| Dokumendiregister | Sotsiaalministeerium |
| Viit | 5.1-2/578-1 |
| Registreeritud | 28.02.2025 |
| Sünkroonitud | 03.03.2025 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 5.1 Tervisekaitse, haiguste ennetamise ja tervise edendamise korraldamine |
| Sari | 5.1-2 Tervisekaitse ja tervisliku elukeskkonna kavandamise ja korraldamisega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik) |
| Toimik | 5.1-2/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Kliimaministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Kliimaministeerium |
| Vastutaja | Heli Laarmann (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Rahvatervishoiu osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/
Registrikood 70001231
Urmas Maranik
MTÜ Looduse ja Inimeste Eest
Teie 25.02.2025
Meie 28.02.2025 nr 7-15/25/435-5
Ebatäpsused seoses müra ja selle normtasemetega
Austatud Urmas Maranik
Vastuseks teie 25.02.2025 kirjale selgitame veelkord Eesti, Euroopa Liidu (EL) ja WHO müra
normtasemete ja soovituslike normide erinevust. EL ja WHO soovituslikud normid on määratud
aasta keskmise mürataseme hindamiseks. Eesti normtasemeid saab rakendada vajaliku
ajaperioodi jaoks. Mida pikem on hindamise periood, seda madalam on ka lubatud tase. Näiteks
viljakuivateid, mille ventilaatorid põhjustavad aastas 3 töökuu jooksul kõrget mürataset, ei saaks
EL ja WHO soovituste alusel pidada mürahäiringu allikaks, sest 9 mittetöötamise kuu ajal nad ei
tekita müra. Eesti normide alusel saame aga hinnata 3 töökuu häiringut. Seega ei ole Eesti, EL ja
WHO normid võrreldavad.
WHO suuniste (Environmental noise guidelines for the European region, 2018) kohaselt on
soovitatav tagada, et tuulikute poolt tekitatud pikaajaline keskmine helirõhutase ei ületaks 45 dB,
kuna see võib mõjutada negatiivselt inimeste tervist (nt põhjustada unehäireid, stressi või ärritust).
Tuulikute keskmise öise mürataseme kohta ei ole soovitusi antud, sest puuduvad piisavad tõendid
selle mõju iseloomu ja ulatuse kohta.
Mis puudutab teie viiteid ebatäpsustele Taani ja Saksamaa normide võrdlusele, siis täpsemad
andmed Taanis tuulikutele kehtivate normtasemete kohta on dokumendis „BEK no 995 of
26/08/2024 Bekendtgørelse om støj fra vindmøller“. Nimetatud dokumendis on lubatud müratase
müratundlikel aladel (planeeringuga määratletud elamu- ja suvilapiirkonnad) 39 dB tuule kiirusel
8 m/s ja 37 dB tuule kiirusel 6 m/s ning hajaasustatud aladel (alad, mis ei ole elamu- ja
suvilapiirkonnad, Eesti mõistes maatulundusmaad), vastavalt 44 ja 42 dB.
Saksamaa normid on esitatud dokumendis „Technische Anleitung zum Schutz gegen Lärm – TA
Lärm“, milles sõltuvalt müratundliku ala kategooriast, on tuulikute mürale kehtestatud päevased
normtasemed 50 kuni 63 dB ja öised normtasemed 35 kuni 45 dB.
Seega ei ole KliMi kirjas müra normtasemete kohta ebatäpsusi ja Eestis rakendatavad tuulikute
müra normtasemed on võrreldavad teiste riikide praktikaga.
Teiseks ebatäpsuseks nimetate oma kirjas, et KliM esitab IARO teksti kohta järelduse, mida tekstis
ei ole. IARO järeldused nii Kobras OÜ aruande kui rahvusvaheliselt tunnustatud ekspertide
andmete ja õigusaktide pädevuse kohta väljendavad, et kasutatavad meetodid ja järeldused on
ebaõiged ning ei hinda ega oska näha kogu tekkiva helispektri ohtlikkust. Seega jääb KliMile
ebaselgeks IARO eksperthinnangu mõte või on järeldused mittetäielikult esitatud.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Heidi Koger
välisõhu osakonna juhataja
Lisaadressaadid: [email protected], [email protected], [email protected]
Reet Pruul, 626 0731