Toetusmeetme „Elurikkuse programm“ programmikomponentide tegevuste rakendamise tingimused

K Ä S K K I R I

Tallinn 28.02.2025 nr 1-2/25/106

Toetusmeetme „Elurikkuse programm“

programmikomponentide tegevuste rakendamise

tingimused

Välissuhtlemisseaduse § 8 lõike 4 ja Vabariigi Valitsuse 1. augusti 2024. a määruse nr 49 „Aastatel

2022–2029 Šveitsi-Eesti koostööprogrammi toetuse kasutamise tingimused ja kord“ § 6 lõike 3

alusel ning kooskõlas sama määruse alusel sõlmitud toetusmeetme „Elurikkuse programm“

toetusmeetme ja toetusmeetme rakendamise lepingutega.

1. Kehtestan toetusmeetme „Elurikkuse programm“ programmikomponentide tegevuste

rakendamise tingimused ja eelarve (lisa 1 - 3).

2. Käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt 1. maist 2024.

(allkirjastatud digitaalselt)

Yoko Alender

kliimaminister

Lisa 1: Toetusmeetme „Elurikkuse programm“

programmikomponentide tegevuste rakendamise

tingimused

1. Reguleerimis- ja kohaldamisala

1.1. Tegevuste rakendamise tingimuste käskkiri (edaspidi käskkiri) kehtestatakse Vabariigi

Valitsuse 1. augusti 2024. a määruse nr 49 „Aastatel 2022–2029 Šveitsi-Eesti

koostööprogrammi toetuse kasutamise tingimused ja kord“ § 6 lõike 3 alusel ja kooskõlas

sama määruse alusel sõlmitud toetusmeetme „Elurikkuse programm“ (edaspidi

toetusmeede) toetusmeetme ja toetusmeetme rakendamise lepingutega.

1.2. Käskkirjaga reguleeritakse tegevuste rakendamist toetusmeetme „Elurikkuse programm“

programmikomponentide (edaspidi programmikomponent) raames.

1.3. Tegevuste elluviimisel lähtutakse järgnevast:

1.3.1. Eesti Vabariigi Valitsuse ja Šveitsi Liidunõukogu vahelise Euroopa Liidus majanduslike

ja sotsiaalsete erinevuste vähendamiseks Euroopa Liidu valitud liikmesriikidele mõeldud

Šveitsi teise toetuse rakendamise raamkokkulepe ja selle lisa (edaspidi raamkokkulepe);

1.3.2. Euroopa Liidus majanduslike ja sotsiaalsete erinevuste vähendamiseks Euroopa Liidu

valitud liikmesriikidele mõeldud Šveitsi teise toetuse rakendamise regulatsioon (edaspidi

Šveitsi regulatsioon);

1.3.3. Šveitsi Arengu- ja Koostööagentuuri ning Riigi Tugiteenuste Keskuse vahel 30. aprillil

2024. aastal sõlmitud toetusmeetme leping (edaspidi toetusmeetme leping);

1.3.4. Vabariigi Valitsuse 1. augusti 2024. a määrus nr 49 „Aastatel 2022–2029 Šveitsi-Eesti

koostööprogrammi toetuse kasutamise tingimused ja kord“ (edaspidi koostööprogrammi

määrus);

1.3.5. Riikliku koordineerimisüksuse ja Kliimaministeeriumi vahel 19. detsembril 2024. aastal

sõlmitud toetusmeetme rakendusleping (edaspidi rakendusleping);

1.3.6. Šveitsi koostatud teavitus- ja teabekäsiraamat.

1.4. Toetatavate tegevuste elluviimisega seotud kulude hüvitamine ei ole riigiabi Euroopa

Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 mõistes.

1.5. Programmioperaator ja programmikomponendi operaator.

1.5.1. Toetusmeetme programmioperaatori ülesandeid täidab Kliimaministeerium (edaspidi

programmioperaator).

1.5.2. Programmikomponendi operaatori ülesandeid täidavad Keskkonnaagentuur ja

Keskkonnaamet.

2. Üldised põhimõtted

2.1. Seksuaalse ärakasutamise, kuritarvitamise ja ahistamisega ei lepita. Rakendatakse kõik

mõistlikud ja piisavad meetmed, et vältida koostööprogrammiga seotud isikute

seksuaalset ärakasutamist, kuritarvitamist ja ahistamist koostööprogrammiga seotud

asutuste töötajate poolt.

2.2. Tegevuste elluviimisel juhindutakse sotsiaalse kaasatuse põhimõttest ja püüeldakse

keskkonnasäästlike lahenduste kasutamisele.

KINNITATUD

28.02.2025 käskkirjaga nr 1-2/25/106

3. Programmikomponendid, programmikomponentide tegevused, nende elluviimise

periood ja partner

3.1. Programmikomponendi nr 1 „Uuenduslike seiretehnoloogiate/lahenduste väljatöötamine

ja keskkonnaandmebaaside ja -süsteemide täiustamine“ rakendamise, ettevalmistamise,

elluviimise ning programmikomponendis kavandatud tegevuste rakendamise eest

vastutab Keskkonnaagentuur ning viib ellu programmikomponendi järgmised tegevused:

3.1.1. Tegevus 1 „Uuenduslike meetodite, tehnoloogiate ja lahenduste väljatöötamine ja

rakendamine eluslooduse seires“, mille alategevused on:

3.1.1.1. uuendusliku seiretehnika (sh 3D linnuradar) hankimine, testimine ja juurutamine;

3.1.1.2. uuenduslike metoodikate/lahenduste testimine ja integreerimine eluslooduse

seireprogrammi;

3.1.1.3. „Ulukite asustustiheduse seireks rajakaameratel baseeruva metoodika (Random

Encounter Methodology REM) arendamine ja tehisintellekti (AI) välja õpetamine“ ning

ulukiseiresse integreerimine;

3.1.1.4. Keskkonna DNA (eDNA) kasutamise testimine ja eluslooduse seiresse rakendamine“;

3.1.1.5. „Kodanikuteaduse edendamine ja vabatahtlike võrgustiku arendamine eluslooduse

seireks, sh koolituste ja kampaaniate korraldamine“.

3.1.2. Tegevus 2 „IT-süsteemide arendus“. Tegevuse partner on põhimääruse alusel

Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus (KeMIT). Tegevuse 2 alategevused on:

3.1.2.1. Keskkonnaseire Infosüsteemi (KESE) ja Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS)

liidestamine kaitsealuste liikide andmete automatiseeritud andmevahetuseks;

3.1.2.2. eElurikkuse portaali liidestamine Eesti Looduse Infosüsteemiga (EELIS) liikide

juhuvaatluste andmete ristkasutuseks läbi taksonoomia ja vaatluste liideste;

3.1.2.3. automatiseeritud välitöövahendi (IT-lahenduse) arendamine eluslooduse seire ja/või

inventuuride andmete sisestamiseks Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) ja/või

Keskkonnaseire Infosüsteemi (KESE);

3.1.2.4. kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamiseks automatiseeritud IT-töövahendi välja

töötamine ja arendamine koostöös Keskkonnaametiga. Keskkonnaameti poolt IT-

töövahendi integreerimine kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamisse.

3.2. Programmikomponendi nr 2 „Kaitstavate loodusobjektide kaitse tulemuslikkuse

süstemaatilise hindamise rakendamine“ rakendamise, ettevalmistamise ja elluviimise

ning programmikomponendis kavandatud tegevuste rakendamise eest vastutab

Keskkonnaamet ning viib ellu programmikomponendi järgmised tegevused:

3.2.1. Tegevus 1 „Loodusobjektide kaitse tulemuslikkuse hindamine“, mille alategevused on:

3.2.1.1. loodusobjektide kaitse tulemuslikkuse hindamise läbiviimiseks juhise koostamine

vastavalt Euroopa Liidu poolt rahastatud projekti „Elurikkuse kaitsemeetmete

tulemuslikkuse hindamise raamistik Eestis“ raames koostatud tegevuskavale;

3.2.1.2. koostöös Keskkonnaagentuuriga tulemuslikkuse hindamise tööriista väljatöötamine;

3.2.1.3. tulemuslikkuse hindamise metoodika rakendamiseks täiendkoolituse korraldamine;

3.2.1.4. tulemuslikkuse hindamise rakendamine;

3.2.1.5. hindamise tulemuste analüüs ja raporti koostamine.

3.2.2. Tegevus 2 „Kaitstavate loodusobjektide kaitsekorralduse planeerimine“, mille

alategevused on:

3.2.2.1. elupaikade inventeerimise metoodikate koostamine ja ajakohastamine

3.2.2.2. elupaikade inventuuride läbiviimise koolituste korraldamine;

3.2.2.3. elupaikade inventuuride ja elupaikade tegevuskavade koostamiseks eksperdiarvamuste

tellimine;

3.2.2.4. elupaigaandmete ajakohastamine Eesti looduse infosüsteemis;

3.2.2.5. elupaikade kavade koostamine, huvigruppide kaasamine ja kavade tutvustamine

avalikkusele;

3.2.2.6. elupaikade ja kaitsealuste liikide inventuuride ja eksperdiarvamuste tellimine

kaitsekorralduskavade koostamiseks;

3.2.2.7. kliimamuutuste teema lisamine kaitsekorralduskavadesse, sh kliimamuutustega

kohanemine ja kliimamuutuste leevendamine;

3.2.2.8. kaitsekorralduskavade koostamise protsessi sidumine rohevõrgustiku teemadega;

3.2.2.9. alapõhiste kaitsekorralduskavade koostamine, huvigruppide kaasamine ja kavade

tutvustamine avalikkusele.

3.2.3. Tegevus 3 „Liigikaitse“, mille alategevused on:

3.2.3.1. liigi kaitse tegevuskavade koostamiseks inventuuride, uuringute ja eksperdiarvamuste

tellimine;

3.2.3.2. liigiandmete ajakohastamine Eesti looduse infosüsteemis;

3.2.3.3. liigi kaitse tegevuskavade koostamine, huvigruppide kaasamine ja koostöö

teadusasustustega;

3.2.3.4. liigikaitseteemaliste koolituste ja seminaride korraldamine;

3.2.3.5. liikide kaitsekategooriate muutmise vajaduse hindamiseks inventuuride, uuringute ja

eksperdihinnangute tellimine;

3.2.3.6. liikide kaitsekategooriate muutmise ettepanekute esitamine Kliimaministeeriumile.

3.2.4. Tegevus 4 „Õppereiside korraldamine“.

3.3. Programmikomponentide tegevuste elluviimise periood on 01.05.2024–30.04.2028.

4. Seire ja hindamiseks kasutatavad näitajad

4.1. Programmi elluviimise perioodiks moodustab Kliimaministeerium juhtkomitee, kes teeb

järelevalvet toetusmeetme rakendamise edenemise üle, sh seirab näitajate saavutamist.

Juhtkomiteesse kuuluvad Kliimaministeeriumi, Keskkonnaameti, Keskkonnaagentuuri,

Riigi Tugiteenuste Keskuse ja Šveitsi toetuste büroo esindajad.

4.2. Programmikomponendi tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatavad näitajad on

sätestatud toetusmeetme lepingu lisa A „Toetusmeetme taotlus“ punktis 4.3 Loogiline

maatriks ning antud käskkirja lisades 1 ja 2.

5. Kulude abikõlblikkuse periood

5.1. Kulude abikõlblikkuse periood on 01.05.2024–31.08.2028.

6. Programmikomponendi tegevuste eelarve

Tegevuse

nr

Tegevuse nimetus ja finantsallikate vaheline jaotus Summa

(eurodes)

Osakaal

1 Programmikomponent nr 1 3 514 862 100,00%

Šveitsi toetus 2 987 632,7 85%

Riiklik kaasfinantseering 527 229,3 15%

2 Programmikomponent nr 2 4 684 861 100,00%

Šveitsi toetus 3 982 131,85 85%

Riiklik kaasfinantseering 702 729,15 15%

7. Kulude abikõlblikkus

7.1. Kulu on abikõlblik, kui:

7.1.1 see on kooskõlas koostööprogrammi määruse §-ga 8 ja riigisisese õigusega;

7.1.2 kulu tekib ja tasutakse punktis 5.1 nimetatud perioodil.

7.2. Kulud loetakse tekkinuks, kui objekt on üle antud (kauba puhul), teenus osutatud või tööd

tehtud, arve esitatud ja tasutud. Erandkorras, kui objekt on üle antud, teenus osutatud või

tööd tehtud kulude abikõlblikkuse viimasel kuul, loetakse kulud samuti kantuks

abikõlblikkuse kuupäevade piires, kui arve on väljastatud abikõlblikkuse perioodi

lõppemisele vahetult järgneval kuul ja tasutud 30 kalendripäeva jooksul pärast selle

väljastamine kuupäeva.

7.3. Abikõlblikud kulud jagunevad otsesteks ja kaudseteks kuludeks.

7.3.1. Kaudsed kulud on toetusmeetme lepingu lisas B „Eelarve“ nimetatud üldkulud. Kaudseid

kulusid hüvitatakse programmikomponendi operaatoritele lihtsustatud kuluna ühtse

määra alusel, milleks on 15% programmikomponendi otsestest personalikuludest.

7.3.2. Otsesed kulud on toetusmeetme lepingu lisas B „Eelarve“ nimetatud kulud, mis on

vajalikud toetusmeetme elluviimiseks. Otsesed kulud on abikõlblikud tegelike kuludena

ja hüvitatakse programmikomponendi operaatorile ja partnerile tegelike kulude alusel.

7.3.3. Otseseks personalikuluks loetakse kulu, mis on otseselt seotud tegevuse rakendamisega

ja mille seost tegevusega on võimalik tõendada:

7.3.3.1. palk proportsionaalselt tegevuse heaks töötatud ajaga;

7.3.3.2. puhkusetasu vastavalt seaduses sätestatule;

7.3.3.3. teenistusest või töölt vabastamise, töölepingu või teenistussuhte lõpetamise ja muud

seadusest tulenevad hüvitised proportsionaalselt punkti 7.3.3.1 kohase palgaga;

7.3.3.4. seadusest tulenevad maksud ja maksed punktides 7.3.3.1–7.3.3.3 nimetatud kuludelt;

7.3.3.5. seadusest tulenev lähetusega või töö- ja ametiülesande täitmisega seotud kulu;

7.3.3.6. koolituskulu;

7.3.3.7. töötaja ja ametniku tervisekontrolli kulu proportsionaalselt tegevuse heaks töötatud ajaga.

7.3.4. Otseseks personaliks loetakse töölepingu või ametniku ametisse nimetamise õigusakti

alusel otseselt tegevuse heaks töötavad füüsilised isikud. Võlaõigusseaduses nimetatud

töövõtu- või käsunduslepingu alusel otseselt tegevuse heaks töötavad füüsilised isikud

loetakse otseseks personaliks, kui leping vastab punktis 7.3.4.1 sätestatule.

7.3.4.1. Füüsilise isikuga sõlmitud võlaõigusseaduses nimetatud töövõtu- või käsunduslepingu

alusel tekkiva personalikuluna loetakse abikõlblikuks proportsionaalselt tegevuse heaks

kulunud ajaga teenuse või töö eest makstav tasu, mida maksustatakse kui palka, ning

sellelt tasult makstav sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmakse, kui erinevate teenuste eest

makstavad tasud on eristatud.

7.4. Välislähetused väljapoole Bulgaariat, Horvaatiat, Küprost, Tšehhit, Ungarit, Leedut,

Lätit, Maltat, Poolat, Rumeeniat, Slovakkiat, Sloveeniat ning Šveitsi on abikõlblikud vaid

eelneval kokkuleppel Šveitsi toetuste bürooga. Kooskõlastamise korraldab

programmioperaator programmikomponendi operaatori ingliskeelse sooviavalduse

alusel.

7.5. Abikõlbmatud kulud on loetletud Šveitsi regulatsiooni artiklis 6.6.

8. Toetuse maksmise tingimused ja kord

8.1. Toetuse maksmise, maksmise peatamise ja maksmisest keeldumise üldtingimused on

sätestatud koostööprogrammi määruse §-s 10.

8.2. Toetusest makse saamiseks vajalikud dokumendid ja tõendid esitab

programmikomponendi operaator riiklikule koordineerimisüksusele perioodi 2021–2027

Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 21

lõikes 3 nimetatud e-toetuse keskkonna kaudu. Nimetatud dokumendid esitatakse

vähemalt kord kvartalis, kuid mitte tihedamini kui kord kuus.

8.3. Enne esimese makse saamist peab programmikomponendi operaator esitama riiklikule

koordineerimisüksusele e-toetuse keskkonna kaudu:

8.3.1. väljavõtte raamatupidamise sise-eeskirjast või samaväärsest dokumendist, mille abil on

võimalik veenduda, et otseseid kulusid eristatakse raamatupidamises muudest kuludest;

8.3.2. koopia hankekorrast või viite veebilehele, kus kord on avalikult kättesaadav;

8.3.3. allkirjaõigusliku isiku edasivolitatud õiguste korral volituse koopia.

8.4. Toetuse maksmine otseste kulude eest toimub tegelike kulude alusel vastavalt

koostööprogrammi määruse § 10 lõikele 2.

8.5. Toetuse maksmine kaudsete kulude eest toimub vastavalt koostööprogrammi määruse

§ 8 lõikele 3 ja lähtudes toetusmeetme lepingust ja vastavalt käskkirja punktile 7.3.1

ühtse määrana kulude lihtsustatud hüvitamisviisi alusel.

8.5.1. Ühtse määra alusel makse tegemisel kulu tegelikku maksumust ei tõendata ega

kontrollita.

9. Programmikomponendi operaatori kohustused

9.1. Programmikomponendi operaator kohustub lähtuma tegevuste rakendamisel käesolevast

käskkirjast ning käskkirja punktis 1.3 nimetatud õigusaktidest ja dokumentidest.

9.2. Programmikomponendi operaator peab täitma koostööprogrammi määruse § 3 lõikes 4

ja § 5 lõikes 3 sätestatud ülesandeid.

9.3. Programmikomponendi operaator peab kasutama toetust sihtotstarbeliselt abikõlblike

kulude katteks, mis on vajalikud käskkirjas nimetatud tegevuste elluviimiseks ning

toetusmeetme lepingu lisa A „Toetusmeetme taotlus“ punktis 4.3 „Loogiline maatriks“ ja

käskkirja lisas 2 ja 3 kirjeldatud väljundite ja tulemuste saavutamiseks ning viima

tegevused ellu punktides 3 ja 6 nimetatud tegevuste ja eelarve kohaselt.

9.4. Lisaks koostööprogrammi määruse § 3 lõikes 4 ja § 5 lõikes 3 toodule on

programmikomponendi operaator kohustatud:

9.4.1. kooskõlastama programmikomponendi eelarveridade muudatused

programmioperaatoriga, kes vajadusel korraldab programmikomponendi eelarve

muutmise toetusmeetme juhtkomitees või toetusmeetme lepingu muutmise.

9.4.2. esitama riiklikule koordineerimisüksusele 2025. aasta maksete prognoosi hiljemalt koos

esimese maksetaotlusega ja iga järgneva aasta maksete prognoosi jooksva aasta 10.

detsembriks. Maksete prognoos esitatakse e-toetuse keskkonnas;

9.4.3. esitama riiklikule koordineerimisüksusele maksete korrigeeritud prognoosi, kui makse

erineb esitatud prognoosist rohkem kui 25% võrra;

9.4.4. viivitamata teavitama programmioperaatorit kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis:

9.4.4.1. asjaoludest, mis takistavad ülesandeid täitmast;

9.4.4.2. käskkirja muutmise vajalikkusest;

9.4.4.3. tegevuse elluviimisel esinevatest probleemidest, mis võivad mõjutada tulemuse

saavutamist.

9.4.5. teavitama programmioperaatorit, kui toetatava tegevusega samalaadsetele tegevusele on

taotletud toetust muudest välisabi vahenditest;

9.4.6. tagama tegevusega seotud raamatupidamise vastavuse raamatupidamise seadusele,

sealhulgas säilitama tegevuse elluviimisega seonduvad raamatupidamise algdokumendid,

kulu abikõlblikkust ja tasumist tõendavad dokumendid ning muud toetuse kasutamisega

seotud tõendid ja dokumendid kümme aastat toetusmeetme lõppemisest arvates, kuid

mitte kauem kui 2039. aasta 3. detsembrini. Toetusmeetme lõppemise kuupäev on

määratud toetusmeetme lepingus;

9.4.7. eristama toetuse kasutamisel abikõlblikud ja abikõlbmatud kulud, kasutades selleks eraldi

arvestussüsteemi või raamatupidamiskoode, välja arvatud juhul, kui kulusid hüvitatakse

kulude lihtsustatud hüvitamisviisi alusel;

9.4.8. järgima tegevuse elluviimisel riigihangete seadust, Šveitsi regulatsiooni 7. peatükki ja

koostööprogrammi määruse §-is 9 sätestatut;

9.4.9. riigihangete läbiviimisel esitama riiklikule koordineerimisüksusele Šveitsi toetuste büroo

küsitud teavet ja dokumente kooskõlas Šveitsi regulatsiooni artikliga 7.2;

9.4.10. vastama riikliku koordineerimisüksuse, makseasutuse, programmioperaatori päringutele;

9.4.11. osalema programmioperaatori moodustatud toetusmeetme juhtkomitee ja töörühma (Task

Force) koosolekutel;

9.4.12. kavandama programmikomponendi teavitustegevusi ja viima need ellu lähtudes Šveitsi

regulatsiooni 13. peatükist;

9.4.13. tagama, et Šveitsi toetus on selgelt nähtav kõikidel füüsilistel objektidel, väljaannetes ja

muudes teabematerjalides, mis on seotud tegevuste elluviimisega;

9.4.14. toetusmeetme abikõlblikkuse perioodil ja viie aasta jooksul pärast toetusmeetme

lõppemist tagama toetusest rahastatavate seadmete puhul järgmiste tingimuste täitmist:

9.4.14.1. neid käitatakse ja kasutatakse toetusmeetme eesmärkide kohaselt;

9.4.14.2. need on kindlustatud kahjujuhtumite vastu;

9.4.14.3. need on nõuetekohaselt hooldatud;

9.4.15. esitama programmioperaatorile ingliskeelse sooviavalduse punktis 7.4 nimetatud

välislähetuste kooskõlastamiseks;

9.4.16. osutama kontrolli, järelevalve, auditi või Šveitsi regulatsiooni artiklis 10.3 nimetatud

hindamise läbiviijale igakülgset abi ning tagama juurdepääsu toetuse kasutamisega

seotud teabele, dokumentidele, ruumidele, territooriumile ja seadmetele;

9.4.17. tagastama koostööprogrammi määruse § 12 alusel tagasinõutava toetuse tähtaegselt

vastavalt finantskorrektsiooni otsuses märgitud summale.

10. Partneri kohustused

10.1. Partner peab täitma koostööprogrammi määruse § 5 lõikes 4 nimetatud kohustusi.

10.2. Peale koostööprogrammi määruse § 5 lõikes 4 nimetatud kohustuste on partner

kohustatud:

10.2.1. täitma käesolevas käskkirjas 9.4.6 - 9.4.10 ja 9.4.13, 9.4.16, 9.4.17 nimetatud kohustusi;

10.2.2. kasutama toetust sihtotstarbeliselt abikõlblike kulude katteks;

10.2.3. tagama programmikomponendi operaatoriga koostöölepingu sõlmimise.

11. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise kord

11.1. Programmikomponendi operaator on kohustatud andma inglise keeles aru tegevuse

täitmise ja väljundite, tulemuste ning näitajate saavutamise seisu kohta

programmioperaatori antaval vormil järgmiselt:

11.1.1. ülevaade hüvitistaotluse jaoks perioodi jaanuar–juuni kohta tuleb esitada 15. juuliks ja

juuli–detsember kohta 15. jaanuariks. Need ülevaated peavad sisaldama teavet

vaadeldaval perioodil tehtud tegevuste kohta, sh infot riigihangete kohta ja väljamaksete

prognoosi;

11.1.2. iga-aastane ülevaade tuleb esitada 25. jaanuariks eelmise kalendriaasta kohta ja lõplik

ülevaade 15. juuniks 2028. Ülevaade tuleb anda eelkõige tegevuse täitmise ja näitajate

saavutamise seisust, teavitustegevustest, koostööst Šveitsi partneriga, riigihangetest,

riskidest, hindamistest, tegevuse tulemuslikkusest ja eelarve täitmisest.

11.2. Programmioperaator annab esitatud ülevaatele tagasiside või esitab parandus- ja

täiendusettepanekud ning programmikomponendi operaator on kohustatud täiendama või

parandama ülevaadet etteantud tähtaja jooksul.

11.3. Programmikomponendi operaatori esitatud ülevaadete ja aruandluse õigsust, toetuse

saamise tingimuseks olevate asjaolude paikapidavust ning toetuse kasutamise

sihipärasust on igal ajal õigus kontrollida Kliimaministeeriumil, riiklikul

koordineerimisüksusel, Rahandusministeeriumil, programmioperaatoril või muul

ministeeriumi poolt määratud asutusel.

12. Käskkirja muutmine

12.1. Käskkirja, sh programmikomponendi tegevuse, eelarve ja näitajate muutmisel lähtutakse

regulatsiooni artiklist 4.12, toetusmeetme lepingust ja toetusmeetme rakendamise

lepingust.

12.2. Kui ilmneb vajadus tegevust, tulemust, eelarvet, näitajaid või abikõlblikkuse perioodi

muuta, riiklik koordineerimisüksus on teinud finantskorrektsiooni otsuse või ilmneb muid

asjaolusid, mis mõjutavad tegevuse elluviimist, esitab programmikomponendi operaator

programmioperaatorile muudatustaotluse ning vajadusel käskkirja muutmise taotluse

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

12.3. Programmioperaator vaatab taotluse läbi 10 tööpäeva jooksul taotluse kättesaamisest

arvates. Puuduste esinemisel annab programmioperaator programmikomponendi

operaatorile tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.

12.4. Kui programmioperaator on muudatusega nõus, korraldab programmioperaator

muudatuse menetluse lähtudes regulatsiooni artiklist 4.12, toetusmeetme lepingust ja

toetusmeetme rakendamise lepingust.

12.5. Programmioperaatoril on õigus iseseisvalt algatada käskkirja muutmine, teavitades sellest

programmikomponendi operaatorit ette mõistliku aja jooksul. Programmioperaator

algatab käskkirja muutmise, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik toetusmeetme,

programmikomponendi või tegevuse edukaks elluviimiseks või kui

programmikomponendi operaatoril ei ole võimalik toetuse kasutamist ettenähtud

tingimustel jätkata.

12.6. Programmioperaatoril on õigus programmikomponendi operaatori taotluse alusel teha

tegevuste vahel eelarvemuudatusi kooskõlas regulatsiooni artikliga 4.12, toetusmeetme

lepinguga ja toetusmeetme rakendamise lepinguga.

12.7. Programmikomponendi operaator võib muuta programmikomponendi eelarveridade

alamridasid programmioperaatori kooskõlastuseta. Kui programmikomponendi operaator

muudab eelarveridade alamridu, millelt arvutatakse lihtsustatud kulu, siis teavitab

programmikomponendi operaator muudatustest riiklikku koordineerimisüksust enne e-

toetuse keskkonna kaudu makse saamiseks vajalike dokumentide esitamist

12.8. Käskkirja muutmine kooskõlastatakse koostööprogrammi määruse §-s 7 sätestatud

korras.

13. Finantskorrektsioonid

13.1. Finantskorrektsiooni alused ja ulatus on sätestatud koostööprogrammi määruse §-s 12.

13.2. Abikõlbmatuks tunnistatud kulud jäävad programmikomponendi operaatori kanda.

14. Vaiete lahendamine

Programmikomponendi operaatori, programmioperaatori ja/või riikliku

koordineerimisüksuse vahelised vaidlused lahendatakse Vabariigi Valitsuse seaduse

§ 101 kohaselt.

15. Rakendussätted

Käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.05.2024.

Lisa 2 Programmikomponendi nr 1 „Uuenduslike

seiretehnoloogiate/lahenduste väljatöötamine ja

keskkonnaandmebaaside ja -süsteemide täiustamine“

tulemusnäitajad

Tegevused ja

eesmärgid

Tulemusnäitajad

Uuenduslike

eluslooduse

seire

tehnoloogiate ja

-lahenduste

väljatöötamine

ning

rakendamine

Eesmärk:

parandada

eluslooduse seire

käigus kogutud

andmete

kvaliteeti,

vähendada

andmete

subjektiivsust ja

kiirendada

keskkonnaotsuste

tegemist

Võtmenäitaja 1: välja töötatud, testitud ja rakendatud on vähemalt kolm (3)

uudset tehnoloogiat/lahendust, mis tagavad riikliku eluslooduse seire käigus

kogutud andmete praegusest parema sõltumatuse keskkonnatingimustest ja

spetsialistide olemasolust, andes samas vähemalt sama hea või parema

kvaliteediga tulemusi. Kolme seiretöö eelarve eest on võimalik tellida vähemalt

5 seiretööd. Tegevuse baastase: eluslooduse seire on tihti sõltuv

erialaspetsialistidest ja tulemused põhinevad hinnangutel ning võivad olla

raskesti mõõdetavad ja/või raskesti tõestatavad. Tegevuse tulemustase: välja

töötatud, testitud ja rakendatud eluslooduse seire lahenduste raames on

tulemused mõõdetavad ja tõestatavad osaliselt või täielikult automatiseeritud

tehnoloogiliste lahenduste tõttu ja oluliselt on vähenenud hinnanguline osa seire

tulemustes.

Võtmenäitaja 2: sõraliste arvukuse hindamine on vähemalt 30% ulatuses

automatiseeritud (kasutades tehisintellekti – AI) ja kasutuses on uus metoodika

(Random Encounter Method – REM), mille täiemahulisel rakendamisel väheneb

vajalik tööjõukulu vähemalt 30% Tegevuse baastase: sõraliste arvukuse

hindamisel kasutatakse käsitsi kogutud andmeid ning hinnanguid koostavad

spetsialistid käsitööna. Tegevuse tulemustase: paraneb sõraliste arvukuse

andmete usaldusväärsus kõikide liikide lõikes vähemalt 30%.

Võtmenäitaja 3: eluslooduse seires, sh nt ka tuuleparkide planeerimisel,

kasutatakse linnustiku uurimisel ja seiramisel uuenduslikke, objektiivseid ja

selgelt tõestatavaid andmeid andvaid tehnoloogilist lahendust (sh mobiilne 3D

linnuradar, automaatsed helisalvestid GPS-ga, kaugust ja kõrgust mõõtvad

binoklid, öövaatlusseadmed ja droonid). Tegevuse baastase: uuringuid

teostavad spetsialistid piiratud aja jooksul (vaid päeval, valgel ajal) ja silmaga

läbi binokli umbkaudselt hinnates, andmed on subjektiivsed. Tegevuse

tulemustase: uuringud ja seire saavad vähemalt 50% ulatuses tehtud

objektiivseid ja selgelt tõestatavaid andmeid andvate tehnoloogiliste

abivahendite (sh mobiilne 3D linnuradar, automaatsed helisalvestid GPS-ga,

kaugust ja kõrgust mõõtvad binoklid, öövaatlusseadmed ja droonid) abi.

Elusloodust

käsitlevate

infosüsteemide

arendamine ja

nende sidususe

parandamine

Eesmärk:

vähendada

käsitööd,

kiirendada

andmete

Võtmenäitaja 4: eluslooduse seire ja inventuuride välitöödelt laekuvad andmed

jõuavad EELIS-sse hiljemalt ühe aasta jooksul. Tegevuse baastase: andmete

sisestamine EELIS-sse on suures osas käsitöö ja seetõttu jõuavad andmed

EELIS-sse osaliselt hiljem kui ühe aasta jooksul. Tegevuse tulemustase:

eluslooduse seire ja inventuuride välitöövahend võimaldab sisestada andmed

EELIS-sse otse välitöödelt ja selle tulemusena jõuab vähemalt 50%

kogutavatest andmetest EELIS-sse kolme kuu jooksul ja ülejäänud hiljemalt

aasta jooksul pärast välivaatluste tegemist.

Võtmenäitaja 5: EELIS on liidestatud KESE ja eElurikkuse (PlutoF)

infosüsteemide andmebaasidega ning eluslooduse liikide seire- ja inventuuride

andmed on neis süsteemides automaatses ristkasutuses. Tegevuse baastase:

eluslooduse liikide seire- ja inventuuride andmed teistest süsteemidest (KESE,

KINNITATUD

28.02.2025 käskkirjaga nr 1-2/25/106

liikumist ja

analüüsi läbi

automatiseeritud

lahenduste ning

seeläbi tõsta

keskkonnaotsuste

kvaliteeti

PlutoF) liiguvad EELIS-sse käsitööna või ei jõua üldse EELIS-sse. Tegevuse

tulemustase: EELIS on KESE ja eElurikkuse (PlutoF) infosüsteemidega

liidestatud ja andmed neis süsteemides on automaatses ristkasutuses.

Võtmenäitaja 6: Kaitsekorralduskavade tulemuslikkuse hindamiseks on

kasutuses EELIS-e jt eluslooduse andmeid hõlmavate infosüsteemidega

liidestatud automatiseeritud IT-töövahend. Tegevuse baastase: kaitsekorralduse

tulemuslikkust hinnatakse käsitsi, ja hindamine on ajamahukas, kohmakas ja

suures osas hinnanguline. Tegevuse tulemustase: kaitsekorralduse

tulemuslikkuse hindajad kasutavad kaitsekorralduskavade hindamiseks

EELIS-e jt eluslooduse andmeid hõlmavate infosüsteemidega liidestatud

automatiseeritud IT-töövahendit, mis täidab vajalikud hindamisvormid

automaatselt ja hindaja saab anda vaid lõpliku hinnangu. Selle tulemusena on

kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamine vähemalt 50% kiirem ja hinnangud

põhinevad automaatselt infosüsteemidest koondatud andmetel

Võtmenäitaja 7: Arenduste tulemusena vähenevad Keskkonnaagentuuris ja

Keskkonnaametis tööjõukulud arendatavate infosüsteemidega töötavate

töötajate lõikes vähemalt 10% (4 ametikohta), aastane kokkuhoid vähemalt

110 000 EUR.

Lisa 3 Programmikomponendi nr 2 „Kaitstavate

loodusobjektide kaitse tulemuslikkuse süstemaatilise

hindamise rakendamine“ tulemusnäitajad

Tegevused ja eesmärgid Tulemusnäitajad

Kaitsealuste loodusobjektide

kaitse tulemuslikkuse

hindamise rakendamine

väljatöötatud metoodika

alusel

Eesmärk: Eestis alustatakse

süsteemse kaitse

tulemuslikkuse hindamisega

Võtmenäitaja 1

- selgitatakse välja, kas senised kaitsemeetmed tagavad kaitse-

eesmärkide täitmise ning väärtuste seisundi paranemise, tehakse

ettepanekud eesmärkide ja meetmete täpsustamiseks

Võtmenäitaja 2

- hinnatakse 300 kaitstava loodusobjekti kaitse tulemuslikkust,

koostatakse kokkuvõtlik raport

Võtmenäitaja 3

- koolitatakse Keskkonnaameti töötajaid hindamist läbi viima

Elupaikade inventuuride

metoodika täiendamine,

elupaikade ja liikide

alapõhiste inventuuride ja

ekspertiiside korraldamine,

elupaikade tegevuskavade ja

alade kaitsekorralduskavade

koostamine

Eesmärk: rakendatakse

optimaalsemaid ja

tulemuslikumaid

kaitsemeetmeid ning

muudetakse looduskaitse

planeerimise protsess

efektiivsemaks, paindlikumaks,

selgemaks

Võtmenäitaja 4

- valmib ajakohastatud kaitsekorralduskavade koostamise juhis,

milles antakse suunised kaitse-eesmärkide ja -meetmete

seadmiseks, kaitsekorraldusse integreeritakse rohevõrgustiku ja

kliimamuutuste teema

Võtmenäitaja 5

- täpsustatakse nii liikide kui ka elupaikade andmestikku ja

antakse suuniseid koosluste ja elupaikade taastamiseks

Võtmenäitaja 6

- koostatakse 64 kaitsekorralduskava ja 3 elupaikade tegevuskava,

täpsustatud kaitse-eesmärkide alusel saab lihtsamalt ja kiiremini

läbi viia Natura asjakohast hindamist

Kaitsealuste liikide

inventuuride, ekspertiiside ja

uuringute korraldamine,

kaitsekategooriate muutmise

ettepanekute tegemine, liigi

kaitse tegevuskavade

koostamine

Eesmärk: muudetakse

piirangute rakendamise

tegelikud vajadused selgemaks,

ühtlustatakse liigikaitse

põhimõtteid

Võtmenäitaja 7

- valmib 60 liigi kaitse tegevuskava, täpsustatakse liikide andmeid

ja kaitse vajadusi

Võtmenäitaja 8

- esitatakse kõikide liigirühmade kohta kaitsekategooriate

muutmise ettepanekud

KINNITATUD

28.02.2025 käskkirjaga nr 1-2/25/106