VALGA MAAKONNA RAHVARAAMATUKOGUDE
2024. AASTA TEGEVUSE ARUANNE
Valga 2025
Sisukord
1 Aasta lühikokkuvõte 3
2 Juhtimine ja personal 4
3 Hoone ja ruum. Ligipääsetavus. Innovatsioon 9
4 Kogude kujundamine 12
5 Lugejateenindus ja raamatukoguteenused 15
6 Raamatukogu turundus 23
7 Eesmärgid tulevaks aastaks 23
1 Aasta lühikokkuvõte
1.1 Millised olid aruandeaasta tähtsündmused?
• Üleriigiliste raamatukogupäevade avamine Valga Keskraamatukogu ja Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu koostöös Valga Kultuurikeskuses.
• Otepää Raamatukogu Sangaste haruraamatukogu eestvõttel ja koostöös MTÜ August Gailiti Sünnikodu Seltsiga paigutati raamatukogu juurde August Gailiti mälestuspink.
• Tõrva Raamatukogu korraldas luulevõistluse „Olen suvel Tõrvas“.
Kõik on korraldatud sündmused tõstavad esile kultuuri ja vaimset kultuuripärandit, tutvustavad piirkonda ja kujundavad mainet.
1.2 Millised olid tegevused teema-aastatel?
Kultuuririkkuse aastat tähistati erinevate väljapanekutega, korraldati vestlusringe erinevatest kultuuridest, Tsirguliina raamatukogus tähistati hõimupäeva.
Teema-aasta raames tõsteti teadlikkust kultuuririkkusest.
1.3 Millised olid uued märkimisväärsed tegevused ja teenused?
• Otepää Raamatukogu Sangaste haruraamatukogu ja valla kolme kogukonna (Sangaste, Vidrike, Nõuni, Puka) koostöös ning Valgamaa Partnerluskogu toetusel toimus ürituste sari „Seeniorid õpivad ja jagavad“ seeniorite kaasamiseks ja aktiveerimiseks.
• Tõrva Raamatukogu Riidaja haruraamatukogu juures kogukonnakeskuse avamine. See võimaldab kogukonnale uusi teenuseid pakkuda (kogukonnaköök jms.).
• Valga Keskraamatukogu Lüllemäe haruraamatukogu täidab alates sügisest Lüllemäe Põhikooli kooliraamatukogu ülesannetes.
• Valga Keskraamatukogus tegutsesid valla ametlikud huviringid lastele ja noortele – läbi aasta meisterdamisring ja kevadel loovkirjutamise Valgas ning sügisel Kaagjärvel kokandusring.
Erinevad tegevused ja teenused laiendavad raamatukogude haaret ja mõju kogukonnas.
1.4 Kas aruandeaastaks seatud eesmärgid täideti?
Raamatukogude aruannete põhjal sai enamus eesmärke täidetud, mõned olulisemad:
• Otepää Raamatukogu võttis kasutusele logo ning kõik raamatukogud said uued sildid.
• Tõrva Raamatukogu Riidaja haruraamatukogu juures kogukonnakeskuse jaoks ruumide renoveerimine.
• Valga Keskraamatukogu Õru haruraamatukogu kolimine uutesse ruumidesse.
1.5 Üle-eestilise rahulolu-uuringu rahuloluindeks
Maakonna raamatukogude rahuloluindeks oli 9,6 (vt. täpsemalt punkt 5.2).
2 Juhtimine ja personal
VALGA MAAKOND
1. Elanike arv
2.1 Registrikoodiga raamatukogude arv
2.2 Keskraamatukogude arv
2.3 Haruraamatukogude arv
2.4 Rändraamatukogude arv
2.
Kokku
(2.2 + 2.3 + 2.4)
3.
Teeninduspunktide arv
2023
27 915
3
3
19
-
22
-
2024
27 570
3
3
19
-
22
-
2.1 Juhtimine
2.1.1 Muudatused raamatukoguvõrgus
Raamatukoguvõrgus muudatusi ei toimunud.
• Valga Keskraamatukogu Lüllemäe haruraamatukogu määrati ametlikult Lüllemäe Põhikooli raamatukogu ülesandeid täitma. Valga Keskraamatukogu põhimääruses muudeti (Valga Vallavolikogu määrusega nr 69 30.10.2024) §5 punkt 12, mis sõnastati ümber järgmiselt: „Tsirguliina, Lüllemäe ja Hargla raamatukogu täidavad põhikooli ja gümnaasiumiseaduses sätestatud kooliraamatukogu põhiülesandeid“.
2.1.2 Rahvaraamatukogu nõukogu
Vastavalt põhimäärustele teeb nõukogu ettepanekuid ja annab arvamust, kuid see ei ole otsustajatele siduva ega kohustava iseloomuga.
• Otepää Raamatukogul on 3-liikmeline nõukogu, aruandes selle tegevust ei mainitud.
• Tõrva Raamatukogul nõukogu ei ole.
• Valga Keskraamatukogul on 5-liikmeline nõukogu, 2024. aastal toimus 3 koosolekut. Nõukogu tegevuse toetusel jätkas Koikküla raamatukogu tegevust. Kuid töötaja vahetumisega sügisel, vähendati seal vallavalitsuse otsusega töötaja töökoormust ning seoses sellega raamatukogu lahtiolekuaegu.
2.1.3 Rahvaraamatukogu arengukava
• Otepää Raamatukogu arengukava aastatel 2023-2027
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4270/1202/3011/Arengukava%20.pdf#
• Tõrva Raamatukogul arengukava ei ole.
• Valga Keskraamatukogu arengukava aastatel 2022-2026
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4210/9202/2013/M_8_Lisa.pdf#
Raamatukogude arenguvajadused on arengukavades kajastatud.
Kehtivaid arengukavasid ei ole vahepealsetel aastatel uuendatud.
• Valga Keskraamatukogul on kavas alustada tegevusi arengukava uuendamiseks 2026. aastal.
Valga maakonna arengustrateegia Arengustrateegia - Valgamaa - Eesti lõunavärav
Tegevussuund 1.4. Valgamaal on tegusad kogukonnakeskused ja aktiivne noorsootöö, huvitegevus ning spordi- ja kultuurielu:
• kaasaegse raamatukogukeskkonna ja -teenuste arengu toetamine;
• raamatukogu teenuste mitmekesistamine, et toetada kogukondade elukvaliteeti;
• raamatukogude varustamine kaasaegsete tehnoloogiliste lahendustega, mis toetavad teenuste kättesaadavuse ja atraktiivsuse.
Valga valla arengukava Valga valla arengukava 2021−2035
Strateegiline eesmärk 6. Valga vallas on mitmekesine kultuuri- ja spordielu ning sisuka vaba aja veetmise võimalused:
• 6.5 Valga Keskraamatukogu rekonstrueerimine ja kaasajastamine ning laiema kasutusfunktsionaalsuse (iseteenindusvõimalused, raamatukapid, turismiinfo jagamine, kaugtöövõimalused jms) loomine, sh haruraamatukogudes.
Strateegiline eesmärk 8. Valga vallas on ettevõtlikkust, innovaatilisust ja investeeringuid väärtustav ärikeskkond koos tasuvate töökohtadega:
• 8.8 Kaugtöövõimaluste arendamine Valgas ja valla raamatukogudes.
Eelarvestrateegias on välja toodud raamatukogu rekonstrueerimine 1 000 000.- euroga (2028. aastal).
Valga Keskraamatukogu direktor kuulub hariduse, kultuuri, noorsootöö, kehakultuuri, spordi, kogukondade arengu, vabaaja ja rahva tervise edendamise ning huvihariduse töögruppi.
Tõrva valla raamatukogud osalesid 2024. aasta sügisel alanud Tõrva valla arengukava loomise protsessis, osaledes valdkondliku töögrupi töös.
2.2 Eelarve
Põhieelarve
Seisuga
31.12.23
Seisuga
31.12.24
muutus
%
Eelarve kokku
1 023 702.-
1 001 698
-2,1%
Tööjõukulu
618 243.-
633 051.-
+2,4%
Komplekteerimiskulu
136 583.-
141 573.-
+3,7%
sh KOVilt
80 044.-
85 749.-
+7,1%
sh riigilt
56 539.-
55 824.-
-1,3%
sh KuMilt
56 539.-
55 824.-
-1,3%
Investeeringukulu
-
294 340.-
+100%
sh KOVilt
-
219 112.-*
+100%
sh riigilt
-
75 228.-
100%
sh KuMilt
-
75 228.-
+100%
Infotehnoloogiakulu
22 735.-
23 689.-
+4,2%
Koolituskulu
10 347.-
5 891.-
-43,1%
Kulu üritustele
16 542.-
12 369.-
-25,2%
*Tõrva valla investeeringukulu vallalt – 212 412.- eurot – ei kajastu raamatukogu eelarves, KuM’i toetus laekus 2023. aasta eelarvesse.
2.2.1 Raamatukogude projektid
Projekti nimi
Toetuse allikas
Projekti periood
Eraldatud summa
Projekti üldmaksumus
Staatus
(lõpetatud, käimasolev vms)
Tõrva raamatukogu haruraamatukogude arendamine kogukonnakeskusteks
KuM, „Rahvaraamatukogude arendusprojektid“, investeeringutegevused
06.2023-12.2024
75 228.-
287 640.-
lõpetatud
Valgamaa raamatukogude töötajate 2024. aasta koolitusprogramm
KuM, „Rahvaraamatukogude arendusprojektid“, koolitustegevused
02.-12.2024
3 770.-
4 101.24
lõpetatud
Huvihariduse ringid Valga Keskraamatukogus (loovkirjutamise ja meisterdamisring Valgas ning kokandusring Kaagjärvel)
Haridus- ja Noorteamet, riiklik huvihariduse toetus
01.-12.2024
3 700.-
3 693.-
lõpetatud
Isetegemise rõõm (Valga Keskraamatukogu Kaagjärve haruraamatukogus)
ERÜ, projekt „Raamatukogud-muuseumid-noored“
05-10.2024
800.-
933.77
lõpetatud
Annetus inventari soetamiseks Valga Keskraamatukogu 9 haruraamatukogule
Metsatervenduse OÜ
01.-12.2024
4 500.-
3 429.27
pooleli
Annetus inventari soetamiseks Otepää Raamatukogu 3 haruraamatukogule
Metsatervenduse OÜ
01.-12.2024
1 500.-
1 500.-
lõpetatud
Eesti Kultuurkapitali Valgamaa ekspertgrupp*
27 projekti
6 365.-
8 597.18
21 lõpetatud
sellest
Otepää Raamatukogu
3 projekti
1 350.-
2 158.20
2 lõpetatud
Tõrva Raamatukogu
1 projekt
250.-
805.-
lõpetatud
Valga Keskraamatukogu
23 projekti
4 765.-
5 633.98
18 lõpetatud
* sh Eesti Kultuurkapitali Valgamaa ekspertgrupi toetus 9 projektile 2023. aasta viimase kvartali projektivoorust, mis viidi ellu 2024. aastal ja 6 projektile 2024. aasta viimase kvartali projektivoorust (toetussumma 1 670.- eurot, elluviimine toimub käesoleval aastal).
• Kultuuriministeeriumi toetuse abil ellu viidud projekt Tõrva Raamatukogu Riidaja haruraamatukogu juurde kogukonnale uute teenuste (inimeste pesemisvõimalus, pesupesemis- ja kuivatusteenus, käsitöö- ja keraamikaringi toad, koolitusruum ning kogukonnaköök) pakkumise võimaluse loomise mõju on positiivne ja stimuleeriv. Kõigile teenustele (sh raamatukoguteenustele) loodi juurdepääs ka liikumispuudega inimestele (varem ei olnud see võimalik).
• Maakonna raamatukogutöötajate 2024. aasta koolitusprogramm võimaldas keskraamatukogul pakkuda töötajate arengut toetavaid koolitusi.
• Huvihariduse toetusel toimusid Valga Keskraamatukogus kolm valla ametlikku huviringi (sh üks Kaagjärve haruraamatukogus), mis tõid lapsi ja noori raamatukogusse, laiendades nende vaba aja tegevusvõimalusi.
• ERÜ projekt Kaagjärvel parandas koostööd noortekekusega ning selle käigus muudeti kogukonda noortele atraktiivsemaks (said ise käed külge panna, koos uuriti kodukoha ajalugu ja huvitavamaid kohti).
• Metsatervenduse OÜ toetuse eest said 12 külaraamatukogu soetada inventari ruumide hubasemaks muutmiseks ning raha panustati ka ürituste korraldamisse. Toetus jätkub ka 2025. aastal.
• Kultuurkapitali poolt toetatud projektid võimaldasid raamatukogudel korraldada rohkem sisukamaid üritusi, kutsuda erinevaid esinejaid. Nii jõuti erinevate sihtgruppideni, peamiselt siiski laste ja noorteni.
2.3 Personal
Töötajate arv
Täidetud töökohtade arv (FTE)
40
33,9
2.3.1 Olulisemad muudatused personali korralduses
Valga Vallavalitsuse korraldusega nr 180 25.06.2024 (jõustumine alates 01.10.2024) kinnitati Valga Keskraamatukogu struktuur järgnevalt: Koikküla haruraamatukogu juhataja koormust vähendati 1,0-lt 0,75-le ning Hargla haruraamatukogu juhataja koormust tõsteti 0,75-le 1,0-le.
Valga valla raamatukogudest lahkus töölt 4 inimest, tööle asusid uued inimesed – kaks Valgas ja kaks haruraamatukogudes.
2.3.2 Erialahariduse ja kutse omandamine
Erialaharidust ei omanda ükski raamatukoguhoidja. Kuid kaks töötajat õpivad erialadel, mida võib pidada raamatukogutööga seotuks – Tartu Ülikooli eesti kirjanduse magistriõppes ja Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia kogukonnahariduse ja huvitegevuse õppekava rakenduskõrgharidusõppes.
Üks raamatukoguhoidja lõpetas kevadel RaRa kutsekoolituse.
Kaks raamatukoguhoidjat said 2024. aastal sai raamatukoguhoidja kutsetunnistuse (tase 6).
2.3.3 Täienduskoolitused
Koolitusteema
Koolituste arv
Juhtimine, sh projektijuhtimine
4
Raamatukogutöö kvantitatiivne ja kvalitatiivne hindamine, sh statistika ja uuringud
0
Meeskonnatöö ja koostööoskused
0
Isikuandmete kaitse ja autoriõigused
0
Kogude kujundamine ja haldamine
11
Teenuste pakkumine ja arendus
5
Klienditeenindus
5
Ligipääsetavuse tagamine ning erivajadustega või puuetega inimeste teenindus
3
Digi- ja meediapädevused
13
Koolituste ja ürituste korraldamine, sh koolitamine
2
Kultuur ja kirjandus
15
Muu (nimetada)
Kodulugu
3
Keskkonnateadlikkus, sh metsade majandamine
2
Psühholoogia, sh vaimne tervis
3
Rahatarkus
7
Maakonna raamatukogutöötajad osalesid 38 erineval koolitusel, millest koorusid välja tabelis ära toodud koolitusteemad (ei pruugi 100% tõele vastata, sest suurem osa teemadest on tuletatud koolituse pealkirjast). Tabeli järgi võib öelda, et 2024. aasta fookusteemad olid kultuur ja kirjandus, digi- ja meediapädevused ning kogude kujundamine ja haldamine.
Koolitused andsid uusi või kinnistasid varasemaid teadmisi ja oskusi, mida oma töös rakendada.
Valga Keskraamatukogu korraldas maakonna raamatukoguhoidjatele 5 koolituspäeva, 2 õppekäiku ja 1 koolitusreisi (kvalifitseerusid ülal olevas tabelis 13 teemana).
Koolitusteemad: klienditeenindus, teenuste pakkumine ja arendus (sh teenusdisain), digi- ja meediapädevused (küberohutus ja tehisintellekt) ning jutuvestmine, täiendavalt kodulugu ja keskkonnateadlikkus (sh metsade majandamine).
Raamatukoguhoidjad saavad omandatud teadmisi ja oskusi igapäevatöös rakendada, aga nad on teadlikumad ka ohtudest. Koolitusreisilt Lätti said töötajad kaasa ideid, mida saab ka enda raamatukogus rakendada.
Keskraamatukogu korraldatud koolitusi, loenguid ja väljasõite hinnati vajalikuks ja huvitavaks, praktilisi oskusi andvateks, aga ka silmaringi avardavaks.
Kõige rohkem hinnati ühiseid väljasõite, sest uutele kogemustele/teadmistele lisaks tihendavad need maakonna raamatukogutöötajate omavahelist suhtlemist.
3 Hoone ja ruum. Ligipääsetavus. Innovatsioon
3.1 Hoone ja ruum
Maakonna raamatukogud asuvad enamasti asula keskel inimeste käiguteedel või nende lähedal.
• Otepää valla raamatukogude hooned said raamatukogu logoga sildid.
Raamatukogude ruumide seiskord on enamasti rahuldav, aga aasta-aastalt suureneb remondivajadus.
• Otepää Raamatukogu Puka ja Pühajärve haruraamatukogu ruumid vajavad remonti.
• Valga Keskraamatukogu maja remondivajadus suureneb aasta-aastalt (rõdu on tugedel, alumise korruse kahes ruumis põrand vajub, majas puudub lift jne.);
• Valga Keskraamatukogu suurim probleem on Koikküla haruraamatukogu olukord – see asub rendipinnal, probleeme oli stabiilse ja püsiva küttega.
2024. aastal
• renoveeriti Riidaja mõisahoones raamatukogu juures asuvad kogukonnaruumid, kus saab kogukonnale uusi teenuseid pakkuda;
• kevadel teostati põrandaremont Valga Keskraamatukogu Laatre haruraamatukogus, samas ruumis tehti ka sanitaarremont – värviti aknad ja radiaatorid, seina pandi uus tapeet);
• suvel kolis uude asukohta Valga Keskraamatukogu Õru haruraamatukogu, mis asub nüüd endise Õru koolimaja 1. korrusel. Raamatukogu käsutuses on seal rohkem ruumi, sh saal, sissepääs on kergesti leitav ja puhas;
• Valga Keskraamatukogus teostati ventilatsioonisüsteemi remont seoses soojustagastuse probleemiga;
• Valga valla 5 raamatukogus teostati elektriaudit, mille käigus tehti vajalikke elektritöid;
• maakonna raamatukogudes teostati erinevaid pisitöid.
Valga Keskraamatukogu Laatre ja Lüllemäe haruraamatukogul on valmidus toimida kriiside ajal kerksuskeskusena – olemas on valmisolek elektrigeneraatori ühendamiseks ja esmateenuste pakkumiseks.
Valga Keskraamatukogu Hargla haruraamatukogule soetati uued riiulid.
Valga Keskraamatukogu 9 haruraamatukogu soetas Metsatervenduse OÜ kahe aasta toetuse (7 929.27 eurot) eest erinevaid tarvikuid ruumide hubasemaks muutmiseks (tugitoolid, diivanilauad, vaibad, aknakatted ja põrandalambid), lisaks vitriinkappe, 2 värviprinterit, toolid, riiuli, tolmuimeja, ronimistabureti ja tagastuskasti ning erinevaid pisitarvikuid (köögitarvikud, sh termosed, nõud jm., jõuluehted ja -tuled, raamatutoed, näitusesiinid jms.). Sama toetuse eest tehti ka sanitaarremont Laatre haruraamatukogus.
3.2 Ligipääsetavus
3.2.1 Ligipääs raamatukogude ruumidele ja teenustele
Ligipääsetavuse aspektid
Mitmes raamatukogus?
Raamatukogu kodulehel on toodud vajalik info erivajadustega inimestele pakutavate võimaluste ning ruumide kohta
0
Raamatukogu kodulehel on info Pimedate raamatukogu ja selle võimaluste kohta
1
Raamatukokku on paigaldatud taktiilsed tähised
0
Raamatukogu pakub regulaarselt koduteenindust
12
Raamatukogusse pääseb mugavalt ilma kõrvalise abita ka ratastoolis, piiratud liikumisvõimega või lapsevankriga külastaja
7
Ratastoolis, piiratud liikumisvõimega või lapsevankriga külastajad pääsevad ilma kõrvaliseabita mugavalt kõikidesse raamatukogu ruumidesse
3
Raamatukogus on nõutele vastav invatualett
5
Raamatukogu juures on invaparkimiskohad või invatranspordile on muul viisil tagatud parkimisvõimalus
17
Kuuldeaparaadi kasutajal on raamatukogus võimalik kasutada silmusvõimendit
0
Raamatukogu lahtiolekuajad arvestavad ühistranspordigraafikutega
17
Raamatukogu on avatud vähemalt ühel nädalavahetuse päeval
4
3.2.2 Koduteenindus
Koduteeninduse teenused
Kordade arv
Kasutajate arv
Väljaannete laenutus
395
55
Kasutajakoolitus
-
-
Digipädevuste alane nõustamine
-
-
Koduteenindus tõstab oluliselt piiratud liikumisvõimega inimeste elukvaliteeti.
8 maakonna raamatukogus koduteenindust ei osutata – kas pole teenuse vajajaid või on see teisiti organiseeritud.
3.2.3 Teenused teistele asutustele
Teenused teistele asutustele
Kordade arv
Osavõtjate arv
Koolid ja lasteaiad/lasteaiarühmad – erinevad raamatukogutunnid (sh „Lugemisisu“, kohvernäituse „Pikk-pikk teekond“ tegelustunnid), lisaks kirjanduse jm. tunnid raamatukogus, kohtumised (laste- ja noorte)kirjanikega, ettelugemised vm. üritused, raamatute laenutamine lasteaias, kooli almanahhi koostamine
324
6 335
MTÜd, korteriühistud jm. – ruum koosolekute korraldamiseks, giiditeenuse osutamine, laste mänguhommikud
38
371
Hooldekodud ja -keskused – raamatute laenutus, ettelugemised
27
87
Erinevatele asutustele pakume siiski tavapäraseid raamatukoguteenuseid (võimalusega tulla raamatukokku või läheme oma teenusega ise kohale).
3.3 Innovatsioon
3.3.1 Raamatukogude pakutavad/kasutatavad innovaatilised/infotehnoloogilised võimalused
Innovaatilised/infotehnoloogilised lahendused
Mitmes raamatukogus?
Raamatukogusüsteem URRAM
0
Raamatukogusüsteem RIKS
22
Raamatukogusüsteem Sierra
0
Raamatuid saab laenutada igal ajal laenutuskapi kaudu
2
Raamatuid saab tagastada igal ajal tagastuskasti, tagastusluugi või laenutuskapi kaudu
17
Raamatukogus on iseteeninduslahendused (laenutusautomaadid)
0
Raamatukogu pakub avatud raamatukogu teenust (24/7)
0
Raamatukogu pakub kasutajatele kaugtöökohta/individuaaltööruumi
16
Raamatukogu pakub kasutajatele rühmatööruumi
16
Raamatukogu pakub kasutajatele konverentsitehnikat
6
Raamatukogu pakub kasutajatele vähemalt ühte kaamera ja mikrofoniga arvutit (nt koosolekuteks)
13
Raamatukogus saab kasutada helistuudiot (nt muusika, taskuhäälingute loomiseks)
0
Raamatukogus saab kasutada videostuudiot (nt videote, vlogide loomiseks)
0
Raamatukogus on kasutusel RFID lahendus
0
Raamatukogus on vähemalt üks AIP arvuti
19
Raamatukogus saab kasutada WiFi ühendust
22
Raamatukogus saab kasutada printerit ja/või skännerit ja/või koopiamasinat
22
Raamatukogus saab värviliselt printida
15
Muud teenused (nimetada)
Lamineerimine
2
3.3.2 Tähtsamad arendustegevused infotehnoloogia vallas
2024. aastal mingeid arendusi ei toimunud. Maakonna raamatukogude infotehnoloogiakulu oli 23 689.- eurot, lisarahastust ei olnud.
Selle eest suudeti töös hoida olemasolevat (internetiühendus, raamatukoguprogramm), soetati 1 arvutikomplekt, mõned (arvuti)ekraanid, 2 värviprinterit (Metsatervenduse OÜ toetuse eest) ja 1 tšekiprinter.
3.3.3 Iseteeninduslike teenuste kasutus
Raamatukoguprogrammist RIKS saadud andmetel
• läbi liitumisportaali registreerus 10 uut lugejat,
• raamatukogu e-kataloogist RIKSWeb tehti otsinguid 32 028 korda,
• kiirpikendust (meeldetuletusega saab inimene lingi, mille kaudu käes olevaid väljaandeid pikendada) kasutati 4 674 korda,
• läbi RIKSWeb’i pikendati 375 korda,
• kahte raamatute laenutuskappi – Valgas ja Tõrvas – telliti 2 249 väljaannet (1 268 korda).
Tagastuskast on 17 maakonna raamatukogul. Selle kasutamise üle peeti täpsemalt arvestust Valgas, kus seda kasutati 3 344 korda.
4 Kogude kujundamine
4.1 Komplekteerimise põhimõtted
Valga Keskraamatukogul on komplekteerimispõhimõtted (koostatud 2018. aastal).
Raamatukogud lähtuvad komplekteerimisel oma teeninduspiirkonnast, lugejate soovidest (eriti järelkomplekteerimisel) ja eelarves olevast komplekteerimisrahast.
Prioriteediks on eesti ilukirjandus ja Eestit puudutav teadmiskirjandus, tõlkekirjandusest väärtkirjandus, tarbekirjandusest eelistatakse laiemale lugejaskonnale huvipakkuvaid raamatuid ning elukestvat õpet toetavat kirjandust.
Väiksemad raamatukogud lähtuvad oma kogude komplekteerimisel eelkõige lugejapoolsest nõudlusest ning väiksema lugejahuviga raamatute puhul kasutavad RVLi, sest vähese komplekteerimiseelarve puhul ei osteta raamatuid lihtsalt riiulisse seisma.
Kogu riigi toetuse eest komplekteeriti läbi Valga Keskraamatukogu komplekteerimisosakonna, sh 829.- euro eest kultuuriperioodikat (mida tellitakse ka omavalituse raha eest).
99% maakonda komplekteeritud raamatutest telliti läbi Valga Keskraamatukogu.
Perioodikat komplekteerivad raamatukogud omavalitsuse raha eest ise, v.a. väike kogus kultuuriperioodikat.
4.2 Kogude kasutatavus ja seosed lugejate sihtrühmadega
2024. aasta lõpus oli raamatukogude kogudes arvel 327 496 raamatut (sellest 65,2% ilukirjandus), 3 082 aastakäiku ajakirju, 1 400 auvist, 187 elektroonilist ja 254 muud teavikut.
Kojulaenutustest
• 84,5% olid raamatud, millest
• kõige rohkem laenutati ilukirjandust (77,8% kojulaenutustest),
• liigilisest kirjandusest liigid 1 (3,7%), 3 (3,3%), 7 (3,2%) ja 9 (3,0%),
• võõrkeelse kirjanduse laenutustest – 5,4% kojulaenutustest – andis suurema osa venekeelse kirjanduse laenutus Valgas (kus neid oli 11,0% raamatute laenutustest).
• 15,5% olid perioodikalaenutused – 3 raamatukogus üle 50% kojulaenutustest.
• Laenutati ka 6 auvist.
Kogude ringlus maakonnas oli 0,62.
Raamatulaenutuste TOP5 maakonnas:
1. Mikser, Sven. Vareda (2023) (19 eks., 211 laenutust)
2. Merits, Kuido. Minu Valga: linn, mis ei mahu ühte riiki (2024) (22 eks., 205 laenutust)
3. Jaaks, Piret. Taeva tütred (2023, 2024) (13 eks., 133 laenutust)
4. Treier, Märt. Ennäe inimest! (2023) (13 eks., 130 laenutust)
5. Kassikäpp, Leelo. Universumi kingitus (2024) (14 eks., 126 laenutust)
4.3 Raamatukogu komplekteerimine (trükis, e-raamat, audioraamat)
2024. aastal osteti maakonna raamatukogudesse raamatuid 7 119 eks. (2 476 nimetust). Selleks kulus 111 835.- eurot (79,0% komplekteerimiskulust), raamatu keskmine hind oli 15.71 eurot.
• Ilu- ja lastekirjandust lisandus ostuna 5 566 eks., s.o. 78,2% raamatute ostust.
• Liigilist kirjandust osteti raamatukogudesse vähe – 1 533 eks. (kõikide liikide juurdetulek vahemikus 0,2-3,5% raamatute ostust).
• Võõrkeelseid raamatuid osteti 52 eks., millest 44 eks. olid venekeelsed raamatud.
Raamatute juurdetulek maakonnas – elaniku kohta 0,29 ja kasutaja kohta 1,25 eks.
e- ja audioraamatuid ei komplekteeritud.
4.4 Perioodika komplekteerimine
2024. aasta perioodika tellimiseks kulus 2023. aastal 20,6% komplekteerimiskulust, selle eest oli raamatukogudesse tellitud 384 aastakäiku perioodikat – ajakirju 287 ja ajalehti 97.
2024. aastal kulus uue aasta perioodika tellimiseks 20,7% komplekteerimiskulust.
Kultuuriperioodikat telliti läbi Valga Keskraamatukogu komplekteerimisosakonna 829.- euro eest (raamatukogud soetavad ka omavalitsuse raha eest).
Perioodikast saavad raamatukogud endale üha vähemate aastakäikude tellimist lubada, sest tellimishinnad tõusevad ning eelarve komplekteerimissumma ei jõua sellega sammu pidada ja paberväljaanded lõpetavad ka ilmumise.
Digiväljaanded: Delfi – 1 litsents (Valga Keskraamatukogu, kasutusõigust jagati haruraamatukogudega); Postimees – litsents 7 raamatukogul (raamatukogud soetasid ise paberlehe asemel, v.a. Valga, kus on olemas ka paberleht); Imeline Teadus ja Äripäev – Valga Keskraamatukogus; SA Kultuurileht väljaanded – kaasnes paberväljaande tellimusega.
4.5 Muude väljaannete komplekteerimine
Auviseid ja elektroonilisi väljaandeid ei soetatud, sest nende järele puudub nõudlus.
Muid väljaandeid hangiti raamatukogudesse 45 eks. Muude teavikute arvestuses oli 38 eks. lauamänge (nende soetamiseks kasutati komplekteerimisraha). Uute mängudega on kogusid täiendatud mõeldes eelkõige noorematele kasutajatele.
4.6 Esemete komplekteerimine
2024. aastal esemeid raamatukogudesse ei soetatud, v.a. mängud (arvel muu teavikuna).
4.7 Annetuste osakaal kogude juurdekasvust
Annetused – 887 eks./aastakäiku (sh ajalehed) – moodustasid 10,5% kogude juurdetulekust.
Annetusena saadud 783 eks. raamatut moodustasid 9,9% raamatute ja 102 perioodika aastakäiku 21,0% perioodikaväljaannete juurdetulekust, lisandus veel 2 eks. muid teavikuid.
4.8 Inventuurid ja mahakandmised
2024. aastal üheski maakonna raamatukogus inventuuri ei toimunud.
Maakonna raamatukogude kogudest kustutati 10 733 eks. raamatuid (ca 3% aasta alguses arvel olnud raamatutest), sellest 66% oli ilu- ja lastekirjandus ja võõrkeelseid raamatuid 134 eks.
Kustutati 246 aastakäiku ajakirju, 1 auvis, 3 elektroonilist ja 11 muud teavikut.
Kogust eemaldati lagunenud, sisult aegunud ning vähest kasutust leidnud väljaanded.
Mahakandmiste regulaarsus on raamatukogudes erinev – mõni teeb seda igal aastal, teine üle mitme aasta.
9 raamatukogus ei kantud maha kas ühtegi või ainult 1-5 eks. raamatuid.
Rohkem raamatuid kanti maha Valga Keskraamatukogu Koikküla haruraamatukogus – 28,6% kogust (raamatukogu peab olema valmis kolima ühekuulise etteteatamisega), Õru haruraamatukogus – 15,5% (raamatukogu kolis uude kohta) ja Laatre haruraamatukogus – 9,3% (seoses põranda remondiga koliti).
5 Lugejateenindus ja raamatukoguteenused
5.1 Lugejaküsitlused
2024. aastal ei toimunud maakonna raamatukogudes lugejaküsitlusi.
5.2 Üleriigilise rahulolu-uuringu tulemused
Maakonna rahuloluindeks oli 9,6 (Otepää vallas – 9,9, Tõrva vallas – 9,3 ja Valga vallas – 9,6).
Rahulolu-uuringule vastajad (488 vastust) olid oma viimast raamatukogus käimist hinnates väga heatahtlikud ja positiivsed:
• oldi tänulikud, et raamatukogu on olemas,
• kiideti kiiret, meeldivat ja asjatundlikku teenindust,
• rahul oldi raamatukoguhoidjate lugemissoovitustega,
• oldi rahul (kohati siiski ka vähem rahul) raamatuvalikuga,
• üldiselt oldi rahul raamatukogude asukohtadega, veidi vähem siiski ruumide seisukorraga (soovitati isegi konkreetseid remonte).
Võimaluste piires on tegeletud kasutajapoolsete ettepanekutega (näiteks lahtiolekuaegade kasutajatele sobivamaks muutmisega, soetatud värviprinter jms), mis ei nõua kohe liiga suuri väljaminekuid, mida ei ole eelarvesse planeeritud.
Olid ka mõned sellised vastused, kus hinne oli pigem madal, aga sõnaline vastus oli raamatukogu suhtes väga positiivne.
5.3 Raamatukogu kasutamine ja teenused
5.3.1 Avalikule teabele ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse elektroonilistele teenustele juurdepääs
Kõikides raamatukogudes on internetiühendus ja wifi kasutamise võimalus ning kasutajate käsutuses on 43 arvutit, olemas on ID-kaardi kasutamise ja printimisvõimalus. Seega on nii riigi kui kohaliku omavalitsuse elektroonilistele teenustele juurdepääs tagatud.
Kasutajaarvutid leiavad raamatukogudes erinevat kasutust, arvestust selle üle ei peeta. Vajadusel kasutajaid nõustatakse.
Suurimaks murekohaks on kasutajaarvutite vanus. Uute hankimine ei ole eelarvelises mõttes prioriteet (kui ostetakse, siis pigem saab töötaja uue arvuti ning vana jääb kasutajaarvutiks).
Kolmes raamatukogus kasutajaarvuti puudub, seal võimaldatakse inimestel kasutada töötaja arvutit, mis ei ole siiski hea lahendus (ainult üks raamatukogu neist pidas vajalikuks uue kasutajaarvuti soetamist).
5.3.2 Muudatused ja uuendused teeninduskorralduses ning teenustes, sh e-teenustes
Uusi e-teenuseid ei loodud.
Muudatused teeninduskorralduses:
• Tõrva Raamatukogu Taagepera haruraamatukogu ei täida sügisest alates enam kooliraamatukogu ülesandeid seoses Tõrva Gümnaasiumi Ala õppekoha töö lõppemisega.
• Tõrva Raamatukogu Taagepera haruraamatukogu Karjatnurme välisteeninduspunkt teisenes koduteeninduseks (kasutajaid oli vähe, osad neist hakkasid raamatukogus käima).
• Valga Keskraamatukogu Lüllemäe haruraamatukogu täidab sügisest alates ametlikult Lüllemäe Põhikooli raamatukogu ülesandeid.
• Kolmes Valga Keskraamatukogu haruraamatukogus muutusid alates oktoobrist lahtiolekuajad: Harglas ja Koikkülas seoses töökoormuse muutumisega, Õrus seoses kasutajatele sobivamaks muutmisega.
• Valga Keskraamatukogu Lüllemäe ja Õru haruraamatukogu teenuste hulka lisandus pesupesemise teenus (paigaldati pesumasinad).
5.3.3 Lugejad
Lugejad
2023
Lugejad
2024
muutus
(+-)
6 536
6 305
-231
Hõlve oli maakonnas 22,9% – Otepää vallas 32,6%, Tõrva ja Valga vallas veidi alla 21%.
Lugejate arv vähenes maakonnas 3,5% võrra, selle põhjused
• maakonna elanike arvu vähenemine (-1,2%),
• vananev elanikkond, s.t. järjest kasvab inimeste hulk, kes erinevatel tervislikel põhjustel enam lugeda ei saa või ei soovi,
• lapsi ja noori on vähem.
• 7 maakonna raamatukogus lugejate arv kasvas.
Laenajaid oli 89,3% raamatukogu kasutajatest.
5.3.4 Külastused
Külastused
2023
Külastused
2024
muutus
(+-)
122 483
124 800
+2 317
Külastuste arv kasvas maakonnas 1,9%, sh Otepää ja Tõrva vallas vähenes, aga Valga vallas tõusis 5,4%.
Võimalikud põhjused:
• Kui lugejaid on vähem, on ka raamatukogude külastusi vähem.
• Üldine huvilangus raamatukogu teenuste vastu – kasutatakse rohkem alternatiivseid kanaleid (juurde on tulnud erinevaid infokanaleid ning e- ja audioraamatute keskkondi, mida saab kasutada kodust välja tulemata).
• Kindlasti mõjuvad ka raamatukogude lahtiolekuajad, mis ei ole alati kasutajatele sobivad (sh osalisest tööajast tingitud lühemad ajad).
• Valga Keskraamatukogus mõjus külastuste arvule positiivselt erinevate ürituste, millega mindi oma majast välja suurema publiku ette, korraldamine.
Raamatukogude virtuaalkülastusi oli ca 25% rohkem kui 2023. aastal.
Lugejad teevad sageli oma raamatuvaliku ning reserveerivad soovitud teose kodust välja tulemata ning tulevad raamatukokku konkreetse(te)le raamatu(te)le järele.
5.3.5 Laenutused
Laenutused
2023
Laenutused
2024
muutus
(+-)
219 890
207 038
-12 852
Laenutustest moodustasid kojulaenutused 89% ja kohalkasutused 11%.
Erinevate väljaannete kojulaenutus vähenes maakonnas 5,6% ja kohalkasutus ca 8% võrra.
• Kui on vähem elanikke ja raamatukogude kasutajaid, siis on ka laenutusi vähem.
• Kõik raamatukogud ei saa komplekteerida oma kasutajate poolt soovitud raamatuid (piiratud eelarve, ilmuvate nimetuste hulgast tuleb valik teha). Seda kompenseeritakse raamatukogudevahelise laenutusega, aga siin tuleb arvestada, et n.ö. „raamatu koduraamatukogu“ lugejad soovivad ka neid raamatuid lugeda.
• Inimeste vaba aeg on piiratud ning nad valivad selle veetmiseks muid tegevusi kui raamatute lugemine (tegelevad hobidega, veedavad aega digimaailmas vms.).
• Suurem raamatukogude külastuste arv ei tähenda, et rohkem laenutatakse, vaid raamatukogusid külastatakse muudel põhjustel – erinevad üritused, kohapeal loetakse perioodikat või tehakse kaugtööd jne.
• Valga Keskraamatukogu vähenes märgatavalt venekeelse kirjanduse laenutamine (16,5% võrreldes 2023. aastaga) – viimasel kolmel aastal on seda väga vähe komplekteeritud (u 70 eks.).
5.3.6 MIRKO teenus
MIRKO teenusega on liitunud 11 raamatukogu – kõik 10 raamatukogu Valga vallas ja Tõrva linnaraamatukogu.
MIRKO kaudu toimus 464 laenutust (sisalduvad 191 pikendust).
Tellitud on nii ilu- kui teabekirjandust.
5.3.7 Ülevaade RVL teenusest
Teenust korraldavad raamatukoguhoidjad, keskselt ei ole seda maakonnas korraldatud.
Raamatukogudevahelise laenutuse osas toimus vähenemine ca 22%, välja laenutati 1 218 väljaannet. Peamiselt toimus RVL maakonnasiseselt, ainult Valga Keskraamatukogu tellis väljastpoolt maakonda 30 raamatut.
Raamatukoguhoidjad hindasid oma töö suureks osaks ka valla raamatukogude vahel toimuvat laenutust. Nii laenutati ca 2 700 väljaannet, mida oli küll 25% vähem kui 2023. aastal.
5.3.8 Infopäringud
Päringud
2023
Päringud
2024
muutus
(+-)
3 260
3 090
-170
Infopäringute osas jätkub vähenemine. Inimesed kasutavad esmase info otsinguks palju internetti (ja nutitelefone). Raamatukogud ise hindasid, et päringuid jäi ka märkimata.
Päringute teemad olid väga erinevad. Mõnele leiti vastused lihtsalt – näiteks raamatute leidumus maakonnas, ühistransporti puudutav info, erinevate asutuste kontaktandmed, sh lahtiolekuajad jms.
Mõned huvitavamad teemad, mis vajasid veidi rohkem tööd: Struve kaar ja selle kaardistamine, erinevate rahvaste riietumisstiilid, tammehalgude kütteväärtus, Münchauseni sündroom, Weekend Festival ja elektrooniline muusika jne.
5.3.9 Virtuaalüritused, -koolitused ja -näitused
2024. aastal virtuaalüritusi, -koolitusi ja näitusi ei korraldanud.
5.3.10 Tasulised teenused
☒ Printimine, paljundamine
☒ Ruumirent
☐ Üritused
☐ Materjalikulu (nt 3D-printimine, laserlõikur jne)
☒ Muu:
• pesupesemine (Valga Keskraamatukogu Kaagjärve, Koikküla, Lüllemäe, Sooru ja Õru haruraamatukogus),
• saunateenus (Valga Keskraamatukogu Laatre haruraamatukogus),
• duši kasutus (Valga Keskraamatukogu Kaagjärve ja Sooru haruraamatukogus),
• markide, ümbrike ja postkaartide müük (Valga Keskraamatukogu 9 haruraamatukogus).
5.4 Laste- ja noorteteenindus
Lug-d
2023
Lug-d
2024
muutus
(+-)
Külast-d
2023
Külast-d 2024
muutus
(+-)
Laenut
2023
Laenut
2024
muutus
(+/-)
1 955
1 843
-112
35 607
36 062
+455
26 862
25 492
-1 370
Vähenenud on lastest ja noortest lugejate arv 5,7% ning nende laenutused 5,1%, samas laste külastuste osas on väike – 1,3%line tõus.
Lapsi ja laste külastusi on ca 29% raamatukogude lugejate ja külastuste koguarvust, laenutused lastele veidi alla 14% (enam-vähem sama osakaal oli laste ja noorte raamatukogude kasutamisel ka eelnevatel aastatel).
Põhjused:
• Kui väheneb elanike arv, siis väheneb ka laste ja noorte arv.
• Kui on vähem lastest ja noortest lugejaid, on ka raamatukogu kasutamine väiksem.
• Külastuste arv on üldiselt vähenemas, selle taset aitavad hoida erinevad lastele ja noortele korraldatud üritused, sh kohtumised kirjanikega, mis toimuvad suuremale auditooriumile.
• Külastuste taset hoiab ka see, et lapsed veedavad raamatukogudes aega, et kuhugi edasi liikuda – bussile, huviringi vm.
5.4.1 Laste- ja noortekirjanduse komplekteerimine
Lastele ja noortele mõeldud ilukirjandust lisandus maakonna raamatukogudesse 1 569 eks. (677 nimetust), sellest oli ca 46% eesti ja 54% väliskirjandus.
Osteti 1 495 eks. (615 nimetust) 17 037.- euro eest (ca 15% raamatute komplekteerimiskulust), raamatu keskmine hind – 11.40 eurot.
Lastele ja noortele soetati ka liigilist kirjandust, aga sellest täpset ülevaadet ei ole. Valga Keskraamatukogu lasteosakonda lisandunud raamatutest oli liigilist kirjandust ca 25%, teistel raamatukogudel on see kogus väiksem, sest eelistatakse ilukirjandust.
Raamatukogud on tellinud põhimõttel, et võimalik oleks pakkuda erinevaid raamatuid, kooli kohustuslikke raamatuid tellitakse ning vajadusel vahetatakse vanemad trükid uuemate vastu.
Tellimisel lähtutakse Eesti Lastekirjanduse Keskuse soovitustest, oma kogust, uuritakse vajadusi koolidelt või lasteaedadelt, välja selgitatakse noorte endi soove.
Sihtrühmade ootustele vastavust eraldi uuritud ei ole.
Laste ja noorte perioodikat oli raamatukogudesse tellitud 5 nimetust (33 aastakäiku) – kõige rohkem oli tellitud ajakirju „Täheke“ (16) ja järgnes „Hea Laps“ (8).
5.4.2 Laste ja noorte lugemisharjumuste kujundamine, arendamine ja üritused
Raamatukogudes korraldati lastele ja noortele 450 üritust ja rühmakoolitust (nendest osavõtjaid oli 8 475) ning 85 näitust ja väljapanekut.
Lugemisharjumuse kujundamine algab kodust, jätkub lasteaias ja koolis. Sealt edasi tuleb alles raamatukogus käimise ja lugemisharjumuse kujundamine raamatukogude poolt – lasteaiarühmi ja klasse kutsutakse raamatukogudesse tutvumiskäikudele ning raamatukogutundidesse. Need lugemishuvilised, kes pole varem raamatukokku jõudnud, leiavad nii tee raamatuid laenutama.
Raamatukogud korraldavad jätkuvalt ettelugemisi nii kohapeal kui minnakse lasteaeda või kooli (näiteks Pühajärve raamatukogu ettelugemiste sari Jutukorvilugu kohalikus lasteaias).
Lugemisharjumuse kujundamisele aitavad kindlasti kaasa erinevad lugemisprogrammid – Eesti Lastekirjanduse Keskuse „Lugemisisu“ programm (osaleb 6 raamatukogu, sh 1 Otepää ja 5 Valga vallast), Valga valla suvelugemise programm (osales 4 raamatukogu) ning kirjastuse „Päike ja Pilv“ lugemisprogramm „Meie väike raamatukogu“ (2 Valga valla raamatukogu).
Raamatukogudes, mis jagavad ruume või on kõrvuti noortekeskustega, on raamatud kogu aeg noorte käeulatuses. Enam tegelevad laste ja noortega ka kooliraamatukogu funktsiooni täitvad raamatukogud.
Raamatukogud ise hindavad väga võimalust kirjanikke nende noorte lugejatega kokku viia – 2024. aastal korraldati maakonnas 35 kohtumist 16 erineva kirjanikuga. Mõne kohapeal käinud autori raamatud jõudsid õpetajate poolt soovitatud raamatute hulka, mida hiljem tuldi raamatukogust laenutama.
Valga Keskraamatukogu lasteosakonna korraldatud kolme maakondliku konkursi žüriisse oli kutsutud lastekirjanik, kes esines lastele ise ning andis osalejatele väga head tagasisidet.
Erinevateks maakondlikeks konkurssideks, mida keskraamatukogu korraldas, pidid noored tutvuma erinevate kirjanike loominguga.
Eesti Lastekirjanduse Keskuse Ilon Wiklandi elust ja loomingust inspireeritud kohvernäitust „Pikk-pikk teekond“ kiitsid nii sellega seotud teematunde läbiviinud kui tundidest osasaajad.
2024. aasta oli 17. Nukitsa konkursi aasta – lastel oli võimalus tutvuda kahel viimasel aastal ilmunud eesti lastekirjandusega ning hinnata nende autoreid ja illustraatoreid.
Lüllemäe raamatukogus toimus Anna Haava loomingust inspireeritud tööde näitus, mida 8. klassi õpilased kooli kunstitunnis tegid.
Kõik lastele ja noortele suunatud üritused püüavad äratada huvi raamatute vastu, tutvustades neid ja nende autoreid, õpetavad neid raamatumaailmas orienteeruma ja lugemisvara valima. Sest neist kasvavad uued raamatukogu kasutajad.
Raamatukogud peavad oluliseks iga tegevust, sõltumata nende toimumise kohast või osalejate arvust, mida nad lugemisharjumuse kujundamiseks ette võtavad.
5.5 Raamatukogu kui kogukonnakeskus
Üritused/tegevused
2023
Üritused/tegevused
2024
muutus
(+-)
1 083
930
-153
• Erinevaid üritus/tegevusi korraldati 14% võrra vähem kui 2023. aastal.
• Nendest 247 olid erinevad näitused või väljapanekud.
Raamatukogud korraldasid mh järgnevatest teemadest kantud tegevusi (tabelis ei ole arvuna ära toodud kõiki üritusi ning osad on kattuvad).
Üritused/tegevused
Arv
Raamatunäitused ja -väljapanekud
180
Lugejate kohtumised (29) kirjaniku ja kirjandustegelasega
65
Lugejamängud ja -võistlused
18
Kodulooga seotud sündmused ja väljapanekud
18
17 kunsti- või käsitöönäitust
19
Kontserdid või muusikasündmused
2
Info-, meedia- ja digipädevuste alane nõustamine ja juhendamine*
1 111
Üldharivad loengud ja töötoad
45 üritust
104 asukohas
* ei ole täpselt arvet peetud
Kõik raamatukogud korraldasid kirjandusega seotud näitusi ja väljapanekuid. Nende peamine eesmärk on oma kogudes olevate raamatute tutvustamine – tuua raamat näoga lugeja poole, sest nii leiab mõnigi raamat jälle lugeja või vastupidi.
Raamatukogudes, kus see oli võimalik, korraldati kunsti- või käsitöönäitusi, sh 4 käsitöö näitus-müüki ning raamatukogud vahendasid ka 6 rändnäitust, mida eksponeeriti 24 kohas.
Olulisemad kodulooga seotud näitused, mille koostamisse kaasati ka kogukonda:
• „Kuulsad Riidaja piirkonnas sündinud inimesed“ mõisa vestibüülis (näituse juurde kuulub materjal, mida soovijad saavad kasutada),
• „Ritsu Spordibaas 40“,
• Sangaste raamatukogu koostas fotonäituse „Kus kukub, sinna jääb“ piirkonna mahajäetud kodukohtadest.
Sangastes avati raamatukogu ja MTÜ August Gailiti Sünnikodu Seltsi koostöös raamatukogu ees August Gailiti pink.
Valgas toimus Kuido Meritsa raamatu „Minu Valga : linn, mis ei mahu ühte riiki“ esitlus.
Korraldati 65 erinevat kohtumist 29 inimesega, kellest kõik ei olnud kirjanikud või kirjandustegelased (samas 27 inimese sulest on raamat ilmunud).
• Enim – 9 – pidas maakonna raamatukogudes kõnetunde Riigikogu liige Igor Taro.
• Riidajas toimus Marek Sadama kontsert, kus ta esitles oma raamatut „Tulbid ja bonsai“ ning Märt Treier esitles Valgas oma raamatut „Ära : laulud laokil inimestest“ muusikaliste vahepalade saatel.
Lugejamängud ja -võistlused:
• Otepää raamatukogu korraldas Arula küla mälumängu ning vabariikliku mälumängu „Otepää kevad“.
• Tõrva raamatukogu korraldas omaloomingulise luulevõistluse „Olen suvel Tõrvas“, mille lõpuüritus toimus Tõrva Tule-Päevade ajal.
• Valga valla raamatukogudes korraldati esimest korda ülevallaline lugemisbingo täiskasvanutele (vastajaid oli 10). Mõni raamatukogu mainis aruandes, et inimesed võtsid mängulehe, öeldes kohe, et loevad enda jaoks ja ei too seda tagasi.
Info- ja digipädevuste nõustamise osas raamatukogud arvet ei pidanud (tabelis 4 raamatukogu andmed, mis aruannetes välja olid toodud, nendest Valgas – 1 073). Aruannetes kirjutati, et nende üle arvestust ei peetud, see on lihtsalt igapäevase töö osa.
Raamatukogudes toimus arvestatav hulk üldharivaid loenguid ja töötubasid.
• Otepää valla 4 piirkonna koostöös (sh Sangaste raamatukogu) toimus ürituste sari „Seeniorid õpivad ja jagavad“ (6 kokkusaamist), millega käigus kaasati seenioreid (toetas Valgamaa Partnerluskogu),
• Valga Keskraamatukogu haruraamatukogudes oli võimalus veebi teel jälgida valla väärikate ülikooli 9 loengut (kokku vaatamisi 60, osalemisi veidi üle 200).
Aasta-aastalt suureneb raamatukogude kui kogukonnakeskuste roll – väiksemates kohtades on nad viimane külas tegutsev asutus, kus pakutakse erinevaid teenuseid ning kelle kanda on ka noorsoo- ja kultuuritöö. Kohapeal korraldatakse erinevaid kohtumisi, koolitusi, töötubasid, pakutakse ruume erinevate koosolekute korraldamiseks jne.
Raamatukogude juures on aktiveerunud klubiline tegevus – naisteklubid, väärikate klubid jne.
5.5.1 Kasutajakoolitused
Koolitused
2023
Koolitused
2024
muutus
(+-)
246
208
-38
Koolituste arvu vähenemine on tingitud individuaalkoolituste arvu vähenemisest – pigem nõustamine ja juhendamine. Rühmakoolitusi korraldati samas 19 võrra rohkem.
Lastele ja noortele korraldatud koolitused on pigem seotud raamatute tutvustamisega, aga vanemaealistele arvutialased, näited
• Rühmakoolituste peamiseks sihtrühmaks olid lasteaialapsed või algklasside õpilased, kes said osa Ilon Wiklandi kohvernäituse „Pikk-pikk teekond“ seotud tegelustundidest, „Lugemisisu“ või raamatukogutundidest. Nii kohvernäitus kui „Lugemisisu“ tunnid said osalejatelt ja õpetajatelt väga head tagasisidet.
• Valga Keskraamatukogu lasteosakonnas toimus aasta esimesel poolel loovkirjutamise ring noortele, kus oli küll vähe osalejaid, aga nemad olid selle ringiga väga rahul.
• Valga Keskraamatukogus toimusid vanemaealistele küberturvalisuse õpituba, arvutikasutuse baaskoolitus ning nutiseadmete kasutamise koolitus (raamatukogu ei olnud ise korraldaja).
Individuaalkoolitustel osalejad on pigem eakad ja arvutimaailmast kaugemal olevad inimesed, Valgas palju ka vanemad venekeelsed inimesed. Teemad: e-riigi teenuste kasutamine, digiallkirja andmine, gmaili konto loomine ja kasutamine, nutitelefoni või tahvelarvuti kasutamine, info-otsing, RIKSWeb’i kasutamine jne.
Tagasisidet otse küsitud ei ole, aga see on pigem positiivne, sest omandatud uued oskused on tekitanud inimestes eduelamuse.
5.5.2 Koostööpartnerid
Kuna maakonnas on kolm vallaraamatukogu 19 haruraamatukoguga, siis koostööpartneriks on teised raamatukogud – vallasisene raamatute vahetamine, RVL, ühiste ürituste korraldamine jms.
Raamatukogude peamised koostööpartnerid on koolid ja lasteaiad – maakonnas 11 asulas on kool(ikoht) ja 14 asulas lasteaed/lasteaiarühm. Kõik raamatukogud teevad nendega koostööd – erinevad (raamatukogu)tunnid, ettelugemised, kohtumised kirjanikega, Valga Keskraamatukogu korraldab õpilastele maakondlikke konkursse.
Metsatervenduse OÜ toetas (ja toetab ka edasi) 3 Otepää ja 9 Valga valla haruraamatukogu rahaliselt (á 500.- eurot) inventari soetamiseks, selle toel viidi läbi ka mõni üritus.
Koostöös erinevate MTÜ-dega rikastati kohalikku kultuurielu korraldades erinevaid ühisüritusi – Sangastes MTÜ August Gailiti Sünnikodu Selts, erinevad külaseltsid jne.
Raamatukogud teevad koostööd noortekeskustega – korraldatakse ühiseid üritusi, koostöös Valga Avatud Noorte Keskusega toimus Valgas kolm ülelinnalist üritust, Kaagjärve raamatukogu osales Karula Avatud Noortekeskusega ERÜ projektis „Raamatukogud-muuseumid-noored“.
Pühajärve raamatukogu koostöös Pühajärve Haridusseltsiga valmis 11. koolialmanahh.
Tõrvas toimub kaks korda kuus koostöös Mulgi Kultuuri Instituudiga mulgi keele ring.
Riidaja raamatukoguhoidja osutas Mulgimaa Arenduskojale giiditeenust Riidaja mõisas ja piirkonnas.
Valgamaa Arenguagentuur toetas auhindadega Valgas korraldatud maakondlikke konkursse.
Valgamaa Partnerluskogu toetusel toimus Sangaste raamatukogu korraldatud ürituste sari „Seeniorid õpivad ja jagavad“.
Koostöös Eesti Raamatukoguhoidjate Ühinguga toimus Valgas raamatukogupäevade avamine, raamatukogutöötajad osalesid laste- ja kogude toimkonna ning rahvaraamatukogude sektsiooni töös.
Valga Keskraamatukogu pakub kooskäimise kohta Eesti Genealoogia Seltsi Valga esindusele.
Koostöö toetab raamatukogu rolli kogukonnas – kas selle keskpunktina või ühe tugisambana.
6 Raamatukogu turundus
6.1 Turunduskanalid
☒ Raamatukogu koduleht
2 valla keskraamatukogul ja ühel haruraamatukogul
☒ KOVi koduleht
Esmane info raamatukogude kohta on kõigi valla kodulehtedel, seal on ka raamatukogude poolt korraldatavate sündmuste info (Otepää – Kultuuri- ja spordisündmused; Tõrva ja Valga – Kalender)
☒ Sotsiaalmeedia
Facebook – kontod 15 raamatukogul, lisaks kasutavad Tõrva valla 3 raamatukogu külakeskuse kontot.
1 Instagrami konto „valgavallaraamatukogud“ (mida 2024. aastal eriti ei kasutatud).
☒ Raadio
☒ Ajalehed, ajakirjad
Peamiselt vallalehed Otepääl ja Tõrvas, Valgas veebis ilmuv valla uudiskiri
☒ Välireklaam (nt plakatid, ekraanid)
• Oluliseks turundamise viisiks on erinevad sündmused ja tegevused, ka sellised, mis erinevad raamatukogu igapäevafunktsioonidest.
• Suureks abiks on erinevad meediakajastused ning erinevad märkamised, mis ei nõua raamatukogupoolseid väljaminekuid (nii mõnestki sotsiaalmeediapostitusest on saanud maakonnalehe veebi nupuke).
• Tasulist reklaami ei saa raamatukogud endale reeglina lubada, vallalehtedes ilmub info tasuta.
6.2 Väljaannete publitseerimine
• Pühajärve raamatukogu aitas koostada ja digiteerida Pühajärve Põhikooli ja Pühajärve Haridusseltsi 11. koolialmanahhi „Mis mind rõõmsaks teeb“.
• Valga Keskraamatukogu kodulehele loodi – Valgamaa kodulooline sünnipäevakalender 2025 ja Kirjarahva tähtpäevi 2025.
• Otepää ja Tõrva valla raamatukogude töötajad kirjutasid mõned artiklid vallalehtedesse.
7 Eesmärgid tulevaks aastaks
2025. aasta tegemised on raamatukogudes kantud Eesti Raamatu Aasta vaimust – korraldatakse erinevaid näitusi ja väljapanekuid, erinevaid sündmusi, sh kohtumised kirjanikega jne.
Kevadel toimub üleriigiline raamatukogude rahulolu-uuring.
Raamatukogude aastapäevad 2025. aastal: Keeni – 100, Riidaja – 100 ja Valga – 160/100. Kõik valdade keskraamatukogud mainisid nende tähistamist.
Jätkuvalt on oluline tegeleda inimeste huvi ja harjumusega raamatukogu kasutada:
• koostöö jätkumine koolide, lasteaedade ja noortekeskustega, kaasamaks lapsi ja noori rohkem raamatukogu tegevustesse,
• kogukonnakesksem tegutsemine inimeste kaasamiseks, erinevate teenuste pakkumine, ürituste korraldamine jms. (raamatukogud on sageli ainus avalikku teenust osutav asutus külas, koostöö MTÜdega),
• võimaluste piires võimalikult lai kirjanduse valik.
Otepää Raamatukogu
• kõikides valla raamatukogudes jätkub kohaliku ajaloo – piirkonnaga seotud materjalide ja mälestuste – talletamine,
• eesmärk on kogude ringlust tõsta – kogusid puhastatakse kogusid lagunenud, aegunud ja vähekasutatud kirjandusest,
• kõige olulisem ettevõtmine on Otepää linnaraamatukogu rekonstrueerimine (rahastus on olemas ning käivad ettevalmistused ajutisele pinnale kolimiseks),
• Keenis, Pukas ja Pühajärvel jätkatakse tihedat koostööd kooliga,
• Kuigatsis jätkub kogukonna suurem kaasamine,
• Sangastes jätkatakse seenioritele suunatud tegevustega,
• valla raamatukogude ühise ettevõtmisena on plaanis kevadel korraldada Eesti Raamatu Aastale pühendatud salongiõhtu.
Tõrva Raamatukogu
• plaanis on linnaraamatukogu kolimine Tõrva Gümnaasiumi hoonesse ning liita talle ka kooliraamatukogu funktsioon,
• haruraamatukogud otsivad paremaid viise kogukonnakeskustena tegutsemiseks – vallas loodi aasta algul kogukonnakeskused, mille koosseisu peaksid hakkama kuuluma ka raamatukogud. See puudutab raamatukogutöötajaid igapäevaselt ning toob nende töökorralduse esialgu palju segadust,
• Riidajal plaanitakse tähistada piirkonnast pärit luuletaja Henrik Visnapuu 135. ja lastekirjanik Salme Raatma 110. sünniaastapäeva.
Valga Keskraamatukogu
• annab välja 9. August Gailiti nimelise novelliauhinna,
• korraldab Prima Vista partnerlinna päeva Valgas,
• korraldab koostöös Valga Muuseumiga Eesti-Läti ajalookonverentsi (novembris),
• tegeleb interneti kiiruse probleemiga Valgas,
• jätkab maakondlike konkursside korraldamisega õpilastele,
• jätkab erinevate lugemisprogrammidega,
• jätkab maakonna raamatukoguhoidjatele koolituste korraldamist,
• jätkab ettevalmistusi RFID-süsteemile üleminekuks (toimub kogu puhastamine lagunenud ja aegunud kirjandusest, uued raamatud saavad vastavad vöötkoodid),
• haruraamatukogud saavad Metsatervenduse OÜ toetuse eest soetada vajaminevat ja korraldada üritusi,
• otsib lahendust Koikkülas raamatukoguteenuse osutamise jätkamiseks,
• huviringid – meisterdamisring Valgas ja kokandusring Kaagjärvel – jätkavad tegevust,
• koostöö jätkumine MTÜga Võtmehoidja, et pakkuda raamatukogudes inimestele rohkem vahendeid ja tegevusvõimalusi.
Direktor Triinu Rätsepp
/ allkirjastatud digitaalselt /