Vaideotsus Sihtasutus Võrumaa Arenduskeskus

Sihtasutus Võrumaa Arenduskeskus

Jüri tn 12

Võru linn

65605 Võru maakond

28.02.2025 nr 11.3-1/25/1295

Registrikood: 70007340

VAIDEOTSUS

Tuginedes perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 32 lõigetele 3 ja 4 ja riigihalduse ministri

19.12.2022 määruse nr 65 „Toetuse andmise tingimused ja kord meetmes „Atraktiivne piirkondlik

ettevõtlus- ja elukeskkond““ § 33 (edaspidi meetme määrus), Riigi Tugiteenuste Keskus

(edaspidi RTK )

otsustab:

jätta Sihtasutus Võrumaa Arenduskeskus vaie rahuldamata ja Riigi Tugiteenuste Keskuse

10.12.2024 otsus finantskorrektsiooni tegemise ja taotluse rahuldamise otsuse muutmise

kohta nr 11.3-1/24/1879 kehtetuks tunnistamata.

Käesoleva vaideotsusega mitte nõustumisel võib esitada kaebuse halduskohtule

halduskohtumenetluse seadustiku § 47 lõike 2 kohaselt 30 päeva jooksul vaideotsuse teatavaks

tegemisest arvates.

1. Vaide läbivaatamise alus ning vaide esitaja taotlus

1.1. ÜSS2021_2027 § 32 lg 3 ja 4 ning meetme määruse § 33 alusel vaatas RTK läbi Sihtasutus

Võrumaa (edaspidi ka taotleja või vaide esitaja) 10.01.2025 esitatud vaide (puudused kõrvaldati

29.01.2025) RTK 10.12.2024 otsusele nr 11.3-1/24/1879 finantskorrektsiooni tegemise ja taotluse

rahuldamise otsuse muutmise kohta (edaspidi FKO) projekti nr 2021-2027.5.02.23-0204

„Kood/Võru programmeerimiskooli rajamine ja IT-valdkonna edendamine“ osas.

1.2. Vaide esitaja taotleb vaidlustatud otsuse kehtetuks tunnistamist.

2. Asjaolud

2.1. RTK rahuldas 16.02.2024 otsusega nr 11.2-49/24/104 taotluse projektile nr 2021-

2027.5.02.23-0204 „Kood/Võru programmeerimiskooli rajamine ja IT-valdkonna

edendamine“ (edaspidi projekt).

2.2. Toetuse saaja partner Võru Linnavalitsus (registrikood 75019980; edaspidi toetuse saaja

partner) viis läbi eelprojekti riigihanke „Tartu tn 25 hoone ruumide rekonstrueerimise

projekteerimistööd“ (edaspidi eelprojekti riigihange). Hanketeade avaldati toetuse saaja partneri

kodulehel 14.11.2022 pakkumuste esitamise tähtajaga oli 24.11.2022. Toetuse saaja partner sõlmis

27.12.2022 töövõtulepingu Kirde Projekt OÜ-ga. Sõlmitud hankelepingu maksumus on

(käibemaksuta) 21 500 eurot.

2.3. Toetuse saaja partner viis läbi põhiprojekti riigihanke samale objektile. Toetuse saaja partner

avaldas 05.10.2023 riigihangete registris hanketeate avatud hankemenetlusena riigihanke nr

270837 „Kood/Võru programmeerimiskooli projekteerimine“ läbiviimiseks, mille eeldatav

maksumus oli 80 000 eurot (käibemaksuta).

2.4. RTK tuvastas riigihanke nr 270837 „Kood/Võru programmeerimiskooli projekteerimine“

õiguspärase läbiviimise kontrollimisel, et riigihankele nr 270837 eelnenud eelprojekti riigihange

on summeeritav riigihankega nr 270837, kuid eelprojekti riigihanke korraldamisel ei ole riigihanke

nr 270837 eeldatava maksumusega arvestatud ega kohaldatud mõlema riigihanke summeeritud

eeldatavale maksumusele vastavaid menetlusreegleid. RTK kohaldas rikkumistega seotud kulude

osas finantskorrektsiooni ning luges mitteabikõlblikuks kuluks 6 579 eurot (sh käibemaks).

2.5. 09.01.2025 esitas toetuse saaja partner vaide, milles paluti RTK otsuse kehtetuks tunnistamist,

kuna RTK ei ole hinnanud kõiki esitatud argumente koostoimes ja on jõudnud seetõttu valele

järeldusele.

2.6. Kuna vaie ei vastanud haldusmenetluse seadustiku § 76 sätestatud vaidele esitatud nõuetele,

palus RTK puudused kõrvaldada. Eelkõige tuua välja põhjused, miks toetuse saaja partner leiab,

et haldusakt rikub tema õigusi. Vaides puudusid põhjendused, miks ei ole haldusakt õiguspärane.

2.7. Samuti juhtis RTK tähelepanu, et projektiga on antud toetus toetuse saajale SA-le Võrumaa

Arenduskeskus, ehk vaide esitaja saab olla üksnes projekti vaates toetuse saaja. Lähtuvalt

ÜSS2021_2027 § 31 sõnastusest on otsuse vaidlustamise õigus toetuse taotlejal, toetuse saajal,

elluviijal ja rahastamisvahendi rakendajal. Toetuse saaja partnerile nimetatud õigust antud ei ole.

2.8. 30.01.2025 esitas Sihtasutus Võrumaa Arenduskeskus täiendatud vaide põhjendustega.

3. Vaide põhjendused

3.1.RTK on jõudnud oma otsuses valele järeldusele. SA Võrumaa Arenduskeskus ja Võru

Linnavalitsus (koondnimetusena vaidlustaja) on selgitanud, et hankija ei tellinud ega saanudki

tellida eelprojekti avatud hankemenetlusena, sest hankijal puudus eelprojekti tellimisel teadmine

edasiste hankevõimaluste esinemise kohta. Lisades, et tegemist oli eeltegevusega selleks, et olla

tehnilises valmiduses rahastuse saamiseks mõnest tulevikus avanevast toetusmeetmest ehk läbi

viidud hankemenetlusele eelduslikult ei oleks järgnenud järgmist menetlust. Vaidlustaja leiab, et

hankija saab ja peabki oma tegevusi hindama hetkeolukorras teada oleva informatsiooni põhjal.

3.2. Vaidlustaja ei tellinud ega saanudki tellida eelprojekti avatud hankemenetlusena, sest hankijal

puudus eelprojekti tellimisel teadmine edasiste hankevõimaluste esinemise kohta. Tegemist oli

eeltegevusega selleks, et olla tehnilises valmiduses rahastuse saamiseks mõnest tulevikus

avanevast toetusmeetmest ehk läbi viidud hankemenetlusele eelduslikult ei oleks järgnenud

järgmist menetlust.

3.3. Vaidlustaja on korduvalt kinnitanud, et „projekti Kood/Võru“ rajamine toimub ja saab

toimuda üksnes siis, kui selleks leitakse täiendavaid rahalisi vahendeid. Võru linna eelarveliste

vahenditega projekti ellu ei viida. Linna eelarve ei kannaks projekti elluviimiseks vajalikku

rahalist koormust.

3.4. RTK on otsuses juhindunud ekslikust loogikast, asetades kõik tegevused kronoloogilisse

järjestusse ja jõudnud esitletu põhjal valele järeldusele. Eelprojekti elluviimine ei tähenda

põhiprojekti tellimist, mis sõltus toetuse saamisest.

3.5. Riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 23 lõike 2 punktis 1 kajastatud põhimõte, mille

kohaselt peab riigihanke eeldatava maksumuse hulka arvestama ka hankelepingu alusel

võimalikke tulevikus tekkivaid kohustusi ja hankelepingu uuendamist, keskendub mõistlikkuse

põhimõttele. Vaidlustaja on seisukohal, et ta ei saanud ette näha positiivset rahastamisotsust ja

sellest sõltuvalt põhiprojekti tellimist.

3.6. RTK hinnang, et kui vaidlustaja oleks läbi viinud alla riigihanke piirmäära jääva hanke asemel

riigihanke ja nii oleks tagatud parem konkurentsiolukord, on oletuslik ehk pelgalt teoreetiline.

Vaidlustajale on teada, et tema poolt oma veebikeskkonna vahendusel korraldatavate hangete info

korjatakse üles teenuseosutajate poolt (nagu Mercell jne) ja edastatakse laiale ringile vastava

valdkonna huvilistele. Seda on kinnitanud meile mitmed pakkujad. Seega on vaidlustaja

veebikeskkonnal oluliselt laiapõhjalisem kandepind, mis annab aluse väiteks, et kolme pakkumuse

laekumine oli hetkeseisu arvestades tegelik konkurentsiolukord ehk tegelikku konkurentsi ei ole

kohaldatud hankemenetlusega kuidagi kahjustatud ja et etteheide RHS § 3 p 3 rikkumise või isegi

riive osas on põhjendamatu.

3.7. Vaidlustaja seisukohalt saavutati läbi viidud hankemenetluse tulemusena eesmärgipärane (sh

meetme tingimuste kohane) tulemus parimal ja võimalikult optimaalsel viisil. Isegi kui oletada, et

samasugustel tingimustel riigihanke registris läbi viidud hankemenetlus oleks toonud teistsuguse

tulemuse, oleks tegemist olnud rahaliselt ebaoluliste ja sisulist tähendust mitteomava

muudatusega. Vaidlustaja jääb varem avaldatud seisukoha juurde, et info hankes osalemise kohta

oli avalikult kättesaadav kõigile potentsiaalsetele pakkujatele ning hankes puudusid liigselt

piiravad tingimused.

3.8. Vaidlustaja hinnangul ei päde ka RTK argument nagu oleks riigihankega kaasnenud veel

soodsam pakkumus, kuna selles argumentatsioonis on võrreldud kahte võrreldamatu sisuga

hanget. Eelprojekt on väiksema mahuga töö, mis on tehniliselt vähemnõudlik ja hinnastuselt

odavam kui põhiprojekt. Euroopa Kohtu praktika järgi peab finantskorrektsiooni otsuse

tegemiseks olema rikutud liidu õigust, rikkumine peab seisnema majandustegevuses osaleja

tegevuses või tegevusetuses ja liidu eelarvele peab olema tekkinud või tõenäoliselt tekkima kahju.

Vaidlustaja hinnangul ei ole vaidlustaja tegevuse või tegevusetuse tulemil tekkinud kahju. Oletatav

rikkumine on konstrueeritud teoreetiliselt pinnalt, mida ei ole võimalik tõestada. Vastupidi,

vaidlustaja poolt läbi viidud hankemenetlustes on esinenud konkurents, RHS § 3 lõike 3 riive

puudub.

3.9. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-21-2607 jõudnud punktis 29 järeldusele, et etteheidetav kahju

tekkimine peab olema reaalne, mitte pelgalt teoreetiline. Seda peamiselt seetõttu, et

finantskorrektsioon kui sanktsioon ja selle suurus ei tohi olla liialt kõrge, et heidutaks toetuse

taotlemisest loobuma. Vaidlustaja hinnangul ei ole käesoleva juhul toimunud riigihankeõiguse

rikkumist või siis pole selle esinemine ilmselge, mistõttu tuleks sanktsiooni kohaldamisest

loobuda.

4. RTK seisukohad

4.1. Vastavalt ÜSS2021_2027 § 31 lõikele 1 ning kooskõlas haldusmenetluse seaduse (edaspidi

HMS) §-ga 83 kontrollitakse vaiet läbi vaadates haldusakti andmise õiguspärasust ja otstarbekust.

HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise

hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab

vorminõuetele.

4.2. RTK olles tutvunud FKO-s esitatud seisukohtade ja põhjendustega ja vaides esitatud

vastuargumentidega, asub seisukohale, et FKO on seaduslik ja põhjendatud ning mitte ükski

vaides esitatud väidetest ei anna alust viidatud otsuse tühistamiseks.

4.3. HMS § 83 lõike 1 kohaselt kontrollitakse vaiet läbi vaadates haldusakti andmise õiguspärasust

ja otstarbekust. HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani

poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne,

kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. RTK kontrollib FKO õiguspärasust ja otstarbekust

lähtudes toetuse saaja poolt vaides esitatud argumentidest ja vastuväidetest.

4.3. RTK hinnangul on vaidlustatud otsuses selgitanud selle andmise õiguslikke aluseid ning

täitnud põhjendamiskohustuse vajalikul määral. FKO-st nähtub, et järgitud on vorminõudeid. FKO

on antud pädeva haldusorgani poolt kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne

ning kaalutusvigadeta. RTK tugineb finantskorrektsiooni otsuses esitatud põhjendustest,

täpsustades neid alljärgnevalt.

4.4. Hoolsuskohustus ja sellest tulenevalt ka vastutus järgida riigihanke eeldatava maksumuse

summeerimisreegleid lasub toetuse saaja partneril. Lisaks eelnevale juhib RTK tähelepanu

asjaolule, et hoolas hankija oleks enne eelprojekti hanget saanud teostada turu-uuringu,

selgitamaks välja nii eelprojekti kui põhiprojekti eeldatavad maksumused. Vaidlust ei ole selles,

et nii eelprojekt kui põhiprojekt on koostoimivad ja suunatud sama eesmärgi täitmisele. Seetõttu

ei ole ka asjakohane vaide esitaja väide, et eelprojekti tuleks käsitleda olemuselt kui „turu-

uuringut“ ehk põhiprojekti maksumuse määratlemiseks. Meetme määruse § 27 lg 3 sätestab, et

partner peab täitma ühendmääruse § 10 lg-s 2 sätestatud kohustusi. Vabariigi Valitsuse 12.05.2022

määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“2 (edaspidi

ÜM2022) § 10 lg 2 kohaselt peab partner täitma §-s 11 nimetatud toetuse saaja kohustusi seoses

hankimisega. ÜM2022 §-s 11 on sätestatud kohustused, mille lõike 1 kohaselt on toetuse saaja

kohustatud järgima riigihangete seadust, kui ta on hankija riigihangete seaduse tähenduses. Võru

Linnavalitsus on avaliku sektori hankija RHS § 5 lg 2 p 2 tähenduses ja on kohustatud seega läbi

viima riigihanke, järgides RHSis sätestatud korda.

4.5. RHS § 23 lg 2 p-st 1 tulenevalt peab hankija riigihanke eeldatava maksumuse hulka arvestama

hankelepingu täitmisel eeldatavalt makstav kogusumma, arvestades muu hulgas hankelepingu

alusel võimalikke tulevikus tekkivaid kohustusi ja hankelepingu uuendamist. Riigihanke eeldatava

maksumuse korrektsel määramisel on riigihanke õnnestumise juures äärmiselt oluline roll. Sellest

sõltuvad mh riigihanke läbiviimisel kohalduvad menetlusreeglid ja kvalifitseerimistingimuste

proportsionaalsus. Seetõttu on riigihanke eeldatava maksumuse määramine oluline osa riigihanke

planeerimisest ja hankija peab teadma riigihanke eeldatavat maksumust juba riigihanget ette

valmistades.

4.6. RHS § 28 lõike 2 kohaselt ei või hankija jaotada riigihanget osadeks eesmärgiga eirata RHS-

is riigihanke teostamiseks kehtestatud korda või nõudeid, eriti kui hankelepingu esemeks on

funktsionaalselt koos toimivad või sama eesmärgi saavutamiseks vajalikud asjad, teenused või

ehitustööd. RHS § 28 lõike 1 kohaselt võib hankija riigihanke osadeks jaotada ja osta asju ning

tellida teenuseid või ehitustöid eraldi, kui ta kohaldab iga osa kohta hankelepingu sõlmimisele

kõigi osade summeeritud eeldatava maksumusega hankelepingu sõlmimise korda.

4.7. RHS § 28 lg 2 järgi tuleb ühe riigihankena käsitada eelkõige selliste asjade ostmist ja teenuste

või ehitustööde tellimist, mis funktsionaalselt toimivad koos või on vajalikud sama eesmärgi

saavutamiseks. Ka kohtud on pidanud ühe riigihanke piiritlemisel määravaks kriteeriumiks asjade

ja teenuste funktsionaalselt koostoimimist või vajalikkust sama eesmärgi saavutamiseks1.

4.8. Eesti kohtud on pidanud funktsionaalselt koos toimivateks ja sama eesmärgi saavutamiseks

vajalikeks töödeks esimeses etapis kalasadama ja kalakai ning teises etapis lainemurdjate ja

sadamahoone ehitamist, sest kalakai vajab tormide eest kaitseks lainemurdjaid. Seejuures pole

peetud määravaks asjaolu, et esimese etapi ehitustöödega alustamisel ei pruugi olla hankijale

teada, kas ta asub üldse teist etappi tegema või mitte2.

4.9. Euroopa Kohus on kohtuasjas C-574/10 leidnud, et erinevatesse etappidesse jagatud

planeerimis- ja projekteerimisteenused moodustavad ühtse terviku, võttes arvesse, et need on

seotud sama ehitustööde hankelepinguga ja neil on sarnane sisu. Sellest tulenevalt ühendab

riigihankeid peamiselt nende ühine eesmärk – milleks oli eelpool viidatud juhul asjaolu, et need

olid seotud samade ehitustööde hankelepinguga. Kui esialgne eskiis, eelprojekt ja detailne projekt

on tellitud hankija poolt sama ehitustööde hankelepingu jaoks, siis tuleb selliseid teenuseid lugeda

eeldatava maksumuse osas üheks riigihankeks.

4.10. Riigihanke õigusvastane osadeks jaotamine tähendab, et ühe riigihanke läbiviimiseks

(olemuslikult kokku kuuluvate teenuste tellimiseks) sõlmitakse enam kui üks leping ning

riigihanke eeldatava maksumuse määramisel arvestatakse nende lepingute maksumust eraldi ning

selle tulemusel eirab hankija RHS-i nõudeid või ei täida antud hankemenetluse käigus suurema

maksumusega lepingutele kehtivaid menetluseeskirju. Sellest tulenevalt tähendab hankelepingute

osadeks jaotamine rikkumist, kui hankija ei ole eeldatava maksumuse arvutamisel liitnud (kokku

kuuluvate) lepingute maksumusi.

4.11. Osadeks jaotamise keelu üheks eesmärgiks on hangete jaotamine kergemate menetluste

läbiviimise takistamiseks ning seda keeldu sätestab otsesõnu ka RHS § 28 lg 2, sidudes selle ühtlasi

ka hankija eesmärgiga. Hankedirektiivi art 5 lg 3 järgi ei ole rõhk hankija eesmärgil, mistõttu on

ka EK leidnud, et hankija saab selle sätte rikkumises olla ka siis, kui tal tegelikult ei olnud

pahatahtlikke kavatsusi3.

4.12. RHS § 28 lõike 2 järgi tuleb ühe riigihankena käsitada eelkõige selliste teenuste tellimist,

mis on funktsionaalselt koos toimivad või on vajalikud sama eesmärgi saavutamiseks. Arvestades

asjaolu, et eelprojekt oli aluseks riigihanke nr 270837 objektiks olevale ehitusprojektile, siis on

tegemist funktsionaalselt koostoimivate teenustega. Samuti kuna eelprojekt ja hiljem selle alusel

koostatud ehitusprojekt olid vajalikud ühe ja sama hoone rekonstrueerimiseks, siis on neil ka ühine

eesmärk. Tulenevalt Euroopa Kohtu praktikast käsitletakse ühe riigihankena teenuseid, millel on

ühtne majanduslik ja tehniline funktsioon, sealjuures on käsitanud Euroopa Kohus ühtse

majandusliku ja tehnilise funktsiooniga teenustena selliseid projekteerimisteenuseid, mida telliti

sama hoone, kuid selle erinevate osade renoveerimiseks4. Antud juhul on tegemist

projekteerimisteenustega sama hoone samadele rekonstrueerimistöödele, mistõttu on ka Euroopa

Kohtu käsitluse kohaselt tegemist ühe riigihankega. Samuti on kohtuotsuses leitud, et kuna

projekteerimisteenused telliti ühe hankija poolt ning tellitavad teenused omasid ühtset eesmärki

tuleb seda pidada üheks riigihankeks. Samuti on Euroopa Kohus leidnud, et ka hangete läbiviimise

pikem aja jooksul tuleb seda pidada üheks riigihankeks, kui tehniliselt omab hanke ese ühtset

ülesannet5.

4.13. RTK hinnangul on eelkirjeldatud rikkumine toonud omakorda kaasa ka RHS § 3 punktis 3

toodud riigihanke korraldamise üldpõhimõtte riive, kuna eelprojekti riigihange on läbiviidud

1 Tartu Ringkonnakohus, haldusasi nr 3-14-50814 p 28 ka Riigikohtu haldusasi nr 3-3-1-96-16, p 14. 2 Tartu Ringkonnakohus haldusasi nr 3-14-35 p 16; Tartu Ringkonnakohtu haldusasi nr 3-14-52367 p 25. 3 Euroopa Kohtu otsus C-574/10, European Commission vs. Germany, ECLI:EU:C:2012:145, p 49. 4 Euroopa Kohtu otsus nr C-574/10 (Euroopa Komisjon vs Saksamaa Liitvabariik) 5 Euroopa Kohtu otsus 05.10.2000, C-16/98. Euroopa Komisjon vs Prantsusmaa

riigihangete registri väliselt, mistõttu ei ole konkurentsi efektiivselt ära kasutatud. Riigihanke

peamine roll peab olema konkurentsi tagamine avaliku sektori tehtud soetamistes. Konkurentsi

efektiivse ärakasutamise mõtteks on, et hankija saaks konkurentsi ära kasutades soetada parim

võimalik hanke ese parima võimaliku hinna või kuluga. Selle ideaaliks on, et hange on üles

ehitatud viisil mis võimaldab pakkumusi esitada kõigil ettevõtjatel kes suudavad hankija vajadusi

rahuldada. Seega on antud põhimõte tihedalt seotud läbipaistvuse, võrdse kohtlemise ja

proportsionaalsuse põhimõttega, kuna ka nende täitmise lõpptulemuseks on konkurentsi

edendamine.

4.14. RTK seisukohalt on väga tõenäoline, et kui toetuse saaja partner oleks korraldanud

eelprojekti riigihanke avatud hankemenetlusena, siis oleks võinud pakkujate ring olla oluliselt

laiem ja valituks osutunud pakkumus seetõttu ka soodsam. Sellele viitab asjaolu, et kui eelprojekti

riigihankes, mille hanketeade avaldati ainult partneri kodulehel, osales 3 pakkujat, siis avatud

hankemenetlusena läbiviidud riigihankes osalejate arv küündis kogunisti 8 pakkujani.

4.15. Arvestades eelprojekti ja põhiprojekti (riigihanke nr 270837) eeldatavaid maksumusi, ei ole

võimalik käsitleda kummagi riigihanke korraldamist ka kui RHS § 28 lõikes 3 sätestatud väikeste

osade erandina, kuna mõlema riigihanke eeldatavad maksumused kokku (eelprojekti tegelik

maksumus 21 500 eurot + ehitusprojekti eeldatav maksumus 80 000 eurot) on 101 500 eurot ja

sellest 20 protsenti on 20 300 eurot, eelprojekti tegelik maksumus aga ületab väikeste osade erandi

kasutamise lubatud piirmäära.

4.16. Vaidlustaja seisukohalt ei ole eelprojekt ja põhiprojekt seotud, kuna põhiprojekti tellimine

oli võimalik vaid siis, kui saadakse positiivne rahastamisotsus. Eelprojekti tellimisega oli sisuliselt

tegemist eeltegevusega, et olla tehnilises valmiduses rahastuse saamiseks mõnest tulevikus

avanevast toetusmeetmest ehk läbi viidud hankemenetlusele eelduslikult ei oleks järgnenud

järgmist menetlust. Samas on toetuse saaja partner eelprojektiga edasi liikunud olenemata projekti

taotluse rahastamise otsusest, sest Võru maakonna arengustrateegia 2035+ sisaldas kõnealuseid

tegevusi, projekteerimise hanke nr 270837 hanketeade ja hankelepingu sõlmimine toimus enne

taotluse rahastamise positiivse otsuse saamist. Seega ei ole vaides toodud seisukohad õiged, sest

toetuse saaja partner planeeris juba eelprojekti ajal põhiprojekti hankemenetlust.

4.17. Lähtuvalt RHS § 23 lg 2 punktist 1 tulenevatest nõuetest riigihanke eeldatava maksumuse

määramisel lasub hankijal hoolsuskohustus kõik oma tellitavad teenused läbi mõelda, võttes

sealjuures arvesse kõiki võimalikke tulevikus tellitavaid sama eesmärgi saavutamiseks vajalikke

teenuseid ja lähtuvalt sellest valida õige hankelepingu sõlmimise kord teenuste tellimiseks. Nii

toetuse saajale kui ka partnerile oli ette teada planeeritav eesmärk Tehnoloogiakool kood/Jõhvi

filiaali rajamine Võrru perioodil 2022-2026+, kui ka see, et eesmärgi saavutamiseks on vajalik

ehitusprojekt, mille staadiumiteks on nii eelprojekt kui ka põhiprojekt, mis on funktsionaalselt

koos toimivad ja sama eesmärgi saavutamiseks vajalikud teenused.

4.18. Seega on põhjendatud oht, et toetuse saaja partneri kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi

kaasa rahalise mõju. Kohtuotsuses nr C-743/18 on Euroopa Kohus selgitanud, et hanketingimuste

rikkumise korral ei ole konkreetse finantsmõju tõendamine nõutav ning piisab sellest, kui asjasse

puutuva fondi eelarve mõjutamise võimalus ei ole välistatud. Euroopa Kohus lisab 14.06.2016

kohtuasjas nr C-406/14, et sellisel juhul ei ole nõutav, et konkreetne finantsmõju oleks nähtav.

4.19. Kuivõrd finantskorrektsiooni eesmärgiks on hüvitada kahju, mis on rikkumise toime

panemisega eelduslikult liidu eelarvele tekkinud ning tegemist ei ole seetõttu sanktsiooniga6.

Riigikohtu 28.06.2023 otsuses nr 5-23-2 punktis 64 on Riigikohtu PJK nõustunud eelkirjeldatud

Euroopa Kohtu otsuses toodud väitega ning on öelnud, et finantskorrektsiooni kohaldamise

eesmärk ei ole õigusrikkuja karistamine, vaid alusetult saadu tagasinõudmine

6 Euroopa Kohtu otsuses asjas C-743/18, p 64.

Eeltoodust tulenevalt on vaide lahendaja seisukohal, et otsus on HMS § 54 mõttes õiguspärane

ning jätab eeltoodud põhjendustel vaide rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristi Sell

toetuste arendamise osakonna juhataja

Koostaja: Marliis Elling

663 1864

[email protected]