Päring seoses Rapla ja Pärnu maakondade maavarade teemaplaneeringu koostamisega

OÜ Inseneribüroo STEIGER Tel 668 1011 Äriregistrikood 11206437

Männiku tee 104/1 E-mail: [email protected] a/a EE701010220051598014

11216 Tallinn www.steiger.ee SEB Pank, kood 401

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Pärnu maakonna

Rabaküla uuringuruumi

geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2023)

Töö nr 23/4322

Tallinn 2023

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Pärnu maakonna Rabaküla uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne

2

Kinnitan:

Helis Pormeister /allkirjastatud digitaalselt/

Juhatuse liige

Geoloogilise uuringu tegid:

Elizavetta Krjukova /allkirjastatud digitaalselt/

Geoloog

Kadri Mikkelsaar /allkirjastatud digitaalselt/

Geoloogiainsener

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Pärnu maakonna Rabaküla uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne

3

ANNOTATSIOON

Pärnu maakonna Rabaküla uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga

01.01.2023).

Aruanne ühes köites, teksti 27 lk, 15 tekstilisa, 2 graafilist lisa, 4 elektroonilist lisa.

OÜ Inseneribüroo STEIGER, aadress: Männiku tee 104/1, 11216 Tallinn, 2023.

Geoloogiline uuring tehti Marina Minerals OÜ tellimisel. Rabaküla uuringuruum

teenindusala pindalaga 16,80 ha asub Pärnu maakonnas Saarde vallas Rabaküla külas

katastriüksusel Surju metskond 1 (katastritunnus 75601:005:0422).

Geoloogilise uuringu eesmärk oli Rail Baltica (RB) raudteetrassi muldetööde ehituseks

vajamineva täitematerjali otsing ja geoloogiline uuring detailsusega, mis lubab hinnata

maavara aktiivse tarbevaruna ning võimaldab hiljem taotleda alale keskkonnaluba maavara

kaevandamiseks.

Tööde käigus rajati uuringuruumi 12 kaevandit sügavusega kuni 2,3 m. Võeti kokku 19 proovi

setete terastikulise koostise ja 3 proovi filtratsioonimooduli määramiseks.

Uuringuruum asub Liivi lahe rannikumadalikul, millele on iseloomulikud mere- ja

tuuletekkelised pinnavormid ja kus kasuliku kihi moodustavad valdavalt Antsülusjärve väga

peeneteralised tolmsed liivad (Q2An). Uuringuruumis levib moreenil lasuv liiva kompleks,

mille paksus ulatub kuni 2,0 meetrini. Kvaternaarisetete põhjavesi jääb Rabaküla uuringu-

ruumis 0,0 - 2,3 m sügavusele maapinnast, absoluutkõrgustele 5,9 - 8,4 m (keskmine 7,5 m).

Katendiks on keskmiselt 0,35 m paksune kasvukiht, mis koosneb mullast ja õhukest (kuni

0,6 m) turbakihist. Kasuliku kihi lamamiks on limnoglatsiaalne savi või aleuriitne savikas liiv

(Q1jr_lg).

Kaalutud keskmiste näitajate andmeil vastab uuringuruumis lasuv liiv ehitusliiva nõuetele,

milles peenosiste sisaldus on 4,8% ja osakesi läbimõõduga üle 31,5 mm ei esine. Liiva

filtratsioonimoodul on 1,0 - 1,1 m/ööpäevas.

Töö tulemusena arvutati varu 16,60 ha pindalal aktiivse tarbevaruna (plokk 1 ja plokk 2).

Varu kogumaht 255 tuh m3.

Ehitusliiva veepealse ploki 1 aT maht on 76 tuh m3. Kasuliku kihi keskmine paksus on 0,5 m.

Peenosiste sisaldus on keskmiselt 4,0% ja osakesi läbimõõduga üle 31,5 mm ei esine. Liiva

filtratsioonimoodul on 1,0 m/ööpäevas.

Täiteliiva veealuse ploki 2 aT maht on 179 tuh m3. Kasuliku kihi keskmine paksus on 1,1 m.

Peenosiste sisaldus on 5,1% ja osakesi läbimõõduga üle 31,5 mm ei esine. Liiva filtratsiooni-

moodul on 1,0 - 1,1 m/ööpäevas.

Maa-ametile tehakse ettepanek moodustada Rabaküla uuringuruumi liivavaru arvele

võtmiseks Rabaküla liivamaardla, milles võtta arvele seisuga 01.01.2023. a:

- plokk 1 ehitusliiva veepealse aktiivset tarbevaru mahuga 76 tuh m3 ja pindalal 16,60 ha;

- plokk 2 täiteliiva veealuse aktiivset tarbevaru mahuga 179 tuh m3 ja pindalal 16,60 ha.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Pärnu maakonna Rabaküla uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne

4

Võtmesõnad: geoloogiline uuring, Marina Minerals OÜ, Pärnu maakond, Saarde vald,

Rabaküla küla, Antsülusjärve setted, ehitusliiv, täiteliiv, aktiivne tarbevaru.

Koostas: Elizavetta Krjukova

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Pärnu maakonna Rabaküla uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne

5

SISUKORD

ANNOTATSIOON ..................................................................................... 3

1. SISSEJUHATUS .................................................................................... 7

2. UURINGUPIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS .............................. 8

3. GEOLOOGILINE UURITUS............................................................. 11

4. UURINGUMETOODIKA JA MAHT ............................................... 12

4.1. Kaevandite rajamine ............................................................................................... 12

4.2. Laboratoorsed tööd ................................................................................................. 13

4.3. Topograafilised tööd ............................................................................................... 13

4.4. Kameraaltööd.......................................................................................................... 13

4.5. Geoloogiliste tööde mõju keskkonnale................................................................... 14

5. GEOLOOGILINE EHITUS ............................................................... 16

6. MAAVARA KVALITEET .................................................................. 19

7. MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED ................................................... 22

7.1. Kaevandamise keskkonnamõju esialgne hinnang .................................................. 23

8. VARU ARVUTUS ................................................................................ 24

8.1. Ploki 1 aT varu arvutus ........................................................................................... 25

8.2. Ploki 2 aT varu arvutus ........................................................................................... 25

8.2. Kokkuvõte varu arvutusest ..................................................................................... 25

9. KOKKUVÕTE ..................................................................................... 26

10. KASUTATUD KIRJANDUS ............................................................ 27

TEKSTILISAD

1. Rabaküla geoloogilise uuringu luba L.MU/513925 .................................................. 28

2. Kaevandite kataloog .................................................................................................. 30

3. Kaevandite kirjeldused .............................................................................................. 31

4. Plokkide ja uuringuruumi piiripunktide koordinaadid ja pindalad ............................ 33

5. Plokkide ja uuringuruumi keskmised kvaliteedinäitajad ........................................... 34

6. Varu arvutuse tulemused ........................................................................................... 36

7. Labori protokoll 23-5431 K (OÜ Inseneribüroo STEIGER)..................................... 37

8. Topograafilise mõõdistamise seletuskiri (OÜ Inseneribüroo STEIGER) ................. 43

9. Rabaküla kaevandite likvideerimisakt ....................................................................... 44

10. Rabaküla uuringuruumi uuritud maa korrastamise akti heakskiitmine ................... 46

11. RMK kooskõlastus Rabaküla uuringuruumi tarbevaru arvele võtmine .................. 48

12. PTA kooskõlastus Rabaküla uuringuruumi tarbevaru arvele võtmine .................... 49

13. Maardla registrikaardi projekt ................................................................................. 51

14. Tellija arvamus ........................................................................................................ 55

15. Maa-ameti peadirektori käskkiri varu kinnitamise kohta

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Pärnu maakonna Rabaküla uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne

6

GRAAFILISED LISAD

1. Topograafiline ja varu arvutuse plaan. Mõõtkava 1 : 2000

2. Geoloogilised läbilõiked I - I’…V - V’. Mõõtkava H 1 : 2000, V 1 : 100

ELEKTROONILISED LISAD

1. Varuploki ruumikuju. Ploki piir (Rabaküla GU).dgn

2. Maapinna isojooned. Isojooned_Maapind EH

3. Kasuliku kihi lasumi isojooned. Isojooned_Lasum EH.dgn

4. Kasuliku kihi lamami isojooned. Isojooned_lamam_EH.dgn

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Pärnu maakonna Rabaküla uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne

7

1. SISSEJUHATUS

Geoloogiline uuring Rabaküla uuringuruumis tehti OÜ Marina Minerals tellimisel.

Geoloogilise uuringu eesmärk oli RB raudteetrassi ehituseks vajamineva täitematerjali otsing

ja uuring, ning tööde tulemusel välja selgitada uuringuruumi geoloogiline ehitus, seal levivate

purdsetete kvaliteet, kasuliku kihi paksus, selle levik ja maht ning kaevandamistingimused.

Geoloogiline uuring tehti detailsusega, mis lubab hinnata maavara aktiivse tarbevaruna ning

võimaldab hiljem taotleda alale maavara kaevandamiseks keskkonnaluba.

Rabaküla uuringuruumi teenindusala lähedusse jäävad olulised maanteed. Rahvusvahelise

tähtsusega transpordikoridor Via Baltica E67 (VB) Tallinn-Pärnu-Ikla maantee nr 4 jääb

linnulennult ~5,5 km kaugusele ning riigitee nr 6 Valga-Uulu ~600 m kaugusele. Rabaküla

uuringuruum asub alal, mis paikneb Pärnu maakonna planeeringu „Rail Baltic raudtee trassi

koridori asukoha määramine" alal. Rabaküla uuringuruum külgneb RB raudtee tõenäolise

trassikoridoriga ja uuringuala lõunaserv piirneb ulukite trassiületuseks kavandatava

ökoduktiga.

Majanduslikult ja keskkonnahoiualaselt on otstarbekas välja selgitada liiva- ja kruusavarude

kogused ning kvaliteet planeeritavate ehitusobjektide läheduses. Karjääri lähedus

ehitusobjektile hoiaks kokku ehituskulusid ning vähendaks oluliselt transpordist tekkivat

keskkonnamõju teetrasside ehitusel.

Keskkonnaameti 02.12.2022 korralduse nr DM-116544-35 alusel väljastati Marina Minerals

OÜ-le Rabaküla uuringuruumi geoloogilise uuringu luba L.MU/513925 kehtivusajaga 3

aastat (lisa 1).

Välitööl 2023. a jaanuaris kaevati uuringu raames kokku 12 kaevandit. Kaevanditest võeti 19

proovi, milles määrati setete terastikuline koostis ning 3 proovist filtratsioonimoodul.

Laboratoorsed tööd tehti OÜ Inseneribüroo STEIGER akrediteeritud ehitusmaterjalide

laboratooriumis. Uuringuala mõõdistati instrumentaalselt, mille alusel koostati topograafiline

plaan mõõtkavas 1 : 2000.

Geoloogilise uuringu välitööd tegid geoloogiainsener Kadri Mikkelsaar ja geoloog Elizavetta

Krjukova. Geoloog Elizavetta Krjukova koostas uuringu aruande, vormistas graafilised lisad

ja arvutas maavaravaru mahud.

Geoloogiline uuring tehti vastavalt 17.12.2018. a määrusele nr 52 „Üldgeoloogilise uurimis-

töö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme,

põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi,

dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks”.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Pärnu maakonna Rabaküla uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne

8

2. UURINGUPIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS

Rabaküla uuringuruumi teenindusala pindalaga 16,80 ha asub Pärnu maakonnas Saarde vallas

Rabaküla külas ning jääb katastriüksusele Surju metskond 1 (katastritunnus 75601:005:0422),

mille sihtotstarve on 100% maatulundusmaa. Katastriüksuse omanik on Eesti Vabariik,

valitseja on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus on Riigimetsa Majandamise Keskus

(RMK). Katastriüksuse kasutusalaks on valdavalt metsamaa (2 734 ha e ~75% ), ülejäänud

osa on muu maa (913 ha), looduslik rohumaa (8 ha) ja haritav maa (4 ha). Uuringuruumi

teenindusala jääb 3663,46 hektarilise pindalaga katastriüksuse põhjaossa ja hõlmab

maaüksusest vaid ~0,46%.

Joonis 2.1. Rabaküla uuringuruumi teenindusala ülevaateplaan uuringupunktidega

(aluskaardiks on Maa-ameti WMS rakenduse kaart)

Uuringuruumi teenindusalast linnulennult ~10 km kaugusele põhja suunda jääb Pärnu linna

piir, ~0,5 km põhja suunda jääb Rabaküla asutusüksus, Valga-Uulu maantee asub ~600 m

kaugusel idapool. RB raudtee kavandatav trassikoridor külgneb vahetult uuringuruumi

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Pärnu maakonna Rabaküla uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne

9

teenindusala lääneservaga. Raba metsatee (nr 7560003) välimise sõiduraja äärmine serv asub

uuringuruumi piiri loodeservast ~1,5 m kaugusel (joonis 2.1).

Rabaküla uuringuruum asub alal, mis paikneb uuendatava Pärnu maakonna planeeringu „Rail

Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine" alal. Koos planeeringu uuendamisega

toimub ka planeeringu strateegilise keskkonnamõju hindamine ja selle raames Natura 2000

hindamine. Rabaküla uuringuruum külgneb RB raudtee tõenäolise trassikoridoriga (joonis

2.1) ja uuringuala lõunaserv piirneb ulukite trassiületuseks kavandatava ökoduktiga.

Rabaküla uuringuruumil naaberkatastriüksustega vahetut külgnemist ei ole. Lähimad on

uuringuruumi teenindusalast ~25 m kaugusele põhjapoole jäävad katastriüksused Põllunurga

(75601:001:0818) ja Otsa (75601:001:0561) (graafiline lisa 1). Kõik loetletud katastriüksused

on eraomandis. Lähimad eluhooned jäävad ~400 m kaugusele looda suunda.

Maapinna reljeef uuringuruumi teenindusalal on tasane, maapinna absoluutkõrgused jäävad

enamasti 7 - 9 m vahemikku. Alal kasvab valdavalt keskealine männimets, kus on tehtud

harvendusraiet (foto 2.1).

Foto 2.1. Uuringualal kasvab keskealine

harvendatud peamiselt männimets.

(foto E. Krjukova, 31.01.2023, N 58˚15'8"

ja E 24˚39'32").

Foto 2.2. Kuivenduskraavid, uuringuala

jääb kraavist ettepoole. (foto E. Krjukova,

31.01.2023, N 58˚15'07" ja E 24˚39'42").

Uuringuala keskel ja serva lähedal on rajatud kuivenduskraavid (foto 2.2.) ja lääneservast ~5

m kaugusel asub kruusakatega Raba tee (reg.nr 7560003), uuringuala keskel, põhja ja

idaservas on pinnakattega tee.

Uuringuruumi teenindusalale lähim veekogu on Reiu jõgi, mis jääb ~0,8 km kaugusele põhja

suunda (tunnus VEE1145400), veekogu on 917 km2 valgalaga. Umbes 1 km kaugusel edelas

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Pärnu maakonna Rabaküla uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne

10

voolab 187 km2 valgalaga Ura jõgi (tunnus VEE1148100), kuhu juhitakse uuringualal ja selle

ümbruses rajatud maaparandussüsteemi kraavides kogunenud liigvesi.

Reiu jõgi suubub Pärnu jõkke, mis jääb Rabaküla uuringuruumi teenindusalast otsesihis

13 km kaugusele põhja suunda (joonis 2.1.). Ura jõgi suubub Pärnu lahte Rabaküla

uuringuruumi teenindusalast otsesihis 8 km kaugusele loode poole.

Rabaküla uuringuruumi teenindusala kattub peaaegu täielikult maaparandussüsteemiga

MÄTTARABA (TP-761), mille kood maaparandussüsteemide registris on

6114810020080002).

Uuringuruumist ~360 m kaugusele loodesse jääb märgalade männiku ja kaasiku vääriselupaik

(VEP nr 205711, nr 210957) ja ~800 m kaugusele idasse jääb lehtmetsa vääriselupaigad (VEP

nr 205712). Uuringuruumist läände ~320 m kaugusele jääb I kategooria kaitsealuse liigi

merikotkas (Haliaeetus albicilla) elupaik ja ~600 m kaugusele Rabaküla merikotka

püsielupaik (KR kood: KLO3001948). ~450 m kaugusele kagusse jääb III kategooria

kaitsealuseliigi soo-neiuvaip (Epipactis palustris). Uuringuruumi teenindusala loodeservast

~15 kaugusel asub II kategooria kaitsealuse liigi metsis (Tetrao urogallus) elupaiga

(keskkonnaregistri kood KLO9123966) ala. Ligikaudu 60 m kaugusele kagusse jääb III

kategooria kaitsealuseliigi soo-neiuvaip (Epipactis palustris) kasvukoht.

Uuringuruumist ~360 m kaugusele loodesse jääb märgalade männiku ja kaasiku vääriselupaik

(VEP nr 205711, nr 210957) ja ~800 m kaugusele idasse jääb lehtmetsa vääriselupaigad (VEP

nr 205712). Uuringuruumist läände ~320 m kaugusele jääb I kategooria kaitsealuse liigi

merikotkas (Haliaeetus albicilla) elupaik ja ~600 m kaugusele Rabaküla merikotka

püsielupaik (KR kood: KLO3001948). ~450 m kaugusele kagusse jääb III kategooria

kaitsealuseliigi soo-neiuvaip (Epipactis palustris). Uuringuruumi teenindusala loodeservast

~15 kaugusel asub II kategooria kaitsealuse liigi metsis (Tetrao urogallus) elupaiga

(keskkonnaregistri kood KLO9123966) ala. Ligikaudu 60 m kaugusele kagusse jääb III

kategooria kaitsealuseliigi soo-neiuvaip (Epipactis palustris) kasvukoht.

Lähim looduskaitseala on Luitemaa looduskaitseala (KLO1000282), mis asub minimaalselt

~2 m kaugusel edelas. Selle peamine kaitse-eesmärk on kaitsta Edela-Eesti ranniku- ja

loodusmaastikku – rannaniite, luiteid, soid, metsi. Kaitseala on rahvusvahelise tähtsusega

märgala, mis kuulub Natura 2000 võrgustiku loodus- ja linnualade hulka ning on

läbirändavate lindude rohkuse tõttu ka rahvusvahelise tähtsusega linnuala (IBA). Ligikaudu

0,8 - 0,9 km kaugusele kirre jääb Reiu jõe hoiuala (KLO2000294), mille eesmärk on eeskätt

jõgede ja ojadega seotud hingu (Cobitis taenia), võldase (Cottus gobio), jõesilmu (Lampetra

fluviatilis), lõhe (Salmo salar) ja paksukojalise jõekarbi (Unio crassus) elupaikade kaitse.

Maantee nr 6 Valga-Uulu jääb ~600 m kaugusele kirdepoole ning maanteega paralleelselt

kulgeb ELASA (tunnus ELA098) sidetrass. Riigi põhimaanteele Tallinn - Pärnu - Ikla (tee nr

4) on uuringuruumist mööda Valga - Uulu maanteed ~6 km.

Uuringuruumile lähim maardla on Ilvese liivamaardla (registrikaart nr 996), mille 3 plokk

jääb ligikaudu 1 km kaugusele kagusse ja 1 ja 2 plokk ~3 km edela poole. Maardlas on arvel

kokku 859 tuh m3 täiteliiva aktiivset tarbevaru. Maardlas käesoleva hetkel ei kaevandata.

Suurematest ehitusobjektidest, kus Rabaküla uuringuruumis lasuvat liiva saab kasutada, jääb

rahvusvahelise tähtsusega transpordikoridor Via Baltica linnulennult 8 - 10 km kaugusele ja

RB raudtee kavandatav trassikoridor, mis külgneb vahetult uuringuruumi teenindusala

lääneservaga. Lähimad eluhooned jäävad ~400 m kaugusele põhja suunda.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Pärnu maakonna Rabaküla uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne

11

3. GEOLOOGILINE UURITUS

Konkreetselt Rabaküla uuringuruumis ei ole varem rakendusgeoloogilisi uuringuid tehtud.

Küll on aga suurte ja oluliste ehitusobjektide, RB ja VB lähedusest tingitult tõusnud

kaevandajate ja teede-ehitajate huvi maavarade otsingu ning uuringu järele antud piirkonnas.

Rabaküla uuringuruumist ~1 km kagupoole tegi OÜ Inseneribüroo STEIGER 2022. a aprillis

geoloogilise uuringu Ilvese II uuringuruumis (T. Tuuling jt., 2022, EGF 9619). Geoloogilise

uuringu eesmärk oli RailBaltica ja Via Baltica maanteetrassi muldetööde ehituseks

vajamineva täitematerjali otsing ja uuring detailsusega, mis lubab hinnata maavara aktiivse

tarbevaruna ning võimaldab hiljem taotleda alale maavara kaevandamisluba.

Tööde käigus rajati uuringuruumi 16 kaevandit sügavusega kuni 3,5 m. Võeti kokku 25

proovi setete terastikulise koostise ja 4 koondproovi filtratsioonimooduli määramiseks.

Ilvese II uuringuruumi kasuliku kihi moodustavad Antsülusjärve väga peeneteralised liivad

(Q2An). Katendiks on keskmiselt 0,4 m paksune kasvukiht, mis koosneb keskmiselt 0,2 m

paksusest mulla- ja sama paksust orgaanikarikkast liivakihist. Kasuliku kihi lamamiks on

limnoglatsiaalne savi või aleuriitne savikas liiv (Q1jr_lg).

Põhjaveetase uuringuaegsete mõõtmiste andmetel (31.01.2023. a) jäi 0,0 - 2,3 m (keskmiselt

0,8 m) sügavusele maapinnast, absoluutkõrgusele keskmiselt 7,5 m (5,9 - 8,5 m), langusega

põhja suunas. Uuringu ajal olid ümbritsevad kuivenduskraavid täitunud lumesulaveega ja

nendes jäi veetase ligikaudu 0,8 m sügavusele maapinnast ehk ligikaudu 7,5 m abs

kõrgusele. Veetasemed kraavides mõõdeti uuringuruumi teenindusala topograafilise

mõõdistuse käigus 03.02.2022. a.

Kaalutud keskmiste näitajate andmeil vastab Ilvese uuringuruumis lasuv liiv ehitusliiva

nõuetele, milles peenosiste sisaldus on 3,2% ja osakesi läbimõõduga üle 31,5 mm ei esine.

Liiva filtratsioonimoodul on 1,2 m/ööpäevas.

Töö tulemusena arvutati varu 23,05 ha pindalal aktiivse tarbevaruna (plokk 3). Ehitusliiva

maht on 387 tuh m3, mis esitatati kinnitamiseks kogumahus veepealsena. Kasuliku kihi

keskmine paksus on 1,7 m. Ilvese II uuringuruumi liivavaru arvele võtmiseks moodustati

Ilvese liivamaardla Plokk 3 aT varu mahuga 387 tuh m3 (maardla registrikaart 996).

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Pärnu maakonna Rabaküla uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2023)

12

4. UURINGUMETOODIKA JA MAHT

Geoloogilise uuringu metoodikas lähtuti 17.12.2018. a määruses nr 52 „Üldgeoloogilise

uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi,

metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda,

kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvele-

võtmiseks” toodud nõuetest.

4.1. Kaevandite rajamine

Välitööd tehti 31. jaanuaril 2022. a, rajati 23 tonnise roomikekskavaatoriga CAT 323F

12 kaevandit sügavusega 1,5 - 2,3 m (üldmetraaž kokku 23,6 m). Uuringuvõrgu tihedus

oli ligikaudu 150 × 200 m.

Kaevandid likvideeriti samal päeval vahetult peale läbilõike kirjeldamist, veetaseme

mõõtmist ja proovide võtmist. Kaevandid taastäideti sealt samast väljatõstetud

materjaliga (muld, turvas, liiv ja savi). Likvideeritud kaevandite maapind tasandati ja

viidi võimalikult lähedasse uuringueelsesse seisukorda (foto 4.1). Kaevandite

likvideerimise kohta koostati Rabaküla uuringuruumi kaevandite likvideerimisakt (lisa

9), mille Keskkonnaamet kinnitas oma korraldusega 08.05.2023 nr DM-123885-4

(lisa 10).

Foto 4.1. Kaevandid rajati ja likvideeriti 23 tonnise roomikekskavaatoriga CAT 323F

(kaevand K-9) (foto E. Krjukova, 31.01.2023, N 58˚15'15" ja E 24˚39'55").

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Pärnu maakonna Rabaküla uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2023)

13

Välitööde käigus võeti kaevanditest kokku 19 proovi setete terastikulise koostise

määramiseks. Proovide pikkus oli 0,2 - 1,6 m, keskmiselt 0,8 m. Proovid võeti kogu

kasuliku kihi ulatuses ilma vahedeta, reeglina litoloogiliste erimite kaupa – prooviti

eraldi läbilõike ülaosas lasuv beežikas väga peeneteraline liiv ja allosas lasuv hall

aleuriitne, veidi savikas liiv.

4.2. Laboratoorsed tööd

Laboratoorsed tööd tehti OÜ Inseneribüroo STEIGER akrediteeritud ehitusmaterjalide

laboratooriumis (EAK L202). Sõelanalüüsiks kasutati standardile EVS-EN 993-1

vastavaid ja uuringukorras nõutavaid sõelu ava läbimõõtutega 125; 80; 63; 40; 31,5; 20;

16; 12,5; 8; 6,3; 4; 2; 1; 0,5; 0,25; 0,125 ja 0,063 mm.

Lisaks lõimisele määrati 3 proovis filtratsioonimoodul. Setete filtratsiooniomadused

määrati samuti läbilõike üla- ja allosas lasuval liival eraldi. Vajaliku proovikoguse

saamiseks segati kokku sarnase terastikulase koostisega setted:

- koondproov K-6-1/K-8-1/K-10-1 iseloomustab läbilõike ülaosas lasuvat madala

tolmu- ja savisisaldusega väga peeneteralist liiva;

- koondproov K-1-2/K-7-2/K-9-2 iseloomustab läbilõike allosas lasuvat halli väga

peeneteralist liiva (aleuriitne).

- proov K-3-2 iseloomustab läbilõike uuringuala läänepool allosas lasuvat halli väga

peeneteralist liiva (aleuriitne).

Filtratsioonimoodul määrati standardi EVS 901-20 järgi, sealhulgas täitematerjali

kuivtiheduse ja veesisalduse määramine Proctor-teim katsel (EVS-EN 13286-2).

4.3. Topograafilised tööd

Uuringuruumi teenindusala ja selle lähiümbruse topograafilise mõõdistuse tegi 2023. a

veebruaris OÜ Inseneribüroo STEIGER, mille alusel koostati topograafiline plaan mõõt-

kavas 1 : 2000. Mõõdistamine tehti reaalajas kinemaatilise GPS positsioneerimisega,

seadmega Trimble R8s GNSS. Mõõdistamise alusena kasutati Trimble VRS Now

püsijaamade võrku. Mõõdistamine tehti L-Est 97 koordinaatide süsteemis, kõrgused

EH2000 süsteemis. Plaan koostati ja uuringuruumi pindala määrati nurgapunktide

koordinaatide alusel programmiga Bentley PowerCivil V8i (litsents 70000661800020).

Varu arvutamiseks kasutati nimetatud programmi. Täpsemad andmed topograafilise

mõõdistuse kohta on esitatud topograafilise mõõdistamise seletuskirjas (lisa 8).

4.4. Kameraaltööd

Geoloogilise uuringu läbiviimisel lähtuti keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusest nr

52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning

nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda,

meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana

arvelevõtmiseks”.

Antud määruse järgi saab maavara kasutusalaks määrata ehituskruusa, kui ta vastab

järgmistele põhinõuetele:

- osakeste sisaldus läbimõõduga üle 31,5 mm >35%;

- peenosiste (savi- ja tolmuosakesed läbimõõduga alla 0,063 mm) sisaldus <12%;

- purunemiskindluse kategooria on Los Angelese katsel ≤35 (fraktsioonil 10/14 mm)

(standardi EVS-EN 1097-2 järgi).

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Pärnu maakonna Rabaküla uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2023)

14

Maavara käsitletakse ehitusliivana, kui ta vastab järgmistele põhinõuetele:

- peenosiste (osakesed läbimõõduga alla 0,063 mm) sisaldus <5%;

- osakeste sisaldus läbimõõduga üle 31,5 mm <35%.

Eelmainitud kvaliteedinõuetele mittevastavat setendit nimetatakse täiteliivaks või

täitekruusaks.

Purdmaterjali kirjeldamisel on kasutatud Sinisalu ja Kleesmenti poolt 2002. a koostatud

purdsetete klassifikatsiooni (tabel 4.1), mis on võetud aluseks ka geoloogilisel kaardista-

misel mõõtkavas 1 : 50 000.

Tabel 4.1. Purdsetete klassifikatsioon (Sinisalu ja Kleesment, 2002)

Terasuuruse skaala Sette nimetus

φ mm

< -9 >512 Rahn

-8...-9 256...512 suur

Veeris -7...-8 128...256 keskmine

-6...-7 64...128 väike

-5...-6 32...64 väga jäme

Kruus

-4...-5 16...32 jäme

-3...-4 8...16 keskmine

-2...-3 4...8 peen

-1...-2 2...4 väga peen

0...-1 1...2 väga jäme

Liiv

1...0 0,5...1 jäme

1...2 0,25...0,5 keskmine

2...3 0,125...0,25 peen

3...4 0,063...0,125 väga peen

4...5 0,063...0,032 väga jäme

Aleuriit

9...6 0,032...0,016 jäme

6...7 0,016...0,008 keskmine

7...8 0,008...0,004 peen

8...9 0,004...0,002 väga peen

>9 <0,002 Savi

Kameraaltööde käigus koostati topograafiline ja varu arvutuse plaan, plaani juurde

kuuluvad geoloogilised läbilõiked ja geoloogilise uuringu aruanne. Varu arvutuse plaani

(mõõtkava 1 : 2000) ja geoloogilised läbilõiked on koostatud programmiga Bentley

PowerCivil V8i (litsents 70000661800020). Pinnamudelid ja mahumäärangud on tehtud

triangulatsiooni meetodiga. Kasuliku kihi materjali keskmiste sisalduste näitajad

varuplokkides arvutati kaalutud keskmise meetodil.

4.5. Geoloogiliste tööde mõju keskkonnale

Rabaküla uuringuruumi geoloogiline uuring tehti vastavuses keskkonnaministri

17.12.2018. a määrusele nr 52 ja 07.04.2017. a määrusele nr 12: “Uuritud ning kaevan-

datud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise

projekti sisu kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta

aruande esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm”.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Pärnu maakonna Rabaküla uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2023)

15

Geoloogilised välitööd (kaevandite rajamine) tehti tehniliselt korras ekskavaatoriga.

Kütuse ega õli mahajooksu ei olnud. Geoloogilise uuringuga järgiti rangelt kõiki

keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõudeid. Geoloogilise uuringuga ei kasutatud

keskkonnaohtlikke materjale ega aineid ning ei reostatud põhjavett. Pärast uuringu-

punktide rajamist kaevandid likvideeriti nõuetekohaselt ja taastati uuringueelne seisund.

Kaevandamisjäätmeid uuringu tulemusel ei tekkinud. Geoloogiliste töödega olulist mõju

keskkonnale ei avaldatud.

Uuringu käigus lähedalasuvate kaitsealuste liikide kasvukohti, elupaikasid ja vääriselu-

paikasid ei kahjustatud. Geoloogilise uuringu tegemisel lähtuti kõikidest vajalikest

meetmetest, et hoiduda, uuringuruumi teenindusalal ja selle ümbruses metsist häirivatest

tegevustest. Kaevandite kaevamine tehti enne metsiste mängu aja algust ja

pesitsusperioodi.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Pärnu maakonna Rabaküla uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2023)

16

5. GEOLOOGILINE EHITUS

Rabaküla uuringuruum paikneb Liivi lahe rannikumadaliku idaservas ja jääb

Antsülusjärve (Q2An) setetega kaetud tasandikule (joonis 5.1). Maapinna absoluut-

kõrgused jäävad siin valdavalt 7,5 - 10,5 m vahemikku.

Geoloogilise kaardi mõõtkavas 1 : 50 000 andmeil levivad uuringualal Antsülusjärve

basseinis või kaldal settinud järvesetted (kruus, liiv, aleuriit, saviliiv, liivsavi, järve-

muda) ja ala kaguosas on holotseeni viimase liustiku taandumisjärgsel ajal tekkinud

soosetted (madalsoorabaturvas). Uuringuruumist põhjapool levivad litoriinamere

basseinis või rannal settinud meresetted (kruus, liiv, aleuriit, saviliiv, liivsavi, mere-

muda) (joonis 5.1).

Joonis 5.1. Piirkonna kvaternaarisetete geoloogiline kaart 1 : 20 000 (aluskaardina on

kasutatud Maa-ameti WMS rakenduse kaarti)

Uuringuruumi maapind on tasane, maapinna absoluutkõrgused jäävad 7 - 9 m

vahemikku väiksega tõusuga kagupoole.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Pärnu maakonna Rabaküla uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2023)

17

Tasandikul levib halli savi peal liiva kompleks, mille valdavalt moodustavad ülemises

intervallis peeneteralised beežid liivad ja alumises intervallis hallid peeneteralised

aleuriitsed liivad. Settete teralisus nii vertikaalses läbilõikes kui ka pindalaliselt on

muutlik (foto 5.1 ja 5.2). Jämefraktsioon liivas puudub.

Foto 5.1. Kvaternaarisetete läbilõige

kaevandis K-2. Beežikas peenliiv muutub

halliks ja peenemaks (aleuriitseks)

(foto E. Krjukova, 31.01.2023,

N 58˚15'16" ja E 24˚39'26").

Foto 5.2. Kvaternaarisetete läbilõige

kaevandis K-11. Beežikas peenliiv

muutub halliks ja peenemaks

(aleuriitseks). Katendiks on turbakiht.

(foto E. Krjukova, 31.01.2023,

N 58˚15'18" ja E 24˚39'51").

Rabaküla uuringuruumis avati pinnakattesetted geoloogilise uuringu käigus kuni 2,3 m

sügavuseni maapinnast. Foto 5.1. ja 5.2. illustreerivad, et geoloogiline läbilõige

Rabaküla uuringualal on homogeenne.

Katendi paksus on 0,2 - 0,6 m (keskmiselt 0,35 m). Katend koosneb mullakihist ja

õhukest (kuni 0,6 m) turbakihist (K-11 – foto 5.2).

Edasi uuringuruumis lasuvad beežikad väga peeneteralised ja hallid väga peeneteralised

aleuriitsed liivad, kus valdav terasuurus on 0,063…0,125 mm. Kirjeldatud lasund, mille

paksuseks on 1,2 - 2,0 m, moodustab uuringuruumi kasuliku kihi. Kasuliku kihi paksus

suureneb ühtlaselt uuringuruumi lõunaosast põhjapoole. Kasuliku liivakihi teralisus ja

litoloogilised omadused vertikaalses läbilõikes, kui ka pindalaliselt on muutlikud (fotod

5.1 ja 5.2). Vertikaalses läbilõikes kasulik kiht jagub kaheks kihistikuks.

Kasuliku kihi lamamiks on Balti jääpaisjärve (Q1jr_lg) sinakashall plastne savi.

Kasuliku kihi lamamipind on tasane, jäädes 6 - 7 m vahemikku. Kasuliku kihi lamami-

pind on kerge tõusuga lõuna suunas.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Pärnu maakonna Rabaküla uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2023)

18

Rabaküla uuringuruumi üldistatud geoloogiline läbilõige on koondatud alljärgnevasse

tabelisse (tabel 5.1.).

Tabel 5.1. Rabaküla uuringuruumi geoloogilise läbilõike koondtabel

Nimetus Geoloogiline

indeks

Kihi paksus (kaevandites fikseeritud), m

min max keskmine

Muld Q2_s 0,2 0,6 0,3

Liiv, beež, peeneteraline Q2An 0,2 0,7 0,5

Liiv, hall, ühtlaselt väga

peeneteraline, aleuriitne Q2An 0,6 1,6 1,1

Savi Q1jr_lg 0,0 0,5+ -

Uuringupiirkonnas on hüdrogeoloogilises läbilõikes maapinnalt esimeseks veekihiks

Kvaternaari veekompleks, mis on seotud Antsülusjärve liivade levikuga. Liiva lamamiks

on vähese veejuhtivusega savi. Kvaternaarisetete põhjavesi on surveta ja toitub

sademetest. Kaevandite rajamise käigus (31.01.2023. a) valgus vesi kaevanditesse

peamiselt maapinnalt. Kaevandis K-1, K-2, K-8 ja K-9 oli jälgitav vee imbumine

kaevandisse kasuliku kihi lamamiks oleva savi pealispinnalt, kaevandis K-10 ja K-11

vesi valgus kaevandisse aleuriitse halli liivakihi pealispinnalt. Üldiselt, võib teha

järelduse, et veepidemeks on vähese veejuhtivusega savi või hall väga peeneteraline

aleuriitne liiv.

Uuringupiirkonnas on hüdrogeoloogilises läbilõikes maapinnalt esimeseks veekihiks

Kvaternaari veekompleks, mis on seotud Antsülusjärve liivade levikuga. Veepidemeks

on vähese veejuhtivusega savi või aleuriitne savikas liiv.

Põhjavee tase uuringuaegsete mõõtmiste andmetel (31.01.2023. a) jäi 0,0 - 2,3 m

(keskmiselt 0,8 m) sügavusele maapinnast, absoluutkõrgusele keskmiselt 7,5 m

(5,9 - 8,4 m), langusega põhja suunas. Uuringuala topograafilise mõõdistamisel

03.02.2023. a mõõdeti veetasemed kuivenduskraavides ja ka kraavide põhjad, et saaks

hinnata veetasemete kõrgperioodil liigvee ärajuhtimise võimalusi. Uuringu ajal olid

ümbritsevad kuivenduskraavid täitunud lumesulaveega ja nendes jäi veetase ligikaudu

0,8 m sügavusele maapinnast ehk ligikaudu 7,5 m abs kõrgusele.

Uuringuala kraavid kuuluvad Mattaraba (TP-761) maaparandussüsteemi veerežiimi

reguleerimise võrku. Maaparandussüsteemis rajatud kuivenduskraavid juhitavad

liigveed uuringualast 0,9 - 1,3 km kaugusele edela jäävasse Ura jõkke, mis on

maaparandussüsteemi eesvool.

Uuringualast lõunasse jääv kraav suubub Ura jõkke ligikaudu 1 km uuringualast edela

pool. Kraavi suubumis-kohas jõkke jäi veetase 6,0 m abs kõrgusele (kraavi põhi 5,5 m),

samas veetase uuringualaga külgnevas kraaviosas oli abs kõrgusel 7,5 m ja kraavi põhi

7,0 m.

Arvestades sellega, et uuring tehti suurvee ajal (õhutemperatuur oli 0oC kuni +6oC ja

toimus lumesulamine) ja kvaternaarisetete põhjavesi on surveta ja toitub sademetest,

võib eeldada, et madalvee ajal langeb setetes veetase ~1 m võrra ja jääb absoluut-

kõrgusele 6,5 m.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Pärnu maakonna Rabaküla uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2023)

19

6. MAAVARA KVALITEET

Rabaküla uuringuruumi kvaternaarisetete kvaliteedi hindamisel on aluseks käesoleva

uuringu 12 kaevandi proovi andmed. Proovide laboratoorsete uuringute tulemused ning

nendega tehtud arvutused on esitatud tekstilisades 5 ja 7.

Välitöödel võeti kaevanditest proove litoloogiliste erimite kaupa. Selleks, et tagada

õiged kaalutud keskmised kvaliteedi näitajad, jagati osade proovide (K-2, K-6, K-8,

K-10 ja K-11) intervall kaheks intervalliks, jagamise piir on 7,5 m abs kõrgusel –

keskmine uuringuaegne põhjaveetase. Proovide laboratoorsete uuringute tulemused jäid

samaks. Eelpool kirjeldatud arvutused on koondatud alljärgnevasse tabelisse 6.1.

Tabel 6.1. Rabaküla uuringuruumi proovide jagamise arvutused

Kaevand

Enne Pärast

Proovi

tähis

Proovi

intervall (m)

Proovi

pikkus (m)

Proovi

tähis

Proovi

intervall (m)

Proovi

pikkus (m)

K-2 K-2-1 0,2-2,2 2,0 K-2-1 0,2-0,6 0,4

K-2-2 0,6-2,2 1,6

K-6 K-6-1 0,4-1,6 1,2 K-6-1 0,4-0,8 0,4

K-6-2 0,8-1,6 0,8

K-8 K-8-1 0,3-1,9 1,6 K-8-1 0,3-1,0 0,7

K-8-2 1,0-1,9 0,9

K-10 K-10-1 0,5-2,0 1,5 K-10-1 0,5-1,0 0,5

K-10-2 1,0-2,0 1,0

K-11 K-11-1 0,6-2,2 1,6 K-11-1 0,6-0,8 0,2

K-11-2 0,8-2,2 1,4

Nagu geoloogilise ehituse peatükis kirjeldatud, võib kasuliku kihi läbilõikes välja

eraldada kaks liiva kihti, mis erinevad üksteisest savi- ja tolmusisalduse (peenosise) ja

ka värvuse poolest (foto 6.1 ja foto 6.2).

Foto 6.1. Rabaküla uuringuruumi

läbilõike moodustav ülaosas lasuv

beežikas väga peeneteraline liiv (proov

K 3-1) (foto E. Krjukova)

Foto 6.2. Rabaküla uuringuruumi läbi-

lõike moodustav allosas lasuv hall väga

peeneteraline aleuriitne liiv (proov

K 3-2) (foto E. Krjukova)

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Pärnu maakonna Rabaküla uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2023)

20

Kogu uuringuruumi kruusa (fraktsioon >31,5 mm) sisaldus on 0,0%, liiva (fraktsioon

0,063 - 31,5 mm) sisaldus on 93,3 - 97,3% (kaalutud keskmine 95,2%) ja savi- ja

tolmuosakeste (fraktsioon <0,063 mm) sisaldus on 2,7 - 6,7% (kaalutud keskmine 4,8%).

Veepealne väga peeneteraline beežikas liiv (plokk 1 aT) on valdavaga terasuurusega

0,063 mm (92,8 - 97,1%, kaalutud keskmine on 95,3%). Tolmu- ja savisisaldus liivas on

suhteliselt madal, jäädes 2,7 - 5,9% vahemikku (kaalutud keskmine 4,0%). Pindalaliselt

väheneb tolmu- ja savisisaldus põhjapoolest lõunapoole. Beežika liiva kihi paksus on

0,2 - 0,7 m (keskmine paksus 0,5 m), paksus suureneb uuringuruumi keskel (K-8, K-12).

Veealune väga peeneteraline aleuriitne hall liiv (plokk 2 aT) on valdavaga terasuurusega

0,063…0,125 mm (79,2 - 95,7%, kaalutud keskmine on 92,3%). Tolmu- ja savisisaldus

liivas on suhteliselt suurem, jäädes 3,9 - 6,7% vahemikku (kaalutud keskmine 5,1%).

Pindalaliselt väheneb tolmu- ja savisisaldus põhjapoolest lõunapoole. Halli liiva kihi

paksus jääb 0,6 - 1,6 m vähemikku (keskmine paksus 1,1 m), paksus suureneb lõunapoolt

põhjapoole.

Eelpool kirjeldatud andmed on koondatud alljärgnevasse tabelisse 6.2.

Tabel 6.2. Rabaküla uuringuruumi setete põhinäitajate koondtabel

Liiva erim

Purdsetete klassifikatsioon

(Sinisalu, Kleesment, 2002)

Maavara kasutusala

(määrus nr 52)

Maa-

vara

veeri-

sed kruus liiv

peen-

osis kruus liiv

peen-

osis

>64 2…64 0,063

…2 <0,063 ≥31,5

0,063

…31,5 <0,063

mm, % mm, %

Plokk 1

(ülemine kiht)

väga peeneteraline

beežikas liiv

0,0 0,0 96,0 4,0 0,0 96,0 4,0 EL

Plokk 2

(alumine kiht)

väga peeneteraline

hall liiv (aleuriitne)

0,0 0,0 94,9 5,1 0,0 94,9 5,1 TL

Kirjeldatud kihid on lõimiselt mõnevõrra sarnased, aga maavara seisukohast nad

eraldatakse ehitusliiva ja täiteliiva plokkiks. Kus ploki 1 peenosise (<0,063 mm)

kaalutud keskmine sisaldus on 4,0%. Ja ploki 2 peenosise (<0,063 mm) kaalutud

keskmine sisaldus sisaldus on 5,1% (tabel 6.2). Jämepurdset materjali terasuurusega

≥31,5 mm ei esinenud.

Lisaks lõimisele määrati kolmes proovis liiva filtratsioonimoodul, kaks koondproovi ja

üks K-3-2 proov uuringuruumi läänepoolt iseloomustav proov. Filtratsioonimoodul

määrati fraktsioonist 0…4 mm (EVS 901-20) ning kuivtiheduse ja veesisalduse

määramine toimus Proctor-teim katsega (EVS-EN 13286-2). Proovid võeti litoloogiliste

erimite kaupa, võttes arvesse ka lõimiseanalüüside tulemusi (proovide moodustamise

põhimõtteid on kirjeldatud tabelis 6.1).

Kaks koondproovi iseloomustavad kogu uuringuruumi läbilõiget:

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Pärnu maakonna Rabaküla uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2023)

21

- koondproov K-6-1/K-8-1/K-10-1 iseloomustab ülemises intervallis lasuvaid setteid,

mida on kirjeldatud kui beežikat peeneteralist liiva ja mis on väiksema savi- ja

tolmusisaldusega kui alumises intervallis lasuv liivakiht. Filtratsioonimooduli katse

tulemus on 1,1 m/ööpäevas.

- koondproov K-1-2/K-7-2/K-9-2 iseloomustab alumises intervallis lasuvad setteid,

mida on kirjeldatud kui halli väga peeneteralist (aleuriitne) liiva. Filtratsioonimooduli

katse tulemus on 1,0 m/ööpäevas.

Üks proov K-3-2 iseloomustab uuringuruumi lääneosas alumises intervallis lasuvaid

liivakihi setteid, mida on kirjeldatud kui halli väga peeneteralist (aleuriitne) liiva.

Filtratsioonimooduli katse tulemus on 1,1 m/ööpäevas.

Eelpool kirjeldatud andmed on koondatud alljärgnevasse tabelisse 6.3.

Tabel 6.3. Rabaküla uuringuruumi setete filtratsiooniomaduste koondtabel

Proov

Filtratsiooni-

moodul,

m/ööpäevas

Savi- ja

tolmusisaldus

(<0,063 mm), %

Märkus

K-1-2/K-7-2/

K-9-2 1,0 6,7/5,3/5,3

Veealune hall aleuriitne

liivakiht

K-6-1/K-8-1/

K-10-1 1,1 4,7/3,9/4,1 Veepealne beežikas liivakiht

K-3-2 1,1 4,7

Veealune hall aleuriitne

liivakiht uuringuruumi

lääneosas

Üldistatult võib öelda, et Rabaküla uuringuruumis lasuvad liivad on ühtlasega

filtratsiooniomadustega – filtratsioonimoodul jääb vahemikku 1,0 - 1,1 m /ööpäevas.

Tehtud laboratoorsed analüüsid iseloomustavad loodusliku materjali kvaliteeti, mitte

tulevaste toodete kvaliteeti.

Geoloogilise uuringu eesmärk on RB raudteetrassi muldetööde ehituseks vajamineva

täitematerjali otsing. Rabaküla uuringuruumis lasuv liiv vastab RB ehituseks vajaliku

täitematerjali nõuetele. Liiv vastab QS2 ja QS3 („keskmised“ ja „head“ pinnased)

muldkeha nõutele. Pinnaserühma nõuded mullatöödel: alla 63 mm osakestest koosnevad

materjalid, mille orgaanilise aine sisaldus on alla 2% ning pinnased peenosiste

sisaldusega alla 15% (Rail Baltica täitematerjalide nõuded).

Rabaküla uuringuruumi liiv vastab ehitusliiva (Plokk 1 aT) nõuetele, milles

peenosiste sisaldus (<0,063 mm) on keskmiselt 4,0% ja osakesi läbimõõduga üle

31,5 mm ei esine. Ja täiteliiva (Plokk 2 aT) nõuetele, milles peenosiste sisaldus

(<0,063 mm) on keskmiselt 5,1% ja osakesi läbimõõduga üle 31,5 mm ei esine.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Pärnu maakonna Rabaküla uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2023)

22

7. MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED

Mäetehnilised tingimused Rabaküla uuringuruumis lasuva ehitus- ja täiteliiva

kaevandamiseks ei ole keerulised. Alale on hea juurdepääs Valga-Uulu maanteelt, mis

jääb uuringuruumi idapiirist vaid 500 - 600 m kaugusele.

Maavara lasundi katendi paksus on õhuke 0,2 - 0,6 m (keskmine 0,3 m). Kasuliku kihi

kogupaksus on 1,2 - 2,0 m, keskmiselt 1,6 m, katenditegur on 0,19. Veepealse

maavaravaru paksus on keskmiselt 0,5 m ja veealuse varu keskmine paksus on 1,1 m.

Kasuliku kihi lamam on tasane, jäädes 6 - 7 m abs kõrguste vahemikku, olles kõrgem

kagu- ja lõunaosas. Ehitusliiva plokk 1 on veepealne, täiteliiva plokk 2 on veealune.

Uuringu ajal jäi veetase peamiselt maapinna peale, aga seal kus olid lähedal kraavid jäi

veetase veepidemeks olnud savi- ja savika liivakihi peale. Kaevandite mõõtmiste

andmete järgi on veetase 0,0 - 2,3 m sügavusel maapinnast (keskmiselt 0,8 m)

absoluutkõrgusel keskmiselt 7,5 m (5,9 - 8,5 m), langusega põhja suunas. Veebruarikuus

olid ümbritsevad kuivenduskraavid täitunud lumesulaveega ja nendes jäi veetase

ligikaudu 0,8 m sügavusele maapinnast ehk ligikaudu 7,5 m abs kõrgusele. Veetasemed

kraavides mõõdeti uuringuruumi teenindusala topograafilise mõõdistamise käigus

03.02.2022. a (keskmine 7,5 m).

Karjääri avamisel tuleb esmalt langetada mäeeraldisel kasvav mets, juurida kännud,

seejärel koorida katend, mida saab vallitada mäeeraldise teenindusmaale kuni 3 m

kõrgustesse aunadesse. Katendit saab kasutada karjääri hilisemal bioloogilisel

korrastamisel. Karjääri teenindamiseks ei ole vaja rajada mäetööde teostamiseks lisa

teenindusteed, sest uuringuala põhja- ja läänepoole viivad metsateed. Tulevase karjääri

alal on võimalik maavara kaevandada ekskavaatoriga. Maavara saab laadida otse

kalluritele ja transportida karjäärist välja.

Uuringuala topograafilise mõõdistamise käigus mõõdeti veetasemed

kuivenduskraavides ja ka kraavide põhjad, et saaks hinnata liigvee ärajuhtimise

võimalusi veetasemete kõrgperioodil. Uuringuala kraavid kuuluvad Mattaraba (TP-761)

maaparandussüsteemi veerežiimi reguleerimise võrku. Maaparandussüsteemis rajatud

kuivenduskraavid juhivad liigveed uuringualast 0,9 - 1,3 km kaugusele edela jäävasse

Ura jõkke, mis on maaparandussüsteemi eesvool. Uuringualast lõunasse jääv kraav

suubub ~1 km uuringualast edela poole jäävasse Ura jõkke. Kraavi suubumiskohas jõkke

jäi veetase 6,0 m abs kõrgusele (kraavi põhi 5,5 m), samas veetase uuringualaga

külgnevas kraaviosas oli abs kõrgusel 7,5 m ja kraavi põhi 7,0 m. Langust on seega

kraavi 1 km pikkusel lõigul ~1,5 m.

Kuna uuringu ajal oli veetaseme kõrgperiood, siis eeldatavasti sademete-vaesel perioodil

uuringuruumi setetes veetase langeb ~1 m võrra. Vihma- ja lumesulamisvee kogunemist

karjääri takistavad ala igast ilmakaarest ümbritsevad ~1 m sügavused kraavid, mille

põhjad jäävad kasuliku kihi lamamist kõrgemale ~1 m võrra. Uuringu ajal olid

ümbritsevad kuivenduskraavides vett kuni 0,5 m ning veetase kraavides jäi ligikaudu

7,5 m abs kõrgusele. Seega isevooluliseks ärajuhtimiseks oleks kraave vaja süvendada,

sest kraavide põhjad jäävad praeguse seisuga kõrgemale kui on kasuliku kihi lamam.

Kaevandamisejärgselt saab kaevandatud ala korrastada rohumaaks ja/või veekoguks.

Veealuse varu keskmine paksus on 1,1 m, mis ei taga vajaliku sügavuse veekogu

tekkimist. Korrastatud metsa- ja rohumaal ei tohi põhjavee tase tõusta kõrgemale kui

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Pärnu maakonna Rabaküla uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2023)

23

0,7 m ning haritaval maal kõrgemale kui 1 m sügavuseni korrastatud maapinnast.

Korrastamise võimalikuks variandiks on karjääri täitmine, et tekiks alale rohumaa.

Selleks saab kasutada katendit. Uuringu tulemusena arvutati katendi mahuks 52 tuh m3,

mis on piisav hilisemaks karjääri korrastamiseks rohumaaks. Juhul kui põhjavee tase

peaks jääma abs kõrgusele 6,5 m, siis on tagasi täidetava pinnase maht ~14 tuh m3.

Kaevandamise tulemusel kujuneb karjäärisüvend, mille nõlva kõrgus pärast katendiga

tagasitäitmist oleks ~1,6 m. Nõlvad tasandatakse püsiva kaldega.

Veekogu tekkimiseks peaks tegema madalamate kohtade süvendamist. Ainus koht, mis

sobib veekogu tekkimiseks, on uuringuruumi teenindusala põhjaosa, seal on võimalik

tagada eeldatav veekogu sügavus 2 m.

Mäetöödel järgitakse kehtestatud norme ja eeskirjasid (sh müratasemete normtasemed,

pinnase reostumise vältimine, tolmu vältimine jms). Keskkonnaloa taotluse koostamise

etapis käsitletakse kaevandamise tehnoloogiat detailsemalt. Karjääri rajamiseks

koostatakse vastav projekt.

7.1. Kaevandamise keskkonnamõju esialgne hinnang

Uuringruumis ei ole Natura 2000 alasid või looduskaitsealasid. Samuti puuduvad

teenindusalal siin kaitsealuste taimede kasvukohad ja loomade elupaigad. Aga

uuringruum kattub suuresti metsise püsielupaigaga. Kaevandamistööde läbiviimine

konsulteeritakse eelnevalt vastavate ekspertidega.

Rabaküla uuringuruum külgneb RB raudtee tõenäolise trassikoridoriga ja uuringuala

lõunaserv piirneb ulukite trassiületuseks kavandatava ökoduktiga, mis rajatakse pärast

kaevandamistööde lõppu ja karjääri korrastamist.

Kuiva aja probleem tolmuga on lahendatav toodangu, karjääriala ja teede niisutamisega.

Nii tolmu kui ka müra osas lähtutakse kehtestatud normidest ja piirangutest. Keskkonna-

kaitse ja ohutustehnika nõuetest kinni pidamise korral ei kahjusta mäetööde tegemine

oluliselt piirkonna ökoloogilisi tingimusi.

Tulevases karjääris kaevandamisel keskkonnale kahjulikke jäätmeid ei teki – kogu

kasulik kiht kaevandatakse ja kaubastatakse. Mäeeraldiselt eemaldatud katend

kasutatakse vastavalt vajadusel ala korrastamisel ning turustatakse katendi

võõrandamise loa alusel.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Pärnu maakonna Rabaküla uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2023)

24

8. VARU ARVUTUS

Varu arvutuse aluseks on instrumentaalselt mõõdistatud plaan mõõtkavas 1 : 2000

(graafiline lisa 1), 2023. a geoloogiliste välitööde tulemused ja laboratoorsete

määrangute andmed. Graafilised lisad, pindalade ja maavaravaru arvutused on tehtud

arvutiprogrammiga Bentley PowerCivil V8i (litsents: 70000661800020).

Plokkide moodustamisel on lähtutud maavara kvaliteedist, litoloogiast ja põhjavee

tasemest. Kasuliku kihi moodustavad erineva terastikulise koostisega liivad.

Rabaküla uuringuruumis on varu arvutatud 16,60 ha pindalal kahes plokis (veepealne

ehitusliiva plokk 1 aT ja veealune täiteliiva plokk 2 aT) peaaegu kogu Rabaküla uuringu-

ruumi piires (16,80 ha). Välja on jäetud uuringuruumi läänepoolne osa, mis kattub Raba

tee (reg.nr 7560003) teekaitsevööndiga ning vastavalt RMK kooskõlastusele jäeti

varuploki piirid 15 m kaugusele metsatee välimisest servast (lisa 11).

Plokkide vahepiiriks on keskmine põhjavee taseme abs kõrgus 7,5 m.

Maavaravaru ja katendi mahud ning plokkide pindalad on arvutatud arvutiprogrammis

Bentley PowerCivil for Baltics V8i (lisa 6). Mahtude arvutamiseks on kasutatud sama

programmi abil koostatud kolmemõõtmelisi mudeleid:

- maapinna mudel – kasutatud on alal 2023. a veebruaris teostatud topograafilise

mõõdistamise andmeid;

- kasuliku kihi lasumi ja lamami mudel – kasutatud on alale jäävate kaevandite

andmeid, mis on ära toodud kaevandite kataloogis (lisa 2) ja koondatud tabelisse 8.1;

Ploki koordinaadid on kantud graafilisele lisale 1. Varu arvutus on esitatud lisas 6. Varu

esitatakse kinnitamiseks seisuga 01.01.2023. a. Varu arvutuse piiripunktide

koordinaadid on toodud tekstilisas 4.

Tabel 8.1. Rabaküla uuringuruumi katte- ja kasuliku kihi paksused kaevandites

Kaevandi Katend

(kasvukiht), m Kasulik kiht, m Veetase, m

nr

abs

kõrgus,

m

süga-

vus, m paksus

lamami

abs

kõrgus,

m

paksus

lamami

abs

kõrgus,

m

süga-

vus, m

abs

kõrgus,

m

mõõtmise

aeg

K-1 8,17 2,30 0,30 7,87 2,00 5,87 2,30 5,87 31.01.2023

K-2 8,07 2,20 0,20 7,87 2,00 5,87 2,20 5,87 31.01.2023

K-3 8,14 2,10 0,30 7,84 1,80 6,04 0,00 8,14 31.01.2023

K-4 8,30 1,80 0,30 8,00 1,50 6,50 0,00 8,30 31.01.2023

K-5 8,41 1,50 0,30 8,11 1,20 6,91 0,00 8,41 31.01.2023

K-6 8,34 1,60 0,40 7,94 1,20 6,74 0,00 8,34 31.01.2023

K-7 8,43 1,90 0,40 8,03 1,50 6,53 0,00 8,43 31.01.2023

K-8 8,50 1,90 0,30 8,20 1,60 6,60 1,90 6,60 31.01.2023

K-9 8,50 2,30 0,40 8,10 1,90 6,20 2,30 6,20 31.01.2023

K-10 8,53 2,00 0,50 8,03 1,50 6,53 0,50 8,03 31.01.2023

K-11 8,33 2,20 0,60 7,73 1,60 6,13 0,60 7,73 31.01.2023

K-12 8,40 1,80 0,20 8,20 1,60 6,60 0,00 8,40 31.01.2023

Ep-1 8,24 1,70 0,30 7,94 1,63 6,61 - - -

Ep-2 8,26 1,50 0,30 7,96 1,42 6,84 - - -

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Pärnu maakonna Rabaküla uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2023)

25

Kasvukihti leidub kogu alal, selle mudelite järgi arvutatud maht on 52 tuh m3 ja

keskmine paksus on:

52 tuh m3 ÷ 16,60 ha = 0,3 m.

8.1. Ploki 1 aT varu arvutus

Veepealse ploki 1 aT maavaraks on ehitusliiv. Ploki pindala on 16,60 ha. Ploki 1

ehitusliiva aktiivne tarbevaru on 76 tuh m3. Ploki 1 aT kasuliku kihi keskmine paksus

on:

76 tuh m3 ÷ 16,60 ha = 0,5 m.

8.2. Ploki 2 aT varu arvutus

Veealuse ploki 2 aT maavaraks on täiteliiv. Ploki pindala on 16,60 ha. Ploki 2 täiteliiva

aktiivne tarbevaru on 179 tuh m3. Ploki 2 aT kasuliku kihi keskmine paksus on:

179 tuh m3 ÷ 16,60 ha = 1,1 m.

8.2. Kokkuvõte varu arvutusest

Maa-ametile tehakse ettepanek moodustada Rabaküla uuringuruumi liivavaru arvele

võtmiseks Rabaküla liivamaardla, milles võtta varu arvele järgmiselt (seisuga

01.01.2023):

- ehitusliiva aktiivset veepealset tarbevaru 16,60 ha pindalal 76 tuh m3;

- täiteliiva aktiivset veealust tarbevaru 16,60 ha pindalal 179 tuh m3.

Tabel 8.2. Varu arvutuse koondtabel seisuga (01.01.2023)

Ploki

nr

Ploki

pindala,

ha

Maavara

nimetus

Katendi

maht,

tuh m3

Katendi

keskmine

paksus,

m

Maavaravaru,

tuh m3

Kasuliku

kihi

keskmine

paksus,

m

1 aT 16,60 ehitusliiv

(veepealne) 52 0,3 76 0,5

2 aT 16,60 täiteliiv

(veealune) - - 179 1,1

Kokku 52 0,3 255 1,6

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Pärnu maakonna Rabaküla uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2023)

26

9. KOKKUVÕTE

Geoloogiline uuring tehti Marina Minerals OÜ tellimisel. Rabaküla uuringuruum

teenindusala pindalaga 16,80 ha asub Pärnu maakonnas Saarde vallas Rabaküla külas

katastriüksusel Surju metskond 1 (katastritunnus 75601:005:0422).

Geoloogilise uuringu eesmärk oli RB muldetööde ehituseks vajamineva täitematerjali

otsing ja uuring detailsusega, mis lubab hinnata maavara aktiivse tarbevaruna ning

võimaldab hiljem taotleda alale maavara kaevandamisluba.

Tööde käigus rajati uuringuruumi 12 kaevandit sügavusega kuni 2,3 m. Võeti kokku 19

proovi setete terastikulise koostise ja 3 filtratsioonimooduli proovi.

Uuringuruumi kasuliku kihi moodustavad Antsülusjärve väga peeneteralised kuni

aleuriitsed liivad (Q2An). Katendiks on keskmiselt 0,3 m paksune kasvukiht, mis

koosneb peamiselt mullakihist. Kasuliku kihi lamamiks on limnoglatsiaalne savi (Q1jr-

_lg). Kvaternaarisetete põhjavesi jääb veepidemeks oleva savi pinnale või aleuriitse väga

peeneteralise liivakihile 0,0 - 2,3 m sügavusele maapinnast langusega põhja suunas,

keskmiselt absoluutkõrgustele 7,5 m.

Kaalutud keskmiste näitajate andmeil vastab uuringuruumis ülaosas lasuv beežikas väga

peeneteraline liiv ehitusliiva nõuetele, milles peenosiste sisaldus on 4,0% ja osakesi

läbimõõduga üle 31,5 mm ei esine. Liiva filtratsioonimoodul on 1,1 m/ööpäevas.

Alumises intervallis lasuv liiv vastab täiteliiva nõuetele, milles peenosiste sisaldus on

5,1% ja osakesi läbimõõduga üle 31,5 mm ei esine. Liiva filtratsioonimoodul on 1,0 -

1,1 m/ööpäevas.

Töö tulemusena tehakse ettepanek Maa-ametile moodustada Rabaküla uuringuruumi

liivavaru arvele võtmiseks Rabaküla liivamaardla, milles võtta arvele kaks aktiivset

tarbevaru ploki (seisuga 01.01.2023):

- plokk 1, ehitusliiva veepealne aktiivne tarbevaru 16,60 ha pindalal 76 tuh m3;

- plokk 2, täiteliiva veealune aktiivne tarbevaru 16,60 ha pindalal 179 tuh m3.

Kokku hinnati aktiivset tarbevaru 255 tuh m3.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Pärnu maakonna Rabaküla uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2023)

27

10. KASUTATUD KIRJANDUS

1. Keskkonnaministri 17. detsember 2018. a määrus nr 52. Üldgeoloogilise uurimistöö

ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metalli-

toorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa,

liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks.

2. Maapõueseadus, vastu võetud 27.10.2016. RT I 10.11.2016, 1.

3. Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-

Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 44,0-92,0″.

4. Stumbur, H., Jõgi, S., 1967. Aruanne komplekssest geoloogilis-hüdrogeoloogilisest

kaardistamisest mõõtkavas 1:200 000 lehel O-35-VII. EGF 2943.

5. Suuroja, K., Kaljuläte, K., Morgen, E., Ploom, K., Karimova, M., Vahtra, T., Veski,

A., 2017. Baaskaardi Järvakandi (6312) lehe geoloogilise kaardikomplekti

koostamine ja digitaalse andmebaasi loomine. Seletuskiri. EGF 8826.

6. Tuuling T., 2022. Pärnu maakonna Ilvese II uuringuruumi geoloogilise uuringu

aruanne (varu seisuga 01.08.2022). EGF: 9619.

7. Rail Baltica täitematerjalide nõuded, 08.03.2019.

Telefon: 6 344 552 Reg. nr: 11644539 Faks: 6 344 501 Tartu mnt 84a-50 [email protected] 10112 Tallinn www.vmb.ee

OÜ J. Viru Markšeideribüroo

Töö nr 22165

Aruanne

Pärnu maakonnas Kõnnu I uuringuruumis tehtud geoloogiliste

tööde kohta (varu seisuga 02.05.2022)

/allkirjastatud digitaalselt/

Kinnitaja: Tõnis Kattel

Juhatuse liige

Tallinn 2022

Aruanne Pärnu maakonnas Kõnnu I uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta

2

ANNOTATSIOON

Nirgi, T. 2022. Aruanne Pärnu maakonnas Kõnnu I uuringuruumis tehtud geoloogiliste

tööde kohta (varu seisuga 02.05.2022). Teksti 18 lk, 17 tekstilisa, 3 graafilist lisa. OÜ J.Viru

Markšeideribüroo.

Kõnnu I uuringuruum pindalaga 12,79 ha asub Pärnumaal Põhja-Pärnumaa vallas Kõnnu külas

eraomandisse kuuluval kinnistul Takkatoa laut (tunnus: 27601:002:0029). Käesolevaga on

teostatud geoloogiline uuring Kõnnu I uuringuruumis paikneva maavaravaru leviku, koguse ja

kvaliteedi väljaselgitamiseks. Selleks teostati alal geodeetiline mõõdistamine ning rajati 17

kaevandit, millest võeti proovid materjali terastikulise koostise ning füüsikalis-mehhaaniliste

omaduste hindamiseks.

Uuritud alal moodustavad kasuliku kihi Järva kihistu Võrtsjärve alamkihistu jääjärvelised

setted (Q1jrVr_lg), mille seas on nii täiteliiva kui ka paekivirähkset täitekruusa. Kruus liigitub

täitekruusaks madala purunemiskindluse tõttu. Maavara levib kogu ulatuses põhjaveetasemest

kõrgemal. Varu arvutus on teostatud kahes plokis vastavalt maavara liigile. Varu on arvutatud

uuringuruumist väiksemal pindalal, kuna uuringuruumi servades kiildub kasulik kiht kohati välja.

Maavaravaru maht on arvutatud arvutiprogrammiga 3D-mudelite abil. Käesolevas töös

käsitletava ala uurituse tase, materjali kvaliteet, topograafiline alus, majanduslik otstarbekus

ja mäenduslikud tingimused võimaldavad sealse varu klassifitseerida täitekruusa ja täiteliiva

aktiivse tarbevaruna. Maavaravarud soovitakse liita moodustatava Raku maardlaga.

Keskkonnaregistri maardlate nimistu volitatud töötlejale esitatakse seisuga

02.05.2022. a Raku maardlas kinnitamiseks järgmised maavaravarud:

- täitekruusa aktiivne tarbevaru pindalal 6,42 ha 74 tuh m3 (plokk 4);

- täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 3,73 ha 26 tuh m3 (plokk 5).

/allkirjastatud digitaalselt/

Koostas T. Nirgi

Võtmesõnad: Pärnu maakond, Põhja-Pärnumaa vald, Raku maardla, täitekruus, täiteliiv,

aktiivne tarbevaru

Aruanne Pärnu maakonnas Kõnnu I uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta

3

SISUKORD

SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 4

1. UURINGUPIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS JA UURITUS ..................................... 5 2. TÖÖDE METOODIKA JA MAHUD ................................................................................. 6

2.1. Kaevandite rajamine ..................................................................................................... 6 2.2. Proovide võtmine ......................................................................................................... 6

2.3. Laboratoorsed uuringud ............................................................................................... 6 2.4. Topotööd ...................................................................................................................... 7 2.5. Kameraaltööd ............................................................................................................... 7

3. ALA GEOLOOGILINE EHITUS JA HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED ........ 8 4. MAAVARA KVALITEET ............................................................................................... 11

5. MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED JA KESKKONNAKAITSE .................................... 13 6. VARU ARVUTUS ............................................................................................................ 14

6.1 Katendi maht ................................................................................................................... 14

6.2 Maavaravaru maht .......................................................................................................... 14 KOKKUVÕTE ......................................................................................................................... 17 KASUTATUD KIRJANDUS ................................................................................................... 18

TEKSTILISAD

1. Geoloogilise uuringu luba nr L.MU/513576

2. Kaevandite kataloog

3. Kaevandite geoloogiline kirjeldus

4. AS Teede Tehnokeskuse labori katseprotokoll

5. Veeriste juurdearvutuse tabel

6. Laboriproovide ümberarvutus koguprooviks veeriste arvestusega

7. Kruusa- ja liivafraktsioonide sisaldus looduslikus materjalis

8. Väljasõelutud liiva keskmised näitajad

9. Väljasõelutud kruusa keskmised näitajad

10. Geodeetiliste tööde seletuskiri

11. Kaevandite likvideerimise akt

12. Keskkonnaameti otsus kaevandite likvideerimise akti kohta

13. Kasuliku kihi lamami konstrueerimisel kasutatud andmed

14. PTA tingimused geoloogilise uuringu tegemiseks

15. Maaomaniku volitus

16. Tellija arvamus tehtud tööde kohta

17. Maa-ameti otsus varu kinnitamise kohta

GRAAFILISED LISAD

1. Ülevaateskeem M 1:5000;

2. Topograafiline ja varu arvutuse plaan M 1:1000;

3. Geoloogilised läbilõiked I-I´–III-III´ Mhor 1:1000, Mvert 1:50.

ELEKTROONILISED LISAD

1. Maavara ploki ruumikuju ala-tüüpi ruumiobjektina (.dgn)

2. Katendi lamami samakõrgusjooned joon-tüüpi ruumiobjektina (.dgn)

3. Maavara ploki lamami samakõrgusjooned joon-tüüpi ruumiobjektina (.dgn)

4. Graafilised lisad eraldi failidena TIFF-vormingus

Aruanne Pärnu maakonnas Kõnnu I uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta

4

SISSEJUHATUS

Marina Minerals OÜ tellimisel viis OÜ J. Viru Markšeideribüroo Pärnumaal Põhja-Pärnumaa

vallas Kõnnu I uuringuruumis läbi geoloogilised tööd, et uurida seal paikneva maavara

levikut, kogust ja kvaliteeti. Uuringu aluseks on Keskkonnaameti 17.12.2021. a korraldusega

nr DM-116882-14 väljastatud geoloogilise uuringu luba nr L.MU/513576 (Lisa 1).

Maavara kirjeldamiseks rajati uuringuruumis ekskavaatoriga kaevandid, millest võeti proovid

materjali granulomeetrilise koostise ja füüsilis-mehhaaniliste omaduste määramiseks. Proove

analüüsiti AS Teede Tehnokeskuse laboratooriumis. Uuringu tegemisel juhinduti

keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusest nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara

geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi,

aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi

ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks”. Maavaravaru mahu arvutamisel

kasutati ala topograafilist plaani seisuga 02.05.2022. a ning alale rajatud kaevandite andmeid.

Maavaravaru on arvutatud aktiivse tarbevaruna ala topograafilise mõõdistamise seisuga.

Kõnnu I uuringuruumi geodeetilise mõõdistuse eest vastutas T. Kattel (markšeideri

kutsetunnistus nr 146483). Geoloogilised välitööd (sh proovide võtmine) viisid läbi geoloogid

T. Nirgi ja C. Potagin, aruande teksti, tabelid ja graafilised lisad koostas ning varu arvutuse

tegi T. Nirgi.

Aruanne Pärnu maakonnas Kõnnu I uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta

5

1. UURINGUPIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS JA UURITUS

Kõnnu I uuringuruum asub Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas Kõnnu külas

eraomandisse kuuluval kinnistul Takkatoa laut (katastritunnus 27601:002:0029).

Uuringuruumi pindala on 12,79 ha ning see hõlmab eelpool nimetatud maaüksuse

põhjapoolset osa.

Tegemist on lageda rohumaaga, kus maapinna absoluutkõrgused on ala põhjaosas 59–60 m

ning lõuna- ja idaosas 54–55 m. Lähim majapidamine on vahetult uuringuruumi põhjaosa ja

ca 40 m kaugusel kulgeva Lokuta-Kõnnu maantee (tee nr 20160) vahel. Uuringuruum

külgneb põhjas Tooma (tunnus: 27601:002:0150) ja Pritsikuuri kinnistuga (tunnus:

92901:001:0029), idas Harju kinnistuga (tunnus: 27601:002:0039) ja kagus Põlde

katastriüksusega (tunnus: 27601:002:0138). Läänes jääb uuringuruumist ca 10 kaugusele

kruuskattega eratee Takkatoa tee (nr 2760121). Uuringuruumi kagunurk kattub ca 0,6 ha

ulatuses maaparandussüsteemi HARJU maa-alaga (5111340030060001). Kuna uuringuruum

asub osaliselt drenaažkuivendusega alal, arvestati geoloogilise uuringu välitöödel selle ala

piires Põllumajandus- ja Toiduameti poolt 27.08.2021 väljastatud tingimusi (Lisa 14). Varu

arvutuse ala maaparandussüsteemiga ei kattu. Kogu käsitletav ala kattub üldgeoloogilise

kaardistamise alaga (U903). Kõnnu I uuringuruumi teenindusala ei kattu looduskaitse- ega

Natura 2000 alaga, samuti ei esine kaitse all olevate liikide leiukohti ega elupaiku.

Uuringuruumi keskosa läbib Elektrilevi OÜ hallatav keskpinge elektriõhuliin

VILUVERE:VAN (K233276822), mille kaitsevööndi ulatus on 10 m liini teljest. Kuna

Ehitusseadustiku §77 järgi on 10kV liini kaitsevööndis kaevandamine keelatud, on see varu

arvutuse plokkidest välja jäetud. Sellisel alal kaevandamiseks tuleks liin enne ümber tõsta.

Käsitletaval alal ei ole teada varasemaid geoloogilisi uuringuid, on vaid pinnakatet

kaardistatud. Samas on Maa-ameti ajaloolistel kaartidel (nt „NSVL o42 desifreeritud

fotoplaan 1:10 000 vanem“ ja „NSVL c63 desifreerimata fotoplaan (ortofoto) 1:10 000“)

näha, et Kõnnu I uuringuruumi põhjaservas ja sellest põhja poole jääval maaüksusel on

varemgi maavara võetud. Karjääri kohta märked puuduvad, mistõttu võib arvata, et tegemist

võis olla nö kohaliku kruusaauguga. Kõnnu I uuringuruumis on kaevandite K-03 ja K-04

vahel senini süvendid ja tõngermaa (sinna on kokku lükatud ka põllukive) ning kaevandi K06

kõrval on liivavõtmise koht.

Aruanne Pärnu maakonnas Kõnnu I uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta

6

2. TÖÖDE METOODIKA JA MAHUD

2.1. Kaevandite rajamine

Välitööde käigus 02.05.2022. a rajati kokku 17 kaevandit (K01–17) sügavusega 0,9–3,6 m,

üldmetraažiga 37,2 m (Lisad 2 ja 3). Kaevandid rajati roomikekskavaatoriga Kobleco SK

210Lc (kopp mahuga 1,0 m3), mille tegelik kaevesügavus on kuni 6,0 m. Kaevandite

rajamisel paigutati tõsted maapinnale ekskavaatori kõrvale. Proovimiseks vajalikud tõsted

asetati eraldi. Uuringupunktidest võeti proovid, et määrata materjali granulomeetriline koostis

ja katsetada selle füüsikalis-mehaanilisi omadusi. Uuringuvõrk oli ühtlane, kaevandite

omavahelised kaugused ei ületanud 200 m.

Kaevandid likvideeriti vahetult pärast geoloogilise läbilõike kirjeldamist ja proovide võtmist

väljatõstetud materjaliga ning uuringupunktide ümbrus korrastati.

2.2. Proovide võtmine

Proovid võeti kaevanditest massiproovi võtmise meetodil vahedeta lasundi täiest avatud

paksusest. Ekskavaator kaevas materjali 0,5–1 meetri kaupa ja asetas iga kaevatud intervalli

materjali maha eraldi proovimiseks. Seda korrati avatava kasuliku kihi lõpuni. Eraldi tõstetud

proovitav materjal vähendati kvarteerimise teel. Litoloogiliselt ühtlase koostisega tõstete

vähendatud materjal ühendati koondprooviks ja see omakorda vähendati kvarteerimise teel.

Kokku võeti materjali terastikulise koostise määramiseks 15 kaevandist 16 proovi

üldmetraažiga 15,4 m. Proovide pikkused varieerusid vahemikus 0,5–2,3 m. Kahest

kaevandist (K-10 ja K-13) proove ei võetud, kuna seal kasulik kiht puudus.

Lisaks võeti kolmest kaevandist (K-03, K-14 ja K-17) proovid materjali purunemiskindluse

(Los Angelese katse) ja ühest (K-17) külmakindluse väljaselgitamiseks. Nende proovide

pikkused jäid vahemikku 0,6–1,0 m. Proovidest ülejäänud materjal kasutati kaevandite

likvideerimiseks.

2.3. Laboratoorsed uuringud

Geoloogiliste välitööde käigus võetud proovid viidi analüüsimiseks AS Teede Tehnokeskuse

laboratooriumisse. Proovide lõimise määramisel ja laboriandmete töötlemisel juhinduti

keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusest nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara

geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi,

aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi

ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks”. Materjali granulomeetrilise koostise

määramiseks (lõimiseanalüüsiks) kasutati järgmist standardset sõelrida (mm): 125, 80, 63, 40,

31,5, 20, 16, 12,5, 8, 6,3, 4, 2, 1, 0,5, 0,25, 0,125 ja 0,063. Sõelumine tehti märjalt

(akrediteeritud katse) kogu proovi materjalist. Kolmele proovile tehti ka purunemiskindluse

analüüs ja ühele proovile külmakindluse analüüs. Laboratooriumi katseprotokoll on toodud

tekstilisas 4.

Aruanne Pärnu maakonnas Kõnnu I uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta

7

2.4. Topotööd

Topograafiline mõõdistamine Kõnnu I uuringuruumis toimus 02.05.2022. a OÜ J. Viru

Markšeideribüroo poolt. Mõõdistust juhendas ja selle tulemused kinnitas T. Kattel

(markšeideri kutsetunnistus nr 146483). Mõõdistamine teostati GPS-iga reaalajas

mõõdistamise teel ning selleks kasutati liikuvjaama Trimble R10 GNSS. Koordinaadid on L-

Est´97 süsteemis ja kõrgused EH2000 süsteemis. Lähtepunktide mõõdistamisel kasutati

Trimble VRS Now püsijaamade võrku. Lähtepunktiks mõõdistamisel kasutati EV riikliku

geodeetilise võrgu II klassi punkti: KAISMA97 (X = 6509163,781; Y = 547920,315;

Z = 61,764).

Topograafiline ja varu arvutuse plaan mõõtkavas 1:1 000 on tehtud arvutiprogrammiga

Bentley PowerCivil for Baltics V8i. Sama programmiga koostati maapinna 3D mudel

triangulatsiooni interpoleerimismeetodiga, kasutades ala mõõdistuse andmeid. Maavaravaru

mudelarvutuses kasutati osaliselt (uuringuruumi servades) ka andmete ekstrapoleerimist.

Täiendavaid andmeid uuringuruumi topotööde kohta on võimalik saada geodeetiliste tööde

seletuskirjast (Lisa 10).

2.5. Kameraaltööd

Kameraaltööde käigus töötati läbi välitöödel saadud materjal ja laborianalüüside andmestik.

Maavara granulomeetrilise koostise näitajad (fraktsioonide keskmised sisaldused) kaevandites

arvutati kaalutud keskmise meetodil. Teostati laboratoorsete proovide ümberarvutus

koguprooviks välitöödel määratud veeriste sisalduse arvestusega ning arvutati eraldi liiva- ja

kruusafraktsioonide sisaldused. Tulemused on toodud tekstilisades 5–9. Kasuliku kihi

materjali kvaliteeti hinnati vastavalt keskkonnaministri 17.12.2018. a määruses nr 52

kinnitatud sätetele. Kõnnu I uuringuruumi kasuliku kihi lõimis on eriilmeline, nii kihtide

paksused kui kvaliteet on muutlikud.

Maavaravaru mahtude arvutamiseks moodustati kaks plokki, mille paiknemine on näidatud

nii graafilistel lisadel 2 ja 3 kui ka joonisel 1. Aruande graafilised lisad ja varu arvutus on

tehtud arvutiprogrammis Bentley PowerCivil for Baltics V8i.

Aruanne Pärnu maakonnas Kõnnu I uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta

8

3. ALA GEOLOOGILINE EHITUS JA HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED

Kõnnu I uuringuruum asub suhteliselt lauge, kergelt lainja reljeefiga rohumaal, kus maapinna

kõrgused jäävad valdavalt vahemikku 54–60 abs m. Katendi moodustab uuringuruumis

kasvukiht (Q2_s), mille paksus on 0,1–0,7 m. Kaevandite K-03 ja K-04 vahelisel alal on

maapinnas süvendid, kust on varem maavara võetud ning kus seetõttu enam kattekihti ei ole.

Geoloogilise baaskaardi (1:40 000) järgi levib kogu uuritud alal Järva kihistu Võrtsjärve

alamkihistu jääjärveline kruus (Q1jrVr_lg). Käesoleva uuringu tulemusel leidis kinnitust, et

üle poole uuringuruumi maavarast moodustab tõepoolest selline materjal. Kruusas on rohkelt

veeriseid, mis on valdavalt karbonaatsed. Mõnel pool on kruus ja veerised keskmiselt

ümardunud, kuid enamasti on materjal väga vähe ümardunud ja sisaldab palju paekivirähka

(Fotod 1–2). Sügavuse suunas ümardatus üldiselt väheneb.

Fotod 1–2 Paerähkne kruus kaevandites K-14 ja K-16.

Aruanne Pärnu maakonnas Kõnnu I uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta

9

Samas selgus, et umbes kolmandikul uuritud alast (uuringuruumi idaosas) levib sama kihistu

beež eriteraline liiv. Liivalasund on horisontaalkihiline ja sisaldab õhukesi peenkruusakihikesi

(Fotod 3–4). Peenosise sisaldus liivas varieerub oluliselt. Kasuliku kihi uuritud paksus jääb

vahemikku 0,0-1,6 m. Sellised alad, kus kasulik kiht ei levi, jäeti varu arvutuse plokist välja.

Fotod 3–4 Liivalasund kaevandites K-08 ja K-11.

Kasuliku kihi lamamiks on paiguti Võrtsjärve alamkihistu moreen (Q1jrVr_g) paiguti aga

paikneb maavaravaru otse Siluri ladestu Wenlocki ladestiku Muhu kihistu dolokivil (S2mh).

Kirjeldati nii liivsavi- kui ka saviliivmoreeni, mis sisaldab ka rähkset materjali. Moreen on

valdavalt beež ja seotud eelkõige uuringuruumi idapoolega, kus kasulikus kihis on liivased

setted. Uuringuruumi läänepooles on lamamiks pigem dolokivi, mille ülapind oli kohati

murenenud.

Käesoleva uuringu käigus avati lamam kõigis kaevandites, absoluutkõrgustel 53,30–58,84 m.

Varu arvutuse plokkide lamam paikneb kõrgustel 53,87–58,84 abs m. Lamami pealispind on

uuringuruumi piires väga muutlik, järgides laias laastus maapinnareljeefi. Järgmises tabelis on

esitatud Kõnnu I uuringuruumi üldistatud geoloogiline läbilõige.

Aruanne Pärnu maakonnas Kõnnu I uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta

10

Tabel 3.1 Uuritud ala üldistatud geoloogiline läbilõige

Kihi nimetus Kihi paksus, m Geoloogiline

indeks

Kasulik

kiht Min Max Keskmine

Muld 0,1 0,7 0,3 Q2_s -

Liiv/kruus 0,0 1,6 1,0* Q1jrVr_lg +

Saviliiv- ja liivsavimoreen 1,2 2,3 1,7 Q1jrVr_g -

Dolokivi 0,7+ S2mh -

*Kasuliku kihi keskmine paksus on arvutuaud vastavalt mudelarvutustele.

Geoloogilise uuringu käigus avati põhjavesi vaid ühes kaevandis (K-13), kus see oli maapinnast

2,2 m sügavusel, otse lubjakivikihi peal. Põhjaveetaseme kõrgus selles punktis oli 51,30 abs m,

mis on oluliselt madalam kui kasuliku kihi lamami kõrgused erinevates kaevandites. Kuna

selles kaevandis aga kasulikku kihti ei olnud, siis jäi see varu arvutuse alast välja.

Lisaks mõõdeti veetase uuringuruumi põhjaservast ca 50 m kaugusel olevas kraavis, mis juhib

vett uuringuruumist eemale, kirde poole. Veetaseme kõrgus oli truubi juures 55,31 abs m (Gr

lisa 2), kuid sellest pisut eemal, edela pool oli kraav juba kuiv. Ka teised ümbruskonna kraavid

olid kuivad.

Seega võib eeldada, et ka pärast maavara ammendumist jääb ala kuivaks.

Aruanne Pärnu maakonnas Kõnnu I uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta

11

4. MAAVARA KVALITEET

Kõnnu I uuringuruumis paikneva maavara kvaliteedi hindamiseks on kasutatud geoloogilise

uuringu välitöö käigus võetud proovide laborianalüüside tulemusi. Maavara iseloomustamisel

lähtuti keskkonnaministri määrusega nr 52 (17.12.2018) esitatud nõuetest. Laborianalüüside ja

proovide töötlemise tulemused on näha tekstilisades 4–9.

Nõuded ehituskruusale:

- osakesi läbimõõduga üle 31,5 millimeetri ei tohi olla alla 35%

- osakesi läbimõõduga alla 0,063 millimeetri ei tohi olla üle 12%

- purunemiskindluse kategooria Los Angelese katsel 35 või väiksem

Nõuded ehitusliivale:

- osakesi läbimõõduga alla 0,063 millimeetri ei tohi olla üle 5%

- osakesi läbimõõduga üle 31,5 millimeetri peab olema alla 35%

Materjal, mis ei vasta ülalpool toodud nõuetele, loetakse eriotstarbeliseks materjaliks (täiteliiv

või täitekruus).

Kõnnu I uuringuruumis oleva maavara granulomeetrilise koostise hindamiseks on analüüsitud

17 kaevandist võetud 16 proovi andmeid (üldmetraažiga 15,4 m). Sealjuures on kaevandi K05

proovi andmeid kasutatud vaid kogu uuringuruumi koondtulemuse kuvamisel. Kuna proovi

peenosise sisaldus on väga kõrge (45%), on see varu arvutuse plokkidest välja jäetud.

Purunemiskindluse hindamiseks kasutati kolme kaevandi (K-03, K-14 ja K-17) proovide

andmeid ning kaevandist K-17 võeti ka proov materjali külmakindluse hindamiseks.

Looduslik materjal on esindatud täitekruusa ja täiteliivaga. Loodusliku materjali ning sellest

väljasõelutud liiva ja kruusa põhinäitajate varieerumine kogu uuritud alal on toodud tabelis

4.1 ning tekstilisades 7, 8 ja 9.

Kaalutud keskmiste näitajate poolest vastab looduslik materjal kogu uuritud ala piires kokku

täiteliivale. Kõnnu I uuringuruumi läänepooles levib veeriseline liivkruus ning idapooles

savikas peenkruusa sisaldav liiv. Seega on uuringuruumis maavaraliikide alusel moodustatud

kaks plokki. Kogu maavaravaru asub põhjaveetasemest kõrgemal.

Tabel 4.1 Uuritud materjali kvaliteedi koondnäitajad

Näitajad: Min Max Kaalutud

keskmine

Kruusafraktsiooni sisaldus (≥31,5 mm), % 0,0 56,2 22,0

sh fraktsiooni >63 mm, % 0,0 43,0 9,7

Liivafraktsiooni sisaldus koos savi ja tolmuga, % 43,8 100,0 78,0

sh savi-ja tolmusisaldus (<0,063 mm), % 2,0 45,0 14,6

Looduslikust materjalist väljasõelutud liiv

Savi- ja tolmusisaldus (<0,063 mm), % 3,3 47,4 18,7

Fraktsiooni >4 mm sisaldus, % 8,2 55,0 32,0

Looduslikust materjalist väljasõelutud kruus

Kruusafraktsioon ≥63 mm, % 0,0 76,5 43,9

Aruanne Pärnu maakonnas Kõnnu I uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta

12

Plokk 4

Plokk 4 on moodustatud Kõnnu I uuringuruumi läänepoolel, kus levib oluliselt jämedam

materjal kui ida pool. Materjali omaduste kirjeldamiseks on kasutatud kaheksast kaevandist

võetud proovide andmeid (üldmetraaž 6,9 m). Loodusliku materjali ning eraldi väljasõelutud

liiva ja kruusa põhinäitajad on esitatud tabelis 4.2 ning tekstilisades 7, 8 ja 9.

Tabel 4.2 Maavara kvaliteedi põhinäitajad plokis 4 aT

Kuigi peenosise sisaldus jääb kokkuvõttes alla 12%, ei luba väga kehvad purunemiskindluse

analüüsi tulemused sellist materjali ehituskruusana arvele võtta. Seega liigitub looduslik

materjal plokis 4 kaalutud keskmiste näitajate poolest täitekruusaks.

Plokk 5

Plokk 5 on moodustatud Kõnnu I uuringuruumi idaosas ning see külgneb plokiga 4. Materjali

omaduste kirjeldamiseks on kasutatud kuuest kaevandist võetud proovide andmeid

(üldmetraaž 6,2 m). Loodusliku materjali ning sellest väljasõelutud liiva ja kruusa

põhinäitajad pinnaseveetasemest kõrgemal on näidatud tabelis 4.3 ning tekstilisades 7, 8 ja 9.

Tabel 4.3 Maavara kvaliteedi põhinäitajad plokis 5 aT

Kaalutud keskmiste näitajate poolest vastab looduslik materjal plokis 5 täiteliivale.

Näitajad: Min Max Kaalutud

keskmine

Kruusafraktsiooni sisaldus (≥31,5 mm), % 9,0 56,2 39,1

sh fraktsiooni >63 mm, % 0,0 43,0 20,9

Liivafraktsiooni sisaldus koos savi ja tolmuga, % 43,8 91,0 60,9

sh savi-ja tolmusisaldus (<0,063 mm), % 2,0 27,7 10,0

Looduslikust materjalist väljasõelutud liiv

Savi- ja tolmusisaldus (<0,063 mm), % 3,6 47,4 16,4

Fraktsiooni >4 mm sisaldus, % 22,2 55,0 45,0

Looduslikust materjalist väljasõelutud kruus

Kruusafraktsioon ≥63 mm, % 0,0 76,5 53,4

Purunemiskindlus, kaalukao % 51 78 63

Külmakindlus, kaalukao % 3,0

Näitajad: Min Max Kaalutud

keskmine

Kruusafraktsiooni sisaldus (≥31,5 mm), % 0,0 26,0 11,2

sh fraktsiooni >63 mm, % 0,0 3,0 0,8

Liivafraktsiooni sisaldus koos savi ja tolmuga, % 74,0 100,0 88,8

sh savi-ja tolmusisaldus (<0,063 mm), % 2,9 29,2 8,4

Looduslikust materjalist väljasõelutud liiv

Savi- ja tolmusisaldus (<0,063 mm), % 3,3 29,8 9,4

Fraktsiooni >4 mm sisaldus, % 8,2 48,3 28,4

Looduslikust materjalist väljasõelutud kruus

Kruusafraktsioon ≥63 mm, % 0,0 11,5 6,9

Aruanne Pärnu maakonnas Kõnnu I uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta

13

5. MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED JA KESKKONNAKAITSE

Kõnnu I uuringuruumi piires on soodsad mäenduslikud tingimused, tegemist on õhukese

pinnakattega maaga, kus ei kasva puid (rohumaa). Uuritud alale pääseb selle lääneservast

Lokuta-Kõnnu kõrvalmaantee (tee nr: 20160) kaudu, mida ühendab uuringuruumiga sama

maaomaniku valduses olev Takkatoa eratee (tee nr: 2760121).

Enne kaevandamise alustamist tuleb koorida õhuke katend mahus ~23 tuh m3. Kasulik

materjal on kogu uuringuruumi piires muutliku koostisega, esineb nii liiva kui kruusa. Kruus

on veeriseline ja vajab tõenäoliselt purustamist. Kasuliku kihi uuritud paksus varieerub

käsitletava ala piires vahemikus 0,0-1,6 m (keskmine ca 1 m) ning varu arvutuse plokkide

põhi paikneb kõrgustel 53,87–58,84 abs m. Kogu maavaravaru paikneb põhjaveetasemest

kõrgemal ja maavara on võimalik väljata ühe astmega. Seega ei mõjutata tulevikus

kaevandamisega pinnase- ega põhjaveerežiimi.

Kõnnu I uuringuruumis puuduvad loodus- ja muinsuskaitsealad, kuid uuringuruumi läbib

Elektrilevi OÜ hallatav keskpinge elektriõhuliin VILUVERE:VAN (K233276822), mille

kaitsevööndi ulatus on 10 m liini teljest. Seega tuleb arvestada liini olemasolust põhjustatud

piirangutega.

Geoloogilise uuringuga keskkonnale olulist negatiivset mõju ei kaasnenud. Välitööde käigus

järgiti kõiki keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõudeid. Kaevandite rajamiseks kasutati korras

tehnikat (roomikekskavaator), mis on läbinud perioodilise tehnilise ülevaatuse. Töötamisel ei

kasutatud keskkonda reostavaid materjale. Uuringu tarbeks rajatud kaevandid likvideeriti

vahetult pärast geoloogilise läbilõike kirjeldamist ja proovide võtmist neist väljatõstetud

materjaliga. Kaevandite likvideerimise kohta koostati vastavasisuline akt (Lisa 11), mis

kooskõlastati Keskkonnaameti 03.06.2022. a korraldusega nr 1-3/19/2037 (Lisa 12).

Aruanne Pärnu maakonnas Kõnnu I uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta

14

6. VARU ARVUTUS

Käesolevas töös on arvutatud maavaravaru maht Pärnumaal Kõnnu I uuringuruumis. Varu

arvutuse aluseks on uuringuruumi topograafiline plaan seisuga 02.05.2022 mõõtkavas 1:1000

ja geoloogilise uuringu välitööde ning laboratoorsete analüüside andmed. Maavaravaru maht

käsitletaval alal on arvutatud arvutiprogrammiga Bentley PowerCivil for Baltics V8i valdavalt

triangulatsiooni interpoleerimismeetodiga (plokkide servades on kasutatud ekstrapoleerimist;

Lisa 13). Sama programmiga on saadud ka varu arvutuse plokkide pindalad (Joonis 1).

Katendi maht on erinevate meetodite võrdlemiseks arvutatud nii mudeltasapindade abil kui ka

keskmise paksuse ja pindala korrutisena. Maapinna, kasuliku kihi pealispinna (katendi

lamami) ja kasuliku kihi lamami 3D mudelite loomisel kasutati 02.05.2022. a topograafilise

mõõdistuse ja geoloogiliste välitööde andmeid.

Lähtudes erinevate omadustega maavara levikust on moodustatud kaks varu arvutuse plokki.

Kuna kasulik kiht kiildub mõnes uuringuruumi servas välja, on varu arvutatud uuringuruumist

väiksemal pindalal. Lisaks vähendab varu arvutuse plokkide pindala uuringuruumi läbiv

elektriliin, kuna Ehitusseadustiku §77 järgi on 10kV liini kaitsevööndis kaevandamine

keelatud. Maavaravaru arvutati kokku 10,15 ha suurusel alal.

Kõnnu I uuringuruumist ca 1,3 km edelas asub Kõnnu II uuringuruum, mille geoloogilise

uuringu aruanne on esitatud Maa-ametile kinnitamiseks (OÜ J.Viru Markšeideribüroo, töö nr

22016). Nimetatud töö alusel soovitatakse moodustada Raku maardla, kuna Kõnnu-nimeline

maardla on juba olemas (Ida-Virumaal; registrikaart nr 171). Ka käesolevas töös arvutatud

maavaravarud soovitakse liita moodustatava Raku maardlaga, millest tulenevalt on plokkide

nummerdamisel lähtutud moodustatava maardla plokkide numeratsioonist.

6.1 Katendi maht

Katendi maht määrati esmalt varu arvutuse ploki pindala ja välitööde käigus mõõdetud

keskmise katendi paksuse korrutisena. Kuna katendi keskmine paksus varu arvutuse alal on

0,24 m, on katendi maht seal: 0,24 m * 10,15 ha ≈ 24 tuh m3.

Võrdluseks koostati välitööl mõõdetud katendi paksuste ja topomõõdistusandmete abil ka

katendi lamami mudel, mis arvestab nii reljeefi kui ka katendi paksuse muutlikkust.

Mudelarvutuse tulemusena on katendi maht varu arvutuse alal 23 tuh m3 (sh 12 tuh m3 katab

plokki 4). Tulemused on sarnased, kuid kuna mudelarvutus annab täpsema tulemuse,

arvestatakse selle kaudu saadud katendi mahtu.

6.2 Maavaravaru maht

Plokk 4 aT (täitekruus)

Plokk 4 aT pindalaga 6,42 ha asub Kõnnu I uuringuruumi lääneosas kahel lahustükil, millest

põhjapoolse pindala on 2,47 ha ja lõunapoolse pindala 3,95 ha. Plokki poolitab elektriliini

kaitsevöönd. Maavaravaru mahu arvutamisel kasutati katendi ja maavara lamamite mudeleid.

Mahuks saadi 74 tuh m3 (sh 31 tuh m3 põhjapoolsel lahustükil).

Ploki keskmine paksus on seega: 74 tuh m3 / 6,42 ha ≈ 1,2 m.

Aruanne Pärnu maakonnas Kõnnu I uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta

15

Plokk 5 aT (täiteliiv)

Plokk 5 aT pindalaga 3,73 ha moodustati Kõnnu I uuringuruumi idaosas kahel lahustükil,

millest põhjapoolse pindala on 2,39 ha ja lõunapoolse pindala 1,34 ha. Plokki poolitab

elektriliini kaitsevöönd. Maavaravaru mahu arvutamisel kasutati katendi ja maavara lamamite

mudeleid. Mahuks saadi 26 tuh m3 (sh 18 tuh m3 põhjapoolsel lahustükil)

Ploki keskmine paksus on seega: 26 tuh m3 / 3,73 ha ≈ 0,7 m.

Keskkonnaregistri maardlate nimistu volitatud töötlejale esitatakse seisuga

02.05.2022. a Raku maardlas kinnitamiseks järgmised maavaravarud:

- täitekruusa aktiivne tarbevaru pindalal 6,42 ha 74 tuh m3 (plokk 4);

- täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 3,73 ha 26 tuh m3 (plokk 5).

X=6508800

Y =5

4 8 4 0 0

X=6509000

Y =5

4 7 8 0 0

X=6509200

Y =5

4 8 4 0 0

Plokk 4 aT

Plokk 5 aT

Plokk 4 aT

Plokk 5 aT

Joonis 1

M 1:5000

PAIKNEMISE SKEEM

VARU ARVUTUSE PLOKKIDE

P ı h ja

p o o ln e o s a

L ı u n a p o o ln e o s a

P ı h ja

p o o ln e o s a

L ı u n a p o o ln e o s a

Elektripaigaldise kaitsevöönd

LEPPEM˜RGID:

piiripunkt ja selle number Kınnu I uuringuruumi teenindusala piir,

piiripunkt ja selle number Varu arvutuse ploki piir,

N

S

W E

Varu arvutuse ploki numberPlokk 4 aT

0 50m

Koordinaadid

X Y

pindala 12,79 ha Uuringuruumi teenindusala

6509051.73

6509031.44

6508886.64

6508788.62

6508993.49

6508961.43

6509157.00

6509216.86

6509173.07

6509031.00

6509063.94

547886.60

547903.54

547932.71

548272.13

548331.29

548484.81

548476.00

548444.70

548243.65

548248.00

547895.58

11

10

9

8

7

6

5

4

3

2

1

nr

punkti

Piiri-

UURINGURUUMI PIIRIANDMED

Koordinaadid

X Y

6508940.60

6508939.31

6508938.47

6508938.30

6508949.02

6508959.90

6508964.96

6508886.64

6508819.49

6508863.32

6508952.17

6508976.36

6509051.73

6509031.44

6508985.51

6508979.81

6508968.94

6508958.61

6508990.53

6509034.83

6509063.94

548210.44

548208.46

548205.99

548203.39

548082.24

547964.57

547916.93

547932.71

548165.25

548293.70

548319.36

548254.18

547886.60

547903.54

547912.79

547966.54

548084.04

548200.82

548239.88

548206.97

547895.58

Pindala: 3,95 ha

21

20

19

18

17

16

15

14

13

12

11

10

Pindala: 2,47 ha

9

8

7

6

5

4

3

2

1

nr

punkti

Piiri-

PLOKK 4 PIIRIANDMED

Ploki kogupindala 6,42 ha

Koordinaadid

X Y

6509091.83

6509016.23

6508976.36

6508952.17

6508993.49

6508985.65

6509049.70

6509155.48

6508990.53

6509031.69

6509107.31

6509175.69

6509216.86

6509181.92

6509115.48

6509031.00

6509034.83

548394.67

548302.94

548254.18

548319.36

548331.29

548368.85

548446.44

548472.54

548239.88

548290.25

548382.01

548466.23

548444.70

548284.29

548245.41

548248.00

548206.97

Pindala: 1,34 ha

34

33

10

11

32

31

30

29

Pindala: 2,39 ha

3

28

27

26

25

24

23

22

2

nr

punkti

Piiri-

PLOKK 5 PIIRIANDMED

Ploki kogupindala 3,73 ha

2

40

1

1

3

4 5

6 7

8

9

10

11

12

13

14

15

16

17

181920 21

22

23

24

25

29

26

27

28 30

31 32

33

34

1

2

3

4

5

6

7

8

9

10

11

1

Aruanne Pärnu maakonnas Kõnnu I uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta

17

KOKKUVÕTE

Käesoleva töö eesmärgiks oli Marina Minerals OÜ tellimusel välja selgitada maavaravaru

kogus ja kvaliteet Pärnumaal Põhja-Pärnumaa vallas Kõnnu I uuringuruumis, et saaks võtta

maavara arvele aktiivse tarbevaruna. Maavara uurimiseks rajati uuringuruumi kaevandid,

millest võeti proovid materjali granulomeetrilise koostise ja füüsikalis-mehhaaniliste

omaduste analüüsimiseks. Proove analüüsiti AS Teede Tehnokeskuse laboratooriumis.

Uuringu tegemisel juhinduti Keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusest nr 52. Maavaravaru

mahu arvutamisel kasutati ala topograafilist plaani seisuga 02.05.2022. a ning alale rajatud

kaevandite andmeid.

Kasuliku kihi moodustavad Järva kihistu Võrtsjärve alamkihistu jääjärvelised setted

(Q1jrVr_lg), mille seas on nii täiteliivale kui ka täitekruusale vastavat materjali. Täitekruus

sisaldab suures koguses jämedat paekivirähkset materjali. Maavaralasund paikneb kogu

ulatuses põhjaveetasemest kõrgemal. Varu on arvutatud kahes kõrvuti paiknevas plokis.

Keskkonnaregistri maardlate nimistu volitatud töötlejale esitatakse seisuga

02.05.2022. a Raku maardlas kinnitamiseks järgmised maavaravarud:

- täitekruusa aktiivne tarbevaru pindalal 6,42 ha 74 tuh m3 (plokk 4);

- täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 3,73 ha 26 tuh m3 (plokk 5).

Aruanne Pärnu maakonnas Kõnnu I uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta

18

KASUTATUD KIRJANDUS

1. Keskkonnaministri 17.12.2018. a määrus nr 52 “Üldgeoloogilise uurimistöö ning

maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme,

põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva,

lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“.

2. Maa-ameti Geoportaali kaardirakendused.

Telefon: 6 344 552 Reg. nr: 11644539 Faks: 6 344 501 Tartu mnt 84a-50 [email protected] 10112 Tallinn www.vmb.ee

OÜ J. Viru Markšeideribüroo

Töö nr 22016

Aruanne

Pärnu maakonnas Kõnnu II uuringuruumis tehtud geoloogiliste

tööde kohta (varu seisuga 03.05.2022)

/allkirjastatud digitaalselt/

Kinnitaja: Tõnis Kattel

Juhatuse liige

Tallinn 2022

Aruanne Pärnumaal Kõnnu II uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta

2

ANNOTATSIOON

Potagin, C. 2022. Aruanne Pärnu maakonnas Kõnnu II uuringuruumis tehtud

geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 03.05.2022). Teksti 14 lk, 15 tekstilisa, 3 graafilist

lisa. OÜ J.Viru Markšeideribüroo.

Kõnnu II uuringuruum pindalaga 29,12 ha asub Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas

Kõnnu külas. Käesolevaga on teostatud alal geoloogiline uuring, et selgitada välja seal leviva

materjali omadused (kvaliteet, kogus ja kaevandamistingimused) tasemel, mis lubaks hinnata

maavara aktiivse tarbevaruna.

Geoloogilise uuringu käigus viidi läbi ala topograafiline mõõdistamine ning rajati 23 kaevandit,

millest võeti proove materjali terastikulise koostise ja filtratsiooniomaduste hindamiseks.

Uuringuruumi piires levib horisontaalkihiline, paiguti kruusaste vahekihtidega liiv. Kasuliku

kihi moodustavad liustikujõelised setted (Q1jrVr_fg), mis koosnevad peene- kuni

jämedateralisest liivast ning vähesel määral vahelduvatest kruusakihtidest. Varu on arvutatud

pindalal 21,39 ha ning kolmes plokis vastavalt erinevate omadustega liivade levikumustrile.

Maavaravaru maht arvutati arvutiprogrammiga 3D-mudelite abil. Käsitletava ala uurituse tase,

materjali kvaliteet, topograafiline alus, majanduslik otstarbekus ja mäenduslikud tingimused

võimaldavad sealse varu klassifitseerida ehitus- ja täiteliiva aktiivse tarbevaruna.

Käsitletaval alal ei ole varasemalt maardlat kinnitatud, mistõttu on käesoleva töö juurde

lisatud ka registrikaardi projekt uue liivamaardla moodustamiseks. Kuna Kõnnu maardla on

juba olemas (registrikaart nr 171), on käesolevaga maardla nime valikul lähtutud uuritud

maaüksuse nimest.

Kõnnu II uuringuruumi geoloogilise uuringu tulemusena esitatakse Keskkonnaregistri

maardlate nimistu volitatud töötlejale registrikaardi projekt Raku maardla loomiseks

ning maardlas kinnitamiseks (seisuga 03.05.2022) järgmised maavaravarud:

- ehitusliiva aktiivne tarbevaru pindalal 6,99 ha mahus 106 tuh m3 (plokk 1);

- täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 8,51 ha mahus 128 tuh m3 (plokk 2);

- ehitusliiva aktiivne tarbevaru pindalal 8,89 ha mahus 53 tuh m3 (plokk 3).

/allkirjastatud digitaalselt/

Koostas C. Potagin

Võtmesõnad: Pärnu maakond, Põhja-Pärnumaa vald, Raku maardla, Kõnnu II uuringuruum,

täiteliiv, ehitusliiv, aktiivne tarbevaru

Aruanne Pärnumaal Kõnnu II uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta

3

SISUKORD

SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 4

1. UURINGUPIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS JA VARASEM UURITUS ................. 5

2. TÖÖDE METOODIKA JA MAHUD ................................................................................. 6

2.1 Kaevandite ja puuraukude rajamine ............................................................................. 6

2.2 Proovide võtmine ......................................................................................................... 6

2.3 Laboratoorsed uuringud ............................................................................................... 6

2.4 Topotööd ...................................................................................................................... 6

2.5 Kameraaltööd ............................................................................................................... 7

3. UURINGURUUMI GEOLOOGILINE EHITUS ............................................................... 8

4. MAAVARA KVALITEET ................................................................................................. 9

5. HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED ................................................................... 10

6. MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED JA KESKKONNAKAITSE .................................... 11

7. VARU ARVUTUS ............................................................................................................ 12

KOKKUVÕTE ......................................................................................................................... 15

TEKSTILISAD

1. Geoloogilise uuringu luba nr L.MU/513589

2. Uuringupunktide kataloog

3. Uuringupunktide geoloogiline kirjeldus

4. AS Teede Tehnokeskuse labori katseprotokoll

5. Loodusliku materjali terastikuline koostis

6. Looduslikust materjalist väljasõelutud liiva omadused

7. Uuringupunktide likvideerimise akt

8. Keskkonnaameti otsus kaeveõõnte likvideerimise akti kohta

9. Maavara lamami konstrueerimisel kasutatud andmed

10. Geodeetiliste tööde seletuskiri

11. Põllumajandus- ja Toiduameti kooskõlastus

12. Registrikaardi projekt

13. Maaomaniku volitus

14. Tellija arvamus tehtud tööde kohta

15. Maa-ameti otsus

GRAAFILISED LISAD

1. Ülevaateskeem M 1:5000;

2. Topograafiline ja varu arvutuse plaan M 1:2000;

3. Geoloogilised läbilõiked I-I´–III-III´ Mhor 1:2000, Mvert 1:100.

ELEKTROONILISED LISAD

1. Maavara plokkide ruumikujud ala-tüüpi ruumiobjektina (.dgn);

2. Maavara lasumi samakõrgusjooned joon-tüüpi ruumiobjektina (.dgn);

3. Maavara lamami samakõrgusjooned joon-tüüpi ruumiobjektina (.dgn);

4. Graafilised lisad eraldi failidena TIFF-formaadis.

Aruanne Pärnumaal Kõnnu II uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta

4

SISSEJUHATUS

OÜ J. Viru Markšeideribüroo viis läbi geoloogilise uuringu Pärnu maakonnas Kõnnu II

uuringuruumis Keskkonnaameti maapõuebüroo juhataja 22.12.2021. a korraldusega nr DM--

116886-15 Marina Minerals OÜ-le väljastatud geoloogilise uuringu loa nr L.MU/513589

alusel (Lisa 1). Käesoleva töö eesmärgiks on välja selgitada uuringuruumis (pindala 29,12 ha)

leviva materjali omadused (kvaliteet, kogus ja kaevandamistingimused) tasemel, mis lubaks

hinnata seda aktiivse tarbevaruna. Aktiivse tarbevaru kinnitamisel soovitakse taotleda alale

maavara kaevandamise luba.

Uuringu käigus võeti proovid materjali granulomeetrilise koostise ja filtratsiooniomaduste

hindamiseks. Proove analüüsiti AS Teede Tehnokeskuse laboratooriumis. Geoloogilise

uuringu tegemisel juhinduti Keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusest nr 52

“Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded

fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda,

kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks”.

Tulenevalt kasuliku kihi leviku iseärasustest on varu on arvutatud kolmes plokis, kokku

pindalal 21,39 ha.

Kõnnu II uuringuruumi geodeetilise mõõdistuse kinnitas T. Kattel. Mõõdistuse alusel valmis

topograafiline plaan, mis võeti aluseks uuringuruumi plaani koostamisel. Geoloogilised

välitööd (sh proovide võtmine) viisid läbi geoloogid T. Nirgi ja C. Potagin. Aruande koos

selle juurde kuuluvate lisade ja graafikaga koostas C. Potagin. Maavaravaru mahu arvutamisel

lähtuti geoloogilise uuringu käigus kogutud andmetest.

Aruanne Pärnumaal Kõnnu II uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta

5

1. UURINGUPIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS JA VARASEM UURITUS

Kõnnu II uuringuruum pindalaga 29,12 ha asub Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas

Kõnnu külas kinnistul Raku (katastritunnus 27601:002:0054). Uuringuruum külgneb kirde

poolt Põlma kinnistuga (katastritunnus 27601:002:0068), kagu poolt Tuka kinnistuga

(katastritunnus 27601:002:0053) ja edela poolt Kõrtsi kinnistu (katastritunnus

27601:002:0044), Vahetuse kinnistu (katastritunnus 27601:002:0014), Aadu-Jaani kinnistu

(katastritunnus 27601:002:0154) ning Kopra kinnistuga (katastritunnus 27601:002:0059).

Uuringuruumist ca 30 m kaugusel loodes kulgeb Lokuta-Kõnnu tee (20160). Uuringuruumi

teenindusala ei kattu teekaitsevööndiga. Piki uuringuruumi edelapiiri kulgeb Raku kinnistul

ca 700 m pikkune kruuskattega eratee nimetusega Tilga tee (2760124). Tilga tee ääres

paikneb elektriõhuliin alla 1 kV nimetusega Kõrtsi talu (M8849453), mille kaitsevööndi

ulatus on liini teljest 2 m. Uuringuruumi põhjanurgast kulgeb läbi elektriõhuliin 1-20 kV

VILUVERE:VAN (K233276822), mille kaitsevööndi ulatus on liini teljest 10 m.

Elektriõhuliinide kaitsevöönditesse kaevandeid ei rajatud ning varu arvutuse plokist on

nimetatud alad välja jäetud.

Kogu uuringuala kattub maaparandussüsteemi maa-alaga KÕNNU (5111340020050001).

Uuringuala läbib kirde-edela suunaliselt eesvool Kõnnu (51113400200500011M), mille

kaitsevöönd ulatub mõlemal kaldal 12 m kaugusele. Lisaks uuringuruumi läbivale eesvoolule

ja selle kaitsevööndile on kattumine sama eesvoolu kaitsevööndiga uuringuruumi kagu- ja

edelapiiril, kus piir kulgeb pikki eesvoolu. Kuna uuringuruum asub drenaažkuivendusega

põllumaal, teostati uuring Põllumajandus- ja Toiduameti esindaja järelevalve all ning nende

poolt 27.08.2021 väljastatud tingimuste alusel. Käesoleva aruande tulemused on

Põllumajandus- ja Toiduameti poolt kooskõlastatud (Lisa 11).

Uuringuruumi teenindusala ei kattu looduskaitse- ega Natura 2000 alaga, samuti ei esine alal

kaitsealuste liikide leiukohti ega elupaiku. Uuringuruumist põhjasuunas, teisel pool Lokuta-

Kõnnu teed asub Kõnnu puistu kaitseala (KLO1200284). Uuringuruumi lõunanurgast ca

180 m kaugusel asub Taarikõnnu looduskaitseala (KLO1000058).

Kõnnu II uuringuruumiga kattuval alal ei ole varem detailseid geoloogilisi uuringuid tehtud,

teostatud on vaid pinnakatte kaardistamist. Uuringuruumi läheduses, 300 m kaugusel loodes

asub Rinnaku kruusamaardla, kus on teostatud geoloogiline uuring 2014. a (Rinnaku

uuringuruumi kruusa varu geoloogiline uuring, varu seisuga 01.01.2014. EGF nr 8531).

Aruanne Pärnumaal Kõnnu II uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta

6

2. TÖÖDE METOODIKA JA MAHUD

2.1 Kaevandite ja puuraukude rajamine

Geoloogilise uuringu välitööde käigus 03.05.2022. a. rajati 23 kaevandit sügavusega 1,0–

3,2 m, üldmetraažiga 59,0 m. Kaevandid rajati roomikekskavaatoriga Kobelco SK210Lc

(kopp mahuga 1,0 m3), mille tegelik kaevesügavus on kuni 6,0 m. Uuringuvõrk oli ühtlane,

kaevanditevahelised kaugused ei ületanud 200 m. Samuti ei ületatud maksimaalset lubatud

uuringusügavust, milleks oli antud juhul 6,5 m. Kaevandite rajamisel paigutati tõsted

maapinnale kaevandi kõrvale, kusjuures proovimiseks vajalikud tõsted asetati eraldi.

Kasulikust kihist võeti proovid materjali granulomeetrilise koostise ja filtratsiooniomaduste

analüüsimiseks. Kõik uuringupunktid avasid kasuliku kihi lamami ning vaid ühes

uuringupunktis ei esinenud kasulikku kihti. Põhjavesi avati 13 uuringupunktis (Lisa 2).

Kaevandid likvideeriti vahetult pärast geoloogilise läbilõike kirjeldamist ja proovide võtmist

väljatõstetud materjaliga. Uuringupunktide ümbrus korrastati ning selle kohta koostati

vastavasisuline akt (Lisa 7), mis Keskkonnaameti XX.06.2022 korraldusega nr XX heaks

kiideti (Lisa 8).

2.2 Proovide võtmine

Proovid võeti kõigist uuringupunktidest peale K21 (kus kasulikku kihti ei esinenud) kogu

kasuliku kihi ulatuses. Materjali granulomeetrilise koostise määramiseks võeti kokku 22

proovi üldmetraažiga 27,4 m. Proovide pikkus varieerus vahemikus 0,5–2,3 m. Algproovi

võeti kogu materjal valitud intervallist ja seda vähendati kvarteerimismeetodil 3–5 kg-ni.

Lisaks võeti kahest uuringupunktist (K13, K18) proov materjali filtratsiooniomaduste

väljaselgitamiseks. Proovide pikkusteks olid 2,0 m ja 0,6 m ja kaal oli ~20 kg. Proovidest üle

jäänud materjal kasutati uuringupunktide likvideerimiseks.

2.3 Laboratoorsed uuringud

Geoloogiliste välitööde käigus võetud proovid viidi analüüsimiseks AS Teede Tehnokeskuse

laboratooriumisse. Proovide lõimise määramisel ja laboriandmete töötlemisel juhinduti

Keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusest nr 52 “Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara

geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi,

aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi

ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks”. Materjali granulomeetrilise koostise

määramiseks (lõimiseanalüüsiks) kasutati järgmist sõelrida: 125, 80, 63, 40, 31,5, 20, 16,

12,5, 8, 6,3, 4, 2, 1, 0,5, 0,25, 0,125 ja 0,063 mm. Sõelumine tehti märjalt (akrediteeritud

katse) kogu proovi materjalist. Laboratooriumi katseprotokoll on toodud tekstilisas 4. Lisaks

katsetati AS Teede Tehnokeskuse laboratooriumis uuringuruumis levinud liiva

filtratsiooniomadusi vastavalt standardile EVS 901-20.

2.4 Topotööd

Topograafiline mõõdistamine Kõnnu II uuringuruumis toimus 03.05.2022. a OÜ J. Viru

Markšeideribüroo poolt. Mõõdistust juhendas ja selle tulemused kinnitas T. Kattel

(markšeideri kutsetunnistus nr 146483). Mõõdistamine teostati GPS-iga reaalajas

Aruanne Pärnumaal Kõnnu II uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta

7

mõõdistamise teel ning selleks kasutati liikuvjaama Trimble R8 GNSS. Koordinaadid on L-

Est´97 süsteemis ja kõrgused EH2000 süsteemis. Lähtepunktide mõõdistamisel kasutati

Trimble VRS Now püsijaamade võrku. Lähtepunktiks mõõdistamisel kasutati EV riikliku

geodeetilise võrgu II klassi punkti: KAISMA97 (X= 6509163,781; Y= 547920,315;

Z= 61,764).

Topograafiline ja varu arvutuse plaan mõõtkavas 1:2000 on tehtud arvutiprogrammiga

Bentley PowerCivil for Baltics V8i. Sama programmiga koostati maapinna 3D mudel

triangulatsiooni interpoleerimismeetodiga, kasutades ala mõõdistuse andmeid. Täiendavaid

andmeid uuringuruumi topotööde kohta on võimalik saada geodeetiliste tööde seletuskirjast

(Lisa 10).

2.5 Kameraaltööd

Kameraaltööde käigus töötati läbi välitöödel kogutud andmed ja laborianalüüside tulemused.

Maavara granulomeetrilise koostise näitajad uuringupunktides arvutati kaalutud keskmise

meetodil. Uuringuruumi kasuliku kihi keskmise paksuse arvutuste andmed uuringupunktide

andmestiku alusel on toodud tekstilisas 2 ning laborianalüüside tulemuste keskmiste arvutuste

andmed on esitatud tekstilisades 5 ja 6. Kasuliku kihi materjali kvaliteeti hinnati vastavalt

keskkonnaministri 17.12.2018. a määruses nr 52 kinnitatud sätetele.

Kuna ühes uuringupunktis kasulikku kihti ei avatud, vaid katend asus otse lamamiks oleval

saviliivmoreenil, jäeti see ala uuringuruumist varu arvutamisest välja. Samuti jäeti varu

arvutuse plokist välja need alad uuringuruumi servades, kus katenditegur on ebaotstarbekalt

suur. Maavaravaru mahu arvutamiseks moodustati kolm plokki, mille paiknemine on näidatud

nii graafilistel lisadel 2 ja 3 kui ka joonisel 1.

Aruande graafilised lisad, maavara lasumi ja lamami mudelid ning varu arvutus on tehtud

arvutiprogrammis Bentley PowerCivil for Baltics V8i. Varu arvutamisel on kasutatud

valdavalt triangulatsiooni interpoleerimismeetodit, kuid uuringuruumi servades ka andmete

ekstrapoleerimist.

Aruanne Pärnumaal Kõnnu II uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta

8

3. UURINGURUUMI GEOLOOGILINE EHITUS

Kõnnu II uuringuruum asub Lääne-Eesti madaliku idaosas, kus pinnakattes paiknevad

valdavalt liustikujõelised setted ja moreen. Uuringuruumi piires varieeruvad maapinna

kõrgused vahemikus 57,7–46,4 abs m, kusjuures suurimad kõrgused on uuringuruumi

loodeosas. Tegemist on rohumaaga.

Kõnnu II uuringuruumi geoloogiline ehitus on üldiselt järgmine:

- Katend (Q2_s), mille moodustab mullakiht, mille paksuseks mõõdeti üldiselt 0,3–0,5 m,

kuid kaevandis K19 oli mullakihi paksuseks 0,7 m.

- Kasuliku kihi moodustab peene- kuni jämedateraline liiv, milles levivad vähesel määral

ka kruusakamad kihid (Q1jrVr_fg). Uuringuala loodeosas on kasuliku kihi ülemises osas

pigem jämedam liiv koos kruusakate kihtidega, mis muutub sügavuse kasvades

peenemakas. Uuringuala kaguosas on aga ülemises intervallis peeneteraline liiv, mis

muutub sügavuse kasvades jämedamaks ja vähem sorteeritumaks. Kruus on nii

karbonaatse kui ka kristalse koostisega ning liivaosis kruusakihikestes on keskmise- kuni

jämedateraline. Kasuliku kihi paksus uuringupunktides jäi vahemikku 0,0–2,3 m

(keskmine 1,2 m). Varu arvutuse alal saadi mudelarvutuse teel maavarakihi keskmiseks

paksuseks 1,3 m.

- Maavara lamamiks on kollakas või sinakashall tihe saviliivmoreen või liivsavimoreen

(Q1jr_g). Lamami pealispinna kõrgused avati käesoleva uuringu käigus kõrgusvahemikus

44,77–49,75 abs m. Uuringuruumi kaguosas kaevandi K21 kohal tõuseb lamami pind

otse katendi alla ning kasulikku kihti seal ei levi.

- Moreeni all paikneb uuringuruumi loodepoolel Siluri ladestu Wenlocki ladestiku Muhu

kihistu dolokivi (S2mh) ning kagupoolel Siluri ladestu Wenlocki ladestiku Jaani kihistu

mergel ja biohermne lubjakivi (S1-2jn). Karbonaatkivimeid kirjeldati kokku 11 kaevandis.

Nii dolo- kui ka lubjakivi pealispind on üldiselt murenenud.

Aruanne Pärnumaal Kõnnu II uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta

9

4. MAAVARA KVALITEET

Kasuliku kihi materjali kvaliteedi hindamiseks on kasutatud geoloogilise uuringu välitööde

käigus võetud proovide laborianalüüside tulemusi. Kvaliteeti hinnati Keskkonnaministri

17.12.2018. a määruse nr 52 alusel. Laborianalüüside tulemused on esitatud lisades 4 ja 5.

Nõuded ehitusliivale:

- osakesi läbimõõduga alla 0,063 mm ei tohi olla üle 5%;

- osakesi läbimõõduga üle 31,5 mm peab olema alla 35%

Materjal, mis ei vasta ülalpool toodud nõuetele, loetakse täiteliivaks.

Uuringu käigus võeti 22 kaevandist kokku 22 proovi materjali granulomeetrilise koostise

hindamiseks (üldmetraažiga 27,4 m). Kahest uuringupunktist võetud materjalist tehti ka

filtratsioonianalüüs. Materjali põhinäitajate varieerumine kogu uuritud alal ning ka eraldi

plokkides 1, 2 ja 3 on toodud tabelis 4.1 ning tekstilisades 5 ja 6.

Täpselt pooltes proovides oli laborianalüüside andmetel täiteliiv (peenosise sisaldus 5,6-11,8%)

ja ülejäänutes ehitusliiva nõuetele vastav materjal. Kuna uuringuruumis levib täiteliiv pigem ala

keskel ning ehitusliiv selle ümber, arvutati maavaravaru maht kolmes erinevas plokis. Kaalutud

keskmiste omaduste poolest liigitub plokkides 1 ja 3 olev materjal ehitusliivaks ning plokis 2

olev materjal täiteliivaks.

Tabel 4.1 Uuritud maavara kvaliteedi põhinäitajad

Näitajad: Min Max Kaalutud

keskmine

Kogu uuringuruumi kasulikus kihis

Kruusafraktsiooni sisaldus (≥31,5 mm), % 0,0 13,0 3,4

Liivafraktsioon koos peenosisega (≤31,5 mm), % 87,0 100,0 96,6

Peenosise sisaldus (<0,063 mm), % 1,5 11,8 5,3

Filtratsioonimoodul (m/ööp) 0,0 0,2 0,1

Peenosise % ainult liivafraktsioonist 1,6 11,8 5,6

Plokk 1 (ehitusliiv)

Kruusafraktsiooni sisaldus (≥31,5 mm), % 0,0 7,0 3,4

Liivafraktsioon koos peenosisega (≤31,5 mm), % 93,0 100,0 96,6

Peenosise sisaldus (<0,063 mm), % 1,5 10,9 4,6

Filtratsioonimoodul (m/ööp) - - -

Peenosise % ainult liivafraktsioonist 1,6 11,7 4,9

Plokk 2 (täiteliiv)

Kruusafraktsiooni sisaldus (≥31,5 mm), % 0,0 13,0 5,5

Liivafraktsioon koos peenosisega (≤31,5 mm), % 87,0 100,0 94,5

Peenosise sisaldus (<0,063 mm), % 2,7 11,6 6,1

Filtratsioonimoodul (m/ööp) 0,2 0,2 0,2

Peenosise % ainult liivafraktsioonist 3,1 11,6 6,4

Plokk 3 (ehitusliiv)

Kruusafraktsiooni sisaldus (≥31,5 mm), % 0,0 2,0 0,5

Liivafraktsioon koos peenosisega (≤31,5 mm), % 98,0 100,0 99,5

Peenosise sisaldus (<0,063 mm), % 4,0 6,7 4,9

Filtratsioonimoodul (m/ööp) 0,0 0,0 0,0

Peenosise % ainult liivafraktsioonist 4,1 6,7 4,9

Aruanne Pärnumaal Kõnnu II uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta

10

5. HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED

Hüdrogeoloogiliste tingimuste hindamiseks fikseeriti Kõnnu II uuringuruumis 03.05.2022. a

toimunud geoloogiliste välitööde käigus veetaseme kõrgused kaevandites ja kraavides.

Tegemist on tiheda (ca 20 m sammuga) drenaaživõrgustikuga kaetud alaga. Veetase avati ja

mõõdeti 13 uuringupunktis. Mõõdetud veetasemed on toodud järgmises tabelis 5.1. Tabelis ei

ole näidatud nende uuringupunktide andmeid, kus veetaset ei avatud. Täpsemad andmed kõigi

uuringupunktide kohta on esitatud lisas 2.

Tabel 5.1 Veetaseme mõõtmisandmed Kõnnu II uuringuruumis.

Uuringu-

punkt nr

Suudme

kõrgus, abs

m

Katendi

paksus, m

Kasuliku kihi

paksus, m

Veetaseme

sügavus

maapinnast, m

Veetaseme

kõrgus,

abs m

K04 49.67 0.4 1.0 1.3 48.37

K05 50.69 0.3 1.0 1.3 49.39

K06 51.09 0.3 1.6 1.8 49.29

K07 48.97 0.3 2.0 1.5 47.47

K09 47.88 0.3 1.7 2.0 45.88

K10 47.41 0.3 2.2 1.6 45.81

K11 48.18 0.3 1.6 1.8 46.38

K13 47.80 0.3 2.0 2.2 45.60

K15 47.20 0.5 0.8 1.3 45.90

K18 46.57 0.4 0.6 1.5 45.57

K19 46.77 0.7 1.3 2.0 44.77

K22 46.89 0.4 1.1 1.3 45.59

K23 47.07 0.3 1.0 1.3 45.77

Keskmine: 46.60

Kõnnu II uuringuruumis levib Kvaternaarisetete veekompleks. Uuringu raames mõõdeti

veetase kõrgustel 44,77–49,39 abs m. Veetase langeb sarnaselt maapinna reljeefile kagu poole,

kus voolab Sildsoo peakraav (VEE1113400). Tulenevalt reljeefi muutlikkusest ja piirkonnas

toimivast kuivendussüsteemist ei saa kaevandites mõõdetud keskmist veetaset, 46,60 abs m,

käsitleda maavara ammendamisjärgselt potentsiaalselt kujuneva veetaseme hindamiseks.

Uuritud ala poolitab KÕNNU maaparandussüsteemi eesvoolukraav (laius 6–8 m;

51113400200500011M), milles mõõdeti veetase kõrgustel 45,48–45,84 abs m (veevool kirdest

edelasse). Kraavist loodes ääristavad uuringuruumi mitmed väiksemad kraavid, mis olid uuringu

tegemise ajal kuivad. Kagu pool paiknevates kraavides, mis on sama maaparandussüsteemi

eeslvoolud ning asuvad ühtlasi uuringuruumi madalama reljeefiga aladel, mõõdeti veetasemed

kõrgustel 45,35–45,77 abs m (keskmine 45,60 abs m). Uuringuruumi piiripunkti nr 7 juures, kus

vesi alalt välja juhitakse, mõõdeti kraavi põhja kõrguseks 45,20 abs m. Seega hoiavad kraavid

pinnaseveetaset oluliselt madalamal kui kaevandites mõõdetud tase.

Aruanne Pärnumaal Kõnnu II uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta

11

6. MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED JA KESKKONNAKAITSE

Vaadeldaval alal on soodsad mäenduslikud tingimused. Juurdepääs alale on hea mööda

Lokuta-Kõnnu teed (tee nr 20160). Enne kaevandamise alustamist tuleb koorida alalt katend

mahus ~67 tuh m3. Kasuliku materjali moodustab uuringuruumi piires keskmiste omaduste

poolest ehitusliivale ja täiteliivale vastav materjal. Kasuliku kihi uuritud paksus varieerub

varu arvutuse plokkide piires vahemikus 0,8–2,3 m (keskmine 1,3 m) ning selle lamam

paikneb kõrgustel 45,11–49,74 abs m. Maavara saab kaevandada ühe astmega. Kogu varu

saab väljata veetaset alandamata, sest vaid üksikutes kaevandites ulatub kasuliku kihi lamam

piirkonna keskmisest veetasemest, 45,60 abs m, madalamale. Sellised alad saab

kaevandamisjärgselt täita. Siiski tuleb kaevandamise käigus jälgida, et kuivenduskraavide

toimimine ei saaks häiritud.

Kõnnu II uuringuruumis puuduvad loodus- ja muinsuskaitsealad. Kogu uuringuala kattub

maaparandussüsteemiga KÕNNU (5111340020050001). Ala piirneb edelast Tilga tee

(2760124) nimelise erateega, mis on kruuskattega ja viib lähedaloleva majapidamiseni.

Ligipääs majapidamiseni tuleb tagada ka kaevandamise ajal ja järel, kui alternatiivne

ligipääsuvõimalus puudub. Loodes piirneb uuringuruum Lokuta-Kõnnu tee (20160)

teekaitsevööndiga.

Geoloogilise uuringuga Kõnnu II uuringuruumis keskkonnale olulist negatiivset mõju ei

kaasnenud. Geoloogilise uuringu teostamisel järgiti kõiki keskkonnakaitse ja ohutustehnika

nõudeid. Uuringupunktide rajamiseks kasutati korras tehnikat, mis on läbinud perioodilise

tehnilise ülevaatuse. Töötamisel ei kasutatud keskkonda reostavaid materjale. Uuringu

tarbeks rajatud kaevandid likvideeriti vahetult pärast geoloogilise läbilõike kirjeldamist ja

proovide võtmist väljatõstetud materjaliga. Uuringupunktide ümbrus korrastati ning

uuringupunktide likvideerimise kohta koostati vastavasisuline akt (Lisa 7), mis

kooskõlastati Keskkonnaameti XX.06.2022. a korraldusega nr XX (Lisa 8).

Aruanne Pärnumaal Kõnnu II uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta

12

7. VARU ARVUTUS

Käesolevas aruandes arvutati maavaravaru maht Kõnnu II uuringuruumis. Varu arvutuse

plokkidest jäeti välja kaevandid, milles kasuliku kihi ja katendi paksuse suhe (nn

katenditegur) oli liiga suur või kus maavara kiht oli väga õhuke või puudus (K12, K14, K17-

K21; Gr lisa 2). Kuna veetasemest madalamal leviva varu maht on väike ja jaotunud

ebaühtlaselt, veealust varu eraldi kontuuritud. Seega arvutati maavaravaru vastavalt materjali

omadustele kolmes plokis (plokk 1 aT, plokk 2 aT, plokk 3 aT), pindalal 21,39 ha (Joonis 1).

Varu arvutuse aluseks on käesoleva geoloogilise uuringu käigus teostatud geodeetilise

mõõdistuse andmed ning rajatud kaevandite andmete alusel moodustatud kasuliku kihi

lamami ja lasumi mudelid. Katendi ja maavaravaru mahud Kõnnu II uuringuruumis on

arvutatud arvutiprogrammiga Bentley PowerCivil for Baltics V8i triangulatsiooni

interpoleerimis-meetodiga, sama programmiga on saadud ka varu arvutuse plokkide pindalad

(Joonis 1). Mudelarvutus võtab arvesse, et kraavidega kattuvatel aladel katendit ega maavara ei

levi. Maavaravaru on arvutatud aktiivse tarbevaruna geoloogilise välitöö seisuga.

Plokk 1 aT

Plokk 1 aT pindalaga 6,99 ha moodustati uuringuruumi loodepoolses otsas ning selles

paikneb ehitusliiv. Plokis leviva maavara omadusi kirjeldavad kaevandid K01-K06 ja K09.

Mudelarvutuse tulemusel on katendi maht plokis 1 aT 21 tuh m3 (keskmine paksus ca 0,3 m).

Maavaravaru maht on 106 tuh m3 ning see paikneb piirkonna keskmisest põhjaveetasemest

kõrgemal.

Kasuliku kihi keskmine paksus plokis 1 on seega: 106 tuh m3 / 6,99 ha ≈ 1,5 m.

Plokk 2 aT

Plokk 2 aT pindalaga 8,51 ha paikneb uuringuruumi keskel ja hõlmab täiteliiva omadustele

vastavat maavara. Plokki 2 kirjeldavad kaevandid K07, K08 ja K10-K14.

Mudelarvutuse tulemusel on katendi maht plokis 2 aT 25 tuh m3 (keskmine paksus ca 0,3 m).

Maavaravaru mahuks plokis 2 aT saadi 128 tuh m3, millest ca 6 tuh m3 jääb allapoole

piirkonna keskmist pinnaseveetaset (45,60 abs m).

Kasuliku kihi keskmine paksus plokis 2 on seega: 128 tuh m3 / 8,51 ha ≈ 1,5 m.

Plokk 3 aT

Ploki 3 aT pindala on 5,89 ha ning see jääb uuringuruumi kagupoolsesse otsa, kus levib taas

ehitusliivale vastav materjal. Plokki 3 kirjeldavad kaevandid K15-18, K22 ja K23.

Mudelarvutuse tulemusena on katendi maht plokis 3 aT 21 tuh m3 (keskmine paksus ca

0,4 m).

Aruanne Pärnumaal Kõnnu II uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta

13

Maavaravaru mahuks plokis 3 aT saadi 53 tuh m3, millest ca 7 tuh m3 jääb piirkonna

keskmisest pinnaseveetasemest (45,60 abs m) madalamale.

Kasuliku kihi keskmine paksus plokis 3 on seega: 53 tuh m3 / 5,89 ha ≈ 0,9 m.

Käsitletav ala ei kattu ega külgne ühegi olemasoleva maardlaga, mistõttu on käesoleva töö

juurde lisatud ka registrikaardi projekt uue liivamaardla loomiseks. Kuna Kõnnu maardla on

juba olemas (registrikaart nr 171), on käesolevaga maardla nime valikul lähtutud uuritud

maaüksuse nimest.

Eelnenust tulenevalt esitatakse käesoleva töö tulemusena Keskkonnaregistri maardlate

nimistu volitatud töötlejale registrikaardi projekt Raku maardla loomiseks ning

maardlas kinnitamiseks (seisuga 03.05.2022) järgmised maavaravarud:

- ehitusliiva aktiivne tarbevaru pindalal 6,99 ha mahus 106 tuh m3 (plokk 1);

- täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 8,51 ha mahus 128 tuh m3 (plokk 2);

- ehitusliiva aktiivne tarbevaru pindalal 8,89 ha mahus 53 tuh m3 (plokk 3).

X=6507500.00

X=6508000.00

Y =5

4 6 5 0 0 .0

0

Y =5

4 7 0 0 0 .0

0

1 2

4

3

4

5

6

7

8

9

10

11

12

13

14

15

16

M 1:5000

PAIKNEMISE SKEEM

KÕNNU II UURINGURUUMI PLOKKIDE

PLOKK 1

KÕNNU II UURINGURUUM

PLOKK 1

Varu arvutuse ploki piir, piiripunkt ja number

Kınnu II uuringuruumi piir

Joonis 1

PLOKK 2

PLOKK 3

Ploki number

N

S

W E

0 20 40 80 m

Koordinaadid

X Ynr

punkti

Piiri-

PLOKK 1 PIIRIANDMED

546450.72

546580.95

546726.69

546969.84

546692.54

546662.27

6508102.61

6507998.57

6508105.14

6508058.78

6508303.94

6508315.95

6

5

4

3

2

1

Ploki pindala 6.99 ha

Koordinaadid

X Ynr

punkti

Piiri-

PLOKK 2 PIIRIANDMED

547116.10

547007.98

546799.58

546709.55

546694.16

546580.95

546726.69

546969.84

6507929.46

6507792.41

6507930.88

6507895.61

6507908.12

6507998.57

6508105.14

6508058.78

11

10

9

8

7

5

4

3

Ploki pindala 8.51 ha

Koordinaadid

X Ynr

punkti

Piiri-

PLOKK 3 PIIRIANDMED

546968.71

546903.45

546963.95

547160.45

547295.08

547116.10

547007.98

6507744.62

6507660.24

6507621.86

6507668.16

6507771.23

6507929.46

6507792.41

16

15

14

13

12

11

10

Ploki pindala 5.89 ha

Aruanne Pärnumaal Kõnnu II uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta

15

KOKKUVÕTE

Käesoleva töö eesmärgiks oli Marina Minerals OÜ tellimusel välja selgitada Pärnu

maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas Kõnnu külas Kõnnu II uuringuruumi piires paikneva

maavara kvaliteet, kogus ja sobivus kasutamiseks. Maavara uurimiseks võeti proovid

materjali granulomeetrilise koostise ja filtratsiooniomaduste hindamiseks ning teostati

veetaseme mõõtmisi uuringupunktides. Proove analüüsiti AS Teede Tehnokeskuse

laboratooriumis. Uuringu tegemisel juhinduti Keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusest

nr 52.

Kasuliku kihi moodustavad liivakad vähese kruusasisaldusega setted, mille lamamiks on

kollakas-sinakas tihke saviliivmoreen. Kaalutud keskmiste omaduste poolest liigitub maavara

ehitusliivaks ja täiteliivaks. Maavaravaru mahu arvutamisel kasutati ala topograafilist plaani

seisuga 03.05.2022. a, ning alale rajatud kaevandite ja puuraukude andmete põhjal loodud

mudeltasapindu. Varu on arvutatud kolmes plokis, pindalal 21,39 ha.

Kõnnu II uuringuruumi geoloogilise uuringu tulemusena esitatakse Keskkonnaregistri

maardlate nimistu volitatud töötlejale registrikaardi projekt Raku maardla loomiseks

ning maardlas kinnitamiseks (seisuga 03.05.2022) järgmised maavaravarud:

- ehitusliiva aktiivne tarbevaru pindalal 6,99 ha mahus 106 tuh m3 (plokk 1);

- täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 8,51 ha mahus 128 tuh m3 (plokk 2);

- ehitusliiva aktiivne tarbevaru pindalal 8,89 ha mahus 53 tuh m3 (plokk 3).

Telefon: 6 344 552 Reg. nr: 11644539 Faks: 6 344 501 Tartu mnt 84a-50 [email protected] 10112 Tallinn www.vmb.ee

OÜ J. Viru Markšeideribüroo

Töö nr 22251

Aruanne

Rapla maakonnas Lellapere uuringuruumis tehtud geoloogilise

uuringu kohta (varu seisuga 04.11.2022)

Tellija: Marina Minerals OÜ

Kinnitaja: Tõnis Kattel

Juhatuse liige

Tallinn 2024

Aruanne Rapla maakonnas Lellapere uuringuruumis tehtud geoloogilise uuringu kohta

2

ANNOTATSIOON

Potagin, C. 2024. Aruanne Rapla maakonnas Lellapere uuringuruumis tehtud

geoloogilise uuringu kohta (varu seisuga 04.11.2022). Teksti 18 lk, 20 tekstilisa, 2 graafilist

lisa. OÜ J.Viru Markšeideribüroo.

Lellapere uuringuruumi teenindusala pindalaga 5,54 ha asub Rapla maakonnas Kehtna vallas

Lellapere külas maaüksustel Siili, Laudapõllu ja Tuka. Käesolevaga on teostatud alal

geoloogiline uuring eesmärgiga välja selgitada uuringuruumi piires leiduva purdmaterjali

kvaliteeti, mahtu ning kasutamise võimalusi. Kui geoloogilise uuringu tulemusel kinnitatakse

alal maavara aktiivne tarbevaru, soovitakse taotleda sinna kaevandamisõigust.

Geoloogilise uuringu käigus viidi läbi uuringuala geodeetiline mõõdistamine ning rajati 12

kaevandit, millest võeti proovid materjali terastikulise koostise, purunemiskindluse ja

filtratsioonimooduli hindamiseks. Kasuliku kihi moodustavad valdavalt eriteralised Järva

kihistu Võrtsjärve alamkihistu liustikusetted (Q1jrVr_g). Uuritud materjal paiknes välitöö

teostamise ajal pinnasevee tasemest kõrgemal.

Maavaravaru maht on arvutatud arvutiprogrammiga 3D-mudelite abil. Moodustatud

maavaravaru plokid on uuringuruumi teenindusalast väiksemad kuna hõlmavad kahte

lahustüki, millest osa ulatub ka väljapoole uuringuruumi teenindusala piire. Käesolevas töös

käsitletava ala uurituse tase, materjali kvaliteet, topograafiline alus, majanduslik otstarbekus

ja mäenduslikud tingimused võimaldavad sealse varu klassifitseerida ala lääneosas täiteliiva

aktiivse tarbevaruna ja idaosas täiteliiva passiivse tarbevaruna.

Lellapere uuringuruumi geoloogilise uuringu tulemusena palume maavarade registri

vastutaval töötlejal moodustada Lellapere maardla ja kinnitada seal (seisuga

04.11.2022) järgmised maavaravarud:

- täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 1,98 ha mahuga 34 tuh m3 (plokk 1 aT);

- täiteliiva passiivne tarbevaru pindalal 3,10 ha mahuga 65 tuh m3 (plokk 2 pT).

Koostas C. Potagin

Võtmesõnad: Rapla maakond, Kehtna vald, Lellapere maardla, Lellapere uuringuruum,

täiteliiv, aktiivne tarbevaru, passiivne tarbevaru

Aruanne Rapla maakonnas Lellapere uuringuruumis tehtud geoloogilise uuringu kohta

3

SISUKORD

SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 5

1. UURINGUPIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS JA VARASEM UURITUS ................. 6

2. TÖÖDE METOODIKA JA MAHUD ................................................................................. 7

2.1. Uuringupunktide rajamine............................................................................................ 7

2.2. Proovide võtmine ......................................................................................................... 7

2.3. Laboratoorsed uuringud ............................................................................................... 7

2.4. Topotööd ...................................................................................................................... 8

2.5. Kameraaltööd ............................................................................................................... 8

3. UURINGURUUMI GEOLOOGILINE EHITUS ............................................................... 9

4. MAAVARA KVALITEET ............................................................................................... 11

5. HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED ................................................................... 13

6. MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED JA KESKKONNAKAITSE .................................... 14

7. VARU ARVUTUS ............................................................................................................ 16

KOKKUVÕTE ......................................................................................................................... 18

KASUTATUD MATERJALIDE LOETELU........................................................................... 19

TEKSTILISAD

1. Geoloogilise uuringu luba nr L.MU/516752

2. Kaevandite kataloog

3. Kaevandite geoloogiline kirjeldus

4. AS Teede Tehnokeskuse labori katseprotokoll

5. Kokkulepe Kehtna Mõis OÜga

6. Loodusliku materjali terastikuline koostis

7. Looduslikust materjalist välja sõelutud liiva omadused

8. Looduslikust materjalist välja sõelutud kruusa omadused

9. Uuringupunktide likvideerimise akt

10. Keskkonnaameti otsus uuritud maa korrastamise akti heakskiitmise kohta

11. Maavara lamami konstrueerimisel kasutatud andmed

12. Ploki 1 aT varu arvutus

13. Ploki 2 pT varu arvutus

14. Geodeetiliste tööde seletuskiri

15. Elektriliini kaitsevööndi kooskõlastus

16. Teekaitsevööndi kooskõlastus

17. Lellapere registrikaardi projekt

18. Eesti Ornitoloogiaühingu eksperthinnang

29. Volikiri ja tellija arvamus tehtud tööde kohta

20. Maa-ameti otsus

GRAAFILISED LISAD

1. Topograafiline ja varu arvutuse plaan M 1:1000;

2. Geoloogilised läbilõiked I-I´–III-III´ Mhor 1:1000, Mvert 1:100.

Aruanne Rapla maakonnas Lellapere uuringuruumis tehtud geoloogilise uuringu kohta

4

ELEKTROONILISED LISAD

1. Maavara plokkide ruumikujud ala-tüüpi ruumiobjektina (.dgn);

2. Maavara lasumi samakõrgusjooned joon-tüüpi ruumiobjektidena (.dgn);

3. Maavara lamami samakõrgusjooned joon-tüüpi ruumiobjektidena (.dgn);

4. Topograafilise ja varu arutuse plaan M 1:1000 (.tif)

5. Geoloogilised läbilõiked I-I´–III-III´ Mhor 1:1000, Mvert 1:100 (.tif)

Aruanne Rapla maakonnas Lellapere uuringuruumis tehtud geoloogilise uuringu kohta

5

SISSEJUHATUS

Geoloogilised uuringud Rapla maakonnas Kehtna vallas Lellapere külas asuvatel Siili

(tunnus: 29202:005:0160; pindala 2,40 ha), Laudapõllu (tunnus: 29202:005:0088; pindala

11,27 ha) ja Tuka (tunnus: 29202:005:0159; pindala 6,44 ha) kinnistutel viis läbi

OÜ J.Viru Markšeideribüroo Marina Minerals OÜ tellimisel ning geoloogilise uuringu loa nr

L.MU/516752 alusel (lisa 1). Lellapere uuringuruumi näol on osaliselt tegemist tasase

metsatukaga ning osaliselt haritava põllumaaga, kus maapinna absoluutkõrgused on

vahemikus 59,5-64,5 abs m. Ala kirdenurgas on kinni kasvanud süvend, millest on

tõenäoliselt kunagi täitematerjali väljatud. Uuringuruumi madalaimad punktid paiknevad ala

ida- ja lõunaosas.. Uuringu käigus selgitati uuringuruumi (pindala 5,54 ha) piires leiduva

purdmaterjali kvaliteeti, mahtu ning kasutamise võimalusi. Kui geoloogilise uuringu

tulemusel kinnitatakse alal maavara aktiivne tarbevaru, soovitakse taotleda sinna

kaevandamisõigust.

Uuringu käigus võeti proovid materjali granulomeetrilise koostise, purunemiskindluse ja

filtratsiooni hindamiseks. Proove analüüsiti AS Teede Tehnokeskuse laboratooriumis.

Geoloogilise uuringu tegemisel juhinduti Keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusest nr 52

“Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded

fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda,

kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks”

(RT I, 27.06.2022, 32). Maavaravaru mahu arvutamisel kasutati alale rajatud kaevandite

andmeid. Uuritud materjal on kogu uuringuruumi piires valdavalt ühtlase koostisega ning

maavaravaru paiknes pinnaseveetasemest kõrgemal.

Lellapere uuringuruumi teenindusala geodeetilise mõõdistuse eest vastutas T. Kattel

(markšeideri kutsetunnistus nr 146483). Geoloogilised välitööd (sh proovide võtmine) viis

läbi geoloog C. Potagin, kes koostas ka aruande teksti, tabelid ja graafilised lisad ning tegi

varu arvutuse.

Aruanne Rapla maakonnas Lellapere uuringuruumis tehtud geoloogilise uuringu kohta

6

1. UURINGUPIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS JA VARASEM UURITUS

Lellapere uuringuruumi teenindusala, pindalaga 5,54 ha, asub Rapla maakonnas Kehtna vallas

Lellapere külas. Uuringuruum paikneb riigi omandisse kuuluvatel Siili (tunnus:

29202:005:0160; piindala 2,40 ha), Laudapõllu (tunnus: 29202:005:0088; pindala 11,27 ha) ja

Tuka (tunnus: 29202:005:0159; pindala 6,44 ha) kinnistutel, mille valitsejaks on Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium ja volitatud asutuseks Maa-amet. Tulenevalt mitmetest

lähikonnas paiknevatest kitsendustest ja piirangualadest hõlmab uuringuruum nimetatud

maaüksuseid vaid osaliselt.

Uuringuruum külgneb põhja pool Kehtna – Põlma maantee (tunnus: 20149) kaitsevööndiga.

Idas on külgnemine maaüksusega Vana-Põlma (tunnus: 29202:005:1344) ning läänes

maaüksustega Sepa (tunnus: 29202:005:1232), Suure-Värava (tunnus: 29202:005:0012) ja

Kase (tunnus: 29202:005:0009). Lellapere uuringuruumi piirist umbes 90 m põhja pool asub

Telia Eesti AS hallatav raadiosidemast (tunnus: 43856061) ja 150 m ida pool Elering AS

halduses olev Kehtna alajaam (tunnus: A017). Lõunas kulgeb paralleelselt piiriga 16 m

kaugusel uuringuruumist Telia Eesti AS hallatava maa-aluse sideehitise kaitsevöönd (tunnus:

108406400). Uuringuruumi vahetus läheduses ei ole asustust, lähim majapidamine asub

ca 190 m kaugusel loodes. Uuringuruumile lähim asula on Kehtna alevik, mis asub 3 km

kaugusel kirdes.

Uuringuruumi läbivad Elering AS hallatavad kõrgepinge elektriõhuliinid Rapla – Kehtna

(tunnus: L025) ja Kehtna – Järvakandi (tunnus: L026) ning Elektrilevi OÜ hallatav keskpinge

elektriõhuliin AS-50 (tunnus: 295976). Geoloogilise uuringu käigus liinide kaitsevööndisse

uuringupunkte ei rajatud.

Samuti kattub taotletav uuringuruum idaosas II kategooria kaitsealuse liigi, põldtsiitsitaja

elupaigaga (Emberiza hortulana; KLO9121326). Vastavalt geoloogilise uuringu loa

täiendavatele tingimustele viidi uuring läbi väljaspool põldtsiitsitaja pesitsusperioodi

(väljaspool ajavahemikku 01.05-31.08), et töö kaitsealustele lindudele mõju ei avaldaks.

Põldtsiitsitaja pesitsemispiirkonna kinnitamiseks ja võimaliku kaevandamise mõju uurimiseks

telliti 2023. aastal Eesti Ornitoloogiaühingult ka eksperthinnang (lisa 18).

Käsitletava uuringuruumi geoloogilise ehituse kohta on vähe andmeid. Varasemaid

geoloogilisi uuringuid, mis puudutaks käsitletavat ala, teada ei ole.

Aruanne Rapla maakonnas Lellapere uuringuruumis tehtud geoloogilise uuringu kohta

7

2. TÖÖDE METOODIKA JA MAHUD

2.1. Uuringupunktide rajamine

Geoloogilise uuringu välitööde käigus kuupäeval 04.11.2022. a rajati kokku 12 kaevandit

sügavusega 0,9–3,4 m, üldmetraažiga 28,3 m (lisad 2 ja 3). Kinnistule Siili rajati kaevandid

roomikekskavaatoriga JCB 4GX (kopp mahuga 1,0 m3). Kokkuleppel Laudapõllu ja Tuka

kinnistute kasutusvaldajaga Kehtna Mõis OÜ (lisa 5) rajati põllumaale kaevandid käsitsi, et

kinnistutele külvatud talivilja kahjustused jääks uuringu käigus minimaalseks. Uuringuvõrk

oli ühtlane, kaevandite vahelised kaugused ei ületanud 150 m. Samuti ei ületatud

maksimaalset lubatud uuringusügavust, milleks oli antud juhul 6 m. Kaevandite rajamisel

paigutati tõsted maapinnale kaevandi kõrvale, kusjuures proovimiseks vajalikud tõsted asetati

eraldi. Kasulikust kihist võeti proovid materjali granulomeetrilise koostise ja

purunemiskindluse analüüsimiseks. Seitse uuringuruumi punkti avasid lamami (K01-K06;

K12). Põhjavett ei avatud üheski uuringupunktis.

Kaevandid likvideeriti vahetult pärast geoloogilise läbilõike kirjeldamist ja proovide võtmist

väljatõstetud materjaliga. Uuringupunktide ümbrus korrastati ning selle kohta koostati

vastavasisuline akt (lisa 9), mis Keskkonnaameti 22.03.2023. a korraldusega nr DM-122458-3

heaks kiideti (lisa 10).

2.2. Proovide võtmine

Proovid võeti igast kaevandist (v.a. K09-K10 ja K12) kogu kasuliku kihi ulatuses. Materjali

granulomeetrilise koostise määramiseks võeti kokku 9 proovi üldmetraažiga 20,8 m. Proovide

pikkus varieerus vahemikus 1,4-2,9 m (keskmine 2,3 m). Algproovi võeti kogu materjal

valitud intervallist ja seda vähendati kvarteerimismeetodil 3–5 kg-ni.

Ühest kaevandist (K03) võeti proovid materjali purunemiskindluse ja filtratsioonimooduli

väljaselgitamiseks. Proovide pikkuseks oli 2,8 m, kaal oli 5-20 kg. Proovidest ülejäänud

materjal kasutati kaevandite likvideerimiseks.

2.3. Laboratoorsed uuringud

Geoloogiliste välitööde käigus võetud proovid viidi analüüsimiseks AS Teede Tehnokeskuse

laboratooriumisse. Proovide lõimise määramisel ja laboriandmete töötlemisel juhinduti

Keskkonnaministri 17.12.2018 a. määrusest nr 52 “Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara

geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi,

aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi

ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks”. Materjali granulomeetrilise koostise

määramiseks (lõimiseanalüüsiks) kasutati järgmist sõelrida: 80, 63, 40, 31,5, 20, 16, 12,5, 8,

6,3, 4, 2, 1, 0,5, 0,25, 0,125 ja 0,063 mm. Sõelumine tehti märjalt (akrediteeritud katse) kogu

proovi materjalist. Laboratooriumi katseprotokoll on toodud tekstilisas 4. Lisaks katsetati

AS Teede Tehnokeskuse laboratooriumis uuringuruumis levinud kruusa purunemiskindlust

vastavalt standardile EVS-EN 1097-2:2020 ning filtratsiooniomadusi vastavalt standardile

EVS 901-20.

Aruanne Rapla maakonnas Lellapere uuringuruumis tehtud geoloogilise uuringu kohta

8

2.4. Topotööd

Topograafiline mõõdistamine Lellapere uuringuruumis toimus 04.11.2022. a OÜ J. Viru

Markšeideribüroo poolt (T. Kattel, markšeideri kutsetunnistus nr 146483). Mõõdistamine

teostati GPS-iga reaalajas mõõdistamise teel ning selleks kasutati liikuvjaama Trimble R8

GNSS. Koordinaadid on L-Est´97 süsteemis ja kõrgused on EH2000 süsteemis.

Lähtepunktide mõõdistamisel kasutati Trimble VRS Now püsijaamade võrku. Lähtepunktiks

mõõdistamisel kasutati kontrolliks EV riikliku geodeetilise tihendusvõrgu punkti: Kalbu99

(X= 6530109.655; Y= 548920.74; Z= 66.539).

Lellapere uuringuruumi topo- ja varu arvutuse plaan mõõtkavas 1:1000 on tehtud

arvutiprogrammiga Bentley PowerCivil for Baltics V8i. Samuti koostati Lellapere

uuringuruumi maapinna 3D mudel arvutiprogrammi Bentley PowerCivil for Baltics V8i

triangulatsiooni interpoleerimismeetodiga, kasutades ala mõõdistuse andmeid.

2.5. Kameraaltööd

Kameraaltööde käigus töötati läbi välitöödel saadud materjal ja laborianalüüside andmestik.

Maavara granulomeetrilise koostise keskmised näitajad uuritud alal arvutati kaalutud

keskmise meetodil. Maavaralasundi ja katendi, sh mulla keskmise paksuse arvutuste andmed

kaevandite andmestiku alusel on toodud tekstilisas 2 ning laborimäärangute ja tehnoloogiliste

omaduste keskmiste arvutuste andmed on esitatud tekstilisas 6 ja 7. Kasuliku kihi materjali

kvaliteeti hinnati vastavalt keskkonnaministri 17.12.2018 a. määruses nr 52 kinnitatud

sätetele.

Uuringuruumi kagunurgas paiknevas uuringupunktis K10 kasuliku kiht puudus, mille tõttu

jäeti seda ümbritsev piirkond varu arvutamise alast välja. Samuti jäeti varu arvutamise alast

välja osa elektriliini kaitsevööndis olevast alast uuringuruumi keskel (lisa 15). Varualale lisati

ka 0,56 ha suurune ala uuringuruumi teenindusmaa piirist põhjas, mis kattub osaliselt Kehtna

– Põlma maantee (tunnus: 20149) kaitsevööndiga (lisa 16). Maavaravaru mahu arvutamiseks

moodustati kaks plokki, mis koosneb kahest lahustükist, mille paiknemine on näidatud

graafilistel lisadel 1 ja 2.

Aruande graafilised lisad, maavara lasumi ja lamami mudelid ning varu arvutus on tehtud

arvutiprogrammis Bentley PowerCivil for Baltics V8i. Varu arvutamisel on kasutatud

valdavalt triangulatsiooni interpoleerimismeetodit, kuid uuringuruumi servades ka andmete

ekstrapoleerimist (lisa 11).

Aruanne Rapla maakonnas Lellapere uuringuruumis tehtud geoloogilise uuringu kohta

9

3. UURINGURUUMI GEOLOOGILINE EHITUS

Lellapere uuringuruumi näol on tegemist nii tasase metsatuka kui ka põllumaaga, kus

maapinna absoluutkõrgused jäävad vahemikku 59,5-64,5 m.

Kasulik kiht on geneesilt seotud Järva kihistu Võrtsjärve alamkihistu liustikusetetega, mille

moodustab peamiselt eriteraline kruusliiv (Q1jrVr_g). Kasuliku kihi ülemises osas on

materjal suurema kruusasisaldusega, sügavusega liiva osakaal kasvab ning materjal muutub

kohati savikamaks. Kasuliku kihi setete paksus on kuni 2,9 m ja need lasuvad Siluri ladestu

Llandovery ladestiku Ülem-Raikküla alamkihistu detriitsel, peitkristalsel lubjakivil, korall-

lubjakivil või savikal dolokivil (S1rk2). Looduslik lamam avati seitsmes (K01-K06; K12)

geoloogilise uuringu käigus rajatud kaevandis ning see paiknes absoluutkõrgustel 57,5-

62,5 m.

Pildid 1-2 . Eriteraline kruusliiv kaevandis K01

Uuritud alal moodustab katendi valdavalt kruusarohke mullakiht, mille paksuseks mõõdeti

0,2-0,6 m (keskmine 0,36 m).

Aruanne Rapla maakonnas Lellapere uuringuruumis tehtud geoloogilise uuringu kohta

10

Järgnevas tabelis on toodud uuritud ala üldistatud geoloogiline läbilõige.

Tabel 3.1 Uuritud ala üldistatud geoloogiline läbilõige

Kihi nimetus Kihi paksus, m Geoloogiline

indeks

Kasulik

kiht Min Max Keskmine

Kruusane kasvukiht 0,20 1,00 0,45 Q2_s -

Eriteraline kruusliiv 0,00 2,9 2,31 Q1jrVr_g +

Lubjakivi - - - -

Aruanne Rapla maakonnas Lellapere uuringuruumis tehtud geoloogilise uuringu kohta

11

4. MAAVARA KVALITEET

Kasuliku kihi materjali kvaliteedi hindamiseks on kasutatud geoloogilise uuringu välitööde

käigus võetud proovide laborianalüüside tulemusi. Kvaliteeti hinnati Keskkonnaministri

17.12.2018. a määruse nr 52 alusel. Laborianalüüside tulemused on näha tekstilisades 6 ja 7.

Nõuded ehitusliivale:

- osakesi läbimõõduga alla 0,063 millimeetri ei tohi olla üle 5%;

- osakesi läbimõõduga üle 31,5 millimeetri peab olema alla 35%

Nõuded ehituskruusale:

- osakesi läbimõõduga üle 31,5 millimeetri ei tohi olla alla 35%;

- osakesi läbimõõduga alla 0,063 millimeetri ei tohi olla üle 12%

Materjal, mis ei vasta ülalpool toodud nõuetele, loetakse täiteliivaks või täitekruusaks.

Uuringu käigus võeti 12 kaevandist kokku 9 proovi materjali granulomeetrilise koostise

hindamiseks (üldmetraažiga 20,75 m), millest kõik iseloomustavad kasuliku kihti. Ühest

kaevandist võetud kruusakamast materjalist tehti ka purunemiskindluse katse ning lisaks

filtratsiooniomaduste määramise katse. Materjali põhinäitajate varieerumine kogu uuritud alal

on toodud tabelis 4.1 ja tekstilisas 6.

Tabel 4.1 Uuritud maavara kvaliteedi põhinäitajad

Näitajad: Min Max Kaalutud

keskmine

Kogu uuringuruumi kaalutud keskmised näitajad

Kruusafraktsiooni sisaldus (≥31,5 mm), % 3,0 27,0 13,4

Liivafraktsioon koos peenosisega (≤31,5 mm), % 73,0 97,0 86,6

Peenosise sisaldus (<0,063 mm), % 12,1 34,2 23,0

Purunemiskindlus LA trumlis, fr 10/14 mm 38

Filtratsioonimoodul, fr 0/4 mm <0,1

Peenosise % ainult liivafraktsioonist 13,6 35,3 26,3

Ploki 1 aT kaalutud keskmised näitajad

Kruusafraktsiooni sisaldus (≥31,5 mm), % 3,0 24,0 13,4

Liivafraktsioon koos peenosisega (≤31,5 mm), % 76,0 97,0 86,6

Peenosise sisaldus (<0,063 mm), % 18,4 34,2 26,1

Purunemiskindlus LA trumlis, fr 10/14 mm 38

Filtratsioonimoodul, fr 0/4 mm <0,1

Peenosise % ainult liivafraktsioonist 24,2 35,3 29,9

Ploki 2 pT kaalutud keskmised näitajad

Kruusafraktsiooni sisaldus (≥31,5 mm), % 9,0 27,0 13,9

Liivafraktsioon koos peenosisega (≤31,5 mm), % 73,0 91,0 86,1

Peenosise sisaldus (<0,063 mm), % 12,1 27,1 20,7

Purunemiskindlus LA trumlis, fr 10/14 mm 38

Aruanne Rapla maakonnas Lellapere uuringuruumis tehtud geoloogilise uuringu kohta

12

Kogu uuringuruumi looduslikus materjalis on kruusafraktsiooni sisaldus mõõdukas, jäädes

vahemikku 3,0–27,0% (keskmine 13,4%). Liivafraktsiooni sisaldus koos peenosisega on

73,0–97,0% (keskmine 86,6%) ning peenosist (terasuurus <0,063 mm) on 12,1-34,2%

(keskmine 23,0%). Materjali purunemiskindluseks saadi 38 ja filtratsiooniks <0,1. Kaalutud

keskmiste omaduste poolest on Lellapere uuringuruumi loodusliku materjali puhul tegemist

täiteliivaga ning sellest tulenevalt moodustatakse täiteliiva tarbevaru plokid 1 ja 2.

Filtratsioonimoodul, fr 0/4 mm <0,1

Peenosise % ainult liivafraktsioonist 13,6 30,8 24,0

Aruanne Rapla maakonnas Lellapere uuringuruumis tehtud geoloogilise uuringu kohta

13

5. HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED

Alal levib Silur-Ordoviitsiumi veekompleks, mille puhul on Lellapere uuringuruumi piires

tegemist kaitsmata põhjaveega.

Lellapere uuringuruumis 04.11.2022. a toimunud geoloogiliste välitööde käigus ei avatud

veetaset üheski kaevandis. Samuti ei esinenud uuringuruumi vahetus läheduses veekogusid,

kust oleks olnud võimalik veetaset mõõta ning selle tõttu ei saa uuringuruumi keskmist

veetaset määrata.

Kuna uuringuruumis ei avatud uuringu käigus kaevandites veetaset, saab järeldada, et alal

kaevandamine ei kaasaks sealsele veekompleksile olulist negatiivset mõju.

Aruanne Rapla maakonnas Lellapere uuringuruumis tehtud geoloogilise uuringu kohta

14

6. MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED JA KESKKONNAKAITSE

Lellapere uuringuruumi piires on soodsad mäenduslikud tingimused. Juurdepääs alale on

võimalik asfaltkattega Kehtna-Põlma maanteelt (ETAK ID: 1951040), mis asub

uuringuruumist ca 30 m kaugusel põhjas. Uuringuruum paikneb logistiliselt soodsas kohas,

asudes vahetult maantee ääres, mille kaudu ühes suunas on ühendus ca 2 km kaugusel

kulgeva Rapla – Järvakandi – Kergu maanteega ja teises suunas ca 4 km kaugusel kulgeva

Tallinn – Rapla – Türi maanteega. Rail-Baltica trassikoridor, sh sellega seotud taristuobjekt

Põlma tee viadukt jääb uuringulast vaid 1 km kaugusele.

Varu arvutuse ala on osaliselt metsaga kaetud, mistõttu tuleb enne kaevandamise alustamist

teostada metsa raadamine. Suurema osa uuringuruumist moodustab põllumaa, millelt on

aegade jooksul korjatud kive, mis on kuhjatud metsa äärde vallidesse (maht ca 1 tuh m3).

Peale metsa raadamist, kändude juurimist ja kivivallide teisaldamist tuleb eemaldada katend,

mis koosneb käsitletaval alal mullast ja kruusasest kasvukihist. Katendi keskmine paksus varu

arvutuse plokkide piires on 0,45 m ja maht 23 tuh m3. Kasuliku kihi uuritud paksus varu

arvutuse alal varieerub vahemikus 0,2–1,0 m. Kasuliku kihi lamam paikneb varu arvutuse

plokkides kõrgusvahemikus 59,68–64,7 abs m. Kaevandada saab ühe astmega.

Praegune maakasutaja soovib ala ka edaspidi kasutada põllumajanduslikul eesmärgil ja selle

võimaldamiseks tuleb enne kaevandamist kooritud muld uuesti alale tagasi laotada

kaevandamisega rikutud maa korrastamise käigus. Käesoleva uuringu tulemustele tuginedes

on ala kasutamine põllumaana võimalik ka lähtuvalt hüdrogeoloogilistest tingimustest, sest

uuringuruumis ei avatud kaevandites veetaset, kuna see asus uurimissügavusest sügavamal.

Lellapere uuringuruumi kesk- ja idaosa kattub osaliselt II kategooria kaitsealuse liigi

Emberiza hortulana (põldtsiitsitaja) elupaigaga (tunnus: KLO9121326). Põldtsiitsitaja asustab

kuiva kultuurmaastikku, kus leidub üksikult või rühmadena kasvavaid puid ning kõrgemaid

lauluposte. Samuti eelistab mosaiikset maastikku liivastel ja savikatel pinnastel. 2023. aastal

koostatud Eesti Ornitoloogiaühingu poolt koostatud eksperthinnangus (lisa 18) leiti, et

põldtsiitsitaja pesitseb jätkuvalt varasemalt kindlaks tehtud elupaigaga (tunnus:

KLO9121326). Kuna põldtsiitsitaja on inimhäiringute osas tundlikupoolne peaks tulevikus

võimalik kaevandamise ja muud häirivad tööd toimuma ploki 1 aT alal ainult väljaspool

pesitsusperioodi. Kaevandamise ja hilisema ala korrastamise käigus on võimalik ka liigile

sobiva maastiku kujundamine, kui enamus alast taastada põllumaaks ja näiteks osaliselt jätta

ala kirdenurk katendiga katmata, tekitades liivaka pinnasega ala.

Uuringuruumi lõunapiirist ca 15 m kaugusel asub Telia Eesti AS hallatava maa-aluse

sideehitise kaitsevöönd (ID: 4894408). Lellapere uuringuruumi läbivad Elering AS hallatavad

kõrgpinge elektriõhuliinid Rapla-Kehtna (tunnus: L025) ja Kehtna-Järvakandi (tunnus: L026)

ning Elektrilevi OÜ hallatav keskpinge elektriõhuliin AS-50 (tunnus: 295976).

Uuringualal puuduvad muinsuskaitsealad ning muud kaevandamistegevust piiravad ehitised ja

kommunikatsioonid.

Aruanne Rapla maakonnas Lellapere uuringuruumis tehtud geoloogilise uuringu kohta

15

• Geoloogilise uuringu teostamisel järgiti kõiki keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõudeid.

Kaevandite rajamiseks kasutati korras tehnikat (ratasekskavaator), mis on läbinud

perioodilise tehnilise ülevaatuse. Töötamisel ei kasutatud keskkonda reostavaid materjale.

Uuringu tarbeks rajatud kaevandid likvideeriti vahetult pärast geoloogilise läbilõike

kirjeldamist ja proovide võtmist väljatõstetud materjaliga. Tagasitäidetud pinnas tihendati

mehaaniliselt ja maapind tasandati ning maapinnal taastati endise paksusega mullakiht.

Uuringupunktide ümbrus korrastati uuringueelsesse seisukorda. Kaevandite likvideerimise

kohta on koostatud korrastamise akt (lisa 9), mis kinnitati kuupäeval 22.03.2023

korraldusega nr DM-122458-3 (lisa 10).

Aruanne Rapla maakonnas Lellapere uuringuruumis tehtud geoloogilise uuringu kohta

16

7. VARU ARVUTUS

Käesolevas aruandes arvutati maavaravaru maht Lellapere uuringuruumis. Varuplokkide

kontuurimisel on arvestatud uuringu kaevandite andmeid ja paiknemist. Varu arvutuse

plokkidest jäeti välja ala uuringuruumi keskosas, kus paikneb keskpinge elektriõhuliini

kaitsevöönd, mille tõttu tuli ala jaotada kaheks lahustükiks. Uuringuruumis paikneb kogu varu

põhjaveetasemest kõrgemal. Varu arvutuse plokkidest jäeti välja ka ala uuringuruumi

kaguosas, kus kasulik kiht puudus (kaevandi K10 ümbrus).

Põhjaosas laiendati varuala Lellapere uuringuruumi teenindusalast väljapoole ning varu hulka

arvati ka Kehtna – Põlma maantee (tunnus: 20149) kaitsevööndisse jääv varu kuni 11 m

kauguseni maantee äärmise sõiduraja välimisest servast. Antud tegevused on kooskõlastatud

Transpordiametiga (lisa 16). Aktiivse tarbevaru kinnitamine kõrgepinge elektriliinide

kaitsevööndis kooskõlastati Elering AS-ga (lisa 15).

Seoses Lellapere uuringuuruumi idaosa osalise kattumisega II kategooria kaitsealuse liigi

elupaigaga, tuli alal moodustada kaks varuplokki, millest plokk 1 aT paikneb läänes ja

plokk 2 pT idas.

Varu arvutuse aluseks on käesoleva geoloogilise uuringu käigus teostatud geodeetilise

mõõdistuse andmed ning rajatud kaevandite andmete alusel moodustatud kasuliku kihi

lamami ja lasumi mudelid. Maavaravaru maht Lellapere uuringuruumis on arvutatud

arvutiprogrammiga Bentley PowerCivil for Baltics V8i triangulatsiooni interpoleerimis-

meetodiga, sama programmiga on saadud ka varu arvutuse plokkide pindalad. Maavaravaru on

arvutatud aktiivse tarbevaruna geoloogilise välitöö seisuga.

Plokk 1 aT

Varu arvutuse ploki 1 aT pindala on 1,98 ha.

Varu arvutuse ploki 1 aT piiresse jääva katendi maht on ca 10 tuh m3 (keskmine paksus

0,51 m), millest muld moodustab 7 tuh m3. Lisaks asub alal ka kivivalle mahuga 1 tuh m3.

Maavaravaru mahuks plokis 1 aT saadi 34 tuh m3.

Kasuliku kihi keskmine paksus plokis 1 aT on seega: 34 tuh m3 / 1,98 ha ≈ 1,72 m.

Plokk 2 pT

Varu arvutuse ploki 2 pT pindala on 3,10 ha.

Varu arvutuse ploki 2 pT piiresse jääva katendi maht on ca 13 tuh m3 (keskmine paksus

0,37 m), millest muld moodustab 11 tuh m3.

Maavaravaru mahuks plokis 2 pT saadi 65 tuh m3.

Kasuliku kihi keskmine paksus plokis 2 pT on seega: 65 tuh m3 / 3,10 ha ≈ 2,10 m.

Aruanne Rapla maakonnas Lellapere uuringuruumis tehtud geoloogilise uuringu kohta

17

Käesoleva töö tulemusena esitatakse maavarade registri vastutavale töötlejale Lellapere

maardlas kinnitamiseks järgmised maavaravarud:

- täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 1,98 ha mahuga 34 tuh m3 (plokk 1 aT);

- täiteliiva passiivne tarbevaru pindalal 3,10 ha mahuga 65 tuh m3 (plokk 2 pT).

Aruanne Rapla maakonnas Lellapere uuringuruumis tehtud geoloogilise uuringu kohta

18

KOKKUVÕTE

Käesoleva töö eesmärgiks oli Marina Minerals OÜ tellimusel välja selgitada Rapla

maakonnas Kehtna vallas Lellapere külas Lellapere uuringuruumi piires paikneva maavara

kvaliteet, kogus ja sobivus kasutamiseks. Maavara uurimiseks võeti proovid materjali

granulomeetrilise koostise, purunemiskindluse ja filtratsioonimooduli hindamiseks. Proove

analüüsiti AS Teede Tehnokeskuse laboratooriumis. Uuringu tegemisel juhinduti

Keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusest nr 52.

Kasuliku kihi moodustab eriteraline Järva kihistu Võrtsjärve alamkihistu kruusliiv (Q1jrVr_g),

mille lamamiks on Ülem-Raikküla alamkihistu karbonaatsed kivimid (S1rk2). Kaalutud

keskmiste omaduste poolest liigitub maavara täiteliivaks. Maavaravaru mahu arvutamisel

kasutati ala topograafilist plaani seisuga 04.11.2022. a, ning alale rajatud kaevandite

andmete põhjal loodud mudeltasapindu. Varu on arvutatud kahes plokis (plokk 1 aT ja

plokk 2 pT) paiknedes kahel lahustükil. Kogu uuringuruumi kasulik kiht paikneb täielikult

keskmisest veetasemest kõrgemal.

Lellapere uuringuruumi geoloogilise uuringu tulemusena palume maavarade registri

vastutaval töötlejal moodustada Lellapere maardla ja kinnitada seal (seisuga

04.11.2022) järgmised maavaravarud:

- täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 1,98 ha mahuga 34 tuh m3 (plokk 1 aT);

- täiteliiva passiivne tarbevaru pindalal 3,10 ha mahuga 65 tuh m3 (plokk 2 pT).

Aruanne Rapla maakonnas Lellapere uuringuruumis tehtud geoloogilise uuringu kohta

19

KASUTATUD MATERJALIDE LOETELU

1. Geoloogilise uuringu luba nr L.MU_516752

2. T. Nirgi. 2022. Geoloogilise uuringu loa taotlus Lellapere uuringuruum

3. T. Kattel. 2022. Geodeetiliste tööde seletuskiri

4. Keskkonnaministri 27.06.2022. a määrus nr 52

5. Keskkonnaamet. 2020. Põldtsiitsitaja (Emberzia hortulana L.) kaitse tegevuskava