Vastus nõudekirjale









Lp Kristel Koppel
Andmekaitsespetsialist

Kaitseliit


E-post: kristel,[email protected]







Teie: 13.02.2025

Meie: 28.02.2025 nr 2.3-8/25/517-2
Vastus selgitustaotlusele


Andmekaitse Inspektsioon sai Teie pöördumise, mille palute inspektsiooni seisukohta, kas dokumendid ja käskkirjad, mida allkirjastavad Kaitseliidu noorteorganisatsioonide vabatahtlikest pealikud ja vanemad peavad olema AK-d, kui dokument ise piiranguaga teavet ei sisalda. Kas sellisel juhul on vabatahtliku nimi on piisav põhjus, et määrata dokumendile juurdepääsupiirang AvTS § 35 lg 1 p 12 alusel?

Selgitan, et igasugusel isikuandmete töötlemiseks, sh avalikustamiseks peab olema õiguslik alus. Samas sätestab Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmääruse preambula punkt 4, et isikuandmete töötlemine peaks olema mõeldud teenima inimesi. Õigus isikuandmete kaitsele ei ole absoluutne õigus, vaid seda tuleb kaaluda vastavalt selle ülesandele ühiskonnas ning tasakaalustada muude põhiõigustega vastavalt proportsionaalsuse põhimõttele.

Kaitseliidu puhul on tegemist avalik-õigusliku juriidilise isikuga, kellele kohaldub nii avaliku teabe seadus kui Kaitseliidu seadus. Kuna nii Noorkotkaste kui Kodutütarde põhimääruse kohaselt on noorteorganisatsioonid Kaitseliidu struktuuriüksused, siis nad on avalik-õigusliku juriidilise isiku struktuuriüksused, kelle juhtidega sõlmib töölepingu Kaitseliidu ülem.

Kaitseliidu kodukorra § 11 lg 11 kohaselt toimub noortejuhi ametikohale nimetamine isiku kirjaliku avalduse alusel noorteorganisatsiooni põhikirjas kehtestatud korras. Kaitseliidu kodukorra § 11 lg 12 kohaselt võib noortejuhti nimetada sama paragrahvi lõike 4 punktides 1–7 ja lõike 5 punktides 1–7 sätestatud ametikohtadele. Seega on noortejuhid nimetatud ametikohtadele nende avalduse alusel. Kuna nii pealikud kui vanemad juhivad ja esindavad organisatsiooni, siis nad peavad arvestama ka sellega, et nende tegevus on avalik ning nad ei saa eeldada, et nende nimed on piiranguga.

Kui dokument peale allkirjastaja nime muud piiranguga teavet ei sisalda, siis inspektsiooni hinnangul ei ole põhjust sellisele dokumendile piirangut kehtestada. Ka Riigikohus on andnud siin seisukoha, et isikuandmete avalikustamisel tuleb alati hinnata, kas isiku õigus privaatsusele kaalub ülesse avaliku huvi. Seega allkirjastaja nime sisaldamine dokumendis ei tingi dokumendile piirangu kehtestamise vajadust, kui dokument muud piiranguga teavet ei sisalda.

Loodan, et sain oma selgitustega Teile abiks olla.


Lugupidamisega

Karin Uuselu
jurist
peadirektori volitusel