Hiiumaa valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kooskõlastamine

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Hergo Tasuja

Hiiumaa Vallavalitsus

[email protected]

Teie 13.12.2024 nr 9-6.1/2687

Meie 27.02.2025 nr 7-15/24/6008-3

Hiiumaa valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise aruande eelnõu

kooskõlastamine

Austatud vallavanem

Lähtudes planeerimisseaduse § 85 lõikest 1, olete saatnud Kliimaministeeriumile

kooskõlastamiseks Hiiumaa valla üldplaneeringu ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise

(KSH) aruande eelnõu.

Kliimaministeerium, vaadanud läbi üldplaneeringu seletuskirja ja selle KSH aruande, teeb

järgmised märkused:

Üldplaneeringu seletuskiri:

1. Peatükis 12, mis käsitleb rohevõrgustiku toimimist tagavate tingimuste täpsustamist ning

sellest tekkivate kitsenduste määramist, kirjeldatud rohevõrgustiku koridorid ei ole oma

olemuselt koridorid, vaid kunstlikult joonistatud alad keset metsamassiive. Sellistel aladel

rääkida loomade läbipääsudest või takistustest nende liikumisele ei ole põhjendatud. Hiiumaa

metsasus on 67%, millele lisanduvad rabad ja puisrabad. Asulate aluste ja põllumajanduslikus

kasutuses maade osakaal on alla 20% ja nende vahel rohekoridoridest kirjutada on

põhjendamatu.

2. Tavapärane metsaseaduse järgne metsade majandamine ei takista oma olemuselt

rohevõrgustiku toimimist. Rohevõrgustikku kuuluvates majandusmetsades täiendavate

piirangute seadmine, nii raielangi suurusele kui ka metsa uuenenuks lugemisele, ei vasta

ühelegi seadusele ja tekitab metsa omanikele põhjendamatu kahju. Lisaks kahjustab selline

piirang oluliselt tuleviku metsade struktuuri ja koosseisu, sisuliselt välistades metsade

väärtuslike puuliikidega uuendamise. Linnurahu periood on reguleeritud seadustega ja selle

kontrollimehhanismid on rakendatud Keskkonnaameti poolt. Üldplaneeringuga sellele

täiendavate piirangute seadmine ning pesitsusperioodi kunstlik pikendamine ei ole

põhjendatud. Kõike eelnevat kinnitab planeeringu koostaja ise planeeringu KSH-s, leheküljel

29: Ehitusõiguse kõrval on rohevõrgustikel oluliseks teemaks metsaraie, sh lageraie – kas ja

millisel määral on uuendusraie rohevõrgustike aladel lubatud. Metsaraie tulemusena muutub

ala bioloogiline mitmekesisus – lageraie tulemusel asenduvad kõrged puud raiesmikuga, kuhu

asuvad elama vastavat ala eelistavad liigid, nt metsmaasikas (Fragaria vesca), seejuures

võivad ümber asuda liigid, kes eelistavad kõrgeid puid ja varjulist elupaika nt suurulukid.

Metsaraie tulemusena muutub ala bioloogiline mitmekesisus ning lageraie puhul võib

avalduda mõningane negatiivne mõju rohevõrgustike mikrovõrgustikule – näiteks asuvad

ümber suurulukid ning ajutiselt väheneb ka täisealise metsa osakaal, küll aga asuvad alale

liigid, kes eelistavad raiesmikul valitsevaid tingimusi. Makrovõrgustikku (riigitasandil

vaadates) selline raietegevus negatiivselt ei mõjuta. Samuti toimub lageraielankide

taasmetsastamine või -metsastumine ja antud alad toimivad edasi rohevõrgustiku osadena.

Juhime tähelepanu, et säästliku metsade majandamise tingimused on täidetud, kui on järgitud

majandamisel metsaseaduse nõudeid, sest säästlikkus on selle seaduse üks põhikriteeriume.

Palume põhjendamatud nõuded üldplaneeringust välja jätta.

3. Peatükis 15.2, kus käsitletakse väärtuslikke metsamaastikke, leheküljel 70 on toodud:

„Väärtuslikel metsamaastikel tuleb rakendada püsimetsandust, kus eesmärgiks on puistu

erivanuseline ja eriliigiline struktuur ning suurte alade lagedaks raiumise vältimine.

Majandada tuleb väikeste häilude kaupa, mis tähendab, et igal ajahetkel võiks leiduda

uuenemisel olevaid häile, tugevalt harvendatud osi ja harvendamata metsatukki.

Metsauuendusele (maapinna ettevalmistamine ja uute puittaimede istutamine) üldjuhul

kulutusi ei tehta. Minimaalsel määral reguleeritakse loodusliku uuenemise käigus kasvama

hakanud puid, et saavutada nõnda metsa soovitud liigiline koosseis ja struktuur.“ Nii eelmisel

kui käesoleval sajandil tehtud uuringud püsimetsanduse ja valikraiete kohta ei kinnita selle

raiemeetodi laialdase kasutamise võimalikkust boreaalsetes, sh Eesti metsades. Kesk-

Euroopas rakendatav püsimetsandus ei ole looduslike tingimuste ja metsade liigilise koosseisu

erinevuse tõttu Eestis rakendatav. Eestis metsamuldade väiksem viljakus tingib suurema

juurkonkurentsi, mistõttu uue metsapõlve teke erivanuselise metsa alla on raskendatud.

Püsimetsa kujundamine õnnestub hästi ainult varjutaluvatest puuliikidest, millisteks Kesk-

Euroopas on pöök, nulg, kuusk ja tamm, kuid Eestis on ainukeseks selliseks puuliigiks kuusk.

Sedasama kinnitavad ka viimasel aastakümnel enam kui 120 katsealal EMÜ professor Hardi

Tulluse poolt alustatud uuringute tulemused. Lisaks eelnevale on püsimetsa võime siduda

süsinikku ca 5 korda väiksem ja valikraiete tegemise ökoloogiline jalajälg suurem

uuendusraietega võrreldes. Palume need nõuded planeeringust välja jätta.

4. Üldplaneeringuga määratud tingimused väärtuslike metsamaastike alal metsa majandamisele

on praegu muutmisel oleva metsaseaduse projekti järgi lubatud ainult riigile kuuluvas metsas.

Palume eramaade osas nõue eemaldada.

5. Peatükis 14, mis käsitleb väärtuslike põllumajandusmaade määramist, leheküljel 67 on

toodud: „Väärtuslikku põllumajandusmaad võib kasutada taimlana, puukoolina või kuni viie

aasta vanuse raieringiga puude ja põõsaste kasvatamiseks. Väärtuslikul põllumajandusmaal

võivad kasvada puittaimed kõrgusega kuni 1,3 meetrit ja puuvõrade liitusega vähemalt

30 protsenti, kui nimetatud põllumajandusmaa on poolloodusliku koosluse esinemisala,

marja- ja viljapuuaed või aiandi maa.“. Planeeringus esitatud nõudest tulenevalt tuleb

viljapuuaedades kasvavad viljapuud lõigata tagasi 1,3 m kõrguseks ja uuendada iga 5 aasta

tagant. Palume kaaluda ebamõistliku nõude välja jätmist.

6. Peatükis 16, mis käsitleb maardlatest ja kaevandamisest mõjutatud aladest tekkivate

kitsenduste määramist, leheküljel 72 on toodud: „Kuivõrd kaevandamislubade menetlused

toimuvad olenemata planeeringulistest suunistest, siis maardlate ja mäetööstusega

seonduvates otsustusprotsessides tuleb iga kord lähtuda ajakohasest registriinfost, mis on

kättesaadav Maa-ameti kaarditeenuste kaudu.“. Täpsustame, et korrektne viide on maavarade

registri infost, sest vastavalt maapõueseaduse (MaaPS) § 15 lõikele 71 tuleb planeeringute

koostamisel maardlate andmetena kasutada ainult maavarade registrisse kantud andmeid.

7. Peatükis 16, mis käsitleb maardlatest ja kaevandamisest mõjutatud aladest tekkivate

kitsenduste määramist, leheküljel 72 toodud tingimusega, et tuleb vältida uute maardlate

avamist enne kui piirkonnas olevate maardlate ressursid on ammendumas ja

taastamistöödega alustatud, ei saa nõustuda. Oleme seisukohal, et piirkonnas peab olema

tagatud teatud varustuskindlus, mis ehitusmaavarade varustuskindluse hindamise kava

kohaselt on liiva ja kruusa osas vähemalt 10 aastaks ning lubja- ja dolokivi osas vähemalt 15

aastaks. Seega uute varude kasutuselevõtmisel ei saa oodata olemasolevate varude täielikku

ammendumist, vaid oluline on tagada piirkonna (maakonna) ehitusmaarade varustuskindlus.

Palume tingimust vastavalt muuta.

8. Peatükis 16, mis käsitleb maardlatest ja kaevandamisest mõjutatud aladest tekkivate

kitsenduste määramist, leheküljel 72 toodud tingimusega, et uusi maardlaid mitte kavandada

eluhoonetele lähemale kui 0,5 km ning kaevanduse ja elamute vahele tuleb säilitada või

rajada vähemalt 100 m laiune kõrghaljastusega riba, ei saa nõustuda. Juhime tähelepanu, et

sellist nõuet ei tulene ühestki õigusaktist. MaaPS § 50 lõike 10 kohaselt, kui mäeeraldis või

selle teenindusmaa asub elamule lähemal kui 100 meetrit, tuleb kaevandamisloa taotlusele

lisada selle kinnistu omaniku, sealhulgas hoonestusõiguse, korteriomandi või

korterihoonestusõiguse omaniku, või maareformi seaduse § 31 lõikes 2 nimetatud maal asuva

elamu omaniku nõusolek. Palume seletuskirjas lähtuda MaaPS § 50 lõikest 10 ja mitte seada

maavara kaevandamisele piiranguid, mis ei tulene ühestki õigusaktist. Suurema vahemaa kui

100 m elamutest nõudmine on vastuolus MaaPS §-ga 14, kuna piirab maavara kaevandamise

võimalusi võrreldes olemasoleva olukorraga ning halvendab juurdepääsu maavarale.

9. Alates 01.01.2025. a jõustunud MaaPS muudatustest täidab varem Maa-ameti geoloogia-

alased ülesandeid nüüd Eesti Geoloogiateenistus (EGT) ning maavarade register on Eesti

Geoloogiateenistuse hallata. Seega viide Maa-ameti kaarditeenustele ei ole enam korrektne.

Samuti on alates 01.01.2025 Maa-amet ümber korraldatud Maa- ja Ruumiametiks (MaRu).

Palume seletuskirja peatükis 4.1.4 (lk 27) toodud viide Maa-ameti kitsenduste kaardile

parandada Maa- ja Ruumiameti kitsenduste kaardile.

10. Kliimaministri 14.12.2024 käskkirjaga nr 1-2/24/507 on alates 01.01.2025 antud Eesti

Geoloogiateenistusele volitus maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavaks tegevuseks loa

andmiseks ja planeeringute kooskõlastamiseks. Palume planeeringu menetlusse kaasata ka

Eesti Geoloogiateenistus.

11. Alates 01.07.2023 korraldati Keskkonnaministeerium ümber Kliimaministeeriumiks. Palume

seletuskirjas teha parandused, kus vajalik.

KSH aruanne:

1. Lõhna osas tuleb viidata ja hinnata lõhna esinemist vastavalt atmosfääriõhu kaitse seaduses

kehtestatule.

2. Aruande koostajad on toonud küll välja, et Hiiumaa vallas ei ole ühtegi suurohuõnnetusega

ettevõtet ega objekti, ei kaasne üldplaneeringu rakendumisel ka negatiivseid mõjusid

vastavatele objektidele, on siiski KSH aruandest puudu laevadelt ja sadamate tegevusega

tingitud mere- ja rannikureostuse keskkonnamõju ja võimalikud leevendusmeetmed.

Sadamates laevadelt pärineva nafta ja kemikaalidega seotud reostused mõjutavad

rannikuäärset taimestikku või kalu ning ballastvee vahetamine aga võib tuua piirkonda

võõrliike. Sellest tulenevalt peaks mõjude hindamine arvestama ka eelpool toodud tegevusi ja

aspekte.

3. Leheküljel 12 on toodud: „Arvestades kergliiklustee iseloomu ja planeeritud asukohta

(maanteede lähedus), ei ole tegemist olulise maardlate kasutuselevõttu takistava asjaoluga.

Küll aga tuleb kergliiklustee ehitusprojekti koostamisel lähtuda kehtivast seadusandlusest

ning teha koostööd Maa-ametiga.“ Alates 01.01.2025. a on maavarade register ning maapõue

alased küsimused, millega varem tegeles Maa-amet, nüüd Eesti Geoloogiateenistuse hallata.

Palume KSH aruandes Maa-amet läbivalt parandada Maa- ja Ruumiametiks.

4. Lehekülgedel 12 ja 13 on kasutatud terminit maardla-ala. Täpsustame, et maardla on vastavalt

MaaPS-le geoloogilise uuringuga piiritletud ja uuritud ning maavarade registris arvele võetud

maavara lasund või selle osa koos vahekihtidega. Puudub vajadus kasutada terminit

maardla-ala.

Planeerimisseaduse § 85 lõike 3 kohaselt loetakse üldplaneering kooskõlastatuks, kui

kooskõlastamisel ei viidata vastuolule õigusaktiga või maakonnaplaneeringuga. Tuginedes

planeerimisseaduse § 85 lõikele 3 ja maapõueseaduse §-le 14 ning lähtudes kirjas toodud

asjaoludest, ei kooskõlasta Kliimaministeerium Hiiumaa üldplaneeringu ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise aruande eelnõu. Palume materjali täiendada ja saata uuesti

kooskõlastamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristi Klaas

rohereformi asekantsler kantsleri ülesannetes

Teadmiseks: Eesti Geoloogiateenistus

Ülle Otsepp, [email protected], 58513998

Arvi Toss, [email protected], 626 0749

Liina Ordlik, [email protected], 625 1143

Kaur Kõue, [email protected], 625 6338

Reet Pruul, [email protected], 626 0731

Rene Rajasalu, [email protected], 625 0002