Teadusuuringu taotlus

E-kiri.eml

Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.
Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.

Tervist,

lisatuna leiate Eesti Keskkonnauuringute Keskuse teadusuuringu
loataotluse poliitikakujundamise uuringu läbiviimiseks koos
juurdekuuluvate dokumentidega (Lisa 1: Seaduse alusel loodud
valdkonnapõhise eetikakomitee seisukoht,
Lisa 2: Hankeleping ja/või tehniline kirjeldus).
.

Parimat

--
-------------------------------------------------------------------------------------

Marek Maasikmets, PhD

Andmeanalüüsi grupi juhataja | Õhu- ja kliimaosakond

Head of the data analyse group | Air and Climate Department

+372 5648 7722 | [email protected] | http://www.klab.ee/

Eesti Keskkonnauuringute Keskus | Estonian Environmental Research Centre |

Marja 4D, 10617 Tallinn, Eesti | Estonia |

------------------------------------------------------------------------------------

Hankeleping 1_25 (1).asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

MARGUS KÖRT PNOEE-36309020322 2025-01-13 09:09:45

SIRET RUTIKU PNOEE-46710052734 2025-01-13 16:46:29

Hankeleping 1_25.pdf

HANKELEPING nr 2-1/1/2025

Tallinn nähtav digiallkirjas

OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus, registrikood 10057662, asukoht Marja 4d, 10617

Tallinn, keda esindab põhikirja alusel juhatuse esimees Margus Kört (edaspidi nimetatud

„Tellija“ või „Pool“ või koos Töövõtjaga “Pooled“)

ja

Tartu Ülikool, registrikood 74001073, asukoht Ülikooli 18, 50090 Tartu, keda esindab

rektori 29.12.2027 käskkirja nr 19 alusel grandikeskuse juhataja Siret Rutiku (edaspidi

nimetatud „Töövõtja” või „Pool” või koos Tellijaga „Pooled“), sõlmisid hankelepingu

(edaspidi „Leping“) alljärgnevas:

1. Üldsätted

1.1. Lepingu eesmärgiks on reguleerida riigihanke „Õhusaaste ja haigestumise vaheliste

seoste analüüs ning ülevaate koostamine teistes riikides rakendatud

hoiatussüsteemidest“ (viitenumber 285051) raames Tellija ja Töövõtja vahel sõlmitud

Lepingu alusel ja sellega seoses tekkivaid õigussuhteid.

1.2. Pooled on oma majandustegevuses iseseisvad ja kumbki Pool ei vastuta teise Poole

poolt endale kolmandate isikute ees võetud kohustuste täitmise eest.

1.3. Poolte õiguste ja kohustuste aluseks on Eestis kehtivad õigusaktid ja Leping koos

lisadega. Kui konkreetsest sättest ei tulene teisiti, tähendab mõiste “Leping” Lepingu

põhiteksti koos kõikide lisadega. Vastuolude korral Lepingu ja Lepingu lisade vahel

prevaleerib Lepingu lisa.

1.4. Pooled tagavad ja avaldavad, et Lepingu sõlmimisega ei ole nad rikkunud ühtegi enda

suhtes kehtiva õigusakti, põhikirja või muu normatiivakti sätet ega ühtki endale varem

sõlmitud lepingute ja kokkulepetega võetud kohustust.

1.5. Pooled kinnitavad ja tõendavad, et:

1.5.1. neil on seaduses ettenähtud piisav õigus- ja teovõime Lepingu sõlmimiseks ning

Lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks ja õiguste realiseerimiseks;

1.5.2. nende poolt Lepingule ja selle lisadele allakirjutanud isikutele on antud piisavad

volitused Lepingu sõlmimiseks kooskõlas õigusaktide ja muude normatiivaktidega.

1.6. Lepingu sõlmimisega kaotavad kehtivuse kõik Pooltevahelised varasemad lepingud ja

muud kokkulepped niivõrd, kuivõrd need on vastuolus Lepinguga.

2. Lepingu objekt

2.1. Lepingu objektiks on Lepingu p-s 1.1 nimetatud riigihanke alusdokumentides

kirjeldatud uuring (edaspidi „Uuring“), mida Töövõtja kohustub vastavalt Tellijaga

sõlmitud hankelepingule teostama.

2.2. Töövõtja kinnitab, et Lepingu järgi üleantavale Uuringule ei ole kolmandatel isikutel

mingeid õigusi ning kolmandatel isikutel ei ole ka alust selliste õiguste taotlemiseks.

2.3. Uuringu kvaliteet peab vastama Lepingus kokkulepitud nõuetele ning hanketingimustes

nimetatud tehnilistele ja kvaliteeditingimustele.

3. Uuringu üleandmine ja omandiõiguse üleminek

3.1. Töövõtja kohustub Uuringu Tellijale üle andma kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis hiljemalt 31.10.2026. Töövõtja informeerib Tellijat eelnevalt täpsest Uuringu

üleandmise ajast.

3.2. Uuring antakse üle üleandmise-vastuvõtmise akti alusel.

4. Uuringu hind ja maksetingimused

4.1. Tellija tasub Töövõtjale kokku 109 500,00 (ükssada üheksa tuhat viissada.) eurot (millele

lisandub käibemaks) (edaspidi „Lepingu Hind“) vastavalt esitatavale arvele.

4.1.1. I etapi maksumus 12 500,00 eurot;

4.1.2. II etapi maksumus 4 500,00 eurot;

4.1.3. III etapi maksumus 13 500,00 eurot;

4.1.4. IV etapi maksumus 17 500,00 eurot;

4.1.5. V etapi maksumus 48 000,00 eurot;

4.1.6. VI etapi ehk lõppmakse maksumus 13 500,00 eurot.

4.1.7. Kõikidele punktides 4.1.1.– 4.1.6. nimetatud summadele lisandub käibemaks.

4.2. Uuringu eest tasumine toimub iga etapi lõpus 14 päeva jooksul peale antud etapi tööde

valmimist ja üleandmis-vastuvõtmise akti allakirjutamist.

Töö ajakava ja etapid

Tegevused ja etapid Töö teostamise periood

alates lepingu

sõlmimisest

I etapp Eetikakomitee ja Andmekaitse Inspektsiooni loa

taotlemine

1.-3. kuu

II etapp Andmete päring Tervisekassast, Eesti Keskkonnauuringu

Keskusest ja Keskkonnaagentuurist.

4.-6. kuu

III etapp Ülevaate koostamine teiste riikide õhukvaliteedi

hoiatussüsteemide parimatest praktikatest

2.-6.kuu

IV etapp Andmete puhastamine 7.-10. kuu

V etapp Andmeanalüüs 11.-21. kuu

VI etapp Uuringuraporti koostamine 22.-24. kuu

5. Poolte vastutus. Vääramatu jõud

5.1. Lepinguga enesele võetud kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmise eest

vastutavad Pooled Lepinguga ja Eestis kehtivate õigusaktidega ettenähtud korras ja

ulatuses.

5.2. Lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega teisele

Poolele tekitatud otsese kahju eest kannavad Pooled täielikku vastutust selle kahju

ulatuses.

5.3. Lepingus sätestatud tähtajast mittekinnipidamise korral on Tellijal õigus nõuda

Töövõtjalt leppetrahvi 0,05% (null koma null viis protsenti) Lepingu Hinnast iga

viivitatud päeva eest. Tellijal on õigus Uuringu eest tasumisel vähendada Lepingu

Hinda leppetrahvi summa võrra.

5.4. Kui Tellija viivitab Lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisel, on Töövõtjal

õigus nõuda Tellijalt viivist 0,05% (null koma null viis protsenti) päevas tähtaegselt

tasumata summalt, kuid mitte rohkem kui 5% (viis protsenti) Lepingu Hinnast.

5.5. Pooltel on õigus esitada leppetrahvi või viivise nõue teise Poole vastu 180 (ühesaja

kaheksakümne) päeva jooksul arvates päevast, mil õigustatud Pool sai teada leppetrahvi

või viivise nõude tekkimisest.

5.6. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta

Lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Vääramatu jõuna

käsitavad Pooled võlaõigusseaduse §-s 103 lg 2 nimetatud asjaolusid. Pool, kelle

tegevus Lepingujärgsete kohustuste täitmisel on takistatud vääramatu jõu asjaolude

tõttu, on kohustatud sellest koheselt kirjalikult teatama teisele Poolele. Vääramatu jõu

asjaolude ilmnemisel pikeneb Lepingu lõpptähtaeg nimetatud asjaolude esinemise

perioodi võrra. Pool peab vääramatu jõu asjaolude äralangemisel Lepingut täitma

asuma. Kui vääramatu jõu asjaolude tõttu on Poole Lepingust tulenevate kohustuste

täitmine takistatud enam kui 2 (kahe) kalendrikuu järjest, võivad Pooled Lepingu

lõpetada.

6. Teated ja volitatud esindajad

6.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul telefoni või e-posti teel. Juhul, kui teate

edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, peavad teisele Poolele edastatavad teated

olema edastatud kirjalikus vormis. Kirjalikus vormis peavad olema eelkõige Poolte

Lepingu ülesütlemise ja taganemise avaldused, samuti Poole nõue teisele Poolele, mis

esitatakse tulenevalt Lepingu rikkumisest. Informatiivset teadet võib anda ka telefoni

või e-posti teel.

6.2. Lepinguga seotud teated edastatakse teisele Poolele Lepingus märgitud

kontaktandmetel. Kontaktandmete muutusest on Pool kohustatud informeerima teist

Poolt ilma viivituseta.

6.3. Kirjalik teade loetakse Poole poolt kättesaaduks, kui see on üleantud allkirja vastu või

kui teade on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga Poole Lepingus näidatud

aadressil ja postitamisest on möödunud 5 (viis) kalendripäeva. Juhul, kui Pool on

Lepingu kehtivuse aja jooksul muutnud oma aadressi ning ei ole sellest teist Poolt

informeerinud, loetakse teade Poole poolt kättesaaduks, kui see on postitatud Lepingus

märgitud aadressile. E-posti teel saatmise korral loetakse teade kättesaaduks e-kirja

saatmisest järgmisel tööpäeval.

6.4. Tellija volitatud esindajaks Lepingu täitmisega seotud küsimustes on: Marek

Maasikmets, [email protected].

6.5. Töövõtja volitatud esindajaks Lepingu täitmisega seotud küsimustes on: Hans Orru,

e-post: [email protected].

7. Lõppsätted

7.1. Leping jõustub allakirjutamisest Poolte esindajate poolt ja kehtib kuni Lepingust

tulenevate õiguste ja kohustuste täitmiseni. Lepingut võib muuta ainult Pooltevahelise

kirjaliku kokkuleppega.

7.2. Lepinguga seotud vaidlused, mida Pooled ei ole suutnud läbirääkimiste teel lahendada,

antakse lahendamiseks Harju maakohtule. Lepingule kohaldatakse Eesti õigust. Juhul,

kui Lepingu mõni säte osutub vastuolus olevaks Eestis kehtivate õigusaktidega, ei

mõjuta see ülejäänud sätete kehtivust.

7.3. Lepingu täitmise käigus loodava ja/või vahetatava konfidentsiaalse informatsiooni

avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid teise Poole eelneval kirjalikul

nõusolekul. Pooled mõistavad konfidentsiaalse informatsiooni all mistahes vormis ja

andmekandjal teavet, mis on ühe Poole poolt teisele Poolele edastamise hetkel selgelt

tähistatud kui konfidentsiaalne, kusjuures konfidentsiaalseks võivad Pooled märkida

vaid sellist informatsiooni, mis saab olla konfidentsiaalne seaduse alusel (eeskätt

ärisaladus ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seadus). Lepingus

sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele Poolte

audiitoritele, advokaatidele ja pankadele ning juhtudel, kui Pool on õigusaktidest

tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama.

7.4. Töövõtja ei tegele Lepinguga seoses avalike suhetega ega anna teateid pressile,

elektroonilisele meediale, üldsusele või teistele auditooriumidele, välja arvatud Tellija

eelneval kirjalikul nõusolekul. Avaldada võib vaid teateid, mis on Tellijaga eelnevalt

kooskõlastatud. Antud tingimuse mittejärgimise korral on tegemist olulise

lepingurikkumisega ning Tellijal on õigus leping ühepoolselt lõpetada ja/või nõuda

leppetrahvi 5% (viis protsenti) Uuringu hinnast. Antud punkti alusel Lepingu

lõpetamisel tasub Tellija Töövõtjale üksnes juhul kui Tellijal on huvi Lepingu osalise

täitmise vastu.

7.5. Uuringu Töövõtja poolt Tellijale üleandmisel loetakse, et Töövõtja on Tellijale andnud

territoriaalselt piiramatu ja kogu asjaomaste õiguste kehtivuse tähtaja jooksul kehtiva

eksklusiivse (st kõigi teiste isikute ja ka Töövõtja enda samasisulisi õigusi välistava)

litsentsi Uuringuga seotud varaliste autoriõiguste teostamiseks. Töövõtja tasu sellise

litsentsi andmise eest sisaldub Lepingu Hinnas. Töövõtja kohustub tagama, et ta

omandab enda töötajatelt ja teistelt tema heaks tegutsevatelt isikutelt kõik vajalikud

õigused, võimaldamaks käesolevas punktis sätestatud litsentsi andmist Tellijale.

8. Poolte allkirjad ja rekvisiidid

Tellija: Töövõtja:

Allkirjastatud digitaalselt Allkirjastatud digitaalselt

Margus Kört Siret Rutiku

Hankelepingu Lisa 1.pdf

1(5)

Lisa 1 – ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISE KOKKULEPE

Käesolev isikuandmete töötlemise kokkulepe (“Kokkulepe“) on lahutamatu osa hankemenetluse nr

285051 tulemusena sõlmitud hankelepingust nr 2-1/1/2025 (“Leping“), mis sõlmitakse:

(1) OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuse (“Vastutav Töötleja”);

ja

(2) Tartu Ülikool (“Volitatud Töötleja”) vahel.

Vastutavat Töötlejat ja Volitatud Töötlejat on edaspidi koos nimetatud ka kui “Pooled“ ja eraldi kui “Pool“.

ARVESTADES, ET:

(A) Lepingu kohaselt viib Volitatud Töötleja Vastutava Töötleja ülesandel läbi uuringu „Õhusaaste ja

haigestumise vaheliste seoste analüüs ning ülevaate koostamine teistes riikides rakendatud

hoiatussüsteemidest“ (“Teenus“);

(B) Teenuse Lepingu järgseks osutamiseks on vajalik, et Volitatud Töötleja järgiks Vastutava Töötleja

poolt hankemenetluse alusdokumentides kirjeldatud metoodikat ja töötleks andmestikke, mis

sisaldavad Isikuandmeid;

(C) Pooled mõistavad, et vastavalt isikuandmete kaitse üldmääruse 2016/679/EL (“IKÜM“) artikli 28

lõigetele 3 ja 9 on selliseks isikuandmete töötlemiseks vajalik sõlmida Kokkulepe;

(D) Pooled soovivad täita kõiki asjakohaseid Euroopa Liidu ja riigisiseseid andmekaitset reguleerivaid

õigusakte, sh järgida IKÜM-s sisalduvaid nõudeid ning tagada Isikuandmete turvaline töötlemine ja

Andmesubjektide õiguste tõhus kaitse;

ON POOLED KOKKU LEPPINUD ALLJÄRGNEVAS:

1. MÕISTED JA TÕLGENDAMINE

1.1 Kui Kokkuleppes ei ole teisiti määratletud või kui kontekstist ei tulene teisiti, kasutatakse järgmisi

suure algustähega sõnu ja väljendeid neile alljärgnevalt omistatud tähenduses:

„Isikuandmed“ – IKÜM artikli 4 punktis 1 esitatud isikuandmete definitsioonile vastavad andmed

tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta;

„Isikuandmete töötlemine“ – iga Isikuandmetega tehtav toiming, näiteks kogumine,

salvestamine, akumuleerimine, säilitamine, liigitamine, grupeerimine, ühendamine, muutmine,

üleandmine, avaldamine, kasutamine, otsimine, levitamine, hävitamine või mis tahes muu toiming

või toimingute kogum;

„Andmesubjekt“ – füüsiline isik, kelle Isikuandmeid Lepingu alusel töödeldakse;

„Isikuandmetega Seotud Rikkumine“ – turvanõuete rikkumine, mis põhjustab edastatavate,

salvestatud või muul viisil töödeldavate Isikuandmete juhusliku või ebaseadusliku hävitamise,

kaotsimineku, muutmise või loata avalikustamise või neile juurdepääsu.

2. KOKKULEPPE ESE

2.1 Kokkuleppe esemeks on Volitatud Töötleja kohustus töödelda Isikuandmeid Vastutava Töötleja

ülesandel ja dokumenteeritud juhiste alustel, üksnes Lepingu täitmise eesmärgil ja vastavalt

Kokkuleppes sätestatud tingimustele.

2(5)

3. VASTUTAVA TÖÖTLEJA KOHUSTUSED

3.1 Vastutav Töötleja on kohustatud Isikuandmete töötlemisel ja sellega seoses:

3.1.1 andma Volitatud Töötlejale Isikuandmete töötlemiseks dokumenteeritud ja õigusaktidega

kooskõlas olevaid juhiseid;

3.1.2 tagama Lepingus sätestatud ülesannete piires Isikuandmete töötlemiseks õigusliku aluse

olemasolu;

3.1.3 vastutama Andmesubjektide poolt esitatud ja nende Isikuandmeid puudutavate taotluste

läbivaatamise eest (sh taotlustele vastamise eest);

3.1.4 otsustama Isikuandmetega Seotud Rikkumiste ja mis tahes andmekaitsealaste intsidentide

(nt lekete, andmekao, volitamata ligipääsu jm) korral Andmekaitse Inspektsiooni ja

Andmesubjektide teavitamise vajaduse üle ning vajadusel edastama vastavad teavitused.

3.2 Olukorras, kus Vastutav Töötleja vajab Andmesubjekti taotlusele vastamisel või Isikuandmetega

Seotud Rikkumise lahendamisel Volitatud Töötleja abi, näiteks seoses faktiliste asjaolude

väljaselgitamisega, edastab Vastutav Töötleja Volitatud Töötlejale vastavasisulise taotluse

Kokkuleppe punktis 9.1 viidatud e-posti aadressil.

4. VOLITATUD TÖÖTLEJA KOHUSTUSED

4.1 Volitatud Töötleja on kohustatud Isikuandmete töötlemisel ja sellega seoses:

4.1.1 töötlema Isikuandmeid ainult Kokkuleppes sätestatud ulatuses ja eesmärkidel ning vastavalt

kõigile asjakohastele Euroopa Liidu ja riigisiseste andmekaitsealaste õigusaktide nõuetele;

4.1.2 töötlema Isikuandmeid ainult Vastutava Töötleja poolt Kokkuleppes väljendatud või hilisemalt

edastatud dokumenteeritud juhiste alusel;

4.1.3 mitte edastama Isikuandmeid kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile, välja

arvatud Vastutava Töötleja eelneval kirjalikul loal või kui Volitatud Töötleja on selleks Euroopa

Liidu õigusaktist või riigisisesest õigusaktist tulenevalt kohustatud – sellisel juhul teatab

Volitatud Töötleja vastavast õigusaktist tulenevast nõudest Vastutavale Töötlejale enne

Isikuandmete edastamist, kui selline teatamine ei ole olulise avaliku huvi tõttu kõnealuse

õigusega keelatud;

4.1.4 tagastama või kustutama vastavalt Vastutava Töötleja juhistele kõik Kokkuleppe kohaselt

töödeldud Isikuandmed, kui Volitatud Töötlejal ei ole enam õigust nimetatud Isikuandmete

töötlemiseks (välja arvatud juhul, kui Euroopa Liidu või riigisisese õiguse kohaselt nõutakse

andmete säilitamist või kui Isikuandmete säilitamine on vastavalt Kokkuleppele või

õigusaktidele muul alusel lubatud ja vajalik);

4.1.5 võtma kõik IKÜM artikli 32 kohaselt nõutavad meetmed ning rakendama tehnilisi, füüsilisi ja

korralduslikke meetmeid, et tagada kaitstavate Isikuandmete laadile ja Isikuandmete

töötlemisega kaasnevatele ohtudele vastav turvalisuse tase, sh (kuid mitte ainult) vältima

kõrvaliste isikute ligipääsu Isikuandmetele ja Isikuandmete töötlemiseks kasutatavatele

andmekandjatele; vältima andmekandjate omavolilist teisaldamist; ning tagama, et tagantjärele

on võimalik kindlaks teha, kes, millisel ajahetkel ja milliseid Isikuandmeid on töödelnud;

4.1.6 võttes arvesse isikuandmete töötlemise laadi, aitama võimaluse piires Vastutaval Töötlejal

asjakohaste tehniliste ja korralduslike meetmete abil täita kohustust vastata Andmesubjekti

õiguste teostamiseks;

4.1.7 aitama Vastutaval Töötlejal tagada IKÜM artiklites 32-36 sätestatud kohustuste täitmine, võttes

arvesse Isikuandmete töötlemise laadi ja Volitatud Töötlejale kättesaadavat teavet;

3(5)

4.1.8 tagama, et Isikuandmeid töötlema volitatud isikud, sh Volitatud Töötleja töötajad ja teised

Volitatud Töötleja kaasatud volitatud töötlejad ning nende töötajad on seotud lepingust või

õigusaktidest tuleneva konfidentsiaalsuskohustusega;

4.1.9 Andmesubjektilt Isikuandmete töötlemist puudutava taotluse saamisel edastama vastava

taotluse viivitamatult Vastutavale Töötlejale ning mitte vastama taotlusele ilma Vastutava

Töötleja eelneva kooskõlastuseta, välja arvatud juhul, kui Volitatud Töötleja on selleks

õigusaktidest tulenevalt kohustatud;

4.1.10 Järelevalve- või õiguskaitseasutuselt Isikuandmete töötlemise kohta järelepärimise või muu

teavituse saamisel edastama vastava järelepärimise või teavituse viivitamatult Vastutavale

Töötlejale ning mitte vastamata järelepärimisele või teavitusele ilma Vastutava Töötleja

eelneva kooskõlastuseta, välja arvatud juhul, kui Volitatud Töötleja on selleks õigusaktidest

tulenevalt kohustatud;

4.1.11 tegema päringu korral koostööd asjakohaste järelevalve- ja õiguskaitseasutustega, arvestades

punktis 4.1.10 sätestatuga;

4.1.12 tegema Vastutavale Töötlejale kättesaadavaks kogu teabe, mis on vajalik IKÜM artiklis 28

sätestatud kohustuste täitmise tõendamiseks ning võimaldama Vastutaval Töötlejal või tema

poolt volitatud audiitoril teha auditeid (sealhulgas kontrolle) ja nendesse panustama;

4.1.13 teise volitatud töötleja kaasamisel Isikuandmete töötlemisse sõlmima temaga IKÜM artikli 28

lõigete 2-4 kohase andmetöötluslepingu, milles on ette nähtud vähemalt sama ranged

andmekaitsealased nõuded, kui Kokkuleppes;

4.1.14 teavitama Vastutavat Töötlejat kohe, kui Vastutava Töötleja dokumenteeritud juhised lähevad

Volitatud Töötleja hinnangul vastuollu IKÜM-s ja/või muudes andmekaitsealastes õigusaktides

sätestatuga.

4.2 Volitatud Töötleja töötleb Isikuandmeid üksnes Lepingu täitmise perioodil, üksnes Teenuse

osutamiseks vältimatult vajalike kategooriate ulatuses ja mahus (viimase 10 aasta andmed

õhusaastega seotud haigestumiste kohta, neil puhkudel osutatud tervishoiuteenuste ja nende

maksumuse kohta) ning viisil. Teenuse osutamiseks kasutatavat andmestikku ja metoodikat on

täpsemalt kirjeldatud hankemenetluse nr 285051 alusdokumentides. Ulatuses, milles Teenuse

Lepingujärgne osutamine seda võimaldab, töötleb Volitatud Töötleja Isikuandmeid anonüümitud

või pseudonüümitud kujul.

4.3 Vastutavalt Töötlejalt või järelevalveasutuselt Isikuandmete töötlemise lõpetamist nõudva

korralduse saamisel lõpetab Volitatud Töötleja Isikuandmete töötlemise viivitamatult, küsides

töötlemise lõpetamise üksikasjade praktiliseks rakendamiseks vajadusel Vastutavalt Töötlejalt

täiendavaid dokumenteeritud juhiseid.

5. ALLVOLITATUD TÖÖTLEJATE KAASAMINE

5.1 Volitatud Töötleja võib kasutada Isikuandmete töötlemisel teisi volitatud töötlejaid (all-volitatud

töötlejaid), kes on loetletud Kokkuleppe Lisas 1.

5.2 Kokkuleppe Lisas 1 nimetamata teisi volitatud töötlejaid võib Volitatud Töötleja Isikuandmete

töötlemisel kasutada üksnes Vastutava Töötleja eelneva kirjaliku loa alusel. Vastutav Töötleja võib

Volitatud Töötlejale teise volitatud töötleja kasutamiseks antud kirjaliku loa igal ajal tagasi võtta.

6. ISIKUANDMETEGA SEOTUD RIKKUMISEST TEAVITAMINE

6.1 Isikuandmetega Seotud Rikkumise korral on Volitatud Töötleja kohustatud Vastutavat Töötlejat

pärast Isikuandmetega Seotud Rikkumisest teada saamist viivitamatult, kuid hiljemalt järgmisel

päeval teavitama Kokkuleppe punktis 9.1 viidatud Vastutava Töötleja e-posti aadressil.

4(5)

7. VASTUTUS

7.1 Pooled vastutavad Kokkuleppes sätestatud kohustuste rikkumise eest vastavalt Lepingus

sisalduvatele vastutuse sätetele.

7.2 Sõltumata Lepingus sisalduvatest vastutuse sätetest vastutab Volitatud Töötleja igal juhul kahju

eest, mida ta on tekitanud Vastutavale Töötlejale, Andmesubjektidele või kolmandatele isikutele

Isikuandmete töötlemise nõuete (õigusaktides, Kokkuleppes ja/või täiendavates dokumenteeritud

juhistes sätestatu) rikkumise tagajärjel.

7.2 Juhul, kui Volitatud Töötleja on Isikuandmete töötlemise nõudeid rikkunud ja selle tagajärjel on

Vastutavale Töötlejale tekkinud mistahes rahaline kohustus (sh hüvitise, sunniraha, trahvi või

rahalise karistuse tasumise kohustus), hüvitab Volitatud Töötleja Vastutavale Töötlejale

eelnimetatud rahalise kohustuse maksumuse ja sellega seoses kantud kulud.

8. KOKKULEPPE TÄHTAEG JA LÕPETAMINE

8.1 Kokkulepe kehtib Lepingu lõppemiseni. Isikuandmete konfidentsiaalsuse tagamise kohustus säilib

tähtajatult.

8.2 Kui Kokkuleppe mis tahes osa või säte tunnistatakse tühiseks, jäävad selle ülejäänud osad ja

sätted täies ulatuses kehtivaks.

8.3 Vastutav Töötleja on kohustatud Kokkuleppe lõppedes ja mistahes muudes olukordades, kus

Volitatud Töötleja õigus Isikuandmete töötlemiseks lõpeb, andma Volitatud Töötlejale juhiseid

selle kohta, kuidas toimida Volitatud Töötleja valdusesse jäänud Isikuandmetega. Volitatud

Töötleja on kohustatud vastavalt Vastutavalt Töötlejalt saadavatele juhistele Isikuandmed kas

tagastama või need kustutama Vastutava Töötleja poolt määratud viisil, välja arvatud juhul, kui

Euroopa Liidu või riigisisese õiguse kohaselt nõutakse Isikuandmete edasist töötlemist või kui

Isikuandmete edasine töötlemine on lubatud vastavalt Kokkuleppes või õigusaktides sisalduvatele

muudele alustele.

9. TEATED

9.1 Kõik Kokkuleppega seotud teated, nõuded, taotlused ja muu teabevahetus peavad olema

saadetud eesti keeles e-posti teel, kasutades järgmiseid kontaktandmeid:

Vastutav Töötleja

Marek Maasikmets

e-post: [email protected]

Volitatud Töötleja

Hans Orru

e-post: [email protected]

EELTOODU KINNITUSEKS on Poolte esindajad Kokkuleppele alla kirjutanud:

Vastutava Töötleja nimel: /allkirjastatud digitaalselt/

Volitatud Töötleja nimel: /allkirjastatud digitaalselt/

Margus Kört Juhatuse esimees

Siret Rutiku Grandikeskuse juhataja Tartu Ülikool

5(5)

LISA 1. TEISTE VOLITATUD TÖÖTLEJATE KINNITAMINE

1.1. Kokkuleppe sõlmimise hetkel ei kasuta Volitatud Töötleja Isikuandmete töötlemisel teisi volitatud töötlejaid.

Kooskolastus_396M-24.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

KAIRE KALLAK PNOEE-47110242712 2025-01-10 16:09:59

AIME KEIS PNOEE-46810242731 2025-01-11 09:21:14

Aegread_Eetikakomitee_2024TV_HO_TV.docx

JÄTKUTAOTLUS KOOSKÕLASTUSE SAAMISEKS TARTU ÜLIKOOLI INIMUURINGUTE EETIKA KOMITEELT KAASKIRI

Uurimistöö nimetus: Uurimistöö täielik nimetus: Äärmuslike ilmaolude, õhusaaste ning suremuse, haigestumise ja sünninäitajate vaheliste seoste analüüs

Vastutav uurija (asutus): Hans Orru (Tartu Ülikool, meditsiiniteaduste valdkond, peremeditsiini
ja rahvatervishoiu instituut, Ravila 19, 50411 Tartu)

Eetikakomitee poolt väljastatud kooskõlastuste protokolli number: 295/T-17 (koosolek: 26.08.2019)

Tehtava muudatuse lühike selgitus ja põhjendus:
Surmaandmete puhul on ilmnenud, et meil on vajalik siiski täpsem diagnoosi kood kui vaid diagnoosikoodi esitäht. Näiteks ei saa me uurida täpsemat mõju teatud südameveresoonkonna haiguste rühmale nagu insult, teatud õnnestuste rühmale nagu uppumised jne ning ka enesetappudele jms. Sel põhjusel oleks meil vajalikud täpsemad andmed ning vastavad muudatused on tehtud kooskõlastuse taotluses.

Teiseks on tekkinud vajadus uurida keskkonnategurite mõju haigestumusele, sest vastavad uuringud Eestis siiani puuduvad. Sel põhjusel teeme päringu Tervisekassale raviarvete ning retseptide kohta.

Kolmandaks on MCC võrgustiku tekkinud huvi lisada uuritavate tunnuste hulka ka halvenenud sünninäitajad ning rasedusega seotud riskitegurid ja sünnituspuhused/järgsed diagnoosid. Mitmetes maailmas teostatud uuringutes on leitud keskkonnateguritel oluline negatiivne mõju sünninäitajatele – uurides seda suures võrgustikus on võimalik suurendada nende uuringute mõju rahvatervise probleemide vähendamisel ja Eesti andmetel tehtud uuringutega probleemi kajastamsiel Eestis.

Esitatud dokumentide nimekiri: muudetud taotlus, muutused on eelnevad taotluses tähistatud.
Kirja saatja andmed: Hans Orru, töökoha aadress: Ravila 19, Tartu 50411, telefoninumber 737 4203, e-post: [email protected]

1. UURIMISTÖÖ ANDMED

Uurimistöö täielik nimetus: Äärmuslike ilmaolude, õhusaaste ning suremuse, haigestumise ja sünninäitajate vaheliste seoste analüüs
Uurimistöö toimumiskoht: Eesti

2. UURIMISTÖÖ TEOSTAJAD JA UURINGUKESKUSED
Projektis osaleb uuringumeeskond, mis koosneb Tartu Ülikooli ja Eesti Keskkonnauuringute Keskuse töötajatest:

2.1. Vastutav uurija
ees- ja perekonnanimi: Hans Orru
teaduslik kraad: PhD
amet: Keskkonnatervishoiu dotsent
töökoht: Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu
instituut
töökoha aadress: Ravila 19, Tartu 50411
telefoninumber 7374 203
e-post: [email protected]
allkiri: ...........................................................

2.1.1. Projektijuht

ees- ja perekonnanimi: Hans Orru
teaduslik kraad: PhD
amet: Keskkonnatervishoiu dotsent
töökoht: Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu
instituut
töökoha aadress: Ravila 19, Tartu 50411
telefoninumber 7374 203
e-post: [email protected]
allkiri: ...........................................................
2.1.2. Vastutav uurimistöö finantsaruandluse korraldamise eest

ees- ja perekonnanimi: Hans Orru
teaduslik kraad: PhD
amet: Keskkonnatervishoiu dotsent
töökoht: Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu
instituut
töökoha aadress: Ravila 19, Tartu 50411
telefoninumber 7374 203
e-post: [email protected]
allkiri: ...........................................................

2.2. Kaastöötajad

ees- ja perekonnanimi: Ene Indermitte
teaduslik kraad: PhD
amet: keskkonnatervishoiu lektor
töökoht: Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu
instituut
töökoha aadress: Ravila 19, Tartu 50411
telefoninumber 7374 198
e-post: [email protected]
allkiri: ...........................................................

ees- ja perekonnanimi: Triin Veber
teaduslik kraad: MSc
amet: keskkonnatervishoiu spetsialist
töökoht: Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu
instituut
töökoha aadress: Ravila 19, Tartu 50411
telefoninumber 7374 203
e-post: [email protected]
allkiri: ...........................................................

ees- ja perekonnanimi: Marek Maasikmets
amet: Andmeanalüüsi grupi juhataja
töökoht: Eesti Keskkonnauuringute Keskus
töökoha aadress: Marja 4d, 10617 Tallinn
telefoninumber 731 8642
e-post: [email protected]
allkiri: ...........................................................

2.3. Vastutava uurija asutuse juhataja või tema kohustetäitja on uurimistöö korraldamisega nõus:
ees- ja perekonnanimi: Ruth Kalda
teaduslik kraad: PhD
amet: Instituudi juhataja, TÜ professor
töökoht: Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu
instituut
töökoha aadress: Ravila 19, Tartu 50411
telefoninumber 731 9210
e-post: [email protected]
allkiri: ...........................................................

2.4. Uurimistöösse kaasatud teiste asutuste kooskõlastus:

esindaja ees- ja perekonnanimi: Tarmo Pauklin

amet: Juhatuse esimees
töökoht: Eesti Keskkonnauuringute Keskus
töökoha aadress: Marja 4d, 10617 Tallinn
telefoninumber 611 2903
e-post: [email protected]
allkiri: ...........................................................

3. UURIMISTÖÖ FINANTSEERIMINE

Allikas: Uurimistööks vajalikud töötasud on finantseeritud Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi baasrahastamise arvelt ja muid kulusid ei ole.
Uurimistöö üldmaksumus, sh töötasude jaotus uuringu teostajatele (kellele ja millises ulatuses): Uurimistöö maksumus on tinglikult 0€, kuna selle raames kellelegi eraldi selle eest tasu ei maksta, sest see toimub kaasatud isikute töölepinguga määratud tööülesannete raames.

Uuritavatele kompensatsiooni maksmine: Uuritavatele kompensatsiooni ei maksta, sest kasutatakse vaid registriandmeid.

4. LÜHIÜLEVAADE SIIANI SAMAL TEEMAL LÄBIVIIDUD UURIMISTÖÖDEST

Arvukad uuringud on näidanud, et keskkond mõjutab olulisel määral inimeste tervist. Ligi 12.6 miljonit varajast surma võib igal aastal seostada ebatervisliku elukeskkonnaga (Prüss-Ustün jt., 2016). Keskkonna saastatuse või halbade/äärmuslike keskkonnatingimuste haigestuvad inimesed kroonilistesse haigustesse, nende haigusseisund võib halveneda, tekivad traumad või muud akuutsed terviseprobleemid ning inimesed surevad mõnevõrra varem kui nad oleksid võinud (vt näiteks WHO, 2013 ülevaadet). Niisamuti halvendavad keskkonnategurid sünninäitajaid, mille tagajärjeks on enneaegne sünd ja/või madal sünnikaal (Bekkar et al., 2020).
Üks olulisim väliskeskkonnast tulenev ohutegur on õhusaaste, mis võib olla nii haiguste tekitaja (näiteks astma kujunemine), kui ka ägestaja (näiteks astmahoo esilekutsumine). Välisõhus leiduvate saasteainetega, millest olulisemad on NO2, O3, SO2 ja peened osakesed (PM), seostatakse nii hingamisteede kui südame-veresoonkonna haiguseid, kopsuvähki (tegemist klass A kantserogeeniga), enneaegseid sünde ja madalat sünnikaalu, kui ka diabeeti, dementsust jms (WHO, 2013).
Õhusaaste puhul on oluline nii pikaajalise ekspositsioon kõrgetele saasteainete sisaldustele kui ka lühiajalised väga kõrge saastetasemega episoodid, millel võib olla akuutne mõju (näiteks Achilleos jt., 2015 ülevaade uuringutest). Sellised väga kõrged peente osakeste kontsentratsioonid võivad kaasa tuua akuutsete tervisemõjude ilmnemise – kroonilised haigel tekib näiteks infarkt. Õhusaaste episoodide kujunemisel on väga olulised nii emissioonid (kui palju saasteaineid tekib) kui ka hajumistingimused (kas saasteained hajuvad kõrgematesse õhukihtidesse, ümbruskonda või jäävad maapinna lähedale). Kõrge õhusaaste tasemega episoodid ilmnevad kõrgete emissioonide ja inversiooni koosmõjul maapinnalähedastes õhukihtides. Eeskätt ilmneb tugev ja püsiv inversioon meil talvel külma ilmaga, millal lühike päevane päikesepaiste ei suuda lõhkuda öösel kujunenud inversiooni. Samal ajal on tänu külmale kohtkütte heitmed kõrged tänu intensiivsele ahiküttele. Teisalt on peente osakeste episoodid tekitatud kevadisest teetolmust (Meister jt., 2012) ning suurtest metsatulekahjudest (Reid jt., 2016). Viimaste aastate õhusaaste seireandmed on näidanud Eestis eriti kõrgeid PM10 sisaldusi märtsis/aprillis (Saare jt., 2019), kui lumi on sulanud ning tänavad on kuivanud. Sellised episoodid on põhjustatud eelkõige talve jooksul naastrehvide tekitatud ja sadenenud teetolmu uuesti õhku paiskamisel. Õhusaaste mõju suremusele ja sünninäitajatele Eestis oleme näidanud mitmetes uuringutes (Olstrup et al., 2022; Dahal et al., 2022).
Kuigi õhusaaste akuutsete tervisemõjude aeg-ridade uuringute hulk väga suur, on mitmed küsimused nagu saasteainete omavahelised seosed tervisemõjude tekkel, erinevate saasteallikate mõju tervisemõjude tekkele, interaktsioon ilmastikutingimustega jne endiselt ebaselged. Õhusaaste tervisemõjusid võimendavad omakorda kliimamuutused (vt näiteks Orru jt., 2017 ülevaadet), mille tõttu võivad tulevikus halveneda nii õhusaaste hajumistingimused kui suureneda maapinnalähedase osooni teke.
Ent negatiivset tervisemõju omavad ka kliimamuutused ja nendega seotud sagenevad äärmuslikud ilmaolud. Peamisteks tervisemõju omavateks äärmuslikeks ilmaoludeks on tavapärasest kõrgemad või madalamad õhutemperatuurid. Liiga kõrge või madal välisõhu temperatuur on konsensuslikult seostatud suurenenud suremuse riskiga paljudes uuringutes erinevates klimaatilistes tingimustes (Gasparrini et al., 2015; Guo et al., 2014). Enamasti on suremuse riski ja välisõhu temperatuuri vahel mittelineaarne seos, mis tihti on U või V kujuline. Temperatuuri mõju suremusele ja haigestumusele on erinevates piirkondades erinev, ent üldiselt on see soojema kliimaga maades kõrgem ja külmema kliimaga riikides madalam (Gasparrini et al., 2015; Guo et al., 2014). Nii külma kui kuuma ilma puhul suureneb suremus eelkõige südameveresoonkonna haiguste tõttu (Ryti jt., 2016; Ryti jt., 2017; Sun jt., 2018; Yang jt., 2016). On leitud, et kuuma ilma mõju on suremuse statistikas näha mõne päeva jooksul, ent külma ilma mõju kestab nädalaid (Guo jt., 2014). Kui kuumalainete mõju Eestis on uuritud (Oudin Aström jt., 2016; Orru ja Oudin Aström jt., 2017; Orru 2024), siis on väga vähe informatsiooni nendede mõjust haigestumusele. Ainukeseks näiteks on siin K. Vene (2017) magistritöö, ent kus kasutati ökoloogilist disaini ja puudus põhjalik statistiline analüüs. Niisamuti halvendavad kuumalained sünninäitajaid (Bekkar et al., 2020), kuid ka nende mõju analüüs Eestis puudub.
Suremus optimaalsest madalamate või kõrgemate temperatuuride tõttu moodustab keskmiselt kogu suremusest ligikaudu 8%, kuid siin on regionaalsed ja aastaajalised erinevused, mis vajaksid enam selgitamist. Ebaselge on ka, kuidas on kliimamuutused neid seoseid mõjutanud ning milline on nende roll tulevikus. Enam selgitamist vajaksid ka mitmete muude tegurite roll nagu riigi majanduslikud näitajad (nt SKP, palgavaesus, palgalõhe), majapidamiste soojapidavus, haridustase, gripi vastu vaktsineeritute tase jne (Healy, 2003; Marí-Dell’Olmo jt., 2019).

5. KAVANDATAVA UURIMISTÖÖ EESMÄRK, KOKKUVÕTE JA PÕHJENDUS

Projekti laiem eesmärk on jätkata uuringuid selgitamaks välja kuivõrd mõjutavad äärmuslikud ilmolud (näiteks äärmuslik kuumus, õhuniiskuse tase, külmalained või äärmuslikud sademed), õhusaaste episoodid (päevad, mil õhusaaste hulk on õhus väga kõrge halvenenud saasteainete hajumise tõttu) jt nendega seotud keskkonnategurid elanikkonna suremust ning millised on erinevate tegurite omavahelised seosed.
Andmeid kasutatakse nii vaid Eestit hõlmavates andmeanalüüsides, kui ka osaletakse kokkulepitud ühisanalüüsides naaberriikidega (Norra, Rootsi, Soome, Läti, Leedu) ning rahvusvahelises MCC võrgustikus.
The Multi-City Multi-Country (MCC) Network on rahvusvaheline koostöö võrgustik uurimisrühmade vahel, mille eesmärk on leida epidemioloogilisi tõendeid keskkonna stressorite, kliima ja tervise vahel. Huvi nende teemade vastu on viimastel aastatel oluliselt kasvanud nii teadlaste kui ka avalikkuse seas seoses sagenenud ekstreemsete ilmastikuolude, keskkonna saastatuse ning kliimamuutustega, mis on suurendanud keskkonnast tulenevaid terviseriske.
MCC uurimisvõrgustikus kasutatakse suurimat andmestikku, mis on selleks otstarbeks kunagi kokku pandud. See kätkeb endas teavet keskkonna kokkupuute (temperatuurid, õhusaaste, rohealad/õietolm jms), tervisenäitajate (suremus, haigestumus, sünninäitajad) ja kliimaprognooside kohta enam kui tuhandel linnaalal 53s erinevas maailma riigis (s.h. Eestis Tallinnas, Tartu, Narvas, Pärnu ja Kohtla-Järvel). See võimaldab ühtset standardiseeritud metoodikat rakendades uurida globaalseid keskkonnatervise küsimusi kasutades kohalike andmeid. MCC võrgustikku juhib Londoni Hügieeni ja Troopilise Meditsiini Kool (London School of Hygiene and Tropical Medicine) koos eri riikidest koosneva teaduskomiteega. Täpsem info on leitav MCC kodulehel: http://mccstudy.lshtm.ac.uk/
Käesoleva uuringu kitsam eesmärk on uuendada Eesti kohta käivat surmade andmestikku ning lisades sinna haigestumuse ja sünninäitajate andmed ning osaleda eelpool kirjeldatud analüüsides ja MCC võrgustikus järgneva 10 aasta vältel.
Hetkel on MCC võrgustiku raames käesolevaks hetkeks ilmunud 73 teadusartiklit (http://mccstudy.lshtm.ac.uk/ publications, milledest väga paljudes on kasutatud ka Eesti andmeid).

6. UURIMISTÖÖ TEOSTAMISE AEG
Veebruar 2025 – Jaanuar 2034

Uurimistöö alguseks on arvestatud aeg Eetikakomitee loa saamisest ning arvestatud järgnevad 10 aastat MCC võrgustikus püsimiseks.

7. UURITAVATE JA NENDE VÄRBAMISVIISI TÄPNE KIRJELDUS
Uuringus tehakse esiteks päring Surma põhjuste registrisse alljärgnevate surmajuhtude andmete täiendamiseks (kõik juhud päritaval perioodil):
• Surmajuhu põhjus (RHK kood)
• Surmajuhu kuupäev
• Sugu
• Isiku vanus surmahetkel (5aastase täpsega: 0…4, 5…9 jne)
• Elu- ja surmakoht (EHAK kood maakonna tasemel, kus eraldi juurde märgitud kui juht toimus Tallinnas, Tartus, Narvas, Pärnu või Kohtla-Järvel)

Uuringus tehakse teiseks päring Tervisekassale alljärgnevate raviarvete andmete saamiseks (kõik juhud päritaval perioodil):
• Arve avamise ja lõpetamise kuupäev
• Raviarve diagnoosid (nii põhidiagnoos kui kaasuvad)
• Sugu
• Sünniaasta
• Tervishoiuteenust pakkunud asutuse nimetus
• Kas tegemist oli plaanilise või erakorralise juhuga (EMO jne)
• Retseptiravimite osas retsepti väljakirjutamise kuupäev ja retseptile märgitud diagnoos koos RHK koodidega

Uuringuks tehakse kolmandaks päring Raseduse infosüsteemi alljärgnevate andmete saamiseks (ainult üksiksünnid päritaval perioodil):
• Kas tegemist üksiksünniga (pärime andmeid vaid üksiksündide kohta)
• Sünni kuupäev
• Lapse sugu
• Sünnikaal
• Lapse pikkus
• Apgar skoor
• Raseduskestus sünnihetkel
• Sünnituse viis
• Sünnituspuhused ja -järgsed diagnoosid
• Rasedusega seotud riskitegurid
• Ema elukoht (piisab maakonna täpsusest, ent Tallinn, Tartu, Pärnu, Kohtla-Järve ja Narva puhul tuua välja ka vastav linn)

8. UURIMISMETOODIKA TÄPNE KIRJELDUS
Uurimistöö esimeses etapis tehakse päring Eesti surmapõhjuste registrile, Tervisekassale, Raseduse infosüsteemi, Eesti Keskkonnauuringute Keskusele ja Keskkonnaametile, kus saadakse vastavalt andmed eri päevade suremuse, haigestumuse, laste sünninäitajate, õhusaaste ja meteoroloogiliste näitajate kohta. Suremuse puhul andmeid täiendatakse andmebaasi (perioodi 1997–2022 andmed on enamasti olemas). Tervisekassast ning Raseduse infosüsteemist päritakse esiteks viimase 20 aasta andmed aastal 2025. Hiljem uuendatakse päringuid iga 1–3 aasta tagant kuni uuringu lõpuni, näiteks aastatel 2027, 2029, 2031, 2033, 2035. Kui eelnevalt on teatud perioodi kohta andmed olemas, siis neid uuesti ei pärita. Kokku tehakse igast registrist kuni kuus päringut.
Seoses antud päringutega toimub isikuandmete töötlemine ilma isiku nõusolekuta vastavalt Isikuandmete kaitse seadusele (IKS). IKS § 6 lg 3 esimene punkt ei ole andtud uuringu puhul ajsakohane, kuna uuringus ei kasutata andmesubjekti tuvastamist võimaldavaid andmeid. Andmed päritakse registritest anonüümselt, ei küsita uuritavate isikukoode, aadresse (elu ja surma koht päritakse vaid maakonna ja linna tasemel), kontaktandmeid ega ka sünnikuupäevi. Vastavalt IKS§ 6 lg 3 punktile kaks on teadusuuringu läbiviijate hinnangul antud uuringuks ülekaalukas avalik huvi, kuna õhusaaste episoodid ning äärmuslikud ilmaolud (näiteks kuumalained) põhjustavad eeldatavalt tuhandeid ravijuhte igal aastal (ainuüksi varajast suremust nende tõttu on hinnatud enam kui tuhandele juhule Eestis igal aastal) ja seetõttu on antud uurimistöö oluline rahvatervise seisukohalt. Vastavalt IKS§ 6 lg 3 kolmandale punktile uuritavate haigestumise või suremuse põhjuste kaasamisega analüüsi ei muudeta andmesubjekti kohustuste mahtu ega kahjustata muul viisil ülemäära andmesubjekti õigusi. Täpne haigestumuse või surmakuupäev on vajalik statistilise analüüsi tegemiseks. Nii saame siduda konkreetsed juhul teatud päevadega kui näiteks õhk oli enam saastunud halbade hajumistingiuste tõttu või oli tegemist erakorraliselt kõrgete õhutemperatuuridega. Surma aja aastase täpsuse korral peaksime kasutama surmakuupäevana kas juhuslikku kuupäeva selles aastas või keskmist kuupäeva, s.t. uuritavad oleks justkui surnud igal aastal ühel päeval. Algandmete sellise moonutamise tulemusel võib analüüsi tulemus olla ebatäpne.
Seoste analüüsiks kasutatakse ülehajunud Poissoni regressiooni mudeleid (overdispersed Poisson regressioon models). Siia alla kuuluv jaotatud nihkega mitte-lineaarne mudel (distributed lag non-linear model, DLNM) võimaldab uurijatel vaadata mitte-lineaarseid seoseid erinevatel juhtudel nagu splaini kõverad, “hokikepp”, astmefunktsioonid jne. Jaotatud nihkega mitte-lineaarne mudel on saadaval R tarkvara paketis dlnm (Gasparrini, 2011, Gasparrini jt., 2010). Antud meetod on kujunenud käesolevaks hetkeks selliste analüüside puhul „standardiks“ ning seda on korduvalt rakendatud ka Eestis eelnevate analüüside teostamisel (Läll jt., 2013, Oudin Aström jt., 2016, Orru ja Oudin Aström jt., 2017, Oudin Aström jt., 2019, Olstrup et al., 2022).

9. UURIMISTÖÖ EETILISTE ASPEKTIDE KIRJELDUS

Registritest päritakse anonüümitud andmeid ilma isikukoodideta. Kuna kasutatakse võimalikult suurel määral agregeeritud andmeid: (1) Isiku vanus 65…69, mitte 66 ning (2) surma/haigusjuhu/sünni koht näiteks Tallinn, mitte Tallinn, Sõpruse pst XX-YY, siis on sellise ebatäpse info alusel konkreetsete juhtude seostamine konkreetsete isikutega väga raske.
Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudis on rakendatud turvameetmed, mis väldivad isikuandmete kadu ja kõrvaliste isikute poolt omavolilist kasutamist. Tartu Ülikoolil on olemas isikuandmete kaitse juhendid, eeskirjad ja korrad, millega on töötajad tutvunud ja millele on neil püsivalt juurdepääs. Arvuti ekraanidel on ekraanilukud. Ruumidel on tuletõrje- ja valvesignalisatsioon. Kriisiolukordadeks on institutsioonidel olemas eraldi tegevuskava.
MCC võrgustiku andmeid haldab Londoni Hügieeni ja Troopilise Meditsiini Kool. Andmeid saavad kasutada vaid võrgustiku liikmed, kes on ka ise andmed edastanud. Andmete saamiseks tuleb esitada täpne uuringu kavand ning uuringuks peab olema taotletud omakorda uuringut juhtivas riigis eetikakomitee luba. MCC võrgustiku analüüside puhul kasutatakse võimalikult suurel määral agregeeritud andmeid (näiteks juhu kuupäev, elukoht tasemel Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu ja Kohtla-Järve, sugu, vanusrühm, kogusuremus/haigestumus, loomulik suremus, suremus välispõhjuste tõttu, suremus/haigestumus südame-veresoonkonna haiguste tõttu, enesetappude tõttu, madala sünnikaalu esinemine, enneaegne sünd, preeklampsia esinemine emal jne). Kõik uuringusse kaasatud võrgustiku liikmed saavad olla igas tema riigi andmeid kasutavas teaduspublikatsioonis kaasautorid ning on tutvunud andmeid kasutanud teaduspublikatsiooni käsikirjaga. Eri riikide andmeid kokku pannes on võimalik teostada oluliselt keerulisemaid analüüse ning saadud tulemused on oluliselt kaalukamad (MCC eelnevad tulemused on ilmunud mõjukatest teadusajakirjades nagu New England Journal of Medicine, Lancet, British Medical Journal, Lancet Planetary Health, Circulation).
Uuringu Eestipoolne koordinaator Hans Orru on läbinud Tartu Ülikoolis „Bioeetika“ kursuse ja Umea Ülikoolis „Teadustöö eetika“. Tal on pikaajaline kogemus sarnaste uuringute läbiviimisel ning andmete säilitamisel.

10. LISAD

Link uurijate CVdele ETISes
• https://www.etis.ee/CV/Hans_Orru/est
• https://www.etis.ee/CV/Ene_Indermitte/est
• https://www.etis.ee/CV/Triin_Veber/est
• https://www.etis.ee/CV/Marek_Maasikmets/est

Kasutatud kirjandus

Achilleos S, Kioumourtzoglou MA, Wu CD, Schwartz JD, Koutrakis P, Papatheodorou SI. 2017. Acute effects of fine particulate matter constituents on mortality: A systematic review and meta-regression analysis. Environ International 109, 89-100.
Bekkar B, Pacheco S, Basu R, DeNicola N. 2020. Association of air pollution and heat exposure with preterm birth, low birth weight, and stillbirth in the US: A systematic review. JAMA Netw Open 3(6):e208243.
Dahal U, Veber T, Åström DO, Tamm T, Albreht L, Teinemaa E, Orru K, Orru H. 2022. Perinatal Health Inequalities in the Industrial Region of Estonia: A Birth Registry-Based Study. International Journal of Environmental Research and Public Health 19(18):11559.
Gasparrini A, Armstrong B, Kenward MG. 2010. Distributed lag non-linear models. Statistics in Medicine 29, 2224-2234.
Gasparrini A. 2011. Distributed lag linear and non-linear models in R: the package dlnm. J Stat Softw 43, 1-20.
Gasparrini A, Guo Y, Hashizume M, Lavigne E, Zanobetti A, Schwartz J, … Armstrong B. 2015. Mortality risk attributable to high and low ambient temperature: a multicountry observational study. The Lancet 386(9991), 369-375.
Guo Y, Gasparrini A, Armstrong B, Li S, Tawatsupa B, Tobias A, … Williams G. 2014. Global variation in the effects of ambient temperature on mortality: a systematic evaluation. Epidemiology 25(6), 781-789.
Healy JD. 2003. Excess winter mortality in Europe: a cross country analysis identifying key risk factors. Journal of Epidemiology and Community Health 57(10), 784-789.
Läll K, Raag M, Orru H. 2013. Particulate air pollution and mortality in Tallinn: A time-series analysis in North-Eastern European country. Environmental Health Perspectives, special issue on ISEE-ISES-ISIAQ conference abstracts.
Mari-Dell'Olmo M, Tobias A, Gómez-Gutiérrez A, Rodriguez-Sanz M, Garcia de Olalla P, Camprubi E, … Borrell C. 2019. Social inequalities in the association between temperature and mortality in a South European context. International Journal of Public Health 64(1), 27-37.
Meister K, Johansson C, Forsberg B. 2012. Estimated short-term effects of coarse particles on daily mortality in Stockholm, Sweden. Environ Health Perspectives 120(3), 431-436.
Olstrup H, Åström C, Orru H. 2022. Daily mortality in different age groups associated with exposure to particles, nitrogen dioxide and ozone in two Northern European capitals: Stockholm and Tallinn. Environments. 2022; 9(7):83.
Orru H, Ebi KL, Forsberg B. 2017. The Interplay of Climate Change and Air Pollution on Health. Current Environmental Health Reports 4(4), 504-513.
Orru H, Oudin Aström D. 2017. Increases in external cause mortality due to high and low temperatures: evidence from northeastern Europe. International Journal of Biometeorology 61(5), 963-966.
Orru H. 2024. Kuum ilm: kuidas see mõjutab suremust ja kuidas varajaste surmade arvu vähendada? www.klab.ee/wp-content/uploads/2024/06/Kuum-ilm-kuidas-see-mojutab-suremust-ja-kuidas-varajaste-surmade-arvu-vahendada.pdf
Oudin Aström D, Åström C, Rekker K, Indermitte E, Orru H. 2016. High Summer Temperatures and Mortality in Estonia. PLoS One 11(5), e0155045.
Oudin Aström D, Veber T, Martinsone Žanna, Kaļužnaja D, Indermitte E, Oudin A, Orru H. 2019. Mortality related to cold temperatures in two capitals of the Baltics: Tallinn and Riga. Medicina 55(8), 429.
Prüss-Ustün A, Wolf J, Corval?n C, Bos R, Neira M. 2016. Preventing disease through healthy environments. A global assessment of the burden of disease from environmental risks healthy environments. A global assessment of the burden of disease from environmental risks. WHO, Genf.
Reid CE, Brauer M, Johnston FH, Jerrett M, Balmes JR, Elliott CT. 2016. Critical review of health impacts of wildfire smoke exposure. Environmental Health Perspectives 124(9), 1334-1343.
Ryti NRI, Guo Y, Jaakkola JJK. 2016. Global association of cold spells and adverse health effects: a systematic review and meta-analysis. Environmental Health Perspectives 124(1), 12-22.
Ryti NRI, Mäkikyrö EMS, Antikainen H, Junttila MJ, Hookana E, Ikäheimo TM, …, Jaakkola JJK. 2017. Cold spells and ischaemic sudden cardiac death: effect modification by prior diagnosis of ischaemic heart disease and cardioprotective medication. Scientific Reports 7, 41060.
Saare K, Kabral N, Maasikmets M, Teinemaa E. 2019. Välisõhu kvaliteedi seire 2018. Riiklik keskkonnaseire alamprogramm. Eesti Keskkonnauuringute Keskus, Tallinn.
Sun Z, Chen C, Xu D, Li T. 2018. Effects of ambient temperature on myocardial infarction: A systematic review and meta-analysis. Environmental Pollution 241, 1106-1114.
Vene K. 2017. Kiirabikutsete jaotuvus elanikkonna riskirühmade alusel Tartu linnas kuumalainete ja kuumapäevade ajal. Magistritöö. Eesti Maaülikool, Põllumajandus- ja keskkonnainstituut.
WHO. 2013. Review of evidence on health aspects of air pollution - REVIHAAP project: final technical report. WHO, Bonn.
Yang J, Yin P, Zhou M, Ou C.-Q., Li M, Li J, …, Liu Q. 2016. The burden of stroke mortality attributable to cold and hot ambient temperatures: Epidemiological evidence from China. Environment International 92-93, 232-238.

Kooskõlastus_396M-24.pdf

Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komitee

________________________________________________________________________________ Tartu Ülikool tel 737 6215 grandikeskus e-post [email protected] Raekoja plats 9 www.ut.ee/teadus/eetikakomitee 51004 Tartu

Protokolli number: 396/M-24 koosolek: 16.12.2024 Komitee koosseis:

Esimees Aime Keis Aseesimees Kristi Lõuk

Tartu Ülikool, eetikakomitee esimees Tartu Ülikool, humanitaarteaduste ja kunstide valdkond, projektijuht / doktorant

Liikmed

Diva Eensoo Katrin Kaarna Kalle Kisand Piret Koosa Malle Kuum Marje Oona Maire Peters Raivo Puhke Atko-Sulhan Remmel Anna-Liisa Tamm Anni Tamm Maarja Torga

Tervise Arengu Instituut, teadur Tartu Ülikool, meditsiiniteaduste valdkond, kliiniliste uuringute keskuse juhataja Tartu Ülikool, meditsiiniteaduste valdkond, laborimeditsiini professor Eesti Rahva Muuseum, teadur Tartu Ülikool, meditsiiniteaduste valdkond, farmakoloogia lektor / farmakoloogia teadur Tartu Ülikool, meditsiiniteaduste valdkond, peremeditsiini kaasprofessor Tartu Ülikool, meditsiiniteaduste valdkond, geneetika kaasprofessor Tartu Ülikool, meditsiinteaduste valdkond, funktsionaalse morfoloogia lektor Tartu Ülikool, humanitaarteaduste ja kunstide valdkond, religiooniuuringute kaasprofessor Tartu Tervishoiu Kõrgkool, füsioteraapia ja tervisekaitse osakonna juhataja Tartu Ülikool, sotsiaalteaduste valdkond, arengu- ja koolipsühholoogia lektor / arengupsühholoogia teadur Riigikohus, tsiviilkolleegiumi nõunik

Otsus: Kooskõlastada uurimistöö jätkamine Uurimistöö nimetus: Äärmuslike ilmaolude, õhusaaste ning suremuse vaheliste seoste analüüs Vastutav uurija (asutus): Hans Orru (Tartu Ülikool, meditsiiniteaduste valdkond, peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut, Ravila 19, 50411 Tartu) Komitee poolt läbivaadatud dokumendid:

1. Jätkutaotluse kaaskiri 2. Uurimistöö avaldus kooskõlastuse saamiseks Tartu Ülikool inimuuringute eetika komiteelt,

07.01.2025

Uurimistöö lõpp: 31.01.2034 Komitee esimees: Aime Keis /allkirjastatud digitaalselt/ Komitee sekretär: Kaire Kallak /allkirjastatud digitaalselt/ Väljastatud: /viimase digitaalallkirja kuupäev/

Teadusuuringu AKI taotluse vorm_EKUK.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

MAREK MAASIKMETS PNOEE-37807136542 2025-02-27 11:17:29

Teadusuuringu AKI taotluse vorm_EKUK.docx

Andmekaitse Inspektsioon
Tatari 39
Tallinn 10134
_____________________
(taotluse esitaja)

TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS

Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) paragrahvis 6 sätestatust palun kooskõlastada

Uuringu pealkiri
Õhusaaste ja haigestumise vaheliste seoste analüüs ning ülevaate koostamine teistes riikides rakendatud hoiatussüsteemidest

Kas poliitika kujundamise uuring (IKS § 6 lg 5) või
Jah
uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid ja puudub valdkondlik eetikakomitee (IKS § 6 lg 4)
Ei
Palume eelmise kahe lahtri puhul valida üks vastavalt õiguslikule alusele, v.a olukorras, kui poliitika kujundamise uuringu puhul puudub valdkondlik eetikakomitee. Kui poliitika kujundamise uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, siis täita ka eetikakomitee otsuse lahter.
Kas isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti (sh tema nimi ja kontaktandmed)?
Tartu Ülikooli andmekaitsespetsialist, [email protected]. Tartu Ülikooli
meditsiiniteaduste valdkonna andmekaitse spetsialist on Priit Piir.
Kas on olemas eetikakomitee otsus1?
Kooskõlastuse olemasolul lisada see taotlusele.

Jah, eetikakomitee luba on olemas
Kas osa uuringust toimub andmesubjekti nõusoleku alusel?
Kui jah, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand.
Ei

1. Vastutava töötleja üldandmed2

1.1. Vastutava töötleja nimi, registrikood, aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik)
analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post, telefon
ees- ja perekonnanimi: Marek Maasikmets
amet: andmeanalüüsi grupi juhataja
töökoht: Eesti Keskkonnauuringute Keskus
töökoha aadress: Marja 4d, 10617 Tallinn
telefoninumber: +372 5648 7722
e-post: [email protected]
1.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui erineb registriandmetest)
maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

2. Volitatud töötleja üldandmed3

2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood, aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik)
Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja telefoninumber
ees- ja perekonnanimi: Hans Orru
amet: keskkonnatervishoiu professor
töökoht: Tartu Ülikool, Peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
töökoha aadress: Ravila 19, Tartu linn, 50411 telefoninumber: +372 527 7427
e-post: [email protected]
2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui erineb registriandmetest)
maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

3. Mis on teadusuuringu läbiviimise õiguslik alus?
Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut läbi viia. Ei piisa viitest IKS § 6-le. Poliitikakujundamise eesmärgil läbiviidava uuringu puhul tuua välja volitusnorm, millest nähtub, et asutus on selle valdkonna eest vastutav. Akadeemilise uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus või teadus- või arendusprojekti avamise otsus, leping vms.
OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus on riigile kuuluv osaühing, mis täidab riigiga sõlmitud halduslepingu (https://www.riigiteataja.ee/akt/122032019012, https://www.riigiteataja.ee/akt/122032019012) alusel atmosfääriõhu kaitse seaduse § 30 lg 5 sätestatud ülesandeid välisõhu kvaliteedi hindamisel. Vastavalt AõkS § 30 lg 5.1 on paragrahvi lõikes 5 nimetatud referentslabori ülesanded:
1) välisõhu kvaliteedi hindamine riiklikul tasandil;
2) eri mõõtesüsteemide, sealhulgas meetodite, seadmete, võrkude, laborite ja nende mõõtmistäpsuste asjakohasuse analüüsimine, mõõtmistäpsuse tagamine ja hindamismeetodite analüüs;
3) Euroopa Komisjoni korraldatavate õhukvaliteedi hindamise kvaliteedi tagamise programmide koordineerimine Eestis ning koostöö teiste Euroopa Liidu liikmesriikide ja Euroopa Komisjoniga;
4) osalemine Euroopa Komisjoni korraldatavates õhukvaliteedi hindamise kvaliteedi tagamise programmide võrdluskatsetes;
5) õhukvaliteedi andmete kogumise ja esitamise kvaliteedi tagamine ning kvaliteedikontrolli süsteemi nõuetekohane rakendamine;
6) avalikkuse teavitamine õhukvaliteedi tasemest;
7) keskkonnaseisundi kahjustamise ja ohuolukordade esinemise korral operatiivselt asjaomaste institutsioonide teavitamine.

4. Mis on isikuandmete töötlemise eesmärk?
Kirjeldage uuringu eesmärke ja püstitatud hüpoteese, mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete töötlemine. Palume siin punktis selgitada kogu uuringut, mitte ainult taotluse esemeks olevat osa (näitaks ka nõusoleku alusel toimuvat uuringu osa). Kui osa uuringust toimub nõusoleku alusel, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand.

Isikuandmete töötlemise eesmärk on selgitada välja kuivõrd mõjutavad õhusaaste episoodid (päevad, mil õhusaaste hulk on õhus väga kõrge halvenenud saasteainete hajumise tõttu) elanikkonna haigestumust.

Uurimistöö raames tehakse päring Tervisekassale, Eesti Keskkonnauuringute Keskusele ja Keskkonnaagentuurile, kust saadakse vastavalt andmed eri päevade haigestumuse, õhusaaste ja meteoroloogiliste näitajate kohta.

Uuringus testitakse, kas kõrge õhusaastega päevadel ja nendele järgnevatel päevadel suureneb haigestumus ning ravimite tarvitamine.

Seoste analüüsiks kasutatakse ülehajunud Poissoni regressiooni mudeleid. Siia alla kuuluv jaotatud nihkega mitte-lineaarne mudel võimaldab uurijatel vaadata mitte-lineaarseid seoseid erinevatel juhtudel nagu splaini kõverad, “hokikepp”, astmefunktsioonid jne. Jaotatud nihkega mitte-lineaarne mudel on saadaval R tarkvara paketis dlnm. Antud meetod on kujunenud käesolevaks hetkeks selliste analüüside puhul „standardiks“ ning seda on korduvalt rakendatud ka Eestis eelnevate analüüside teostamisel, kus on uuritud õhusaaste mõju suremusele.

Uuringu lõpus antakse uuringu tulemustest avalikkusele (otsustajad, poliitika-kujundajad, ettevõtted, elanikud jt huvirühmad) teada läbi teabepäevade ning antakse poliitika-soovitused keskkonna- ja tervisepoliitika ning sekkumismeetmete kujundamiseks.

5. Selgitage, miks on isikut tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik uuringu eesmärgi saavutamiseks.

Käesolevas uuringus kasutatakse anonümiseeritud andmeid, mis ei võimalda isiku tuvastamist.

6. Selgitage ülekaaluka huvi olemasolu.

Keskkond mõjutab olulisel määral inimeste tervist. Ligi 12.6 miljonit varajast surma võib igal aastal seostada ebatervisliku elukeskkonnaga (Prüss-Ustün jt., 2016). Keskkonna saastatuse või halbade/äärmuslike keskkonnatingimuste haigestuvad inimesed kroonilistesse haigustesse, nende haigusseisund võib halveneda, tekivad traumad või muud akuutsed terviseprobleemid ning inimesed surevad mõnevõrra varem kui nad oleksid võinud (vt näiteks WHO, 2013 ülevaadet).

Johtuvalt Tartu Ülikooli eelnevatest uuringutest sureb igal aastal õhusaaste tõttu Eestis enam kui tuhat inimest varem kui võiks. Siiani puudub info, kui suur mõju on haigestumisele ja haiguste ägenemisele. Niisamuti puudub teadmine, milliste õhusaaste väärtuste juures algab haiguste ägenemine ja johtuvalt sellelt, millal peaks tundlikke isikuid hoiatama.

Käesoleva uuringu alusel on võimalik teada saada, kas ja milliste õhusaaste tasemete juures algavad tervisemõjud, kui suured need mõjud on ning milliseid meetmeid peaks ette võtma nende mõjude vähendamiseks.

7. Selgitage, kuidas tagate, et isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu.
Vajadusel loetleda täiendavaid kaitsemeetmeid privaatsuse riive vähendamiseks.

Andmed päritakse Tervisekassast anonüümselt, ei küsita uuritavate isikukoode, täpseid aadresse, kontaktandmeid ega ka sünnikuupäevi. Vastavalt IKS§ 6 lg 3 punktile kaks on teadusuuringu läbiviijate hinnangul antud uuringuks ülekaalukas avalik huvi, kuna õhusaaste episoodid ning äärmuslikud ilmaolud (näiteks kuumalained) põhjustavad eeldatavalt tuhandeid ravijuhte igal aastal (ainuüksi varajast suremust nende tõttu on hinnatud enam kui tuhandele juhule Eestis igal aastal) ja seetõttu on antud uurimistöö oluline rahvatervise seisukohalt. Vastavalt IKS§ 6 lg 3 kolmandale punktile uuritavate haigestumise põhjuste kaasamisega analüüsi ei muudeta andmesubjekti kohustuste mahtu ega kahjustata muul viisil ülemäära andmesubjekti õigusi. Täpne haigestumise kuupäev on vajalik statistilise analüüsi tegemiseks. Nii saame siduda konkreetsed juhul teatud päevadega kui näiteks õhk oli enam saastunud halbade hajumistingimuste tõttu.

8. Kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani? Sealhulgas palume välja tuua milliseid töötlussüsteeme ja/või keskkondi (sh pilveteenus) isikuandmete (sh pseudonüümitud) töötlemiseks kasutatakse ning millises riigis4 asuvad töötlussüsteemide/pilveteenuse pakkuja serverid.

Tervisekassa edastab andmed vastutavale uurijale krüpteeritud kujul. Saadud andmeid hoitakse Tartu Ülikooli serveris kataloogis, millele on juurdepääs vaid vastutavalt uurijal Hans Orru ja uurimistöö täitjal Triin Veberil. Uurimistööks vajalikuks statistiliseks analüüsiks kasutatakse tarkvara R, mis on paigaldatud Tartu Ülikooli arvutisse.

9. Loetlege isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus.
Inimeste rühmad, keda uurida kavatsetakse ning kui palju neid on.

Kõik Tervisekassa ravijuhud ja välja kirjutatud retseptiravimid. Potentsiaalselt pea kõik Eesti ravikindlustatud elanikud (1,3 milj isikut).

9.1. Tooge välja periood, mille kohta isikuandmete päring tehakse.

Andmepäring tehakse päringuhetkel maksimaalselt eelneva 20 aasta kohta (juhul kui registris on olemas andmed nii pika perioodi kohta), ehk näiteks 2005-2024.

9.2. Loetlege töödeldavate isikuandmete kooseis.
Tuua detailselt välja, milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees- ja perenimi, isikukood, e-posti aadress jne) ning põhjendus, miks just neid andmeid on uuringu eesmärgi täitmiseks vaja. Vajadusel esitada taotluse lisana (nt tabelina).

Register
Andmekoosseis

Tervisekassa raviarvete ja retseptide andmebaas
Kõikide raviarvete avamise ja lõpetamise kuupäevad, ravi tüüp, raviarvetel kajastuvad diagnoosid (põhidiagnoosid ja kaasuvad diagnoosid). Retseptiravimite osas retsepti väljakirjutamise kuupäev ja retseptile märgitud diagnoos koos RHK koodidega
Antud andmete põhjal seostatakse uuritavate haigestumust nende kokkupuutega õhusaastega.

9.3. Loetlege isikuandmete allikad.
Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse.

Päringud terviseandmete kohta tehakse Tervisekassa raviarvete ja retseptide andmebaasi.

9.4. Kas andmeandjatega (andmekogu vastutava töötlejaga) on konsulteeritud ning nad on valmis väljastama uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed?

Uuringumeeskond on registripidajatega konsulteerinud ning eelnevalt korduvalt teinud päringuid Tervisekassa andmebaasi ning teinud teadusuuringuid sarnaste andmetega.

10. Kas kogutud andmed pseudonümiseeritakse või anonümiseeritakse? Mis etapis seda tehakse? Kes viib läbi pseudonümiseerimise või anonümiseerimise (vastutav töötleja, volitatud töötleja, andmeandja vms)?

Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis selgitada, miks seda ei tehta.

Enne andmete edastamist volitatud töötlejale anonümiseeritakse kogutud andmed andmeandja poolt.

10.1. Loetlege pseudonümiseeritud andmete koosseis.

Uuringus ei kasutata pseudonümiseeritud andmeid.

10.2. Kirjeldage pseudonümiseerimise protsessi ja vahendeid.
Kui kasutatakse koodivõtit, siis tuua välja, kes koodivõtit säilitab ja kui kaua säilitab.

Uuringus ei kasutata pseudonümiseeritud andmeid.
10.3. Tooge välja pseudonümiseeritud andmete säilitamise aeg ja põhjendus.
Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis tuua välja andmete kustutamise tähtaeg.
Vähemalt kvartali ja aasta täpsusega.

Uuringus ei kasutata pseudonümiseeritud andmeid.

11. Kas andmesubjekti teavitatakse isikuandmete töötlemisest?
Jah/ei
Ei
11.1. Kui vastasite ei, siis palun põhjendage5
Potentsiaalselt on uuritavateks pea kõik Eesti ravikindlustatud elanikud. Andmesubjekti teavitamine nõuaks ebaproportsionaalselt suurt jõupingutust, sest andmesubjekte on kuni 1.3 miljonit. Kuna saame registriteks anonümiseeritud andmeid (mis ei võimalda isiku tuvastamist), siis ei saagi me andmesubjekti teavitada isikuandmete töötlemisest.
11.2. Kui vastasite jah, siis kirjeldage, kuidas teavitatakse.

11.3. Kust on leitavad andmekaitsetingimused6?

12. Kas isikuandmeid edastatakse kolmandatesse riikidesse7
Jah/ei. Kui vastate küsimusele jah, siis täita ka järgnevad lahtrid.
Ei
12.1. Loetlege riigid, kuhu isikuandmeid edastatakse.

12.2. Milliseid lisakaitsemeetmeid kasutatakse?

Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele.

_____________________________ ____________________
(allkirjastaja ees- ja perenimi)8 (allkiri ja kuupäev)

Taotluse lisad9:

Lisa 1: Seaduse alusel loodud valdkonnapõhise eetikakomitee seisukoht (juhul, kui on olemas)

Lisa 2: Hankeleping ja/või tehniline kirjeldus