| Dokumendiregister | Päästeamet |
| Viit | 7.2-2.1/1236 |
| Registreeritud | 28.02.2025 |
| Sünkroonitud | 03.03.2025 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 7.2 Ohutusjärelevalve korraldamine |
| Sari | 7.2-2 Päästekeskuste ohutuskontrolli alane kirjavahetus |
| Toimik | 7.2-2.1 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Keskkonnaagentuur |
| Saabumis/saatmisviis | Keskkonnaagentuur |
| Vastutaja | Ants Aguraiuja (Põhja päästekeskus, Ohutusjärelevalve büroo) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Liidu Amet
www.eulisa.europa.eu
2023 aasta keskkonnaaruanne (1. jaanuarist 2023 kuni 31. detsembrini 2023)
2/51
2023. AASTA
KESKKONNAARUANNE
Avaldatud 5. novembril 2024
3/51
Sisukord
1. Eessõna ......................................................................................................................................................... 4
2. Teave selle dokumendi kohta ....................................................................................................................... 5
3. Mis on eu-LISA .............................................................................................................................................. 5
3.1. Meie tööülesanded ..................................................................................................................................... 5
3.1.1. Tooted ja teenused .................................................................................................................................. 5
3.1.2. Missioon, visioon ja põhiväärtused .......................................................................................................... 6
3.2. Rühmad ja asukoht ..................................................................................................................................... 7
3.3. eu-LISA keskkonnajuhtimissüsteemi kohaldamisala ................................................................................. 8
4. Keskkonnajuhtimissüsteemi kirjeldus .......................................................................................................... 9
4.1. EMAS eu-LISAs ........................................................................................................................................... 9
4.2. eu-LISA keskkonnajuhtimissüsteemi kontekst ja eesmärk....................................................................... 10
4.3. EMSi juhtimine .......................................................................................................................................... 12
4.4. EMASi rakendamise ja säilitamise põhietapid .......................................................................................... 12
5. Keskkonnaaspektid ja -mõjud ..................................................................................................................... 13
5.1. Metoodika ................................................................................................................................................. 13
5.2. Olulised keskkonnaaspektid ja -mõju ....................................................................................................... 14
6. Keskkonnapoliitika ja -eesmärgid............................................................................................................... 15
6.1. Keskkonnapoliitika .................................................................................................................................... 15
6.2. Eesmärgid 2023. aastaks ......................................................................................................................... 17
6.3. Eesmärgid 2024. aastaks ......................................................................................................................... 18
7. Meetmed ja tulemuslikkus .......................................................................................................................... 19
7.1. Ehitiste energiatõhusus ............................................................................................................................ 19
7.2. Andmekeskuse energiatõhusus ................................................................................................................ 23
7.3. Gaasitarbimine .......................................................................................................................................... 27
7.4. Üldine energiatarbimine ............................................................................................................................ 29
7.5. Jäätmed .................................................................................................................................................... 30
7.6. Vesi ........................................................................................................................................................... 34
7.7. Materjalitõhusus: paber ............................................................................................................................ 35
7.8. Lähetused ................................................................................................................................................. 37
7.9. Elurikkus .................................................................................................................................................... 40
7.10. Mõju kliimale: Kasvuhoonegaaside heide ............................................................................................... 41
7.11. Kokkuvõte asjakohastest keskkonnanäitajatest: .................................................................................... 44
8. Õiguslikud ja muud keskkonnanõuded ....................................................................................................... 46
9. Lisad ............................................................................................................................................................ 48
9.1. I LISA KESKKONNATÕENDAJA DEKLARATSIOON TÕENDAMISE JA KINNITAMISE KOHTA ................... 48
9.2. II LISA. METODOLOOGILISED EELDUSED ................................................................................................. 49
9.3. III LISA. Kasvuhoonegaaside arvutamise metoodika muutumine ............................................................ 50
4/51
1. Eessõna Et alustame oma teekonda keskkonnajuhtimissüsteemide (EMAS) registreerimise suunas, on mul hea meel tutvustada eu-LISA 2023. aasta keskkonnaaruannet.
Mõistame, et keskkonnakestlikkus on eu-LISA tegevuse igas aspektis äärmiselt oluline. Ajutise tegevdirektorina olen pühendunud selle tagamisele, et meie organisatsioon vastaks keskkonnastandarditele ja parimatele tavadele.
eu-LISA toetab keskkonnasõbralikke tavasid, võttes kasutusele loodud keskkonnajuhtimissüsteemi, mis tugineb keskkonnajuhtimis- ja keskkonnaauditeerimissüsteemi (EMAS) põhimõtetele.
See teekond algas 2022. aastal ja täiustame innukalt oma keskkonnasõbralikku strateegiat, et vähendada nii otsest kui ka kaudset keskkonnajalajälge, mis tuleneb meie tegevusest.
Meie pühendumine keskkonnahoiule ei ole mitte ainult moraalne kohustus, vaid ka strateegiline prioriteet. Kui kaasame keskkonnakaalutlused oma otsustusprotsessidesse ja igapäevastesse toimingutesse, ei leevenda see mitte ainult keskkonnariske, vaid loob ka võimalusi innovatsiooniks, tõhususeks ja pikaajaliseks kestlikkuseks.
Et teeme tööd EMASi registreerimise nimel 2024. aasta lõpuks, on eu-LISA jätkuvalt kindlalt pühendunud läbipaistvusele, aruandekohustusele ja keskkonnategevuse tulemuslikkuse pidevale parandamisele.
COVID-19 pandeemia mõju tõttu viimastel aastatel ei olnud sellised tegurid nagu ruumide kasutamine, energiatarbimine, reisimine ja organisatsiooniline toimimine esindatud. Seetõttu on 2023. aasta võrdlusaastaks, mille abil mõõta meie keskkonnategevuse tulemuslikkuse edasist paranemist.
See keskkonnaaruanne kajastab meie pühendumust keskkonnaalasele vastutusele ja on tunnistuseks meie jätkuvatest jõupingutustest luua keskkonnahoidlikum ja kestlikum tulevik kõigi jaoks.
Tänan kõiki eu-LISA töötajaid nende pühendumise ja panuse eest meie keskkonnaeesmärkide saavutamisse. Üheskoos oleme ka edaspidi eeskujuks ja inspireerime positiivseid muutusi meie organisatsioonis ja väljaspool seda.
Tänan teid jätkuva toetuse ja pühendumise eest keskkonnaalasele tipptasemele.
Luca ZAMPAGLIONE
eu-LISA tegevdirektori asetäitja
5/51
2. Teave selle dokumendi kohta
Kõnealune keskkonnaaruanne annab kõigile asjaomastele sidusrühmadele ja muudele huvitatud isikutele
teavet eu-LISA keskkonnategevuse tulemuslikkuse ja tegevuse kohta 2023. aastal (aruandeaasta
1. jaanuarist 2023 kuni 31. detsembrini 2023).
Dokument on koostatud kooskõlas keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemi (EMAS) määruse1 viimase
kohaldatava versiooniga [(EL) 2017/15052 ja (EL) 2018/2026]3, võttes arvesse avaliku halduse sektori
võrdlusdokumenti [komisjoni otsus (EL) 2019/61]4 ning telekommunikatsiooni ning info- ja
kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) teenuste sektori võrdlusdokumenti [komisjoni otsus (EL) 2021/2054].5
I lisas on esitatud EMASi tõendaja kinnitamine.
Vastavalt oma keskkonnajuhtimissüsteemile avaldab eu-LISA igal aastal keskkonnaaruande oma veebisaidil.
3. Mis on eu-LISA
3.1. Meie tööülesanded
3.1.1. Tooted ja teenused
EU-LISA on Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide
Operatiivjuhtimise Euroopa Liidu Amet. Amet loodi 2011. aastal ja alustas tegevust 2012. aastal.
Ameti ülesanne on toetada ELi justiits- ja siseküsimuste poliitika rakendamist, hallates laiaulatuslikke IT-
süsteeme, mis võimaldavad
→ säilitada Schengeni riikide sisejulgeoleku,
→ vahetada Schengeni riikidel viisaandmeid,
→ määrata, mis ELi liikmesriik vastutab konkreetse varjupaigataotluse läbivaatamise eest.
1 Konsolideeritud tekst: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1221/2009 organisatsioonide vabatahtliku osalemise kohta ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EMAS) ning millega tunnistatakse
kehtetuks määrus (EÜ) nr 761/2001 ning komisjoni otsused 2001/681/EÜ ja 2006/193/EÜ; EUR-Lex - 02009R1221-20190109 - ET - EUR-Lex (europa.eu); 2 Komisjoni 28. augusti 2017. aasta määrus (EL) 2017/1505, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1221/2009 (organisatsioonide vabatahtliku osalemise kohta ühenduse keskkonnajuhtimis- ja auditeerimissüsteemis
(EMAS)) I, II ja III lisa; C/2017/5792 EUR-Lex - 32017R1505 - ET - EUR-Lex (europa.eu) 3 Komisjoni 19. detsembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/2026, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1221/2009 (organisatsioonide vabatahtliku osalemise kohta ühenduse keskkonnajuhtimis- ja auditeerimissüsteemis
(EMAS)) IV lisa; C/2018/4429; EUR-Lex - 32018R2026 - ET - EUR-Lex (europa.eu) 4 Komisjoni 19. detsembri 2018. aasta otsus (EL) 2019/61 avaliku halduse sektori parimaid keskkonnajuhtimistavasid, keskkonnatoime näitajaid ja tipptaseme võrdlusaluseid sisaldava võrdlusdokumendi kohta, mis on ette nähtud määrusega (EÜ) nr 1221/2009 organisatsioonide vabatahtliku osalemise kohta ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EMAS);
C/2018/4424; EUR-Lex - 32019D0061 - ET - EUR-Lex (europa.eu) 5 Komisjoni 8. novembri 2021. aasta otsus (EL) 2021/2054, milles käsitletakse telekommunikatsiooni ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) teenuste sektori parimat keskkonnajuhtimistava, keskkonnatoime näitajaid ja tipptaseme võrdlusaluseid hõlmavat võrdlusdokumenti, mis on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1221/2009;
EUR-Lex - 32021D2054 - ET - EUR-Lex (europa.eu)
6/51
eu-LISA toetab tehnoloogiliselt ELi riikide jõupingutusi Euroopa turvalisemaks muutmisel ja aitab tagada, et
eurooplased saaksid ELis vabalt reisida, seadmata ohtu Euroopa julgeolekut. eu-LISA NACE
tegevusvaldkonnad on järgmised:
- 99.00: eksterritoriaalsete organisatsioonide ja üksuste tegevus (ametlik);
- 62.03 (täiendav kood): arvutisüsteemide ja andmebaaside haldus (täiendav tegevus, mis tuleneb tema
põhitegevusest).
Amet katsetab ka uusi tehnoloogiaid, et aidata luua ELis kaasaegsem, tõhusam ja turvalisem
piirihaldussüsteem. Ta koordineerib katseprojekti „Arukad piirid“ kontrolli ja järelmeetmeid, tulemuste analüüsi
ja katseprojekti aruandlust tihedas koostöös osalevate ELi riikide ja Euroopa institutsioonidega.
3.1.2. Missioon, visioon ja põhiväärtused
MISSIOON
Meie missioon on toetada ELi ja liikmesriike nende püüdlustes
hoida Euroopa avatuna ja turvalisena, kasutades
nüüdisaegset tehnoloogiat.
VISIOON
Püüame pakkuda kvaliteetseid, tõhusaid teenuseid ja lahendusi, viia
nüüdisaegsed tehnoloogiad vastavusse ELi ja liikmesriikide muutuvate
vajadustega ning edendada justiits- ja siseküsimustes digiüleminekut.
PÕHIVÄÄRTUSED
Meie visioon ja missioon väljenduvad põhitegevustes,
rakendades selliseid põhiväärtusi nagu vastutus, läbipaistvus,
tipptase, järjepidevus, rühmatöö ja esmaklassiline klienditeenindus.
ARUANDEKOHUSTUS
Rakendame usaldusväärset juhtimisraamistikku, kulutõhusat
tegevust ja usaldusväärset finantsjuhtimist.
LÄBIPAISTVUS
Tagame korrapärase ja avatud teabevahetuse ameti peamiste
sidusrühmadega ning peame pidevat dialoogi ameti pikaajalise strateegia
kindlaksmääramiseks.
JÄRJEPIDEVUS
Tagame, et amet kasutab parimal viisil liikmesriikide oskusteavet, teadmisi ja
investeeringuid ning jätkab nende arendamist.
TIPPTASE
Kasutame õiget organisatsioonistruktuuri, õigeid
inimesi ja protsesse, tagades teenuste järjepidevuse ja liikmesriikidele
pakutavate vahendite funktsionaalse terviklikkuse.
RÜHMATÖÖ
Püüame anda igale rühmaliikmele võimaluse kasutada oma teadmisi ja
kogemusi parimal viisil ühise edu nimel.
KLIENDIKESKSUS
Tagame, et amet vastab igal ajal oma sidusrühmade vajadustele ja
nõudmistele.
7/51
EMAS on keskne vahend eu-LISA põhiväärtuste integreerimisel tema missiooni.
- Sertifitseerimine tugevdab aruandekohustust ja läbipaistvust, nõudes avatud teabevahetust
organisatsiooni keskkonnamõju ja pidevate paranduste kohta.
- EMASi järgimine peegeldab eu-LISA pühendumust tipptasemele, mitte ainult tehnoloogilistes
edusammudes, vaid ka kestlikes tavades, mille abil viia oma tegevus kooskõlla järjepidevuse
väärtustega.
- EMASi koostööpõhine olemus, mis hõlmab osakondadevahelist rühmatööd, on kooskõlas eu-LISA
kohustusega töötada kollektiivselt.
- Peale selle on süsteem suunatud kliendikesksusele ja täidab nii nõudluse keskkonnasõbralike tavade
järele, näidates, kuidas eu-LISA pühendumine EMASile on sujuvalt kooskõlas tema missiooniga
toetada Euroopa Liitu ja liikmesriike Euroopa julgeoleku tagamisel kõrgtehnoloogia abil.
eu-LISA üks strateegilisi eesmärke on arendada eu-LISAt edasi tõhusaks, paindlikuks ja vastupidavaks
organisatsiooniks ELi õigusraamistikus. Keskkonnajuhtimissüsteem aitab sellele strateegilisele eesmärgile
oluliselt kaasa järgmiste meetmete kaudu.
• Ressursitõhusus ja kestlikkus:
o keskkonnajuhtimissüsteem aitab saavutada ameti ressursitõhususe eesmärke, mis on
kooskõlas laiema eesmärgiga olla tõhus organisatsioon;
o jäätmete, energiatarbimise või muude keskkonnamõjude vähendamise strateegiad on osa
ressursside ühtlustamise jõupingutustest.
• Nõuetele vastavus:
o EMASi registreerimistaotlus tähendab kohustust järgida keskkonnaalaseid eeskirju ja
asjaomaste sidusrühmade nõudeid.
• Missioon ja väärtused:
o ameti missiooni ja väärtuste edendamine hõlmab pühendumist keskkonnakestlikkusele;
o vastutustundliku keskkonnahoiu näitamine on kooskõlas ettevõtete sotsiaalse vastutusega
seotud väärtustega.
• ELi ameti peamine kasv:
o keskkonnateadlikkuse näitamine võib aidata arendada ametit ELi võtmeametina, arvestades
kestlikkuse üha suuremat tähtsust organisatsiooni maine kujunemises.
3.2. Rühmad ja asukoht
eu-LISA asub neljas riigis:
- peakontor – halduskoht – asub Tallinnas (Eesti), 3627 m² – 139 töötajat;
- tegevuskoht asub Strasbourgis (Prantsusmaa), 7842 m2, sealhulgas andmekeskus, kus töötab
ligikaudu 439 töötajat;
- üks halduskoht asub alates 2022. aastast Illkirch-Graffenstadenis (Prantsusmaa) renditud hoones,
2074 m2; ligikaudu 65 töötajat;
- kontaktbüroo, mida jagatakse muude ametitega, asub renditud ruumides Brüsselis (Belgia), 98 m²; 7
töötajat.
Sankt Johann im Pongaus (Austria) asuv varuasukoht on samuti kättesaadav Austria ametiasutustega
sõlmitud tegevuskoha lepingu alusel.
8/51
31. detsembri 2023. aasta seisuga on eu-LISAs 354 töötajat (st eu-LISA töötajad, kes kuuluvad Euroopa Liidu
ametnike personalieeskirjade ja Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimuste kohaldamisalasse, eu-
LISA juurde lähetatud riiklikud eksperdid ja praktikandid). Väliskonsultantide (kõik ajutised väliskonsultandid)
arv oli samal kuupäeval 296. Neid andmeid kasutatakse kogu dokumendis graafikutel, kus viidatakse töötajate
arvule.
Eespool nimetatud pindalad ruutmeetrites on võetud eu-LISA ühtsest programmdokumendist 2023–2025.
Töötajate arv on saadud personaliosakonnast ja väliskonsultantide arv turvarühmalt.
Keskkonnajuhtimissüsteem kehtib kõigile töötajatele võrdselt.
Seoses kontorisse naasmisega pärast sotsiaalsete piirangute järkjärgulist kaotamist COVID-19 pandeemia
kontekstis on 2023. aasta keskkonnatoime hindamisel iga-aastane võrdlusalus.
3.3. eu-LISA keskkonnajuhtimissüsteemi kohaldamisala
Keskkonnajuhtimissüsteem (EMS) kehtib järgmistes eu-LISA ruumides:
a. ameti peakontor Tallinnas, Eestis (TLL);
b. tegevuskoht Strasbourgis, Prantsusmaal (SXB);
c. ajutine asukoht Illkirch-Graffenstadenis, Prantsusmaal (ILK);
d. kontaktbüroo Brüsselis, Belgias (BXL).
Sankt Johann im Pongau (Austria) varuasukoht ei ole hõlmatud, sest seda ei halda eu-LISA.
eu-LISA keskkonnajuhtimissüsteemi kohaldamisala hõlmab kogu tema haldus- ja tehnilist tegevust ning
punktis 3.1.1 nimetatud missiooni kõigi punktis 3.3 loetletud tegevuskohtade puhul; see hõlmab ELi justiits- ja
sisepoliitika rakendamise tugiteenuste osutamist suuremahuliste IT-süsteemide haldamise kaudu.
Seda kohaldatakse eu-LISA töötajate suhtes, kes kuuluvad Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade
(edaspidi „personalieeskirjad“) ja liidu muude teenistujate teenistustingimuste (CEOS)6 kohaldamisalasse, eu-
LISAsse lähetatud riiklikele ekspertidele (edaspidi „riiklikud eksperdid“), välistele teenuseosutajatele ja nende
töötajatele (nt intramuros, extramuros, muud töövõtjad) ning praktikantidele (edaspidi ühiselt „eu-LISA
töötajad“).
Keskkonnakäsiraamat, mille on koostanud ameti ettevõtlusteenuste üksus, annab ülevaate
keskkonnajuhtimissüsteemi suunistest ja visioonist ja see asutusesiseseks kasutamiseks.
6 Nõukogu 29. veebruari 1968. aasta määrus (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68, millega kehtestatakse Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad ja muude Euroopa ühenduste teenistujate teenistustingimused ning komisjoni ametnike suhtes ajutiselt kohaldatavad erimeetmed (EÜT L 56, 4.3.1968, lk 1), mida muudeti Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2013. aasta määrusega (EL, Euratom) nr 1023/2013 (ELT L 287, 29.10.2013, lk 15).
9/51
4. Keskkonnajuhtimissüsteemi kirjeldus
4.1. EMAS eu-LISAs
Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt heaks kiidetud keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteem7 (EMAS) on
Euroopa vabatahtlik süsteem, mis on mõeldud organisatsioonidele, kes soovivad hinnata, juhtida ja parandada
oma keskkonnategevuse tulemuslikkust. Et kestlikkus on Euroopa kodanike ja tööstusharude jaoks kasvav
probleem, pakub EMAS struktureeritud raamistikku keskkonnaküsimuste integreerimiseks mis tahes
organisatsiooni juhtimisse ja igapäevategevusse.
Kui komisjon võttis vastu rohelise kokkuleppe, sai 2020. aastal selgeks, et eu-LISA peab täitma oma
kohustusi, et tagada oma keskkonnamõju haldamine. Sellest sai alguse EMASi projekt ja eesmärk
registreerida EMAS 2024. aastal.
EMASi registreerimisega kohustub eu-LISA alates 2024. aastast pidevalt vähendama oma
keskkonnajalajälge.
Seega on see esimene viidatud keskkonnaaruanne, mille on koostanud eu-LISA.
7 EMAS – keskkond – Euroopa Komisjon (europa.eu)
10/51
4.2. eu-LISA keskkonnajuhtimissüsteemi kontekst ja eesmärk
eu-LISA teeb koostööd paljude sidusrühmadega (tabel 1), alates oma töötajatest kuni kohalike töövõtjateni,
alates ELi liikmesriikide sidusrühmadest kuni Euroopa institutsioonideni. Mõned neist mõjutavad oluliselt
keskkonnajuhtimissüsteemi, suunda, mida see peaks võtma, või edusamme, mida see peaks tegema.
Tabel 1. Sidusrühmade ootused
Oluliste sidusrühmade vajadused ja ootused selgitatakse välja kehtestatud suhtlus- ja aruandluskanalite,
korrapäraste dialoogide abil, erialastes foorumites ja võrgustikes osalemise, võrdlusuuringute ja kohaldatavate
õiguslike nõuete järelkontrollide kaudu.
Pärast PESTEL-analüüsi (poliitilised, majanduslikud, sotsiaalsed, tehnilised, keskkonnaalased ja õiguslikud
tegurid) 2023. aastal, milles osalesid intervjuude kaudu nii rohelise rühma liikmed kui ka teised töötajad, tuleb
esmajärjekorras tegeleda järgmiste kõrgetasemeliste riskide ja võimalustega, et:
tõhustada meie juhtimissüsteemi (tabel 2):
Sidusrühm(ad) Sidusrühma(de) vajadused ja ootused Kuidas tagame selle
täitmise?
Euroopa Liidu asutused:
Euroopa Komisjon,
Euroopa Parlament,
Euroopa Kontrollikoda ja
teised
Ülesannete täitmine ja tegevus vastavalt
suunistele, määrustele, õigusaktidele,
kokkulepitud pädevusele ja erinõuetele, mida
Euroopa Komisjon ja muud ELi asutused võivad
konkreetsete tegevuste jaoks vastu võtta
Rahuldavad
audititulemused
Kohalikud
omavalitsused
Vastavus keskkonnaalastele õigusaktidele Nõuetele mittevastavusest
ei ole teatatud
eu-LISA töötajad Töökeskkond vastab töötervishoiu ja -
ohutuseeskirjadele. Töökeskkond, mis väljendab
muret keskkonna pärast ja mis on kooskõlas
ameti missiooniga. Töökeskkond, mis pakub
osalemisvorme ja -vahendeid.
Töötajate tagasiside
personalikomitee või
spetsiaalse rohelise
meiliaadressi kaudu.
Liikmesriigid ja nende
esindajad
Reisimise optimeerimine, kaugtöö.
Andmete dubleerimise oht, seadmete
mitmekihiline dubleerimine, ..., millega kaasneb
täiendav keskkonnamõju.
Vastused saadud
teabetaotlustele,
küsimustele või taotlustele.
Kaebusi ei ole esitatud
eu-LISA kõrgem
juhtkond
Ameti sotsiaalse ja keskkonnakestlikkuse
suurendamine (2021–2027 SG4 osa), EMASi
registreerimine (2023–2025 SPD)
EMASi registreerimine, iga-
aastase konsolideeritud
tegevusaruande
heakskiitmine
11/51
Tabel 2. PESTELi tulemused
Neid riske ja võimalusi võeti keskkonnaülevaates arvesse, et määrata kindlaks ameti tegevusprioriteedid.
Valdkond Järeldus Riskid/võimalused
Poliitika
eu-LISA on justiits- ja
siseküsimustega tegelevate ELi
asutuste võrgustiku eesistuja
2024. aastal
V: amet peaks andma eeskuju EMASi nõuete
rakendamise teel
Euroopa Komisjon eeldab ELi
organitelt äärmist eeskujulikkust
eu-LISA EMS võib saada poliitiliseks tõukejõuks ja
kaasata juhtkonna
90% ameti eelarvest tuleb ELi
eelarvest –
R: keskkonnaparandused peaksid olema kõrgel
tasemel, et neid saaks heaks kiita
Osalemine rohelise võrgustiku töös V: saada kasu teiste ametite kogemustest, mis on
juba EMASi raames registreeritud
Majandus
Eelarved on kavandatud seitsmeks
aastaks
R: puudulik reageerimine parendusvajadustele
Energiakulude inflatsioon
V: Energiasäästumeetmete parem
investeeringutasuvus
R: mõned lähetused/projektid võivad eelarve
puudumise tõttu edasi lükkuda
Sotsiaalvaldkond
Liikuvusega seotud panused
V: leida uued transpordilahendused SXB ja ILK
tegevuskohtade vahel selle asemel, et kasutada
bussi, mida kasutatakse vähe, kuid millel on tohutu
keskkonnamõju.
V: Euroopa Komisjoni uued lähetusi käsitlevad
suunised peaksid aitama vähendada eu-LISA mõju
Temperatuuri piirväärtuse muutmine
kontorites
R: töötajate rahulolematus
temperatuuripiirangutega. Keskkond vs heaolu
V: töötada välja strateegiline
kommunikatsiooniplaan, et tegeleda vastuseisuga
muutustele
Tehnoloogia Andmekeskuse ja sellega seotud
kommunaalteenuste jaoks välja
töötatud tehnoloogiates ei võeta
praegu arvesse keskkonnaaspekte
V: ajakohastada andmekeskuse ostustrateegiat ja
ELi energiatõhususe käitumisjuhendi rakendamist
Õigusnõuded
Enesekontroll seoses regulatsiooniga
kolmes riigis, kus eu-LISA asub
V: kolme riigi õigusnõuete kohta saab jagada
parimaid tavasid
Amet peab järgima riigihanke-eeskirju
ja iga projekt peab olema aegsasti
kavandatud
R: paljusid lepinguid ei saa lihtsalt muuta
V: hankesuunised hõlmavad
keskkonnasäästlikumaks muutmise aspekte
12/51
4.3. EMSi juhtimine
Tõhusa keskkonnajuhtimissüsteemi rakendamiseks ja haldamiseks võttis eu-LISA kasutusele järgmise
struktuuri (tabel 3):
Tabel 3. eu-LISA keskkonnakorraldus
Pikemas perspektiivis, kui kestlikkus muutub meie eluviisiks, on juhtivatel ametikohtadel töötavad kolleegid ja
rohelise rühma liikmed meie juhtimissüsteemi käikude vahetamisel võtmetähtsusega.
4.4. EMASi rakendamise ja säilitamise põhietapid
Alates 2025. aastast määrab eu-LISA kindlaks keskkonnajuhtimissüsteemide standardse iga-aastase
ajakava, mille peamised etapid on siseaudit, iga-aastane läbivaatamine, parenduste kavandamine ja
välisaudit.
Roll Põhiline vastutusala
Tegevdirektor Kiidab heaks keskkonnapoliitika.
Omab lõplikku vastutust ja volitusi keskkonna säilitamise eest eu-LISAs
ning ameti suhtes kohaldatava keskkonnaalase õigusraamistiku järgimise
eest.
Halduskomitee Osaleb keskkonnajuhtimissüsteemi iga-aastasel läbivaatamisel,
kommenteerib ja kinnitab iga-aastaseid eesmärke, sihte ja peamisi
tulemusnäitajaid.
Ettevõtlusteenuste üksus Tegevdirektori alluvuses tagab ettevõtlusteenuste üksus EMSi
rakendamise ja igapäevase toimimise. Ta toetab kõiki rühmi EMSi
rakendamisel ja hooldamisel.
Osakonnajuhatajad Tagavad iga-aastase tegevuskava rakendamise. Jõustavad eeskirju oma
valdkonnas.
Roheline rühm Vabatahtlikud kogu ametist. Osalevad töötubades, teevad ettepanekuid
ja edastavad tulemused oma sektorile/osakonnale.
Töötajad ja välistöötajad Rakendavad eeskirju oma valdkonnas. Jagavad oma muresid ja ideid
olukorra parandamiseks.
13/51
5. Keskkonnaaspektid ja -mõjud
eu-LISA tegevusel on nii otsene kui ka kaudne mõju keskkonnale. Otsesed keskkonnaaspektid on määratletud
kui tegevused, tooted ja teenused, mis mõjutavad keskkonda ja mille juhtimist saab organisatsioon otse
kontrollida. Kaudsed keskkonnaaspektid on need tegevused ja teenused, mida eu-LISA saab mingil määral
mõjutada, kuid mida ei saa täielikult kontrollida.
5.1. Metoodika
Aspektid on tegevuse elemendid, mis võivad, kuid ei pruugi keskkonda mõjutada.
Aspektid määrati kindlaks dokumentide analüüsi ja rohelise rühma liikmetega tehtud intervjuude kaudu.
Aspekti olulisuse hindamiseks kasutati erinevate kriteeriumide kogumeid, sõltuvalt sellest, kas aspekt on:
• otsene või kaudne;
• normaalne või seotud häiretega (ebanormaalne, hädaolukord).
Iga aspekti puhul hinnati kõiki järgmisi kriteeriume:
• negatiivse mõju olemust, vastates iga aspekti puhul „jah“ või „ei“ alljärgnevatele küsimustele (hinne =
1, kui jah-vastuseid ei ole; 2, kui on 1 või 2 jah-vastust; 3, kui on 3 jah-vastust ja 4, kui on 4 jah-vastust)
o Kas selle aspekti kohta on olemas keskkonnaloaga seotud erinõuded?
o Otsene: vastuvõtva keskkonna suur tundlikkus. Kaudne: võimalus mõjutada oma otsustega
kõrgemaid tasandeid?
o Suur tarbimine/heide või kalduvus halveneda: aspekti või mõju suurus, arv, sagedus ja
pöörduvus
o Sidusrühmade, sealhulgas organisatsiooni töötajate ootuste täitmata jätmine.
Olulised mõjud on need, mille mõjuhinne on 3 või 4.
• Parandamisvõimalused („jah“ või „ei“ alljärgnevatele küsimustele iga aspekti kohta)
o Ettevõtte poliitikasuund või tulevikuvisioon, mis toetab või nõuab parandamist
o Otsene kontroll ja parimad tavad on olemas, kuid neid ei ole veel rakendatud
o Parandusmeetmete positiivne tasuvus / investeeringutasuvus
2, kui poliitiline prioriteet = jah ja +1 iga jah-vastuse puhul
Seejärel antakse igale aspektile prioriteet ja see arvutatakse järgmise valemiga: (negatiivsete mõjude olemuse
skoor) × (parendamispotentsiaali skoor).
Selleks, et tagada ressursside nõuetekohane jaotamine vastavalt parendusvajadusele, on olulised mõjud
need, mille mõju hinne on 3 või 4 ja prioriteet üle 8. Need aspektid on keskkonnajuhtimissüsteemi keskmes.
See ei tähenda siiski, et muude aspektide suhtes ei saa meetmeid kavandada, kui selliseid meetmeid on lihtne
lahendada ja need on mõjusad.
Analüüsi täielikud tulemused on esitatud dokumendis 2023 EMASi keskkonnaaspektide register.
14/51
5.2. Olulised keskkonnaaspektid ja -mõju
Tabel 4. Keskkonnaanalüüsi tulemused: peamised olulised aspektid
Protsess/tegevus Oluline keskkonnaaspekt
Otsene (O) /
kaudne (K)
Mõju
IT-lahenduse projekteerimine: andmekeskuse ja sellega seotud
kommunaalteenuste taristu projekteerimine
Toorainete kasutamine K Taastumatute energiaallikate ammendumine; kasvuhooneefekt
Elektrienergia kasutamine K Taastumatute energiaallikate ammendumine; vee- ja õhusaaste;
müra; kasvuhooneefekt
Põhiliste IT-süsteemide (riist- ja tarkvara) arendamine ja käitamine
klientide jaoks Süsteemide käitamine
Andmekeskuse täiustamise projektid
Elektrienergia kasutamine O Taastumatute energiaallikate ammendumine; vee- ja õhusaaste;
müra; kasvuhooneefekt
Ohtlike jäätmete teke O Õhu-, vee- ja pinnasereostus
PMO: pakkuda projektijuhtimise metoodikat kõigi ameti projektide
jaoks
Toorainete kasutamine K Taastumatute energiaallikate ammendumine; kasvuhooneefekt
Rajatised: andmekeskuse ruumide jahutamine/: kontorite jahutamine/kütmine
Elektrienergia kasutamine O Taastumatute energiaallikate ammendumine; vee- ja õhusaaste;
müra; kasvuhooneefekt
Logistika/hanked: teenuste/toodete, puhastusteenuste hankimine
Tavajäätmete teke O Õhu-, vee- ja pinnasereostus
Rajatised/logistika: eriolukorrad Hädaolukorrad/õnnetused (tulekahju jne)
O Taastumatute allikate ammendumine; vee, õhu ja
pinnase reostus; müra
Lähetused: lähetuste broneerimine vastavalt tegevjuhtkonna taotlustele
Õhuheitmed K Õhusaaste; kasvuhooneefekt
Energia ja kütuse kasutamine
O Taastumatute allikate ammendumine; vee, õhu ja
pinnase reostus
15/51
On veel kaks aspekti, mida ei seata küll prioriteediks, kuid mida peetakse oluliseks, sest töötajate ootused on suured. Need on järgmised.
Tabel 5 Keskkonnaanalüüsi tulemused: täiendavad aspektid
Need aspektid kuuluvad keskkonnapoliitikas sätestatud viie kohustuse alla ja seetõttu peetakse neid
asjakohasteks aspektideks.
2023. aasta ulatuslikus keskkonnaülevaates tuvastas eu-LISA eespool nimetatud olulised aspektid. Need
vaadatakse läbi kord aastas ja kinnitatakse juhtimisülevaatuse käigus. Igal aastal kehtestatakse konkreetsed
eesmärgid, peamised tulemusnäitajad ja nende alusel konkreetsed meetmed.
6. Keskkonnapoliitika ja -eesmärgid
6.1. Keskkonnapoliitika
eu-LISA võttis oma esimese keskkonnapoliitika vastu 2023. aasta veebruaris. Selles võetakse arvesse
esialgse keskkonnamõju hindamise tulemusi (tehtud 2022. aasta novembris). Selle eesmärk on luua raamistik
keskkonnamõju vähendamise eesmärkide seadmiseks. Keskkonnapoliitika sisaldab järgmisi alltoodud
peamisi kohustusi.
Protsess/tegevus Oluline keskkonnaaspekt Otsene (O) /
kaudne (K)
Mõju
Teabevahetusüritused: (Külastajate/töötajate) reisimine toimumiskohta/toimumiskohtadest – enamasti väljaspool eu-LISA ruume
Õhuheitmed O Õhusaaste; kasvuhooneefekt
Toorainete kasutamine K Taastumatute energiaallikate ammendumine;
kasvuhooneefekt
Rajatised/logistika: Sanitaarruumid, puhastamine
Vee kasutamine O Taastumatute allikate ammendumine; veereostus;
reovesi
Õhuheitmed K Taastumatute energiaallikate ammendumine; taastumatute
energiaallikate ammendumine, kasvuhooneefekt
16/51
EU-LISA KESKKONNAGA SEOTUD KOHUSTUSED
Oma keskkonnapoliitika rakendamisel kohustub eu-LISA eraldama inim-, organisatsioonilisi ja rahalisi ressursse, et tagada keskkonnajuhtimissüsteemi tõhus toimimine sel teel, et järgib alljärgnevaid eesmärke:
> ENERGIATÕHUSUSE PARANDAMINE
EU-LISA on valmis parandama oma energiatõhusust selliste eeskirjade ja algatuste rakendamise kaudu nagu:
- säästliku energiakasutuse tegevuskava määratlemine; - keskkonnakriteeriumide määratlemine iga projekti jaoks; - energiaalaste parimate tavade kasutamine ja järgimine, kui see on asjakohane; - asjakohaste põhinäitajate jälgimine ja tõhusate meetmete määratlemine, kui täheldatakse
kõrvalekaldeid;
> ASJAKOHASTE EESKIRJADE JÄRGIMINE
eu-LISA soovib järgida keskkonnavaldkonnas kohaldatavaid Euroopa ja asjakohaseid kohalikke ja sise- eeskirju. Keskkonnajuhtimissüsteem tagab ameti tegevuse nõuetekohasuse:
- juriidiliste ja mitteseaduslike kohustuste kindlakstegemise ja täitmise teel; - pideva nõuetele vastavuse järelevalve tagamise teel; - kaasa arvatud praegused ja tulevased õigusnõuded käimasolevate projektide kaudu.
> KESKKONNATEADLIKKUSE ARENDAMINE – KOOLITUS – TEABEVAHETUS
- Keskkonnajuhtimise ja -kultuuri integreerimine organisatsiooni; - Kõigi töötajate ja teenuseosutajate teadlikkuse suurendamine asjakohase ja piisava teabe, juhiste,
koolituse ja järelevalve abil; - Kõrgema juhtkonna kaasamine ning töötajate konsulteerimise ja osalemise edendamine; - Keskkonnakaalutluste integreerimine kõikidesse tegevusse ja projekti.
> KESKKONNATEGEVUSE TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE
eu-LISA keskkonnaalased eesmärgid ja sihid määratletakse igal aastal ning nende täitmist hinnatakse igal aastal teise kvartali alguses toimuva juhtkonnapoolse ülevaatuse käigus. Keskkonnategevuse tulemuslikkuse hindamise käigus tuleb:
- jälgida eu-LISA tegevuse keskkonnamõju, riske ja võimalusi – ajakohastada keskkonnaülevaadet ja viia igal aastal läbi asutusesisesed keskkonnaauditid;
- arvestada sidusrühmade ootustega asjakohases tegevuskavas; - võtta arvesse prioriteete, viimaste aastate saavutusi ja olemasolevaid vahendeid, et koostada uus
tegevuskava järgmiseks aastaks vastavalt korralduskomitee kinnitatud keskkonnaalastele kohustustele ja uutele eesmärkidele.
> LOODUSVARADE SÄILITAMINE JA REOSTUSE VÄLTIMINE
- Digitaalse töökeskkonna edendamine; - Keskkonnakriteeriumide integreerimine teenusepakkujate lepingutesse; - Tegutsemine keskkonnahoidlikul viisil.
17/51
6.2. Eesmärgid 2023. aastaks
Vastavalt EMSi rakendamisele, mis algas 2022. aasta keskel, on mõned meetmed juba alanud ja neid võib
pidada 2023. aasta esimese perioodi eesmärkideks.
Keskkonnaalaste kohustuste alusel on 2023. aastaks kindlaks määratud mitu eesmärki. Tabelis 6 on esitatud
2023. aastaks seatud eesmärgid ja sihid.
Tabel 6. 2023. aasta keskkonnaeesmärgid
Eesmärgid Sihid Näitajad Rakendamise
tähtpäev
2023-1 Avaldada
keskkonnaaruanne
Kasutada EMASi malli
koos asjakohase
teabega
Asutusesisene ja
avalik
teabevahetus
23. märts
2023-2 Süsiniku jalajälje
arvutamine ja
aruandlus
Valdkondade 1–2–3
arvutamine 2022. aasta
kohta
Aruanne
koostatud
23. detsember
2023-3 Keskkonnaaudit Kõik EMASi peatükid
auditeeritud
Auditiaruanded 24. märts
2023-4 EHSi nõuetele
vastavuse
järelevalve vahend
Vahendite
rakendamine ja kogu
ameti nõuetele
vastavuse tegevus
kontrollitud
Vastavusaruanne 23. detsember
2023-5 Keskkonnaanalüüs
on tehtud
Töörühmaga kindlaks
tehtud
keskkonnaaspektid ja -
mõjud
Viimistletud
dokument
23. november
2023-6 Keskkonna-
käsiraamat
Keskkonnakäsiraamat
on kättesaadav
Lõplik dokument
on heaks kiidetud
23. märts
2023-7 Jäätmete
sorteerimine
Parandada jäätmete
sorteerimist ja tagada
jäätmete ringlussevõtt
Ringlussevõetud
jäätmete kogus
Jätkuvalt käimas
2023-8 Teadlikkus ja
teabevahetus
Teavitada kõiki
töötajaid
keskkonnapoliitikast ja
käimasolevatest
sammudest
Teave on
edastatud
September 2023
18/51
6.3. Eesmärgid 2024. aastaks
Keskkonnapoliitika, oluliste keskkonnaaspektide, kasvuhoonegaaside heitkoguste arvutamise ning riskide ja
võimaluste põhjal seati 2024. aastal järgmised eesmärgid.
Tegur 2024 Vastutav sektor /
rühm
Energia
E.1 100% taastuvenergia kasutamine kõikides ruumides
GESS (rajatised)
E.2
Teha kindlaks kolm roheliste andmekeskuste parimat tava, mida saaks rakendada, ja seejärel määrata kindlaks meetmed nende rakendamiseks
Toimingud
E.3
Parandada andmekeskuse PUE arvutamist, kasutades 100% PDU, kasutajapõhise mõõtmise või elektritarbimise kirje andmeid
GESS (rajatised)
CO2 jalajälg C.1 Parandada 100% andmete kogumist, et CO2 jalajälje arvutus oleks täpsem
GESS (EHSi rühm)
Hanked
P.1
Koolitada 80% kõigist hanketöötajatest (sh operatiivseid sidusrühmi OIA ja OVA), andes neile praktilisi teadmisi keskkonnahoidlike riigihangete (GPP) kohta (põhiteadmised).
HRU (talendijuhtimise
rühm)
P.2
Kui tulevaste hangete puhul on keskkonnahoidlike riigihangete suunised nende kategooria kohta juba olemas, alustada 80% asjaomaste töötajate koolitamist keskkonnahoidlike riigihangete valdkonnas, et neid hangetes rakendada
GESS (EHSi rühm)
Teadlikkus
A.1
Alustada 50% juhtide koolitamist EMASi nõuete alal HRU (talendijuhtimise
rühm)
A.2
Suurendada kõigi uute tulijate teadlikkust EMASi ja eu-LISA keskkonnapoliitika alal
HRU (talendijuhtimise
rühm)
Projektid J.1
Ajakohastada projekti malle, et lisada iga uue IT- ja rajatiste projekti keskkonnamõju hinnang
GESS (EHSi rühm),
operatsioonid
Jäätmed
W.1 Kehtestada ILKs 100% jäätmete sorteerimine liigiti GESS (EHSi
rühm, rajatised)
W.2 Koguda täpsed andmed 100% jäätmete liigiti sorteerimise kohta TLLis (kg/aasta/jäätmeliik)
GESS (rajatised)
W.3 Kõrvaldada 100% mööblist ja IT-seadmetest, kui need on endiselt kasutatavad, kasutuselt kestlikul viisil
GESS (Logistics), IKT
Reisimine
T.1
Lisada järgmisesse pakkumusmenetlusse SXB ja ILK vahelist pendelrongiteenust käsitleva elektrilise alternatiivi üksikasjalikud kirjeldused
GESS (Logistics)
T.2 Rakendada transpordipoliitika eu-LISAs kõigi tegevuskohtade jaoks
HRU
T.3 Kohaldada Euroopa Komisjoni lähetuse suuniseid kõigi tegevuskohtade suhtes
GESS (missioonid)
Tabel 6. 2024. aasta keskkonnaeesmärgid
19/51
2027. ja 2030. aasta eesmärgid tuleb kinnitada või ajakohastada 2025. aasta läbivaatamise käigus, muu
hulgas selleks, et täita ELi ametite võrgustiku peamine ühine eesmärk saavutada 2030. aastaks CO2-
neutraalsus.
7. Meetmed ja tulemuslikkus
Järgmistes punktides antakse ülevaade eu-LISA suhteliselt lühikese ajaloo tulemuslikkusest ning esitatakse
2023. aasta ja varasemate aastate võrdlus.
Märkus 1: Et projekt algas pandeemia lõpus, oli aasta 2022 esimene aruandeaasta. Lähteaastaks on aga
uuesti määratud 2023. aasta. 2022. aastal kehtis pandeemia ajaks kehtestatud kaugtööpoliitika kuni kolmanda
kvartalini ning töötajate arvu suurenemise tõttu ei oleks olnud asjakohane minna tagasi 2019. aastasse.
Märkus 2: Brüsselis asuvad eu-LISA bürood renditud hoones, mida jagatakse muu ELi ametiga. Need kontorid
kolitakse lähikuudel teise eu-LISA kontorisse, kus on võimalik paremini hinnata ja jälgida ameti tegevuse
keskkonnamõju. Selleks, et saada üldine ja ligikaudne ülevaade selle praegusest keskkonnatoimest, tehti aga
selle Brüsseli asukoha kohta hüpoteesil põhinev arvutus. Tegevuskoha üldise energiatarbimise suhtes
kohaldati suhtarvu 0,22. See suhtarv vastab eu-LISA poolt Brüsselis kasutatavatele pindalale ja iga töökoha
regulatiivsetele nõuetele.
7.1. Ehitiste energiatõhusus
2023. aastal võttis amet kasutusele säästliku energiakasutuse tegevuskava8, mille eesmärk on saavutada
energiasääst kontorikütte ja -jahutuse ning IT-seadmete kasutamise puhul. Kuigi selle algatuse eesmärk oli
edendada keskkonnakestlikkust, selgus, et nende meetmete rakendamisel oli mõningaid probleeme.
Hoolimata suurimatest pingutustest tegevuskava eeliste tutvustamiseks tunnistab amet, et töötajad juhtisid
tähelepanu mitmetele mureküsimustele.
Tagasisidekanalid teatasid, et mõned töötajad väljendasid rahulolematust ja vastuseisu säästliku
energiakasutuse tegevuskavaga kaasnevate muudatuste suhtes (kanalid hõlmasid otsest tagasisidet rajatiste
rühmale, personalikomitee liikmete kaudu või 2023. aasta märtsis läbiviidud küsitluse käigus). Need mured
puudutasid peamiselt ebamugavustunnet seoses temperatuuri kohandamisega kontoriruumides. eu-LISA
mõistab ja väärtustab toetava ja kaasava töökeskkonna edendamise tähtsust ning võtab neid muresid tõsiselt.
Edaspidi on eu-LISA pühendunud saadud tagasiside käsitlemisele ja selliste lahenduste leidmisele, mille puhul
on tasakaalus kestlikkuseesmärgid ning töötajate mugavus ja tootlikkus. Amet tunnistab vajadust avatud
dialoogi ja koostööpõhise otsustusprotsessi järele, et tagada tulevaste algatuste rakendamine viisil, mis
arvestab töötajate erinevaid vajadusi ja vaatenurki. Eesmärk on edendada jätkuvalt kestlikkuskultuuri, kaitstes
samal ajal kõigi töötajate heaolu ja rahulolu.
8 eu-LISA 2023. aasta säästliku energiakasutuse tegevuskava
20/51
Allpool on esitatud kõigi tegevuskohtade energiatarbimine koos üldiste ja konkreetsete andmetega aastateks
2021–2023.
Joonis 1. Elektritarbimine tegevuskoha kohta
Joonis 2. Üldine energiatarbimine kõigis tegevuskohtades
21/51
Strasbourgi tegevuskoht: alates 2023. aastast näitavad andmed energiatarbimise kokkuhoidu. Samal ajal
võeti aga ühes hoones kasutusele õhuniisutussüsteem (2023. aasta märts), mille tulemusel suurenes selle
hoone energiatarbimine. See seletab (hoolimata jõupingutustest säästa) tarbimise väga piiratud suurenemist
aastatel 2022–2023 (+0,6%), arvestades ka seda, et inimesed tulid jälle kontorisse tööle.
Illkirch-Graffenstadeni tegevuskoht: aastatel 2022–2023 näitavad andmed energiatarbimise vähenemist
keskmiselt 4,3%.
Tallinna tegevuskoht: aastatel 2022–2023 suurenes elektritarbimine 2,9%, mis võtab arvesse ka inimeste
naasmist kontorisse.
Brüsseli tegevuskoht: Et büroopinnad on jagatud, on andmed hinnangulised ja näitavad elektritarbimise
stagneerumist aastatel 2022–2023.
Eestis ja Prantsusmaal kasutatakse taastuvenergiat.
Andmed „SXB kontori“ kohta ei hõlma ühte vana hoonet, milles ei ole täpsete andmete esitamiseks
arvesteid. Selle hoone tarbimine on praegu liidetud andmekeskuse tarbimisega, isegi kui selle
elektritarbimine on andmekeskuse elektritarbimisega võrreldes ebaoluline. Eesmärk on rakendada lahendusi
selle hoone energiatarbimise täpseks eraldi mõõtmiseks tulevikus
Joonis 3. Elektritarbimine töötaja ja aasta kohta
2022. aastal oli energiatarbimine töötaja kohta suurem, sest liitumiskava ei rakendatud enne 2022. aasta
III kvartalit.
22/51
Joonis 4. Elektritarbimine m² ja aasta kohta
Lähikuude eesmärk on jätkata säästliku energiakasutuse tegevuskava rakendamist ja rakendada viisi, kuidas
paremini jälgida erinevaid seadmeid. See võimaldab ametil kindlaks teha, mis seadmed tarbivad kõige rohkem
energiat, ja tegutseda seal, kus seda vajatakse.
Analüüsides elektritarbimist m² ja tegevuskoha kohta, on tulemused üsna erinevad, kuid seda võib seletada
töötajate tagasituleku kava mõjuga ja hoonete täituvuse suurenemisega. Illkirch-Graffenstadeni ja Brüsseli
tegevuskohtade puhul vastavad suundumused üldise tegevuskoha andmetele. Samas kui Tallinna ja
Strasbourgi kontorite puhul näitab suundumus elektritarbimise suurenemist.
Joonis 5. Elektritarbimine hoonetes, tegevuskoha ja m² kohta
0.40
0.30 0.30
0.00
0.05
0.10
0.15
0.20
0.25
0.30
0.35
0.40
0.45
Kõik kontorid
Elektritarbimine aastas ühe m2 kohta (MWh/m2)
2021
2022
2023
23/51
Analüüsides elektritarbimist töötaja ja tegevuskoha kohta, on tulemused üsna sarnased töötajate
elektritarbimist käsitlevate üldiste andmetega. Erand on Brüsseli tegevuskoht, kus suhtarv on aastatel 2022–
2023 sama.
Joonis 6. Hoonete elektritarbimine tegevuskoha ja töötaja kohta
7.2. Andmekeskuse energiatõhusus
2023. aastal võeti ametile antud volituste kohaselt kasutusele uued süsteemid (serverid, seadmepüstikud).
Selle tulemusel on põhilise andmekeskuse energiatarbimine suurenenud 20% võrra.
Joonis 7. Andmekeskuse elektritarbimine aastas (MWh)
5.4
2.6
0.0 0.0
5.7
1.8
3.0
0.6
5.4
1.6
2.7
0.6
0.0
Tallinn Strasbourgi kontorid Illkirch Brüssel
Elektritarbimine hoonete ja töötajate kohta (MWh/töötaja)
2021
2022
2023
-10,0%
-5,3%
-11,1%
2211
3601
4324
0
500
1000
1500
2000
2500
3000
3500
4000
4500
5000
Tegevus Strasbourgis
Andmekeskuse elektritarbimine aastas (MWh)
2021
2022
2023
+20%
24/51
Lähiaastatel jätkub andmekeskuse tegevuse kasv. Andmekeskuse elektritarbimine ei ole seega stabiilne
näitaja. Seetõttu kasutatakse andmekeskuse energiatõhususe jälgimiseks energiakasutuse tõhususe näitajat.
PUE = energiakasutuse tõhusus
PUE
PUE on tõhususe võrdlusalus, milles võrreldakse andmekeskuse taristut olemasoleva IT-koormusega.
Energiakasutuse tõhususe esialgne hindamine annab tõhususnäitaja ja kehtestab kontrollraamistiku, mida
saab rajatises korrata.
Esialgsete ja järgnevate punktisummade võrdlemisega saavad andmekeskuse juhid hinnata käimasolevate
tõhususalgatuste tulemuslikkust. Nad hindavad organisatsioonile vajalike IT-seadmete tarbitavat energiat
võrreldes energiaga, mida kasutab nende IT-seadmete jahutamise, toite, varundamise ja kaitsmise eest
vastutav taristu.
PUE = Kogu hoone võimsus / IT-seadmete võimsus
PUE Tõhususe tase
3,0 Väga ebatõhus
2,5 Ebatõhus
2,0 Keskmine
1,5 Tõhus
1,2 Väga tõhus
Tabel 8. PUE tõhususe tase
Praegu täheldasime Strasbourgis asuvas eu-LISA tegevuskohas positiivset edasiminekut aastatel 2022–2023,
kuigi lähitulevikus on endiselt vaja oluliselt suuremat aktiivsust.
PUE on sisemine arvutus, mille puhul võtab rajatise haldaja alltöövõtja otse elektriliste kasutajapõhiste
mõõtmiste suhte kuu esimesel tööpäeval. Seetõttu kujutab PUE väärtus tarbimise hetkepilti. See näitaja
võimaldab meil jälgida suundumust, kuid ei anna täpseid kuupäevi.
25/51
Joonis 8. Strasbourgi peamise andmekeskuse PUE muutus
Peamine kasv 2023. aastal oli tingitud uute seadmete paigaldamisest andmekeskusesse ja energiatarbimise
reguleerimiseks vajalikust ajast.
eu-LISA on juba algatanud teatud meetmed (vt allpool), et suurendada peamise andmekeskuse jõudlust,
kuid lähitulevikus tuleb rakendada täiendavaid meetmeid.
- Veepaagi üleviimine kolmepunktirežiimile, et vältida külma ja sooja vee segunemist.
- Jahutite temperatuuriandurite ümberpaigutamine, et optimeerida vaba jahutuse kasutamist.
Meede Seis Eeldatav kuupäev
1. etapp – lühiajaline kiire kasu –
energiatõhususe parandamine (nt kuumade ja
külmade vahekäikude tõkestamine)
andmekeskuse hoones
Kestab. On olemas sõltuvused ja
piirangud, mis tulenevad mõjust
põhitegevusele.
2024. aasta
IV kvartal
2. etapp – geotermilise energia rakendamine,
et parandada andmekeskuse energiatõhusust
ja jahutuse kättesaadavust (1 kaev)
Kestab. 2025. aasta
IV kvartal
Tabel 9. Andmekeskuse jõudluse suurendamise tegevuskava
Peamine oodatav kasu on järgmine:
• Energiakasu: PUE vähenemine 5–7%.
• Keskkonnakasu (süsinikumõju vähenemine)
26/51
• Süsteemi parem kättesaadavus (vähemalt 80 minutit täiendavat kättesaadavust juhul, kui jahutid seiskuvad).
• Suurenenud jahutusvõimsus (täiendav jahutusvõimsus kuni 577 kW)
2024. aastal on eesmärk analüüsida parimaid tavasid andmekeskuste energiatõhususe suurendamiseks.
Selle analüüsi tulemused aitavad ametil määrata kindlaks esialgse sihtvaldkonna, et mõju oleks võimalikult
suur. Vajaduse korral võib amet paluda abi konsultatsiooniteenuse osutajalt, et hinnata iga lahendusega
seotud kasu ja kulusid, seades seeläbi meetmed tõhusalt tähtsuse järjekorda.
Tallinnas on lisaks elektritarbimisele kasutusel ka kaugküte.
Kaugkütte tarbimise puhul vähenes suundumus aastatel 2022–2023 üldise tarbimise ja töötajate kohta.
Joonis 9. Kaugkütte tarbimine (MWh)
Joonis 10. Kaugkütte tarbimine töötaja kohta aastas (MWh/töötaja)
27/51
Kaugkütte ja pindala suhe oli aastatel 2022–2023 konstantne.
Joonis 11. Kaugkütte tarbimine pindala kohta aastas (MWh/m2)
Tallinnas on kavas rakendada 2024. aastal peale akuhaldussüsteemi ka tehisintellektisüsteemi, et optimeerida
jahutus- ja küttesüsteeme ning vähendada energiatarbimist ja CO2 heidet.
7.3. Gaasitarbimine
Brüsselis oli gaasitarbimine ja asjaomane suhtarv aastatel 2022–2023 stabiilne.
Joonis 12. Gaasitarbimine aastas (MWh)
0.06
0.05 0.05
0.00
0.01
0.02
0.03
0.04
0.05
0.06
0.07
Tallinn
Kaugküte aastas ühe m2 kohta (MWh/m2)
2021
2022
2023
28/51
Joonis 13. Gaasitarbimine aastas töötaja kohta (MWh/töötaja)
Joonis 14. Gaasitarbimine pindala kohta aastas (MWh/m2)
29/51
7.4. Üldine energiatarbimine
eu-LISAs kasutatakse mitmesuguseid energiaallikaid, näiteks elektrit, kaugkütet või gaasi, millest enamik
pärineb taastuvatest energiaallikatest. Üksikasjalik teave on tabelis 10.
Tegevuskohad Energiaallikas Energia liik Üksikasjad
TLL Elekter Taastuvenergia
Roheline sertifikaat (100%)
Kaugküte Taastuvenergia Hakkepuit (48%), olmejäätmete
põletamisel tekkiv heitsoojus (19%),
Taastumatud Maagaas (29%), põlevkivi (4%)
SXB Elekter Taastuvenergia Roheline sertifikaat (100%)
ILK Elekter Taastuvenergia Roheline sertifikaat (100%)
BXL Elekter Taastuvenergia Roheline sertifikaat (100%)
Gaas Taastumatud
Tabel 10. Energiavarustuse üksikasjad
Ameti üldine taastuvenergia tarbimine moodustab üle 99%. Üksikasjad on esitatud järgmistel joonistel.
Joonis 15. Taastuvenergia kogutarbimine aastas (MWh)
30/51
Taastumatute energiaallikate puhul jääb see alla 1%, mis on seotud Brüsselis asuva kontaktbüroo jaoks
renditud ruumide kütmiseks tarbitava gaasiga:
Joonis 16. Taastumatu energia kogutarbimine aastas (MWh)
7.5. Jäätmed
eu-LISA tegevus tekitab igas tegevuskohas erinevas mahus jäätmeid. Jäätmekäitlus ei ole tegevuskohtades
ühtlustatud ja kõik jäätmetekke andmed ei ole praegu eri tegurite tõttu igas tegevuskohas kättesaadavad.
Üksikasjalikum teave on esitatud tabelis 11.
Tegevuskoht Jäätmete liik Teenusepakkujad Andmed
TLL Paber, papp, ringlussevõetavad segajäätmed, elektri- ja
elektroonikaseadmed (W3E), olmejäätmed, toidujäätmed
Linna teenusepakkujad Teenusepakkuja ei ole andmeid
esitanud
SXB Metall, puit, klaas, papp, elektri- ja elektroonikaseadmed (W3E), biojäätmed
Alltöövõtjad Täpsed andmed
Ringlussevõetavad segajäätmed (paber, plast, klaas, toidupakenditest saadud
metall), olmejäätmed,
Linna teenusepakkujad Teenusepakkuja ei ole andmeid
esitanud
ILK Ringlussevõetavad segajäätmed (paber,
plast, klaas, toidupakenditest saadud metall), olmejäätmed, klaas
Linna teenusepakkujad Teenusepakkuja ei ole andmeid
esitanud
BXL Ringlussevõetavad segajäätmed (paber,
plast, klaas, toidupakenditest saadud metall), olmejäätmed
Linna teenusepakkujad Teenusepakkuja ei ole andmeid
esitanud
Tabel 11. Üksikasjalikud andmed tegevuskohas tekkivate jäätmete kohta
Kontoriruumides sorteerivad ja viivad paberi-, plast-, klaasi- ja metallijäätmed ära linna teenusepakkujad.
31/51
Tallinna puhul ei suutnud Eesti teenusepakkujad anda teavet kogutud jäätmete kaalu kohta.
Brüsselis jagatakse ruume teise ametiga ning jäätmeid kogub samal ajal linn, kes ei suuda tekkinud koguseid
jälgida. 2024. aastal kolib kontaktbüroo teise hoonesse, kus on võimalik koguda täpseid andmeid.
Illkirch-Graffenstadenis kogub jäätmeid linna teenusepakkuja, kes ei esita andmeid kogutud jäätmete koguse
kohta, kuna Parc d’Innovationis on mitme hoone jäätmed segunenud.
Strasbourgi tegevuskohas kogub osa jäätmeid väline teenusepakkuja, ülejäänud osa, mis on liigitatud
olmejäätmeteks ja ringlussevõetavateks segajäätmeteks, kogub linna teenusepakkuja.
Neid asjaolusid arvestades ning ligikaudsete andmete arvutamiseks jäätmete ja tegevuskohtade kaupa
kohaldame puuduvate andmete suhtes järgmisi hüpoteese:
1. Strasbourgi tegevuskoht:
*Linna teenusepakkujate eemaldatud ringlussevõetavate sega- ja olmejäätmete puhul leidis eu-LISA, et kõik
prügikastid on täis iga nädal enne nende tühjendamist ja kogu aasta jooksul. Jäätmeliikide puhul kasutatakse
mahu tonnideks teisendamiseks tihedustegurit.
*Biojäätmete puhul on deklareeritud kogus pärit 2022. aastast, sest 2023. aastal ei esitanud alltöövõtja
andmeid, kuid teenus hõlmas sama roheala.
2. Illkirch-Graffenstadeni, Tallinna ja Brüsseli tegevuskohad
Tehti sisemine arvutus, kasutades Strasbourgi tegevuskoha andmeid ja kohaldades iga töötaja suhtes
kaalutegurit. See lähenemisviis võimaldab meil saada tekkinud jäätmetest ülevaate ja suunata oma
jõupingutused skaleerimisprotsessi rakendamisele tegevuskohtades, mis toodavad üle 10% kõigist
tegevuskohtades tekkivatest jäätmetest.
32/51
Tabelis 12 on esitatud andmed igas tegevuskohas 2023. aastal tekkinud jäätmete kohta.
2023 SXB ILK TLL BRU
Tavajäätmed (T)
Metall 0,05
Puit 0,74
Klaas 0,10
Paber/kartong 2,51
0,67 0,04
Segajäätmed 0,91
Ringlussevõetavad segajäätmed
35,48 4,81 9,51 0,61
Biojäätmed 6,40
Olmejäätmed 32,00 4,33 8,58 0,55
Ohtlikud jäätmed (T)
W3E (ohtlikud jäätmed) 0,25
0,07
Kokku 78,4 9,1 18,82 1,2
Tegevuskoha jäätmed / jäätmed kokku (%)
73% 8% 17% 1%
Tavajäätmed (%) 99,7% 100% 99,7% 100%
Ohtlikud jäätmed (%) 0,3% 0% 0,3% 0%
Töötaja 347 47 93 6
Jäätmed/töötaja (kg töötaja kohta)
226 194 202 202
Tabel 12. Jäätmete ligikaudne teke kokku 2023. aastal eu-LISA tegevuskoha kohta
Need tulemused näitavad, et peame keskenduma jäätmekäitluse parandamisele Strasbourgis ja Tallinnas.
33/51
Andmed tavajäätmete ja ohtlike jäätmete kohta on esitatud joonistel 17 ja 18.
Joonis 17. Tekkinud tavajäätmed tegevuskoha kohta (%)
Joonis 18. Tekkinud ohtlikud jäätmed tegevuskoha kohta (%)
34/51
Nende andmete põhjal tekib Strasbourgi tegevuskohas aastas 179 kg jäätmeid töötaja kohta ja Illkirch-
Graffenstadenis 154 kg jäätmeid töötaja kohta. Tallinna ja Brüsseli tegevuskohas tekib jäätmeid vastavalt
139 kg töötaja kohta ja 159 kg töötaja kohta aastas. Need tulemused on väiksemad kui valdkondlikud
võrdlusandmed.
2024. aasta eesmärk on algatada jäätmekäitlusprojekt, mis hõlmab mitmesuguseid meetmeid, nagu paremate
meetodite väljatöötamine üksikutes hoonetes tekkivate jäätmete mahu hindamiseks, jäätmete sorteerimise
tavade täiustamine, jäätmete kvaliteedi parandamine ning kõigi töötajate parem teavitamine sellega seotud
küsimustes.
7.6. Vesi
Kohalikud omavalitsused annavad vett ruumides kasutamiseks (sanitaarrajatised ja köögid) ning seda
kasutatakse Strasbourgis andmekeskuse jahutussüsteemis.
Aastal 2023 oli üldine veetarbimine 2698 m3. Tallinna, Strasbourgi ja Illkirch-Graffenstadeni veetarbimise
andmed pärinevad arvestinäitudelt. Brüsseli tegevuskoha puhul on veetarbimise andmed ligikaudsed, võttes
aluseks arved ja töötajate arvu.
Joonis 19. Aastane veetarbimine tegevuskoha kohta
2021. ja 2022. aastal tegi enamik töötajaid COVID-19 pandeemia tõttu kaugtööd. Seetõttu kajastame selles
aruandes ainult 2023. aasta veetarbimist.
35/51
Joonis 20. Aastane veetarbimine tegevuskoha ja töötaja kohta
eu-LISA veetarbimine töötaja kohta aastas on 4,1 m3, mis on väiksem kui sektori võrdlusandmed
(6,4 m3/täistööajale taandatud töötaja kohta), võttes arvesse, et arvutuses on arvesse võetud andmekeskuse
jahutamiseks kasutatud vett.
7.7. Materjalitõhusus: paber
2023. aastal on materjalitõhususe andmetes arvesse võetud ainult paberitarbimist.
Paberitarbimise kogus arvutatakse igal aastal kõigi tegevuskohtade kohta. Need andmed on esitatud
joonisel 21 oleval graafikul.
36/51
Joonis 21. Materjalitõhusus: paberitarbimine töötaja kohta päevas
Vaikimisi on kõigi tegevuskohtade printerid konfigureeritud printima kahepoolselt ja mustvalgelt.
2024. aasta tulemuste põhjal kehtestatakse eesmärk järgmisteks aastateks. Eesmärk on suurendada kõigi
töötajate teadlikkust tarbimise suurenemisest, et vähendada ametis kasutatava paberi kogust.
Joonis 22. Materjalitõhusus: paberitarbimine (kg) tegevuskoha kohta
37/51
Vastavalt avaliku halduse valdkondlikule võrdlusdokumendile jääb eu-LISA paberitarbimine alla
kontrollväärtuse 15 paberilehte täistööajale taandatud töötaja kohta päevas.
Joonis 23. Materjalitõhusus: paberitarbimine tegevuskoha kohta päevas, töötaja kohta
2024. aastal suurendatakse materjalitõhusust, lisades aasta jooksul kasutusele võetud IT-seadmete koguse
(kg).
2023. aastal ei ole telekommunikatsiooni- ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) teenuste sektori
soovitatud keskkonnatoime näitajaid täielikult arvesse võetud.
7.8. Lähetused
Amet kasutab töötajate tööreiside korraldamiseks ja broneerimiseks vahendit MIPS+. Vahend annab
võimaluse hinnata kõigi töötajate reiside CO2 jalajälge.
Tabelis 13 on esitatud lähetuste arv ja nendega seotud CO2 heide aastatel 2021–2023 kõigi tegevuskohtade
kohta. Kogu 2023. aasta CO2 koguheide oli 294 tonni, mis on 24% suurem kui 2022. aastal (237 tonni), ning
oluliselt suurem kui 2021. aastal ja pandeemia aastatel, mil lähetused olid COVID-19 pandeemia tõttu piiratud.
2021 2022 2023
Eesti 35 125 173
Prantsusmaa 26 97 114
Belgia 3 15 7
KOKKU 64 237 294
Tabel 13. Lähetustega seotud CO2 heide tonnides
38/51
Joonis 24. Lähetustega seotud CO2 heide aastas (tonnides)
eu-LISA pidas huvitavaks analüüsida oma süsinikujalajälge transpordiliikide kaupa (joonis 25).
Samas kui lennureisid jäid 2023. aastal tavapäraseks, suurenes oluliselt rongi- ja bussitranspordi kasutamine.
Lennureiside suur kasutamine on tingitud Brüsselis ja Strasbourgis asuvate Euroopa institutsioonide
peakorterite ja tegevuskohtade kaugest asukohast.
Sellest tulenevalt võetakse eu-LISA CO2 jalajälje vähendamiseks kasutusele võimendavad meetmed, et
vähendada lähetuste arvu (joonis 26), kuid mitte piirata transpordiliiki, sest peakorteri asukoht on ja peab
olema lennukiga juurdepääsetav.
39/51
Joonis 25. CO2 heide transpordiliikide kaupa (tonnides)
Joonis 26. Lähetuste arv transpordiliikide kaupa
2025. aastal töötab eu-LISA selle nimel, et tutvustada oma lähetuste lähenemisviisi töötajate pendelrände
vähendamiseks. See lähenemisviis tähendab, et kõigile töötajatele selgitatakse, et videokonverentsiseadmed
on kõigile kättesaadavad ja nende kasutamist soodustatakse.
40/51
7.9. Elurikkus
eu-LISA tegevus ei avalda suurt mõju elurikkusele.
Tallinnas moodustavad haljasalad 62% kogu üldisest pindalast, asudes tegevuskoha ümber ja parkimismaja
katusel. Elurikkuse näitajad on esitatud allpool tabelis 14.
Elurikkuse näitaja (m2) 2023
Kogu maakasutus 3627 m2 26 m2 töötaja kohta
Suletud ala kokku 2107 m2 15 m2 töötaja kohta
Loodusele orienteeritud ala tegevuskohas kokku
2260 m2 16 m2 töötaja kohta
Loodusele orienteeritud ala väljaspool tegevuskohta kokku
0 m2 0 m2 töötaja kohta
Tabel 14. Tallinna tegevuskoha elurikkuse näitaja
Strasbourgis moodustavad haljasalad üldpinnast 44%, mis asuvad väljaspool suletud pinda. Elurikkuse
näitajad on esitatud allpool tabelis 15.
Elurikkuse näitaja (m2) 2023
Kogu maakasutus (m2) 16 625 m2 38 m2 töötaja kohta
Suletud ala kokku (m2) 7842 m2 18 m2 töötaja kohta
Loodusele orienteeritud ala tegevuskohas kokku
7296 m2 17 m2 töötaja kohta
Loodusele orienteeritud ala väljaspool tegevuskohta kokku
0 m2 0 m2 töötaja kohta
Tabel 15. Strasbourgi tegevuskoha elurikkuse näitaja
Illkirch-Graffenstadeni tegevuskoha puhul on tegemist ainult renditud büroohoonega, seega on elurikkuse
näitajad esitatud allpool tabelis 16.
Elurikkuse näitaja (m2) 2023
Kogu maakasutus (m2) 2074 m2 32 m2 töötaja kohta
Suletud ala kokku (m2) 2074 m2 32 m2 töötaja kohta
Loodusele orienteeritud ala tegevuskohas kokku
0 m2 0 m2 töötaja kohta
Loodusele orienteeritud ala väljaspool tegevuskohta kokku
0 m2 0 m2 töötaja kohta
Tabel 16. Illkirch-Graffenstadeni tegevuskoha elurikkuse näitaja
41/51
Brüsselis asuva tegevuskoha puhul on tegemist ainult renditud büroohoonega, seega on elurikkuse näitajad esitatud allpool tabelis 17.
Elurikkuse näitaja (m2) 2023
Kogu maakasutus 98 m2 14 m2 töötaja kohta
Suletud ala kokku 98 m2 14 m2 töötaja kohta
Loodusele orienteeritud ala tegevuskohas kokku
0 m2 0 m2 töötaja kohta
Loodusele orienteeritud ala väljaspool tegevuskohta kokku
0 m2 0 m2 töötaja kohta
Tabel 17. Brüsseli tegevuskoha elurikkuse näitaja
Peale selle kasutatakse aianduses ainult mahepõllumajandustooteid.
7.10. Mõju kliimale: Kasvuhoonegaaside heide
eu-LISA alustas CO2 heitkoguse arvutamist 2020. aastal, kuid ainult oma elektrienergia tarbimise ja lähetuste
kohta, võtmata arvesse taastuvenergiat.
Alates 2023. aastast otsustas amet kasutada konsultantide abiga kasvuhoonegaaside heitkoguste
arvutamiseks mõeldud platvormi. III lisas on näidatud, kuidas spetsiaalse vahendi kasutamine
kasvuhoonegaaside heite arvutamiseks on suurendanud tulemuste täpsust.
Seejärel arvutatakse kasvuhoonegaaside heitkogused Aktio tööriistaga, mis kasutab kasvuhoonegaaside
protokolli. 1. ja 2. valdkonna heitkoguste kohta esitatakse täielikud aruanded. 3. valdkond põhineb GIME
soovitustel9; kui andmed on kättesaadavad, hõlmavad need järgmist:
- Toodete ja teenuste ostmine
- Põhivara
- Jäätmed
- Tööreisid
- Pendelränne tööle
- Muud kaudsed heitkogused
Järgmiste aastate eesmärgid on järgmised.
- Oskus võtta arvutuses arvesse külastajate ja klientide transpordikasutuse mõju.
- Suurendada andmete täpsust.
9 GIME soovitused – Ref ARES (2017) 6028470 – 08/12/2017
42/51
Kasvuhoonegaaside heitkogused 2023. aastal: 3507 CO2 ekvivalenttonni vs 3491 CO2 ekvivalenttonni
2022. aastal.
Amet otsustas kasutada konsultantide abiga kasvuhoonegaaside heitkoguste arvutamiseks mõeldud
platvormi. Töövahend kasutab kasvuhoonegaaside protokolli. 1. ja 2. valdkonna heitkoguste kohta esitatakse
täielikud aruanded. 3. valdkond põhineb GIME soovitustel9; kui andmed on kättesaadavad, hõlmavad need
järgmist.
- Toodete ja teenuste ostmine
- Põhivara
- Jäätmed
- Tööreisid
- Pendelränne tööle
- Muud kaudsed heitkogused
Sellise heite puhul kasutatakse tabelis 18 esitatud andmeallikale vastavat järgmist konkreetset teisendustegurit.
Tegevuskohad Kategooria Punkt Andmeallikas
TLL, BXL Energia ja vesi Elekter AIB
SXB, ILK Energia ja vesi Elekter, gaas Base Carbone
TLL, SXB Hanked ja immobiliseerimine
Muu immobiliseerimine AKTIO
SXB, TLL, ILK Jäätmed Vesi, kanalisatsioon Base Carbone
SXB, TLL, ILK Hanked ja immobiliseerimine
Hanked, IT, muu immobiliseerimine
Base Carbone
SXB Transport Kütus Base Carbone
SXB, TLL, ILK Transport Pendelränne Base Empreinte
SXB, TLL Hanked ja immobiliseerimine
IT Base Empreinte
SXB Jäätmed Alltöövõtjate käideldavad jäätmed
GT Déchets Base Carbone (CITEO)
GT Déchets Base Carbone (FEDEREC,
SEDDRe, Citepa, Ecosystem, SRP)
TLL, SXB, ILK, BXL Jäätmed Alltöövõtjate käideldavad jäätmed
GT Déchets Base Carbone (GT dechets)
SXB, TLL Hanked ja immobiliseerimine
IT HPE
SXB, TLL, BRU Transport Töötajate pendelränne Outil MIPS (tööriist)
SXB Energia ja vesi Jahutussüsteem Hüpoteetiline lekke määr 9%
Tabel 18. Teisendusteguri andmete allikas
43/51
Joonis 27. 2023. aasta heitkoguste jaotus valdkondade kaupa
Joonis 28 . Kasvuhoonegaaside heitkoguste võrdlus aastate kaupa
Üldine suurenemine on aastatel 2022–2023 0,45%.
Siin on mõned selgitused.
- Tööreiside arvu suurenemine tänu MIPSi integreeritud tööriista kasutamisele, mis on võimaldanud
paremini arvutada kasvuhoonegaaside heitkoguseid.
- Töötajate pendelränne, küsimused tõstatati küsimustikule antud vastuste vähesuse tõttu.
- IT-varade vähenemine.
- 2023. aastal osteti palju vähem IT-seadmeid, kuid turvalisuse ja hooldusega seotud varad suurenesid.
0.0 200.0 400.0 600.0 800.0
1,000.0 1,200.0 1,400.0 1,600.0 1,800.0
Kasvuhoonegaaside heitkoguste võrdlus
Heitkogused CO2 ekvivalenttonnides 2022. aastal
Heitkogused CO2 ekvivalenttonnides 2023. aastal
44/51
Töötajate heitkoguste osas ilmneb heitkoguste vähenemine. Heitkogused CO2 ekvivalenttonnides töötaja
kohta on 2022. aastal 6,62 ja 2023. aastal 5,61. Kaks peamist heidet tekitavat jaotist on „Muu põhivara“ ja
elektritarbimine. Sellele keskendutakse lähiaastatel, nagu on märgitud ameti eesmärkides integreerida
keskkonnakriteeriumid oma pakkumistesse ja kohaldada keskkonnahoidlikke riigihankeid.
7.11. Kokkuvõte asjakohastest keskkonnanäitajatest:
eu-LISA tegevuse keskkonnatoime 2023. aastal on kokkuvõtlikult esitatud tabelis 19.
Tegevuskoht Teemad Keskkonnatoime
TLL
Hoonete energiatõhusus: elekter 5,4 MWh töötaja kohta
0,65 MWh/m2
Hoonete energiatõhusus:
kaugküte
1,3 MWh töötaja kohta
0,05 MWh/m2
Jäätmed 18,82 T (99,7% tavajäätmetest; 0,3% ohtlikest jäätmetest)
139 kg töötaja kohta
Vesi 5,4 m3 töötaja kohta
Materjalitõhusus 2,64 lehekülge/päev/töötaja
2,9 kg töötaja kohta
Lähetused 173 CO2 ekvivalenttonni
Elurikkus
Kogu maakasutus: 3627 m2; 26 m2 töötaja kohta
Suletud ala kokku: 2107 m2; 15 m2 töötaja kohta
Loodusele orienteeritud ala tegevuskohas kokku.
2260 m2; 16 m2 töötaja kohta
Loodusele orienteeritud ala väljaspool tegevuskohta
kokku. 0 m2; 0 m2 töötaja kohta
SXB
Hoonetete energiatõhusus:
elekter
1,6 MWh töötaja kohta
0,34 MWh/m2
Andmekeskuse energiatõhusus:
elekter
4324 MWh
Andmekeskuse energiatõhusus:
PUE
1,88 (keskmine väärtus)
Jäätmed 78,4 T (99,7% tavajäätmetest; 0,3% ohtlikest jäätmetest)
179 kg töötaja kohta
Vesi 3,5 m3 töötaja kohta
Materjalitõhusus 0,92 lehekülge/päev/töötaja
1,0 kg töötaja kohta
Lähetused 114 CO2 ekvivalenttonni
Elurikkus
Kogu maakasutus: 16 625 m2; 38 m2 töötaja kohta
Suletud ala kokku: 7842 m2; 18 m2 töötaja kohta
Loodusele orienteeritud ala tegevuskohas kokku.
7296 m2; 17 m2 töötaja kohta
Loodusele orienteeritud ala väljaspool tegevuskohta
kokku: 0 m2; 0 m2 töötaja kohta
45/51
Tegevuskoht Teemad Keskkonnatoime
ILK
Hoonetete energiatõhusus: elekter
2,7 MWh töötaja kohta 0,09 MWh/m2
Jäätmed 9,1 T (100,0% tavajäätmetest) 154 kg töötaja kohta
Vesi 6,0 m3 töötaja kohta
Materjalitõhusus 3,29 lehekülge/päev/töötaja 3,6 kg töötaja kohta
Lähetused Ei kohaldata (sisaldub Strasbourgi tegevuskohas)
Elurikkus
Kogu maakasutus: 2074 m2; 32 m2 töötaja kohta Suletud ala kokku: 2074 m2; 32 m2 töötaja kohta Loodusele orienteeritud ala tegevuskohas kokku. 0 m2; 0 m2 töötaja kohta Loodusele orienteeritud ala väljaspool tegevuskohta kokku: 0 m2; 0 m2 töötaja kohta
BXL
Hoonetete energiatõhusus: elekter
0,6 MWh töötaja kohta 0,04 MWh/m2
Hoonete energiatõhusus:gaas. 3,4 MWh töötaja kohta 0,2 MWh/m2
Jäätmed 1,2 T (100,0% tavajäätmetest) 159 kg töötaja kohta
Vesi 2,0 m3 töötaja kohta
Materjalitõhusus 2,78 lehekülge/päev/töötaja 3,1 kg töötaja kohta
Lähetused 7 CO2 ekvivalenttonni
Elurikkus
Kogu maakasutus: 98 m2; 14 m2 töötaja kohta Suletud ala kokku: 98 m2; 14 m2 töötaja kohta Loodusele orienteeritud ala tegevuskohas kokku. 0 m2; 0 m2 töötaja kohta Loodusele orienteeritud ala väljaspool tegevuskohta kokku: 0 m2; 0 m2 töötaja kohta
KÕIK
Kasvuhoonegaaside heide 3507 CO2 ekvivalenttonni
Elurikkus
Kogu maakasutus: 22 424 m2 ;34 m2 töötaja kohta Suletud ala kokku: 12 121 m2 ;19 m2/töötaja kohta Loodusele orienteeritud ala tegevuskohas kokku. 9556 m2 ;15m2 töötaja kohta Loodusele orienteeritud ala väljaspool tegevuskohta kokku. 0 m2;0 m2 töötaja kohta
Tabel 19. Asjakohaste näitajate kokkuvõte
2024. aastal on keskkonnatoime hindamiseks iga-aastane võrdlusalus 2023. aasta, mis on representatiivsem
aasta.
46/51
8. Õiguslikud ja muud keskkonnanõuded
Tallinnas ja Strasbourgis sõlmib eu-LISA iga hoone kohta lepingu vastavalt Eesti ja Prantsusmaa valitsusega.
Sellistel juhtudel on eu-LISA-l Tallinna (linnaplaneerimise ameti) ja Strasbourgi (keskkonnaameti) luba. Illkirch-
Graffenstadeni ja Brüsseli objektid on renditud hooned, mille puhul on rendileandja ja eu-LISA vahel sõlmitud
leping, mis piirab ameti tegevust seoses keskkonnanõuetega.
eu-LISA täidab täielikult kohaldatavate õigusaktide nõudeid ja tegevuslube.
Kõigi eu-LISA tegevuskohtade lubade ja lepingute üksikasjad on kokkuvõtlikult esitatud allpool tabelis 20.
Ametile on siduvad asjakohased määrused ja Euroopa õigusraamistik. Euroopa ametina annab ta regulaarselt
keskkonnajuhtimise kohta aru oma juhtimisdokumentides ja oma keskkonnategevuse tulemuslikkuse kohta
käesoleva avalduse kaudu.
Keskkonnanõuded tulenevad Prantsuse, Eesti ja Belgia õigusaktidest (millest valdav osa tuleneb Euroopa
direktiividest või määrustest).
Lähiaastatel keskendutakse peamiselt
- energiatõhususele, kuna Prantsusmaa määrustes on seatud eesmärgiks 40% võrra vähenenud
energiatarbimine 2030. aastaks (lähtekohaks hiljemalt 2010. aasta) kõigi kolmanda taseme hoonete
puhul;
- andmekeskusele, et parandada selle energiatarbimise tõhusust.
Kõik asjakohased keskkonnanõuded on seetõttu integreeritud veebipõhisesse õiguskaitseregistrisse
(echoline), mis võimaldab:
- iga-aastast eneseanalüüsi keskkonnaalaste õigusaktide järgimise kohta (Eestis, Prantsusmaal ja Belgias);
- uusi määruseid korrapäraselt ajakohastada.
Kui nõuete rikkumise kõrvaldamiseks või vältimiseks on vaja võtta meetmeid, integreeritakse see
keskkonnategevuskavasse ja seda jälgitakse kuni selle lõpuleviimiseni.
47/51
Tegevuskoht Dokumendi liik Lepingu kohaldamisala
Alla kirjutanud Allkirjastamise kuupäev
TLL
Tegevusluba
(nr 1812371/08020)
Kõik eu-LISA tegevused Tallinnas
Linnaplaneerimise amet 5. juuli 2018
Peakontori leping eu-LISA töötajate hoone ja tugi
Tallinnas
Eesti Vabariigi Valitsus ja eu-LISA
tegevdirektor
19. detsember 2014
Vastastikuse mõistmise
memorandum
Kommunaalteenused, hooldus ja koristus
Riigi Kinnisvara ASi
(vahendusorgan) juhatuse esimees
ja eu-LISA ettevõtlusteenuste
üksuse juhataja
1. jaanuar 2021
SXB
Tegevuskoha leping eu-LISA töötajate hoone ja tugi Strasbourgis
Prantsusmaa valitsus ja eu-LISA
tegevdirektor
5. detsember 2013
Uuendatud tegevusluba
(nr A- 1JNRWF3TBX)
Jahutussüsteemi ja elektrigeneraatori
kasutamise deklaratsiooni olek
(1185–2a ja 2910-A- 2)
eu-LISA
5. oktoober 2021
ILK
Rendileping kontorite ainuõiguslikuks kasutamiseks
eu-LISA haldustegevus
Eraettevõte ja eu- LISA tegevdirektor
30. juuni 2020
Tegevuskoha leping eu-LISA töötajate hoone ja tugi Strasbourgis
Prantsusmaa valitsus ja eu-LISA tegevdirektor
5. detsember 2013
BXL
Jagatud teiste ametitega Renditud hoone koos ruumide kasutamise lepinguga
Sihtotstarbelised tegevused
kontaktbüroo sektoris
Eraettevõtja ja eu- LISA ettevõtlusteenuste üksuse juhataja
26. jaanuar 2023
Tabel 20. Lubade ja lepingute üksikasjad iga tegevuskoha kohta
48/51
9. Lisad
9.1. I LISA KESKKONNATÕENDAJA DEKLARATSIOON TÕENDAMISE JA
KINNITAMISE KOHTA
AENOR CONFÍA, S.A.U., EMASi keskkonnatõendaja registreerimisnumber ES-V-0001, akrediteeritud valdkondades 99.0 Eksterritoriaalsete organisatsioonide ja üksuste tegevus ja 62.03 arvutisüsteemide ja andmebaaside haldus (NACE koodid),
tõendab, et ta on kontrollinud, kas EU-LISA (VABADUSEL, TURVALISUSEL JA ÕIGUSEL RAJANEVA ALA SUUREMAHULISTE IT-SÜSTEEMIDE OPERATIIVJUHTIMISE EUROOPA LIIDU AMET) keskkonnaaruandes osutatud tegevuskoht registreerimisnumbriga (ei ole kättesaadav; EMASi registreerimise esimene tõendamine)
vastab kõikidele Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1221/2009 (organisatsioonide vabatahtliku osalemise kohta ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EMAS)) nõuetele.
Sellele deklaratsioonile alla kirjutades kinnitan, et
• tõendamine ja kinnitamine on toimunud täielikus kooskõlas määruse (EÜ) nr 1221/2009 nõuetega;
• tõendamise ja kinnitamise tulemused näitavad, et puuduvad tõendid kehtivate keskkonnaalaste õigusaktide nõuetele mittevastavuse kohta;
• tegevuskoha keskkonnaaruandes esitatud andmed ja teave annavad usaldusväärse, usutava ja õige ülevaate tegevuskoha kogu tegevusest keskkonnaaruandes täpsustatud ulatuses.
See dokument ei ole samaväärne EMASi registreerimisega. EMASi registreerimist võib teha ainult pädev asutus vastavalt määrusele (EÜ) nr 1221/2009. Seda dokumenti ei tohi kasutada eraldiseisvana üldsuse teavitamiseks.
Madridis, 13. detsembril 2024
Allkiri
AENOR CONFÍA, S.A.U.
49/51
9.2. II LISA. METODOLOOGILISED EELDUSED
Kasvuhoonegaaside tarbimise arvutamiseks kasutatud andmeallikad ja hüpoteesid on järgmised.
- Elektrienergia: o arved Eesti kohta; o arvestinäidud Prantsusmaa kohta; o Belgia puhul kasutati andmete puudumise tõttu statistilist standardit 253 kWh/m2/aastas
(CEREN). - Jahutussüsteemi gaas:
o andmed puuduvad, seadmete kogukoormuse suhtes kohaldati ADEME keskmise lekkemäära hüpoteesi (9%)
- Külastajate reisimine: o andmed puuduvad => hüpotees = ebaoluline
- Pendelränne: o küsimustiku vastused ekstrapoleeriti osalejate vastuste alusel kogu tööjõule (26% Strasbourg,
61% Illkirch-Graffenstaden, 11% Tallinn) – suur ebakindlus vastuste vähesuse tõttu. - Tööreisid:
o andmete väljavõte sisemisest jälgimistarkvarast - Ostud ja põhivara: andmete väljavõte raamatupidamisdokumentidest (eurodes) - Jäätmed:
o Prantsusmaa hinnangulised andmed, mis põhinevad prügikastide arvul nädalas. o Eesti ja Belgia puhul kasutati andmete puudumisel => (ADEME) statistilist standardit: 80 kg
täistööajale taandatud töötaja kohta aastas
50/51
9.3. III LISA. Kasvuhoonegaaside arvutamise metoodika muutumine
Joonis 29. Kasvuhoonegaaside heitkoguste arvutamise muutumine
Joonisel 29 on näidatud, kuidas on arvutus 2022. aastal muutunud. eu-LISA hakkas oma CO2 heidet arvutama 2020. aastal, kuid ainult elektritarbimise (2. valdkonna) ja lähetuste (3. valdkonna) kohta, võtmata arvesse Eestis tarbitud taastuvenergiat.
Aktio tööriista integreerimisega on see võimaldanud meil võtta arvesse mitte ainult CO2 heidet, vaid kogu kasvuhoonegaaside heidet (1., 2. ja 3. valdkond).
2023. aastal kasutati 2022. aasta andmete arvutamisel sama meetodit nagu varem. 2023. aasta lõpuks oli kasutusele võetud uus tööriist, mis hõlbustas ajakohastatud arvutusi ja võimaldas meil hinnata kahe arvutusviisi erinevusi.
www.eulisa.europa.eu
Mustamäe tee 33 / 10616 Tallinn / Telefon 666 0901 / Faks 666 0909 / [email protected] / www.keskkonnaagentuur.ee
Registrikood 70009540
Keskkonnaamet
[email protected] 28.02.2025 nr 1-12/25/20 Päring seoses eu-LISA ühenduse keskkonnajuhtimis- ja auditeerimissüsteemi (EMAS) registreeringu väljastamisega
eu-LISA1 (edaspidi organisatsioon) esitas Keskkonnaagentuurile (edaspidi KAUR) 23.01.2025
taotluse2 ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemi (EMAS) registreeringu
saamiseks peakontorile Eestis, kahele tegevuskohale Prantsusmaal ja ühele tegevuskohale
Belgias. Taotlusega esitati keskkonnaaruanne, mille on kinnitanud akrediteeritud EMASi
tõendaja.
EMASi registreeringu väljastamist reguleerib Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri
2009. aasta määrus (EÜ) nr 1221/2009 „organisatsioonide vabatahtliku osalemise kohta
ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EMAS) ning millega tunnistatakse
kehtetuks määrus (EÜ) nr 761/2001 ning komisjoni otsused 2001/681/EÜ ja 2006/193/EÜ“
(edaspidi määrus) ning selle lisad.
EMASi registreeringu väljastamisel on KAURi määruse artikli 13 kohaseks ülesandeks mh
kontrollida, kas huvitatud isikud3 on esitanud asjakohaseid kaebusi ning kas need on lahendatud
positiivselt ning veenduda pädeva täitevasutuse kirjalikule tõendusmaterjalile tuginedes, et
puuduvad tõendid kehtivate keskkonnalaste õigusaktide nõuete rikkumise kohta.
Taotluse kohaselt Eestis organisatsioonil huvitatud isikud puuduvad. Pädevateks
järelevalveasutusteks on Keskkonnaamet, Päästeamet ja Tallinna Linnaplaneerimise
Amet. Palume Teil kui pädevatel täitevasutustel teavitada, kas Teile teadaolevalt esineb
organisatsiooni suhtes tõendeid kehtivate keskkonnaalaste õigusaktide nõuete rikkumiste
kohta, mis võiksid takistada organisatsioonile EMASi registreeringu väljastamist.
Keskkonnaalaste õigusaktide nõuete rikkumise olemasolu korral, palume vastavasisuline teave
koos keskkonnalaste õigusaktide rikkumist tõendavate dokumentidega (haldusaktid,
väärteootsused või samaväärsed dokumendid) edastada KAURi e-posti aadressile
[email protected] 14 päeva jooksul alates käesoleva kirja registreerimise kuupäevast. Juhul
kui tõendid kehtivate keskkonnaalaste õigusaktide rikkumiste kohta puuduvad palume teil seda
vastuskirjaga kinnitada.
1 European Union Agency for the Operational Management of Large-Scale IT Systems in the Area of Freedom,
Security and Justice 2 registreeritud KAURi kirjana nr 1-12/25/10 3 keskkonnajuhtimissüsteemi seisukohalt asjakohased, määruse lisa I punkt 2 kohaselt organisatsiooni poolt
vastavuskohustuse osaks määratud huvitatud isikud
2 (2)
Täiendavalt soovime juhtida tähelepanu, et määruse artikli 32 lõikest 5 tulenevalt on pädev
täitevasutus kohustatud KAURi informeerima esimesel võimalusel organisatsiooni asjakohaste
keskkonnaga seotud õigusaktide nõuetele mittevastavusest ja nende osas tuvastatud
rikkumistest.
Täpsustuste ja küsimuste korral võtta ühendust keskkonnakasutuse osakonna peaspetsialistiga
Maria Plink (vt kontaktandmed allpool).
Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taimar Ala direktor Lisa: 2023 aasta keskkonnaaruanne Sama: Päästeamet, Tallinna Linnaplaneerimise Amet Teadmiseks: eu-LISA Maria Plink [email protected]