, v a 10.01.2025

4. Konstruktiivne lahendus

Konstruktiivse osa koostamisel on arvesse võetud järgmisi määruseid, standardeid ja

ehitusnorme:

• EVS-EN 1990:2002+NA:2002 – Eurokoodeks: Ehituskonstruktsioonide

projekteerimise alused

• EVS-EN 1991-1-1:2002+NA:2002 ja EVS-EN 1991-1-1:2002/AC:2009 –

Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-1:

Üldkoormused. Mahukaalud, omakaalud, hoonete kasuskoormused

• EVS-EN 1991-1-3:2006+NA:2006 ja EVS-EN 1991-1-3:2006/AC:2009 –

Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-3:

Üldkoormused. Lumekoormus

• EVS-EN 1991-1-4:2005+NA:2007, EVS-EN 1991-1-4:2005/AC:2008, EVS-

EN 1991-1-4:2005/AC:2010, EVS-EN 1991-1-4:2005/A1:2010 ja EVS-EN

1991-1-4:2005/A1:2010+A1:2010/NA:2010 – Eurokoodeks 1:

Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-4: Tuulekoormus

• EVS-EN 1992-1-1:2005+NA:2007 ja EVS-EN 1992-1-1:2005/AC:2010 –

Eurokoodeks 2: Betoonkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1:

Üldreeglid ja reeglid hoonetele

• EVS-EN 1995-1-1:2005+NA:2007+A1:2008+NA:2009 ja EVS-EN 1995-1-

1:2005/A2:2014 – Eurokoodeks 5: Puitkonstruktsioonide projekteerimine.

Osa 1-1: Üldist. Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks

• Tarindi RYL 2010 – Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Kande- ja

piirdetarindid. Kvaliteediklass II

• Maa RYL 2010 – Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Pinnasetööd ja

alustarindid. Kvaliteediklass II

Tarindite tehnilised andmed

Monoliitsetes raudbetoonkonstruktsioonides kasutatakse järgmisi materjale:

Materjal Materjali klass

Betoon C25/30, C20/25 (kiudbetoon)

Armatuurteras A400H (A-III), A500, A-I,

armeerimiskiud

Puitkonstruktsioonides kasutatakse järgmisi materjale:

Materjal Materjali klass

Höövelmaterjal C24

Ehitise koormused

Lumekoormus EVS-EN 1991-1-3:2006 järgi on maapinnal sk=1,5 kN/m².

Tuulekoormus EVS-EN 1991-1-4 järgi, baasväärtus qref= 276 N/m2 (21 m/s).

Kõik antud koormuste väärtused on normatiivsed suurused, millega on

projekteerimisel arvestatud, mis kasutatavate materjalide puhul on tagatud.

7/14

Üksikelamu ehitusprojekt EP staadiumis Harju mk, Kose vald, Kanavere küla, Lepiku karjamaa

Projekteerija: Makto OÜ Töö nr: 34EP25, v a 10.01.2025

4.1 Vundament ja põrand pinnasel

Hoonele rajatakse madalvundament. Põrandabetooni sisse paigaldatakse

vesipõrandakütte torud. Kamina ja korstna jaoks näha ette tugevdatud vundament.

Vundamendi lahendus, armatuuri mõõdud ja betooni klass ja täpsed vajadused

arvutada insenerarvutustega. Soojustusena kasutatakse vundamendi ääres

vahtpolüstüreeni, sokli soojustamisel paksusega 100 mm. Põranda soojustamisel

kasutatakse sobivat vahtpolüstüreeni paksusega 300 mm. Plaadid paigaldatakse

ülekattega nii, et vuugid ei satuks kohakuti. Soojustuse ja betoonplaadi vahele

paigaldatakse ehituskile. Seoses alusmüüride rajamisega ülalpool külmumispiiri (-

1,2m), on vajalik vundamentide täiendav soojustamine külmakergete vältimiseks. See

teostatakse 100 mm vahtpolüstüreenist plaatidega 1m ulatuses ümber hoone

vundamendi välisperimeetrit. Sokli kõrgus maapinnast 200 mm. Ümber vundamendi

teostatakse tagasitäide.

Vastavalt ehitisregistri pinnase radooniriski kaardile asub katastriüksus kõrge

radooniriski alal. Enne ehitustegevuse alustamist tuleks teostada uuring ning vajadusel

võtta kasutusele radoonivastased meetmed.

4.2 Välisseinad

Hoone välisseinad ehitatakse puitkarkassist, vertikaalse sõrestikuna kasutatakse

puitu mõõtudega 45x195 mm. Vööna kasutatakse 45x195 mm puitu, mis

kinnitatakse vundamendi külge. Sõrestiku postid kinnitatakse vöö külge. Seespool

kasutatakse lisaks puitkarkassi 45x45 mm. Kahe sõrestiku vahel kasutatakse

aurutõkke kile, ülekatted teibitakse. Sõrestikud täidetakse mineraalvillaga.

Vertikaalne puitkarkass kaetakse väljastpoolt tuuletõkke kipsiga, mille peale

paigaldatakse vertikaalne tuulutusliist. Vertikaalse laudise korral kasutatakse lisa

karkassi. Kõige peale asetub ilmastikukindla lasuurse värviga viimistletud

vertikaalne puidvoodrilaud. Siseviimistlusena kasutatakse kipsplaatkatet, mis

viimistletakse.

4.3 Siseseinad

Hoone siseseinad ehitatakse puitkarkassiga ja kaetakse mõlemalt poolt

kipsplaatkattega. Tehnoruumi ja köögi seinad kaetakse lisaks kipsi all

ehitusplaadiga. Karkassi vahed täidetakse mineraalvillaga, et takistada heli ja müra

levikut. Vaheseintesse paigaldatakse peidetult tehnilised kommunikatsioonid.

Siseseinad viimistletakse toonvärviga või tapetseeritakse. Niisketes ruumides suure

koormusega seinte pinnad kaetakse hürdoisolatsiooni ja keraamiliste plaatidega.

Väiksema niiskuskoormusega seinte pindadele tehakse niiskustõke.

4.4 Aknad-uksed

Hoone aknad valmistakse PVC raamidega ja klaasitakse kirka 3x klaaspaketiga.

Elamu välisukse tegemisel kasutatakse puitu. Siseuksed on ette nähtud tahveluksed.

Avatäidete paigaldamisel lähtuda tootjapoolsetest juhistest ja soovitustest.

8/14

Üksikelamu ehitusprojekt EP staadiumis Harju mk, Kose vald, Kanavere küla, Lepiku karjamaa

Projekteerija: Makto OÜ Töö nr: 34EP25, v a 10.01.2025

4.5 Katus

Hoonele on projekteeritud 30-kraadise kaldega viilkatus. Katuse

kandekonstruktsiooniks on puidust fermid, mis on ühtlasi ka siseruumide lae

kandvaks elemendiks. Täpsema puitfermide joonise projekteerib puitfermide tootja.

Fermidele paigaldatakse hingav aluskate, sellele omakorda 28x45 mm distantsliist.

Roovitusena on kasutatud 45x45 mm puitmaterjali. Katusekatte materjaliks on

katusekivi.

Katusele näha ette vihmaveerennid- ja torud ning sissepääsude kohale lumetõkked.

4.6 Laed

Lae kandvaks elemendiks on puitfermid. Fermid kaetakse toa poolt aurutõkke kilega,

mille peale paigaldatakse roovitus, millele omakorda kinnitatakse kipsplaadid.

Soojustusena kasutatakse mineraalvilla paksusega 400 mm.

Pööningule pääsuks nähakse lakke rajada redeliga varustatud pööningu luuk

600x800 mm, asukoht täpsustada vastavalt fermide sammule. Samuti nähakse

otsafassaadile pööningu luuk 600x1000 mm.

5. Küte ja ventilatsioon

Küte ja ventilatsioon osa koostamisel on arvesse võetud järgmisi määruseid,

standardeid ja ehitusnorme:

• EVS 844:2022 Hoonete kütte projekteerimine

• EVS 860-1:2020 Tehniliste paigaldiste termiline isoleerimine. Osa 1:

Torustikud, mahutid ja seadmed. Isolatsioonimaterjalid ja -elemendid

• EVS 860-5:2023 Tehniliste paigaldiste termiline isoleerimine

• EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest

• EVS-EN 12792:2004 Hoonete ventilatsioon. Tähised, terminoloogia ja

tingmärgid

• CEN/TR 14788:2006 Hoonete ventilatsioon. Elamute

ventilatsioonisüsteemide projekteerimine ja dimensioneerimine

• Hoone tehnosüsteemide RYL 2010 – Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded.

Kvaliteediklass II

Üksikelamusse on projekteeritud lokaalne keskküte õhk-vesi soojuspumba baasil, mis

paigaldatakse tehnoruumi. Soojakandjaks vesipõrandaküte. Hoone vesipõrandakütte

torustik on plasttorudest. Vesipõrandakütte jaotuskollektor paigaldatakse tehnilise

ruumi seinale. Üksikelamus hakkab paiknema ka puiduküttel soojust salvestav kamin.

Soe tarbevesi saadakse tehnoruumi paigaldatavast veesoojendist. Veesoojendi saab

soojusenergia soojuspumbalt. Soe tarbevesi ja hoone küttetorustik peavad olema

eraldiseisvad.

Üksikelamule paigaldatakse soojustagastiga ventilatsioon. Ventilatsiooni agregaadi

kasutegur 83%, paiknemine tehnoruumis. Torud isoleeritakse soojustusmaterjaliga,

näiteks mineraalvillaga.

9/14

Üksikelamu ehitusprojekt EP staadiumis Harju mk, Kose vald, Kanavere küla, Lepiku karjamaa

Projekteerija: Makto OÜ Töö nr: 34EP25, v a 10.01.2025

6. Veevarustus ja kanalisatsioon

Veevarustus ja kanalisatsioon osa koostamisel on arvesse võetud järgmisi määruseid,

standardeid ja ehitusnorme:

• EVS 921:2022 Veevarustuse välisvõrk

• EVS 835:2022 Hoone veevärk

• EVS 846:2021 Hoone kanalisatsioon

• EVS 848:2021 Väliskanalisatsioonivõrk

• EVS-EN 1610:2015 Äravoolu- ja kanalisatsioonitorustike ehitamine ja

katsetamine

• RIL 77-2013 Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend

• EVS-EN 14154-2:2005+A2:2011 Veearvestid. Osa 2 Paigaldus ja

kasutamistingimused

• Riigikogu seadus- Veeseadus, vastu võetud 30.01.2019

• Keskkonnaministri määrus nr 61- Nõuded reovee puhastamise ning heit-,

sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta,

nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse

piirväärtused1 , vastu võetud 08.11.2019

Arvutuslik tarbevee vooluhulk – 0,5 m3/d

Arvutuslik reovee vooluhulk – 0,5 m3/d

Üksikelamu veega varustamine hakkab toimuma olemasoleva puurkaevu kaudu,

millega tuleb ühendada projekteeritav krundisisene väline veetoru. Veetoru

paigaldatakse 1.80 m sügavusele maapinnast. Peale ehitustöid tuleb teostada

veetorustiku surveproov. Veefiltrid ja veesõlm paigaldatakse tehnoruumi. Veesisend

viia läbi vundamendi kaitsehülsis (min DN60 mm) kuni veesõlmeni. Veesõlm on

paigaldatud kuiva ja valgustatud ruumi, kus temperatuur ei lange alla 4°C ja ei tõuse

üle 40°C.

Elamu kasutamisel tekkivad reoveed kogutakse kokku ja juhitakse rajatavasse

biopuhastisse. Hoonele on koostatud eraldi biopuhasti+imbväljaku projekt Ecovill

Grupp UÜ poolt, kuupäev jaanuar 2025, töö nr 2-2025.

Keelatud on juhtida sademevett ja drenaazivett naaber kinnistutele.

Sademeveed juhitakse hoonest eemale ja immutatakse pinnasesse kinnistusiseselt.

Hoonesisene veevarustuse- ja kanalisatsioonitorustik ehitada plastikust põrandaaluste

jaotustorustikena, mille otsad tuua iga san-seadme tarvis seina peale.

Kanalisatsioonitorustiku tuulutus tagada läbi katuse väljaviigu.

Soe tarbevesi saadakse tehnoruumi paigaldatavast veesoojendist. Veesoojendi saab

soojusenergia soojuspumbalt.

10/14

Üksikelamu ehitusprojekt EP staadiumis Harju mk, Kose vald, Kanavere küla, Lepiku karjamaa

Projekteerija: Makto OÜ Töö nr: 34EP25, v a 10.01.2025

7. Elektrivarustus

Elektrivarustus osa koostamisel on arvesse võetud järgmisi määruseid, standardeid ja

ehitusnorme:

• EVS-HD 60364-4-41: 2017 Madalpingelised elektripaigaldised

• EVS- HD 60364-5-54:2011/A11:2017 Madalpingelised elektripaigaldised

• EVS-HD 60364-7...: 2007 Madalpingelised elektripaigaldised

Üksikelamu varustamine elektrienergiaga saab toimuma olemasoleva elektrivõrgu

liitumiskilbi kaudu maa-aluse kaabliga tehnoruumi paigaldatavasse peajaotuskilpi,

mis tuleb maandada. Kinnistusisene maakaabel paigaldatakse maapinna joonest 1

meetri sügavusele. Kaabel paigaldatakse kogu ulatuses hülssi ning kaabli peale

paigaldatakse kaablist 30 cm kõrgusel asuv kollane hoiatuslint. Enne elektriseadmete

pingestamist peab omanik esitama võrguvaldajale teatise elektripaigaldise

kasutuselevõtu kohta.

Hoonesisene elektriinstallatsioon teostatakse süvispaigaldusena seintes ja lagedes.

Valgustite lülitid paigaldatakse põrandast 1,2m kõrgusele, pistikupesad 0,3m

kõrgusele põrandast, v a köögi töötasapinna pistikupesad, mis paigaldatakse 0,9m

kõrgusele põrandast.

8. Tuleohutus

Tuleohutuse osa koostamisel on arvesse võetud järgmisi määruseid, standardeid ja

ehitusnorme:

• Riigikogu seadus- Tuleohutuse seadus, vastu võetud 05.05.2010

• Siseministri määrus nr 17- Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded, vastu

võetud 30.03.2017

• EVS 812-3:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid

• EVS 812-2:2014+AC:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 2:

Ventilatsioonisüsteemid

• EVS 812-6:2012+A1:2013+AC:2016+A2:2017 Ehitiste tuleohutus. Osa 6:

Tuletõrje veevarustus

• EVS 812-7:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad

tuleohutusnõuded

• Siseministri määrus nr 10- Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise,

korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord

vastu võetud 18.02.2021

Antud üksikelamule nähakse ette moodulkorsten puiduküttel soojustsalvestava

kamina jaoks. Kamina ette kinnise küttekolde puhul tuleb paigaldada vähemalt 400

mm lai mittepõlev kaitse nt plekk, koldeava külgedele 100 mm laiune kaitse.

Korsten ehitatakse ühelõõrilise moodulkorstnana ja ehitamise käigus vaadata tootja

täpset juhist ning töid võib teostada selleks pädev isik. Korstna temperatuuriklass on

T600. Korstnale näha ette nõuetele vastavad puhastusluugid. Vahelaest ja katusest

läbiminekul tuleb paigaldada ümber moodulkorstna isolatsioon tulekindel

mineraalvill 100kg/m3 900C, paksus vastavalt moodulkorstna paigaldusjuhendile.

11/14

Üksikelamu ehitusprojekt EP staadiumis Harju mk, Kose vald, Kanavere küla, Lepiku karjamaa

Projekteerija: Makto OÜ Töö nr: 34EP25, v a 10.01.2025

Suitsukorsten ulatub katusekatte pinna suhtes 1 m kõrgemale, et oleks tagatud

tuleohutus ja tõmme.

Sisekliima tagamiseks saadav soojusenergia saadakse õhk-vesi soojuspumbalt.

Hoone kuulub TP-3 tuleohutusklassi ning on I kasutusviisiga (eluhooned). Hoone

peamine kasutusotstarve on 11101 Üksikelamu. Hoone eripõlemiskoormus jääb alla

600 MJ/m². Üksikelamus eraldiseisvad tuletõkkesektsioonid puuduvad.

Üksikelamusse paigaldatakse eluruumidesse üks 6 kg pulberkustuti. Hoonesse

paigaldatakse suitsu- ja vinguandurid. Hoonest suitsu eraldamiseks kasutatakse

avatavaid aknaid ja uksi. Elanike evakueerimiseks kasutatakse välisust,

hädaväljapääsudena kasutatakse vajadusel elamu aknaid. Üksikelamu seinte ja

lagede pindade tuletundlikus peab olema D-s2,d2. Põrandate tuletundlikkusele

nõudeid pole. Katusekatte tuletundlikuse klass on projekteeritud Broof(t2-t4).

Tehnoruumi tuletundlikkus peab olema järgmine: seinad ja lagi B-s1,d0, põrandad

DFL-s. Välisseina tuletundlikus soojustussüsteemil vähemalt D,d0; välisseina

välispinna tuletundlikus vähemalt D,d2; õhutuspilu välispinna tuletundlikus

vähemalt D,d2; õhutuspilu sisepinna tuletundlikus ei ole määratud.

Üksikelamut teenindavad tehnoseadmed (soojuspump, ventilatsiooniseade) asuvad

tehnoruumis. Kütteseadmeid võib ehitada ja paigaldada sellekohast kutsetunnistust

omav isik.

Tuleohutuskuja (vähemalt 8 m) naaberkinnistu hoonetega on tagatud.

Tulekustutuseks saadakse vesi lähimast hüdrandist, mis asub planeeritavast hoonest 5

km kaugusel mööda teed Oru külas. Kuna naaberhooned asuvad kaugemal kui 40 m,

siis sobib eelnevalt märgitud tuletõrjeveevõtukoha asukoht. Veevõtukohast peab

olema tagatud tulekustutusvesi 10 l/s 3 tunni jooksul ning kättesaadav aastaringselt.

Kasutatavate ehitusmaterjalide tuletundlikkus

Katusekate Broof(t2-t4)

Välisviimistlus/tuulutusõhkvahe D – s2, d2

Välisseina välispind D – s2, d2

Õhutuspilu välispind D – s2, d2

Kandekonstruktsioonid D – s2, D2

Soojustusmaterjalid D, d0

Siseviimistlusmaterjalid D – s2, D2

Sisepinna laed ja seinad D – s2, d2

Terrassi põrand Dfl-s1

Köögi õhupuhasti väljaviik A2-s1,d0

Tehnilise ruumi seinad ja lagi B - s1, d0

Tehniliseruumi põrand Dfl-s1

Installatsioonikaablid Dca – s2,d2,a2

12/14

Üksikelamu ehitusprojekt EP staadiumis Harju mk, Kose vald, Kanavere küla, Lepiku karjamaa

Projekteerija: Makto OÜ Töö nr: 34EP25, v a 10.01.2025

9. Energiatõhususe miinimumnõuded, energiamärgis

Energiamärgise miinimumnõuded, energiamärgis osa koostamisel on arvesse võetud

järgmisi määruseid, standardeid ja ehitusnorme:

• Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrus nr 63- Hoone energiatõhususe

miinimumnõuded, vastu võetud 11.12.2018

• Majandus- ja taristuministri määrus nr 36- Nõuded energiamärgise

andmisele ja energiamärgisele, vastu võetud 30.04.2015

Otstarbeka soojustuse määramisel lähtutakse hoone energiatõhususe nõuetest,

ruumide soojuslikust mugavusest ja hallituse ning kondensaadi vältimisest

külmasildadel, sisepindadel ja tarindites. Väikemajade soojustuse valikul võib aluseks

võtta järgmised lähteandmed: välisseinte soojajuhtivus 0,12–0,22 W(m2K), katuste ja

põrandate soojajuhtivus 0,1–0,15, akende ja uste soojajuhtivus 0,6–1,1 W(m2K),

kusjuures lõplikud valikud sõltuvad hoone kompaktsusest ning kütte- ja

ventilatsioonilahendustest.

Piirdetarindite soojusjuhtivus

Tarind Max soojusjuhtivus (W/m2K)

Välisseinad 0,16

Pööninglagi 0,11

Aknad 0,8

Välisuksed 1,0

Põrand pinnasel 0,10

Niiskuskonvektsiooni riskide vältimiseks tuleb tarindite kriitilised sõlmed (nt seina ja

katuse ühendus, katuslae auru- või õhutõkke jätkukohad, läbiviigud) teha praktiliselt

täiesti õhkupidavaks. Tehnosüsteemid tuleb projekteerida ja paigaldada nii, et oleks

tagatud nende pikaajaline ja efektiivne töötamine optimaalses tööpiirkonnas.

Üleliigseid soojakadusid tuleb vältida torustike ja soojussalvestite otstarbekohase

soojustusega. Hoonete energiavarustus peab olema energiatõhus. Hoonesse

paigaldatakse mitu soojusallikat. Hoone peamiseks küttesüsteemi tüübiks on õhk-vesi

soojuspump, soojuse jaotamine toimub vesipõrandakütte kaudu. Sekundaarseks

kütteallikaks on puiduküttel soojustsalvestav kamin elutoas. Ventilatsioonisüsteemi

tüübiks on soojustagastusega sundvenilatsioon ning jahutussüsteem puudub. Hoone

on 1-korruseline. Hoone köetav pindala on 114,8 m². Hoone tarbevee soojendamine

toimub soojuspumba abil. Hoone vajab energiat ruumide kütteks, tarbevee

soojendamiseks, valgustuseks ning seadmetele.

Hoonele on koostatud energiaarvutusel põhinev energiamärgis.

13/14

Üksikelamu ehitusprojekt EP staadiumis Harju mk, Kose vald, Kanavere küla, Lepiku karjamaa

Projekteerija: Makto OÜ Töö nr: 34EP25, v a 10.01.2025

10. Ehitustöödel tekkivate ehitusjäätmete käitlemine

Ehitusjäätmete käitlemise osa koostamisel on arvesse võetud järgmisi määruseid,

standardeid ja ehitusnorme:

• Kose Vallavolikogu määrus nr 11- Kose valla jäätmehoolduseeskiri, vastu

võetud 31.05.2022

• Riigikogu seadus- Jäätmeseadus, vastu võetud 28.01.2004

Ehitustöödel tekkivate ehitusjäätmete käitlemine toimub vastavalt Kose valla

jäätmehoolduseeskirjale. Ehitusjäätmete paigutamine segaolmejäätmete mahutisse või

viimine avalike liigiti kogutud pakendijäätmete kogumispunktide platsidele on

keelatud. Ehitusjäätmete kogumine tuleb korraldada muudest jäätmete kogumisest

eraldi. Ehitusjäätmed tuleb nende tekkekohal koguda liigiti ning koguda viisil, mis

välistaks nende sattumise keskkonda. Tekkinud ehitusjäätmed taaskasutatakse või

kõrvaldatakse läheduse põhimõtet järgides mõnes vastava jäätmeloaga ehitusjäätmete

käitluskohas. Kergeid jäätmeid sisaldav kogumismahuti tuleb pealt katta, vältimaks

jäätmete lendumist. Lisaks paigaldatakse ehitustööde ajaks objektile

segaolmejäätmete kogumise kast. Ohtlikud jäätmed sorteeritakse liigiti eraldi.

Vedelad ohtlikud jäätmed ja nende jäägid tuleb koguda algpakendisse. Ohtlike

ehitusjäätmete kogumiseks kasutatavad mahutid peavad olema lukustatavad.

Ehitustegevuse käigus tekkinud jäätmed ja ohtlikud jäätmed antakse üle kas

jäätmeveoks vajaliku jäätmeveoluba omavale ettevõttele või viiakse jäätmed ise

jäätmejaama. Juhul, kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus jäätmete

sorteerimiseks või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, võib jäätmed

sorteerimata üle anda ka vastavat jäätmeluba või registreerimistõendit omavale

ettevõttele, kes teeb selle töö teenustööna.

Ehitustegevuse käigus tekkivate jäätmete hinnanguline kogus:

1) Mitteohtlikud jäätmed on: puit; kiletamata paber ja kartong; metall, eraldi

must- ja värviline metall; mineraalsed jäätmed nagu kivid, tellised, krohv,

betoon, kips, lehtklaas jne; raudbetoon- ja betoondetailid; tõrva

mittesisaldav asfalt; plastik ja kiled.

Eeldatavalt tekib ehituse käigus puitu 2 m3, paberit ja kartongi pakendite

näol 3 m3, metalli (metallkarkass) 1 m3, mineraalseid jäätmeid (kipsist

ehitusplaadid ja soojustusmaterjalid) 3 m3, plastikpakendid 1 m3. Kõiki

eelpool loetletud ehitusjäätmeid saab ära anda lähimas jäätmejaamas.

2) Ohtlikud jäätmed on: asbesti sisaldavad jäätmed; värvi-, laki-, liimi- ja

vaigujäätmed, sh neid sisaldanud tühi taara ja nimetatud jäätmetega

töödeldud materjalid; naftaprodukte sisaldavad jäätmed- tõrvapapp;

saastunud pinnas.

Ohtlike ehitusjäätmete, milleks antud objektil on tühjad värvianumad,

hinnanguline kogus on 2 m3. Ka ohtlikke ehitusjäätmeid saab ära anda

lähimas jäätmejaamas.

14/14

Üksikelamu ehitusprojekt EP staadiumis Harju mk, Kose vald, Kanavere küla, Lepiku karjamaa

Projekteerija: Makto OÜ Töö nr: 34EP25, v a 10.01.2025

Ehitise kasutusloa taotlusele tuleb lisada seletuskiri tekkinud jäätmete edasise

käitlemise viisi, koha ja koguste kohta, jäätmete üleandmist jäätmekäitlejale

tõendavad dokumendid ning kui ehitusjäätmeid on tekkinud enam kui 10 m3, siis

tuleb lisada ka ametiasutuse kinnitatud õiend jäätmete nõuetekohase käitlemise

kohta.

Pinnasetööde mahud:

Ehitustegevuse käigus tehakse pinnasetöid hinnanguliselt 350 m² suurusel alal,

elamu- ja parklaalune maa kokku. Välja kaevatakse hinnanguliselt 120 m³ pinnast.

Tagasitäitena kasutatakse killustikku, hinnanguline maht 30 m³ ja liiva,

hinnanguline maht 70 m³. Peale ehitustegevuse lõppu planeeritakse väljakaevatud

pinnas ümber hoone, kinnistusiseselt.

11. Hoone ja kinnistu tehnilised näitajad

KATASTRIÜKSUS: Pindala 76272,0 m²

Ehitisealune pind kokku 219,4 m²

ÜKSIKELAMU: Ehitisealune pind 134,9 m²

Maapealse osa alune pind 134,9 m²

Suletud brutopind 134,9 m²

Suletud netopind 114,8 m²

Sh eluruumi pind 111,8 m²

Tehnopind 3,0 m²

Köetav pind 114,8 m²

Maapealse osa korruste arv 1

Tubade arv 4

Hoone maht 620,0 m³

Hoone maapealse osa maht 990,0 m³

Hoone tulepüsivus TP-3

Hoone 0,00 62,5 m

Hoone absoluutne kõrgus 68,2 m

Hoone kõrgus 5,9 m

Hoone sügavus 0,0 m

Hoone pikkus 14,0 m

Hoone laius 11,5 m

Koostaja: M. Braun

Vastutav pädev isik: A.Pähn

Kuupäev:

Lehti kokku:

Töö nr:

Leht nr:

A.PÄHN REG NR 16908902

M.Braun

Vastutav pädev isik:

MTR REG NR:

Mõõtkava:1:500

Joonestas:

TEL +372 56242854

EEP005065 Töö staadium:

Aadress:

Projekteerija:

ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT

ASENDIPLAAN TEHNOVÕRKUDEGA

MAKTO OÜ

E-POST [email protected]

Lepiku karjamaa

Harju maakond, Kose vald, Kanavere küla

2

A

B

2

1

B

A

1

: 6 r: 2

29.01.2025

34EP25

63.17

63.04

63.03

62.23

62.31

62.45

63.82

63.30

6 3 .7

5

64.36

63.99

63.89

te rr a s s

b e t. k iv i

6 3 .7

5

lill

lil

lil

33701:004:0020 Talve

33801:001:0893 Siimu-Uustalu põld

33701:004:0096 Lepiku

33701:004:0088 Lepiku karjamaa

2 H

E

H

wc

6 4 .2

9

6 4 .3

2

6 4 .3

4

6 4 .4

0

6 3 .9

1

6 4 .0

7

6 4.

18

6 4.

43

64.11

63.90 63.25

63.24

6 3 .2

0

6 3 .1 5

6 3.

23

6 3 .2

6

põld

põld

põld

põld

põld

põld

põld

põld

põld

põld

põld

põld

põld

põld

põld

põld

põld

põld

põld

põld

põld

põld

põld

Kr

vpa

vpa

vpa

vpa

vpa

p in

n a s

pinn as pinn

as

lill

x= 6560450

y = 5 5 9 9 5 0

x= 6560400

y =

5 6 0 0 5 0

61.82

61.90

61.87

61.77

61.77

61.67

61.87

61.86

61.62

62.08

61.92

61.83

62.56

62.18

61.81

62.53

62.08

61.90

61.38

61.62

62.10

61.95

62.06

61.83

61.78

61.83

61.79

61.87

62.08

62.31

62.51

63.08

63.01

63.18

63.11

63.06

63.26

62.91

63.29

61.67

61.72

62.65

63.13

61.95

61.64

61.78

62.07

63.84

62.76

63.81

63.81

63.99

63.48

63.21

62.79

63.24

63.53

63.66

63.96

62.98

62.46

62.17

61.88

61.90 62.03

61.81

61.95

62.06

62.20

62.30

62.92

62.58

62.55

63.08

63.23

63.41 64.36

64.58

64.28

63.95

63.21

62.02

62.20

62.28

62.43

62.46

62.50

62.56

62.50

62.97

62.87

63.40

61.78

62.35

62.85

63.05

62.17

62.68

61.82

62.94

63.31

6 2 .9

9

6 3 .7

3

orien t

PK

1

2

KINNISTU TEHNILISED NÄITAJAD:

Kinnistu pindala

Ehitisealune pind kokku

Korruste arv1

2

3

4

5

7

8

11

Ehitisealune pind

Suletud brutopind

Suletud netopind

Eluruumide pind

Ehitise maht

Tubade arv

1

134,9 m2

134,9 m2

114,8 m2

111,8 m2

620 m3

4

6 Tehnoruumi pind 3,0 m2

12

Tulepüsivuse klass TP3

13

14

Hoone pikkus 14,0 m

Hoone laius 11,5 m

Hoone kõrgus

15 Hoone ab.kõrgus

5,9 m

16 Hoone

68,2 m

62,5 m

1

2

3

4

tähis

Hoone nurga Koordinaadid

X Y Olemasolev Projekteeritav

Maapinna kõrgusmärgid

6560401.93

6560404.12

6560406.38 560022.63

6560407.97 560019.48

560021.49

62,362,0

62,1

62,1

62,2

LEPPEMÄRGID:

Projekteeritud üksikelamu

Projekteeritud terrass

Hoone telg1

Peasissepääs hoonesse

Proj. veetrass

Proj. kanalisatsioonitrass

Proj. madalpinge maakaabel

5 6560405.71 560018.34 62,2

6 6560408.24 560013.33 62,3

7 6560400.21 560009.27 62,3

8 6560393.90 560021.77 62,0

560025.83

EP

Likvideeritavad puud ja võsa

Ol.ol kogumismahuti

Ol.ol hoone

EHR kood 121279917

Ol.ol hoone

Ol. ol puurkaev

KINNISTUSISESED TEHNOVÕRGUD:

Ecovill Grupp UÜ poolt on jaanuar 2025.a koostatud eraldi reoveepuhasti eelprojekt, töö nr 06.01.2025

Kõrgused EH2000 süsteemis.

Koordinaadid L-EST 97 süsteemis.

topo-geodeetilise uuringu maa-ala plaani koos tehnovõrkudega, töö nr 1895-24

Asendiplaani alusena on kasutatud Geodeesia Partner OÜ pool september 2024.a koostatud

liitumiskilp

Ol.ol elektrivarustuse

N

S

10

50

Proj. imbväljak

Imbväljaku mõjuala

Proj. biopuhasti

76272,0 m2

134,9+31,3+53,2=2 ,4 m2 (ol.ol 2 tk+proj. 1 tk)

PROJ. HOONE TEHNILISED NÄITAJAD:

62,3

62,3

62,3

62,3

62,3

62,3

62,3

1

2

3

4

5

6

7

8

2

OL.ol madalpinge õhuliini kaitsevöönd 2+2 m

14

11 .5