Taotlus

Lisa 1. Töödeldavate isikuandmete koosseis ja allikad

Üldine selgitus andmevajaduse osas

Analüüsi fookuses on tööturumeetmed, mis on suunatud töötavatele inimestele töötuse ennetamiseks.

Valdavalt on analüüsitavate teenuste sihtrühmaks inimesed vanuses 16 kuni pensioniiga (v.a

kvalifikatsiooni saamise toetamine ja tööandja koolitustoetus, kus vanuselist piirangut ei ole). Selleks,

et hinnata meetmete potentsiaalse sihtrühma suurust, sihtrühmade asjakohasust ja meetme kasutajate

osakaalu sihtrühmast ning et teenuste mõjuhindamisel oleks võimalik moodustada teenusel osalenud

(osalusgrupp) töötavate inimeste kõrvale võrdlusgruppi sarnaste tunnustega teenusel mitteosalenud

töötavatest inimestest, on vajalik hõlmata analüüsi kõikide tööealiste inimeste andmed ja nende

tööturukäitumist iseloomustavad ja mõjutavad tunnused. Samuti on erinevate taustatunnuste hõlmamine

vajalik selleks, et saada teada, milline on teenuste mõju erinevatele sotsiaal-demograafilistele

gruppidele, et seeläbi vajadusel muuta teenuste praegust disaini ja tingimusi. Väljavõtet erinevatest

andmekogudest piiratakse analüüsi jaoks oluliste tunnustega, analüüsi hõlmatava ajahorisondiga ning

isikute sünniaasta järgi.

Järgnevalt on välja toodud andmekogude kaupa, millised andmed, sh isikuandmed, analüüsi soovitakse

hõlmata.

1. Töötukassa andmekogu andmed töötust ennetavatel teenustel osalemise kohta

Märkus: Need andmed edastab Eesti Töötukassa krüpteeritult uuringu läbiviimiseks ühekordselt Eesti

Statistikaametile (edaspidi ESA).

Periood: Ajavahemikul 01.05.2017 kuni 31.12.2024 osutatud teenused.

Põhjendus: Uuringu eesmärgiks on hinnata töötust ennetavate meetmete mõju, seega on vajalik kasutada

selleks teenusel osalenud inimeste andmeid ja osutatud teenustega seotud tunnuseid. Teenusel osalenud

isikuid iseloomustavad taustatunnused (näiteks sugu, vanus, elukoht jt) on vajalikud selleks, et teenuste

mõjuhindamisel võrrelda omavahel sarnaseid teenusel osalenud ja mitteosalenud inimesi ning

analüüsida, kuidas erineb teenuse mõju erinevate sotsiaal-demograafiliste gruppide lõikes. Kuigi nii

osalus- kui võrdlusgruppi kuuluvaid isikuid iseloomustavaid taustatunnuseid on esmajärjekorras

kavandatud kasutada teistest andmekogudest (et oleks sama allikas kõigi isikute kohta), siis teenusel

osalejate kohta edastatakse olulisemad taustatunnused ka Töötukassa andmekogust, maandamaks riski,

kus teistes andmekogudes võivad andmed olla puudulikud. Kulude andmed on vajalikud meetmete kulu-

tõhususe hindamiseks.

Tunnus Märkus

Teenustel osalenud isikute andmed, mis on läbivalt samad

kõikidel (allpool eraldi loetletud) teenustel osalenud

inimeste kohta:

Isikukood Töötukassa edastab ESA-le

isikukoodi. Isikukood

pseudonüümitakse ESA-s enne

volitatud töötlejale (Tartu Ülikool)

andmete kasutada andmist.

Isiku sünniaasta Vajalik vanuse arvutamiseks

Isiku sugu

Isiku elukoha maakond

Peamine suhtluskeel

Haridustase teenuse saamise hetkel

Teenus koolitustoetus tööandjale:

Avalduse identifikaator

Töötaja amet toetust taotlenud tööandja juures Vajalik selleks, et analüüsida, kas

koolitust saanud inimene on hiljem

jätkanud töötamist samal ametikohal.

Koolituse alguskuupäev

Koolituse lõppkuupäev (algselt ettenähtud

lõppkuupäev)

Koolituse katkestamise kuupäev

Koolituse tegelik lõppkuupäev

Koolituse valdkond

Koolituse õppesuund

Koolituse õppekavarühm

Koolituse eriala

Koolituse planeeritud maht tundides

Koolitustoetust taotlenud asutuse (isiku tööandja)

registrikood

Töötukassa edastab ESA-le

äriregistrikoodi. Äriregistrikood

pseudonüümitakse ESA-s enne

volitatud töötlejale (Tartu Ülikool)

andmete kasutada andmist.

Vajalik selleks, et analüüsida, kas

koolitust saanud inimene on hiljem

jätkanud töötamist sama tööandja

juures.

Koolitustoetust taotlenud asutuse tegevusala

(EMTAK tegevuskood)

Olukord, mille raames tööandja oma töötajatele

koolitustoetust taotles:

1) värvata ja välja õpetada töötajaid valdkonna

põhikutsealale, kus on töötajaid enim vaja;

2) koolitada töötajaid muutuste olukorras;

3) arendada töötajate eesti keele oskust;

4) arendada töötajate info- ja

kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) oskusi.

Hüvitatud summa (eurod)

Teenus kvalifikatsiooni saamise toetamine töötavatele

inimestele:

Avalduse identifikaator

Tööturukoolituse id, millega kvalifikatsiooni saamise

toetus on seotud

Kvalifikatsiooni saamise toetust saab

taotleda juhul kui inimene on

varasemalt läbinud töötukassa poolt

rahastatava koolituse.

Kvalifikatsiooni saamise toetuse otsuse kinnitamise

kuupäev

Eksami sooritamise kuupäev

Kvalifikatsiooni tüüp (kutsetunnistus, juhiluba vms)

Hüvitatud summa (eurod)

Teenus tööturukoolitus koolituskaardiga töötavatele

inimestele:

Koolituse identifikaator

0/1 tunnus, mis näitab kas isik on ilma eri- või

kutsehariduseta

Teenuse saamise üks tingimus.

0/1 tunnus, mis näitab kas isik on puuduliku eesti keele

oskusega

Teenuse saamise üks tingimus.

0/1 tunnus, mis näitab kas isikul on töötamist

takistavad terviseprobleemid

Teenuse saamise üks tingimus.

0/1 tunnus, mis näitab kas isik on üle 50-aastane Teenuse saamise üks tingimus.

0/1 tunnus, mis näitab kas isik on põlevkivisektori

töötaja

Teenuse saamise üks tingimus.

Koolitusplaani hindamise kuupäev

Koolituse alguskuupäev

Koolituse lõppkuupäev (algselt ettenähtud

lõppkuupäev)

Koolituse katkestamise kuupäev

Koolituse tegelik lõppkuupäev

Teenuse tulemus (lõpetas, katkestas jt)

Koolituse õppevaldkond

Koolituse õppesuund

Koolituse õppekavarühm

Koolituse eriala

Koolituse auditoorse ja praktilise töö maht tundides

Koolituse kulu (eurod)

Teenus tasemeõppes osalemise toetus töötavatele

inimestele:

Avalduse identifikaator

0/1 tunnus, mis näitab kas isikul puudub

kutse- või kõrgharidus ning põhi- või keskhariduse

lõpust on möödas vähemalt 5 aastat või põhiharidus

omandatud mittestatsionaarselt või keskharidus

omandatud mittestatsionaarselt ja põhihariduse

omandamisest on möödunud 8 aastat

Teenuse saamise üks tingimus.

0/1 tunnus, mis näitab, kas erihariduse omandamisest

on möödas vähemalt 15 aastat

Teenuse saamise üks tingimus.

0/1 tunnus, mis näitab, kas inimene ei saa tervise tõttu

senisel töökohal töötamist jätkata

Teenuse saamise üks tingimus.

0/1, mis näitab, kas inimene on põlevkivisektori

töötaja

Teenuse saamise üks tingimus.

Avalduse esitamise kuupäev

Tasemeõppe toetuse arvestamise alguskuupäev

Tasemeõppe toetuse arvestamise esialgne planeeritud

lõppkuupäev

Toetuse arvestamise katkestamise kuupäev

Toetuse arvestamise tegelik lõppkuupäev

Õppimise alguskuupäev

Õppimise lõppkuupäev

Õppimise staatus (katkestatud, omandatud, kestavad)

Õppetaseme nimetus

Õppevaldkond

Õppesuund

Õppekavarühm

Õppekava

Õppekava kestus aastates ja kuudes

Makstud toetuse summa (eurod)

2. Töötukassa andmekogu andmed registreeritud töötuse perioodide kohta

Märkus: Need andmed on Eesti Statistikaametil olemas. Eesti Töötukassa edastab neid regulaarselt

Statistikaametile Riikliku statistika seaduse alusel. Selle uuringu raames neid andmeid uuesti ei saadeta.

Periood: Ajavahemikul 01.01.2014 kuni 31.12.2024 töötuna arvel olnud inimesed.

Põhjendus: Registreeritud töötuse perioodide andmed on vajalikud selleks, et kirjeldada inimeste

tööturukäitumist. Nende andmete alusel saab teenuste mõju hindamisel omavahel võrrelda sarnase

tööturukäitumisega inimesi.

Tunnus Märkus

Registreeritud töötuse seisundi perioodi identifikaator

Pseudonümiseeritud isikukood Töötukassa poolt ESA-le juba varasemalt

isikustatud kujul (isikukoodidega) saadetud

andmed pseudonümiseeritakse ESA-s enne

volitatud töötlejale (Tartu Ülikool)

planeeritava uuringu raames kasutada

andmist.

Registreeritud töötu seisundi alguskuupäev

Registreeritud töötu seisundi lõppkuupäev

3. Töötukassa andmekogu andmed osalise või puuduva töövõimega isikute töövõime

perioodide ja ulatuse kohta

Märkus: Andmed on Eesti Statistikaametis olemas. Eesti Töötukassa edastab neid regulaarselt

Statistikaametile Riikliku statistika seaduse alusel. Selle uuringu raames neid andmeid uuesti ei saadeta.

Periood: Ajavahemikul 01.01.2017 kuni 31.12.2024 kehtinud töövõime hinnangu perioodid.

Põhjendus: Töövõime hinnangu andmed on vajalikud selleks, et teenuste mõju hindamisel võrrelda

omavahel sarnase töövõimega inimesi, sest inimeste tööturu käitumine on mõjutatud nende töövõime

ulatusest. Samuti võimaldavad need andmed analüüsida, kas teenuste mõju on erinev erineva töövõime

ulatusega inimestele.

Tunnus Märkus

Töövõime hindamise otsuse identifikaator

Pseudonümiseeritud isikukood Töötukassa poolt ESA-le juba varasemalt

isikustatud kujul (isikukoodidega) saadetud

andmed pseudonümiseeritakse ESA-s enne

volitatud töötlejale (Tartu Ülikool)

planeeritava uuringu raames kasutada

andmist.

Töövõime hinnangu alguskuupäev

Töövõime hinnangu tegelik lõppkuupäev

Töövõime hinnangu ulatus

4. Maksu- ja Tolliameti tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonide (TSD) Lisa 1 ja Lisa 2

andmed

Märkus: Andmed on Eesti Statistikaametis olemas. Selle uuringu raames neid andmeid uuesti ei

edastata.

Periood: Väljamaksed, mis on makstud perioodil 01.01.2014 kuni väljavõtte tegemise hetk (viimane

seis). Hõlmatakse inimesed sünniaastatega 1952 – 2008. Andmed on piiratud sünniaasta alusel lähtudes

teenustel osalenud inimeste vanusest.

Põhjendus: Andmed on vajalikud selleks, et hinnata analüüsitavate teenuste mõju töötasu suurusele ning

selle alusel koostada ka teenuste kulutõhususe analüüs. Samuti on need andmed vajalikud sarnase

sissetulekuga inimeste võrdlemisel teenuste mõjuhindamisel ning koolituskaardiga tööturukoolituse

sihtrühma tingimuste arvestamisel.

Tunnus Märkus

Pseudonümiseeritud isikukood ESA-s juba olemasolevad isikukoodiga andmed

pseudonümiseeritakse ESA-s enne volitatud

töötlejale (Tartu Ülikool) planeeritava uuringu

raames kasutada andmist.

Pseudonümiseeritud tööandja registrikood; sh FIE

kood, kui FIE on tööandja

ESA-s juba olemasolevad tööandja

registrikoodiga andmed pseudonümiseeritakse

ESA-s enne volitatud töötlejale (Tartu Ülikool)

planeeritava uuringu raames kasutada andmist.

Tulu liik

Väljamakse summa (eurod)

Tulumaksu summa (eurod)

Sotsiaalmaksu summa (eurod)

Tööandja töötuskindlustusmakse summa (eurod)

Töötaja töötuskindlustusmakse summa (eurod)

Töötamise koormus Kuni aastani 2019

Tasu maksmise aasta ja kuu

0/1 tunnus, mis näitab, kas tasu saanud isikul on

Eesti isikukood

Isiku (töövõtja) sugu

Isiku (töövõtja) sünniaeg aasta täpsusega

5. Töötamise registri andmed

Märkus: Andmed on Statistikaametis olemas. Selle uuringu raames neid andmeid uuesti ei edastata.

Periood: Töösuhted, mille kestus jääb vahemikku 01.01.2014 kuni väljavõtte tegemise hetk. Hõlmatakse

inimesed sünniaastatega 1952 – 2008. Andmed on piiratud sünniaasta alusel lähtudes teenustel osalenud

inimeste vanusest.

Põhjendus: Töötamise andmed on vajalikud, et hinnata analüüsitavate teenuste mõju töötamisele. Nende

abil on võimalik kirjeldada ka inimeste varasemat tööturukäitumist ning mõjuhindamisel võrrelda

omavahel sarnase varasema tööturukäitumisega inimesi.

Tunnus Märkus

Töötamise kirje identifikaator

Pseudonümiseeritud isikukood ESA-s juba olemasolevad isikukoodiga andmed

pseudonümiseeritakse ESA-s enne volitatud

töötlejale (Tartu Ülikool) planeeritava uuringu

raames kasutada andmist.

Pseudonümiseeritud tööandja registrikood; sh

FIE kood, kui FIE on tööandja

ESA-s juba olemasolevad registrikoodiga

andmed pseudonümiseeritakse ESA-s enne

volitatud töötlejale (Tartu Ülikool) planeeritava

uuringu raames kasutada andmist.

Pseudonümiseeritud väljamakse tegija

registrikood

ESA-s juba olemasolevad registrikoodiga

andmed pseudonümiseeritakse ESA-s enne

volitatud töötlejale (Tartu Ülikool) planeeritava

uuringu raames kasutada andmist.

Pseudonümiseeritud asutuse registrikood, millele

tööandja allub

ESA-s juba olemasolevad registrikoodiga

andmed pseudonümiseeritakse ESA-s enne

volitatud töötlejale (Tartu Ülikool) planeeritava

uuringu raames kasutada andmist.

Töötamise liik

Töösuhte alguskuupäev

Töösuhte lõppkuupäev

Töölepingu lõpetamise alus

Töötaja koormus Alates aastast 2019

Amet (kood)

Töölepingu peatamise alguskuupäev Eraldi andmestikuna, mida identifitseerib

töötamise kirje identifikaator.

Töölepingu peatamise lõppkuupäev Eraldi andmestikuna, mida identifitseerib

töötamise kirje identifikaator.

Töölepingu peatamise põhjus Eraldi andmestikuna, mida identifitseerib

töötamise kirje identifikaator.

Töökoha asukoha maakond

Isiku (töövõtja) sugu

Isiku (töövõtja) sünniaeg aasta täpsusega

Kande algversioon

Kande lõppversioon

Versiooni kehtivuse algus

Versiooni kehtivuse lõpp

Kande muutmise kuupäev

Kande oleku kood

6. Rahvastiku statistilise registri andmed

Märkus: Andmed on Statistikaametis olemas. Selle uuringu raames neid andmeid uuesti ei edastata.

Periood: 01.2017 – 01.2024, iga aasta alguse seisuga. Hõlmatakse isikud sünniaastatega 1952 – 2008.

Andmed on piiratud sünniaasta alusel lähtudes teenustel osalenud inimeste vanusest.

Põhjendus: Rahvastiku statistilise registri andmete kombineerimisel teiste registrite andmetega on

võimalik määrata töötust ennetavate teenuste sihtrühma suurust ja analüüsida kui suur osa sihtrühmast

teenuseid kasutab. Lisaks on vaja registri andmeid kasutada selleks, et teenuste mõjuhindamisel

arvestada nii osalus- kui võrdlusgrupi puhul olulisi tööturukäitumist mõjutada võivaid tegureid, võrrelda

omavahel sarnaste tunnustega inimesi (sobitamine) ning hinnata meetmete mõju erinevate sotsiaal-

demograafiliste tunnuste lõikes.

Tunnus Märkus

Pseudonümiseeritud isikukood

ESA-s juba olemasolevad isikukoodiga andmed

pseudonümiseeritakse ESA-s enne volitatud

töötlejale (Tartu Ülikool) planeeritava uuringu

raames kasutada andmist.

Aasta, mille kohta andmed käivad.

Sugu

Isiku sünniaasta Vajalik vanuse arvutamiseks

Isiku surmaaasta ja kuu

Emakeel

Elukoha maakond

Isiku kõrgeim haridustase vastavalt

klassifikaatorile ISCED2011.

Isiku elukoha linnalisus.

Isiku viimase riiki saabumise aasta, kui ta on

elanud välismaal.

Paiknemisindeksiga arvutatud elukoha asukoht

maakonna täpsusega 2021. aasta lõpus kehtinud

haldusjaotuse järgi (kood; nimetus)

7. Sissetulekute andmed

Märkus: Andmed on Statistikaametis olemas. Selle uuringu raames neid andmeid uuesti ei edastata.

Andmed, mida planeeritava analüüsi raames kasutada soovitakse pärinevad Maksu- ja Tolliameti tulu-

ja sotsiaalmaksu deklaratsioonidelt ja füüsiliste isikute tuludeklaratsioonidelt, mis on koondatud Eesti

Statistikaametis sissetulekute andmebaasi. Andmed on käesoleva Lisa 1 punktis 4 loetletud andmetele

lisaks vajalikud sellepärast, et kuised tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonide andmed ei hõlma kõiki

tululiike ja kõiki isikuid.

Periood: 2017. – 2023. aasta sissetulekud. Hõlmatakse isikud sünniaastatega 1952 - 2008. Andmed on

piiratud sünniaasta alusel lähtudes teenustel osalenud inimeste vanusest.

Põhjendus: Sissetulekute andmed on vajalikud, et hinnata inimeste ettevõtlustulu ja omanditulu, mis

võivad mõjutada inimeste palgatöö motivatsiooni ja tööturukäitumist. Samuti on need olulised selleks,

et teenuste mõjuhindamisel võrrelda omavahel sarnase sissetulekuprofiiliga teenusel osalenud ja

mitteosalenud inimesi (sobitamine).

Tunnus Märkus

Pseudonümiseeritud isikukood ESA-s juba olemasolevad isikukoodiga

andmed pseudonümiseeritakse ESA-s enne

volitatud töötlejale (Tartu Ülikool)

planeeritava uuringu raames kasutada

andmist.

Sissetuleku saamise aeg (aasta)

Hõlmatakse järgnevad sissetulekute liigid:

Üksikettevõtja tulu Eestis

Üksikettevõtja tulu välismaal – brutosumma

Dividendid – brutosumma

Kasum kapitaliinvesteeringutelt –

brutosumma

Intressi tulu – brutosumma

Tasu loomingulise tegevuse eest välismaal –

brutosumma

Tasu loomingulise tegevuse eest Eestis –

brutosumma

Renditulu Eestis – brutosumma

Renditulu välismaa – brutosumma

Renditulu – brutosumma

Palgatöö – brutosumma (MTA) Eestist

Palgatöö – brutosumma (MTA) Välismaalt

Palgatöö – brutosumma

Mitmel kalendrikuul sai rahalist palgatulu

8. Eesti Hariduse Infosüsteem EHIS

Märkus: Andmed on Statistikaametis olemas. Selle uuringu raames neid andmeid uuesti ei edastata.

Periood: 2005 – 2024. Üld-, kõrg- ja kutsehariduse andmed. Hõlmatakse isikud sünniaastatega 1952 -

2008. Andmed on piiratud sünniaasta alusel lähtudes teenustel osalenud inimeste vanusest.

Põhjendus: Hariduse andmed on vajalikud, et hinnata analüüsitavate meetme sihtrühma suurust, sest

teatud teenustel (töötavatele inimestele koolituskaardiga tööturukoolituse osutamisel; tasemeõppes

osalemise toetuse saamisel) on omandatud haridustase, hariduse omandamise aeg ja vorm teenuse

saamise tingimuseks. Lisaks on hariduse andmed vajalikud selleks, et teenuse mõjuhindamisel võrrelda

omavahel sarnase haridustaseme ja haridusvaldkonnaga teenust saanud ja võrdlusgruppi kuuluvaid

inimesi (sobitamine) ja analüüsida teenuse mõju erinevate haridustasemete lõikes.

Tunnus Märkus

Psuedonümiseeritud isikukood ESA-s juba olemasolevad isikukoodiga andmed

pseudonümiseeritakse ESA-s enne volitatud

töötlejale (Tartu Ülikool) planeeritava uuringu

raames kasutada andmist.

Õpingute haridustase

Õppekavarühm

Õppesuund

Õppevaldkond

Õppevorm

Õpingutele sisseastumise aeg (alustamise aeg)

Õpingute lõpetamise aeg

Õpingute katkestamise aeg

Akadeemilise puhkuse alguse aeg

Akadeemilise puhkuse lõppemise aeg

9. Majandusüksuste statistiline register

Märkus: Andmed on Statistikaametis olemas. Selle uuringu raames neid andmeid uuesti ei edastata.

Majandusüksuste statistilisest registrist analüüsi hõlmatavad tunnused ei sisalda isikuandmeid.

Periood: 2014 – 2025, iga aasta alguse seisuga.

Põhjendus: Majandusüksuste andmed on vajalikud selleks, et: a) analüüsida, millise profiiliga tööandjad

on kasutanud tööandjatele suunatud koolitustoetuse teenust; b) saada kirjeldavat taustainfot isiku

tööandja tegevusvaldkonna, suuruse j.t iseloomustavate tunnuste kohta ja teenuste mõjuhindamisel

võrrelda omavahel sarnaste tööandjate juures töötavaid inimesi (sobitamine).

Tunnus Märkus

Pseudonümiseeritud registrikood ESA-s juba olemasolevad registrikoodiga

andmed pseudonümiseeritakse ESA-s enne

volitatud töötlejale (Tartu Ülikool) planeeritava

uuringu raames kasutada andmist.

Ettevõtte loomise aasta

Ettevõtte tegevuse lõppemise aasta

Omaniku liik

Õiguslik vorm

Tegevusala (EMTAK)

Töötajate arv

10. Äriregistri andmed (juriidiliste isikutega (sh FIE-d) seotud isikud)

Märkus: Andmed on Statistikaametis olemas. Selle uuringu raames neid andmeid uuesti ei edastata.

Andmed hõlmavad äriregistris registreeritud juriidiliste isikutega seotud isikute andmeid, mis on

avalikult kättesaadavad.

Periood: Ajavahemikul 01.01.2014 kuni väljavõtte tegemise hetk kehtinud seosed juriidiliste isikutega.

Põhjendus: Andmed on vajalikud, et analüüsida inimeste hõivatust ettevõtluses. Kuivõrd töötamise

registri andmed ei võimalda (kõikselt) analüüsida seda, kas inimene on hõivatud ettevõtluses, siis on

vajalik hõlmata ka äriregistri andmeid, mis annavad infot selle kohta, kas teenustel osalenud ja

võrdlusgruppi kuuluvad inimesed on seotud mõne ettevõttega ja läbi millise rolli.

Tunnus Märkus

Pseudonümiseeritud registrikood ESA-s juba olemasolevad registrikoodiga

andmed pseudonümiseeritakse ESA-s enne

volitatud töötlejale (Tartu Ülikool) planeeritava

uuringu raames kasutada andmist.

Pseudonümiseeritud isikukood ESA-s juba olemasolevad isikukoodiga andmed

pseudonümiseeritakse ESA-s enne volitatud

töötlejale (Tartu Ülikool) planeeritava uuringu

raames kasutada andmist.

Roll Rolli nimetus, läbi mille isik on juriidilise isikuga

seotud.

Rolli alguskuupäev

Rolli lõppkuupäev

11. Ettevõtete majandusaasta aruannete andmed

Märkus: Andmed on Statistikaametis olemas. Selle uuringu raames neid andmeid uuesti ei edastata.

Majandusaasta aruannete andmed ei sisalda isikuandmeid.

Periood: 2014. – 2023. majandusaasta aruannete andmed.

Põhjendus: Majandusaasta aruande andmed on vajalikud selleks, et hinnata majandusnäitajate põhjal,

kas ja kui aktiivselt tegutsev on ettevõte, millega on seotud teenust saanud ja võrdlusgruppi kuuluvad

isikud ning teenust kasutanud tööandjad.

Tunnus Märkus

Pseudonümiseeritud registrikood ESA-s juba olemasolevad registrikoodiga

andmed pseudonümiseeritakse ESA-s enne

volitatud töötlejale (Tartu Ülikool) planeeritava

uuringu raames kasutada andmist.

Majandusaasta aruande periood

Majandusaasta aruannete väljad:

Tulud kokku

Müügitulu

Kulud kokku

Kasum (kahjum)/tulem

Andmekaitse Inspektsioon

Tatari 39

Tallinn 10134

_____________________ (taotluse esitaja)

TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS

Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) paragrahvis 6 sätestatust palun kooskõlastada

Uuringu pealkiri Eesti Töötukassa töötust ennetavate teenuste mõjude hindamine

Kas poliitika kujundamise uuring (IKS § 6 lg 5)

või

Jah

uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid ja puudub valdkondlik

eetikakomitee (IKS § 6 lg 4)

-

(uuring hõlmab eriliigilisi

isikuandmeid, valdkondlik

eetikakomitee on olemas) Palume eelmise kahe lahtri puhul valida üks vastavalt õiguslikule alusele, v.a olukorras, kui poliitika kujundamise uuringu puhul

puudub valdkondlik eetikakomitee. Kui poliitika kujundamise uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, siis täita ka

eetikakomitee otsuse lahter.

Kas isikuandmete töötleja on määranud

andmekaitsespetsialisti (sh tema nimi ja kontaktandmed)?

Jah

Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi

andmekaitsespetsialisti kontakt:

[email protected]

Eesti Töötukassa

andmekaitsespetsialisti kontakt:

Katrin Uuetalu

[email protected]

Kas on olemas eetikakomitee otsus1? Kooskõlastuse olemasolul lisada see taotlusele.

Taotlus esitatakse samaaegselt

sotsiaalteaduslike

rakendusuuringute

eetikakomiteele.

Kas osa uuringust toimub andmesubjekti nõusoleku alusel? Kui jah, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning

küsimustik või selle kavand.

Ei

1. Vastutava töötleja üldandmed2

1.1. Vastutava töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post, telefon

Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium 70003158

Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn

1 IKS § 6 lg 4 - kui uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, on vajalik ka eetikakomitee kooskõlastus. 2Vastutav töötleja on uuringu läbiviija (tellija). Juhul, kui vastutav töötleja kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja asutusi, siis on need teised isikud

ja asutused volitatud töötlejad.

Kontaktisik: Anna-Liina Väkram, tööhõive

osakonna nõunik

[email protected]

+372 5911 5470

Eesti Töötukassa

74000085

Lasnamäe 2, 11412 Tallinn

Kontaktisik: Margit Paulus, analüüsiosakonna

juhataja

[email protected]

+372 614 8504

1.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

-

2. Volitatud töötleja üldandmed3

2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja

telefoninumber

Uuringu läbiviija (volitatud töötleja edasi

volitatud töötleja):

Tartu Ülikool

74001073

Ülikooli 18, 50090 Tartu

Kontaktisikud:

Andres Võrk, analüütik

[email protected]

+372 737 6141

Taavi Unt, analüütik

[email protected]

+372 737 6141

Esmane volitatud töötleja on Nortal AS

(10391131; Lõõtsa tn 6, 11415 Tallinn), kelle

kaudu Tartu Ülikool on volitatud töötleja edasi

volitatud töötleja.

Andmetöötlust uuringu raames viib läbi Tartu

Ülikool, Nortal AS andmetöötlust ei tee.

2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

Tartu Ülikool CITIS

Lossi 36, 51003 Tartu

3. Mis on teadusuuringu läbiviimise õiguslik

alus? Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut läbi

viia. Ei piisa viitest IKS § 6-le. Poliitikakujundamise eesmärgil

läbiviidava uuringu puhul tuua välja volitusnorm, millest

nähtub, et asutus on selle valdkonna eest vastutav.

1. Teadus- ja arendustegevuse korralduse

seaduse § 13 lõige 1 punkti 1 kohaselt on

kõigi ministeeriumide ülesandeks oma

valitsemisalale tarviliku teadus- ja

arendustegevuse ning selle finantseerimise

3 Volitatud töötlejate loetelu peab olema ammendav ehk kõik volitatud töötlejad peavad olema nimetatud. Kui taotluse esitaja on volitatud töötleja, peab

taotlusele olema lisatud dokument, kust nähtub, et vastutav töötleja on volitatud töötlejale andnud volituse inspektsioonile taotluse esitamiseks.

Akadeemilise uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- ja

arendustegevuse korralduse seadus või teadus- või

arendusprojekti avamise otsus, leping vms.

korraldamine.

2. Majandus- ja Kommunikatsiooni-

ministeeriumi tegevusvaldkonna piiritleb

Vabariigi Valitsuse seadus, mille § 63 lõike

1 kohaselt kuulub ministeeriumi

valitsemisalasse muuhulgas riigi

majandus-, ettevõtlus-, tööhõive- ja

tööturupoliitika kavandamine ja

elluviimine; töösuhete ja töökeskkonna

korraldamine ning võrdse kohtlemise ja

soolise võrdõiguslikkuse edendamine ja

koordineerimine ning vastavate õigusaktide

eelnõude koostamine.

3. Samu eesmärke kinnitab ka Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi

põhimäärus (Vabariigi Valitsuse 23.10.2002

määrus nr 323, edaspidi põhimäärus).

Põhimääruse § 10 on täpsustatud, et

ministeeriumi tegevuse eesmärgiks on luua

tingimused Eesti majanduse

konkurentsivõime kasvuks ning

tasakaalustatud ja jätku-suutlikuks arenguks

riigi majanduspoliitika väljatöötamise,

elluviimise ja tulemuste hindamise kaudu,

samuti töösuhete ja töökeskkonna

korraldamine ning soolise võrdõiguslikkuse

ja võrdse kohtlemise kavandamine ja

elluviimine.

4. Põhimääruse 3. peatükis on osakondade

põhiülesannete all § 17 punktis 18¹

sätestatud, et tööhõive osakonna

põhiülesanne on tööturupoliitika

kavandamine ja selle elluviimise

korraldamine, et tagada tööealise

elanikkonna suur tööga hõivatus ning

tarviliku tööjõu olemasolu tööandjatele.

Osakonnal on juhtiv roll tööjõu mobiilsuse,

töövõime ja tööhõivevõime arendamisel

ning nende poliitikavaldkondadega seotud

tööturuteenuste, kulutuste, hüvitiste ja

toetuste kujundamisel.

5. Taotluse esitaja lähtub oma töös

isikuandmete kaitse seadusest (edaspidi

IKS) täidesaatvat riigivõimu puudutavatest

õigustest ja kohustustest. Isikuandmete

kaitse seaduse § 6 lõike 5 alusel on

täidesaatval võimul võimalik analüüsida

andmeid poliitika kujundamise eesmärgil.

Teadusuuringuks on ka täidesaatva

riigivõimu analüüsid ja uuringud, mis

tehakse poliitika kujundamise eesmärgil.

6. Eesti Töötukassa osaleb uuringu

läbiviimises töötuskindlustuse seaduse § 23

lg 1 ja lg 2 p 6 ja tööturumeetmete seaduse

§ 5 lg 1 alusel. Töötukassa analüüsib oma

eesmärgi saavutamiseks tööturu olukorda

ning töötukassa tegevuse, sealhulgas

töötuskindlustuse ja rakendatavate

tööturumeetmete ning töövõime hindamise

ja töövõimetoetuse mõju ja tulemuslikkust.

Tööturumeetmete pakkumise korraldab ja

tööturumeetmeid pakub samuti töötukassa.

Tööturuteenused, sh töötust ennetavad

teenused on sätestatud tähtajalistes

tööhõiveprogrammides, mis on kinnitatud

Vabariigi Valitsuse määrustega või ministri

käskkirjadega kinnitatud toetuse andmise

tingimustes.

7. Eesti Töötukassa on volitanud uuringut läbi

viima Nortal AS-i riigihankes „Eesti

Töötukassa andmeteaduslike arendustööde

tellimine“ (viitenumber riigihangete

registris 233416) 13.07.2021 sõlmitud

raamlepingu nr 4-8/21/119 alusel. Nortal

AS-il on 05.08.2021 sõlmitud Tartu

Ülikooliga alltöövõtuleping, mille raames

teostavad Eesti Töötukassa ja Nortal AS

vahel sõlmitud raamlepingu nr 4-8/21/119

alusel tellitavaid töid Tartu Ülikooli

esindajad Andres Võrk ja Taavi Unt.

4. Mis on isikuandmete töötlemise eesmärk? Kirjeldage uuringu eesmärke ja püstitatud hüpoteese, mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete töötlemine. Palume siin punktis

selgitada kogu uuringut, mitte ainult taotluse esemeks olevat osa (näitaks ka nõusoleku alusel toimuvat uuringu osa). Kui osa

uuringust toimub nõusoleku alusel, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand.

Eesti Töötukassa osutab alates 01.05.2017 töötust ennetavaid teenuseid („Tööta ja õpi“ teenused),

mis on suunatud kõrgema töötusriskiga töötavatele inimestele ning mille eesmärgiks on vähendada

inimeste töötuks jäämise tõenäosust ja aidata neil liikuda kõrgema palgaga töökohtadele. Teenused

võimaldavad sihtrühmal osaleda täiend- või ümberõppes, tõendada omandatud kvalifikatsiooni ja

täiendada oskuseid tulenevalt tööandja ja tööturu muutuvatest vajadusest tööandja koolitustoetuse

kaudu.

Tänaseks ligi kaheksa aastat rakendatud töötust ennetavate teenuste kasutus on aasta aastalt

kasvanud ja sellega seoses on kasvanud ka teenuste kulud (2024. aastal osales teenustel ühes kuus

keskmiselt 6,4 tuhat inimest ja teenuste kulud olid 19,4 miljonit eurot). Töötust ennetavate teenuste

kasutamist ja mõju inimeste käekäigule tööturul on alates teenuste ellu kutsumisest hinnatud

lühiajalises ajaraamis (vt Eesti Töötukassa poolt 2020. aastal ja 2022. aastal koostatud analüüsid),

kuid puudub ülevaade teenuste pikemaajalisest mõjust ning teadmine, kas teenused ja nendele

kvalifitseerumiseks seatud tingimused on aidanud täita teenustele seatud eesmärke ning kas

teenustele tehtavad kulud on olnud põhjendatud.

Uuringu eesmärgiks on hinnata, kas töötust ennetavad teenused on suunatud õigele sihtrühmale

(kõrgema töötusriskiga inimesed), milline on teenuste mõju töötavate inimeste töötamise tõenäo-

susele ja töötasule alates teenusel osalemisest ning teenuste kulutõhusus. Uuringus on hõlmatud

järgmised teenused:

 tööturukoolitus koolituskaardiga töötavatele;

 tasemeõppes osalemise toetus töötavatele;

 koolitustoetus tööandjale töötajate värbamiseks;

 koolitustoetus tööandjale muutuste olukorras;

 koolitustoetus tööandjale töötaja eesti keele oskuse arendamiseks;

 koolitustoetus tööandjale info- ja kommunikatsiooni oskuste arendamiseks;

 kvalifikatsiooni saamise toetamine töötavatele.

Uuringuga otsitakse vastust järgmistele küsimustele:

1. Millised on kõrgema töötusriskiga sihtrühmad ja kas tänased töötust ennetavate teenuste siht-

rühmad on asjakohased (ehk kas teenused on suunatud kõrgema töötusriskiga inimestele)?

2. Kui suured on teenuste sihtrühmad ja kui suur osa sihtrühmast on teenuseid kasutanud?

3. Milline on teenuste mõju töötamise tõenäosusele ehk kui suur osa teenuse kasutajatest on pü-

sinud tööhõives (töötanud) pärast teenuse kasutamist võrreldes võrdlusgrupiga?

4. Milline on teenuste mõju töötasule ehk kui suur on teenuse kasutajate brutotöötasu pärast tee-

nuse kasutamist võrreldes võrdlusgrupiga?

5. Kuidas on muutunud teenustel osalejate töötasu võrreldes nende eelneva töötasuga?

6. Milline on teenuste kulutõhusus ehk teenuste osutamisega kaasnevate kulude ja teenuse mõjul

kaasnevate tulude omavaheline suhe?

Analüüs viiakse läbi ja tulemused esitatakse teenuste, teenuse sihtrühmade, peamiste sotsiaal-de-

mograafiliste tunnusete ja (võimalusel) õppekavarühmade lõikes.

Uuringu tulemused on sisendiks töötust ennetavate teenuste võimalikeks muudatusteks (muudatu-

sed teenuste sihtrühmades ja tingimustes), et saavutada paremini teenustele seatud eesmärke.4

5. Selgitage, miks on isikut tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik

uuringu eesmärgi saavutamiseks.

Töötust ennetavate teenuste sihtrühmade asjakohasust ja suurust, teenuste mõju töötavate inimeste

töötamise tõenäosusele ja töötasule pärast teenusel osalemist ning teenuste kulutõhusust on

võimalik hinnata tuginedes riiklike andmekogude andmetele. Analüüsi läbiviimiseks on vajalik

siduda omavahel erinevate andmekogude andmeid indiviidi tasemel ja seetõttu on vajalik isiku

tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine.

Teenuste mõju ja kulutõhususe hindamiseks kasutatakse osalus- ja võrdlusgrupipõhist meetodit,

kus igale teenusel osalenud töötavale inimesele (osalusgrupp) leitakse võrdluseks taustatunnuste

(nt vanus, elukoha maakond, haridustase, keskmine töötasu, töösuhte kestus jm) poolest

võimalikult sarnased töötavad inimesed, kes teenusel ei osalenud (võrdlusgrupp) (ehk teostatakse

statistiline sobitamine). Seega on vaja lisaks teenusel osalenud inimeste andmetele kasutada

analüüsis ka nende töötavate inimeste andmeid, kes ei ole teenusel osalenud, et moodustada

võrdlusgrupp. Analüüsis hinnatakse kahte väljundit: mõju töötamisele ja mõju töötasu suurusele.

Erinevust osalus- ja võrdlusgrupi töötamise tõenäosuses ja töötasus käsitletakse kui teenuse

4 Käesolevas taotluses kirjeldatud uuringu tulemused täiendavad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt

tellitava uuringu „Eesti Töötukassa töötust ennetavate teenuste „Tööta ja õpi“ analüüs“ (riigihangete registri viitenumber

288865) tulemusi. Selguse huvides soovime rõhutada, et tegemist on kahe eraldiseisva uuringuga. Kuigi mõlema uuringu

fookuses on töötust ennetavad meetmed, siis uuringu eesmärgid, uurimisküsimused ja uurimismetoodikad on erinevad.

põhjuslikku mõju inimese tööturunäitajatele. Selleks, et hinnangud teenuse mõjule oleksid

võimalikult täpsed, on oluline kaasata osalus- ja võrdlusgruppi kuuluvate isikute sobitamisel

võimalikult palju taustatunnuseid, mis võivad mõjutada inimeste käitumist ja väljavaateid tööturul.

Neid tunnused on võimalik saada erinevatest andmekogudest ning neid omavahel indiviidi tasandil

kokku viies on võimalik moodustada analüüsiks vajalik andmestik. Oluliste taustatunnuste välja

jätmisel suureneb risk, et saadud mõjuhinnangud võivad olla nihkega ja erinevused osalus- ja

võrdlusgrupi töötamise tõenäosuses ja töötasus võivad olla tingitud mõnest sobitamisse

mittekaasatud tunnusest. Samuti on erinevate taustatunnuste hõlmamine vajalik selleks, et saada

teada, milline on teenuste mõju erinevate sihtrühmadele ja sotsiaal-demograafilistele gruppidele,

et seeläbi vajadusel muuta teenuste praegust disaini ja tingimusi.

Kirjeldatud viisil on töötust ennetavate teenuste mõju Tartu Ülikooli poolt hinnatud ka 2019-2021.

aastal läbiviidud projekti „Masinõppe ja AI toega teenused“ raames, mille tulemused on

kokkuvõtlikult esitatud Eesti Töötukassa poolt 2022. aastal koostatud analüüsis „Töötust ennetavad

teenused: teenuste kasutamine ja mõju käekäigule tööturul“ (vt lk 42). Nimetatud analüüsis hinnati

töötust ennetavate teenuste mõju lühiajalises ajaraamis (mõjuhindamises vaadeldi perioodil

01.05.2017-31.12.2019 töötust ennetavaid teenuseid alustanud inimesi ning hinnati teenuste mõju

töötamisele ja töötasu suurusele 24 kuu jooksul alates teenuse algusest). Planeeritavas uuringus

hinnatakse teenuste mõju pikemas vaates (uuringu keskmes on perioodil 01.05.2017-31.12.2024

töötust ennetavaid teenuseid alustanud inimesed).

Samuti on sihtrühmade suuruse hindamiseks ja sihtrühmade asjakohasuse analüüsiks vajalik

analüüsida ja omavahel ühendada tööealiste inimeste andmeid erinevatest andmekogudest.

Vt täpsemalt ka Lisa 1.

6. Selgitage ülekaaluka huvi olemasolu.

Nii Euroopas laiemalt kui ka Eestis on probleemiks teatud sektorites kvalifitseeritud tööjõu puudus

ja oskuste lõhed, kus töötajate oskused ei vasta täielikult tööturu vajadustele. Need lõhed mõjutavad

negatiivselt töötajate karjäärivõimalusi ja ettevõtete konkurentsivõimet. Kiiresti muutuv tööturg

nõuab paljudelt töötajatelt osalemist täiend- või ümberõppes tööturuga sammu pidamiseks.

Viimastel aastatel on kiirenenud digitaliseerimine ja automatiseerimine suurendanud nõudlust

digioskuste järele, samuti on muutunud olulisemaks kestlikkusega seotud teemad. Tööturul aga

napib nii eelnimetatud kui ka erialaseid oskuseid, eriti sektorites nagu IT, ehitus, tervishoid ja

inseneeria. Selle põhjuseks on sageli hariduse ja tööturuvajaduste mittevastavus – teatud erialadel

ei ole piisavalt lõpetajaid või õpe/koolitus ei vasta tegelikele tööturu vajadustele. Oskuste lõhed ja

kvalifitseeritud tööjõu puudus on eriti suur murekoht madala või aegunud haridusega töötajate seas,

kelle kvalifikatsioon ei vasta tööandjate ootustele, mistõttu on nad toimuvate muutuste valguses

veelgi suuremas töökaotuse ohus. Oluline on tagada neile inimestele vajalike oskuste omandamine

tasemeõppe ja täienduskoolituse kaudu, mis vastavad tööturu vajadustele ja aitavad töötajatel

konkurentsivõimelised püsida.

Viimase rahvaloenduse andmetel (2021) on 25-64 aastaste tööealiste elanike seas 8,5%-l kõrgeim

omandatud haridus põhiharidus, 17,2%-l on omandanud üldkeskharidus ning kutsekeskharidus või

kutseharidus keskhariduse baasilt on 27,9%-l rahvastikust. Kuigi kõrgharidusega elanikkond

moodustab pea 41% tööealisest rahvastikust, ei vasta see sageli muutunud tööturuvajadustele, ning

vajaks tööturuvajadustele vastavat täiend- või ümberõpet tagamaks tööalane konkurentsivõime ja

toetades seeläbi ka majanduse konkurentsivõimet.

Avalik huvi on põhjendatud vajadusega võimalikult hästi toetada kvalifitseeritud tööjõupuuduse

leevendamist ja oskuslõhede vähendamist ning vajadusega hinnata selleks loodud meetmete mõju

ja sobivust probleemi lahendamisel. Kvalifitseeritud tööjõupuuduse vähendamine ning

oskuslõhede leevendamine võimaldab tööjõupuuduses sektorites leevendada oskustööjõupuudust,

rakendada enam riigis olevat tööjõuressurssi ning tõsta majanduse konkurentsivõimet. Ennetavate

meetmete paketis osutatavate teenuste mõju on oluline aspekt hindamaks paketi tulemuslikkuse,

teenusedisaini eesmärgipärasust ja kulutõhusust, millele tuginedes on võimalik vajadusel teenuseid

ümber kujundada.

Nagu Euroopa andmekaitse üldmääruse (GDPR) põhjenduspunktis 157 rõhutatakse, annavad

registrite alusel saadud uuringutulemused usaldusväärseid ja kvaliteetseid teadmisi, mis võivad olla

aluseks teadmistepõhise poliitika sõnastamisele ja rakendamisele, suurendada tööturuteenuste

tõhusust ning parandada seeläbi paljude inimeste elukvaliteeti. Seetõttu ei ole vähem oluline, et

osutatavate teenuste registripõhist andmestikku oleks võimalik kasutada statistilisteks analüüsideks

tööturuteenuste toimimise ja kulutõhususe hindamisel. Isikuandmete töötlemine annab aluse 2017.

aastast pakutavate teenuste tulemuslikkuse ja mõju hindamiseks ning tööturuoskuspoliitikate

kujundamiseks. Analüüs võimaldab teenuste ellu kutsumisel kavandatud eesmärkidest lähtuvalt

hinnata kas teenused täidavad sellele seatud eesmärke ning kas teenustele tehtavad kulud on

põhjendatud.

7. Selgitage, kuidas tagate, et isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt

andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. Vajadusel loetleda täiendavaid kaitsemeetmeid privaatsuse riive vähendamiseks.

Andmete liikumine uuringus on kavandatud nii, et andmete liikumise tee oleks võimalikult lühike

ja andmeid töötleks minimaalselt vajalik hulk inimesi.

Andmed töötust ennetavatel teenustel osalenud inimeste kohta on olemas Eesti Töötukassal, teised

teenuste sihtrühmade analüüsimiseks ning teenuste mõju ja kulutõhususe hindamiseks vajalikud

registriandmeid on kättesaadavad Statistikaametist. Seetõttu edastab Eesti Töötukassa

kokkulepitud koosseisus andmed teenustel osalenud inimeste kohta Statistikaametile (vt Lisa 1).

Statistikaamet pseudonümiseerib need andmed ja teeb volitatud töötlejale koos muude

kokkulepitud registriandmetega kättesaadavaks kujul, mis võimaldab läbi pseudonümiseeritud

identifikaatorite erinevate andmekogude andmeid omavahel ühendada. Andmete töötlemine

volitatud töötleja poolt toimub Statistikaameti teadlaste keskkonnas (vt täpsemalt

https://stat.ee/et/konfidentsiaalsete-andmete-kasutamise-juhend).

Isikuandmete töötlemine ei kahjusta andmesubjektide õigusi ega muuda nende kohustuste mahtu,

kuna analüüsi lõpptulemused avaldatakse üldistatul kujul. Tulemusi üldistatakse analüüsitavate

rühmade tasandil, st ei analüüsita ühtegi töötavat inimest individuaalselt ega eraldi. Analüüsi

tulemuste avaldamisel jälgitakse, et registriandmete analüüsis ei oleks üheski lõikes vähem kui 20

andmesubjekti (juhul kui mõnes lõikes on inimeste arv väiksem, jäetakse andmed avaldamata või

agregeeritakse vastavalt suurematesse rühmadesse).

Andmetöötleja lähtub andmete töötlemisel isikuandmete töötleja üldjuhendis toodud andmete

töötlemise põhimõtetest. Registripäringud on kavandatud statistiliseks analüüsiks vajaliku

minimaalse andmekoosseisu kohta (eesmärgipärasus ja minimaalsus: andmekaitse üldmääruse art

5(1)(b) ja (c)).

8. Kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani? Sealhulgas palume välja tuua milliseid töötlussüsteeme ja/või keskkondi (sh pilveteenus) isikuandmete (sh pseudonüümitud)

töötlemiseks kasutatakse ning millises riigis5 asuvad töötlussüsteemide/pilveteenuse pakkuja serverid.

Eesti Töötukassa edastab kokkulepitud koosseisus andmed töötust ennetavatel teenustel osalenud

inimeste kohta (vt Lisa 1) Statistikaametile Eesti Töötukassa failivahetuskeskkonna kaudu

krüpteerituna Statistikaameti asutusepõhisele sertifikaadile. Statistikaamet pseudonümiseerib need

andmed ning teeb pseudonümiseeritud andmestiku kättesaadavaks volitatud töötlejale (Tartu

Ülikool) Statistikaameti teadlaste keskkonnas kujul, mis võimaldab läbi pseudonümiseeritud

identifikaatorite mõjuhindamiseks vajalike andmekogude andmeid omavahel ühendada.

Andmetöötlust Statistikaameti teadlaste keskkonnas viib läbi Tartu Ülikool (taotluse punktis 2.1

nimetatud volitatud töötleja edasi volitatud töötleja). Nortal AS (taotluse punktis 2.1 nimetatud

esmane volitatud töötleja) andmetöötlust ei tee. Taotluse Lisas 1 on kirjeldatud täpsemalt, milliste

andmekogude andmeid ja tunnuseid soovitakse uuringus kasutada.

Andmete liikumise protsess on järgmine:

 Vastutavad töötlejad (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja Eesti Töötukassa)

esitavad taotluse konfidentsiaalsete andmete kasutamiseks teaduslikul eesmärgil

Statistikaametile koos Andmekaitse Inspektsiooni (AKI) ja eetikakomitee loaga.

 Statistikaameti konfidentsiaalsusnõukogu positiivse otsuse korral edastab Eesti Töötukassa

AKI poolt kinnitatud koosseisus andmed Töötukassa andmekogust töötust ennetavatel

teenustel osalenud inimeste kohta Statistikaametile.

 Statistikaamet pseudonümiseerib Eesti Töötukassa poolt edastatud andmed. Statistikaamet

pseudonümiseerib nii andmestikus olevad isikukoodid kui ka asutuste äriregistrikoodid.

 Statistikaamet teeb pseudonümiseeritud andmed volitatud töötlejale (Tartu Ülikool)

kättesaadavaks kujul, mis võimaldab läbi pseudonümiseeritud identifikaatorite erinevate

analüüsi hõlmatavate andmestike andmeid omavahel ühendada.

 Lisaks Eesti Töötukassa poolt edastatud andmetele teeb Statistikaamet Tartu Ülikoolile

pseudonümiseeritud kujul kättesaadavaks andmed AKI poolt kinnitatud andmekoosseisu alusel

käesoleva taotluse Lisas 1 nimetatud andmekogudest ja andmestikest.

 Tartu Ülikoolile ei tehta kättesaadavaks isikukoodide ja äriregistrikoodidega andmestikke ega

anta võtit isikukoodide ja äriregistrikoodide taastamiseks.

 Statistikaamet lisab pseudonümiseeritud andmestikud Tartu Ülikoolile analüüsiks

kasutatavasse kausta Statistikaameti teadlaste keskkonnas.

 Tartu Ülikool ühendab pseudonümiseeritud identifikaatorite abil erinevate pseudonümiseeritud

andmestike andmed ja analüüsib neid Statistikaameti teadlaste keskkonnas.

 Analüüsi tulemid (tabelid, joonised jms) läbivad enne Tartu Ülikoolile väljastamist

konfidentsiaalsuse kontrolli, mille viib läbi Statistikaameti töötaja.

Isikustatud (st isikukoodiga) ja äriregistrikoodiga töötust ennetavatel teenustel osalejate andmed

(sh nende tööandjate äriregistrikoodid) liiguvad vaid Eesti Töötukassa ja Statistikaameti vahel

(krüpteeritult). Pseudonümiseeritud andmestiku moodustamiseks on vaja luua koodivõtmed, mis

sisaldavad isikukoodi ja äriregistrikoodi. Koodivõtme loob ja seda säilitab Statistikaamet.

Isikukoodidega ja äriregistrikoodidega andmestikke ega koodivõtit ei tehta Tartu Ülikoolile

kättesaadavaks. Andmeid töötleb ainult Tartu Ülikool. Nortal AS-ile ja vastutavatele töötlejatele

pseudonümiseeritud andmestikke kättesaadavaks ei tehta.

Lõpparuandes esitatakse tulemused statistilisel üldistatul kujul, tagades, et üksikisikuid ei ole

võimalik tuvastada.

9. Loetlege isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus.

5 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa

Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Kui kasutatava keskkonna server ei asu piisava andmekaitsetasemega riigis, saab isikuandmete edastamine toimuda isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklite

44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. Kui kasutatava keskkonna server

asub riigis, mis ei ole piisava andmekaitse tasemega, tuleb täita ka taotluse punkt 12. Edastamine tähendab ka isikuandmete hoidmist serveris.

Inimeste rühmad, keda uurida kavatsetakse ning kui palju neid on.

Uuringu keskmes on perioodil 01.05.2017-31.12.2024 töötust ennetavaid teenuseid alustanud

töötavad inimesed. Töötust ennetavate teenuste sihtrühmade asjakohasuse ja suuruse hindamiseks

on vaja analüüsida andmeid kõikide tööealiste (16-65 aastased) inimeste kohta. Töötust ennetavate

teenuste mõju ja kulutõhususe hindamiseks on vaja võrrelda teenustel osalenud inimeste

(osalusrühm) töötamist ja töötasu sarnaste taustatunnustega, kuid teenustel mitteosalenud töötavate

inimeste (võrdlusrühm) samade näitajatega.

Uuringus hõlmatud rühmad jagunevad:

 töötust ennetavatel teenustel osalenud töötavad inimesed (osalusrühm): perioodil

01.05.2017-31.12.2024 alustas töötust ennetavatel teenustel 39 032 unikaalset inimest,

sh:

 tööturukoolitus koolituskaardiga töötavatele – 20 858 unikaalset inimest;

 tasemeõppes osalemise toetus töötavatele –3 724 unikaalset inimest;

 koolitustoetus tööandjale töötajate värbamiseks – 442 unikaalset inimest;

 koolitustoetus tööandjale muutuste olukorras – 1 757 unikaalset inimest;

 koolitustoetus tööandjale töötaja eesti keele oskuse arendamiseks – 7 931 unikaalset ini-

mest;

 koolitustoetus tööandjale info- ja kommunikatsiooni oskuste arendamiseks – 2 521 uni-

kaalset inimest;

 kvalifikatsiooni saamise toetamine töötavatele –1 762 unikaalset inimest.

 töötust ennetavatel teenusel mitteosalenud tööealised inimesed (teenuste sihtrühmade

hindamiseks ning võrdlusrühma moodustamiseks teenuste mõjuhindamise läbiviimiseks

ja kulutõhususe analüüsimiseks): aastatel 2018-2023 oli Eestis 16-65-aastaseid inimesi

aastas keskmiselt vahemikus 834,3 - 856,5 tuhat.

9.1. Tooge välja periood, mille kohta isikuandmete päring tehakse.

Töötust ennetavate teenuste sihtrühmade analüüsimiseks ning mõju ja kulutõhususe hindamiseks

on vaja hõlmata kogu perioodi andmed, mil nimetatud teenuseid on pakutud (alates 01.05.2017).

Kuna ennetavate teenuste saamise eelduseks on ka inimese eelnev töötamine, eelnevad sissetulekud

ja omandatud haridus, on nimetatud näitajaid kirjeldavad andmeid vaja ka varasemate aastate

kohta.

Andmekogude ja andmestike lõikes on päringu perioodid järgnevad:

 Töötukassa andmekogu andmete päring töötust ennetavaid teenuseid alustanud inimeste

kohta: 01.05.2017-31.12.2024 (teenuse alguse kuupäev jääb nimetatud perioodi).

 Töötukassa andmekogu andmed registreeritud töötuse perioodide kohta: perioodil 01.01.2014

kuni 31.12.2024 töötuna arvel olnud inimesed.

 Töötukassa andmekogu andmed osalise või puuduva töövõimega isikute töövõime perioodide

ja ulatuse kohta: perioodil 01.01.2017 kuni 31.12.2024 kehtinud töövõime hinnangud.

 Maksu- ja Tolliameti tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonide (TSD) Lisa 1 ja Lisa 2 andmed:

01.01.2014 kuni väljavõtte tegemise hetk.

 Töötamise registri andmed: töösuhted, mille kestus jääb vahemikku 01.01.2014 kuni

väljavõtte tegemise hetk.

 Rahvastiku statistilise registri andmed: 01.2017 – 01.2024, iga aasta alguse seisuga.

 Eesti Statistikaameti sissetulekute andmebaasist hõlmatakse andmeid, mis põhinevad Maksu-

ja Tolliameti tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonide (TSD) ja füüsiliste isikute

tuludeklaratsioonide andmetele: 2017. – 2023. aasta sissetulekud.

 Eesti Hariduse Infosüsteem EHIS: 2005 – 2024.

 Majandusüksuste statistiline register: 01.2014 – 01.2024, iga aasta alguse seisuga (ei sisalda

isikuandmeid).

 Äriregistri andmed (juriidiliste isikutega (sh FIE-d) seotud isikud). Äriregistris registreeritud

juriidiliste isikutega seotud isikute andmed, mis on avalikult kättesaadavad: 01.01.2014 kuni

väljavõtte tegemise hetk kehtinud seosed juriidiliste isikutega.

 Ettevõtete majandusaasta aruannete andmed: 2014. – 2023. majandusaasta aruannete andmed

(ei sisalda isikuandmeid).

9.2. Loetlege töödeldavate isikuandmete kooseis. Tuua detailselt välja, milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees- ja perenimi, isikukood, e-posti aadress jne) ning põhjendus, miks

just neid andmeid on uuringu eesmärgi täitmiseks vaja. Vajadusel esitada taotluse lisana (nt tabelina).

Töödeldavate andmete, sh isikuandmete koosseis koos põhjendustega on esitatud taotluse Lisas 1.

9.3. Loetlege isikuandmete allikad. Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse.

Täpne loetelu isikuandmete allikatest on toodud Lisas 1.

9.4. Kas andmeandjatega (andmekogu vastutava töötlejaga) on konsulteeritud ning nad on

valmis väljastama uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed?

Jah, Eesti Töötukassaga ja Statistikaametiga on andmekoosseisu ja andmete väljastamise osas läbi

räägitud.

10. Kas kogutud andmed pseudonümiseeritakse või anonümiseeritakse? Mis etapis seda

tehakse? Kes viib läbi pseudonümiseerimise või anonümiseerimise (vastutav töötleja, volitatud

töötleja, andmeandja vms)?

Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis selgitada, miks seda ei tehta.

Analüüsis hõlmatud registriandmed pseudonümiseeritakse. Pseudonümiseerimise viib läbi Statis-

tikaamet. Pseudonümiseerimise võtit uuringu läbiviijale (Tartu Ülikool) kättesaadavaks ei tehta (vt

ka andmete edastamise protsessi, taotluse punkt 8).

10.1. Loetlege pseudonümiseeritud andmete koosseis.

Vt töödeldavate isikuandmete koosseis Lisa 1.

10.2. Kirjeldage pseudonümiseerimise protsessi ja vahendeid.

Kui kasutatakse koodivõtit, siis tuua välja, kes koodivõtit säilitab ja kui kaua säilitab.

Pseudonüümid genereeritakse andmestikus isikukoodide ja äriregistrikoodide põhjal.

Pseudonümiseerimiseks kasutatakse koodivõtit, mis tugineb Statistikaameti metoodikal ja mida

teistele osapooltele kättesaadavaks ei tehta. Kuivõrd tegemist on Statistikaametis kasutusel oleva

pseudonümiseerimise metoodikaga, säilitab Statistikaamet koodivõtit tähtajatult.

10.3. Tooge välja pseudonümiseeritud andmete säilitamise aeg ja põhjendus.

Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis tuua välja andmete kustutamise tähtaeg. Vähemalt kvartali ja aasta täpsusega.

Uuringu läbiviijal (Tartu Ülikool) kaob ligipääs Statistikaameti keskkonnale vastavalt lepingule

pärast uuringu lõppu (II kvartal 2026). Statistikaameti keskkonnas andmete säilitamise kord on

reguleeritud vastavalt Statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel

kasutamise korrale. Andmete säilitamise periood lepitakse Statistikaameti ja Tartu Ülikooli vahel

kokku andmete kasutuslepingus, mis on II kvartal 2026.

11. Kas andmesubjekti teavitatakse

isikuandmete töötlemisest? Jah/ei

Ei

11.1. Kui vastasite ei, siis palun põhjendage6 Isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artikli

14 lõike 5 punkt b sätestab, et isikute

andmetöötlusest teavitamata jätmine tuleb kõne

alla juhul, kui „isikuandmeid töödeldakse

avalikes huvides toimuva arhiveerimise, teadus-

või ajaloouuringute või statistilisel eesmärgil,

eeldusel, et artikli 89 lõikes 1 osutatud

tingimused on täidetud ja kaitsemeetmed

kehtestatud“ või kui teavitamise kohustus

„tõenäoliselt muudab sellise isikuandmete

töötlemise eesmärgi saavutamise võimatuks või

häirib seda suurel määral“.

Vastavalt IKS § 6 lõikele 3 on teadus- või

ajaloouuringu või riikliku statistika vajadusteks

andmesubjekti nõusolekuta tema kohta käivate

andmete töötlemine andmesubjekti tuvastamist

võimaldaval kujul lubatud üksnes juhul, kui on

täidetud järgmised tingimused:

1) pärast tuvastamist võimaldavate andmete

eemaldamist ei ole andmetöötluse eesmärgid

enam saavutatavad või neid oleks ebamõistlikult

raske saavutada;

2) teadus- või ajaloouuringu või riikliku

statistika tegija hinnangul on selleks ülekaalukas

avalik huvi;

3) töödeldavate isikuandmete põhjal ei muudeta

andmesubjekti kohustuste mahtu ega kahjustata

muul viisil ülemäära andmesubjekti õigusi.

Nimetatud tingimused on täidetud.

Kvantitatiivanalüüsis oleks ebamõistlikult raske

osalejate arvu vaadates kõiki osalejaid

eraldiseisvalt teavitada. Lisaks nõuaks see eraldi

lisanduvat andmetöötlust kontaktandmete näol,

mida ei koguta ning mille kogumine ei ole

eraldiseisvalt põhjendatud, mistõttu inimesi

teavitada ei saa.

Järgitakse IKÜM-i artikli 89 lõikes 1 sätestatud

kaitsemeetmeid – kogutavad andmed

pseudonüümitakse ning andmeid töödeldakse

selliselt, et andmesubjektid ei ole tuvastatavad.

Uuringu väljund on teaduslik üldistus, mis ei

viita kuidagi tagasi konkreetsetele andme-

subjektidele. Uuringu tulemuste põhjal

koostatakse üldistatud kujul raportid ja

teadusartiklid, mis avaldatakse Eesti Töötukassa

veebilehel.

6 Isikuandmete töötlemisest teavitamise kohustus tuleneb IKÜM-st, teavitamata jätmine on põhjendatud väga erandlikel juhtudel.

11.2. Kui vastasite jah, siis kirjeldage, kuidas

teavitatakse.

-

11.3. Kust on leitavad

andmekaitsetingimused7?

Eesti Töötukassa andmekaitsetingimused on

leitavad siit.

Statistikaameti andmekaitsetingimused on

leitavad siit.

12. Kas isikuandmeid edastatakse

kolmandatesse riikidesse8 Jah/ei. Kui vastate küsimusele jah, siis täita ka järgnevad lahtrid.

Ei

12.1. Loetlege riigid, kuhu isikuandmeid

edastatakse.

Ei

12.2. Milliseid lisakaitsemeetmeid

kasutatakse?

-

Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele.

_____________________________ ____________________ (allkirjastaja ees- ja perenimi)9 (allkiri ja kuupäev)

Taotluse lisad10:

Lisa 1: Töödeldavate isikuandmete koosseis ja allikad

7 IKÜM-i kohaselt tuleb andmesubjektile esitada isikuandmete töötlemise kohta teave ehk nn andmekaitsetingimused, mis peavad vastama IKÜM art

12 – 14 sätestatule. 8 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa

Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks).

Isikuandmete nn kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKÜM artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave:

https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. 9 Taotluse saab allkirjastada vaid isik, kellel on vastava asutuse/ettevõtte esindusõigus või teda on volitatud taotlust esitama. Kui allkirjastaja on volitatud

taotlust esitama, siis esitada volitust tõendav dokument (volikiri, leping vms). 10 Kui nimetatud lisasid ei ole, siis palume need kustutada.