ala bioloogiline mitmekesisus – lageraie tulemusel asenduvad kõrged puud raiesmikuga, kuhu
asuvad elama vastavat ala eelistavad liigid, nt metsmaasikas (Fragaria vesca), seejuures
võivad ümber asuda liigid, kes eelistavad kõrgeid puid ja varjulist elupaika nt suurulukid.
Metsaraie tulemusena muutub ala bioloogiline mitmekesisus ning lageraie puhul võib
avalduda mõningane negatiivne mõju rohevõrgustike mikrovõrgustikule – näiteks asuvad
ümber suurulukid ning ajutiselt väheneb ka täisealise metsa osakaal, küll aga asuvad alale
liigid, kes eelistavad raiesmikul valitsevaid tingimusi. Makrovõrgustikku (riigitasandil
vaadates) selline raietegevus negatiivselt ei mõjuta. Samuti toimub lageraielankide
taasmetsastamine või -metsastumine ja antud alad toimivad edasi rohevõrgustiku osadena.
Juhime tähelepanu, et säästliku metsade majandamise tingimused on täidetud, kui on järgitud
majandamisel metsaseaduse nõudeid, sest säästlikkus on selle seaduse üks põhikriteeriume.
Palume põhjendamatud nõuded üldplaneeringust välja jätta.
3. Peatükis 15.2, kus käsitletakse väärtuslikke metsamaastikke, leheküljel 70 on toodud:
„Väärtuslikel metsamaastikel tuleb rakendada püsimetsandust, kus eesmärgiks on puistu
erivanuseline ja eriliigiline struktuur ning suurte alade lagedaks raiumise vältimine.
Majandada tuleb väikeste häilude kaupa, mis tähendab, et igal ajahetkel võiks leiduda
uuenemisel olevaid häile, tugevalt harvendatud osi ja harvendamata metsatukki.
Metsauuendusele (maapinna ettevalmistamine ja uute puittaimede istutamine) üldjuhul
kulutusi ei tehta. Minimaalsel määral reguleeritakse loodusliku uuenemise käigus kasvama
hakanud puid, et saavutada nõnda metsa soovitud liigiline koosseis ja struktuur.“ Nii eelmisel
kui käesoleval sajandil tehtud uuringud püsimetsanduse ja valikraiete kohta ei kinnita selle
raiemeetodi laialdase kasutamise võimalikkust boreaalsetes, sh Eesti metsades. Kesk-
Euroopas rakendatav püsimetsandus ei ole looduslike tingimuste ja metsade liigilise koosseisu
erinevuse tõttu Eestis rakendatav. Eestis metsamuldade väiksem viljakus tingib suurema
juurkonkurentsi, mistõttu uue metsapõlve teke erivanuselise metsa alla on raskendatud.
Püsimetsa kujundamine õnnestub hästi ainult varjutaluvatest puuliikidest, millisteks Kesk-
Euroopas on pöök, nulg, kuusk ja tamm, kuid Eestis on ainukeseks selliseks puuliigiks kuusk.
Sedasama kinnitavad ka viimasel aastakümnel enam kui 120 katsealal EMÜ professor Hardi
Tulluse poolt alustatud uuringute tulemused. Lisaks eelnevale on püsimetsa võime siduda
süsinikku ca 5 korda väiksem ja valikraiete tegemise ökoloogiline jalajälg suurem
uuendusraietega võrreldes. Palume need nõuded planeeringust välja jätta.
4. Üldplaneeringuga määratud tingimused väärtuslike metsamaastike alal metsa majandamisele
on praegu muutmisel oleva metsaseaduse projekti järgi lubatud ainult riigile kuuluvas metsas.
Palume eramaade osas nõue eemaldada.
5. Peatükis 14, mis käsitleb väärtuslike põllumajandusmaade määramist, leheküljel 67 on
toodud: „Väärtuslikku põllumajandusmaad võib kasutada taimlana, puukoolina või kuni viie
aasta vanuse raieringiga puude ja põõsaste kasvatamiseks. Väärtuslikul põllumajandusmaal
võivad kasvada puittaimed kõrgusega kuni 1,3 meetrit ja puuvõrade liitusega vähemalt
30 protsenti, kui nimetatud põllumajandusmaa on poolloodusliku koosluse esinemisala,
marja- ja viljapuuaed või aiandi maa.“. Planeeringus esitatud nõudest tulenevalt tuleb
viljapuuaedades kasvavad viljapuud lõigata tagasi 1,3 m kõrguseks ja uuendada iga 5 aasta
tagant. Palume kaaluda ebamõistliku nõude välja jätmist.
6. Peatükis 16, mis käsitleb maardlatest ja kaevandamisest mõjutatud aladest tekkivate
kitsenduste määramist, leheküljel 72 on toodud: „Kuivõrd kaevandamislubade menetlused
toimuvad olenemata planeeringulistest suunistest, siis maardlate ja mäetööstusega
seonduvates otsustusprotsessides tuleb iga kord lähtuda ajakohasest registriinfost, mis on
kättesaadav Maa-ameti kaarditeenuste kaudu.“. Täpsustame, et korrektne viide on maavarade
registri infost, sest vastavalt maapõueseaduse (MaaPS) § 15 lõikele 71 tuleb planeeringute
koostamisel maardlate andmetena kasutada ainult maavarade registrisse kantud andmeid.