Tagasiside

Tere Brigitta

Saadan TTJA kommentaarid Alkoholitarvitamise vähendamise arengusuundade dokumendile.

Hetkel on ka STAD juhtrühmas alkoholi järelevalveprobleemid hästi aktuaalsed, täpsemalt

 1) alaealistele alkoholi müügi järelevalve ja

2) joobeseisundile viitavate tunnustega isikule alkoholi müügi järelevalve.

Kõik STAD-is osalevad järelevalve ametnikud nõustuvad, et järelevalve teostamine nimetatud kahe rikkumise üle on menetluslikult ebaselge, ebaefektiivne ja kohati lausa võimatu. Kui meil puudub õigusselgus kehtivate piirangute üle järelevalve teostamise meetmete osas, on suur oht, et müügilubade süsteemi kehtestamisel mitte miski paremaks ei muutu.  Ka müügiloa ära võtmise eelduseks on ju tuvastatud ja nö lõpuni menetletud rikkumine. Kui me seda ei suuda täna, ei jõua me kunagi ka müügiloa äravõtmiseni.

Seetõttu kordame alkoholipoliitika rohelise raamatu kohtumistel väljatoodut, et esmalt võiks analüüsida hetkel juba kehtivat majandustegevuse peatamise võimalust, eelkõige sellest vaatest, et miks seda praktikas alkoholikauplejate puhul ei rakendata.

Enne kui me hakkame probleemi (milleks on osade ettevõtjate ükskõiksus kehtivate alkoholipiirangute suhtes?) uue müügilubade süsteemiga lahendama, võiks meil olla selgus, miks praegune süsteem ei toimi.

Lisaks toome välja täiendavad märkused:

1. Alkoholipoliitika arengusuunad – illustreerivad pildid võiks olla sisult eestipärasemad, meile omasemad. Nt lk 10 pilt ei kajasta meie kultuuriruumi, ka lk 12 pilt võiks olla kohalikum.

2. Strateegias ei ole avatud seda, kas tänased seadustes toodud piirangud ja nõuded toimivad või mitte ega ole analüüsitud, kas ja millist mõju omab nõuete täitmisele ja arengusuundade eesmärkide saavutamisele riiklik järelevalve – kas järelevalvel on toimimiseks vajalikud meetmed, kas järelevalvel on piisavalt ressurssi ja kuidas on järelevalve korraldatud kohalikes omavalitsustes. Samuti ei tule arengusuundadest välja seda, kas ja millisel määral järelevalve üldse omab mõju või võiks mõjutada alkoholipoliitika arengusuundade saavutamist. Sellele tähelepanu pööramine võib aga olla oluline arengusuundade edukalt rakendumiseks ja elluviimiseks, kuna kehtivate nõuete täitmise tagamata jätmine ilmselgelt ei võimalda saavutada eesmärki, milleks nõue on kehtestatud. Ka nõuete rakendatavus ja seega järelelevalveressursi ja meetmete küsimus võiks olla osa arengusuundadest, mis annaks ühtlasi aluse kehtiva õiguse muutmiseks, sh võimalikeks ressursiotsusteks.

3. Nõuete seaduses muutmise korral on oluline, et need oleksid selged, ühemõttelised ja ei eeldaks tõlgendamist, st oleksid järelevalve poolelt kergesti kontrollitavad, kuid ka ettevõtetele lihtsasti  mõistetavad. Näiteks ei ole üheselt mõistetav ega selge AS-s kasutatud alkoholi märgatavalt nähtavuse keeld, kuna esmalt on vaja anda hinnang sellele, kuidas mõista mõistet „märgatavalt nähtav“. Avalikul üritusel on alkohoolse joogi jaemüük lubatud, samas keelab AS alkohoolse joogi jaemüügi müügisaalita müügikohas. Tekib küsimus, et milline peab olema avalikul üritusel alkoholi müügikoht, et seal võiks alkoholi müüa, kuid AS sellele vastust ei anna. Keelud peaksid olema aga lihtsad ja selged ning üheselt mõistetavad.

4. Märgatavalt nähtavuse lubatavuselt võiks liikuda alkoholi nähtavuse vähendamise poole, sh ei peaks olema lubatud alkoholi nähtavus kassaaparaadi juures, kui eesmärk on võimaldada tarbijal vältida kaupluse külastamisel alkoholiga kokkupuudet. Väiksemates poodides toob kassaaparaadi juures alkoholi nähtavus paratamatult kaasa kauplusekülastaja sellega kokkupuute, kuna kauba eest ei pruugi ollagi võimalik mujal tasuda ja kokkupuudet vältida.

5. Avalikud üritused põhjustavad sageli avaliku korra häiringuid, mis toob kaasa ajutise hüppelise töökoormuse kasvu ka teistele ametkondadele (politsei, kiirabi). Kuigi kohalikud omavalitsused võivad seada müügikohtadele, sortimendile ja vormile täiendavaid piiranguid, võiks avaliku korra ja riiklike ressursside otstarbekama kasutamise tagamiseks kaaluda avalikel üritustel üldist, vähemalt kange alkoholi müügi keeldu.

Palume meie märkustega dokumendis arvestada.

Heade soovidega

Merike

Merike Koppel

| +372 529 1184

[email protected]

Tere, head alkoholipoliitika uuendamise juhtrühma liikmed!

Alkoholitarvitamise vähendamise arengusuundade dokumendi tagasisidestamise tähtaeg oli 23.02.2024. Jaanuari lõpus laekus viimane ministeeriumite tagasiside. RaM ja  MKM kooskõlastasid dokumendi märkustega ning SIM, REM, JUM, HTM ilma märkusteta. Olen kogu tagasiside koondanud ühte faili- esimesel lehel on ministeeriumite tagasiside ning teisel lehel ülejäänud osapoolte edastatud tagasiside. Palun lisage kommentaarid ettepaneku juurde juhul, kui teie hinnangul peaks lõplikku dokumenti vastava ettepaneku sisse viima. Tähtaeg selleks on 28.02. Lisasin meeldetuletuseks ka kooskõlastusringil käinud dokumendid manusena.

Tagasiside fail: https://docs.google.com/spreadsheets/d/1LZBocutJCKRbM8Lm9Z4Ep08zAnTUWwRn/edit?usp=sharing&ouid=118295303504245973547&rtpof=true&sd=true

EIS-i laekunud tagasiside: Alkoholitarvitamise vähendamise arengusuunad 2025-2035 – EIS

Heade soovidega