Dokumendiregister | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
Viit | 2-3/298 |
Registreeritud | 28.02.2025 |
Sünkroonitud | 03.03.2025 |
Liik | Väljaminev kiri |
Funktsioon | 2 Õigusloome ja -nõustamine |
Sari | 2-3 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta |
Toimik | 2-3/2025 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Kliimaministeerium |
Saabumis/saatmisviis | Kliimaministeerium |
Vastutaja | Kristel Järve (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Strateegia ja teenuste juhtimise valdkond, Strateegiaosakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
Jaanus Uiga
Kliimaministeerium
Teie 24.01.2025 nr 21-1/25/238-3
Meie 28.02.2025 nr 2-3/298
ENMAK 2035 KSH kooskõlastamine
märkustega
Austatud Jaanus Uiga
Kooskõlastame Energiamajanduse arengukava aastani 2035 (ENMAK 2035) keskkonnamõju
strateegilise hindamise (KSH) aruande tingimusel, et allolevad märkused KSH aruande kohta
saavad lahendatud. Lisaks palume täiendada puudujääke ENMAK-i eelnõu mõjude hinnangus.
ENMAK 2035 eelnõu mõjusid on hinnatud nii eelnõu mõjude hindamise kontrollküsimuste baasil,
kui ka KSH metoodikast lähtudes ning avaldatud on kaks dokumenti. Kuna sisuliselt on mõlema
dokumendi eesmärk ENMAK 2035 mõjusid hinnata, siis vaatasime neid dokumente koos ning
püüdsime küsimustele vastuseid leida kõikidest Kliimaministeeriumi kodulehel avaldatud
ENMAK 2035-ga seotud failidest.
Tulenevalt KeHJS § 40 lg 4 p 6 ja p 8 soovitame KSH aruannet täiendada eeldatavate
mõjudega inimeste sotsiaalsetele vajadustele ja kirjeldada negatiivsete mõjude
leevendamiseks kavandatud meetmeid. Nii ENMAK 2035-s, selle lisades, kui KSH
aruandes on korduvalt mainitud sotsiaalsete mõjude märksõna, kuid kahjuks puudub selge
sõnum, milline mõju allpool mainitud tarbijagruppidele võib tekkida ning milliseid
leevendusmeetmeid on ENMAK 2035-s planeeritud. Mainiti küll põlevkivipiirkonda,
aktiivsete tarbijate energiakogukondi ja sotsiaalset kliimafondi, aga need on eraldiseisvad
asjad. KSH aruandes on leheküljel 24 viidatud, et Euroopa Komisjon on 2023. aastal
sotsiaalmajanduslike mõjude puudumist õiglase ülemineku kontekstis Eestile ette heitnud.
Hiljuti seoses automaksuga tekkinud probleemid puuetega inimeste ja suurperede transpordi
ligipääsetavusele süvendavad muret, kuidas ENMAK 2035 elluviimine tarbijaid mõjutab ja
kas kavandatavad muudatused sisaldavad sama arengukava raames kõiki vajalikke
leevendusmeetmeid. Oleks vaja teada, kuidas mõjutavad kavandatud tegevused
energiavaesusriskis leibkondi. Soovitame käsitleda tarbijaid, kel võib olla igapäevastest
vajadustest või amortiseerunud eluasemest tulenev suurem energiavajadus, nt puuetega
inimesed, lastega pered, ja samal ajal keskmisest väiksem sissetulek, kel ei ole alati võimalik
valida energiasäästlikumaid lahendusi.
Palume lähtuvalt kontrollküsimustikust ENMAK 2035 sotsiaalsete mõjude analüüsi
täiendada. ENMAK 2035 mõjude analüüsi lisas 1 on läbitud mõjude määratlemise
2 (3)
kontrollküsimustik, kuid sotsiaalsete mõjude ridadelt, mis käsitlevad mõju soolisele
võrdõiguslikkusele, võrdsetele võimalustele ja inimeste õigustele, leiab lakoonilise ja
põhjendamata väite, et „otsene või kaudne mõju valdkonnale puudub“.
Riskide maandamiseks peab arengukava raames ette nägema ka leevendusmeetmed,
isegi kui loodetakse, et neid hiljem rakendada pole vaja. ENMAK 2035 tulemusel võiks
elektrihind madalamaks muutuda ja energiavaesus väheneda, aga seda ei saa garanteerida.
Leevendusmeetmed peaksid olema seotud konkreetse arengukava ja eelarvega, et oleks
garanteeritud paralleelne elluviimine ja sõltumatus muudest poliitikatest. Ajutistele muu
eesmärgiga välisvahenditele või eraldi eelarvega sotsiaaltoetustele viitamine ei pruugi olla
kindel ega jätkusuutlik.
KSH aruandes puudub ENMAK 2035 mõju hindamine piirkondade jätkusuutlikule
arengule lähtudes nende asukohalistest, demograafilistest, majandusstruktuuri ja
ajaloolis-kultuurilistest iseärasustest. Nendime, et see aspekt väljub KSH vaatlusalast, kuid
sellega arvestamine on möödapääsmatu ENMAK 2035 rakendamisel. Oluline on
ENMAK 2035 elluviimise mõju analüüs majandustegevusele maapiirkondades, mis loob
eeldusi majanduslike ja sotsiaalsete mõjueesmärkide saavutamiseks keskuste tagamaal (vt
Mõjude hindamise metoodika. Justiitsministeerium ja Riigikantselei 2021).
Peame KSH aruandes põhjalikku mõjude hindamist oluliseks planeeringute ja lubade
menetluste kiirendamisel. Mõjude väljatoomine ja leevendavate meetmete kirjeldamine
lihtsustab järgnevates etappides mõjude hindamise lähteülesannete koostamist, annab
võimaluse arvestada juba teadaoleva ruumiandmestikuga ning tagab läbipaistvuse, et
hindamise vajaduse ulatus ei oleks töö tellijale üllatuseks. Samuti võimaldab see
ENMAK 2035 enda kontekstis kujundada tegevussuundi, mis aitaksid kiirendada
taastuvenergiale üleminekut, sh läbi teatud aspektide, nagu nt lindude ränne, riigiüleste
mahukamate ja ruumiliselt seostatud keskkonnamõjude eelhindamise korraldamise ning
vähendaksid konkreetse projekti elluviimiseks vajaliku hindamise mahtu.
Sellest tulenevalt palume KSH-s täiendavalt käsitleda järgmist:
- ENMAK 2035 elluviimise seosed ja mõju rohevõrgustiku toimimisele (PlanS § 6 p 17).
Muuhulgas võib elektrituulikute rajamisega kaasneda metsamaa raadamine olulises
ulatuses, millest tuleneb metsadele kui elupaigale, nende sotsiaalsetele ja kultuurilistele
väärtustele ning rohevõrgustiku toimivusele palju suurem mõju kui aruande lk 31 viidatud
trassikoridoride hooldus. Käsitlemata on ENMAK 2035 elluviimise võimalike mõjude
hindamine EN Looduse taastamise määruse (2024) rakendamise kontekstis, samuti mõju
maahõivele ja mullale.
- Sisuliselt ei ole hinnatud mõju maastikuväärtustele, sh puudub väärtuslike maastike,
muinsuskaitsealade ja vaadete käsitlus. Selliste mõjude hindamise ulatus on sätestatud
KeHJS § 40 lg 4 p 6.
- Puuduvad leevendavad meetmed, kuidas ning milliste võtete ja vahenditega oleks
rohevõrgustiku tugialadele ja rohekoridoridele avalduva ebasoodsa mõju ilmnemist
võimalik ära hoida ning vähendada läbi keskkonnaaspektide arvestamise edasistes
planeeringutes ja projektides.
Lisaks kordame üle juhtkomisjoni liikme 9. detsembri 2024 saadetud kirjas toodud tagasiside
ENMAK 2035 eelnõule ja muude mõjude hindamisele:
- ENMAK 2035 üldeesmärk peab selgelt väljendama, et energiamajandus soodustab
majanduse konkurentsivõime kasvu. Praegune eesmärk suunab
„kindlale“ energiamajandusele, mis jääb terminina ebaselgeks, ning kliimapoliitika
kooskõlale, mis eesmärgina jääb ebaselgeks, kuna erinevate riigi strateegiate vahel peab
3 (3)
olema kooskõla igal juhul. Veelgi enam, eelneva lõigu põhjal võiks järeldada, et tegemist on
ühe ja sama sisuga, kuna „kindla energiavarustuse tagamiseks kliimaneutraalse
energiatootmisega“ korral viidatakse vaid KHG heite vähendamisele ja selle saavutamiseks
olulistele tegevustele. Samas tekitab Eesti ühiskonnas enim muret just Eesti
majandusolukord ja julgeolek. Seetõttu pakume üldeesmärgi sõnastust: „Eesti
energiamajandus kasvatab majanduse konkurentsivõimet ja soodustab
kliimapoliitiliste eesmärkide täitmist.“.
- Samuti vajab tööd alaeesmärkide saavutamise tervikliku lähenemise kujundamine.
Hetkel on alaeesmärkide all välja toodud küll häid lähenemisi, aga ei selgu, kuidas need
moodustavad terviku, aidates alaeesmärgi täitmiseni jõuda.
- ENMAK mõjude hindamise aruandes on majanduslikud mõjud ja mõju riigieelarvele
hinnatud äärmiselt pealiskaudselt. Täiesti puudub hinnang mõju ulatusele ja üldiselt
puudub hinnang erinevate eesmärkide täitmiseks kavandatud meetmete võimalikkusele,
omavahelistele seostele, sh energia lõpphinna kujunemisel, ja sellest lähtuvalt võimalikud
mõjud erinevates stsenaariumites. Mh ka tööjõuturu osas ei selgu, milline mõju on näiteks
põlevkivisektori töötajatele - millises ajakavas/mahus seoses plaanitud muudatustega
põlevkivisektori tööjõuvajadus muutub ja ümberõpet/tuge vajatakse. ÕÜF meetmed on kuni
aastani 2029.
Küll tunnustame ENMAK 2035 meeskonda ligipääsetavuse edendamise eest
Kliimaministeeriumis. Info ligipääsetavuse küsimuses vastati kooskõlastustabelis MKM
eelnevale kommentaarile, et eelnõu vormistatakse ligipääsetavas formaadis – selle üle saab
rõõmustada. Näeme, et ENMAK koostajad otsivad aktiivselt võimalusi ligipääsetavuse
edendamiseks oma töö raames ja soovivad, et olulise valdkonna info jõuaks kõikide inimesteni.
Palume tagada ligipääsetavus ka ENMAK-i rakendamise käigus. Soovime vastust, kas ning
kui jah, siis kuidas kavandatavad tegevused mõjutavad tarbijatele vajaliku energiavaldkonna info
ligipääsetavust puuetega inimestele, noortele, eakatele või eesti keelt mitte rääkivatele inimestele.
Eriti just hinnatundlikele tarbijatele on oluline saada selge info, et teha muutunud olukorras
soodsaimaid valikuid. Kui ENMAK-i rakendamise käigus toetatakse, luuakse või uuendatakse
tarbijatele mõeldud infosüsteeme, veebilehti, äppe, siis need peavad olema ligipääsetavad.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Ahti Kuningas
kantsler
Kristel Järve
+372 639 7619 [email protected]
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|