Selgitustaotlus tehnovõrgu valdaja tehniliste tingimuste kohta planeerimis- ja ehitusmenetlustes

Tere

Tänan tagasiside eest!

Kuna tehniliste tingimuste sisu ja tähendus vajaks täpsustamist, täiendava regulatsiooni otstarbekus vajaks eelnevat õigusliku analüüsi koostamist ning hetkel on Kliimaministeeriumil menetluses ehitusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, siis ehk saab ka selle küsimuse edastada arvamuse/ettepanekuna eelnõuga tegelevatele ametnikele.

Loodetavasti saame täiendava kommentaari veel ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt kirjas detailplaneeringuid puudutavas osas.

Lugupidamisega

Maarja Kudrjavtseva

peaspetsialist

Viimsi vallavalitsus

+372 602 8818

www.viimsi.ee

Kliimaministeerium annab selgitusi tuginedes märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse (MSVS) §-le 3, mille kohaselt riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutus annab tasuta selgitusi tema poolt väljatöötatud õigusaktide, nende eelnõude ja asutuse tegevuse aluseks olevate õigusaktide ning asutuse pädevuse ja õigusloome tegevuse kohta. Õigusalaste selgituste raames selgitame mingi konkreetse seaduse, konkreetse paragrahvi, konkreetse lõike, konkreetse punkti sisu ja tähendust. Normi puudumisel ministeerium selgitustaotluse vastates uut normi luua ei saa.

Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ (edaspidi määrus nr 97) nimetab tehnovõrgu- või rajatise omanikult saadud tehnilisi tingimusi, kuid täpsem regulatsioon selles osas puudub. Võttes arvesse, et tehnilisi tingimusi on nimetatud määruses nr 97, võib eeldada, et tehnilised tingimused peaksid sisaldama ehitusprojekti koostamiseks vajalikku informatsiooni. Määruse nr 97 § 20 sätestab, mida ehitusprojekti veevarustuse ja kanalisatsiooni osa peab vähemalt sisaldama.

Tehnosüsteemid ja tehnovõrgud või -rajatised toimivad lõppastmes koosmõjus ning seega tuleb ehitisest väljas asuvate rajatiste kavandamisel arvestada tehnosüsteemide kohta käivate ülesannete lahendustega. Nt veevarustuse ja kanalisatsiooni vooluhulkadega peab arvestama tehnosüsteemide ja -rajatiste projekteerimisel koosmõjus, kuna tehnosüsteem ei ole eraldiseisev autonoomne süsteem, vaid sõltub välisvõrkude lahendusest, sh liitumispunktile antud tingimustest.

Kontrollisin vastuse koostamisel ka määruse nr 97 seletuskirja. Seletuskiri § 20 kohta selgitab järgmist: „Määruse §-s 20 kehtestatakse nõuded ehitusprojekti veevarustus- ja kanalisatsiooniosale. Ehitusloa taotlemisel tuleb esitada vee- ja kanalisatsiooni vooluhulgad. Seejuures esitatakse vajalikud, mitte ligikaudsed vooluhulgad. Ligikaudsus võiks jääda näiteks ehitusprojekti eskiisi osaks. Kuna sademevee ärajuhtimine kipub projekteerimisel jääma teisejärguliseks (siit ka uputused), tuleks seda rohkem rõhutada. Seega tuleb ehitusloa taotlemisel esitatavas ehitusprojektis ära märkida ka sademevee vooluhulgad (p 9). Kui on tegemist tootmisrajatistega, siis on oluline teada tehnoloogilise vee vajadust, reovee kogust ning reostustaset. Seega tuleb ehitusloa taotlemisel esitatavas ehitusprojektis ära määrata tehnoloogilise vee vajadus ehitises (p 10). Samuti tuleb määrata tehnoloogilise reovee kogus ja reostustase. See on vajalik, vältimaks olukordi kus teadmatusest välja antud ehitusluba suure reostuskoormusega ehitisele, tekivad hiljem reovee puhastusrajatiste ülekoormusest probleemid.“. Seletuskirjas on (§ 18 juures) ära toodud veel järgnev: „Võttes arvesse, et nii kütte- ja ventilatsiooni, veevarustuse- ja kanalisatsiooni ning elektripaigaldiste rajamisel väljastavad tehnovõrkude- ja rajatiste omanikud üldjuhul omapoolsed tehnilised tingimused, on otstarbekas lisada need ka ehitusloa taotlemiseks esitatava ehitusprojekti juurde.“ Seega ei sisalda ka seletuskiri täpsemaid selgitusi tehniliste tingimuste kohta.

Kõnealuse määruse seletuskiri on avaldatud Kliimaministeeriumi kodulehel. Lisan lingi.

https://kliimaministeerium.ee/ehitusoigus?view_instance=0&current_page=1

Olen nõus, et  tehniliste tingimuste sisu ja tähendus vajaks täpsustamist, siiski saab seda teha õigusaktiga, mitte MSVS alusel antava õigusalase selgituse raames. Seega ei võta ma siinkohal normi puudumisel seisukohta, kas tehnilised tingimused EhS kontekstis võiksid hõlmata konkreetsele ehitisalusele kinnistule veeressursi broneerimist vee-ettevõtja poolt ja kas vee-ettevõtjal võiks olla õigus tehnilisi tingimusi mitte anda. Taolisele küsimusele vastamine vajab eelneva õigusliku analüüsi koostamist ja selle põhjal seisukoha kujundamist, kas täiendava regulatsiooni välja töötamine oleks vajalik. Selline tegevus väljub MSVS alusel antava õigusalase selgituse raamidest.

Mõistan, et Teie kirja ajendas võimalik veeressursi puudumine kohalikus omavalitsuses ja sellest, millal oleks optimaalne sellekohase informatsiooni edastamine. Vee-ettevõtja saab tõepoolest avaldada arvamust ehitusloa menetluses. EhS § 44 p 1 annab pädevale asutusele võimaluse keelduda ehitusloa andmisest, kui kavandatav ehitis ei vasta ehitisele esitatavatele nõuetele. Lisaks sellele, kuna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumine toimub reeglina võrgurajatise kaitsevööndis, on EhS § 70 lg 2 p 2 ja lg 3 kohaselt võimalik ehitada kaitsevööndis ehitusloakohustuslikku teist ehitist üksnes kaitsevööndiga ehitise omaniku nõusolekul. Sellest tulenevalt on minu hinnangul mingis etapis vee-ettevõtja nõusolek ikkagi vajalik.

Kindlasti peaks kohalik omavalitsus igal juhul kaaluma, kas on otstarbekas läbi viia loamenetluse toiminguid olukorras, kus on alust arvata, et planeeringut pole võimalik realiseerida ja ehitatav ehitis ei pruugi vastata ehitisele esitatavatele nõuetele.

Kliimaministeeriumi nimel juhin tähelepanu asjaolule, et MSVS  alusel antud õigusalane selgitus ei tähenda seaduse ainuõige tõlgenduse kehtestamist. Õigust mõistab Eesti Vabariigis põhiseaduse § 146 esimese lause kohaselt ainult kohus.

Lugupidamisega

Ülle Reidi

Kliimaministeerium

Ehituse ja elukeskkonna osakonna peaspetsialist

Tere

Manuses edastan selgitustaotluse.

Lugupidamisega

Maarja Kudrjavtseva
peaspetsialist
Viimsi Vallavalitsus
602 8818

www.viimsi.ee