Kiri

TALLINN 2020

Töö nr 379

Harjumaa, Kiili vald

PÄRNA JA KARLA TEE DETAILPLANEERINGU ESKIIS

Tellija: Kiili Vallavalitsus Nabala tee 2a 75401 Kiili alev Huvitatud isik: Projekteerija: Optimal Projekt OÜ (äriregistrikood 11213515)

MTR reg. nr EEP000601 Keemia tn 4, 10616 Tallinn

Arhitekt: Projektijuht: Arno Anton

[email protected] +372 56 983 389

Kiili alev, Pärna ja Karla tee detailplaneering, töö nr 379

2

ESKIISI KOOSSEIS: I SELETUSKIRI

1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED .............................................................................. 3

2. PLANEERINGUALA LÄHIÜMBRUSE EHITUSLIKE JA FUNKTSIONAALSETE SEOSTE NING KESKKONNATINGIMUSTE ANALÜÜS NING PLANEERINGU EESMÄRK ................. 3

2.1. Planeeringu ala lähiümbruse ehituslike ja funktsionaalsete seoste ning keskkonna tingimuste analüüs ........................................................................................................... 3

2.2. Planeeringu eesmärk ....................................................................................................... 4 2.3. Vastavus Kiili valla üldplaneeringule ................................................................................ 4 2.4. Kehtestatud detailplaneering ........................................................................................... 5 2.5. Samale maa-alale varem kehtestatud detailplaneeringu muutmise ettepaneku põhjendus

........................................................................................................................................ 5

3. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS .................................................................. 5

3.1. Planeeringuala asukoht ja iseloomustus .......................................................................... 5 3.2. Planeeringuala maakasutus ja hoonestus ........................................................................ 5 3.3. Planeeringualaga külgnevad kinnistud ja nende iseloomustus ......................................... 6 3.4. Olemasolevad teed ja juurdepääsud ................................................................................ 6 3.5. Olemasolev tehnovarustus .............................................................................................. 6 3.6. Olemasolev haljastus ja keskkond ................................................................................... 6 3.7. Kehtivad piirangud ........................................................................................................... 6

4. PLANEERINGU ETTEPANEK ............................................................................................... 7

4.1. Krundijaotus .................................................................................................................... 7 4.2. Krundi ehitusõigus ........................................................................................................... 7 4.3. Ehitiste arhitektuurinõuded .............................................................................................. 7 4.4. Piirded ja nähtavuskolmnurgad ........................................................................................ 7 4.5. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus .............................................................. 8 4.5.1 Puuetega inimeste erivajadustega tulenevate nõuete tagamine ............................... 8 4.6. Keskkonnakaitse ............................................................................................................. 8 4.6.1 Kavandatava tegevuse elluviimisega kaasnevad võimalikud keskkonnamõjud ......... 9 4.7. Haljastuse ja heakorra põhimõtted................................................................................... 9 4.8. Jäätmete käitlemine ........................................................................................................10 4.9. Meetmed kuritegevuse ennetamiseks .............................................................................10 4.10. Meetmed tuleohutuse tagamiseks ................................................................................10 4.11. Tehnovõrkude lahendus ...............................................................................................10 4.12. Planeeringuala tehnilised näitajad ................................................................................11

II JOONISED

1. Asukohaskeem AS-01 M 1: ~ 2. Ruumilise keskkonna analüüs AS-02 M 1:~ 3. Põhijoonis AS-03 M 1:1000

III MENETLUSDOKUMENDID

Kiili alev, Pärna ja Karla tee detailplaneering, töö nr 379

3

I SELETUSKIRI 1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED 1. Kehtivad õigusaktid: 1.1. Planeerimisseadus (jõustunud 01.07.2015); 1.2. Ehitusseadustik (jõustunud 01.07.2015); 1.3. Siseministri 30. märtsi 2017. a määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja

nõuded tuletõrje veevarustusele”. 2. Arengukavad ja -strateegiad: 2.1. Kiili valla üldplaneering (kehtestatud Kiili Vallavolikogu pool 16.05.2013 otsusega nr 26). 3. Planeeritaval maa-alal kehtestatud detailplaneeringud: 3.1. Karla maaüksuse detailplaneering, kehtestatud 15.11.2007 otsus nr 80. 4. Detailplaneeringu koostamisel tehtud uuringud: 5. Eesti standardid: 5.1. Eesti standard EVS 843:2016 „Linnatänavad”. 6. Muud detailplaneeringu aluseks olevad dokumendid: 6.1. Kiili Vallavolikogu 19. aprill määrusega nr 5 kehtestatud Kiili valla jäätmehoolduseeskiri;

2. PLANEERINGUALA LÄHIÜMBRUSE EHITUSLIKE JA FUNKTSIONAALSETE SEOSTE NING KESKKONNATINGIMUSTE ANALÜÜS NING PLANEERINGU EESMÄRK

2.1. Planeeringu ala lähiümbruse ehituslike ja funktsionaalsete seoste ning keskkonna tingimuste analüüs

Planeeritav maa-ala paikneb Kiili vallas Vaela külas. Vaela küla jääb Kiili valla põhjaossa ja planeeritav ala Vaela küla keskossa. Planeeritav ala on Kiili alevist u. 2,6 km kaugusele.

Planeeritav ala piirneb põhjas ja läänes maatulundusmaa ja elamumaa sihtotstarbega kinnistutega. Põhjapool asuvad elamumaad on hoonestatud. Ülejäänud kinnistud on rohumaad. Idas ja lõunas piirneb planeeringuala transpordimaa sihtotstarbega kinnistutega.

Planeeritava ala vahetusse lähedusse jääb 11115 Kurna–Tuhala riigimaantee, mille ääres kehtestatud detailplaneeringutega arendusalad. Piirkonnas kehtestatud ja menetletavate planeeringutega on ette nähtud maatulundusmaade jagamine elamumaa sihtotstarbega kruntideks. Planeeringualast kagu suunas paiknevad väljakujunenud elamurajoonid, kuhu on rajatud ridaelamud kui kvartali sisse üksikelamud.

Vaadeldavas piirkonnas on segahoonestus. Domineerivad uuemad üksikelamud ja ridaelamud, kuid on ka tootmishooneid. Piirkonnale on iseloomulik mitmest ajastust pärinevad hooned. Hoonetel puudub kindel arhitektuurne stiil ja viimistlusmaterjalide valik. Uuemad väikeelamud on valdavalt kahekorruselised ja viilkatustega, kuid on ka ühekorruselisi madala viilkatusega väikeelamuid. Tootmishooned on plekk-, betoon- või silikaattellisehitised, viilkatustega ühe- või kahekorruselised.

Lähiümbruses paiknevad endised põllumaad ning sinna on kujundatud uued üksikelamupiirkonnad, siis kõrghaljastuse osakaal on alal väga väike.

Planeeringualale lähimad äri-, teenindus- ning sotsiaalkeskused (toidupood, perearstikeskus, lasteaed, gümnaasium, rahvamaja, vallavalitsus) paiknevad Kiili alevis ~ u 2,6 km kaugusel.

Lähim bussipeatus asub planeeringualast 200 m kaugusel. Planeeritavale alale on hea juurdepääs. Planeeritav ala paikneb 11 Tallinna ringteest 700 m kaugusel ja 11115 Kurna– Tuhala teest ligikaudu 50 m kaugusel. Erinevate detailplaneeringute tulemusena on piirkonnas kujundatud ühtne tänavate võrk, mis on osaliselt ka välja ehitatud. Seega käsitletaval alal on hea ühendus lähipiirkondadega ja ka Tallinna linnaga.

Kiili alev, Pärna ja Karla tee detailplaneering, töö nr 379

4

Lähtuvalt kontaktvööndianalüüsist on planeeringuga kavandatav elamuala koos haljasalaga piirkonda sobiv:

• Tallinna lähedus ja hea ühendus riigi põhimaanteega (Tallinna ringtee);

• head ühendusteed lähimate küladega;

• arenev elukeskkond;

• Vaela küla tsentraalsete tehnovõrkudega varustatud piirkond;

• lasteaia ja põhikooli lähedus;

• puhkamisvõimaluste olemasolu (kergliiklusteed, puhke-virgestusala, metsad). 2.2. Planeeringu eesmärk Detailplaneeringu eskiis on koostatud eesmärgiga taotleda Vaela külas Kiili vallas 3,84 ha suurusel maa-alal olevate 6 kinnistu ümberjagamist 11 krundiks, millest 8 krunti on sihtotstarbega elamumaa, 2 üldkasutatava maa sihtotstarbega krunt ja 1 transpordimaa sihtotstarbega krunt. Moodustatavatele elamumaa sihtotstarbega krundile ehitusõiguse määramist kuni 2-korruseliste ridaelamute ehitamiseks. Määratakse üldised maakasutustingimused, heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede ja parkimise varustamise põhimõtteline lahendus.

2.3. Vastavus Kiili valla üldplaneeringule

Väljavõte kehtivast Kiili valla üldplaneeringu maakasutuse plaani

Väikeelamumaa (EV), kus võivad paikneda ühepereelamud, ridaelamud, kahekorruselised korterelamud;

Detailplaneeringu eskiislahendus näeb ette elamumaa sihtotstarbega krundid (kahekorruselised ridaelamu), üldkasutatava maa sihtotstarbega krundi ja transpordimaa sihtotstarbega krundi.

• Ridaelamute koormusindeks (korterite arvu suhe krundi pinda) minimaalselt 800; Planeeritud on ridaelamuga krundid, kus koormusindeks on 800.

• Planeeritavast alast vähemalt 15% peab moodustama avalikult kasutatav sotsiaalmaa. Planeeritud on sotsiaalmaaga krunt haljasalade, jalgteede ja lastemänguväljakute rajamise tarbeks 40% kogu planeeritavast alast.

Koostatud detailplaneeringu eskiis ei sisalda üldplaneeringu muutmise ettepanekut.

Planeeringu ala

Kiili alev, Pärna ja Karla tee detailplaneering, töö nr 379

5

2.4. Kehtestatud detailplaneering

Planeeringualale on varasemalt kehtestatud „Karla maaüksuse detailplaneering” otsusega nr 80, 15.11.2007. Planeeringuala suuruseks oli 4,66 ha. Projekteeriti 6 ühepereelamukrunti, 2 kahe korteriga elamukrunti ja 1 ridaelamukrunt (kolm hoonet 4 korteriga).

2.5. Samale maa-alale varem kehtestatud detailplaneeringu muutmise ettepaneku põhjendus Planeeringuga tehakse ettepanek kehtiva detailplaneeringu „Karla maaüksuse detailplaneering” osaliseks muutmiseks. Kiili vallavolikogu otsusega 15.11.2007 nr 80 kehtestati Kiili Valla Vaela külas Karla maaüksuse detailplaneering, Osaühing GPP töö nr DP 03-06, millega on kavandatud 4,66 ha maa-ala jagamine 13 krundiks, sihtotstarbe muutmine ning ehitusõiguse seadmine jagamisel tekkinud 9 elamumaa sihtotstarbega kruntidele kuni kahekorruseliste üksikelamute, paariselamute ja ridaelamute ehitamiseks. Detailplaneeringu eskiis on koostatud 3,84 ha suurusele maa-alale, kus paiknevad elamumaa, üldkasutatava maa ja transpordimaa sihtotstarbega kinnistud. Detailplaneeringu eskiislahenduses jagatakse maa-ala kruntideks, nii et varasema detilplaneeringuga kavandatud üldkasutatav maa paigutatakse planeeringu keskossa ja Vaela tee poolsele alale. Elamumaa kruntidele on planeeritud ridaelamud. Üldkasutatava maa sihtotstarbega maa osakaal jääb samaks ja transpordimaa sihtotstarbega krundi piire ei muudeta. 3. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS 3.1. Planeeringuala asukoht ja iseloomustus Planeeritav maa-ala asub Kiili vallas, Vaela külas, Vaela tee ja Opmani tee ääres, jäädes 50 m kaugusele riigimaanteest T-11115 Kurna–Tuhala tee. Planeeringu ala on looduslik rohumaa, kuhu on moodustatud kinnistud elamumaa, üldkasutatava maa ja transpordimaa sihtotstarvetega. Planeeringu ala lähipiirkonnas on suuremad kinnistud maatulundusmaa sihtotstarbega ja planeeringu alast lõunasse, kagusse ja põhja jäävad hoonestatud elamumaa sihtotstarbega kinnistud. 3.2. Planeeringuala maakasutus ja hoonestus

MÜ nimetus Katastriüksuse nr Pindala Sihtotstarve

Karla tee 2 // Pärna tee 14

30401:001:1691 6535 m² Üldkasutatav maa

100%

Karla tee T1 // Pärna tee T2

30401:001:1688 5205 m² Transpordimaa 100%

Pärna tee 5 30401:001:1679 17004 m² Elamumaa 100%

Karla tee 3 30401:001:1678 3012 m² Elamumaa 100%

Karla tee 1 // Pärna tee 16

30401:001:1689 3005 m² Elamumaa 100%

Pärna tee 18 30401:001:1681 1670 m² Elamumaa 100%

Planeeringu ala on hoonestamata.

Kiili alev, Pärna ja Karla tee detailplaneering, töö nr 379

6

3.3. Planeeringualaga külgnevad kinnistud ja nende iseloomustus

MÜ nimetus Katastriüksuse nr Pindala Sihtotstarve

Pärna tee 22 30401:001:1683 1851 m² Elamumaa 100%

Pärna tee 20 30401:001:1682 1670 m² Elamumaa 100%

Pärna tee 24 30401:001:1684 1796 m² Elamumaa 100%

Pärna tee 26 30401:001:1685 1730 m² Elamumaa 100%

Pärna tee 28 30401:001:1686 1730 m² Elamumaa 100%

Pärna tee 28e 30401:001:1687 49 m² Tootmismaa 100%

Karla 30401:001:1677 1403 m² Transpordimaa 100%

11115 Kurna-Tuhala tee

30401:003:0228 218047 m² Transpordimaa 100%

Pärna tee 3 30401:001:1298 2760 m² Elamumaa 100%

Pärna tee 30401:001:1303 2844 m² Transpordimaa 100%

Pärna tee 12 30401:001:1301 2000 m² Elamumaa 100%

Pärna tee 10 30401:001:1305 2000 m² Elamumaa 100%

Vaela tee 43a 30401:001:2523 18971 m² Maatulundusmaa 100%

Mardi 30401:001:0941 2.51 ha Maatulundusmaa 100%

3.4. Olemasolevad teed ja juurdepääsud Juurdepääs planeeritavale alale on tagatud. Planeeringualast lõunas asub kohalik sõidutee Opmani tee T2, mis viib riigimaanteeni T-11115 Kurna–Tuhala tee (50 m kaugusel). Sõiduteed on välja ehitatud, kuid ette nähtud kergliiklusteed puuduvad Opmani teel.

3.5. Olemasolev tehnovarustus Planeeritav ala paikneb Vaela küla tsentraalsete tehnovõrkudega varustatud piirkonnas. Planeeringuala läbib sidekaabel. Opmani tee maa-alal asuvad alljärgnevad tehnovõrgud:

• Madalpinge kaablid

• Kõrgepingekaablid

• Veetorustikud

• Reovee kanalisatsiooni torustikud

• Sidekaablid

3.6. Olemasolev haljastus ja keskkond Planeeringu ala on looduslik rohumaa. Kõrghaljastus planeeringualal puudub. 3.7. Kehtivad piirangud

• Maantee kaitsevöönd 30m,

Tehnotrasside kaitsevööndid:

• side kaabli 1 m äärmise kaabli teljest kummalegi poole;

Kiili alev, Pärna ja Karla tee detailplaneering, töö nr 379

7

4. PLANEERINGU ETTEPANEK

4.1. Krundijaotus

Planeeringu eskiislahendusega muudetakse olemasolevat krundijaotust. Planeeringu alale nähakse ette moodustada 11 krunti:

pos. 1 ‒ sihtotstarbega elamumaa suurustega 3276 m²;

pos. 2 ‒ sihtotstarbega elamumaa suurustega 3250 m²;

pos. 3 ‒ sihtotstarbega elamumaa suurustega 3200 m²;

pos. 4 ‒ sihtotstarbega elamumaa suurustega 3200 m²;

pos. 5 ‒ sihtotstarbega elamumaa suurustega 3200 m²;

pos. 6 ‒ sihtotstarbega elamumaa suurustega 2625 m²;

pos. 7 ‒ sihtotstarbega elamumaa suurustega 3010 m²;

pos. 8 ‒ sihtotstarbega elamumaa suurustega 3004 m²;

pos. 9 ‒ sihtotstarbega üldkasutatav maa suurustega 1670 m²;

pos. 10 ‒ sihtotstarbega üldkasutatav maa suurustega 4800 m²;

pos. 11 ‒ sihtotstarbega transpordimaa suurustega 5205 m²;

4.2. Krundi ehitusõigus POS. 1, 2, 3, 4, 5 Krundi kasutamise sihtotstarve elamumaa Hoonete suurim arv krundil 1 (ridaelamu – 4 korterit) Hoonete suurim lubatud ehitusalune pind 450 m² Hoonete suurim lubatud kõrgus 9 m POS. 6, 7, 8, Krundi kasutamise sihtotstarve elamumaa Hoonete suurim arv krundil 1 (ridaelamu- 3 korterit) Hoonete suurim lubatud ehitusalune pind 330 m² Hoonete suurim lubatud kõrgus 9 m 4.3. Ehitiste arhitektuurinõuded Katusekalle: 0 – 30° Maksimaalne kõrgus: maapinnast 9 m – elamu, 4,5 m abihoone Välisviimistlus: betoon, klaas, tellis, krohv, puit; Katusematerjalideks: rullmaterjal, kivi ja plekk; Planeeritava haljasala pos. 9 ja 10 arhitektuurinõuded Planeeringus määratud haljasalal ei ole ehitustegevus lubatud, välja arvatud haljasala rajamistööd ning tehniliste kommunikatsioonide või haljasalade sihipärase kasutamisega seonduvad ehitiste rajamine.

4.4. Piirded ja nähtavuskolmnurgad Tänavapoolsel krundi piiril võib olla puidust lattaed või võrkpiire hekiga kõrgusega 1,3 m ja võrkpiire kruntide vahel, kõrgusega kuni 1,6 m. Avalikult kasutatava maa piiramine aiaga ei ole lubatud. Väravad ei tohi avaneda tänava poole. Ehitusprojektis anda ühtne piirete lahendus lähtuvalt hoonestustüübist ja naaberkruntide lahendusest. Piire peab sobima elamu arhitektuuriga.

Kiili alev, Pärna ja Karla tee detailplaneering, töö nr 379

8

Elamukruntide piirde asukoht peab ühtima moodustatava krundi piiriga ning ridaelamutel ei ole lubatud rajada krundisisest piiret. Piirde rajamine ei ole kohustuslik. Torustike kaitsevööndisse piirdeaedade rajamine on keelatud. Nähtavuskolmnurgas (kruntidel pos. 2, 6, 8, 9, 10) ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Juhul, kui takistuste kõrvaldamine ei ole võimalik, tuleb kavandada liikluskorraldus, mis võimaldab vähendada nähtavuskolmnurga mõõtmeid. Selleks, et nähtavuskolmnurgas paiknevad puud ei kujuneks nähtavust piiravaks, peavad oksad maapinnast kuni 2,4 m kõrguseni ja kuni tüveni olema eemaldatud. Nähtavuskolmnurgas ei tohi piirdetara, heki või põõsa kõrgus ületada 0,4 meetrit. Kui seda nõuet ei ole võimalik täita, tuleb kavandada lahendus, mis tagab ohutusest lähtuvad nõuded 4.5. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus Juurdepääs planeeritavale alale on ette nähtud olemasolevast Opmani teelt. Elamukvartali siseselt olemasolevat traspordimaad muutma ei hakata. Transpordimaa laiuseks on 13 ja 11meetrit, kuhu on ette nähtud tehnovõrgud, asfaldi kattega sõidutee ja asfaldi kattega kõnnitee. Sõidutee teekatte laiuseks on planeeritud 5 ja 4 meetrit ning kergliiklustee laiuseks 2,0 meetrit. Sõidutee ja haljasriba mõõdud on toodud joonisel AS-04 Põhijoonis. Parkimine on ette nähtud krundil. Parkimiskohtade täpne arv ja asukoht lahendatakse planeeritava hoone ehitusprojekti koostamise käigus. Liikluskorralduse planeerimisel on arvestatud Eesti standard EVS 843:2016 nõudeid. Aluseks on võetud väikeelamute ala parkimisnormatiiv. Parkimiskohtade kontrollarvutus

Ehitise otstarve

Asutuse asukoht

Normatiivne parkimiskohatde arv krundil

Planeeritud parkimiskohade arv krundil Väikeelamute ala

Planeeritud 4 korteriga ridaelamu

2 parkimiskohta elamuühiku kohta

5x8=40

40

Planeeritud 3 korteriga ridaelamu

2 parkimiskohta elamuühiku kohta

3x6=18

18

Planeeritaval maa-alal kokku

58

58

4.5.1 Puuetega inimeste erivajadustega tulenevate nõuete tagamine Lähtudes kehtivast seadusandlusest tuleb tagada teede ja platside vastavus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi välja töötatud määrusele „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele”. Tagada erivajadusega inimetele ligipääsetavus: parkimisvõimalused, juurdepääsetavad teed ja ühistranspordivõimalused, seega liikumistee ühissõidukite peatumiskohtadeni peab olema ehituslike takistusteta. Jalg- ja kõnniteed peavad olema tasase pinnaga ja kõva kareda kattega, mis märgudes ei muutu libedaks. Autoparklates on ette nähtud vähemalt üks koht invaautodele hoone peasissepääsule võimalikult lähedal. 4.6. Keskkonnakaitse

• Detailplaneeringuga ei kavandata eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustamist, sh vee, pinnase, õhu saastatust, olulist jäätmeteket, mürataseme ja vibratsiooni olulist suurenemist;

Kiili alev, Pärna ja Karla tee detailplaneering, töö nr 379

9

• lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei põhjusta ehitiste rajamine ning sihtotstarbeline kasutamine antud asukohas eeldatavalt olulist negatiivset keskkonnamõju. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud peavad piirduma planeeringu alaga. Avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike, kui detailplaneeringu elluviimisel järgitakse detailplaneeringuga esitatud tingimusi ja õigusaktidega kehtestatud nõudeid;

• detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei põhjusta loodusvarade taastumisvõimega looduskeskkonna vastupanuvõime ületamist, sest planeeringuala ja selle lähiala on juba inimtegevuse poolt mõjutatud keskkond. Kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne olulist negatiivset mõju looduskeskkonnale;

• detailplaneeringu alal ega selle lähiümbruses ei paikne kaitstavaid loodusobjekte, Natura 2000 võrgustiku alasid ega teisi maastiku väärtuslikke või tundlikke alasid, mida detailplaneeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada;

• kavandatav tegevus ei kahjusta eeldatavalt inimese tervist, heaolu, vara ega kultuuripärandit;

• detailplaneeringu alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust ning alal ei ole varasemalt toimunud keskkonnaohtlikku tegevust;

• kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisel määral soojuse, kiirguse ega lõhna teket, mõningast valgusreostust võib tekkida ala valgustamisest. Mõningast vibratsiooni võib esineda ehitustegevuse käigus;

• kavandataval alal asuva katastriüksuse maakasutuse sihtotstarbe muutmine ei põhjusta olulist negatiivset ruumilist mõju, kui ehitiste projekteerimisel, ehitamisel ja kasutamisel järgitakse seadustega kehtestatud nõudeid;

• kuna kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, siis oluline keskkonnamõju puudub.

4.6.1Kavandatava tegevuse elluviimisega kaasnevad võimalikud keskkonnamõjud Detailplaneeringuga ei kavandata eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevusi. Planeeringu lahendus näeb alale ette 8 ridaelamu krunti. Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke tagajärgi nagu vee, pinnase või õhusaastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn. Kavandatud tegevus ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muutusi, ei sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit, looduskaitsealuseid objekte ega vara. Kuna kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, siis oluline keskkonnamõju puudub. Oht inimeste tervisele ja keskkonnale ning õnnetuste esinemise võimalikkus on kavandatava tegevuse puhul minimaalne. Detailplaneeringu elluviimise järgselt täiendavate avariiolukordade tekkimist ette ei ole näha. Oht inimese tervisele avaldub hoonete rajamise ehitusprotsessis. Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest. Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust nt lekete näol. Töötajad peavad olema spetsiaalse hariduse ja teadmistega. Nii on võimalik vältida ka ohtu keskkonnale, mis võib tekkida, kui töötajad ei ole kompetentsed. 4.7. Haljastuse ja heakorra põhimõtted Kiili valla üldplaneeringust tulenevalt peab planeeritavast alast min.15% olema üldkasutatav ja heakorrastatud haljasmaa. Planeeritud on kaks üldkasutatava maa sihtotstarbega krunti suurusega 1670 m² ja 4800 m², mis moodustab planeeringu alast 18%. Hoonete ja tehnovõrkude projekteerimisel tagada istutatavate puude ning ehitiste vahelised kujad vastavalt Eesti standard EVS 843:2016 tabel 10.2 nõuetele. Üldkasutatava maa sihtotstarbega krunt on soovitavalt kujundada pargialaks, istutades erinevaid põõsa ja puu liike (erineva õitsemisajaga ja erineva värvusega lehestikega). Erinevat laadi haljastuse sissetoomine loob rahuliku ja samas atraktiivse elukeskkonna. Rajada üldkasutatavad jalgteed,

Kiili alev, Pärna ja Karla tee detailplaneering, töö nr 379

10

paigaldada pingid ja rajada laste mänguplatsid. Haljastuse täpsem lahendus tuleb anda pargialade haljastusprojektiga. Pargialaga seonduvate põhimõtete elluviimine toimub detailplaneeringu huvitatud isiku poolt vastavalt vallaga sõlmitud kokkuleppe kohaselt. 4.8. Jäätmete käitlemine

Jäätmekäitlus korraldada vastavalt Kiili Vallavolikogu 19.04.2012 määrusele nr 5 „Kiili valla jäätmehoolduseeskiri” ja jäätmeseadusele.

Olmejäätmete kogumine toimub sorteeritult kinnistesse tühjendatavatesse konteineritesse. Prügikonteinerid paigutatakse igale krundile soovituslikult sõidutee lähedusse. Kogumismahutite asukohad määratakse konkreetse ehitusprojekti asendiplaanil.

Jäätmete mahuteid tuleb tühjendada sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumise, haisu tekke ja ümbruskonna reostuse. Jäätmete kogumist on soovituslik läbi viia sorteeritult, et võimaldada jäätmete taaskasutamist ja kõrvaldamist (viimist keskkonda) ning luua võimalus ohtlike jäätmete kogumiseks ja äraveoks spetsiaalsetesse ladustamiskohtadesse.

4.9. Meetmed kuritegevuse ennetamiseks Planeeritaval maa-alal arvestada vajalike meetmetega kuritegevuse ennetamiseks juhindudes dokumendist EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine”. Planeeritaval alal on planeerimise ja strateegiate rakendamine võimalik teatud piires, rakendatavad võimalused on järgmised:

• nähtavus;

• juurdepääsuvõimalus;

• territoriaalsus;

• atraktiivsus;

• vastupidavus;

• valgustatus.

Käesolev planeering soovitab:

• krundid valgustada ja heakorrastada;

• tagada hea nähtavus;

• parkida sõidukid oma krundile;

• kasutada vastupidavaid materjale;

• paigaldada selged viidad;

• selgelt eristatavad juurdepääsud.

4.10. Meetmed tuleohutuse tagamiseks Planeeringu tuleohutuse osa koostamisel on aluseks on siseministri 30. märtsi 2017. a määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele”.

Tulekustutusvee lahendus vastavalt EVS 812-6:2012+A1:2016 „Ehitise tuleohutus” osa 6-le „Tuletõrje veevarustus”.

Planeeritavate hoonete tulepüsivusklass määratakse hoone ehitusprojekti koostamise käigus. Tuleohutusest tulenevalt on naaberkruntidel paiknevate hoonete vaheline minimaalne vahekagus ette nähtud 8 m. Joonisel AS-03 Põhijoonis on näidatud lubatud hoonestusala. Päästemeeskonnale on tagatud päästetööde tegemiseks piisav juurdepääs tulekahju kustutamiseks ettenähtud päästevahenditega. Hoonete juurdepääsu teed peavad olema vähemalt 3,5 meetrit laiad. Planeeritavale alale on juurdepääs tagatud Opmani teelt.

4.11. Tehnovõrkude lahendus Piirkond on varustatud kõikide tehnovõrkudega.

Kiili alev, Pärna ja Karla tee detailplaneering, töö nr 379

11

Tehnovõrgud planeeritakse vastavalt normidele ja võrgu valdaja poolt väljastatud tehnilistele tingimustele detailplaneeringu koostamise etapis.

4.12. Planeeringuala tehnilised näitajad Planeeritava ala suurus 3,84 ha Kavandatud kruntide arv 11 Krunditatava ala maa bilanss: elamumaa 24 765 m² 68 % üldkasutatav maa 6470 m² 18 % transpordimaa 5205m² 14% Plan. parkimiskohtade arv 58 kohta Keskmine koormusindeks 863 Koostas: K. Kuus

K AITSEVÖ

Ö N

D 30m

M AAN

TEE

EEr 100% 9m/- 450

23602 (2/-)

1 (1/-)

EEr 100% 9m/- 450

22902 (2/-)

1 (1/-)

EEr 100% 9m/- 450

23302 (2/-)

1 (1/-)

EEr 100% 9m/- 450

20542 (2/-)

1 (1/-)

EEr 100% 9m/- 450

23102 (2/-)

1 (1/-)

EEr 100% 9m/- 450

22702 (2/-)

1 (1/-)

EEr 100% 9m/- 330

17402 (2/-)

1 (1/-)

EEr 100% 9m/- 330

21302 (2/-)

1 (1/-)

EEr 100% 9m/- 330

20952 (2/-)

1 (1/-)

Üm 100% - -

-- -

- -

Üm 100% - -

-- -

- -

Üm 100% - -

-- -

- -

1

2

3

4

5

6

7

8

9

10

11

OPMANI TEE

1

1

, 0

4

, 0

2

, 0

1

3

, 0

4

, 0

5

, 0

2

, 0

4

, 0

8

, 0

8

, 0

8

, 0

8

, 0

8

, 0

5

, 0

5

, 0

5

, 0

3

0

, 0

TINGMÄRGID

DETAILPLANEERINGU ALA PIIR

KINNISOMANDI PIIR

MOODUSTATAVA KRUNDI PIIR

PLANEERITUD HOONESTUSALA

PLANEERITUD HOONE VÕIMALIK ASUKOHT

OLEMASOLEV SÕIDUTEE

PLANEERITUD SÕIDUTEE

PLANEERITUD KERGLIIKLUSTEE

OLEMASOLEV KERGLIIKLUSTEE

PLANEERITUD HALJASTUS

VAREM PLANEERITUD KERGLIIKUSTEE

VAREM PLANEERITUD SÕIDUTEE

PLANEERITUD MÄNGUVÄLJAK

OLEMASOLEVA TEHNOVÕRGU KAITSEVÖÖND

VAREM PLANEERITUD HOONE VÕIMALIK ASUKOHT

VAREM PLANEERITUD HOONESTUSALA

OLEMASOLEVAD TEHNORAJATISED

SIDEKAABEL

1 3276 450 2 ;9 m/ - 1/-

EEr 100%

TP 3 8 ; 8

k l a

s s

p a

r k i m

i s k o

h t a

d e

a r v : n

o r m

a t i i v n

e

j a

k a

v a

n d

a t u

d

arhitektuurinõuded

kitsendused

p o

s . n

r .

k r u

n d

i a

a d

r e

s s

a a

d r e

s s i

k r u

n d

i p

l a

n e

e r i t u

d

s u

u r u

s m

²

a l u

n e

p

i n

d m

²

m a

x . k o

r r u

s e

l i s u

s

( v a

j a

d u

s e

l m

i n

. )

h o

o n

e k õ

r g

u s ( m

)

m a

a s i h

t o

t s t a

r v e

j a

o

s a

k a

a l u

%

( d

e t a

i l p

l a

n e

e r i n

g u

l i i k i d

e k a

u p

a )

m a

a s i h

t o

t s t a

r v e

j a

o

s a

k a

a l u

%

( k a

t a

s t r i ü

k s u

s e

l i i k i d

e k a

u p

a )

s u

l e

t u

d b

r u

t o

p i n

d

k a

t a

s t r i ü

k s u

s e

l i i k i d

e k a

u p

a

h o

o n

e t e

a

r v

k r u

n d

i l ( e

l a

m u

/

m i n

. t u

l e

p ü

s i v u

s

s u

u r i m

e

h i t i s e

-

Katusekalle: 0° - 30°

v õ

i

e t t e

p a

n e

k

EHITUSÕIGUSE TABEL

E 100%

Välisviimistlus:puit,vineer,betoon, krohv,

2

3

4

5

6

7

8

9

10

11

3250

3200

3200

3200

3004

1670

4800

5205

3010

2625

TP 3 8 ; 8

TP 3 8 ; 8

TP 3

TP 3

TP 3

TP 3

TP 3 6 ; 6

900

EEr 100% E 100% 900

EEr 100% E 100% 900

EEr 100% E 100% 900

EEr 100% E 100% 900

EEr 100% E 100% 660

EEr 100% E 100% 660

EEr 100% E 100% 660

450

450

450

450

330

330

330

-

-

-

e l a

m u

/ a

b i h

o o

n e

2 ;9 m/ -

3240

2 ;9 m/ -

2 ;9 m/ -

2 ;9 m/ -

2 ;9 m/ -

2 ;9 m/ -

2 ;9 m/ -

tellis;

h o

o n

e s t u

s a

l a

s u

u r u

s m

²

2360

2290

2330

2310

2270

1740

2130

2095

-

-

-

36 440

s u

u r i m

h

o o

n e

t e

k õ

r g

u s -

m a

a p

i n

n a

s t ( m

) /

a b

s o

l u

u t n

e

9 m /

k õ

r g

u s ( m

)

9 m /

9 m /

9 m /

9 m /

9 m /

9 m /

9 m / 52,28 m

a b

i h

o o

n e

)

1/-

1/-

1/-

1/-

1/-

1/-

1/-

8/-

k r u

n d

i k o

o r m

u s -

i n

d e

k s

k o

r t e

r i t e

a

r v

k r u

n d

i l

4

4

4

4

4

3

3

3

29 58;58

819

812

800

800

800

875

1003

1001

8 ; 8

8 ; 8

6 ; 6

6 ; 6

Piire: Tänavapoolsel krundi piiril

võib olla puidust lattaed või võrkpiire

hekiga kõrgusega 1,3 m ja võrkpiire

kinnistute vahel, kõrgusega kuni 1,6

m.

Karla tee 4

Karla tee 2

Pärna tee 5

Kokku

Üm 100% Üm 100%

Üm 100% Üm 100%

L 100% L 100%

-

-

-

-

-

-

-

-

-

-

-

-

-

-

-

-

-

-

-

-

-

-

-

-

Maantee kaitsevöönd 30m;

Maantee kaitsevöönd 30m;

Maantee kaitsevöönd 30m;

Maantee kaitsevöönd 30m;

Sideliini kaitsevöönd laiusega 2m;

Sideliini kaitsevöönd laiusega 2m;

Maantee kaitsevöönd 30m;

Karla tee 3

Karla tee 1 /

Pärna tee 6

Pärna tee 7

Pärna tee 9

Pärna tee 11

Karla tee /

Pärna tee

Pärna tee 18

PARKIMISKOHTADE KONTROLLARVUTUS

Ehitise otstarve Väikeelamute ala

Asutuse asukoht Normatiivne parkimiskohtade

arv krundil

Planeeritud parkimiskohtade

arv krundil

Planeeritav 4 korteriga ridaelamu 2 parkimiskohta elamuühiku kohta 5 x 8 = 40 40

Planeeritaval maa-alal kokku 5858

Planeeritav 3 korteriga ridaelamu 2 parkimiskohta elamuühiku kohta 3 x 6 = 18 18

Arhitekt

Projektijuht

KIILI VALD, VAELA KÜLA

PÄRNA JA KARLA TEE DETAILPLANEERING

PÕHIJOONISE ESKIIS

A. Anton M 1:1000

ESKIIS

Tehnik K.Kuus AS-03

05.02.20

Töö nr. 379

PLANEERITAVA ALA NÄITAJAD:

Planeeritava ala suurus 3,84 ha Kavandatud kruntide arv 11 Krunditatava ala maa bilanss: elamumaa 24 765 m² 68 % üldkasutatav maa 6470 m² 18 % transpordimaa 5205m² 14%

Plan. parkimiskohtade arv 58 kohta Keskmine koormusindeks 863

Sihtotstarve % detailplaneeringu liikides Kõrgus meetrites maapinnast Ehitisealune Hoonete arv krundil

(elamu/abihoone)pindala (m²) (elamu/abihoone)

Korruste arv

(elamu/abihoone) +/-

Hoonestusala suurus (m²)

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Eduard Ventman

Kiili Vallavalitsus

[email protected]

Nabala tee 2a

75401, Harju maakond, Kiili vald,

Kiili alev

Teie 28.01.2025 nr 2-1.2/46

Meie 28.02.2025 nr 7.2-2/25/1803-2

Seisukohtade väljastamine Pärna tee 5 ja

lähiala detailplaneeringu koostamiseks

Olete teavitanud meid Harju maakonna Kiili valla Vaela küla Pärna tee 5 ja lähiala

detailplaneeringu (edaspidi planeering) algatamisest Kiili Vallavalitsuse 28.01.2025 korraldusega

nr 46.

Planeeringuala moodustavad järgmised kinnistud Karla tee 2 // Pärna tee 14 kinnistu

(katastritunnus 30401:001:1691), Karla tee T1 // Pärna tee T2 kinnistu (katastritunnus

30401:001:1688), Pärna tee 5 kinnistu (katastritunnus 30401:001:1679), Karla tee 3 kinnistu

(katastritunnus 30401:001:1678), Karla tee 1 // Pärna tee 16 kinnistu (katastritunnus

30401:001:1689), Pärna tee 18 kinnistu (katastritunnus 30401:001:1681) ja Karla kinnistu

(katastritunnus 30401:001:1677).

Planeeringu eesmärgiks on maa-ala jagamine ning moodustatavatele kruntidele ehitusõiguse

määramine.

Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 11506 Vaela tee (edaspidi riigitee) km 0,049-0,266. Riigitee

keskmine ööpäevane liiklussagedus on 162 autot, kiiruspiirang 70 km/h.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) ja planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) ning

kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid) esitame

seisukohad planeeringu koostamiseks järgnevalt.

1. Juurdepääsuna tuleb kasutada olemasolevat ristumiskohta riigitee nr 11115 Kurna-Tuhala tee

km 4,558 kohaliku Opmani tee nr 3040004 kaudu. Täiendavaid riigitee ristumiskohti mitte

planeerida.

2. Määrata planeeringuala liikluskorralduse põhimõtted vastavalt PlanS § 126 lg 1 punktile 7.

Arvestada, et planeering on ehitusprojekti koostamise alus. Ruumivajaduse hindamiseks,

ohutu liikluslahenduse planeerimiseks ja asjatundlikkuse põhimõttele vastava

projektlahenduse võimaldamiseks (vastavalt EhS § 10) soovitame kaasata planeeringu

koostamisse teedeinsener kui eriteadmistega isik (PlanS § 4 lg 6).

3. Joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.

4. Tee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud

ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib

kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Nõustume

eskiislahenduse kohase hoonete paigutusega väljapoole teekaitsevööndit.

5. Käsitleda vastavust kõrgematele planeeringutele ning ruumiline lahendus siduda kontaktalas

2 (3)

paiknevate planeeringute ja teeprojektide lahendustega.

6. Kergliiklusteede kavandamisel on sobilik lähtuda järgmistest põhimõtetest. Näha ette

kergliiklusteede sidumine tõmbepunktidega ning jätkuvuse tagamine, sh väljapoole

planeeringuala s.t teisel pool riigiteed olemasoleva Kangru-Vaela kergliiklusteega nr 3040054.

Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.

Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad.

7. Joonistele kanda ja seletuskirjas kirjeldada kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee

projekteerimise normid“ nähtavuskolmnurgad vastavalt normide § 24, lisa 1 tabel 18-21 ning

lisa 2 joonisele 8. Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha

ette metsa, võsa, heki, aia vms rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2).

8. Joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ning

muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul

võime asukohapõhiselt anda nõusoleku kasutada seda maad tehnovõrkude paigutamiseks.

Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel

meetodil. Lähtuda Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale

kavandamisel“ toodud põhimõtetest.

9. Seletuskirjas käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus.

Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud

teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle

korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist ei tohi sademevett

juhtida riigitee alusele maaüksusele.

10. Planeeringu elluviimise kavas määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed tuleb rajada

ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis)

kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone kasutusloa väljastamist.

11. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud

rajatiste väljaehitamiseks.

12. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas

ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete

ärajuhtimise süsteemi jms. Võttes aluseks „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele

uurimistöödele teede projekteerimisel“ p 2.3, soovitame mõõdistusala laiuseks 50 meetrit tee

teljest või lähimate hoonete fassaadideni, kuid mitte vähem kui 20 meetrit tee teljest.

13. Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse planeeritud objektide (hoonestusala, parkla,

tehnorajatis jms) kaugused riigitee katte servast.

14. Kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi.

15. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel

arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,

vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata

vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise

eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Kavandada planeeringu

kehtestaja kaalutlusotsusena meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri

16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks.

Seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed.

Seletuskirja lisada selgitus, et Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga

kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.

16. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille

koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile

nõusoleku saamiseks.

Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast,

tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu

koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti.

3 (3)

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jana Prost

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa:

- Lisa 1. Eskiisi_seletuskiri

- Lisa 2. Eskiisi_pohijoonis

Jana Prost

5792 4753, [email protected]