Taristuministri määrus

MÄÄRUS

Tallinn Kuupäev digiallkirjas nr 1-1/25/14

Jäätmetekke ja pakendamise vältimise ja vähendamise

ning korduskasutuse edendamiseks toetuse andmise

tingimused ja kord perioodil 2021–2027

Määrus kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED

§ 1.Reguleerimisala

(1) Toetust antakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027“ (edaspidi

rakenduskava) poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi nr 6 „Ring- ja

ressursitõhusale majandusele ülemineku edendamine“ raames jäätmetekke ja pakendamise

vältimise ja vähendamise ning toodete korduskasutuse edendamiseks.

(2) Toetust antakse Ühtekuuluvusfondist Eesti riigi aastate 2025–2028 eelarvestrateegia

elukeskkonna ja ringmajanduse programmi meetme „Ringmajanduse poliitika“ tegevuse

„Ringmajanduse korraldamine“ tulemuste saavutamiseks.

(3) Toetus kajastatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide meetmete nimekirjas meetmes number 21.2.4.1 „Ringmajanduse korraldamine“ ja

sekkumises nr 21.2.4.13 „Jäätmetekke ja pakendamise vältimine ja vähendamine, toodete

korduskasutuse edendamine“.

(4) Toetatavate tegevuste valikul lähtutakse ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava seirekomisjonis

kinnitatud läbivatest valikukriteeriumidest ja -metoodikast. Valikukriteeriumid ja -metoodika,

mida kasutatakse toetatavate tegevuste valimiseks, vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a

määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi

ühendmäärus) §-le 7.

(5) Toetust ei anta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa

Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi, artiklis 7 esitatud tegevusvaldkondade projektidele.

§ 2. Terminid

Käesoleva määruse tähenduses:

1) abikõlblik kulu on projekti toetusest rahastatava tegevuse elluviimiseks vajalik ja mõistlik

toetatav kulu, sealhulgas omafinantseering, mis on tekkinud abikõlblikkuse perioodil ning mille

aluseks olevad tegevused on kooskõlas Eesti ja Euroopa Liidu õigusega;

2) abikõlblikkuse periood on ajavahemik, kui projekti toetatavad tegevused algavad ja lõpevad ning

projekti tegevuste elluviimiseks vajalikud abikõlblikud kulud tekivad;

3) alginvesteering on investeering, mis vastab Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 (ELT

L 187, 26.06.2014, lk 1–78) EL-i aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega

teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (edaspidi üldine grupierandi määrus),

artikli 2 punktis 49 esitatud definitsioonile;

4) „ei kahjusta oluliselt“ põhimõte on põhimõte, mille kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise

raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17

nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile;

5) ettevõtja on ettevõtja konkurentsiseaduse § 2 tähenduses;

6) innovatsioon on uute ideede ja teadmiste kasutamine uudsete lahenduste rakendamiseks;

7) kliimakindluse tagamine on protsess, mille eesmärk on vältida taristu vastuvõtlikkust võimalikele

pikaajalistele kliimamõjudele, tagades, et järgitakse energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet

ja et projektist tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste tase on kooskõlas 2050. aastaks

saavutatava kliimaneutraalsuse eesmärgiga;

8) projekt on kindlaks määratud tulemuse, eelarve ja piiritletud ajaraamiga tegevus või seotud

tegevuste kogum, millega kaasnevate kulude hüvitamiseks toetust taotletakse või kasutatakse;

9) projekti kogumaksumus on projekti elluviimiseks tehtavate abikõlblike ja abikõlbmatute kulude

kogusumma;

10) ressursid on kõige üldisemas mõistes tootmisvahendid ja -tagavarad, mida on võimalik

kasutada;

11) ressursitõhusus on toodanguüksuse tootmiseks vajalike sisendite koguse vähendamine või

esmaste sisendite asendamine teiseste sisenditega;

12) suurettevõtja on ettevõtja, kes ei vasta väikese või keskmise suurusega ettevõtja mõistele;

13) uut majandustegevust soodustav alginvesteering on investeering, mis vastab üldise grupierandi

määruse artikli 2 punktis 51 esitatud definitsioonile;

14) väikese või keskmise suurusega ettevõtja on ettevõtja, kes vastab üldise grupierandi määruse

lisas I sätestatud kriteeriumidele;

15) ümberpaigutamine on sama või sarnase tegevuse või selle osa üleviimine ühest Euroopa

Majanduspiirkonna (edaspidi EMP) lepingu osalisriigi ettevõttest teise EMP lepingu osalisriigis

asuvasse ettevõttesse, kuhu toetatav investeering tehakse. Ümberpaigutamine toimub siis, kui toode

või teenus täidab nii algses kui ka toetatavas ettevõttes vähemalt osaliselt sama otstarvet ja vastab

sama liiki tarbija nõudmistele või vajadustele ning EMP lepingu osalisriigis asuva abisaaja ühes

ettevõttes lähevad samas või sarnases tegevusalas kaduma töökohad;

16) Tallinna regioon on Tallinna linn, Maardu linn, Harku vald, Saue vald, Saku vald, Kiili vald,

Rae vald, Jõelähtme vald, Viimsi vald;

17) Tartu regioon on Tartu linn haldusüksusena;

18) protsessiinnovatsioon – uue või oluliselt täiustatud tootmis- või tarnemeetodi rakendamine,

sealhulgas olulised muudatused tehnilistes võtetes, seadmetes või tarkvaras, ettevõtja tasandil (EMP

tööstusharudes kontserni tasandil), sealhulgas näiteks uut või innovaatilist digitehnoloogiat või

innovaatilisi digilahendusi kasutades.

§ 3. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus

(1)Toetuse andmise eesmärk on vähendada Eestis toidujäätmete teket, edendada ringset

pakendidisaini ja laiendada korduskasutuspakendite kasutamisvõimalusi.

(2) Toetuse andmise tulemusel on Eestis vähendatud toidujäätmete teket, pakendidisainis on

lähtutud ringmajanduse põhimõtetest ning korduskasutuspakendid on laialdasemalt kasutusel.

(3)Toetatavates projektides arvestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr

2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa

Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja

Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid

(ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706), artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid. Toetatavate

projektide tegevused aitavad kaasa Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega heaks kiidetud Eesti

pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi Eesti 2035) aluspõhimõtete hoidmisele ning sihi

„Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ ja selle alamsihi „Eesti majandus on

tugev ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline ning leiab uusi ärivõimalusi“ eesmärkide

saavutamisele.

(4)Määruse nõuetele vastavad projektid panustavad Eesti 2035 aluspõhimõtete hoidmisse ja sihi

„Majandus – Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ saavutamisele kaasa

aitamisse keskkonna- ja kliimaeesmärke ning asjakohasel juhul ka tasakaalustatud regionaalset

arengut ja võrdseid võimalusi ning ligipääsetavust toetaval moel järgmiste näitajatega:

1)ringleva materjali määr;

2)väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL 27 keskmisest, kohaldub tegevustele

väljaspool Harjumaad;

3)keskkonnatrendide indeks;

4)hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik, kohaldub § 5 lõikes 2 punkti 1 ja 3 tegevuste elluviimise

puhul;

5)paragrahv 5 lõikes 2 punkti 1 ja 3 tegevuste elluviimise puhul igipääsetavuse näitaja.

(5)Toetuse andmine panustab rakenduskava väljundnäitaja saavutamisse, milleks on

„ringmajanduses toetatavad ettevõtjad“.

(6)Toetuse andmine panustab rakenduskava tulemusnäitaja saavutamisse, milleks on „esmase

toorme sääst projektidega“.

(7)Toetuse andmisel on projekti täiendavad spetsiifilised näitajad järgmised:

1)välditud toidujäätmete kogus või tekkivate toidujäätmete koguse vähenemine tonnides aasta

kohta § 5 lõike 2 punktis 1 nimetatud tegevuse puhul;

2)parandatud ringlussevõetavusega pakendite mass tonnides § 5 lõike 2 punktis 2 nimetatud

tegevuse puhul;

3) vähendatud pakendimass tonnides § 5 lõike 2 punktis 2 nimetatud tegevuse puhul;

4) kasutatud teisese toorme mass tonnides § 5 lõike 2 punktis 2 nimetatud tegevuse puhul;

5) jäätmetekke vähenemine tonnides § 5 lõike 2 punktis 3 nimetatud tegevuse puhul.

§ 4. Rakendusasutus ja rakendusüksus

(1) Rakendusasutus on Kliimaministeerium (edaspidi rakendusasutus).

(2)Rakendusüksus on Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi rakendusüksus).

2. peatükk TOETATAVAD TEGEVUSED, KULUDE ABIKÕLBLIKKUS JA TOETUSE

MÄÄR

§ 5. Toetatavad tegevused

(1)Toetust antakse projektile, mille tegevus panustab §-s 3 nimetatud eesmärgi ja tulemuse

saavutamisse.

(2)Toetust antakse lõikes 1 toodud vajalike tegevuste elluviimiseks projektidele, mis:

1) vähendavad või väldivad toidujäätmete teket Eestis;

2) parandavad pakendi ringlussevõetavust pakendidisaini rakendamise kaudu Eestis;

3) loovad või laiendavad korduskasutuspakendite kasutamise võimalusi Eestis.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud tegevuse puhul tuleb taotlejal esitada Eesti

taaskasutusorganisatsiooni kinnituskiri pakendi ringlussevõetavuse kohta.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikele 2 vastavad projektid ei tohi piirduda üksnes analüüside, disaini,

teavitamise või IT-lahendustega.

(5) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 toodud tegevused ei hõlma ainult pakendite tootmist.

Toetust antakse neile pakendiettevõtjatele, kes nii pakendavad kui lasevad Eesti turule pakendatud

kaupasid.

(6) Toetatavad tegevused peavad vastama asjakohastele EL-i ja riiklikele keskkonnaalastele

õigusaktidele.

(7) Määruse alusel toetatakse tegevusi, mis on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega.

(8) Määruse § 5 lõike 2 punktis 3 toetatavate tegevuste puhul peab kasutama asjakohasel juhul

parimat võimalikku tehnikat vee säästmiseks ning reovee käitlemiseks, kogumiseks ja

töötlemiseks.

§ 6. Kulude abikõlblikkus

(1) Kulu on abikõlblik, kui see on kooskõlas ühendmääruse §-ga 15 ning käesolevas määruses

sätestatud tingimuste ja taotluse rahuldamise otsusega. Kindlasummaliste maksete puhul on kulud

abikõlblikud vastavalt ühendmääruse § 20 lõike 1 punktile 1.

(2) Abikõlblikud on järgmised § 3 kohase tulemuse saavutamiseks vajalikud kulud, mis vastavad

§-s 7 sätestatud piirmääradele ja taotluse rahuldamise otsusele:

1) materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse tehtavate investeeringute kulud;

2) investeeringutega seotud seadistamise kulud;

3) seadmete liisimise kulud, mis on tehtud projekti abikõlblikkuse perioodil, tingimusel et projekti

lõppedes läheb asja omandiõigus üle toetuse saajale;

4) teavitamise ja avalikustamise kulud, mis on vajalikud teavitusnõude täitmiseks vastavalt

Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrusele nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“;

5) regionaalabi andmisel on abikõlblikud kulud, mis on seotud alginvesteeringu või uut

majandustegevust soodustava alginvesteeringuga materiaalsesse või immateriaalsesse varasse ja

mida arvestatakse üldise grupierandi määruse artikli 14 lõigetes 4, 6, 7, 8 ja 9 sätestatud tingimuste

järgi;

6) ressursitõhususe tagamiseks ja ringmajandusele ülemineku toetamiseks antava

investeeringuteks ette nähtud abi andmisel on kulud abikõlblikud üldise grupierandi määruse

artikli 47 lõike 7 tingimuste järgi;

7) üldise grupierandi määruse artikli 29 mõistes protsessiinnovatsiooniks antava abi korral on

abikõlblikud üldise grupierandi määruse artikli 29 lõikes 3 nimetatud kulud;

8) projektijuhtimise kulu on abikõlblik sisseostetud teenusena kuni 5 protsendi ulatuses projekti

abikõlblikest kuludest;

9) otsene personalikulu on abikõlblik vastavalt ühendmääruse §-le 16 kuni 15 protsendi ulatuses

projekti abikõlblikest kuludest;

10) muud kulud, mis on vajalikud § 3 lõikes 1 nimetatud eesmärkide saavutamiseks;

11) taristu objekti kliimakindluse tagamise hindamise kulud.

(3) Projekti kogumaksumusega kuni 200 000 eurot toetatakse kindlasummalise makse alusel

taotluse rahuldamise otsuses määratud ulatuses.

(4) Lisaks ühendmääruse §-s 17 nimetatud abikõlbmatutele kuludele ja sõltumata käesoleva

paragrahvi lõikes 2 märgitust, on abikõlbmatud järgmised kulud:

1) projektijuhtimise kulu alla 200 000-eurose kogumaksumusega projektide korral;

2) kulu sõiduki soetamiseks või rendiks;

3) kinnisvara ostmise või rentimise kulu;

4) üld- ja tegevuskulud;

5) muu projektiga mitteseotud ning projekti elluviimise seisukohast põhjendamatu või ebaoluline

kulu;

6) riigiabi eeskirjade kohaselt abikõlbmatu kulu;

7) rendikulud.

(5) Üldise grupierandi määruse alusel antava abi taotlemise korral ei või kavandatavat tegevust

alustada ega sellega seotud siduvaid kohustusi võtta varem kui taotluse esitamise päevale

järgneval päeval.

§ 7. Projekti abikõlblikkuse periood

(1) Projekti abikõlblikkuse perioodi algus ei või olla varasem kui taotluse esitamisele järgnev päev

välja arvatud juhul kui projektis soovitakse saada toetust kliimakindluse hindamiseks, siis on kulud

abikõlblikud alates vooru väljakuulutamise päevast, ning lõpp ei või olla hilisem kui 31.12.2029.

(2) Projekti abikõlblikkuse perioodi kestus on maksimaalselt 24 kuud. Juhul kui projekt eeldab

kliimakindluse hindamist ja seda tehakse enne taotluse esitamist, on abikõlblikkuse periood

maksimaalselt 30 kuud.

(3) Toetuse saaja taotluse alusel ning mõjuva põhjuse olemasolul võib rakendusüksus

abikõlblikkuse perioodi pikendada kuni 18 kuu võrra, ületamata lõikes 1 sätestatud tähtpäeva.

§ 8. Riigiabi ja vähese tähtsusega abi

(1) Kui käesoleva määruse alusel antakse riigiabi üldise grupierandi määruse alusel, lähtutakse

nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatust.

(2) Riigiabi antakse kas:

1) investeeringuteks ette nähtud regionaalabina (edaspidi regionaalabi) üldise grupierandi

määruse artikli 14 alusel;

2) protsessiinnovatsiooniks antava abina üldise grupierandi määruse artikli 29 alusel;

3) ressursitõhususe tagamiseks ja ringmajandusele ülemineku toetamiseks antava

investeeringuteks ette nähtud abina üldise grupierandi määruse artikli 47 alusel.

(3) Käesolevat määrust ei kohaldata üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2–6 sätestatud

juhtudel, kui tegemist on üldise grupierandi määruse alusel antava abiga.

(4) Käesolevat määrust ei kohaldata raskustes olevale ettevõtjale üldise grupierandi määruse artikli

2 punkti 18 mõistes, kui tegemist on üldise grupierandi määruse alusel antava abiga.

(5) Käesoleva määruse alusel ei maksta üksikabi ettevõtjale, kellele Euroopa Komisjoni sellise

eelneva otsuse alusel, millega sama liikmesriigi antud abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja

siseturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasimaksmiseks.

(6) Abil peab olema ergutav mõju üldise grupierandi määruse artikli 6 kohaselt, kui tegemist on

üldise grupierandi määruse alusel antava abiga.

(7) Kui määruse alusel antav abi on vähese tähtsusega abi, järgitakse abi andmisel Euroopa

Komisjoni määruses (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu

artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023)

(edaspidi VTA määrus), ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.

(8) Abi andmisel kohaldatakse VTA määruse artiklis 1 sätestatud välistusi. Ühele ettevõtjale

kõigist allikatest antud vähese tähtsusega abi ei tohi kolme aasta jooksul ületada 300 000 eurot.

(9) Üheks ettevõtjaks loetakse VTA määruse artikli 2 lõikes 2 määratletud ettevõtja. Vähese

tähtsusega abi võib kumuleerida teiste abiliikidega VTA määruse artiklis 5 sätestatud tingimustel

ja piirmäärades.

(10) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud abi liike ühe taotluse raames kombineerida ei ole

lubatud.

(11) Seoses riigiabi või vähese tähtsusega abi andmisega tuleb rakendusüksusel:

1) riigiabi või vähese tähtsusega abi kava käsitlevaid andmeid säilitada kümne aasta jooksul alates

päevast, kui käesoleva määruse alusel anti viimast korda üksikabi;

2) kanda riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse andmed antud riigiabi või vähese tähtsusega

abi kohta.

§ 9. Toetuse piirsumma ja osakaal

(1) Toetuse piirsummad on:

1) paragrahvi 5 lõike 2 punktis 1 nimetatud tegevuste korral on toetuse minimaalne summa 10 000

eurot ja maksimaalne summa 200 000 eurot projekti kohta;

2) paragrahvi 5 lõike 2 punktis 2 nimetatud tegevuse korral on toetuse minimaalne summa 50 000

eurot ja maksimaalne summa 500 000 eurot projekti kohta;

3) paragrahvi 5 lõike 2 punktis 3 nimetatud tegevuse korral on toetuse minimaalne summa 50 000

eurot ja maksimaalne summa 2 000 000 eurot projekti kohta.

(2) Kui projekti kogumaksumus on kuni 200 000 eurot, antakse toetust kindlasummalise maksena

ning taotluse rahuldamise otsuses määratakse projekti tulemus ja toetuse summa ühendmääruse §

20 lõike 1 punkti 1 kohaselt.

(3) Projekti omafinantseeringuna ei käsitata teisi Euroopa Liidu ja muude välisabifondide antud

tagastamatut ja tagastatavat abi.

(4) Paragrahvi 10 lõike 1 punktides 1 ja 2 toodud taotleja ja partneri toetuse osakaal sõltub kohaliku

omavalitsuse üksusest ja moodustab vastavalt määruse lisale 40–70 protsenti projekti abikõlblikest

kuludest, võttes arvesse riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmise piirmäärasid nende asjakohasuse

korral. Kui toetuse taotleja on kohaliku omavalitsuse üksusest sõltuv üksus või kohaliku

omavalitsuse üksuste ühise valitseva mõju all olev üksus, kohaldatakse toetuse määra ja

maksimaalse toetuse suuruse leidmisel konsolideerimisgruppi kuuluva üksuse või kohaliku

omavalitsuse üksuste ühise valitseva mõju all oleva üksuse investeeringuobjekti asukohajärgsele

kohaliku omavalitsuse üksusele sätestatut.

(5) Kui projekti viivad ühiselt ellu mitu eelmises lõikes nimetatud isikut ja investeeringuobjekti

asukohajärgset kohaliku omavalitsuse üksust pole võimalik määratleda, kohaldub taotlusele

suurim määruse lisas ette nähtud osakaal.

(6) Kui abi puhul ei ole tegemist riigiabiga või abi antakse vähese tähtsusega abina, on toetuse

osakaal kuni 47,93 protsenti.

(7) Kui abi antakse regionaalabina üldise grupierandi määruse artikli 14 alusel Tartu, Jõgeva,

Viljandi, Võru, Põlva või Valga maakonnas, on toetuse osakaal keskmise suurusega ettevõtjale

kuni 30 protsenti ja väikeettevõtjale kuni 40 protsenti abikõlblikest kuludest.

(8) Kui abi antakse regionaalabina üldise grupierandi määruse artikli 14 alusel Harju, Lääne-Viru,

Rapla, Järva, Pärnu, Saare, Lääne või Hiiu maakonnas, on toetuse osakaal keskmise suurusega

ettevõtjale kuni 25 protsenti ja väikeettevõtjale kuni 35 protsenti abikõlblikest kuludest.

(9) Kui abi antakse regionaalabina üldise grupierandi määruse artikli 14 alusel Ida-Viru

maakonnas, on toetuse osakaal keskmise suurusega ettevõtjale kuni 35 protsenti ja väikeettevõtjale

kuni 45 protsenti abikõlblikest kuludest.

(10) Kui abi antakse protsessiinnovatsiooniks antava abina üldise grupierandi määruse artikli 29

alusel, on toetuse osakaal väike- ja keskmise suurusega ettevõtjale kuni 47,93 protsenti

abikõlblikest kuludest.

(11) Kui abi antakse ringmajandusele ülemineku toetamiseks üldise grupierandi määruse artikli 47

alusel, on toetuse osakaal väike- ja keskmise suurusega ettevõtjale kuni 47,93 protsenti

abikõlblikest kuludest.

3. peatükkNÕUDED TAOTLEJALE, PARTNERILE JA TAOTLUSELE

§ 10. Nõuded taotlejale ja partnerile

(1) Toetust võivad taotleda ja projekti partnerid olla:

1) kohalik omavalitsus või omavalitsusliit;

2) kohaliku omavalitsuse asutus või selle hallatav asutus;

3) äriühing;

4) mittetulundusühing;

5) sihtasutus.

(2) Paragrahvi 5 lõike 2 punktis 1 toodud tegevuste puhul ei anta toetust taotlejale või partnerile,

kelle tegevusala vastab justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59 „Kohtule dokumentide

esitamise kord“ lisas 16 „Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (edaspidi EMTAK)“

toodud järgmistele koodidele: töötlev tööstus (jagu C, alajagu 10–11).

(3) Määruse alusel ei anta toetust suurettevõtjale käesoleva määruse mõistes.

(4) Taotleja ja partner peavad vastama ühendmääruse §-s 3 nimetatud nõuetele.

(5) Toetuse taotleja on kohustatud täitma ühendmääruse §-s 2 sätestatud nõuded ning esitama

rakendusüksusele info, mis võib mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist või taotluse rahuldamise

otsuse alusel tehtavaid makseid.

§ 11. Nõuded taotlusele

(1) Taotletava toetuse suurus ja selle osakaal abikõlblikest kuludest ei tohi ületada §-s 9 sätestatud

toetuse määra ning taotlus peab vastama ühendmääruse § 4 lõikes 1 sätestatule.

(2) Taotlus peab sisaldama lisaks ühendmääruse § 4 lõikes 1 nimetatud nõuete täitmist

tõendavatele dokumentidele ning ühendmääruse § 4 lõikes 2 nimetatud kinnitustele järgmiseid

andmeid ja dokumente:

1) projekti eesmärgi ja kavandatavate toetatavate tegevuste kirjeldus, sealhulgas projekti tegevuste

elluviimise asukoht;

2) kinnitus, et projekt vastab põhimõttele „ei kahjusta oluliselt“, ning § 5 lõike 2 punkti 3 tegevuste

elluviimise puhul selgitused asjakohasel juhul parima võimaliku tehnika rakendamise kohta vee

säästmiseks;

3) kui taotleja on taotlenud või taotleb projektile või projekti üksikutele osadele toetust muudest

allikatest, tuleb taotlusele lisada andmed kõigi projekti avaliku sektori toetuste kohta, sealhulgas

toetuste kohta muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest;

4) kinnitus nõuetekohase omafinantseeringu olemasolu kohta ning tõendid omafinantseeringu ja

projekti abikõlbmatute kulude tasumise suutlikkuse kohta. Kui omafinantseering tagatakse laenu

abil finantsasutusest, lisatakse taotlusele laenuandja krediidikomitee laenuotsus. Erandkorras võib

rakendusüksus laenuotsuse esitamata jätmist aktsepteerida, kui taotleja on sellekohase taotluse ja

asjakohase tõenduse esitanud ning finantshindamise käigus on taotleja laenu saamise suutlikkus

ammendavalt tuvastatav muul viisil;

5) projektis toetatava tegevusega seotud kinnisasja või ehitise omandiõigust või kasutusõigust

tõendavad dokumendid, mis kehtivad taotluse esitamise hetkel, ning kinnitus, et kinnisasja või

ehitist kasutatakse sihtotstarbeliselt vähemalt viis aastat pärast projekti viimase lõppmakse

saamist;

6) taotleja kinnitus, et ta nõustub teabe saamisega taotluses avaldatud elektronposti aadressil,

elektrooniliselt esitatakse ka projektiga seotud otsused;

7) volikiri, kui taotleja esindaja tegutseb volituse alusel;

8) võrreldavad hinnapakkumused ning nende saamiseks tehtud hinnapäringud ja projekti eelarve

kindlasummalise makse kasutamiseks;

9) projekti ajakava ja toetuse kasutamise rahastamiskava, mis on realistlik ja kooskõlas §-s 7

sätestatud abikõlblikkuse perioodiga;

10) kinnitus, et taotlus ei sisaldada tegemisel olevaid või tehtud töid;

11) kinnitus, et taotluses planeeritud tegevus on kooskõlas Euroopa Liidu ja riigisiseste

õigusaktidega;

12) selgitus taotleja ja taotluse vastavuse kohta riigiabi nõuetele koos asjakohaste lisadega

rakendusüksuse kodulehel avaldatud juhendi järgi;

13) kinnitus, et projekti tegevused vastavad käesolevas määruses sätestatud nõuetele ja on

taotluses märgitud tingimustel teostatavad ega ole vastuolus § 10 lõikes 3 sätestatud tegevustega;

14) kliimakindluse tagamise hinnang taristuinvesteeringute puhul, mille kestvus on vähemalt viis

aastat. Kliimakindluse tagamise hindamise andmekoosseisule kohaldatakse ühendmääruse lisa 3

B-osa;

15) toetuse summa, selle osakaal abikõlblikest kuludest ja abi liik;

16) kinnitus, et projekti elluviimisel ei riivata Euroopa Liidu põhiõiguste hartas toodud

põhiõiguseid;

17) info, mis tõendab taotleja ja partneri ettevõtte suurust;

18) kinnitus, et toetust ei taotleta projektile, mis on seotud tootmise ümberpaigutamisega Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 73 lõike 2 punkti h tähenduses;

19) kinnitus, et projektis arvestatakse toetatavate tegevuste elluviimisel asjakohaste

keskkonnaalaste õigusaktidega;

20) projekti tulemusena vähenevate kasvuhoonegaaside kokkuhoiu arvutamise käik

rakendusüksuse veebilehel avaldatud vormil;

21) paragrahvi 5 lõike 2 punktis 2 nimetatud tegevuse puhul Eesti taaskasutusorganisatsiooni

kinnitus pakendi ringlussevõetavuse kohta;

22) finantsanalüüs, mis kajastab projektis osaleva organisatsiooni ja asjakohasel juhul ka

partnerorganisatsiooni majanduslikku olukorda ja taotluses sisalduvat projekti ning vastab

rakendusüksuse kehtestatud juhendile;

23) paragrahvi 5 lõike 2 punktis 3 nimetatud tegevuse puhul ajakohane äriplaan, mis on koostatud

rakendusüksuse kehtestatud juhendi järgi;

24) ühendmääruse § 4 lõikes 3 nõutud kinnitus;

25) juhul kui paragrahvi 5 lõike 2 punkti 1 tegevuse puhul tegeletakse toidu ümberjagamise või

annetamisega, kinnitus asjakohastest õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmise ning

Põllumajandus- ja Toiduameti juhendite järgimise kohta;

26) juhul kui paragrahvi 5 lõike 2 punkti 1 tegevuse puhul tegeletakse toidu ümberjagamise või

annetamisega selgitus, millistest allikatest kavatsetakse toitu saada.

(3) Lõike 2 punktis 8 nimetatud võrreldavad hinnapakkumused peavad olema saadud kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis ja vastavas turusektoris tegutsevatelt ettevõtjatelt ühesuguse

lähteülesande järgi hinnapäringu tulemusel.

(4) Taotluses tuleb kirjeldada, kuidas on avalikkusele pakutavates lahendustes ja teenustes ning

tegevustes osalemisel tagatud ligipääsetavus erivajadustega inimestele ning kuidas on avalikkusele

edastatav info ligipääsetav liikumis-, nägemis-, kuulmis- ja intellektipuudega inimestele.

4. peatükkTOETUSE TAOTLEMINE JA TAOTLUSTE MENETLEMINE

§ 12. Taotlusvooru avamine, taotluse esitamine ja menetlemine

(1) Toetust antakse jooksvalt taotlusvooru kaudu eelarve ammendumiseni. Taotlusi menetletakse

nende laekumise järjekorras. Taotlused rahuldatakse tingimustele vastavaks tunnistamise

järjekorras kuni taotlusvooru eelarve ammendumiseni.

(2) Taotlusvooru eelarve ja ajakava kinnitab rakendusasutuse juht käskkirjaga ning edastab

asjakohase teabe rakendusüksusele. Kinnitatud eelarve peab vastama käesoleva paragrahvi lõikele

3. Käskkirjas võib rakendusasutuse juht määrata taotlusvooru eelarve jagunemise toetatavate

tegevuste ja taotlejate vahel.

(3) Vähemalt 40 protsenti taotlusvooru eelarvest tuleb suunata toetusteks tootmisüksustesse

projektidele, mis viiakse ellu väljaspool Tallinna ja Tartu regioone.

(4) Rakendusüksus kuulutab taotlusvooru välja oma kodulehel ja sihtrühmale suunatud avalikus

kanalis. Rakendusüksus sulgeb taotlusvooru selle eelarve ammendumisel või rakendusasutuse

käskkirja alusel. Taotlusvooru peatamisest või sulgemisest teavitab rakendusüksus oma kodulehel

ja sihtrühmale suunatud avalikus kanalis.

(5) Projektide rahastamiseks võib taotlusvoore korraldada ühe või mitme §-s 5 nimetatud tegevuse

elluviimiseks, mis määratletakse taotlusvooru korraldamise käskkirjas.

(6) Taotlus toetuse saamiseks esitatakse e-toetuse keskkonna kaudu §-s 11 sätestatud tingimuste

kohaselt. Kui e-toetuse keskkonnas esineb tõrkeid, rakendub taotluste esitamise päevale

ühendmääruse § 5 lõige 2.

(7) Taotluse menetlemine koosneb taotluse ning taotleja ja partneri nõuetele vastavuse kontrollist,

hindamisest ja taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest.

(8) Rakendusüksus võib anda puuduse kõrvaldamiseks taotlejale ja partnerile kuni kümne

tööpäevase tähtaja.

(9) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse 65 tööpäeva jooksul

taotluse esitamisest. Taotluse menetlemise aega võib rakendusüksus põhjendatud juhtudel

pikendada.

(10) Rakendusüksus võib taotluse läbivaatamise käigus nõuda taotlejalt ja partnerilt selgitusi ja

lisateavet taotluses esitatud andmete kohta või taotluse muutmist, kui esitatud taotlus ei ole

piisavalt selge, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad selgitamist, muutmist või dokumentide

lisamist.

(11) Rakendusüksus tunnistab taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks, kui on täidetud käesolevas

määruses sätestatud nõuded.

§ 13. Valikukomisjoni moodustamine ja selle tegevus

(1) Rakendusüksus moodustab nõuetele vastavate taotluste hindamiseks valikukomisjoni, mille

koosseisu kuulub vähemalt üks rakendusasutuse ja kaks rakendusüksuse nimetatud liiget.

Rakendusüksus võib kaasata eksperte.

(2) Valikukomisjoni liikmed peavad:

1) vastama perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 11 lõikes 2 sätestatud nõuetele;

2) deklareerima oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest projektidest, taotlejatest ja

partneritest ning isikliku seotuse esinemise korral ennast taotluse hindamisest taandama;

3) tagama valikukomisjoni liikmeks oleku ajal ja pärast liikmeks oleku aja lõppemist tähtajatult

talle valikukomisjoni töö käigus teatavaks saanud info konfidentsiaalsuse.

(3) Valikukomisjoni tööd koordineerib rakendusüksus.

(4) Valikukomisjon hindab nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi § 14 lõikes 1 nimetatud

valikukriteeriumide alusel, mis on kooskõlas ühendmääruse §-ga 7.

§ 14. Projektide hindamine, vastavus- ja valikukriteeriumid ning valikumetoodika

Taotlus peab vastama järgmistele valikukriteeriumidele:

1) projekti kooskõla riigi jäätmekava 2023–2028 eesmärkidega ning mõju perioodi 2021–2027

Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskava erieesmärgi ja

toetusmeetme eesmärkide saavutamisele on suunatud §-s 3 nimetatud toetuse andmise eesmärgi

täitmisele ning saavutatakse § 3 kohane tulemus;

2) projekt on põhjendatud, mis on täidetud juhul, kui taotluses kajastatud tegevused vastavad §-s

5 nimetatud toetatavatele tegevustele, projekti eesmärgipüstitus on põhjendatud, projekti

sekkumisloogika on arusaadav ja mõjus ning tegevuste ajakava on realistlik;

3) projekt on kuluefektiivne, mis on täidetud juhul, kui projekti eelarve on realistlik ja mõistlik

ning ette nähtud tegevused on kuluefektiivsed ja planeeritud tulemuste saavutamiseks;

4) taotleja ja partner on suutlikud projekti ellu viima, mis on täidetud, kui taotlejal ja partneril on

olemas projekti elluviimiseks vajalik omafinantseering, kvalifikatsioon ja kogemus ning

õiguslikud, organisatsioonilised või tehnilised eeldused, et tagada projekti tegevuste elluviimine

ja tulemuste kestlikkus kavandatud viisil;

5) projekt on kooskõlas „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega, mis on esitatud käesoleva

määruse § 3 lõikes 4.

§ 15. Taotluse rahuldamise tingimused ja kord

(1) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamise otsuse ühendmääruse § 8 lõike 1 kohaselt, kui on

täidetud kõik käesolevas määruses taotlejale, partnerile ja taotlusele esitatud nõuded ning projekt

vastab §-s14 nimetatud kriteeriumidele.

(2) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse lisaks ühendmääruse § 8 lõikes 4 sätestatule:

1) projekti elluviimise tingimused;

2) muud projekti elluviimiseks vajalikud kõrvaltingimused;

3) toetuse andmise ja kasutamisega seotud teabe ja aruannete esitamise tähtajad ja kord;

4) hangete läbiviimise ja kontrolli nõuded, välja arvatud kindlasummaliste maksete kohaldumisel;

5) kindlasummaliste maksete kohaldumisel nende suurused, maksete aluseks olevad tulemused ja

tõendamise alused.

(3) Taotlus ja selle kohta esitatud teave on taotluse rahuldamise otsuse lahutamatu lisa.

(4) Rakendusüksus toimetab toetuse saajale pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist otsuse

kätte kolme tööpäeva jooksul e-toetuse keskkonnas.

(5) Kui toetust antakse kindlasummalise maksena, määratakse taotluse rahuldamise otsuses

projekti tulemus ja toetuse summa.

(6) Kindlasummalise makse korral on toetuse summa määramise alus taotlusekohase projekti

kogumaksumus, mis on selgunud eelarve põhjendatust hinnates, lähtudes § 11 lõike 2 punktis 8

nimetatud infost.

§ 16. Taotluse rahuldamata jätmine

(1) Taotlus jäetakse rahuldamata ühendmääruse § 8 lõigetes 2 ja 3 toodud juhtudel.

(2) Menetluses olevate taotluste kohta, mille rahaline maht ületab meetme eelarve vaba jäägi ja

mida ei ole võimalik ühendmääruse § 9 lõikes 1 sätestatu kohaselt osaliselt rahuldada, tehakse

ühendmääruse § 8 lõike 2 punkti 5 alusel taotluse rahuldamata jätmise otsus.

(3) Rakendusüksusel on õigus teha taotlejale ettepanek taotlust muuta, kui see ei vasta

ühendmääruse § 9 lõikele 1. Kui taotleja ei nõustu taotluse muutmise ettepanekuga, teeb

rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

(4) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse vähemalt:

1) otsuse tegija;

2) otsuse tegemise kuupäev ja otsuse number;

3) taotluse esitaja;

4) taotluse rahuldamata jätmise põhjendus;

5) otsuse vaidlustamise alused ja tähtaeg.

(5) Rakendusüksus toimetab toetuse taotlejale taotluse rahuldamata jätmise otsuse kätte e-toetuse

keskkonnas kolme tööpäeva jooksul pärast otsuse tegemist.

§ 17. Taotluse osaline ja kõrvaltingimusega rahuldamine

(1) Taotluse osaline rahuldamine on lubatud üksnes põhjendatud juhul ja tingimusel, et toetuse

andmise eesmärk on saavutatav ka taotluse osalisel rahuldamisel. Taotluse osalisel rahuldamisel

võib taotleja ja partneri ettepanekul rakendusüksus esitatud taotluse toetussummat vähendada ja

tegevusi muuta. Kui taotleja ja partner ei ole taotluse muutmisega nõus, teeb rakendusüksus

taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

(2) Taotluse võib osaliselt rahuldada, kui taotluse rahaline maht ületab toetuste eelarve vaba jäägi.

(3) Taotluse võib osaliselt rahuldada ühendmääruse § 9 lõike 1 kohaselt.

(4) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha kõrvaltingimusega ühendmääruse § 9 lõigetes 2 ja 3

sätestatu kohaselt.

(5) Taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse alusel ei teki toetuse saajal ja partneril õigust

toetuse maksetele enne, kui rakendusüksus on tingimuse saabumise või täitmise tuvastanud toetuse

saaja ja partneri esitatud teabe põhjal või kui teavet on võimalik tuvastada infosüsteemist või

andmeallikast.

§ 18. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine

(1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja

sellekohase kirjaliku avalduse alusel ühendmääruse §-des 12 ja 13 sätestatud tingimustel ja korras

ning kui see on kooskõlas riigiabi reeglitega.

(2) Toetuse saaja on kohustatud taotlema rakendusüksuselt taotluse rahuldamise otsuse muutmist

järgmistel juhtudel:

1) soovitakse pikendada tegevuste abikõlblikkuse perioodi käesoleva määruse § 7 lõikes 2

sätestatu kohaselt;

2) toetuse saajal ei ole võimalik jätkata toetuse kasutamist ette nähtud tingimustel.

(3) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui

muudatusega võib kaasneda projekti tulemuse saavutamata jäämine olulises osas.

(4) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus 20 tööpäeva jooksul pärast

vastavasisulise taotluse saamist.

§ 19. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine

(1) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse osaliselt või täielikult kehtetuks ühendmääruse § 14

või § 37 lõike 7 alusel.

(2) Toetuse saajal tuleb saadud toetus tagastada lõikes 1 nimetatud otsuses toodu kohaselt.

5. peatükk TOETUSE SAAJA JA PARTNERI ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

§ 20. Toetuse saaja ja partneri õigused ja kohustused

(1) Toetuse saajal ja partneril on õigus saada rakendusüksuselt infot ja selgitusi, mis on seotud

õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega.

(2) Toetuse saaja ja partner peavad täitma ühendmääruse §-s 10 nimetatud kohustusi ja muu

hulgas:

1) tagama projekti elluviimiseks vajalike õigusaktides ette nähtud lubade ja kooskõlastuste

olemasolu;

2) võimaldama ühendmääruse § 10 lõike 1 punkti 8 kohaselt audiitoril ja kontrollijal viibida

projektiga seotud ruumides ja territooriumil, andma neile projekti elluviimise ja toetuse kasutamise

kohta suulisi ja kirjalikke selgitusi ning andmeid, sealhulgas väljavõtteid

raamatupidamisprogrammist ja pangakontost, ning võimaldama neil teha dokumentidest koopiaid

ja väljavõtteid;

3) tagama projekti elluviimise ette nähtud tingimustel ja projektis märgitud tulemuse saavutamise;

4) säilitama toetuse saamise aluseks olevaid dokumente ÜSS2021_2027 §-s 18 sätestatu kohaselt;

5) tagama Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus-

ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ kohase

teavitamistegevuse;

6) tagama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklites 65 ja 66 nimetatud

tegevuste kestvuse nõude täitmise viie aasta jooksul lõppmakse tegemisest.

(3) Toetuse saajale ja partnerile kehtivad hankimisel järgmised kohustused:

1) järgida riigihanke ja ostumenetluse läbiviimisel ühendmääruse §-s 11 sätestatud nõudeid;

2) esitada enne riigihanke või ostumenetluse väljakuulutamist riigihanke alusdokumentide või

ostudokumentide kavand ja lepinguprojekt rakendusüksusele eelkontrolliks, juhul kui

rakendusüksus on taotluse rahuldamise otsuses selle kohustuse sätestanud. Rakendusüksus

avaldab dokumentide kohta arvamuse 20 tööpäeva jooksul;

3) esitada üle 200 000-eurose eelarvega projektide korral rakendusüksusele hanke- või

ostumenetluse korraldamist tõendavad dokumendid ja leping e-toetuse keskkonna kaudu

viivitamata pärast selle sõlmimist, kui need pole kättesaadavad riigihangete registrist;

4) esitada enne lepingu muutmist rakendusüksusele ülevaatamiseks muudatuse kavand, mille

kohta rakendusüksus avaldab arvamuse 20 tööpäeva jooksul.

(4) Toetuse saaja ja partner alustavad projekti tegevustega kuue kuu jooksul taotluse rahuldamise

otsusest.

(5) Toetuse saaja ja partner tagavad projekti elluviimise käigus soetatud ja rajatud vara kasutamise

taotluses kirjeldatud viisil vähemalt viis aastat pärast projektile lõppmakse tegemist.

(6) Toetuse saaja ja partner peavad viivitamata teatama rakendusüksusele projekti elluviimise ajal

ja lõikes 4 toodud kestuse nõude kehtivuse ajal kõigist asjaoludest, mis võivad mõjutada projekti

raames ostetud või loodud vara säilimist ja kasutamist või toetuse saaja ja partneri võimet täita

taotluses ja käesolevas määruses nimetatud eesmärke või toetuse saaja ja partneri kohustusi.

(7) Toetuse kasutamisel tuleb avalikkusele pakutavates lahendustes ja teenustes ning tegevustes

osalemisel tagada ligipääsetavus erivajadustega inimestele. Samuti tuleb ligipääsetavus tagada

avalikkusele edastatavale infole liikumis-, nägemis-, kuulmis- ja intellektipuudega inimestele.

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 73 lõike 2 punkti j kohaselt

tuleb taristule, mille eluiga on vähemalt viis aastat, tagada kliimakindlus ning rakendada vajadusel

projektipõhiseid lahendusi kliimamõjuga kohanemiseks.

(9) Toetatava tegevuse elluviimisel tuleb tagada, et toetatavad tegevused on kooskõlas Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklis 9 toodud põhimõttega „ei kahjusta

oluliselt“.

(10) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele info projekti kavandatavate, elluviidavate või lõpetatud

tegevuste ja maksete kohta igal aastal 15. jaanuariks ja 15. juuliks.

§ 21. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine

(1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu projekti elluviimise kohta

vahearuande taotluse rahuldamise otsuses märgitud tähtaegadel ning lõpparuande projekti

lõppemisel.

(2) Projekti vahe- ja lõpparuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine teave:

1) projekti aruandlusperiood (kumulatiivne);

2) andmed projekti elluviimise kohta (tehtud tööd ja tegevused, tulemuste ja eesmärkide

saavutamine);

3) toetuse saaja ja partneri hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele;

4) teavitusnõude täitmise kontrollimiseks fotod või muud tõendid, kui neid ei ole veel

rakendusüksusele esitatud, ja info selle täitmiseks tehtud tegevustest Vabariigi Valitsuse 12. mai

2022. a määruse nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ kohaselt.

(3) Lõpparuandes esitab toetuse saaja kinnituse, et toetatud tegevustega panustati käesoleva

määruse § 3 lõigetes 4 nimetatud strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtetesse ja sihtidesse.

(4) Rakendusüksus võib taotluse rahuldamise otsuses täpsustada vahe- ja lõpparuandes ning

järelaruandes nõutavat teavet ja selle esitamise tähtaega.

(5) Paragrahvi 3 lõikes 6 nimetatud näitaja saavutustaset raporteeritakse toetuse saaja e-toetuste

keskkonnas rakendusüksuse poolt etteantud järelaruande vormil vähemalt üks aasta pärast projekti

lõppemist, kuid mitte kauem kui viis aastat, tegelikele mõõdetud andmetele tuginedes.

(6) Rakendusüksus kinnitab aruanded 30 tööpäeva jooksul nende e-toetuse keskkonnas esitamisest

arvates. Rakendusüksusel on õigus nõuda aruande täiendamist. Menetlemise tähtaeg pikeneb

puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja võrra.

6. peatükk TOETUSE MAKSMINE JA KASUTAMINE

§ 22. Toetuse maksmine

(1) Toetust makstakse abikõlbliku kulu hüvitamiseks ühendmääruse 6. peatükis sätestatud

tingimustel ja korras.

(2) Toetust makstakse tegelike kulude alusel ühendmääruse § 27 lõike 1 alusel ja kindlasummalise

maksena ühendmääruse § 28 lõike 2 alusel käesolevas määruses ja taotluse rahuldamise otsuses

sätestatud tingimustel.

(3) Toetuse saaja ja partner esitavad rakendusüksusele makse saamise aluseks nõutud dokumendid

ja tõendid e-toetuse keskkonna kaudu.

(4) Kuni 200 000-eurose kogumaksumusega projektide, mida rahastatakse kindlasummalise

makse alusel, maksetaotlusele lisatakse taotluse rahuldamise otsuses nõutud teave.

(5) Üle 200 000-eurose kogumaksumusega projektide korral lisatakse maksetaotlusele järgmised

dokumendid:

1) hanke korraldamist tõendavad dokumendid, kui hange ei ole korraldatud riigihangete registris

ja lepingu abikõlblike kulude summa käibemaksuta on 20 000 eurot või enam ja dokumente ei ole

eelnevalt rakendusüksusele esitatud;

2) lepingud, välja arvatud juhul, kui lepingud on eelnevalt rakendusüksusele esitatud või lepingud

on kättesaadavad riigihangete registrist ja lepinguid ei ole muudetud;

3) lepingute muudatused, sealhulgas lepingukohase reservi kasutamist õigustav dokument ja

õiguskaitsevahendite kasutamise teavitused, kui lepingut on täidetud algselt kokkulepitust

erinevalt;

4) arved või muud raamatupidamisdokumendid;

5) asjade, teenuste või ehitustööde üleandmist ja vastuvõtmist tõendava dokumendi koopia;

6) kulu tasumist tõendav dokument;

7) raamatupidamises projektiga seotud abikõlblike ja abikõlbmatute kulude eristamist tõendav

dokument;

8) garantii, kindlustuse või täitmistagatise kohta dokument, kui neid nõutakse lepingutes.

(6) Makse menetlemine toimub ühendmääruse §-s 25 sätestatud korras.

(7) Rakendusüksus võib peatada makse menetlemise osaliselt või täielikult või toetuse maksmisest

keelduda ühendmääruse §-s 33 sätestatud tingimustel.

(8) Viimane maksetaotlus esitatakse pärast toetuse saamisega seotud tingimuste ja kohustuste

täitmist koos projekti lõpparuandega või pärast projekti lõpparuande esitamist, kuid mitte hiljem

kui 17. jaanuaril 2030. Lõppmakse tehakse, kui rakendusüksus on lõpparuande kinnitanud.

Ühendmääruse § 26 lõike 1 kohaselt makstakse toetust kuni 31. märtsini 2030.

7. peatükk FINANTSKORREKTSIOONID JA VAIDED

§ 23. Finantskorrektsiooni tegemine ja toetuse tagastamine

Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus tagastatakse vastavalt ÜSS2021_2027 §-des 28–30 ja

ühendmääruse §-des 34–38 sätestatule.

§ 24. Vaide esitamine

(1) Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada

vaie rakendusüksusele vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 31. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse

seaduses sätestatud korras.

(2) Auditiaruande alusel tehtud otsuse peale võib esitada vaide rakendusüksusele ÜSS2021_2027

§ 31 kohaselt.

Lisa. Kohaliku omavalitsuse üksuse toetuse osakaal

(allkirjastatud digitaalselt)

Vladimir Svet

taristuminister (allkirjastatud digitaalselt)

Kristi Klaas

rohereformi asekantsler

kantsleri ülesannetes

Taristuministri määruse „Jäätmetekke ja pakendamise vältimise ja vähendamise ning

korduskasutuse edendamiseks toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027“

eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Taristuministri määrusega „Jäätmetekke ja pakendamise vältimise ja vähendamise ning toodete

korduskasutuse edendamiseks toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027“

(edaspidi ka TAT)reguleeritakse toetuse andmise tingimusi „Ühtekuuluvuspoliitika fondide

rakenduskava 2021–2027“ (edaspidi rakenduskava)poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“

erieesmärgi nr 6 „Ring- ja ressursitõhusale majandusele ülemineku edendamine“ raames

jäätmetekke ja pakendamise vältimise ja vähendamise ning toodete korduskasutuse

edendamiseks.

Määrus kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõike 2

alusel ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027

Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite

andmise ja kasutamise üldised tingimused“ § 41 lõikega 1.

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kliimaministeeriumi ringmajanduse osakonna nõunik

Laurina Šinkejeva (teenistussuhe lõppenud), ringmajanduse ja finantseerimise valdkonna juht

Toomas Luhse (e-post [email protected], tel 605 4315) ja

finantsosakonna struktuuritoetuste nõunik Eerika Purgel (e-post

[email protected], tel 626 0709). Riigiabi reeglite kohase

vastavusanalüüsi ja ekspertiisi on teinud SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Määruse

eelnõu õigusekspertiisi on teinud Kliimaministeeriumi õigusosakonna jurist Rene Lauk (e-

post [email protected], tel 626 2948). Eelnõu ja seletuskirja on

keeletoimetanud Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse

keeletoimetaja Moonika Kuusk (e-post [email protected], tel 5886 1210).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb 24 paragrahvist, mis on liigendatud seitsmesse peatükki. Peatükid jagunevad

järgmiselt:

1. Üldsätted

2. Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr

3. Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele

4. Toetuse taotlemine ja taotluste menetlemine

5. Toetuse saaja ja partneri õigused ja kohustused

6. Toetuse maksmine ja kasutamine

7. Finantskorrektsioonid ja vaided

Eelnõu 1. peatükk sisaldab üldsätteid.

Paragrahvi 1 lõikes 1 kirjeldatakse, millist poliitikaeesmärki aitab eelnõukohane määrus

saavutada.

Lõige 2 sätestab, millise programmi alusel toetust eraldatakse ning millist tulemust meede aitab

saavutada. Toetust antakse Ühtekuuluvusfondist Eesti riigi aastate 2025–2028 eelarvestrateegia

2

elukeskkonna ja ringmajanduse programmi meetme „Ringmajanduse poliitika“ tegevuse

„Ringmajanduse korraldamine“ tulemuste saavutamiseks.

Lõike 3 kohaselt kajastatakse toetus perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide meetmete nimekirjas meetmes number 21.2.4.1

„Ringamajanduse korraldamine“ ja sekkumises nr 21.2.4.13 „Jäätmetekke ja pakendamise

vältimine ja vähendamine, toodete korduskasutuse edendamine“.

Lõikes 4 täpsustatakse, et toetatavate tegevuste valimiseks kasutatavad valikukriteeriumid

ja -metoodikad vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–

2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite

andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-le 7.

Seirekomisjoni 31.05.2022 kinnitatud (muudetud 12.04.2023 ja 16.05.2024) „Läbivad

valikukriteeriumid, mida kohaldatakse kõikidele ühtekuuluvuspoliitika 2021–2027

rakenduskava poliitikaeesmärkidele ning nende raames toetatavatele meetmetele“ punkti 3

kohaselt vastavaks tunnistatud projekte hinnatakse viie kriteeriumiga. Need on järgmised:

1) projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja

meetme eesmärkide saavutamisele;

2) projekti põhjendatus;

3) projekti kuluefektiivsus;

4) toetuse taotleja suutlikkus projekt ellu viia;

5) projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega.

Nimetatud nõude täitmisega seotud detailne info tuuakse välja määruse eelnõu § 14.

Kliimaministeeriumi moodustamisega ei planeeritud eraldi riiklikku keskkonnavaldkonna

arengukava (KEVAD). Seirekomisjoni kinnitatud esimese valikukriteeriumi „projekti kooskõla

valdkondlike arengukavadega“ täitmise tagab valdkondliku arengu sihtide seadmisel vastava

valdkonna strateegiline arengudokument („Riigi jäätmekava 2023–2028“) ning toetuse

panustamine „Eesti 2035“ sihti.

Pärast Kliimaministeeriumi moodustamist hakati koostama ministeeriumi terviklikku

strateegilist vaadet, mille tulemusena moodustati kaks tulemusvaldkonda: 1) kliima,

energeetika ja elurikkus; 2) elukeskkond, liikuvus ja merendus. Kliima, elurikkuse, kiirguse ja

välisõhu teemad on kliima, energeetika ja elurikkuse tulemusvaldkonnas. Ringmajanduse,

jäätmete, mere ja vee teemad on elukeskkonna, liikuvuse ja merenduse tulemusvaldkonnas.

Ruumiandmed ja maa korralduse teemad liikusid Kliimaministeeriumi moodustamisel

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumisse. Veel ei ole otsustatud, millised uued riiklikud

(valdkondadeülesed) arengukavad Kliimaministeeriumi teemasid katma hakkavad ja millal

uusi riiklikke arengukavasid koostama hakatakse.

Toetuste planeerimisel ja andmisel lähtutakse valdkondliku arengu tagamisel „Eesti 2035“ riigi

eelarvestrateegia 2025–2028 elukeskkonna ja ringmajanduse programmi kooskõlast Eesti

pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega (määruse eelnõus on need sätestatud

§ 3 lõigetes 3 ja 4 ning seda hinnatakse eelnõu §-s 14) ja rakenduskavas seatud erieesmärgi ning

poliitikaeesmärgi saavutamiseks „Riigi jäätmekavast 2023–2028“ (seda hinnatakse eelnõu §-s

14).

„Eesti 2035“ arengukava koostamisse kaasati laiem avalikkus nn arvamusrännaku vormis, kus

kõigil huvilistel oli võimalus üleriigilise strateegia kujundamisel kaasa rääkida. Lisaks

3

tutvustati plaanitavaid rakenduskavakohaseid sekkumisi 2022. aasta sügisel suuremates

linnades üle Eesti.

Tegevus toetab ka „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ eesmärkide saavutamist. Selle

dokumendi punkti viis kohaselt seotakse majanduskasv lahti esmase tooraine kasutamise

kasvust ressursitõhusa ringmajanduse edendamise kaudu, arvestades säästva arengu eesmärke

ning eelkõige säästva tootmise ja tarbimise põhimõtteid. Soodustatakse uudsete, sealhulgas

ressursside taaskasutamisel põhinevate ärimudelite kasutuselevõttu. Tegevus panustab „Riigi

eelarvestrateegia 2025–2028“ elukeskkonna ja ringmajanduse programmi eesmärki

„Ringmajanduse korraldamine“, mille kohaselt on valdkonna kitsaskoht jäätmete ringlusse

võtmise jätkuvalt madal määr. 2022. aasta seisuga on olmejäätmete ringlussevõtu osakaal

olmejäätmete kogumassist 30,3% ning 2027. aasta sihttase on 55%. 2022. aasta seisuga on

ringleva materjali määr 16% ning 2027. aasta sihttase on 21%.

Toetuse andmise tingimused on kooskõlas eelnimetatud strateegiatega ning suunatud nimetatud

eesmärkide saavutamisse. Toetuse andmise tingimused on kooskõlas „Riigi jäätmekava 2023–

2028“ strateegiliste eesmärkidega, eelkõige panustatakse jäätmekava erieesmärki 3.1: kestlik ja

teadlik tootmine ja tarbimine ning jäätmetekke vältimine ja korduskasutuse edendamine.

Samuti panustatakse tegevustega riiklike sihtmäärade saavutamisse. Eelkõige on riigil

probleemid olmejäätmete, sh pakendijäätmete ringlussevõtu sihtmäärade täitmisega. Pakendite

ringse disaini arendamise kaudu panustatakse ka sihtmäärade saavutamisse. Samuti

panustatakse järgnevatesse erieesmärkidesse: 1) vähendada pakendijäätmete teket inimese

kohta 2028. aastaks vähemalt 5% võrreldes 2018. aastaga; 2) vähendada ühekordselt

kasutatavate plastist toidupakendite ja joogitopside tarbimist 2026. aasta lõpuks 25%

võrrelduna 2022. aastaga. Nendel erieesmärkidel on mh oma roll kliimaeesmärkide

saavutamisele kaasaaitamisel. Toidujäätmete tekke vähendamine, ringse pakendidisaini

edendamine ja korduskasutuspakendite kasutamisvõimaluste laiendamine aitab vähendada

kasvuhoonegaaside heidet. Et aidata kaasa eesmärkide saavutamisele, tuleb suurendada

kohalike ressursside väärindamist, tagades samal ajal nende jätkusuutliku ning kliima- ja

elurikkuse mõjusid arvestava kasutuse. See omakorda tõhustab loodusressursside kasutamist ja

aitab vähendada jäätmete teket.

Lõikes 5 antakse teada, et kavandatava määruse alusel ei toetata Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) 2021/1058 artiklis 7 nimetatud tegevusi. Toetust makstakse

Ühtekuuluvusfondist, arvestades, et toetada ei saa Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni

2021. a määruse (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja

Ühtekuuluvusfondi, artikli 7 alusel.

Paragrahvis 2 tuuakse välja eelnõukohases määruses toodud terminid.

Punktides 1–17 täpsustatakse terminid määruse tähenduses, et oleks võimalik sätestada ja

piiritleda rahastatavad tegevused, nende prioriteetsus ning projekti panus meetme

eesmärkidesse.

Punktis 1 selgitatakse, et abikõlbliku kulu aluseks olev tegevus peab olema tehtud ja

kuludokument tekkinud abikõlblikkuse perioodil. Kulu aluseks olev tegevus peab olema

kooskõlas kehtiva õigusega, eelkõige ühendmääruse ja käesoleva määrusega.

Punktis 2 selgitatakse, et abikõlblikkuse periood on ajavahemik, kui projekti toetatavad

tegevused algavad ja lõpevad ning projekti tegevuste elluviimiseks vajalikud abikõlblikud

kulud tekivad.

Punktis 3 selgitatakse, et alginvesteering on investeering, mis vastab Euroopa Komisjoni

määruse (EL) nr 651/2014 (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) EL-i aluslepingu artiklite 107 ja

4

108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks

(edaspidi üldine grupierandi määrus), artikli 2 punktis 49 esitatud definitsioonile.

Punktis 4 selgitatakse, et „ei kahjusta oluliselt“ põhimõte on põhimõte, mille kohaselt ei

tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike

investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198,

22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud

keskkonnaeesmärgile. Põhimõte tähendab, et toetatavad tegevused ei või oluliselt kahjustada

ühtegi kuuest keskkonnaeesmärgist, milleks on kliimamuutuste leevendamine,

kliimamuutustega kohanemine, vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse, üleminek

ringmajandusele, saastuse vältimine ja tõrje, elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine.

Punktis 5 selgitatakse, kes on eelnõukohase määruse mõistes ettevõtja. Ettevõtja on

majandustegevuses osalev isik, kes pakub kaupu või teenuseid, sõltumata tema juriidilisest

vormist või asutamise viisist. Konkurentsiseaduse § 2 tähenduses ja riigihangete seaduse § 4

punkti 4 tähenduses on ettevõtja nii äriühing kui ka riik ja KOV ehk kõik isikud, kes tegutsevad

kaubaturul, majandus- või kutsetegevuses või ettevõtja huvides. Kaubaturu mõiste on sisustatud

konkurentsiseaduse §-s 3 ning kaubad § 1 lõikes 1. Kui isikule antav toetus on riigiabi või

vähese tähtsusega abi, siis selline isik on kindlasti ettevõtja konkurentsiseaduse tähenduses. Kui

isikule antav toetus ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega abi, siis see ei välista asjaolu, et isiku

tegevus allub konkurentsiõigusele.

Punktis 6 toodud innovatsioon on uute ideede ja teadmiste kasutamine uudsete lahenduste

rakendamiseks, mis hõlmab toodete ja teenuste väljatöötamist ning uuendamist

(tooteinnovatsioon), vastavate turgude hõivamist ja laiendamist (turuinnovatsioon), uute

tootmis-, tarne- ja müügimeetodite loomist ning juurutamist (protsessiinnovatsioon), uuendusi

juhtimises ja töökorralduses (organisatsiooniinnovatsioon) ning töötingimuste ja personali

oskuste arendamist (personaliinnovatsioon).

Punktis 7 selgitatakse kliimakindluse tagamise mõistet. Taristu kliimakindluse tagamise

hindamisel tuleb lähtuda ühendmääruse lisast 3. Kliimakindluse tagamise hindamise

andmekoosseisule kohaldatakse ühendmääruse lisa 3 B-osa.

Taristu on näiteks hooned, võrgutaristu (nt elektrivõrgud, veetaristu), jäätmete

käitlussüsteemid, muud materiaalsed varad. Kliimakindlus tuleb tagada selliste

taristuprojektide puhul, mille alusel rajatakse uus taristu või uuendatakse või laiendatakse

olemasolevat taristut. Nende projektide korral on vaja arvestada energiatõhususe esikohale

seadmise põhimõttega, mis tähendab, et taristuprojektid peavad suurendama energiatõhusust,

et hoida kokku energiakulu ning toetada kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamist.

Punktis 8 selgitatakse, et projekt on kindlaks määratud tulemuse, eelarve ja piiritletud

ajaraamiga tegevus või seotud tegevuste kogum, millega kaasnevate kulude hüvitamiseks

toetust taotletakse või kasutatakse.

Punktis 9 selgitatakse, et projekti kogumaksumus on projekti elluviimiseks tehtavate

abikõlblike ja abikõlbmatute kulude kogusumma. Projekti kogumaksumus on välja toodud

taotluses ja toetuse andmise otsuses.

Punktis 10 toodud ressursside termin katab tootmises kõiki kaupade ja teenuste valmistamiseks

vajalikke tootmistegureid, sh toore, energia, vesi, jäätmed.

Punktis 11 selgitatakse, et ressursitõhusus on toodanguüksuse tootmiseks vajalike sisendite

koguse vähendamine või esmaste sisendite asendamine teiseste sisenditega.

Punktis 12 selgitatakse, et suurettevõtja on ettevõtja, kes ei vasta väikese või keskmise

suurusega ettevõtja mõistele.

Punktis 13 selgitatakse, et uut majandustegevust soodustav alginvesteering on investeering, mis

vastab üldise grupierandi määruse artikli 2 punktis 51 esitatud definitsioonile.

5

Punktis 14 selgitatakse, et väikese või keskmise suurusega ettevõtja on ettevõtja

konkurentsiseaduse § 2 mõistes ja vastab üldise grupierandi määruse lisas I sätestatud

kriteeriumidele.

Punktis 15 selgitatakse, et ümberpaigutamine on sama või sarnase tegevuse või selle osa

üleviimine ühest Euroopa Majanduspiirkonna (edaspidi EMP) lepingu osalisriigi ettevõttest

teise EMP lepingu osalisriigis asuvasse ettevõttesse, kuhu toetatav investeering tehakse.

Ümberpaigutamine toimub siis, kui toode või teenus täidab nii algses kui ka toetatavas

ettevõttes vähemalt osaliselt sama otstarvet ja vastab sama liiki tarbija nõudmistele või

vajadustele ning EMP lepingu osalisriigis asuva abisaaja ühes ettevõttes lähevad samas või

sarnases tegevusalas kaduma töökohad.

Punktis 16 selgitatakse, et määruse tähenduses mõeldakse Tallinna regiooni all Tallinna linna,

Maardu linna, Harku valda, Saue valda, Saku valda, Kiili valda, Rae valda, Jõelähtme valda,

Viimsi valda.

Punktis 17 selgitatakse, et määruse tähenduses mõeldakse Tartu regiooni all Tartu linna

haldusüksusena.

Punktis 18 selgitatakse mõistet protsessiinnovatsioon – uue või oluliselt täiustatud tootmis- või

tarnemeetodi rakendamine, sealhulgas olulised muudatused tehnilistes võtetes, seadmetes või

tarkvaras, ettevõtja tasandil (EMP tööstusharudes kontserni tasandil), sealhulgas näiteks uut või

innovaatilist digitehnoloogiat või innovaatilisi digilahendusi kasutades. See mõiste ei hõlma

väiksemaid muudatusi või täiustusi, juba kasutusel olevatele väga sarnaste tootmis- või

logistikasüsteemide lisamisest tulenevat toodangu või teenuste mahu kasvu, protsessi

kasutamise lõpetamist, lihtsat kapitali asendamist või suurendamist, ainult ressursihindade

muutusest tingitud muudatusi, kohandamist, lokaliseerimist, regulaarseid, hooajalisi ja muid

tsüklilisi muudatusi, uute või oluliselt täiustatud toodetega kauplemist.

Paragrahvis 3 sätestatakse toetuse andmise eesmärk ning toetuse oodatav tulemus.

Toetuse andmine on suunatud Eestis toidujäätmete tekke vähendamisele, ringse pakendidisaini

edendamisele ja korduskasutuspakendite kasutamisvõimaluste laiendamisele. Toidujäätmed ja

pakendijäätmed moodustavad suure osa igapäevastest jäätmetest, mis omakorda mõjutavad

negatiivselt keskkonda ja suurendavad ressursside ebaefektiivset kasutamist. Jätkusuutliku

arengu ja keskkonnahoiu põhimõtetest lähtuvalt on vajalik toetada ettevõtmisi ja projekte, mis

aitavad vähendada tekkivaid jäätmeid ning arendada keskkonnasõbralikke lahendusi.

Toetuse andmise tulemusena oodatakse konkreetseid edusamme toidujäätmete tekke ja

pakendijäätmete vähendamisel, samuti ringmajanduse põhimõtete rakendamist pakendite

disainis ja korduskasutuspakendite laialdasemat kasutust. Toetuse mõju väljendub nii Eesti

keskkonnajalajälje vähenemises kui ka ringmajanduse põhimõtetel põhineva ettevõtluse

arendamises. Ringse pakendidisaini juurutamine ja korduskasutuspakendite laialdasem kasutus

aitavad vähendada vajadust esmaste ressursside järele ning toetavad kliimamuutuste

leevendamise eesmärke.

Vältides ja vähendades toidujäätmete teket on võimalik vähendada toodetava toidu, kasutatava

energia, vee, väetiste ja põllumajandusmaa hulka. Kaasneb kokkuhoid mitte ainult nimetatud

ressurssidelt, aga ka toidu ja jäätmete transpordilt ning jäätmekäitluselt. Samuti kasutatakse

pakendeid üha enam ning selle pidurdamiseks ja pakendite keskkonnamõju vähendamiseks on

vaja teha investeeringuid nii pakendite disaini ja tootmisse, sh parandada pakendite

ringlussevõetavust, kui ka korduskasutussüsteemidesse. Tegevused aitavad vähendada

kasvuhoonegaaside heidet, kuna vähendavad vajadust toota uusi materjale ja tooteid. Sihtrühm

on pakendamise vähendamist ja muud jäätmetekke vältimist praktiseerivad ettevõtted ning

need, kes soovivad oma lahendusi luua või nende kasutamist laiendada.

6

EL-i pakendi ja pakendijäätmete määruse kohaselt on vaja täita teisese tooraine sihtmäärad

pakendites, mistõttu on vaja arendada ringlussevõetava materjali ja selle kasutuselevõtmise

tootmisprotsesse. Toetusmeetme vajadus tuleneb ka riigi jäätmekavas märgitud vajadustest

ning toetuse andmine panustab riigi jäätmekava eesmärkide saavutamisse. Ressursside

tõhusamal kasutamisel ja (toidu)jäätmete tekke vältimisel on oluline mõju kasvuhoonegaaside

heite vähendamisele, et aidata kaasa kliimaneutraalsele majandusele, vastupidavusele ja

kliimamuutustega kohanemisele.

Toetatakse tegevusi, mis aitavad vähendada pakendijäätmete teket, muuta pakendeid disaini

abil jätkusuutlikumaks ja edendada korduskasutuspakendite kasutuselevõttu. Eelnimetatud

tegevuste toetamine on oluline, et Eesti suudaks täita alates 2025. aastast rakenduvaid

ringlussevõtu sihtarve (plastpakendi ringlussevõtu sihtarv on 2025. aastal 50%, 2030. aastal

55%, aga 2022. aasta andmete põhjal on see Eestis 44% juures). Lisaks peab Eesti tasuma igal

aastal ca 20 mln eurot EL-i nn plastpakendi omavahendi tasu ringlusesse võtmata jäänud

plastpakendite eest. Selleks, et oleks võimalik vähendada riigieelarvesse laekuvaid kulusid, on

oluline, et turule lastavad pakendid oleksid ringlussevõetavad või korduskasutatavad.

Üleminek ringmajandusele on konkurentsivõime suurendamise ja üleilmsete suundumuste

vältimatu eeltingimus. Kavandatud meetmed on kooskõlas 2020. aasta riigiaruandega ja

suunatud järgmistele teemadele: 1) olulised investeerimisvajadused ringmajanduses, 2) väike

ressursitootlikkus ning 3) suur kodumaine materjalitarbimine ja jäätmeteke pärsivad

konkurentsivõimet.

Riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030 käsitleb vajadust vältida ja vähendada jäätmeteket

ning töötada välja keskkonnahoidliku tehnoloogia investeerimisprogramm. Sekkumiste alus on

eesmärk minna 2050. aastaks üle ressursitõhusale kliimaneutraalsele ringmajandusele (nagu on

sätestatud lisas D), samuti EL-i uus ringmajanduse tegevuskava ja tööstusstrateegia. Toetatav

tegevus aitab saavutada EL-i ringmajanduse tegevuskava eesmärki kiirendada majanduse

ümberkorraldamiseks tehtavaid muudatusi, mis on ette nähtud Euroopa rohelise kokkuleppega.

Lõigetes 3 ja 4 kirjeldatakse, et toetatavates tegevustes arvestatakse Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalsete põhimõtetega ja

panustatakse Riigikogu otsuse „Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“

heakskiitmine“(edaspidi Eesti 2035) aluspõhimõtete hoidmisesse. Tuuakse välja „Eesti 2035“

siht ja näitajad, millesse määruses kirjeldatud toetatavad tegevused panustavad.

Toetatavad tegevused peavadpanustama „Eesti 2035“ sihti „Majandus – Eesti majandus on

tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ ja alamsihti „Eesti majandus on tugev ja

rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline ning leiab uusi ärivõimalusi“. Eesmärk on

uuendusmeelne ja teadmistepõhine Eesti majandus, milles kasutatakse uusi tehnoloogiaid ja

ärimudeleid ning paindlikke töövorme. Võimalus on luua soodsad tingimused ettevõtluse

teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks, teadlased ja ettevõtted saavad teha

omavahel koostööd. Eesti majanduskeskkonna suund on, et see kutsuks töötama, ettevõtteid

asutama või siitkaudu virtuaalselt äri ajama, investeerima, looma ja katsetama uusi lahendusi,

millest on kasu ühiskonnale laiemalt.

Määruse nõuetele vastavad projektid aitavad hoida „Eesti 2035“ aluspõhimõtteid ja aitavad

kaasa sihi „Majandus – Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“

saavutamisele moel, mis toetab keskkonna- ja kliimaeesmärke ning asjakohasel juhul ka

tasakaalustatud regionaalset arengut ja võrdseid võimalusi ning ligipääsetavust. Seda tehakse

järgmiste näitajate abil:

1) ringleva materjali määr;

7

2) väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL 27 keskmisest, kohaldub tegevustele

väljaspool Harjumaad;

3) keskkonnatrendide indeks;

4) hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik, kohaldub § 5 lõikes 2 punkti 1 ja 3 tegevuste

elluviimise puhul;

5) ligipääsetavuse näitaja, kohaldub § 5 lõikes 2 punkti 1 ja 3 tegevuste elluviimise puhul.

Võrdsed võimalused tagatakse sellega, et avalikkusele suunatud projektide elluviimisel

arvestatakse erinevate ühiskonnarühmade (nt vanemaealised, eri rahvusest või erivajadusega

inimesed) vajaduste ja eripäraga projekti lahenduste väljatöötamisel ja teenuste pakkumisel (nt

juurdepääsu tagamine teenuspunktidele, teenuste hinnakujundus jms), et lahendused oleksid

kavandatava sihtrühma kõigile liikmetele kättesaadavad ja kasutatavad. Toetatavad tegevused

panustavad näitajasse „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“.

Soolist võrdõiguslikkust see määrus ei puuduta, kuna määruse alusel antakse toetust

ringmajanduse korraldamiseks, mida ei ole otstarbekas eraldi suunata soolise võrdõiguslikkuse

tagamiseks.

Ligipääsetavus tagatakse eelnõukohases määruses § 20 lõikes 7 toodud nõude abil. Toetuse

kasutamisel tuleb avalikkusele pakutavates lahendustes ja teenustes ning tegevustes osalemisel

tagada ligipääsetavus erivajadustega inimestele. Sealhulgas näiteks ligipääs toidukappidele,

jäätmekogumisele, pakendid, toidu annetamine jne. Samuti tuleb tagada, et avalikkusele

edastatav info oleks ligipääsetav liikumis-, nägemis-, kuulmis- ja intellektipuudega inimestele.

Sealhulgas näiteks avalikud üritused, reklaam ja tarbija igasugune teadlikkuse tõstmine.

Toetatavad tegevused panustavad asjakohastel juhtudel näitajasse „Ligipääsetavuse näitaja".

Regionaalarengu toetamiseks arvestatakse kohalike omavalitsuste toetamisel erinevat

toetusmäära. Vähemalt 40% taotlusvooru eelarvest suunatakse toetusteks tootmisüksustesse

väljaspool Tallinna ja Tartu regioone. Hinnatakse asjakohastel juhtudel näitajaga „Väljaspool

Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL 27 keskmisest“. Selle näitaja puhul on kõige

halvemas seisus Hiiumaa, Põlvamaa, Valgamaa ja Võrumaa, jäädes 32% ja 35% vahele, samal

ajal kui Harjumaal on see näitaja 121% ja Tartumaal 80%. Meetmeid rakendades tuleb püüelda

selle poole, et regionaalsed erinevused väheneksid. Osa toetusi suunatakse ka Harjumaale, need

projektid selles näitajas ei kajastu.

Kliima- ja keskkonnahoid on väga tähtsad, sest toetatavad tegevused edendavad

ressursitõhusale majandusele üleminekut. Toetuse andmise eesmärk on rakendada Eestis

ringmajanduse põhimõtteid erinevatel tasanditel. Info sihi ja näitaja kohta kantakse

struktuuritoetuste registrisse (SFOSi).

Projektiga panustatakse „Eesti 2035“ näitajasse „Keskkonnatrendide indeks“ ja „Säästva

arengu riikliku strateegia“ näitajasse „ringleva materjali määr“. Viimane näitaja on ka valitsuse

tegevusprogrammi mõõdik, mis näitab ringselt kasutatud materjali osatähtsust kogu

materjalikasutuses. Keskkonnatrendide indeks näitab paranevate keskkonnatrendide

osatähtsust Eesti säästva arengu keskkonna valdkonna näitajates. Keskkonnatrendide

indeksisse panustatakse läbi jäätmemajanduse korraldamise, toetatavad tegevused panustavad

jäätmetekke vähenemisse ning kontrollitud jäätmetekkesse. Info näitajate kohta kantakse

struktuuritoetuste registrisse (SFOS-i).

Toetuse eraldamine ei lähe vastuollu EL-i põhiõiguste harta nõuetega, sh on see kooskõlas

põhiõiguste harta jaotisega „Võrdsus“ (artiklid 20–26).

8

Lõigetes 5 ja 6 kirjeldatakse rakenduskava väljundnäitajasse ja rakenduskava tulemusnäitajasse

panustamist tabelis 1 ja 2 toodud andmete põhjal. Iga toetatav projekt peab panustama

väljund- ja tulemusnäitajasse. Näitajate sisu ja aruandluse tingimusi kirjeldatakse perioodi

2021–2027 näitajate metoodikas.

Tabel 1. Meetme nimekirja väljundnäitaja

Tabel 2. Rakenduskava tulemusnäitajad

Arvestatakse, et Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027 on

programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise valdkonna 069 (kaubandus- ja

tööstusjäätmete käitlus: vältimis-, vähendus-, sorteerimis-, korduskasutus- ja

ringlussevõtumeetmed) järgi.

Lõikes 7 tuuakse välja, et toetuse andmisel on projekti täiendavad spetsiifilised näitajad

järgmised: välditud toidujäätmete ja tekkivate toidujäätmete koguse vähenemine tonnides aasta

kohta § 5 lõike 2 punktis 1 nimetatud tegevuse puhul, parandatud ringlussevõetavusega

pakendite mass tonnides § 5 lõike 2 punktis 2 nimetatud tegevuse puhul, vähendatud

pakendimass tonnides § 5 lõike 2 punktis 2 nimetatud tegevuse puhul, kasutatud teisese toorme

mass tonnides § 5 lõike 2 punktis 2 nimetatud tegevuse puhul, jäätmetekke vähenemine

tonnides § 5 lõike 2 punktis 3 nimetatud tegevuse puhul.

Paragrahvi 4 lõigetes 1 ja 2 sätestatakse määruse rakendusüksus ja -asutus. Rakendusüksus on

Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi rakendusüksus) ning rakendusasutus

Kliimaministeerium (edaspidi rakendusasutus).

Perioodi 2021–2027

rakenduskava

väljundnäitaja

nimetus ja mõõtühik

Algtase

ja

aasta

2024. a

vahesihi

tase

2029. a

sihttase

Selgitav teave

Ringmajanduses

toetatavad ettevõtjad

(ettevõtjad)

Ei

kohaldu

0 50 Rahalist toetust saanud

unikaalsete ettevõtete arv.

Näitajasse loetakse ettevõtjaid

konkurentsiseaduse tähenduses.

Näitaja täitmist raporteeritakse

pärast projekti tegevuste

lõpetamist lõpparuandega.

Perioodi 2021–2027

rakenduskava

tulemusnäitaja

nimetus ja mõõtühik,

kood

Alg-

tase

Aasta 2024. a

vahe-

sihitase

2029.

a siht-

tase

Selgitav teave

Esmase toorme sääst

projektidega (tonni

aastas)

0 2021 ei

kohaldu

2000 Toetatud projekti tulemusel

tekkiva esmase toorme sääst

ühe aasta kohta. Saavutustaset

raporteeritakse üks aasta pärast

projekti lõppemist tegelikele

mõõdetud andmetele tuginedes.

Arvutusmetoodika on leitav

KIK-i veebilehelt.

9

Eelnõu 2. peatükis sätestatakse toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr.

Eelnõu §-s 5 sätestatakse tegevused, mida meetme raames toetatakse.

Lõikes 1 tuuakse välja, millesse peab toetust saav projekt panustama.

Lõikes 2 sätestatakse tegevused, mida toetatakse. Toetust antakse toidujäätmete tekke ja

pakendamise vältimise ja vähendamise ning toodete korduskasutuse edendamiseks vajalike

tegevuste elluviimiseks.

Toetust antakse järgmistele projektidele:

1) projektidele, mis vähendavad või väldivad toidujäätmete teket Eestis.

Lõike 2 punktis 1 toetatakse tegevusi, mis aitavad vähendada toidujäätmete teket.

Toidujäätmete tekke vähendamine aitab vähendada üldiseid jäätmetekke koguseid, sh

biojäätmete teket. Erinevates toidutarneahela etappides on võimalus jäätmete teket erinevalt

vähendada.

Lisaks tuleneb toetatava tegevuse vajadus lisaks üldisele jäätmetekke vähendamisele „Riigi

jäätmekava 2023–2028“ rakenduskava tegevusest „toidujäätmete tekke vältimise kava“.

Vastavalt toidujäätmete tekke vältimise kava punktile 6 on planeeritud kujundada ja luua

rahastusmeetmed, et vältida toidujäätmete teket.

Et liikuda ÜRO kestliku arengu eesmärgi 12.3 poole, on Euroopa Komisjon teinud ettepaneku

jäätmete raamdirektiivi muudatusteks, mille kohaselt seatakse liikmesriikidele konkreetsed

toidujäätmete tekke vähendamise eesmärgid. Muudatusettepaneku alusel on liikmesriikidele

seatud eesmärk vähendada toidujäätmete teket 2030. aastaks toidutööstuses ja -tootmises 10%

võrreldes 2020. aastal tekkinud kogustega ning kaubanduses, toitlustuses ja

kodumajapidamistes 30% võrreldes 2020. aastal tekkinud kogustega. Euroopa Parlament

sooviks kehtestada sihtarvud vastavalt 20% ja 40%. Sihtarvud lepitakse eeldatavasti kokku

2025. aastal.

Lisaks tuleb Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse (SEI Tallinn) ja Eesti

Maaülikooli 2020.–2021. aastal tehtud uuringu „Toidujäätmete ja toidukao teke Eesti

toidutarneahelas“1 soovitustest välja, et tuleks laiendada kiiresti riknevate toiduainete

annetamise süsteemi, toetades külmutusseadmete soetamist ja Toidupanga koostöövõrgustiku

laiendamist. Jätkuvalt tuleks pakkuda riiklikku, aga ka omavalitsuste toetust Toidupanga

jooksvate kulude (sh transpordikulude), infrastruktuuri laiendamise ja uute arendustega seotud

kulude katmiseks. Lisaks toodi uuringus välja, et toetada võiks ka muid annetamisele suunatud

algatusi, organisatsioone ja projekte. Samal ajal on oluline tagada, et toidu annetamisega seotu

oleks läbipaistev ja korrektselt korraldatud. See eeldab, et organisatsioonid, kellele toitu

annetatakse, peaksid selgelt ja arusaadavalt näitama, kuhu ja kellele annetatud toit edastatakse.

Toetuse eesmärk on vähendada toidujäätmete teket ning edendada jätkusuutlikke lahendusi,

mis aitavad vältida tarbimiskõlbliku toidu raiskamist. Toidujäätmete vähendamine on oluline,

et saavutada rohepöörde eesmärgid, kuna toidutootmine ja raiskamine avaldavad keskkonnale

suurt mõju, sh kaasnevad kasvuhoonegaaside heitkogused, raisatakse ressursse ja kaob

bioloogiline mitmekesisus.

Toetatavad projektid on näiteks digilahendused ja tehnoloogilised uuendused. Need lahendused

võivad näiteks aidata planeerida toidukoguseid, jälgida ja optimeerida toidu ladustamise ja

tarbimise protsessi, eesmärgiga vähendada toidujäätmete teket.

1 „Toidujäätmete ja toidukao teke Eesti toidutarneahelas“, uuringu lõpparuanne https://www.sei.org/wp-

content/uploads/2021/05/toidujaatmete-ja-toidukao-teke-eesti-toidutarneahelas-2021.pdf.

10

Toetatavad projektid võivad olla näiteks kaubanduses toidukoguste planeerimise või toidu

säilivusaja jälgimise ja haldamise süsteemid, mis kasutavad tehisintellekti ja andmeanalüütikat,

või nutikad rakendused, mis aitavad tarbijatel planeerida ja optimeerida toidu ostmist,

säilitamist ja tarbimist. Seega toetatakse protsessides selliste info- ja

kommunikatsioonitehnoloogia lahenduste kasutuselevõttu, mille tagajärjel tekib vähem

toidujäätmeid.

Toetatavad on ka projektid, mis loovad või arendavad platvorme ja süsteeme, mis võimaldavad

tarbijatel ja ettevõtetel annetada või muul viisil ümber jaotada toitu, mis muidu läheks raisku

(toidujagamist edendavad projektid). Näiteks toetatakse toidujagamiskappide rajamist,

kohalike toidupankade, kirikute või heategevusorganisatsioonidega seotud

toidujagamisalgatusi ning veebiplatvorme ja digilahendusi, mis aitavad edendada toidujagamist

ja vähendavad toidujäätmete teket. Samuti toetatakse nutikaid lahendusi, mis vähendavad

toitlustussektoris ja kaubanduses toidujäätmete teket, sh et suunata üle jääv toit annetusteks

ja/või toidujagamisalgatustele, näiteks toitlustusasutustele kiirjahutusseadmete hankimise abil.

Toidu ümberjagamisel ja annetamisel tuleb järgida kõiki õigusaktidest tulenevaid toiduohutuse

nõudeid ning arvestada Põllumajandus- ja Toiduameti veebilehel2 toidu ümberjagamise ja

annetamise teema all viidatud juhendites tooduga.

2) projektidele, mis parandavad pakendite ringlussevõetavust pakendidisaini

rakendamise kaudu Eestis.

Lõike 2 punktis 2 toetatakse tegevusi, mis parandavad ühekordsete pakendite

ringlussevõetavust pakendidisaini rakendamise kaudu. Pakendite disainimine selliselt, et neid

saaks hiljem jäätmeteks muutumisel ringlusse võtta, on üks tõhusamaid meetmeid parandada

pakendiringlust ning suurendada pakendite ringlussevõtu määra. Riigi jäätmekavas on

sätestatud eesmärk, et 2030. aastaks on kõik Eesti turule lastavad pakendid kas

korduskasutatavad või ringlussevõetavad. Ohutu materjaliringluse suurendamiseks on oluline,

et juba pakendite disainimisel ja tootmisel on arvestatud sellega, kui lihtsalt on konkreetne

pakend ringlussevõetav või korduvkasutatav, kui pakend pärast kasutamist jäätmeteks on

muutunud. Eestis on pakendijäätmete ringlussevõtt korraldatud taaskasutusorganisatsioonide

kaudu. Seega peaks pakendiettevõtja enne uue pakendi disainimist konsulteerima

taaskasutusorganisatsiooniga, et välja selgitada, kas loodavale või kasutusele võetavale

pakendilahendusele on olemas käitusvõimekus ringlussevõtuks. Toetust antakse neile, kes

kasutavad pakendeid toote turule laskmiseks ehk pakendavad ja lasevad Eesti turule pakendatud

kaupasid. Punktiga 2 toetatakse näiteks seda, kui ettevõte soovib välja vahetada pakendiliinid

või selle osad, et kasutusele võtta või asendada olemasolevad komposiitsed pakendimaterjalid

ringlussevõetavate pakendite või pakkematerjalidega (tegevused võivad olla uute

pakendamisseadmete soetamine või väljavahetamine, täiendamine ja tehnoloogiate

uuendamine). Kui uue pakendidisaini loomisega seotud kulud on tervikliku projekti osa, siis

toetatakse ka pakendidisaini.

Toetatava tegevuse alla liigitub ka näiteks projekt, kus pakendiettevõtja olemasoleva

ringlussevõetava pakendi väiksema kaaluga ringlussevõetava pakendi vastu välja vahetab ja kui

sellise muudatuse jaoks on ettevõttel vaja välja vahetada pakendiliinid või selle osad.

Toetuse abil kasutusele võetud pakendite materjalide valikul ja pakendite disainimisel on abiks

pakendite disainijuhend3. Kasutusele võetavad pakendid peavad olema ringlussevõetavad ja

seda peab kinnitama vähemalt üks Eesti taaskasutusorganisatsioon.

2 Toidu ümberjagamine ja annetamine: https://pta.agri.ee/ettevotjale-tootjale-ja-turustajale/toidu-tootmine/toidu-annetamine. 3 Pakendite disainijuhend: https://ringmajandus.envir.ee/sites/default/files/Pakendite%20disainijuhend_2022.pdf.

11

3) projektidele, mis loovad või laiendavad korduskasutuspakendite kasutamise võimalusi

Eestis.

Lõike 2 punkti 3 alusel toetatakse tegevusi, mis loovad või laiendavad korduskasutuspakendite

kasutamise võimalusi Eestis. Riigi jäätmekavas on sätestatud eesmärk vähendada

pakendijäätmete teket inimese kohta 2028. aastaks vähemalt 5% võrreldes 2018. aastaga ning

vähendada ühekordselt kasutatavate plastist toidupakendite ja joogitopside tarbimist

2026. aasta lõpuks 25% võrrelduna 2022. aastaga. Jäätmetekke vältimine on kõige tõhusam

viis, kuidas parandada ressursitõhusust ja vähendada jäätmete mõju keskkonnale. Seepärast on

oluline, et ettevõtjad rakendaksid asjakohaseid meetmeid jäätmetekke vähendamiseks,

kõrvaldades kasutusest liigsed pakendid ja lõpetades teatavate pakendivormide kasutamise,

pikendades pakendite kasutusiga, disainides tooted või müügistrateegiad ümber nii, et ei oleks

vaja kasutada pakendit või pakendataks vähem, seda ka hulgimüügi korral, ning minnes

ühekorrapakenditelt üle korduskasutuspakenditele.

Toetatavad projektid hõlmavad tegevusi, mis aitavad luua ja laiendada korduskasutuspakendite

süsteeme ning muuta need tarbijate ja ettevõtete jaoks mugavamaks ja atraktiivsemaks.

Süsteemi loomine on korduskasutuspakendite toimimise alus, tagades tarbijatele lihtsa ja tõhusa

viisi pakendite kasutamiseks ja tagastamiseks. Toetuse saajad võivad arendada süsteeme, mis

hõlmavad pakendite jaotust, kogumist, puhastamist ja ümberjaotamist, et tagada pakendite

ringlus ja korduskasutus. Korduskasutussüsteem on organisatsiooniline, tehniline või rahaline

korraldus koos stiimulitega, mis võimaldab korduskasutamist kas suletud või avatud tsükli

süsteemis, nagu tagatisrahasüsteem, millega tagatakse pakendite kogumine

korduskasutamiseks.

Toetatakse tegevusi, mis muudavad korduskasutuspakendite kasutamise tarbijate ja ettevõtete

jaoks lihtsamaks ja mugavamaks (kättesaadavamaks). Projektid peavad olema suunatud

ühekordselt kasutatavate pakendite asendamisele korduskasutuspakenditega. Samuti toetatakse

investeeringuid korduskasutuspakendite tagastamisse ja logistikataristu arendamisse (sh

nendega seotud IT-arendused ja pesuliinide paigaldus). Selle eesmärgi saavutamisele aitab

kaasa korralik ja toimiv infrastruktuur pesemiseks ja laiali jagamiseks ning logistika

tagasivõtuks, mis on kasutajale mugav ning millel on tagastamise stiimul.

Toetatav tegevus on näiteks pakiautomaatides korduskasutuspakendite kasutuselevõtmine,

samuti toidutööstuses korduskasutuspakendite kasutamine toidu pakendamisel. Kogukondlikud

korduskasutuspakendite lahendused, nt suurlinnadest eemal või linnaosa tasemel kogukondlik

korduskasutuse edendamine, millega erinevad osapooled on hõlmatud, on samuti näited

projektidest, millele saab selle sätte alusel toetust taotleda.

Toetatakse ka projekte, mis keskenduvad korduskasutuspakendite kasutamisele avalikel

üritustel, toidupoodides, restoranides ja teistes müügipunktides, sh e-kaubanduses.

Kogumissüsteemid hõlmavad lahendusi, mis võimaldavad tarbijatel lihtsasti

korduskasutuspakendeid laenata ja tagastada. Tõhusa kogumissüsteemi loomine tagab pärast

kasutamist korduskasutuspakendite tagasijõudmise ringlusse.

Võimalike projektide raames võidakse kasutada ka spetsiaalseid puhastusliine, et tagada

korduskasutuspakendite ohutus ja kvaliteet pärast iga kasutuskorda. Puhastusliinid peavad

toidupakendite (sh toidunõude ja söögiriistade) puhul vastama toiduhügieeni standarditele ja

olema ressursisäästlikud.

Abikõlblik on korduskasutuspakendi disainimine siis, kui on ära tõendatud, et see panustab

tervikliku korduskasutussüsteemi rajamisse. Terviklahenduse all on mõeldud, et pakend läheb

kasutusse ja on sobilik korduskasutamiseks piisav arv kordi, et selle keskkonnamõju on selgelt

12

väiksem kui ühekordselt kasutataval pakendil, ja et oleks läbi mõeldud kogu tegevusahel (nt

tootmine, kasutus, kogumine, pesemine, tagasi ringlusse suunamine, andmete kogumine, toote

eluea lõppedes selle käitlemine jne). Näiteks kuulub toetatava tegevuse alla tagatisrahaga

pakendite süsteemi loomine jaekettides korduskasutatavate karpide (sh oma jaekettide

tootmistes) kogumiseks läbi kasutusel olevate või uute taaraautomaatide või kiibisüsteemi

loomine koos korduskasutuse võimalusega. Oluline on tegevuse piirkondlikult laialdane mõju

ja ristkasutuse võimaldamine.

Toetuse abil kasutusele võetud pakendite materjalivalikul ja pakendite disainimisel on abiks

pakendite disainijuhend3.

Lõike 3 kohaselt tuleb lõike 2 punktis 2 nimetatud tegevuse puhul taotlejal esitada Eesti

taaskasutusorganisatsiooni kinnituskiri pakendi ringlussevõetavuse kohta.

Taaskasutusorganisatsiooni kinnitusest peab nähtuma, kas pakendid on selle organisatsiooni

poolt ringlusse suunatavad ning kes on pakendite ringlusse võtja.

Lõikes 4 tuuakse välja, et paragrahvi lõikele 2 vastavad projektid ei tohi piirduda üksnes

analüüside, disaini, teavitamise või IT lahendustega. Projekti terviklahendused võivad sisaldada

eelnevaid tegevusi, kuid nende projekti tulem peab sisaldama kasutatavaid materiaalseid

tulemusi või reaalseid käegakatsutavaid väljundeid. Need tegevused on abikõlblikud juhul kui

need on kasutatavad toetatavate tegevuste tulemuste saavutamiseks. Toetuse tulemusel peab

Eestis vähenema toidujäätmete teke või turule lastakse pakendeid, mille pakendidisainis on

lähtutud ringmajanduse põhimõtetest või korduskasutuspakendid on laialdasemalt kasutusel.

Toetust antakse projektidele, mille otsene tulemus on jäätmetekke vähenemine. Abikõlbmatud

kulud on ainult immateriaalse vara loomisele suunatud tegevused, nt disaini- ja IT-lahendused,

kui projekti raames ei ole planeeritud neid tegevusi füüsiliselt ellu viia ning tegevuse tulemusel

ei vähene otseselt jäätmeteke.

Lõikes 5 on toodud, et lõike 2 punktis 2 nimetatud tegevused ei hõlma ainult pakendite tootmist.

Toetust antakse neile pakendiettevõtjatele, kes nii pakendavad kui lasevad Eesti turule

pakendatud kaupasid.

Lõikes 7 kirjeldatakse, et toetatavad tegevused on üldiselt kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“

põhimõttega. Põhimõtet „ei kahjusta oluliselt“ tuleb tõlgendada taksonoomiamääruse

(852/2020) artikli 17 tähenduses. Selle kohaselt on investeering jätkusuutlik vaid juhul, kui see

„ei kahjusta oluliselt“ (ingl do no significant harm ehk DNSH) ühtegi kõnealuses määruses

sätestatud keskkonnaeesmärki. Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika

fondide rakenduskava DNSH analüüsi tegi Rahandusministeeriumi tellimusel Hendrikson &

Ko. Analüüs tõi välja, et rakenduskavas planeeritud meetmed on kooskõlas DNSH printsiibiga.

Taksonoomiamääruse artiklis 17 on määratletud, mida tähendab keskkonnaeesmärkide oluline

kahjustamine. Selleks, et määrus vastaks „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele, ei tohi toetatav

tegevus kahjustada järgmisi keskkonnaeesmärke:

1) kliimamuutuste leevendamine: tegevus kahjustab oluliselt kliimamuutuste leevendamist, kui

see põhjustab olulist kasvuhoonegaaside heidet.Toetatavad tegevused ei tekita eeldatavalt

kahju hinnatavale eesmärgile, neil puudub negatiivne mõju kliimamuutuste leevendamisele,

pigem on mõju positiivne. Väiksemast ressursivajadusest tingituna, kasutades ringlussevõetud

materjale ja korduskasutades väheneb vajadus toota uusi materjale, mille tootmisega kaasneks

kasvuhoonegaaside heide. Toidujäätmete tekke ennetamisega väheneb vajadus toidu

13

tootmiseks, mis vähendab kasvuhoonegaaside heidet, samuti vähenevad toidujäätmete

käitlemisega kaasnevad mõjud;

2) kliimamuutustega kohanemine: tegevus kahjustab oluliselt kliimamuutustega kohanemist,

kui see põhjustab praeguse kliima ja eeldatava tulevase kliima kahjuliku mõju suurenemist

tegevusele endale või inimestele, loodusele või varadele. Määruse alusel toetatavatel tegevustel

puudub otsene mõju kliimamuutustega kohanemisele;

3) vee- ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse: tegevus kahjustab oluliselt vee- ja

mereressursside kestlikku kasutamist ja kaitset, kui see kahjustab veekogude, sealhulgas

pinna- ja põhjavee head seisundit või head ökoloogilist potentsiaali või mereala head

keskkonnaseisundit. Määruse raames toetatavad tegevused ei kahjusta seda eesmärki, pigem on

mõju positiivne, sest tänu ringmajandusele väheneb ka uute pakendite tootmisel veekasutus.

Toidujäätmete ja toidukao teket vähendavad lahendused aitavad paremini ära kasutada

olemasolevat toitu ning väheneb vajadus toota suuremas koguses toitu, millega kaasneks ka

suurem veekasutus. Pakendite parem ringlussevõtt ning ringlussevõetud materjalidest

pakendite tootmine vähendab vajadust toota uusi materjale, millega kaasneks ka suurem

veekasutus. Korduskasutuspakendite kasutamise lahenduste loomine võib teatud juhtudel tuua

kaasa suurema veekasutuse. Toetatakse projekte, kus vett kasutatakse säästlikult ning

jälgitakse, et saasteained ei satuks veekogudesse; taotleja esitab vastavad selgitused;

4) ringmajandus, sh jäätmetekke vältimine ja jäätmete ringlussevõtt: tegevus kahjustab oluliselt

ringmajandust (sh jäätmetekke vältimist ja jäätmete ringlussevõttu), kui see põhjustab olulist

ebatõhusust materjalide kasutamisel või loodusvarade otsesel või kaudsel kasutamisel, või

suurendab oluliselt jäätmete teket, põletamist või kõrvaldamist, või kui jäätmete pikaajaline

kõrvaldamine võib oluliselt ja pikaajaliselt kahjustada keskkonda. Määruse tegevustel on

positiivne mõju. Määruses kirjeldatud toetavate tegevuste rakendamisega ehk toidujäätmete

tekke ennetamisega väheneb toidujäätmete hulk. Korduskasutuspakendite kasutuselevõtt

vähendab pakendite teket ja ringlussevõetava materjali sisaldus pakendis vähendab

toormaterjali kasutust. Monomaterjalist pakend on ringlussevõetav;

5) saastuse vältimine ja tõrje: määruse raames toetatavad tegevused ei kahjusta seda eesmärki.

Tegevus kahjustab oluliselt saastuse vältimist ja tõrjet, kui see suurendab märkimisväärselt

saasteainete heidet õhku, vette või pinnasesse. Ringmajanduse rakendamisel väheneb reostuse

oht, kuna korduskasutades ja jäätmeteket ennetades tekib jäätmeid vähem;

6) elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine: tegevus kahjustab oluliselt elurikkuse ja

ökosüsteemide kaitset ja taastamist, kui see kahjustab märkimisväärselt ökosüsteemide head

seisundit ja vastupidavust või kahjustab elupaikade ja liikide, sealhulgas liidu tähtsusega liikide

kaitsestaatust. Määruse raames toetatavatel tegevustel on kaudne positiivne mõju. Tänu

ringmajanduse rakendamisele väheneb uue ressursi hankimise vajadus ja korduskasutades

väheneb võimalike jäätmete keskkonda sattumise oht ja sellega seoses mõju

looduskeskkonnale.

Eespool toodud analüüsi tulemusena kinnitatakse, et toetatavad tegevused on kooskõlas „ei

kahjusta oluliselt“ põhimõttega. Kliimaministeerium tegi analüüsi ise ning võttis aluseks ka

perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava „ei kahjusta

oluliselt“ analüüsi. Seega taotlejal ei ole vaja teha täiemahulist DNSH hindamist. Taotleja

kinnitab, et tegevused on kooskõlas põhimõtetega „ei kahjusta oluliselt“ ning lõike 2 punkti 3

tegevuse puhul tuleb esitada selgitused vee kasutamise kohta.

Lõike 8 kohaselt tuleb lõike 2 punkti 3 tegevuste puhul jälgida, et vett kasutatakse säästlikult ja

saasteained ei satuks keskkonda; selle kohta tuleb taotlejal esitada vastavad selgitused. Nt

selleks, et mikroplast ei satuks keskkonda, peaks hoidma vett võimalikult kaua protsessis

ringluses. Tehnika võib olla ka juhtimisvõte (nt keskkonnajuhtimissüsteem), ei pea olema

tehnoloogia.

14

Paragrahvis 6 sätestatakse abikõlblikud kulud.

Lõike 1 järgi on kulu abikõlblik, kui see on kooskõlas ühendmääruse ja kehtestatavas määruses

sätestatud tingimustega ja taotluse rahuldamise otsusega. Kulud on abikõlblikud

kindlasummalise makse alusel ühendmääruse § 20 lõike 1 punkti 1 kohaselt. Kui projekti

kogumaksumus on kuni 200 000 eurot, käsitatakse toetust kindlasummalise maksena ning

taotluse rahuldamise otsuses määratakse projekti tulemus ja toetuse summa ühendmääruse § 20

lõike 1 punkti 1 kohaselt. Kindlasummalise makse korral on toetuse summa määramise alus

taotlusekohase projekti kogumaksumus, mis on selgunud eelnõu § 11 lõike 2 punkti 8 järgi.

Lõikes 2 määratakse abikõlblikeks nende tegevuste kulud, mis on kirjeldatud eelnõu §‑s 5, mis

saavutavad sellised tulemused, nagu on kirjeldatud eelnõu §‑s 3, ja mis jäävad §‑s 9 sätestatud

piirmääradesse ning vastavad otsusele, mis tehti taotluse rahuldamisel. Samuti on välja toodud

abikõlblikkuse tingimused üldise grupierandi määruse alusel antava riigiabi puhul.

Lõike 2 punkti 11 kohaselt on abikõlblik ka kliimakindluse analüüsi koostamise kulu.

Kliimakindluse tagamine on protsess, mille eesmärk on vältida taristu vastuvõtlikkust

võimalikele pikaajalistele kliimamõjudele, tagades samas, et järgitakse energiatõhususe

esikohale seadmise põhimõtet ja et projekti tegevustest tulenevate kasvuhoonegaaside

heitkoguste tase on kooskõlas 2050. aastaks saavutatava kliimaneutraalsuse eesmärgiga.

Kliimakindluse tagamiseks tehakse kliimakindluse hindamine ning esitatakse vastav analüüs

koos taotlusega. Taristu kliimakindluse tagamise hindamisel tuleb lähtuda ühendmääruse

lisast 3, kohaldatakse B- osa. Kliimakindluse tagamise hinnang taristuinvesteeringute puhul,

mille kestvus on vähemalt viis aastat, esitatakse rakendusüksuse kehtestatud juhendi kohaselt.

Andmekoosseisus kirjeldatakse hindamise dokumentatsiooni sisule esitatavaid minimaalseid

nõudeid.

Lõikes 3 määratakse, et kuni 200 000-eurose kogumaksumusega projektide korral on kulud

abikõlblikud kindlasummalise makse alusel. Kogusumma arvutab rakendusüksus

eelarveprojekti põhjal. Selleks on taotleja esitanud hinnavõrdluse. Hinnavõrdluse tegemiseks

esitab taotleja võrreldavad hinnapakkumused üksteisest sõltumatutelt pakkujatelt ja pakkumuse

lähteülesande kirjelduse koos küsitud pakkumuste infoga kirjalikku taasesitamist võimaldaval

viisil. Taotleja peab olema teinud piisavaid pingutusi võrreldavate hinnapakkumuste saamiseks,

millega tagada konkurentsi ärakasutamine ning optimaalne hinna ja kvaliteedi suhe.

Konkurentsivõimelist hinda saab tõendada võrreldavate pakkumustega. Pakkumuste võtmise

protsess peab olema selge ja läbipaistev, pakkumuste esitamiseks tuleb anda piisavalt aega ning

taotleja peab tehtud päringud dokumenteerima, et tagada kontrolljälje olemasolu (sh võimalike

auditite raames). Kindlasummalise makse suuruse määrab rakendusüksus taotluse rahuldamise

otsuses, lähtudes taotleja koostatud ja põhjendatud projekti eelarvest.

Lõikes 4 loetletakse kulud, mis ei ole abikõlblikud.

Lõikes 5 tuuakse välja, et riigiabi taotlemise korral ei või kavandatavat tegevust alustada ega

sellega seotud siduvaid kohustusi võtta varem kui taotluse esitamise päevale järgneval päeval.

Kliimakindluse hindamise kulud on ka riigiabi taotlemise korral abikõlblikud vastavalt § 7

lõikele 1. Projekti raames võib teha enne ära eeltööd, nt kliimakindluse hindamine jmt. Nõue

tulenebüldise grupierandi määruse artiklist 6, st abi andmisel peab olema täidetud ergutava

mõju nõue. Võimalikud eeltööd on toodud ära üldise grupierandi määruse artikli 2 punktis 23.

Paragrahvi 7 lõigetes 1 kuni 3 käsitletakse täpsemalt meetme raames toetatavate tegevuste

abikõlblikkuse perioodi detaile.

Lõikes 1 selgitatakse, et projekti abikõlblikkuse perioodi algus ei või olla varasem kui taotluse

esitamise järgnev päev ning lõpp ei või olla hilisem kui 31.12.2029. See tähendab, et kõik

projekti tegevused ja ka kulud peavad jääma abikõlblikkuse perioodi. Erandina on abikõlblik

periood pikem, kui projektis on olnud vajalik eelnevalt hinnata kliimakindlust ja selleks

soovitakse toetust saada. Kui tegemist on olemuslikult riigiabiga, saab enne taotluse esitamist

tehtud kliimakindluse kulusid rahastada ainult vähese tähtsusega abina.

15

Lõikes 2 selgitatakse, et projekti abikõlblikkuse perioodi kestus on maksimaalselt 24 kuud. See

tähendab, et projekti tegevused ja kulud on abikõlblikud maksimaalselt 24 kuud. Juhul kui

projekt eeldab kliimakindluse hindamist ja see viiakse läbi enne taotluse esitamist, on

abikõlblikkuse periood maksimaalselt 30 kuud.

Lõikes 3 selgitatakse, et toetuse saaja taotluse alusel ja mõjuva põhjuse olemasolul võib

rakendusüksus abikõlblikkuse perioodi pikendada kuni 18 kuu võrra. See tähendab, et

abikõlblikkuse perioodi pikendamisel võib ületada ka lõikes 2 nimetatud perioodi. Projekti

tegevustega alustamiseks loetakse näiteks hinnapakkumiste võtmist, hanke väljakuulutamist,

lepingute sõlmimist, hankimise või ostumenetlusega alustamist jms. Kindlasummalise makse

korral loetakse tegevuse alguseks esimese kulu tegemist.

Paragrahvi 8 lõiked 1–11 kirjeldavad riigiabi andmisega seonduvat ja vähese tähtsusega abi

andmist. Riigiabi antakse meetmes üldise grupierandi määruse artiklite 14, 29 ja 47 alusel.

Üldise grupierandi määruse artikli 14 keskne nõue on, et tegemist peab olema investeeringuga

materiaalsesse või immateriaalsesse varasse ja investeering peab vastama alginvesteeringu

mõistele üldise grupierandi määruse artikli 2 punktis 49. Alginvesteeringu liigid on

tootmisvõimsuse suurendamine, toodangu mitmekesistamine, tootmise täielik

ümberkorraldamine, uue ettevõtte rajamine.

Üldise grupierandi määruse artikli 29 alusel saab toetada protsessi- ja

organisatsiooniinnovatsiooni. Peamine tingimus on vastavus protsessiinnovatsiooni mõistele

artikli 2 punktis 97.

Üldise grupierandi määruse artikli 47 alusel saab anda investeeringuabi ringmajandusele

üleminekuks sama artikli lõike 2 punktide b kuni d järgi (arvestades kehtestatava määruse

piiranguid). Üldise grupierandi määruse artikli 47 lõige 4 sätestab, et abi ei tohi vabastada

jäätmeid tekitavaid ettevõtjaid mis tahes kuludest ega kohustustest, mis on seotud nende

jäätmete töötlemisega, mille eest ettevõtjad vastutavad liidu või riikliku õiguse alusel,

sealhulgas laiendatud tootjavastutuse kavade alusel, või kuludest, mida võib pidada ettevõtja

tavakuludeks. See säte tähendab muu hulgas seda, et tootjavastutusega seotud kohustuste

(näiteks pakendeid ja probleemtooteid puudutavad kohustused) otseseks täitmiseks abi anda ei

tohi. Üldise grupierandi määruse artikli 47 lõige 5 sätestab, et abi ei tohi soodustada jäätmeteket

ega suurendada ressursikasutust. Üldise grupierandi määruse artikli 47 lõige 6 sätestab, et abi

ei saa kogu liidus juba kasumlikuks juurdunud kaubandustavaks saanud investeeringud, mis on

seotud tehnoloogiaga. Nimetatud nõudele vastavuse kohta peab taotleja esitama

rakendusüksuse kodulehel avaldatava juhise järgi põhjendatud selgituse, tõendades kasutatava

tehnoloogia erinevust Euroopa Liidus kasumlikuks juurdunud kaubandustavast. Üldise

grupierandi määruse artikli 47 lõike 7 kohaselt on abikõlblikud kulud täiendavad

investeerimiskulud, mis määratakse kindlaks, võrreldes projekti investeeringu kogukulusid

vähem keskkonnasõbraliku projekti või tegevuse kuludega, kasutades sama lõike punktides a)

kuni c) toodud meetodeid. Selle info esitab taotleja rakendusüksuse kodulehel avaldatava

juhendi järgi.

Abi ei tohi anda, kui investeeringud tehakse selleks, et järgida liidu normatiive, mis on juba

vastu võetud ja jõustunud. Abi võib anda investeeringute tegemiseks, et järgida liidu

normatiive, mis on vastu võetud, aga ei ole veel jõustunud, kui investeering tehakse ja viiakse

lõpule vähemalt 18 kuud enne normatiivi jõustumist. Põhjenduse selle nõude täitmise kohta

esitab taotleja rakendusüksuse kodulehel avaldatava juhendi järgi.

Paragrahvis 9 sätestatakse määrusega antava toetuse piirsumma ja osakaal.

Lõikes 1 sätestatakse minimaalne ja maksimaalne toetus kõikidele tegevustele.

16

Lõikes 4 sätestatakse toetuse määr ja osakaal kohalikele omavalitsustele. Toetuse määr on

kuni 70%. Toetuse osakaal on vastavalt määruse lisale 40–70 protsenti projekti abikõlblikest

kuludest. Tegemist on maksimaalse toetuse osakaaluga, millele vastavalt tuleb taotlejal

planeerida minimaalne omafinantseeringu osakaal ja vahendid eelarves. Määruse lisas

määratakse toetuse maksimaalne osakaal eraldi igale kohaliku omavalitsuse üksusele.

Kohaliku omavalitsuse üksus on finantsjuhtimiseseaduse kohaseltsõltuv üksus

raamatupidamise seaduse mõistes kohaliku omavalitsuse üksuse otsese või kaudse valitseva

mõju all olev üksus, kes on saanud kohaliku omavalitsuse üksuselt, riigilt, muult avalik-

õiguslikult juriidiliselt isikult või eelnimetatud isikute valitseva mõju all olevatelt üksustelt üle

poole tuludest või kes on saanud toetust ja renditulu kohaliku omavalitsuse üksustelt ja nende

valitseva mõju all olevatelt üksustelt rohkem kui 10 protsenti vastava aasta põhitegevuse

tuludest.

Kohaliku omavalitsuse üksuste individuaalse toetuse määra leidmisel kasutatakse põhimõtet,

mille kohaselt kohaliku omavalitsuse üksuste jagamisel toetusmäära vahemikus 40–70%

kasutatakse valemit, mille järgi jagatakse kohaliku omavalitsuse tulud Eesti keskmisega.

Aluseks on võetud regionaal- ja põllumajandusministri 07.08.2023 kirjas nr 1.4-2/1642-1

soovitatud toetusmäärade kasutamine kohalike omavalitsuste lõikes. Määruse väljatöötamisel

tehti analüüs ja võeti arvesse riigihalduse ministri 8. detsembri 2020. a määruse nr 49

„Kohaliku omavalitsuse üksustele liginullenergiahoonete ehitamiseks antava toetuse

kasutamise tingimused ja kord“ alusel antavate toetuste osakaalud. Nende kujunemise detailid

on toodud samas määruses ja kohalduvad ka kehtestatavale määrusele. Regionaalne

diferentseerimine tagab toetuse andmise vastavuses kohaliku omavalitsuse suutlikkusele ise

projekti panustada.

Tegevust toetatakse meetmest „Ringmajanduse korraldamine“.

Meede

Rakenduskavaga

kooskõlas olevad

sekkumised

EL-i toetuse

eelarve

Riiklik

kaas-

finantseerin

g

Oma-

finantseerin

g

Kogu-

maksumus

Ringmajandus

e

korraldamine

Ringmajanduspõhis

te tootmis- ja

tarbimismudelite

kasutuselevõtu, sh

tööstussümbioosi ja

toorme

hankimisega seotud

kahjude

vähendamise

toetamine ning

vastavate

erialaekspertide

koolitus; tööstus- ja

teenindussektori, sh

VKE-de energia- ja

ressursitõhususe

suurendamine ja

auditite toetamine;

jäätmetekke ja

pakendamise

vältimine ja

111 028 963,

0

2 122 758 118 500 000 231 651 72

1

17

vähendamine,

toodete

korduskasutuse

edendamine;

jäätmete liigiti

kogumise

infrastruktuuri

toetamine;

ringlussevõtu

võime

suurendamine ja

ohutu

materjaliringluse

tagamine.

Rakenduskavaga kooskõlas oleva sekkumisenumber on 21.2.4.13,rahastatud tegevuste

detailne hinnanguline jagunemine on lisatud allpool tabelis 3. Toetuse kasutamise vajalik

protsent oleks määruse alusel 50.

Rakenduskavaga kooskõlas

olev sekkumine

EL-i toetuse

eelarve

EL-i

toetuse

osakaal

Oma-

finantseering Kogu-

maksumus

Jäätmetekke ja pakendamise

vältimine ja vähendamine,

toodete korduskasutuse

edendamine (sekkumise

number on 21.2.4.13). 10 000 000 50% 10 000 000 20 000 000

Tabel 3. Sekkumise nr 21.2.4.13 eelarve kasutamise plaan

Meetme nimekirjas on ringmajanduse korraldamisel Euroopa Liidu toetuse protsent keskselt

47,93. Kuna toetuse andmisel tuleb arvestada riigiabiga, siis omafinantseeringu panus muutub.

EL-i toetuse protsent on arvestuslikult 47,9292631352473 ning omafinantseeringu protsent on

52,0707368647527.

Reaalselt toetuse kasutamise soov on koondina erinev planeeritust. Kui kasutatakse väiksema

toetuse protsendiga eelarvet, siis suurendatakse teises sekkumises toetuse osakaalu

(kogusumma on sekkumistes paigas).

Kliimaministeeriumi struktuuritoetuste ringmajanduse korraldamise osa eelarve jaotuse

vajadus on alljärgnev.

Rakenduskavaga

kooskõlas olevad

sekkumised

EL-i toetuse

eelarve

EL-i

toetuse

osakaal

Riiklik kaas-

finantseering

Oma-

finantseering Kogu-

maksumus

Ringmajanduspõhiste

tootmis- ja

tarbimismudelite

kasutuselevõtu, sh

tööstussümbioosi ja

toorme hankimisega

seotud kahjude

vähendamise toetamine 9 000 000 63% 794 117 4 500 000 14 294 117

18

ning vastavate

erialaekspertide koolitus

a) TAT käskkiri

teavitus/koolitus 850 000 85% 150 000 0 1 000 000

Lisaraha (sekkumisest

21.2.4.15) 2 000 000 85% 352 941 0 2 352 941

b) TAT käskkiri

pärandmõjud (toorme

allikate taastamine) 650 000 85% 114 706 0 764 706

Lisaraha (sekkumisest

21.2.4.15) 1 000 000 85% 176 470 0 1 176 470

c) TAT määrus avatud

taotlemine 4 500 000 50% 0 4 500 000 9 000 000

Tööstuse ja

teenindussektori, sh

VKE-de energia- ja

ressursitõhususe tõstmine

ja auditite toetamine 34 500 000 33,33% 0 69 000 000 103 500 000

a) TAT määrus – audit

(ressursi- ja

kemikaaliaudit) 1 000 000 33,33% 0 2 000 000 3 000 000

b) TAT määrus –

investeering 33 500 000 33,33% 0 67 000 000 100 500 000

Jäätmetekke ja

pakendamise vältimine ja

vähendamine, toodete

korduskasutuse

edendamine (määrus)

(sekkumise number on

21.2.4.13). 10 000 000 50% 0 10 000 000 20 000 000

Jäätmete liigiti kogumise

infrastruktuuri toetamine 35 528 963 69% 975 699 15 000 000 51 504 662

a) TAT käskkiri (riigi poolt

vajaliku taristu

arendamine) 740 769 47,93% 804 778 0 1 545 547

b) TAT avatud taotlemine 34 788 194 70% 170 921 15 000 000 49 959 116

Ringlussevõtu võimekuse

tõstmine ja ohutu

materjaliringluse tagamine

(avatud taotlemine,

määrus) 22 000 000 52% 352 942 20 000 000 42 352 942

Eelnõu 3. peatükis sätestatakse nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele.

Paragrahvi 10 lõikes 1 sätestatakse nõuded taotlejale ja partnerile.

Lõikes 1 selgitatakse, kes võivad toetust taotlema tulla.

Lõikes 2 selgitatakse, et § 5 lõike 2 punktis 1 toodud tegevuste puhul ei anta toetust taotlejale,

kelle tegevusala vastab justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59 „Kohtule

dokumentide esitamise kord“ lisas 16 „Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (edaspidi

EMTAK)“ toodud järgmistele koodidele: töötlev tööstus (jagu C, alajagu 10–33). Töötleval

tööstusel, sh toidu- ja joogitööstusel, on ressursside säästmiseks võimalik toetust taotleda

19

ressursitõhususe meetmest. Ressursside säästmine on äärmiselt oluline ning selleks on

ressursitõhususe meetmes ettenähtud ka suuremad toetuse summad.

Lõikes 3 selgitatakse, et määruse alusel ei anta toetust suurettevõtjale. Suurettevõtetel on tihti

parem ligipääs turupõhistele rahastamisvõimalustele ning võimekus teostada suuri projekte ka

ilma riikliku toetuseta. Seetõttu suunatakse toetusvahendid eelkõige sinna, kus nende mõju on

kõige suurem ja vajadus kõige pakilisem. Riiklikud toetusmeetmed peavad olema

proportsionaalsed ja vajalikud. Toetusmeede peab olema suunatud nendele ettevõtjatele ja

tegevustele, mille puhul on ilmne, et riiklik sekkumine on oluline tulemuste saavutamiseks.

Suurettevõtted, kellel on sageli stabiilsem rahavoog ja suuremad ressursid, ei vaja toetust sama

ulatuslikult kui väiksemad ettevõtted, mistõttu nende välistamine aitab vältida ülemäärast

sekkumist turumehhanismidesse. Suurettevõtted viivad investeeringuid läbi suurema

tõenäosusega ka ilma toetuseta, mis tähendab, et toetuse lisandväärtus nende puhul on sageli

piiratud. Vastupidiselt on väikese või keskmise suurusega ettevõtjatel tihti just toetus

otsustavaks teguriks investeeringu või projekti elluviimisel, mistõttu on nende puhul toetuste

mõju oluliselt suurem.

Lõikes 4 tuuakse välja, et taotleja ja partner peavad vastama ühendmääruse §-le 3.

Lõikes 5 tuuakse välja, et taotlejal on kohustus teatada rakendusüksusele infost, mis mõjutab

toetuse andmise otsust. Info, mille põhjal otsus langetatakse, peab olema võimalikult

asjakohane, et vältida hilisemaid vaidlusi ja tagasinõudeid. Taotleja peab selgitama, kuidas

vastab taotlus määruse nõuetele.

Paragrahvi 11 lõigetes 1 kuni 4 sätestatakse nõuded toetuse taotlusele.

Lõikes 1 nõutakse, et toetus, mida taotletakse, ei ületaks §-s 9 sätestatud piirmäärasid ning

vastaks ühendmääruse § 4 lõikes 1 sätestatule.

Lõikes 2 selgitatakse, milliseid lisaandmeid ja -dokumente peab taotlus sisaldama lisaks

ühendmääruse § 4 lõikes 1 nimetatud nõuete täitmist tõendavatele dokumentidele ning

ühendmääruse § 4 lõikes 2 nimetatud kinnitustele.

Taotlus peab vastama määruse tingimustele, mis tagab, et toetust antakse eesmärgipärasteks

tegevusteks ning projekt on tulemuslik. Taotlus peab sisaldama paragrahvis kirjeldatud

andmeid ja dokumente.

Lõike 2 punkti 2 kohaselt tuleb esitada kinnitus, et projekt vastab põhimõttele „ei kahjusta

oluliselt“. Kinnitus tuleb esitada rakendusüksuse kehtestatud juhendi alusel, juhend avaldatakse

taotlusvooru avamisel rakendusüksuse kodulehel. Taotlejal tuleb esitada selgitused vee

säästmiseks parima võimaliku tehnika rakendamise kohta. Taotleja selgitab, millist parimat

võimalikku tehnikat kasutatakse vee säästmiseks ning reovee käitlemiseks, kogumiseks ja

töötlemiseks jäätmete ringmajanduseks ettevalmistamise ja liigiti kogutud jäätmete

ringlussevõtu projektis. Kui reovett ei suunata ühiskanalisatsiooni, tuleb see puhastada ja

suunata suublasse. Sama vett peaks kasutama protsessis võimalikult kaua. Vältida tuleb

saasteainete (ka mikroplasti) sattumist keskkonda. Tegevus kahjustab oluliselt vee- ja

mereressursside kestlikku kasutamist ja kaitset, kui see kahjustab veekogude, sealhulgas

pinna- ja põhjavee head seisundit või head ökoloogilist potentsiaali või mereala head

keskkonnaseisundit. Sellist tegevust ei toetata, kuna see pole kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“

põhimõttega.

Lõike 2 punkti 14 kohaselt tuleb esitada kliimakindluse tagamise hinnang taristuinvesteeringute

puhul (näiteks hoone), mille kestvus on vähemalt viis aastat. Hinnang esitatakse

rakendusüksuse kehtestatud juhendi kohaselt, mis põhineb ühendmääruse lisal 3 ning

kohaldatakse B-osa. Andmekoosseisus kirjeldatakse hindamise dokumentatsiooni sisule

esitatavaid minimaalseid nõudeid.

Lõike 2 punkti 19 kohaselt peab taotleja arvestama projekti tegevuste elluviimisel kõiki

asjakohaseid keskkonnaalaseid õigusakte. Struktuurivahendite kasutamiseks tuleb tutvuda ja

20

kohaldumisel arvestada korraldusasutuse veebilehel4 toodud keskkonnanõuetega. Taotleja

kinnitab, et toetatavad tegevused on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni

2021. a määruse (EL) 2021/1060 artiklis 9 toodud põhimõttega „ei kahjusta oluliselt“. Enne

kinnituse andmist tutvub taotleja „ei kahjusta oluliselt“ teabelehega, mis on lisatud

taotlusmaterjalide juurde, et taotleja saaks anda informeeritud kinnituse. Rakendusüksus lisab

e-toetuse keskkonda sellised kinnitused, mis kohalduvad kõikidele taotlejatele ühtemoodi.

Lõike 2 punkti 21 kohaselt tuleb § 5 lõike 2 punktis 2 nimetatud tegevuse puhul taotlejal esitada

Eesti taaskasutusorganisatsiooni kinnitus pakendi ringlussevõetavuse kohta.

Taaskasutusorganisatsiooni kinnitusest peab nähtuma, kas see organisatsioon suunab pakendid

ringlusse ning kes on pakendite ringlusse võtja.

Lõike 2 punkti 23 kohaselt tuleb § 5 lõike 2 punktis 3 nimetatud tegevuse puhul esitada

ajakohane äriplaan, mis on koostatud rakendusüksuse kehtestatud juhendi järgi.

Lõikes 3 selgitatakse, et lõike 2 punktis 8 nimetatud võrreldavad hinnapakkumused peavad

olema saadud kirjalikku taasesitamist võimaldavad vormis ja vastavas turusektoris tegutsevalt

ettevõtjalt ühesuguse lähteülesande järgi hinnapäringu tulemusel. Et teha hinnavõrdlus

kindlasummalise makse kehtestamiseks, on vaja kirjalikult taasesitataval vormil võrreldavaid

hinnapakkumusi üksteisest sõltumatutelt pakkujatelt ning pakkumuse lähteülesande kirjeldust

koos küsitud pakkumuste infoga. Taotleja peab olema teinud piisavaid pingutusi võrreldavate

hinnapakkumuste saamiseks, millega tagada konkurentsi ärakasutamine ning optimaalne hinna

ja kvaliteedi suhe. Konkurentsivõimelist hinda saab tõendada võrreldavate pakkumustega. Ühe

ettevõtte esitatud pakkumusega ei saa piirduda (sh juhtudel, kus pakkujad on näiteks

pakkumuste esitamisest loobunud). Seejuures on oluline, et pakkumuste võtmise protsess on

selge ja läbipaistev, pakkumuste esitamiseks on antud piisavalt aega ning taotleja on selle

dokumenteerinud, et tagada kontrolljälje olemasolu (sh võimalike auditite raames).

Lõikes 4 selgitatakse, et taotluses peab olema täpselt ja põhjalikult kirjeldatud, kuidas on

avalikkusele pakutavates lahendustes ja teenustes ning tegevustes osalemisel tagatud

ligipääsetavus erivajadustega inimestele. Samuti kuidas on avalikkusele edastatav info

ligipääsetav liikumis-, nägemis-, kuulmis- ja intellektipuudega inimestele.

Eelnõu 4. peatükis kirjeldatakse toetuse taotlemise ja taotluste menetlemise protsessi.

Paragrahvi 12 lõikes 1 selgitatakse, et toetust antakse jooksva taotlusvooru kaudu.

Lõikes 2 sätestatakse, et taotlusvooru eelarve ja ajakava kinnitab rakendusasutus käskkirjaga

ning edastab asjakohase teabe rakendusüksusele. Kinnitatud eelarve peab vastama käesoleva

paragrahvi lõikele 3, mille kohaselt vähemalt 40% taotlusvooru eelarvest tuleb suunata

toetusteks tootmisüksustesse väljapoole Tallinna ja Tartu regioone. Käskkirjas võib

rakendusasutuse juht määrata taotlusvooru eelarve jagunemise toetatavate tegevuste ja

taotlejate vahel. Käesolev regulatsioon võimaldab toetust paindlikumalt suunata erinevatele

tegevustele ja taotlejatele. Lähtutakse nii riiklikest prioriteetidest kui ka turu nõudlusest.

Lõikes 3 sätestatakse, et 40% taotlusvooru eelarvest tuleb suunata väljapoole Tallinna ja Tartu

regioone. See nõue kehtestatakse Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2023–2027 ülesande

„Analüüs ja ettepanekud „Rohelisem Eesti“ ettevõtlusmeetmete puhul vähemalt 40% toetuste

suunamiseks väljapoole Tallinna ja Tartu regioone“ alusel. Ülesanne tuleneb Vabariigi

Valitsuse üldisest eesmärgist ja valitsusliidu aluspõhimõttest nr 7.1.5 „Tugevdame Euroopa

Liidu struktuurivahendite kasutamisel ettevõtlustoetuste regionaalse jaotamise põhimõtet“.

Selleks kehtestame suuremat regionaalset tasakaalu loovad tingimused toetuste taotlemiseks ja

kasutamiseks, eesmärgiga suunata „Nutikam Eesti“ ja „Rohelisem Eesti“ ettevõtlusmeetmete

puhul vähemalt 40% toetustest väljapoole Tallinna ja Tartu regioone. Rakendusüksus jälgib ja

tagab, et see nõue on täidetud. Kui 40% eelarvest ammendub, avatakse ka Tallinna ja Tartu

regiooni eelarve väljaspool seda regiooni taotlevatele ettevõtetele. Juhul, kui projekt on

4 https://www.rtk.ee/toetuste-taotlemine-ja-korraldamine/taotlejale-ja-toetuse-saajale/keskkonnanouded

21

regioonideülene, hõlmates nii Tallinna või Tartu regiooni kui ka väljaspool neid asuvaid

piirkondi, arvestatakse selle projekti toetuse eelarve väljaspool Tallinna ja Tartu regiooni

suunatuks.

Lõikes 4 selgitatakse, et rakendusüksus kuulutab taotlusvooru välja oma kodulehel ja

sihtrühmale suunatud avalikus kanalis (sõltub avatava taotlusvooru tegevustest). Taotlusvooru

peatamisest või sulgemisest teavitab rakendusüksus oma kodulehel ja sihtrühmale suunatud

avalikus kanalis. Rakendusüksus sulgeb taotlusvooru selle eelarve ammendumisel või

rakendusasutuse käskkirja alusel.

Lõikes 5 selgitatakse, et projektide rahastamiseks võib taotlusvoore korraldada ühe või mitme

§ s 5 nimetatud tegevuse elluviimiseks, mis määratletakse taotlusvooru korraldamise

käskkirjas.

Lõikes 6 selgitatakse, et taotlus toetuse saamiseks esitatakse e-toetuse keskkonna kaudu §-s 11

sätestatud tingimuste kohaselt. Kui e-toetuse keskkonnas esineb tõrkeid, rakendub taotluste

esitamise päevale ühendmääruse § 5 lõige 2.

Lõikes 7 selgitatakse, et taotluse menetlemine koosneb taotluse ning taotleja ja partneri nõuetele

vastavuse kontrollist, hindamisest ja taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse

tegemisest.

Lõikes 8 selgitatakse, et rakendusüksus võib anda puuduse kõrvaldamiseks taotlejale ja

partnerile kuni kümne tööpäevase tähtaja.

Lõikes 9 selgitatakse, et rakendusüksus teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise

otsuse 65 tööpäeva jooksul taotluse esitamisest. Taotluse menetlemise aega võib rakendusüksus

põhjendatud juhtudel pikendada.

Senine praktika eelmistel rahastusperioodidel on näidanud, et potentsiaalselt toetatavad

projektid on keeruka iseloomuga ning menetlused võivad vajada korduvaid lisapäringuid,

mistõttu on menetlusaja pikendamine põhjendatud.

Lõikes 10 selgitatakse, et rakendusüksus võib taotluse läbivaatamise käigus nõuda taotlejalt ja

partnerilt selgitusi ja lisateavet taotluses esitatud andmete kohta või taotluse muutmist, kui

esitatud taotlus ei ole piisavalt selge, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad selgitamist,

muutmist või dokumentide lisamist.

Lõikes 11 selgitatakse, et rakendusüksus tunnistab taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks, kui

on täidetud käesolevas määruses sätestatud nõuded.

Paragrahvis 13 sätestatakse valikukomisjoniga seotud tegevused. Rakendusüksus moodustab

nõuetele vastavate taotluste hindamiseks valikukomisjoni, mille koosseisu kuulub vähemalt üks

ministeeriumi ja kaks rakendusüksuse nimetatud liiget. Rakendusüksus võib kaasata eksperte.

Kõik valikukomisjoni liikmed allkirjastavad erapooletuse ja sõltumatuse deklaratsiooni.

Valikukomisjoni tööd korraldab rakendusüksus, kutsudes vajaduse korral kokku koosoleku.

Valikukomisjoni eksperte üldjuhul ei avalikustata, et taotlejatel ei oleks võimalik neid

mõjutada. Eksperte ei avalikustata üldjuhul ka tagantjärele, et tagada võimalus samade

ekspertide kasutamiseks järgmistes sarnase spetsiifikaga toetusskeemides.

Paragrahvis 14 sätestatakse projektide hindamine, vastavus- ja valikukriteeriumid ning

valikumetoodika.

Valikukomisjon hindab projekti kriteeriumide alusel, mis on vastavuses perioodi 2021–2027

Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskava seirekomisjonis

kinnitatud vastavus- ja valikukriteeriumidega. Sättes nähakse ette, et toetuse taotluses

kajastatud projekt kuulub rakendusüksuse poolt rahastamisele ja toetuse taotlus rahuldamisele

osaliselt või täielikult üksnes juhul, kui on täidetud kõik taotlejale ja taotlusele esitatud nõuded

ning projekt neile nõuetele vastab.

Projekti rahastamise otsustamisel lähtub rakendusüksus alljärgnevatest valikukriteeriumidest.

22

1. Projekt peab olema kooskõlas „Riigi jäätmekava 2023–2028“ eesmärkidega ning omama

mõju perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakenduskava erieesmärgi ja toetusmeetme eesmärkide saavutamisele.

Toetuse andmise tingimused on kooskõlas riigi jäätmekava strateegiliste eesmärkidega,

eelkõige panustatakse jäätmekava erieesmärki 3.1 „kestlik ja teadlik tootmine ja tarbimine ning

jäätmetekke vältimine ja korduskasutuse edendamine“. Riigi jäätmekavas on erieesmärgi

selgitustes välja toodud, et pakendijäätmete vältimisel mängivad olulist rolli pakendatud

kaupade tootjad ja kaubandus, kes saavad pakendijäätmete kogust mõjutada pakendidisaini (sh

korduskasutuspakendi kasutamise) ja -koguse kaudu. Eestisse sisse toodud pakendatud kaupade

puhul on kohalike meetmetega raske pakendidisaini ja -kogust muuta. Küll aga saavad seda

teha kohalikud pakendatud toodete tootjad ja kaubandus. Toetatavad tegevused panustavad

riiklike sihtmäärade saavutamisse, mis on näiteks vähendada ühekordselt kasutatavate plastist

toidupakendite ja joogitopside tarbimist 2026. aasta lõpuks 25% võrrelduna 2022. aastaga.

Sellel erieesmärgil on mh oma roll kliimaeesmärkide saavutamisele kaasaaitamisel.

Toidujäätmete tekke vähendamine, ringse pakendidisaini edendamine ja

korduskasutuspakendite kasutamisvõimaluste laiendamine panustab kasvuhoonegaaside heite

vähendamisse. Eesmärkide saavutamisele kaasaaitamiseks tuleb suurendada kohalike

ressursside väärindamist, tagades samal ajal kohalike ressursside jätkusuutliku ning kliima- ja

elurikkuse mõjusid arvestava kasutuse. See omakorda tõhustab loodusressursside kasutamist ja

aitab vähendada jäätmete teket.

Valikukriteerium loetakse täidetuks, kui taotluse ja selle lisadokumentide alusel on võimalik

asuda seisukohale, et projekt panustab määruses nimetatud toetuse andmise eesmärki.

Toetatavate tegevuste väljatöötamisel on eelnimetatud kriteeriume arvestatud. Toetuse taotleja

kinnitab projekti kooskõla riigi jäätmekava eesmärkidega ning mõju perioodi 2021–2027

Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskava eesmärgile ja

toetusmeetme eesmärki saavutamisele.

2. Projekti põhjendatus. Projekt on põhjendatud juhul, kui toetuse taotluses kajastatud

tegevused vastavad toetuse määruse §-s 5 nimetatud toetatavatele tegevustele. Kriteeriumi

raames hinnatakse, kas:

1) projekti eesmärgipüstitus on põhjendatud – on olemas probleem, kitsaskoht või kasutamata

arenguvõimalus;

2) projekti sekkumisloogika on arusaadav, mõjus – projektis ette nähtud tegevused

võimaldavad saavutada projekti eesmärgid ning planeeritud väljundid ja tulemused parimal

moel. See tähendab, et projekti tegevused peavad olema teostatavad ja jätkusuutlikud ning

rakendusüksusel tuleb vastavat asjaolu kontrollida. Kriteeriumi kontrollimisel lähtutakse

taotlusvormis esitatud infost, taotleja § 11 lõike 2 punkti 23 alusel koostatud äriplaanist või

muudest taotluse lisadest. Nende alusel tuvastatakse, kas projekti organisatsiooniline

ülesehitus, taotleja infrastruktuur, projekti tehniline lahendus, õiguslikud eeldused,

sisendvoogude tagatus ja nõudlus projekti väljundi järele on piisavad, et projekti saab lugeda

teostatavaks ja jätkusuutlikuks. Rakendusüksus võib lisaks nõuda huvikirjade esitamist

sisendvoogude tagatuse ja projektiväljundi nõudluse tõendamiseks. Huvikirja puhul on

tegemist nõudlusanalüüsi kinnitava ja täiendava elemendiga. Huvikirjast nähtuvad võimaliku

partneri poolt käsitletavad konkreetsed mahud ning see annab rakendusüksusele kindlust, et

turul on potentsiaalsete materjalide järele nõudlus;

3) tegevuste ajakava on realistlik, arvestades mh tegevuste omavahelisi seoseid ja ajalist

järgnevust ning muid võimalikke faktilisi asjaolusid (näiteks teistest õigusaktidest tulenevad

kohustused, loamenetlused ning planeeringud jne).

3. Tuuakse välja vajadus analüüsida projekti kuluefektiivsust. Kriteeriumi puhul hinnatakse,

kas:

23

1) ettenähtud tegevused/lahendused on kuluefektiivne viis planeeritud väljundite/tulemuste

saavutamiseks (projekti väljundi jaoks vajalike tegevuste ja eelarve suhe peab olema

põhjendatud ja kavandatavad tegevused otseselt suunatud projekti väljundite saavutamiseks);

2) planeeritud eelarve on realistlik (planeeritud tegevused, hind ja elluviimise aeg on

tasakaalus) ja mõistlik – on selge, milliste arvutuste ja hinnangute alusel on eelarve kokku

pandud, planeeritud kulud on vajalikud ja mõistlikud ning taotleja on suuteline rahastama

projektile järgnevaid püsikulusid. Oluline on samuti saada info kindlasummalise makse

kehtestamiseks eelarveprojekti alusel.

4. Tuuakse välja vajadus analüüsida toetuse taotleja suutlikkust projekt ellu viia. Kontrollitakse,

kas taotlejal on kogemus, õiguslik, organisatsioonilised või tehnilised eeldused projekti

elluviimiseks kavandatud viisil, tagades kestlikkuse ja jätkusuutlikkuse (sh

taristuinvesteeringute või tootlike investeeringute puhul edasised tegevus- ja hoolduskulud).

5. Taotlus peab olema kooskõlas Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega.

Kriteeriumiga hinnatakse, kuidas lisaks projekti vahetutele eesmärkidele võetakse arvesse ja

aidatakse kaasa Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega seotud

horisontaalsete põhimõtete eesmärkide saavutamisele ja panustatakse seeläbi riigi pikaajalise

arengustrateegia näitajatesse, mis on sätestatud §-s 3. Taotlus panustab sellesse teemasse siis,

kui taotluses toodud toetavad tegevused on lubatud määruse § 5 järgi ning on võimalik

panustada § 3 lõikes 4 sätestatud näitajatesse. Rakendusüksus kontrollib taotluses märgitud

sisuliste tegevuste kooskõla eespool kirjeldatuga.

Paragrahvi 15 lõigetes 1–6 sätestatakse taotluse rahuldamise tingimused ja kord.

Lõikes 1 sätestatakse tingimused, millal tehakse taotluse rahuldamise otsus.

Lõikes 2 loetletakse taotluse rahuldamise otsuses olevad toetuse saaja õigused, kohustused ja

tingimused. Punkti 5 kohaldatakse mh kindlasummaliste maksete korral, sh käsitletakse

maksete suurusi ja tingimusi.

Paragrahv 16 sätestab taotluse rahuldamata jätmise täpsemad tingimused ja korra.

Lõikes 1 sätestatakse, et taotlus jäetakse rahuldamata ühendmääruse § 8 lõigetes 2 ja 3

nimetatud juhtudel.

Lõikes 2 öeldakse, et taotlus jäetakse rahuldamata, kui selles soovitud toetuse suurus ületab

meetme eelarve vaba jäägi ja seda ei ole võimalik osaliselt rahuldada, nagu on sätestatud

ühendmääruse § 9 lõikes 1.

Lõikes 3 kirjeldatakse rakendusüksuse õigusi juhul, kui taotlus ei vasta ühendmääruse § 9

lõikele 1.

Lõikes 4 loetletakse andmed, mis pannakse kirja taotluse rahuldamata jätmise otsuses.

Lõikes 5 sätestatakse viis, kuidas taotluse rahuldamata jätmise otsus taotlejale edastatakse.

Paragrahv 17 sätestab täpsemad tingimused, millal taotlus rahuldatakse osaliselt või

kõrvaltingimusega.

Lõike 1 kohaselt on taotluse osaline rahuldamine lubatud põhjendatud juhul ja tingimusel, et

projekti eesmärk on saavutatav ka osalise toetusega. Taotluse osalisel rahuldamisel võib taotleja

nõusolekul vähendada toetuse summat ning muuta toetatavaid tegevusi.

Lõikes 2 tuuakse välja, mis tingimustel saab taotlust osaliselt rahuldada.

Lõikes 3 sätestatakse, et taotluse võib osaliselt rahuldada ühendmääruse § 9 lõike 1 järgi.

Lõikes 4 kirjeldatakse juhtu, kui toetus on otsustatud tingimuslikult rahuldada. Sellisel juhul

saab taotleja toetust alles pärast seda, kui on täitnud rakendusüksuse poolt ette kirjutatud

tingimused. Maksete saamise õigus tekib toetuse saajal pärast seda, kui ta on rakendusüksusele

tõendanud kõrvaltingimuse saabumist või täitmist.

Lõikes 5 sätestatakse, millal saab taotluse rahuldamise otsuse teha kõrvaltingimusega. See

toimub ühendmääruse § 9 lõigete 2 ja 3 järgi.

24

Paragrahv 18 sätestab taotluse rahuldamise otsuse muutmiseprotsessi.

Lõikes 1 sätestatakse võimalused, mille alusel saab taotluse rahuldamise otsust muuta.

Lõikes 2 loetletakse juhud, kui toetuse saaja on kohustatud taotlema rakendusüksuselt taotluse

rahuldamise otsuse muutmist.

Lõikes 3 sätestatakse, et rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse

muutmisest, seda juhul, kui muutub oluliselt projekti oodatav tulemus. Ühendmääruse § 12

lõike 6 kohaselt on kindlasummalise makse kasutamisel lubatud muuta üksnes projekti

abikõlblikkuse perioodi. Seega tuleb projekti tegevuste ja tulemuste määramisel olla väga

hoolikas.

Lõikes 4 reguleeritakse tähtaeg, mille jooksul peab rakendusüksus muutmise otsuse tegema.

Paragrahv 19 sätestab taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise.

Eelnõu 5. peatükis kirjeldatakse toetuse saaja ja partneri õiguseid ja kohustusi.

Paragrahv 20 sätestab toetuse saaja ja partneri õigused ja kohustused. Toetuse saajal on õigus

saada projekti elluviimiseks rakendusüksuselt infot ja selgitusi projekti koordineerima

määratud projektikoordinaatorilt.

Toetuse saaja kohustus on projekt taotluse alusel ellu viia, projekti tegevustega alustada kuue

kuu jooksul abikõlblikkuse perioodi algusest arvates ning projekti tulemust taotluses kirjeldatud

viisil kasutada ja säilitada viis aastat pärast projektile lõppmakse tegemist.

Viie aasta säilitamiskohustus sellisel perioodil on oluline, kuna toetuse abil tehakse

suuremahuline investeering ning see muutub kulutõhusaks pikema perioodi jooksul.

Viieaastane periood annab ka kindluse, et investeeringuga soetatud seadmeid ja tarkvara

kasutatakse sihipäraselt piisava aja jooksul ja see toetab meetme eesmärkide saavutamist.

Lisaks soodustab see soetama seadmeid, mis kestavad kauem ja toetavad seeläbi ka

ringmajanduse põhimõtet. Projekti tegevustega alustamiseks loetakse näiteks hinnapakkumuste

võtmist, hanke väljakuulutamist, lepingute sõlmimist, hankimise või ostumenetlusega

alustamist. Kindlasummalise makse korral loetakse üldjuhul tegevuse alguseks esimese kulu

tekkimist. Kindlasummalise makse korral tuleb toetuse saajal esitada rakendusüksusele

dokumendid tegevuse alustamise kohta.

Toetuse saajal, kes on hankija riigihangete seaduse tähenduses, tuleb riigihangete korraldamisel

järgida riigihangete seadust.

Projekti elluviimisel peab toetuse saaja järgima asjakohaseid kohalduvaid keskkonnaalaseid

õigusakte ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse

kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT

L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtet. Projekt ei

tohi riivata Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud põhiõiguseid.

Paragrahvis 21 sätestatakse toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise kord ja aruandes

kajastatud teave. Rakendusüksus võib täpsustada aruannetes esitatavat teavet.

Lõigetes 1–6 sätestatakse, mida peab toetuse saaja aruandes kajastama, millal ja kuidas selle

esitama. Projektide korral, mille puhul on kohustus esitada kliimakindluse analüüs, peavad

toetuse saajad lõpparuandes esitama mh teabe, milliseid kliimakindluse tagamise

leevendusmeetmeid või lahendusi projekti elluviimisel rakendati. Aruande esitamisel on oluline

roll rakendusüksusel, kes täpsustab vastavalt taotlusele, kui tihti ja millal peab aruande esitama.

Eeldatavalt toimub järelaruandlus aastaste tulemuste esitamise baasil esimesel ja viiendal aastal

peale projekti lõppu rakendusüksuse etteantud vormi alusel. „Eesti 2035“ näitajatesse

panustamine fikseeritakse ainult kinnitamise teel, eraldi infot ei koguta.

Lõikes 5 nimetatud § 3 lõikes 6 toodud näitaja saavutustaset hinnatakse järgnevalt.

25

1. Paragrahvi 5 lõike 2 punktis 1 nimetatud tegevuse puhul arvestatakse esmase toorme säästuna

välditud toidujäätmete kogust või tekkivate toidujäätmete koguse vähenemist tonnides aasta

kohta. Projektiga välditakse toidujäätmete teket, kui projekti tegevuse raames näiteks jagatakse

või müüakse potentsiaalselt realiseerimata jääv toit kolmandatele osapooltele inimestele

tarbimiseks. Toetuse saaja raporteerib saavutustaset aasta kohta tonnides KIK-i etteantud

arvutusmetoodika alusel.

2. Paragrahvi 5 lõike 2 punkti 2 projektide puhul arvestatakse esmase toorme säästuna turule

lastava pakendi massi ulatuses, mis kasutab teisest tooret ning uue ja vana pakendi massi vahet.

Näiteks ettevõte laseb turule pakendi, mis on 50 g kergem ja sisaldab 100 g ulatuses teisest

tooret, siis esmase toorme säästuna arvestatakse massi, mida üldse ei kasutatud (50 g), ning

teisese toorme massi (100 g). Toodud näite puhul on esmase toorme sääst pakendi kohta 150 g.

3. Paragrahvi 5 lõike 2 punkti 3 projektide puhul arvestatakse esmase toorme säästuna ja

jäätmetekke vähenemisena tonnides pakendite kogust aastas koos nende käitlemistarvikutega,

mis jääb antud projekti tulemusel vähemaks võrreldes ühekordse pakendi kasutusega sama

tegevuse läbiviimisel. Näiteks, kui varem kasutati aastas 10 000 ühekordset pakendit kaaluga

10 g ja nüüd kasutatakse sama tegevuse jaoks aastas 100 korduskasutatavat pakendit elueaga

üks aasta ja kaaluga 20 g ning antud pakendit ole vaja hooldada, siis saavutatav esmase toorme

sääst on 100 t – 2 t = 98 t/a. Kui korduskasutuspakendi tootmisel on osaliselt kasutatud teisest

tooret, siis väheneb maha arvestatav osa teisese toorme massi võrra. Nt kui eelnevas näites 50%

korduskasutuspakendi toormest on teisene toore, siis esmase toorme sääst on 100 t – 2 t × 0,5 =

99 t/a. Pakendi transpordi, hoolduse ja puhastuse korral lähevad esmase toorme arvestusse ka

aastas kasutatavad transpordikütused, hooldustarvikud ja puhastuvahendid ning vesi, arvestusse

ei lähe transpordiseadmed, puhastusseadmed ja hooldusseadmed. Nt kui eelnevas näites kulub

aastas tarneahelas pakendi kokku kogumisele ja laiali vedamisele 5 t kütust ja pakendite

puhastusele 5 t vett koos pesuvahenditega, siis esmase toorme sääst on 100 t – 2 t × 0,5 – 5 t –

5 t = 89 t/a.

Eelnõu 6. peatükis kirjeldatakse toetuse maksmise ja kasutamise tingimusi.

Paragrahvis 22 sätestatakse, et toetust makstakse tegelike kulude alusel ühendmääruse § 27

lõike 1 ja kindlasummalise maksena ühendmääruse § 28 lõike 2 alusel käesolevas määruses ja

taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustel. Maksetaotluse menetlemine ja selle

peatamine toimub ühendmääruses sätestatud korras.

Eelnõu 7. peatükis kirjeldatakse taotluse menetlemisega seotud finantskorrektsioone ja

vaideid.

Paragrahv 23 sätestab, mille põhjal tehakse finantskorrektsiooni otsus ja toetus tagastatakse.

See tehakse ÜSS2021_2027 §-de 28–30 ja ühendmääruse §-de 34–38 põhjal.

Paragrahvis 24 kirjeldatakse vaide esitamise protsessi. Vaie tuleb ÜSS2021_2027 § 31 järgi

esitada enne halduskohut rakendusüksusele ning see vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses

sätestatud korras. Sama paragrahvi kohaselt võib esitada vaide, mis on tehtud auditi aruande

alusel.

4. Eelnõu vastavus EL-i õigusele

Eelnõu alus on perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide rakendamise seadusja selle alusel antud õigusaktid, mis omakorda on kooskõlas

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted

Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase

Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja

Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja

26

viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706).

Määruse koostamisel lähtutakse muu hulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest

(EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi.

5. Määruse mõjud

Määrusega reguleeritava meetme tulemused aitavad ellu viia tegevusi Eesti majanduse toodete

ja teenuste ressursimahukuse vähendamiseks. Määruse koostamise hetkel teadaoleva info

põhjal hindame, et määruse eelarve vahenditega saavutatakse rakenduskavaga seatud näitajate

sihttasemed. Toetus on ühekordne tõuge nõuete täitmiseks ning seega ei mõjuta otseselt

valitsussektori eelarvepositsiooni.

5.1. Määruse üldine mõju.

Määruses planeeritud tegevused lähtuvad „Eesti 2035“ strateegiast ning selle juurde kuuluvast

tegevuskavast, mille raames on Vabariigi Valitsus kokku leppinud reformides ja muudatustes,

mis on vajalikud strateegiliste sihtide saavutamiseks ja Euroopa Komisjoni poolt Eestile antud

riigipõhiste soovituste elluviimiseks. Meetme tegevusega panustatakse ettevõtete

rohepöördesse, kuna selle saavutamiseks tuleb jätkata tootmise kasvu lahtisidumist suurenevast

ressursikasutusest ning tootmise keskkonnamõju vähendamist.

5.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele.

Vähendatakse imporditava toorme kasutust tänu tõhusamale ressursikasutusele ehk suureneb

ressursisõltumatus teisese toorme kasutuse suurendamise kaudu.

5.3. Mõju elu- ja looduskeskkonnale.

Meetmest tehtud investeeringute tulemusena väheneb esmase toorme ammutamisega kaasnev

mõju elu- ja looduskeskkonnale. Meetme raames rahastatavad projektid aitavad kaasa ka

kasvuhoonegaaside heidete vähenemisele, keskkonnahoiu suurenemisele, ressursside

tõhusamale kasutusele ja ringmajanduse edenemisele ning laiemalt rohepöörde saavutamisele.

5.4. Mõju majandusele.

EL-i vahenditega on võimalik ellu viia tegevusi Eesti toodete ja teenuste ressursimahukuse

vähendamiseks. Meetme tulemusel parandatakse ettevõtete võimalusi teha investeeringuid

jäätmetekke vähendamisse ning pakendite ringlussevõetavuse parandamiseks ja

korduskasutuseks, sh panustatakse Eesti ressursitootlikkuse ja lisandväärtuse kasvu.

5.5. Mõju regionaalarengule.

Kuna meetme tegevuse käigus saavutatakse esmase toorme sääst, on eeldatavalt kaudne

positiivne mõju regionaalarengule jätkusuutlikumad ettevõtted, kes kohalikku elu aitavad

üleval hoida. Toetatava sihtgrupi põhjal võib eeldada toetuse suuremat koondumist

tööstuspiirkondadesse. Võib eeldada, et piirkonnad, kus on vähem elanikke ja seega

jäätmeteket, on huvi toetuste vastu väiksem. Teisese toorme kasutuse suurendamine aitab kaasa

Eesti majanduse kasvule. Samuti väheneb sõltuvus esmasest, sh imporditavast toorainest,

väärtustatakse rohkem Eestis saadavat teisest toorainet. Regionaalse ebavõrdsuse vähendamine

tagatakse sättega, mille kohaselt vähemalt 40% taotlusvooru eelarvest suunatakse toetusteks

tootmisüksustesse väljapoole Tallinna ja Tartu regioone.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu kooskõlastati eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Rahandusministeeriumi, Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi, Siseministeeriumi, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi, Riigikantselei, Euroopa Komisjoni, perioodi 2021–2027

Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitikate rakendamise seirekomisjoni liikmete

ning Eesti Linnade ja Valdade Liit ja Riigi Tugiteenuste Keskusega. Eelnõu saadeti arvamuse

avaldamiseks keskkonnavaldkonna arengukava (KEVAD) eelnõu juhtkomisjonile.

27

28

Kooskõlastustabel

Märkus ja selle esitaja Kliimaministeeriumi vastus

Märkuse esitaja: Rahandusministeerium

Palume eelnõu ja seletuskiri läbivalt uuendada

kohtades, kus on viidatud 2024-2027 riigi

eelarvestrateegiale. Uus riigi eelarvestrateegia

2025-2028 kinnitati 25.09.2024 ning eelnõus

tuleks läbivalt uuendada seosed uuendatud

eesmärkide ja mõõdikutega. See on oluline ka

seetõttu, et uue eelarvestrateegiaga on

muutunud Kliimaministeeriumi strateegilise

planeerimise tasandid.

Arvestatud. Parandused sisse viidud.

Kõigile määruse alusel toetatavatele

projektidele kohaldub rakenduskava näitaja

„ringmajanduses toetatavad ettevõtjad“.

Määruse eelnõu § 2 lõike 5 kohaselt

defineeritakse ettevõtjat konkurentsiseaduse § 2

tähenduses, s.t ettevõtja on nii äriühing kui ka

riik ja KOV ehk kõik isikud, kes tegutsevad

kaubaturul, majandus- või kutsetegevuses või

ettevõtja huvides. Eelnõu seletuskirja tabelis 1

on rakenduskava väljundnäitaja selgituses

ettevõtja defineeritud äriseadustiku tähenduses,

mis on kitsam kui konkurentsiseaduse

määratlus. Palume eelnõu ja seletuskiri läbivalt

üle vaadata ja ühtlustada.

Arvestatud. Korrigeeritud tabelis 1 olevaid

selgitusi.

Määruse eelnõu § 21 lõike 2 punkti 3 kohaselt

peab toetuse saaja projekti aruannetes esitama

mh info kohalduvate näitajate prognoositava

saavutustaseme kohta. Näitaja prognoositav

saavutustase ja näitaja sihttase on meie

hinnangul sünonüümid, mille kohta esitatakse

andmed taotluses. Sätte sisu jääb seega

arusaamatuks. Tavapäraselt küsitakse aruandes

toetuse saaja hinnangut näitaja sihttaseme

saavutamise võimalikkuse kohta. Palume

sõnastust täpsustada.

Arvestatud. Eelnõu § 21 lõike 2 punkt 3 on

sõnastatud järgnevalt: „toetuse saaja

hinnang projekti tulemuslikkusele ja

elluviimisele“

Määruse eelnõu § 21 lõike 5 sõnastuse kohaselt

raporteerib § 3 lõikes 6 toodud näitaja

saavutustaset e-toetuse keskkonnas

rakendusüksus. Perioodi 2021-2027 näitajate

metoodika kohaselt raporteerib saavutustaset

toetuse saaja. Palume üle vaadata ja täpsustada

sõnastust.

Arvestatud ja korrigeeritud. Sõnastame

eelnõu § 21 lõike 5 järgnevalt: Paragrahvi

3 lõikes 6 nimetatud näitaja saavutustaset

raporteeritakse toetuse saaja e-toetuste

keskkonnas rakendusüksuse poolt

etteantud järelaruande vormil vähemalt üks

aasta pärast projekti lõppemist, kuid mitte

kauem kui viis aastat, tegelikele mõõdetud

andmetele tuginedes.

Palume üle kontrollida ning korrigeerida eelnõu

§ 13 lõikes 4 esitatud viide: „Valikukomisjon

hindab nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi §

15 lõikes 1 nimetatud valikukriteeriumide

alusel, mis on kooskõlas ühendmääruse §-ga 7.“

Arvestatud. Korrigeeritud.

29

Korrektne on viidata § 14 lõikes 1 nimetatud

valikukriteeriumidele.

Palume eelnõus vaadata üle viited Eesti

majanduse tegevusalade klassifikaatorile, alates

01.01.2025 kehtib uus klassifikaator.

Arvestatud.

Palume eelnõu § 2 lisada protsessiinnovatsiooni

termin viitega üldise grupierandi määruse

artikkel 2 punktile 97. Eelnõu § 6 lõike 2

punktis 7 viidatakse küll üldise grupierandi

määruse artikli 29 mõistes

protsessiinnovatsiooniks antavale abile, kuid

protsessiinnovatsiooni mõistet artiklis 29 ei ole.

Arvestatud. Eelnõud täiendatud § 2

punktiga 18.

Eelnõu § 6 lõikes 5 ja § 7 lõikes 1 on kirjas, et

kliimakindluse hindamise kulud on abikõlblikud

ka riigiabi taotlemisel ja need kulud on

abikõlblikud alates vooru väljakuulutamise

päevast. Juhime tähelepanu, et kulud, mis on

tehtud enne taotluse esitamist rakendusüksusele

ei ole abikõlblikud üldise grupierandi määruse

artiklite 14, 29 ega 47 alusel (riigiabi ergutava

mõju nõue). Siiski võib enne taotlust tehtud

kulusid katta vähese tähtsusega abi reeglite

kohaselt, s.o vastavalt eelnõu § 8 lõikes 7

nimetatud komisjoni määruse alusel.

Seletuskirjas (lk 14) toodud selgitus § 6 lõike 5

kohta ei ole  seega korrektne, kuna tööde

alustamiseks ei loeta ettevalmistustöid (nt

lubade saamist või teostatavusuuringute

teostamist), kuid kui nende tööde kulude

katmiseks soovitakse anda riigiabi, peab taotlus

selliste kulude katmiseks olema eelnevalt

esitatud.

Arvestatud. Täiendasime seletuskirja § 7

lõike 1 selgitust järgneva lausega: „Kui

tegemist on olemuslikult riigiabiga, saab

enne taotluse esitamist tehtud

kliimakindluse kulusid rahastada ainult

vähese tähtsusega abina.“.

Riigi Tugiteenuste Keskus

Eelnõu § 5 lg 3 nimetab kohustusena, et taotleja

peab esitama kinnituskirja pakendi ringlusse

võetavuse kohta. Samas sõnastuses nõue on

kehtestatud ka § 11 lg 2 p 21, mis on ka

sobivaim koht taotluse andmete esitamiseks.

Ettepanek on kustutada eelnõu § 5 lg 3 nõue, et

mitte dubleerida sama kohustust.

Mitte arvestatud. Tulenevalt

meetmedisaini- ja toetuse saaja vaatest

soovime seda nõuet rõhutada ka § 5 juures.

Sõnastusettepanek: § 6 lg 2 p 7 kohaselt on

abikõlblikud üldise grupierandi määruse artikli

29 lõikes 3 nimetatud kulud. art 29 lg 3 p d

kohaselt on muuhulgas abikõlblikud ka

täiendavad üldkulud ja muud tegevuskulud.

Eelnõu § 6 lg 4 p 4 kohaselt ei ole üld- ja

tegevuskulud abikõlblikud. Kuna kaks sätet on

üksteisega vastuolus, siis ettepanek täiendada §

6 lg 4 p 4 välistusega, mille kohaselt võiksid

üld- ja tegevuskulud olla abikõlblikud, kui abi

antakse art 29 alusel. Nt "4) üld- ja

Arvestatud. Sõnastust korrigeeritud.

Eesmärk on üld- ja tegevuskulusid mitte

rahastada, seda ka ÜGEM art 29 puhul

mitte. Selguse huvides sõnastasime § 6 lg

4 järgmiselt: “Lisaks ühendmääruse §-s 17

nimetatud abikõlbmatutele kuludele ja

sõltumata käesoleva paragrahvi lõikes 2

märgitust, on abikõlbmatud järgmised

kulud:

30

tegevuskulud, välja arvatud juhul, kui toetust

antakse üldise grupierandi määruse artikli 29

alusel;"

Palun vaadata üle § 11 lg 2 p 21 sõnastus, et see

läheks kokku lõike sissejuhatava lauseosaga.

Arvestatud. Korrigeeritud § 11 lõike 2

punkti 21 ja 25 sõnastust.

Eelnõu § 11 lg 3 "Lõike 2 punktis 8 nimetatud

võrreldavad hinnapakkumused peavad olema

saadud kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis ja vastavas turusektoris tegutsevalt

ettevõtjalt ühesuguse lähteülesande järgi

hinnapäringu tulemusel". Sõnastusest loeb välja,

et hinnapakkumused peab saama ühelt

ettevõtjalt. Tegelikult on vaja saada

hinnapakkumused rohkematelt ettevõtjatelt,

palun korrigeerida sõnastust.

Arvestatud. Korrigeeritud mitmusesse.

Eelnõu § 13 lg 4 palun kontrollida lõike

sõnastust. Projektide valikukriteeriumid on

sätestatud eelnõu §-s 14.

Arvestatud. Korrigeeritud.

Palun kaaluda § 19 täiendamist otsuse kehtetuks

tunnistamise alusega, kui toetuse saaja ei alusta

tegevustega määruses ettenähtud kuue kuu

jooksul.

Mitte arvestatud. Sätte lisamine on

varasemalt praktikas tekitanud probleeme,

sest tekitab rakendusüksusele kohustuse.

Eelnõu kohaselt on otsust võimalik

kehtetuks tunnistada, kuna toetuse saaja

pole oma kohustusi täitnud.

Eelnõu § 21 seab tingimused toetuse

kasutamisega seotud aruannete esitamiseks.

Lõikes 3 on toodud, et lõpparuandes esitab

toetuse saaja kinnituse, et toetatud tegevustega

panustati käesoleva määruse § 3 lõigetes 4

nimetatud strateegia „Eesti 2035“

aluspõhimõtetesse ja sihtidesse. Lähtuvalt TAT-

i koostamise juhendist on aruannete esitamise

nõuete kehtestamisel oluline jälgida, et

vähemalt projekti lõpparuandes tuleb lisaks

projekti edenemise ja näitajate täitmise

andmetele esitada toetuse saaja hinnang „Eesti

2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega seotud

horisontaalsete põhimõtete edendamiseks ellu

viidud tegevuste ja nende tulemuste kohta.

Seega tuleb toetuse saajal mitte anda kinnitus,

vaid selgitada kuidas ta enda tegevustes arvestas

EE2035 aluspõhimõtete ja horisontaalsete

põhimõtetega (see hõlmab ka "ei kahjusta

oluliselt" põhimõtet). Lisaks peaks lõpparuanne

sisaldama ka taristuinvesteeringute korral

selgitust, milliseid kliimamõjude

leevendusmeetmeid projektis rakendati. Seda

tuleb selgitada lähtuvalt kliimakindluse

tagamise analüüsis toodud riskide hinnangust ja

leevendusmeetmetest, kui need hindamise

aruandes on määratud.

Mitte arvestatud. Panustamist Eesti 2035

näitajatesse on hinnatud toetuse andmise

tingimuste väljatöötamisel. Sarnaselt

teistele rakenduskava erieesmärgi nr 6

„Ring- ja ressursitõhusale majandusele

ülemineku edendamine“ alusel

väljatöötatud toetuse andmise tingimustele

jätkame Riigi Tugiteenuste Keskusega

kokkulepitud praktikat, et toetuse saaja

kinnitab panustamist Eesti 2035

näitajatesse. Toetuse saajal on keerukas

hinnata enda projekti panust Eesti 2035

aluspõhimõtetesse ja sihtidesse. Samuti ei

ole see otstarbekas, sest toetatavad

tegevused seda juba teevad.

31

Palume seletuskirja lisada põhjendus miks ei

toetata § 10 lg 2 osas töötlevat tööstust nt

pakendite disaini kaudu. Üldiselt pakendamine

toimubki tootja juures ja praegu ei selgu

seletuskirjast miks sellise piirangu seadmine on

vajalik. Praegune seletuskiri kopeerib eelnõu

teksti, kuid ei ole lisatud põhjendust, miks

sellise välistuse tegemine on vajalik.

Selgitame. Paragrahv 10 lõike 2 kohaselt ei

anta toetust töötlevale tööstusele § 5 lg 2 p

1 nimetatud tegevusteks. Paragrahv 5 lg 2

p 1 kohaselt antakse toetust projektidele,

mis vähendavad või väldivad

toidujäätmete teket Eestis. Paragrahv 10

lõige 2 ei välista toidu- ja söögitööstusel

pakendamist ringsemaks muutmast.

Seletuskirja lk-l 24 §-i 20 kohta on selgitatud

järgmist "Toetuse saajal, kes on hankija

riigihangete seaduse tähenduses, tuleb

riigihangete korraldamisel järgida riigihangete

seadust ning eelistada keskkonnahoidlike

riigihangete kriteeriume". Juhime tähelepanu, et

eelnõus ei ole ette nähtud keskkonnahoidlike

kriteeriumite eelistamise kohustust. Palun viia

eelnõu ja seletuskiri omavahel kooskõlla.

Arvestatud. Sõnastust korrigeeritud, vastav

viide seletuskirjast likvideeritud.

Sotsiaalministeerium

Leiame, et toetusmäärad peaksid kõikides

kohalikes omavalitsustes olema

märkimisväärselt kõrgemad.

Mitte arvestatud. Toetusmäärade

diferentseerimise osas järgmine

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

juhiseid.

Eesti Kaubandus- Tööstuskoda

1. Suurettevõtja

Eelnõu § 10 lõike 3 kohaselt ei anta määruse

alusel toetust suurettevõtjale. Eelnõu esialgses

versioonis (§ 9 lõiked 7-11) oli kirjas, et

plaanitavat toetust on võimalik taotleda ka

suurettevõtjal.

Kaubanduskoja hinnangul tuleb toetuse

andmisel tagada ettevõtjate võrdne kohtlemine.

See tähendab, et toetuse taotlemist tuleks

võimaldada kõikidele ettevõtjatele, sh

suurettevõtjatele. Samas mõistame, et tulenevalt

ELi õigusest oleks suurettevõtjate jaoks toetuse

osakaal väiksem kui teistel ettevõtjatel.

Kui toetuse taotlejate ringist jätta välja

suurettevõtjad, siis on oluliselt keerulisem

saavutada eelnõu § 3 lõikes 1 sätestatud toetuse

andmise eesmärki (vähendada Eestis

toidujäätmete teket, edendada ringset

pakendidisaini ja laiendada

korduskasutuspakendite kasutamisvõimalusi).

Samuti on keerulisem saavutada eelnõu § 3

lõikes 2 nimetatud toetuse andmise tulemust

(Eestis on vähendatud toidujäätmete teket,

pakendidisainis on lähtutud ringmajanduse

põhimõtetest ning korduskasutuspakendid on

laialdasemalt kasutusel).

Juhime tähelepanu, et näiteks toiduainete

jaekaubanduses tegutsevad peamiselt

Mitte arvestatud. Määruse eesmärk on

suunata toetust eelkõige väikese ja

keskmise suurusega ettevõtjatele

(VKEdele), kellel on piiratumad

võimalused vajalike investeeringute

tegemiseks. Suurettevõtjatel on üldjuhul

paremad ressursid ning juurdepääs

muudele rahastusvõimalustele, mis

võimaldab neil ringmajanduse põhimõtteid

iseseisvalt rakendada. Toetuse

fokusseerimine VKEdele tagab parema

mõju, kuna just nemad vajavad enim tuge

innovaatiliste ja kestlike lahenduste

juurutamisel. Suurettevõtjad on kahtlemata

olulised turu mõjutajad. Kui toetust

võimaldada suurettevõtjatele, võib see luua

eeliseid turupositsioonilt niigi

tugevamatele tegijatele, mis ei pruugi

toetuse jagamise eesmärkidega kooskõlas

olla. Samas on oodata, et suurettevõtjate

tegevus jätkub ka ilma toetuse

võimaldamiseta, sest suurettevõtjatel on

piisavalt ressursi uute nõuetega

kohanemisel.

Mõistame suurettevõtjate huvi ning nende

potentsiaalset mõju toetuse eesmärkide

saavutamisel. Seetõttu oleme valmis

tulevikus hindama võimalusi, kuidas

32

suurettevõtjad. Seega kui eesmärk on

vähendada toiduraiskamist kaubanduse

valdkonnas või on soov, et kaubandus võtaks

kasutusele korduskasutuspakendid või edendaks

ringset pakendidisaini, siis tuleb anda ka

suurettevõtjatele võimalus taotleda toetust. Kui

toetuse taotlemise võimalus on üksnes

väiksematel ettevõtjatel, siis see ei pruugi

tagada soovitud eesmärkide ja tulemuste

saavutamist. Just suurettevõtjate motiveerimine

tulemuste saavutamisel on oluline, sest kui

nemad loovad turul nõudluse või on eeskujuks

(nt korduskasutuspakendite kasutusele

võtmisel), siis tulevad väiksemad ettevõtjad

sellega kaasa. Seega kui suurettevõtjad jätta

toetuse taotlejate hulgast välja, siis ei pruugi

olla võimalik täita soovitud eesmärke.

Kaubanduskoja ettepanek:

Lisada eelnõusse võimalus, et toetuse

taotlejaks võib olla ka suurettevõtja.

laiendada toetuse saajate ringi, sealhulgas

kaaluma ka suurettevõtete kaasamist

toetuse taotlejatena, kui see osutub

sihipäraseks ja otstarbekaks ning sellel on

selgelt ergutav mõju.

2. Toetuse taotlejad

Eelnõu § 10 lõike 1 kohaselt võivad toetust

taotleda ja projekti partnerid olla: kohalik

omavalitsus või omavalitsusliit; kohaliku

omavalitsuse asutus või selle hallatav asutus;

äriühing; mittetulundusühing; sihtasutus.

Kaubanduskoda teeb ettepaneku jätta toetuse

taotlejate hulgast välja kohalik omavalitsus või

omavalitsusliit ning kohaliku omavalitsuse

asutus või selle hallatav asutus. Eelnevalt

nimetatud isikud ei tegele toiduainete turule

laskmise ega pakendite ja pakendatud kauba

turule laskmisega. Seetõttu tuleks toetust

võimaldada eelkõige sihtrühmale, kes

igapäevaselt tegelevad tegevustega, mille

taotlemiseks on võimalik toetust saada. Selline

muudatus aitaks meie hinnangul tõhusamalt

täita toetuse andmise eesmärki ja tulemust.

Kaubanduskoja ettepanek:

Jätta eelnõu § 10 lõikest 1 välja punktid 1 ja

2.

Mitte arvestatud. Kohalikel omavalitsustel

ja nende asutustel on oluline roll toetuse

eesmärkide saavutamisel. Nad aitavad

arendada ja hallata süsteemseid lahendusi,

mis edendavad ringmajandust ja

vähendavad toidujäätmeid laiemalt kui

ainult eraettevõtluse tasandil. KOVide

kaasamine toetuse saajatena soodustab

koostööd era- ja kolmanda sektori

partneritega ning tagab toetuse

sihipärasema ja jätkusuutlikuma

kasutamise. Nende osalus võimaldab

arendada kogukondlikke algatusi ning

laiema mõjuga projekte, mida erasektor

üksi ei pruugi algatada.

3. Erisus tööstussektorile

Eelnõu § 10 lõike 2 kohaselt ei anta töötlevale

tööstusele toetust tegevusteks, mis vähendavad

või väldivad toidujäätmete teket Eestis.

Seletuskirjas puuduvad selgitused, miks on

eelnõusse lisatud selline tingimus.

Kaubanduskoda toetab lähenemist, et ka

tööstussektor saaks nimetatud tegevuse jaoks

toetust taotleda.

Kaubanduskoja ettepanek:

Arvestatud, seletuskirja täiendatud.

Töötleval tööstusel, sh toidu- ja

joogitööstusel, on ressursside säästmiseks

võimalik toetust taotleda ressursitõhususe

meetmest. Ressursside säästmine on

äärmiselt oluline ning selleks on

ressursitõhususe meetmes ettenähtud ka

suuremad toetuse summad.

33

Palume jätta see tingimus eelnõust välja või

siis tuua vähemalt seletuskirja põhjendus,

miks on see tingimus eelnõus.

4. 65-tööpäevane tähtaeg

Eelnõu § 12 lõike 9 alusel teeb rakendusüksus

taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise

otsuse 65 tööpäeva jooksul taotluse esitamisest.

Taotluse menetlemise aega võib rakendusüksus

põhjendatud juhtudel pikendada.

Kaubanduskoja hinnangul on selline tähtaeg

liiga pikk. Seda enam, et viidatud sätte kohaselt

võib rakendusüksus taotluse menetlemise aega

ka pikendada. Leiame, et isegi kui on tegemist

keeruka taotlusega, siis peab üldreeglina

rakendusüksus suutma taotluse läbi vaadata

kiiremini kui 3 kuu jooksul. Kui esineb

keerukamaid juhtumeid, siis saab vajaduse

korral seda tähtaega pikendada.

Kaubanduskoja ettepanek:

Teeme ettepaneku lühendada eelnõu § 12

lõikes 9 sätestatud tähtaega. Näiteks võiks

viidatud sättes kasutada tööpäevade asemel

kalendripäevi.

Mitte arvestatud. Arvestades, et tegemist

on üldise praktikaga erinevate toetuse

andmise tingimuste puhul, ei pea

mõistlikuks siinkohal uute nõuete

kehtestamist, see võib tekitada menetluses

eksimusi ja halduskoormust.

Menetlusnormide ühtsus tagab otsuste

kiirema menetlemise.

FudLoop OÜ

Palume kaaluda võimalust lisada toetuse

tingimustesse taotlejatele nõuete, et nad

kirjeldaks toidu päästmise tegevuse puhul seda

millistest allikatest nad kavatsevad toitu saada

(eraisik, pood, põllumees vms) ning mis

koguses. Probleem on selles, et toidu päästmise

alaseid tegevusi on väga lihtne teha (nt ehitada

toidukapp), aga kui puudub nägemus ja

kogemus päästetava toidu hankimisel, siis ei

pruugi ka muud tegevused (nt toidukapi ehitus)

olla mõistlikud ega ka vajalikud. Samuti aitaks

selle muudatuse tegemine paremini hinnatada

taotlejate võimekust toitu päästa ning tuua välja

organisatsioonid kellel on juba kogemus ja

partnervõrgustik toidu päästmiseks ning kellel

neid pole.

Arvestatud. Eelnõud täiendatud § 11 lõiget

2 punktiga 26. Samuti täiendatud

seletuskirja § 14 osas.

Roheline Vald MTÜ

Soovitame alandada toetuse alampiiri 2000

euroni. Ühe toiduringluskapi soetamise

maksumus koos teiste abikõlblike kuludega ei

pruugi ulatuda tasemeni, kus toetust saaks

taotleda, mistõttu võib kohalik omavalitsus või

MTÜ toetuse taotlemisest loobuda.

Mitte arvestatud. Soovime suunata toetust

selliselt, et see aitaks kaasa süsteemsete ja

laiemat mõju omavate lahenduste

elluviimisele. Toiduringluse edendamisel

on oluline, et toetatavad projektid oleksid

piisava mahuga, et tagada märgatav mõju

kogukonnale. Väiksemamahuliste

projektide puhul võib tekkida küsimus

nende pikaajalisest toimimisest ja

jätkusuutlikkusest. Toetuse menetlemise ja

34

järelevalve halduskulud on sõltumatud

toetussummast. Väiksema alampiiri korral

suureneks toetustaotluste arv, mis

omakorda tooks kaasa suurema

halduskoormuse nii taotlejatele kui ka

menetlejatele. Selle tulemusena võib

väheneda toetuse kasutamise tõhusus ja

fookus strateegilisematele algatustele, suur

osa toetusrahast kuluks halduskuludele.

Võtame teie ettepaneku arvesse edasistes

aruteludes ning hindame võimalikke

lahendusi, mis tasakaalustaksid toetuse

kättesaadavuse ja selle sihipärase ning

tõhusa kasutamise.

Taristuministri …. määruse nr …

„Jäätmetekke ja pakendamise vältimise ja

vähendamise ning korduvkasutuse edendamiseks

toetuse andmise tingimused

ja kord perioodil 2021–2027“

Lisa

Kohaliku omavalitsuse üksuse toetuse osakaal

Kohaliku omavalitsuse üksuse individuaalne toetusmäär1

Kohaliku omavalitsuse

üksus

Maksimaalne toetusmäär

Alutaguse vald 40%

Anija vald 60%

Antsla vald 69%

Elva vald 64%

Haapsalu linn 70%

Haljala vald 65%

Harku vald 43%

Hiiumaa vald 63%

Häädemeeste vald 67%

Jõelähtme vald 49%

Jõgeva vald 69%

Jõhvi vald 70%

Järva vald 64%

Kadrina vald 66%

Kambja vald 51%

Kanepi vald 65%

1 Toetuse määra arvutamise aluseks on võetud saldoandmike infosüsteemi 2021. aasta kohaliku omavalitsuse

üksuse põhitegevuse tuludest maksutulud, keskkonnatasud ja tasandusfondi eelarvetulude tasanduse osa ning

elanike arv rahvastikuregistri 1. jaanuari 2021. a seisuga.

Kastre vald 56%

Kehtna vald 66%

Keila linn 58%

Kihnu vald 70%

Kiili vald 46%

Kohila vald 58%

Kohtla-Järve linn 70%

Kose vald 55%

Kuusalu vald 59%

Loksa linn 70%

Luunja vald 52%

Lääne-Harju vald 63%

Lääne-Nigula vald 64%

Lääneranna vald 70%

Lüganuse vald 70%

Maardu linn 69%

Muhu vald 65%

Mulgi vald 70%

Mustvee vald 70%

Märjamaa vald 69%

Narva linn 70%

Narva-Jõesuu linn 58%

Nõo vald 59%

Otepää vald 66%

Paide linn 69%

Peipsiääre vald 69%

Põhja-Pärnumaa vald 69%

Põhja-Sakala vald 66%

Põltsamaa vald 67%

Põlva vald 70%

Pärnu linn 69%

Raasiku vald 58%

Rae vald 40%

Rakvere linn 69%

Rakvere vald 64%

Rapla vald 66%

Ruhnu vald 65%

Rõuge vald 69%

Räpina vald 70%

Saarde vald 69%

Saaremaa vald 69%

Saku vald 43%

Saue vald 51%

Setomaa vald 70%

Sillamäe linn 70%

Tallinna linn 55%

Tapa vald 70%

Tartu linn 63%

Tartu vald 53%

Toila vald 63%

Tori vald 64%

Tõrva vald 67%

Türi vald 70%

Valga vald 70%

Viimsi vald 40%

Viljandi linn 70%

Viljandi vald 67%

Vinni vald 67%

Viru-Nigula vald 70%

Vormsi vald 52%

Võru linn 70%

Võru vald 66%

Väike-Maarja vald 66%