TEELIIKLUSE KONVENTSIOON
KOOSTATUD 8. NOVEMBRIL 1968 VIINIS
(Konsolideeritud versioon*)
* Koos konventsiooni muudatustega, mis jõustusid 3. septembril 1993 (tähistatud läbiva joonega lehe servas) ja muudatustega, mis jõustusid 28. märtsil 2006 (tähistatud läbiva kahekordse joonega lehe servas).
TEELIIKLUSE KONVENTSIOON
Konventsiooniosalised,
soovides hõlbustada rahvusvahelist teeliiklust ja parandada liiklusohutust ühtsete liikluseeskirjade vastuvõtmisega,
on kokku leppinud järgmises.
I peatükk
ÜLDSÄTTED
ARTIKKEL 1
Mõisted
Konventsioonis kasutatakse mõisteid, millele on omistatud järgmine tähendus:
a) konventsiooniosalise riigisisesed õigusaktid – kõik selle konventsiooniosalise territooriumil kehtivad riigi või kohalikud õigusnormid;
b) sõiduk loetakse riigi territooriumil rahvusvahelises liikluses osalevaks, kui see:
i) kuulub füüsilisele või juriidilisele isikule, kelle alaline elukoht on väljaspool seda riiki;
ii) pole registreeritud selles riigis ja
iii) on sellesse riiki toodud ajutiselt;
seda eeldusel, et konventsiooniosaline võib keelduda pidamast rahvusvahelises liikluses osalevaks sõidukit, mis on olnud tema territooriumil kauem kui üks aasta ilma pikema vaheajata, mille kestuse võib vastav konventsiooniosaline ise kindlaks määrata.
Autorong loetakse rahvusvahelises liikluses osalevaks, kui vähemalt üks autorongis olevatest sõidukitest vastab ülaltoodud mõistele;
c) asula – ala, mille sisse- ja väljasõiduteed on asjakohase liiklusmärgiga tähistatud või mis on riigisisestes õigusaktides teisiti määratletud;2
d) tee – avalikuks liikluseks avatud tee või tänava kogu pindala;
e) sõidutee – osa teest, mida kasutatakse tavapäraselt sõidukite liikluseks; tee võib koosneda mitmest sõiduteest, mis on üksteisest selgelt eraldatud näiteks eraldusribaga või eri tasanditega;
f) sõiduteedel, kus üks või mitu äärmist sõidurada või teed on eraldatud teatavatele sõidukitele, on sõidutee äär teiste liiklejate jaoks ülejäänud sõidutee äär;
g) sõidurada – sõidutee pikiriba, mis võib olla tähistatud pikisuunaliste teekattemärgistega ja mille laius on küllaldane mootorsõidukite, välja arvatud mootorrataste liikumiseks ühes reas;
g) bis jalgrattarada – jalgratastele ettenähtud osa sõiduteest. Jalgrattarada eraldatakse ülejäänud sõiduteest pikisuunalise teekattemärgisega;
g) ter jalgrattatee – jalgratastele ettenähtud eraldi tee või teeosa, mis on tähistatud asjakohase liiklusmärgiga. Jalgrattarada on ehituslikult eraldatud teistest teedest või sama tee teistest osadest;
h) ristmik – samatasandiline ristumis- või hargnemiskoht koos ristumis- või hargnemiskoha tekitatud avatud alaga;
i) raudteeülesõidukoht – tee ja raudtee või eraldi rajaga trammitee samatasandiline lõikumiskoht;
j) kiirtee – spetsiaalselt mootorsõidukite jaoks projekteeritud ja ehitatud tee, mis ei teeninda teega külgnevaid kinnistuid ja:
i) millel on kummagi sõidusuuna jaoks eraldi sõiduteed, välja arvatud erikohtades või ajutiste lahenduste puhul, ning need sõiduteed on eraldatud liikluseks mitte mõeldud eraldusriba või erandjuhtudel ka teiste lahendustega;
ii) mis ei ristu ühelgi tasandil tee, raudtee, trammitee või jalgteega ja
iii) mis on liiklusmärkidega tähistatud kiirteena;
k) sõiduk on:
i) peatatud – kui see on seisma jäetud inimeste peale- või mahamineku või veose laadimise ajaks;
ii) pargitud – kui see on seisma jäetud muul põhjusel kui teise liikleja segamise või takistusega kokkupõrkamise vältimiseks või liikluseeskirjade järgimiseks ja kui sõiduki paigalseismise kestus ei piirdu ajaga, mis kulub inimeste või veoste peale- või mahaminekuks või -panekuks;
konventsiooniosalised võivad pidada peatatuks sõidukit, mis seisab ülaltoodud alapunkti ii tähenduses paigal lühemat aega, kui riigisisestes õigusaktides fikseeritud aeg, ning pidada pargituks sõidukit, mis seisab ülaltoodud alapunkti i tähenduses paigal pikemat aega kui riigisisestes õigusaktides fikseeritud aeg;
l) jalgratas – vähemalt kaherattaline sõiduk, mis liigub sellega sõitva inimese lihasjõul, eelkõige pedaalide või käsiväntade abil;
m) mopeed – kahe- või kolmerattaline sõiduk, mille sisepõlemismootori töömaht ei ületa 50 kuupsentimeetrit ja mille valmistajakiirus ei ületa 50 km tunnis (30 miili) tunnis. Konventsiooniosalised ei pea riigisiseste õigusaktide alusel lugema mopeediks sõidukeid, millel ei ole jalgratta kasutustunnuseid, eelkõige pedaalidega edasiliikumise võimalust, või mille maksimaalne valmistajakiirus, mass või mootorinäitaja ületab teatavaid piirmäärasid. Seda määratlust ei tõlgendata nii, et see takistab konventsiooniosalistel riigisiseste liiklusalaste õigusaktide kohaldamisel mopeede jalgratastega võrdsustada;
n) mootorratas – külghaagisega või külghaagiseta kaherattaline sõiduk, millel on mootor. Konventsiooniosalised võivad riigisisestes õigusaktides käsitada mootorratastena ka kolmerattalisi sõidukeid, mille tühimass ei ületa 400 kg. Mõiste mootorratas ei hõlma mopeede, ehkki konventsiooniosalised võivad mopeede konventsiooni tähenduses mootorratastena käsitada, esitades sellesisulise deklaratsiooni kooskõlas konventsiooni artikli 54 lõikega 2;3
o) mootori jõul liikuv sõiduk – iseliikuv maanteesõiduk, mis ei ole mopeed nende konventsiooniosaliste territooriumil, kes ei käsita mopeede mootorratastena, ning mis ei ole rööbassõiduk;
p) mootorsõiduk – mootori jõul liikuv sõiduk, mida kasutatakse tavapäraselt inimeste või kauba vedamiseks maanteel või inimeste või kauba vedamiseks kasutatavate sõidukite haakes vedamiseks. Selle mõiste alla kuuluvad trollid, st elektrikontaktliiniga ühendatud mitterööbassõidukid. See ei hõlma kõiki sõidukeid, nagu põllumajandustraktorid, mida üksnes juhuslikult kasutatakse inimeste või kauba vedamiseks maanteel või inimeste või kauba vedamiseks kasutatavate sõidukite haakes vedamiseks;
q) haagis – mootori jõul liikuva sõiduki haakes vedamiseks loodud sõiduk, sealhulgas poolhaagis;
r) poolhaagis – haagis, mis on mõeldud mootorsõidukiga haakes liikumiseks nii, et osa poolhaagisest toetub mootorsõidukile ja mootorsõiduk kannab arvestatavat osa poolhaagise massist ja sellel oleva veose massist;
s) kerghaagis – haagis, mille lubatud täismass ei ületa 750 kg;
t) autorong – haakes olevad sõidukid, mis sõidavad teel ühe üksusena;
u) liigendsõiduk – autorong, mis koosneb mootorsõidukist ja sellega ühendatud poolhaagisest;
v) juht – inimene, kes juhib mootorsõidukit või muud sõidukit (sealhulgas jalgratast) või ajab teel üksikult, karjas või parves liikuvaid loomi või kande-, veo- või ratsaloomi;
w) lubatud täismass – veosega sõiduki täismass, mida lubab selle riigi pädev asutus, kus sõiduk on registreeritud;
x) tühimass – sõiduki mass ilma meeskonna, sõitjate või veoseta, aga täis kütusepaagi ja sõidukis tavapäraselt olevate tööriistadega;
y) tegelik mass – sõiduki tegelik mass koos veose, meeskonna ja sõitjatega konkreetsel ajahetkel;
z) pärisuunavöönd – tee parem pool, kui riigisiseste õigusaktide alusel tuleb sõidukijuhil vastusõitev sõiduk mööda lasta vasakult, vastasel juhul viitab see väljend tee vasakule poolele;
aa) nõue anda teed teistele sõidukitele tähendab, et juht ei tohi jätkata ega alustada liikumist ega teha manöövrit, mis võiks sundida teisi juhte järsult muutma oma sõiduki liikumissuunda või -kiirust.
4 Vaata allmärkust.
ARTIKKEL 2
Konventsiooni lisad
Konventsiooni lahutamatuks osaks on järgmised lisad.
Lisa 1.
Lisa 2.
Lisa 3.
Lisa 4.
Lisa 5.
Lisa 6.
Lisa 7.
Mootorsõidukite ja haagiste rahvusvahelisse liiklusse lubamise kohustuse erandid.
Rahvusvahelises liikluses osalevate mootorsõidukite ja haagiste registreerimisnumber.
Rahvusvahelises liikluses osalevate mootorsõidukite ja haagiste tunnusmärk.
Rahvusvahelises liikluses osalevate mootorsõidukite ja haagiste valmistajatehase tähised.
Mootorsõidukite ja haagiste tehnonõuded.
Riigisisene juhiluba.
Rahvusvaheline juhiluba.
ARTIKKEL 3
Konventsiooniosaliste kohustused
1. a) Konventsiooniosalised võtavad kohaseid meetmeid, et tagada oma territooriumil kehtivate liikluseeskirjade sisuline kooskõla konventsiooni II peatükiga. Eeldusel, et vastavad eeskirjad ei ole II peatükiga üheski osas vastuolus, võivad neis:
i) puududa sätted, mis kohalduvad olukordadele, mida konventsiooniosalise territooriumil ei esine;
ii) sisalduda sätted, mida II peatükis ei ole.
b) See lõige ei eelda konventsiooniosalistelt karistuste ettenägemist nende II peatüki sätete rikkumise eest, mis sisalduvad konventsiooniosaliste liikluseeskirjades.
2. a) Konventsiooniosalised võtavad samuti kohaseid meetmeid, et tagada oma territooriumil mootorsõidukite ja haagiste tehnonõuetele kehtivate eeskirjade vastavus konventsiooni lisale 5; nimetatud eeskirjad võivad sisaldada sätteid, mida lisas 5 ei ole, kui need ei ole vastuolus lisa 5 aluseks olevate ohutuspõhimõtetega. Konventsiooniosalised võtavad ka kohaseid meetmeid, et tagada osaliste territooriumil registreeritud mootorsõidukite ja haagiste vastavus konventsiooni lisale 5, kui need liituvad rahvusvahelise liiklusega.
b) See lõige ei sea konventsiooniosalistele kohustusi seoses osaliste territooriumil kehtivate tehnonõuetega mootori jõul liikuvatele sõidukitele, mis ei ole konventsiooni tähenduses mootorsõidukid.
3. Lähtuvalt konventsiooni lisas 1 sätestatud eranditest peavad konventsiooniosalised lubama oma territooriumil rahvusvahelisse liiklusesse mootorsõidukid ja haagised, mis vastavad konventsiooni III peatüki nõuetele ja mille juhid vastavad IV peatüki nõuetele; ühtlasi peavad osalised tunnustama III peatüki kohaselt väljastatud registreerimistunnistusi prima facie tõenditena selle kohta, et registreerimistunnistusel nimetatud sõiduk vastab III peatüki nõuetele.
4. Konventsiooni eesmärgile vastavaks loetakse meetmed, mida konventsiooniosalised on võtnud või võivad võtta ühepoolselt või kahe- või mitmepoolsete kokkulepete alusel, et lubada oma territooriumil rahvusvahelisse liiklusesse mootorsõidukid ja haagised, mis ei vasta kõigile konventsiooni III peatüki nõuetele, ning tunnistada muudel kui IV peatükis nimetatud juhtudel oma territooriumil kehtivaks teise osalise territooriumil väljastatud juhiload.5
5. Konventsiooniosalised kohustuvad lubama oma territooriumil rahvusvahelisse liiklusesse jalgrattad ja mopeedid, mis vastavad konventsiooni V peatüki tehnonõuetele ja mille juhid elavad alaliselt teise osalise territooriumil. Ükski konventsiooniosaline ei nõua rahvusvahelises liikluses jalgratta või mopeediga sõitvatelt juhtidelt juhiluba; konventsiooniosalised, kes on kooskõlas konventsiooni artikli 54 lõikega 2 deklareerinud, et käsitavad mopeede mootorratastena, võivad siiski nõuda rahvusvahelises liikluses osalevatelt mopeedijuhtidelt juhiluba.
5 bis. Konventsiooniosalised võtavad vajalikke meetmeid, et tagada süstemaatiline ja järjepidev liiklusohutusalane haridus, eelkõige koolides igas õppeastmes.
5 ter. Kui sõiduõppijatele pakub sõiduõpet kutseline sõiduasutus, määratakse riigisisestes õigusaktides kindlaks miinimumnõuded õppekavale ja õppe pakkujate kvalifikatsioonile.
6. Konventsiooniosalised kohustuvad teiste osaliste taotluse korral andma teistele osalistele vajalikku teavet selle isiku tuvastamiseks, kelle nimele on tema territooriumil registreeritud mootori jõul liikuv sõiduk või sellise sõiduki haakes liikuv haagis, kui konventsiooniosalisele esitatud taotlusest nähtub, et sõiduk on teinud taotluse esitanud osalise territooriumil avarii või sõiduki juht on selle osalise territooriumil pannud toime raske liikluseeskirjade rikkumise, mille eest on ette nähtud range karistus või juhtimisõigusest ilmajäämine.
7. Konventsiooni eesmärgile vastavaks loetakse meetmed, mida konventsiooniosalised on võtnud või võivad võtta ühepoolselt või kahe- või mitmepoolsete kokkulepete alusel selleks, et hõlbustada rahvusvahelist liiklust tolli, politsei, tervisliku seisundi ja muude samalaadsete formaalsuste lihtsustamise kaudu, või tagada vastavas piiripunktis asuvate tolliametite ja -punktide samaväärne pädevus ja avamisajad.
8. Artikli lõiked 3, 5 ja 7 ei mõjuta konventsiooniosalise õigust lubada oma territooriumil rahvusvahelisse liiklusesse mootorsõidukid, haagised, mopeedid ja jalgrattad ja nende juhid ja sõitjad oma eeskirjade alusel, mis käsitavad ärilist sõitjate- ja kaubavedu, juhi vastutuskindlustust, tollieeskirju ja laiemalt teeliiklusega mitteseotud eeskirju.
ARTIKKEL 4
Liiklusmärgid ja -signaalid
Konventsiooniosalised, mis ei ole selle konventsiooniga samal päeval allakirjutamiseks avatud liiklusmärkide ja -signaalide konventsiooni osalised, kohustuvad tagama, et:
a) kõik nende territooriumile paigaldatud liiklusmärgid, foorituled ja teekattemärgised moodustavad ühtse süsteemi ning nende kujundus ja paigutus on kergesti äratuntav;
b) eri tüüpi liiklusmärkide hulk on piiratud ja liiklusmärgid paigutatakse üksnes kohtadesse, kus neid peetakse kasulikuks;
c) ohu eest hoiatavad liiklusmärgid paigaldatakse takistustest piisavalt kaugele, et juhte aegsasti hoiatada;
d) keelatud on:
i) kinnitada liiklusmärgile, selle alusele või muule liikluskorraldusvahendile midagi, mis ei ole seotud selle liiklusmärgi või liikluskorraldusvahendi otstarbega; kui konventsiooniosalised või nende allüksused lubavad mittetulundusühingul paigaldada informatiivseid liiklusmärke, võivad nad lubada kujutada märgil või selle alusel vastava ühingu embleemi, kui see ei muuda märki raskemini mõistetavaks;
ii) paigaldada tahvleid, teateid, märgiseid või vahendeid, mis võidakse ajada segamini liiklusmärkide või muude liikluskorraldusvahenditega, mõjutada liiklusmärkide või muude liikluskorraldusvahendite nähtavust või tõhusust, või mis võivad liiklejaid pimestada või hajutada nende tähelepanu viisil, mis kahjustab liiklusohutust;
iii) paigaldada kõnniteedele ja teeservadesse seadmeid, mis võivad asjatult takistada jalakäijate, esmajoones vanurite või liikumispuudega isikute liikumist.
II peatükk
LIIKLUSEESKIRJAD
ARTIKKEL 5
Liiklusmärkide ja -signaalide staatus
1. Liiklejad järgivad liiklusmärkide, fooritulede ja teekattemärgiste juhiseid isegi siis, kui need näivad olevat muude liikluseeskirjadega vastuolus.
2. Fooritulede ja sõidueesõigust reguleerivate liiklusmärkide vastuolu korral tuleb juhinduda foorituledest.
ARTIKKEL 6
Reguleerijate juhised
1. Liiklust reguleerivad isikud peavad olema kaugelt lihtsasti äratuntavad nii öösel kui ka päeval.
2. Liiklejad alluvad viivitamata reguleerijate juhistele.
3. Soovitatav:2 riigisisestes õigusaktides tuleks sätestada, et reguleerija märguanded hõlmavad järgmist:
a) ülestõstetud käsi on peatumise märguanne kõigile liiklejatele, välja arvatud juhtidele, kes ei saa enam ohutult peatuda; lisaks ei nõua see märguanne ristmikul antuna seismajäämist juhtidelt, kes on juba ristmikul;
b) küljele rõhtsalt väljasirutatud käsi või käed keelab/keelavad liiklejal liikuda suunas, mis on risti reguleerija väljasirutatud käe või kätega; reguleerija võib pärast märguannet käe või käed alla lasta; see asend on peatumise märguanne reguleerija ees või taga olevatele juhtidele;
c) viibe punase tulega on peatumise märguanne kõigile juhtidele, kelle suunas tuli on suunatud.
4. Kui reguleerija juhised on vastuolus liiklusmärkide, fooritulede, teekattemärgiste ja liikluseeskirjadega, tuleb juhinduda reguleerija juhistest.
ARTIKKEL 7
Üldeeskirjad
1. Liiklejad ei tohi käituda viisil, mis võib ohustada või takistada liiklust, ohustada isikuid või kahjustada riigi- või eravara.
2. Riigisisestes õigusaktides tuleks soovitatavalt sätestada, et liiklejad ei tohi takistada ega potentsiaalselt ohustada liiklust esemete või ainete teele viskamise, seadmise või jätmisega või teele muude takistuste tekitamisega. Kui liiklejad ei suuda takistuse või ohu tekitamist kuidagi vältida, siis võtavad nad vajalikke meetmeid, et takistus või oht võimalikult kiiresti kõrvaldada ja kui nad seda koheselt teha ei saa, siis kohustuvad nad teisi liiklejaid takistuste või ohtude eest hoiatama.3
3. Juhid on eriti tähelepanelikud kõige haavatavamate liiklejate suhtes, nagu jalakäijad, jalgratturid, eriti aga lapsed, vanurid ja liikumispuudega isikud.
4. Juhid jälgivad, et nende sõidukid ei takistaks liiklejaid ega teega külgnevate kinnistute elanikke näiteks müra, tolmu või suitsu tekitamisega, kui seda on võimalik vältida.
5. Mootorsõiduki juhid ja sõitjad peavad kandma turvavööd, kui nende iste on turvavööga varustatud ja riigisiseste õigusaktidega ei ole ette nähtud erandeid.
4 Vaata allmärkust.
ARTIKKEL 8
Juhid
1. Igal liikuval sõidukil või autorongil on juht.
2. Riigisisestes õigusaktides tuleks soovitatavalt sätestada, et kande-, veo või ratsaloomadel, samuti kariloomadel või loomakarjadel või -parvedel on juht, välja arvatud sissepääsu juures sellekohaselt märgitud aladel.5
3. Juhil on vajalikud füüsilised ja vaimsed võimed ning tema füüsiline ja vaimne seisund võimaldab tal sõidukit juhtida.
4. Mootori jõul liikuva sõiduki juhil on sõiduki juhtimiseks vajalikud teadmised ja oskused; see nõue ei takista sõiduõppijate õppesõite kooskõlas riigisiseste õigusaktidega.
5. Juhil on alati kontroll oma sõiduki või loomade üle.6
7 Vaata allmärkust.
6. Sõidukijuht hoidub alati võimalikult palju juhtimisega mitteseotud tegevustest. Riigisisestes õigusaktides tuleks määrata kindlaks eeskirjad sõidukijuhtide telefonikasutuse kohta. Õigusaktid keelavad mootorsõiduki- ja mopeedijuhtidel kasutada käes hoitavat telefoni ajal, mil sõiduk on liikumises.
ARTIKKEL 9
Parved ja karjad
Riigisisestes õigusaktides tuleks soovitatavalt sätestada parvede ja karjade jagamine mõõduka suuruse ja piisava vahemaaga osadeks, et hõlbustada liiklemist, välja arvatud juhtudel, kui on ette nähtud erandid parvede ja karjade massiliikumise hõlbustamiseks.8
ARTIKKEL 10
Paiknemine sõiduteel9
1. Riigis kehtib kõigil teedel sama suunavöönd, välja arvatud vajaduse korral teedel mida kasutatakse üksnes või peamiselt kahe teise riigi vahelise läbivliikluse jaoks.
10 Vaata allmärkust.
2. Sõiduteel liikuvad loomad hoitakse sõidutee pärisuunalisele äärele võimalikult lähedal.
3. Ilma et see piiraks artikli 7 lõike 1, artikli 11 lõike 6 ja konventsiooni muid vastupidiseid sätteid, hoiab iga sõidukijuht oma sõiduki sõidutee pärisuunalisele äärele nii lähedal, kui olud võimaldavad. Konventsiooniosalised või nende allüksused võivad määrata kindlaks täpsemad eeskirjad seoses kaubaveokite paiknemisega sõiduteel.
4. Kui tee koosneb kahest või kolmest sõiduteest, ei sõida ükski juht vastassuunavööndisse jäävale sõiduteele.
5. a) Kahesuunalisel sõiduteel, kus on neli või rohkem sõidurada, ei sõida juht sõiduradadel, mis asuvad täielikult vastassuunavööndis.
b) Kahesuunalisel sõiduteel, kus on kolm sõidurada, ei sõida ükski juht sõidurajal, mis on vastassuunavööndisse jääva sõidutee ääres.
6. Ilma et see piiraks artikli 11 sätteid ja juhul kui on olemas liiklusmärgiga tähistatud lisarada, kasutavad aeglaselt liikuvad sõidukijuhid seda sõidurada.
ARTIKKEL 11
Möödasõit ja liiklus sõiduridades
1. a) Möödasõitu sooritavad juhid kasutavad selleks vastassuunavööndit.
b) Kui juht, kellest kavatsetakse mööduda, annab märku kavatsusest pöörata sõiduteel vastassuunavööndi poole ja on suunanud oma sõiduki või loomad sinna, et teha vastav pööre ja suunduda teisele teele, siseneda teega külgnevale kinnistule või peatuda, teostatakse möödasõit pärisuunavööndi kaudu.
c) Riigisiseste õigusaktidega võidakse lubada jalgratturitel ja mopeedijuhtidel mööduda seisvatest või aeglaselt liikuvatest sõidukitest, mis ei ole jalgrattad või mopeedid, pärisuunavööndis, kui selleks on piisavalt ruumi.
2. Ilma et see piiraks konventsiooni artikli 7 lõike 1 sätteid või artikli 14 sätteid, veendub juht enne möödasõidu alustamist, et:
a) tema järel sõitev juht pole asunud temast mööduma;
b) samal rajal tema ees sõitev juht pole andnud märku kavatsusest alustada möödasõitu teisest sõidukist;
c) möödasõit on võimalik vastutulevat liiklust ohustamata või takistamata, veendudes esmajoones, et rada, millele juht suundub, on piisavas ulatuses vaba ja sõiduki, millest alustatakse möödasõitu, suhteline kiirus võimaldab sellest mööda sõita piisavalt lühikese ajaga;
d) tal on võimalik naasta konventsiooni artikli 10 lõikes 3 ettenähtud kohale, takistamata liiklejat või liiklejaid, kellest möödutakse, välja arvatud juhul, kui juht kasutab vastutulevale liiklusele suletud rada.
3. Käesoleva artikli lõike 2 kohaselt on kahesuunalistel sõiduteedel möödasõidu tegemine keelatud eelkõige tõusuharjale lähenedes ja halva nähtavusega kurvides, välja arvatud juhul, kui sõidurajad on nendes kohtades tähistatud pikisuunaliste teekattemärgistega ja möödumise käigus ei väljuta vastutulevale liiklusele suletud sõiduradadelt.
4. Juht hoiab möödumise ajal piisavalt suurt külgvahet liikleja või liiklejaga, kellest möödutakse.
5. a) Kui sõiduteel on vähemalt kaks pärisuunalist sõidurada, võib juht, kes peab kohe või peatselt pärast konventsiooni artikli 10 lõikes 3 ettenähtud kohale naasmist uuesti asuma möödasõidumanöövrile, jääda selleks esimese möödasõidu jaoks kasutatud sõidurajale, veendudes esmalt, et ta ei takista sellega tagant lähenevaid kiiremaid sõidukeid.
b) Konventsiooniosalised või nende allüksused ei pea seda lõiget kohaldama juhtidele, kes sõidavad jalgratta, mopeedi, mootorratta ja sõidukitega, mis ei liigu konventsiooni tähenduses mootori jõul, samuti selliste mootorsõidukite juhtidele, mille lubatud täismass on suurem kui 3500 kg või mille ehitusest tingitud maksimaalne kiirus ei ületa 40 km (25 miili) tunnis.11
6. Kui kohaldub artikli lõike 5 punkt a ja liiklussagedus on selline, et sõidukid hõivavad pärisuunalise sõidutee kogu selle laiuses, liikudes seejuures üksnes sõidureas nende ees liikuva sõiduki kiirusel, siis:
a) ilma et see piiraks artikli lõiget 9, ei loeta artikli tähenduses möödumiseks seda, kui sõidukid liiguvad ühes sõidureas kiiremini kui teises sõidureas;
b) võib juht, kes ei ole sõidutee pärisuunalisele äärele lähimal sõidurajal, vahetada sõidurada üksnes selleks, et valmistuda parem- või vasakpöörde tegemiseks või parkimiseks; see nõue ei kohaldu, kui juht vahetab sõidurada riigisiseste õigusaktide kohaselt tulenevalt artikli lõike 5 punkti b kohaldamisest.12
7. Sõites reas, nagu kirjeldatud artikli lõigetes 5 ja 6, ei tohi juhid sõita sõidutee sõiduradade märkimiseks kasutatud pikisuunaliste teekattemärgiste peal.
8. Ilma et see piiraks artikli lõiget 2 ja muid piiranguid, mida konventsiooniosalised või nende allüksused võivad kehtestada ristmikel ja raudteeülesõidukohtadel möödasõidu sooritamise kohta, ei möödu ükski sõidukijuht ristmikel ja raudteeülesõidukohtadel sõidukist, mis ei ole kaherattaline jalgratas, kaherattaline mopeed või kaherattaline külghaagiseta moorratas:
a) vahetult enne ristmikku või ristmikul, kui tegu pole ringristmikuga, välja arvatud:
i) artikli lõike 1 punktis b sätestatud juhul;
ii) kui möödasõiduks kasutatav tee on ristmikul peatee;
iii) kui ristmikul reguleerib liiklust selleks volitatud ametnik või foorituled;
b) vahetult enne täis- või pooltõkkepuuta raudteeülesõidukohta või sellisel raudteeülesõidukohal, eeldusel et konventsiooniosalised või nende allüksused võivad lubada möödasõitu raudteeülesõidukohal, kus liiklust reguleeritakse foorituledega, millel on sõidukite sõidu jätkamist lubav tuli.13
9. Sõiduk ei möödu teisest sõidukist, mis läheneb sõiduteele märgitud või asjakohase liiklusmärgiga tähistatud ülekäigurajale või peatub vahetult enne ülekäigurada või möödub sellisest sõidukist üksnes kiirusel, mis on piisaval väike, et võimaldada kohest peatumist, kui ülekäigurajal on mõni jalakäija. Lõiget ei tõlgendata nii, et see takistab konventsiooniosalistel või nende üksustel keelata möödasõidu sooritamist ülekäigurajast ettenähtud kaugusel või kehtestada rangemaid nõudeid sõidukijuhile, kes kavatseb mööduda vahetult enne ülekäigurada peatunud sõidukist.
10. Juht, kellele tundub, et tema taga sõitev juht soovib temast mööduda, hoiab sõidutee pärisuunalise ääre lähedale ja ei kiirenda, välja arvatud konventsiooni artikli 16 lõike 1 punktis b sätestatud juhul. Kui sõidutee laius, kulg või seisund koos tiheda vastassuunaliiklusega ei võimalda lihtsalt ja ohutult mööda sõita aeglasest, suurest või piiratud sõidukiirusega sõidukist, siis vähendab sellise sõiduki juht kiirust ning vajaduse korral hoiab esimesel võimalusel võimalikult tee äärde, et tema taha kogunenud sõidukid pääseksid mööda.
11.14 a) Ühesuunalisel sõiduteel ja kahesuunalisel sõiduteel, millel on asulas vähemalt kaks ja väljaspool asulat vähemalt kolm pärisuunalist sõidurada ja need on tähistatud pikisuunaliste teekattemärgistega, võivad konventsiooniosalised või nende allüksused:
i) lubada kõigil ühel sõidurajal olevatel sõidukitel mööduda teisel rajal olevatest sõidukitest pärisuunavööndis;
ii) jätta kohaldamata konventsiooni artikli 10 lõige 3;
eeldusel et sõiduraja vahetamise võimalus on piisavalt piiratud.
b) Punktis a viidatud juhul, ilma et see piiraks artikli lõiget 9, ei loeta vastavalt sätestatud sõiduviisi möödasõiduks selle konventsiooni tähenduses.
ARTIKKEL 12
Vastusõitjatest möödumine
1. Vastusõitjatest möödudes jätab juht piisava külgvahe ja liigub vajaduse korral sõidutee pärisuunalise ääre lähedale. Kui seejuures takistab juhi liikumist takistus või teised liiklejad, siis aeglustab juht sõidukiirust ja vajaduse korral peatub, et vastutulev(ad) liikleja(d) mööda lasta.
2. Mägiteedel ja mägiteedega sarnastel järsu kaldega teedel, kus vastusõitjast möödumine on võimatu või raskendatud, peab allamäge liikuva sõiduki juht tee kõrvale tõmbama ja lubama ülesmäge liikuvatel sõidukitel mööda sõita, välja arvatud juhul, kui teel on sõiduteelaiendid selliselt, et ülesmäge liikuvad sõidukid saavad sõidukite kiirust ja asendit arvestades suunduda eesolevale teelaiendile ja vältida olukorda, kus üks sõidukitest peab hakkama tagurdama. Kui üks mööduvatest sõidukitest peab möödumise võimaldamiseks tagurdama, siis teeb seda allamäge liikuva sõiduki juht, välja arvatud juhul, kui tagurdamine oleks ilmselgelt kergem ülemäge liikuva juhi jaoks. Konventsiooniosalised või nende allüksused võivad teatavate sõidukite, teede või teelõikude jaoks näha ette selles lõikes sätestatust erinevad eeskirjad.15
ARTIKKEL 13
Sõidukite kiirus ja pikivahe
1. Sõidukijuht valitseb alati oma sõidukit nii, et ta saab olla vajalikul määral ettevaatlik ja sooritada kõiki vajalikke manöövreid. Sõiduki kiirust muutes jälgib juht pidevalt ümbritsevaid asjaolusid, esmajoones pinnamoodi, tee seisukorda, sõiduki seisukorda ja veost, ilmaolusid ja liiklussagedust, et ta suudaks peatuda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva võimaliku takistuse ees. Vajaduse korral, esmajoones halva nähtavuse sunnil, juht aeglustab ja vajaduse korral ka peatub.16
2. Riigisisestes õigusaktides kehtestatakse suurim lubatud sõidukiirus kõigil teedel. Riigisisestes õigusaktides kehtestatakse ka erilised kiiruspiirangud teatavatele sõidukikategooriatele, mis on eriti ohtlikud esmajoones oma massi või koorma tõttu. Riigisiseste õigusaktidega võidakse kehtestada sarnased tingimused teatavatele juhtidele, esmajoones algajatele juhtidele.
3. Lõike 2 esimest lauset ei pea kohaldama artikli 34 lõikes 2 nimetatud alarmsõidukitele või riigisisestes õigusaktides alarmsõidukitena käsitatavatele sõidukitele.
4. Juht ei takista põhjendamatult aeglase sõiduga teisi sõidukeid.
5. Teise sõiduki taga liikuv sõiduk hoiab sellist pikivahet, mis võimaldab vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud või peatunud sõidukile.
[endine lõige 5 kustutatud]
6.17 Asulavälistel teedel möödasõidu hõlbustamiseks hoiavad selliste sõidukite või autorongide juhid, mille lubatud täismass ületab 3500 kg või mis on pikemad kui 10 meetrit, nende ees mootori jõul liikuvate sõidukitega sellist vahet, et nendest mööduvad sõidukid saaksid ohutult reastuda möödutud sõiduki ette, välja arvatud juhul, kui selline sõiduk on ise möödasõidul või selleks valmistumas. See säte ei kehti väga tiheda liikluse korral või juhul, kui möödasõit on keelatud. Lisaks võivad:
a) pädevad asutused jätta selle sätte kohaldamata teatavatele sõidukikolonnide suhtes, samuti teedel, kus vastava sõidusuuna jaoks on eraldatud kaks sõidurada;
b) konventsiooniosalised ja nende allüksused kasutada vastavate sõidukite puhul siin esitatust erinevaid näitajaid.
ARTIKKEL 14
Üldnõuded manöövritele
1. Juht, kes soovib teha manöövri, näiteks sõita pargitud sõidukite ritta või sealt välja, liikuda sõiduteel paremale või vasakule, pöörata paremale või vasakule teisele teele või teega külgnevale kinnistule, veendub esmalt, et see on võimalik ohustamata teisi liiklejaid, kes on tema taga või ees või temast möödumas, arvestades nende asukohta, suunda ja kiirust.18
2. Juht, kes soovib teha tagasipööret või tagurdada, veendub, et see on võimalik teisi liiklejaid ohustamata või takistamata.
3. Enne pööramist või külgsuunas liikumist annab juht oma kavatsusest selgelt ja aegsasti märku sõiduki suunatule(de)ga või kui suunatule(de) kasutamine ei ole võimalik, siis võimaluse korral sobiva käemärguandega. Suunatule(de)ga peab andma märku kogu manöövri vältel ja märguanne tuleb lõpetada kohe pärast manöövri lõppu.
ARTIKKEL 15
Erieeskirjad liinivedu pakkuvatele ühistransporditeenuse sõidukitele
Riigisiseste õigusaktidega tuleks soovitatavalt19 sätestada, et ühistransporditeenuste sõidukite liikumise hõlbustamiseks peavad teised sõidukijuhid konventsiooni artikli 17 lõike 1 kohaselt asulas aeglustama või vajaduse korral peatuma, et võimaldada ühissõidukitel vastavalt tähistatud peatustest välja sõita. Konventsiooniosaliste või nende allüksuste vastavad sätted ei mõjuta ühissõidukijuhtide kohustust võtta abinõusid õnnetuste vältimiseks pärast suunatulede kasutamist, et anda märku oma kavatsusest peatusest lahkuda.
ARTIKKEL 16
Sõidusuuna muutmine
1. Ilma et see piiraks konventsiooni artikli 7 lõiget 1 ja artiklit 14, teeb juht enne paremale või vasakule teisele teele või teega piirnevale kinnistule pööramist järgmist:
a) soovides teelt ära pöörata pärisuunavööndi poole, hoiab juht võimalikult sõidutee pärisuunalise ääre lähedale ja sooritab pöörde võimalikult väikese raadiusega;
b) soovides teelt ära pöörata teisele poole, liigub juht kahesuunalisel sõiduteel võimalikult sõidutee keskjoone lähedale või ühesuunalisel sõiduteel vastassuunavööndi ääre lähedale, ning kui juht soovib pöörata teisele kahesuunalisele teele, siis sooritab ta pöörde nii, et siseneb teisele teele pärisuunavööndis, arvestades seejuures konventsiooniosaliste või nende allüksuste muude sätetega jalgrataste ja mopeedide kohta, näiteks seoses sõidusuuna muutmisega, ületades ristmikku kahes järgus.
2. Suuna muutmisel lubab juht endast mööda liiklejad, kes liiguvad samal sõiduteel või tee osadel, millelt ta kavatseb lahkuda, ilma et see piiraks konventsiooni artiklis 21 jalakäijate kohta sätestatut.
ARTIKKEL 17
Aeglustamine
1. Sõidukijuht võib järsult pidurdada üksnes ohu vältimiseks.
2. Juht, kes kavatseb oluliselt aeglustada, välja arvatud vahetu ohu vältimiseks, veendub esmalt, et ta ei takista sellega teisi juhte. Ühtlasi annab juht oma pidurdamiskavatsusest asjakohase käemärgiga selgelt ja aegsasti märku, välja arvatud juhul, kui juht on eelnevalt veendunud, et tema järel ei sõida ühtegi sõidukit või need on väga kaugel. See säte ei kehti, kui aeglustamisest antakse märku konventsiooni lisa 5 punktis 31 osutatud pidurituledega.
ARTIKKEL 18
Ristmikud ja teeandmiskohustus
1. Ristmikule lähenedes peab juht olema eriti tähelepanelik ja arvestama kohalike oludega. Juht peab esmajoones sõitma sellise kiirusega, et tal on vajaduse korral võimalik peatuda ja anda teed eesõigust omavale sõidukile.
2. Juht, kes sõidab teerajalt või pinnasteelt teele, mis ei ole teerada ega pinnastee, annab teed igale sõidukile sellel teel. Teeraja ja pinnastee mõisted võib selle artikli tähenduses määratleda riigisisestes õigusaktides.
3. Juht, kes sõidab teele sellega külgnevalt kinnistult, annab teed teel liikuvatele sõidukitele.20
4. Tulenevalt artikli lõikest 7:
a) peab sõidukijuht parempoolse liiklusega riikides ristmikel, mis ei ole käesoleva artikli lõikes 2 ja konventsiooni artikli 25 lõigetes 2 ja 4 nimetatud ristmikud, andma teed paremalt lähenevatele sõidukitele;
b) konventsiooniosalised või nende allüksused, kelle territooriumil on vasakpoolne liiklus, võivad korraldada eesõiguse andmist ristmikel oma äranägemise järgi.21
5. Isegi kui foorituled seda lubavad, ei sõida juht ristmikule, kui liiklusolude tõttu võib ta olla sunnitud seal peatuma, takistades seeläbi ristsuunalist liiklust.
6. Juht, kes siseneb fooriga reguleeritud ristmikule, ei pea ristmikult kavatsetud suunas ärasõitmiseks ootama lubavat foorituld, kui ta ei takista sellega teiste liiklejate liiklust neile lubatud suunas.
7. [Kustutatud sõnad] Mitterööbassõiduki juht annab teed rööbassõidukitele.
22 Vaata allmärkust.
ARTIKKEL 19
Raudteeülesõidukohad
Raudteeülesõidukohale lähenedes ja selle ületamisel peavad liiklejad olema eriti tähelepanelikud. Eelkõige:
a) sõidukijuht valib mõõduka kiiruse;
b) ilma et see piiraks kohustust jälgida valgus- või helisignaali peatumisnõuet, ei siirdu liikleja raudteeülesõidukohale, mille täis- või pooltõkkepuud on suletud või sulgumas või mille pooltõkkepuud on avanemas;
c) liikleja ei siirdu täis- või pooltõkkepuudeta ja valgussignaalideta raudteeülesõidukohale, veendumata, et ei lähene rööbassõidukit;
d) juht ei sõida raudteeülesõidukohale, tegemata eelnevalt kindlaks, et ta ei pea seal peatuma;
e) liikleja ei viivita raudteeülesõidukoha ületamisega; kui juht peab sõiduki peatama, püüab ta sõiduki raudteelt ära liigutada ja kui see pole võimalik, teeb juht koheselt kõik endast sõltuva, et rööbassõidukijuhte aegsasti hoiatada.
ARTIKKEL 20
Jalakäijatele kehtivad eeskirjad
1. Konventsiooniosalised või nende allüksused ei pea käesolevat artiklit jõustama, välja arvatud juhul, kui jalakäijate liikumine sõiduteel oleks ohtlik või takistaks sõidukite liiklust.23
2. Jalakäijad kasutavad sõidutee ääres olevat kõnniteed või jalakäijatele sobilikku teeserva, kui see on olemas. Vajalike ettevaatusabinõude võtmisel võivad sõiduteed kasutada:
a) suuri esemeid lükkavad või kandvad jalakäijad, kui nad kõnniteel või teeservas kõndides segaksid teisi jalakäijaid;
b) vastutava isiku juhtimisel või rongkäigus kõndivad jalakäijarühmad.
24 Vaata allmärkust.
3. Kui kõnnitee või sõidutee serva ei ole võimalik kasutada või seda pole, võivad jalakäijad kõndida sõiduteel; kui on olemas jalgrattatee ja liiklussagedus seda võimaldab, võivad jalakäijad kõndida jalgrattateel, takistamata jalgratta- ja mopeediliiklust.
4. Artikli lõigete 2 ja 3 kohaselt hoiavad sõiduteel kõndivad jalakäijad võimalikult lähedale sõidutee äärele.25
5. Riigisisestes õigusaktides tuleks soovitatavalt sätestada järgmine: jalakäijad kõnnivad sõidutee vastassuunavööndi teeservas, kui see ei ole jalakäija jaoks ohtlik. Jalgratast, mopeedi või mootorrattast käekõrval lükkavad isikud ning vastutava isiku juhtimisel või rongkäigus liikuvad jalakäijarühmad liiguvad alati sõidutee pärisuunavööndi teeservas. Sõiduteel kõndivad jalakäijad, kes ei liigu rongkäigus, kõnnivad öösel või halva nähtavuse ning päeval sõidukite suure liiklussageduse korra võimaluse korral ühes reas.26
6. a) Jalakäijad, kes soovivad ületada sõiduteed, ei tohi ettevaatamatult sõiduteele astuda; jalakäijad kasutavad alati ülekäigurada, kui see on lähedal.
b) Sõidutee ületamiseks asjakohase liiklusmärgiga tähistatud või sõiduteele märgitud ülekäigurajal:
i) juhindub jalakäija jalakäijafoori tuledest, kui ülekäigurajal on vastav foor;
ii) kui ülekäigurajal ei ole jalakäijafoori, aga sõidukite liiklemist reguleerib foor või reguleerija, siis ei astu jalakäija sõiduteele, kui foorituli või reguleerija märguanne annab sõidukitele loa liikuda;
iii) muul ülekäigurajal ei astu jalakäijad sõiduteele, arvestamata lähenevate sõidukite kaugust ja kiirust;
c) Sõidutee ületamiseks asjakohase liiklusmärgiga tähistamata või sõiduteele märkimata ülekäigurajal, veenduvad jalakäijad enne sõiduteele astumist, et nad ei takista sellega sõidukite liiklemist.27
d) Sõiduteed ületama asunud jalakäijad ei vali põhjendamatult pikka liikumisteed ja ei viivita ega peatu sõiduteel põhjendamatult.
7. Seejuures võivad konventsiooniosalised või nende allüksused kehtestada sõiduteed ületavatele jalakäijatele rangemad nõuded.
ARTIKKEL 21
Juhi käitumine jalakäija suhtes
1. Juht hoidub jalakäijaid ohustada võivast käitumisest.
2. Ilma et see piiraks konventsiooni artikli 7 lõiget 1, artikli 11 lõiget 9 ja artikli 13 lõiget 1, nähakse sõiduteel asjakohase liiklusmärgiga tähistatud või sõiduteele märgitud ülekäigurajal ette järgmist:
a) kui ülekäigurajal reguleerivad sõidukite liiklemist foorituled või seda teeb reguleerija, siis peatub edasisõitu keelava märguande saanud juht vahetult enne ülekäigurada või ülekäiguraja ees olevat põikmärgist ning liikumisloa saamisel ei tohi juht takistada ülekäigurajale astunud jalakäijat; juht, kes pöörab teele, mille alguses on ülekäigurada, liigub aeglaselt ja vajaduse korral peatub, et anda teed juba ülekäigurajale astunud või astumas jalakäijatele;
b) kui sõidukite liiklemist ülekäigurajal ei reguleeri foorituled ega reguleerija, läheneb juht ülekäigurajale piisavalt aeglaselt, et mitte ohustada ülekäigurajale astunud või astuvaid jalakäijaid; juht peatab vajaduse korral sõiduki, et jalakäijad üle tee lasta.
3. Artikli ühtegi sätet ei tõlgendata nii, et see takistab konventsiooniosalistel või nende allüksustel:28
nõuda, et sõidukijuht peatuks alati, kui jalakäija on konventsiooni artikli 20 kohaselt astunud või astumas asjakohase liiklusmärgiga tähistatud või sõiduteele märgitud ülekäigurajale;
keelata neil takistada jalakäijat, kes ületab sõiduteed ristmikul või sellele väga lähedal, isegi kui selles kohas ei ole ajakohase liiklusmärgiga tähistatud või sõiduteele märgitud ülekäigurada.
4. Juht, kes kavatseb pärisuunavööndis mööduda asjakohaselt tähistatud peatuses seisvast ühissõidukist, vähendab kiirust ja vajaduse korral peatub, et sõitjad saaksid ühissõidukisse siseneda või sellest väljuda.
29 Vaata allmärkust.
ARTIKKEL 22
Ohutussaared sõiduteel
Ilma et see piiraks konventsiooni artikli 10 kohaldamist, võib juht mööduda sõiduteel olevatest ohutussaartest, postidest ja teistest rajatistest, vasakult või paremalt, välja arvatud juhul kui:
a) liiklusmärk näitab, kummalt poolt ohutussaart, posti või rajatist tuleb mööduda;
b) ohutussaar, post või seade on kahesuunalise sõidutee keskjoonel; sellisel juhul möödub juht ohutussaarest, postist või rajatisest pärisuunavööndi poolt.
ARTIKKEL 23
Peatumine ja parkimine
1. Väljaspool asulat tuleb võimaluse korral sõiduk peatada või parkida ja loomad seisma jätta mujal kui sõiduteel. Asulas ja väljaspool asulat ei tohi sõidukid ja loomad olla jalgrattateel, jalgrattarajal, ühissõidukirajal, ratsateel, jalgteel, kõnniteel või jalakäijatele mõeldud teeservas, välja arvatud juhul, kui seda lubavad kohaldatavad riigisisesed õigusaktid.
2. a) Sõiduteele seisma jäetud loomad ning seal peatatud või pargitud sõidukid on võimalikult lähedal sõidutee äärele. Juht peatab või pargib oma sõiduki üksnes oma sõidusuunale vastaval sõidutee poolel; vastaspoolel võib peatuda või parkida üksnes juhul, kui pärisuunavööndis on peatumist või parkimist takistavad rööpad. Peale selle võivad konventsiooniosalised või nende allüksused:
i) mitte keelata peatumist ja parkimist ühel või teisel teepoolel teatavatel tingimustel, näiteks kui liiklusmärgid keelavad pärisuunavööndis peatumise;
ii) lubada ühesuunalisel sõiduteel peatuda ja parkida lisaks pärisuunapoolele või selle asemel tee vastaspoolel;
iii) lubada peatuda ja parkida keset sõiduteed vastavalt tähistatud kohtades.
b) Kui riigisiseste õigusaktidega ei sätesta teisiti, ei või sõidukid, mis ei ole kaherattalised jalgrattad, kaherattalised mopeedid ja kaherattalised külghaagiseta mootorrattad, peatuda ega parkida sõiduteel kõrvuti kahes reas. Kui ala plaan ei võimalda muud lahendust, paiknevad peatuvad või parkivad sõidukid paralleelselt sõidutee äärega.30
3. a) Sõiduki peatamine või parkimine sõiduteel on keelatud:3431
i) ülekäigurajal, jalgrattateega ristumise kohas ja raudteeülesõidukohal;
ii) teel kulgevatel trammi- või raudteerööbastel või nende läheduses, kui see võib takistada trammide või rongide liikumist, samuti kõnniteedel ja jalgrattateel, kui konventsiooniosalised või nende allüksused pole sätestanud teisiti;
32 Vaata allmärkust.
b) Sõiduki peatamine või parkimine on keelatud kohas, kus see võib olla ohtlik, eelkõige:
i) viaduktide all ja tunnelites, välja arvatud vastavalt tähistatud kohtades;
ii) sõiduteel tõusuharja lähedal ja kurvides, kus halb nähtavus ei võimalda sõidukist ohutult mööduda, arvestades sõidukite kiirust sellel teelõigul;
iii) sõiduteel pikisuunalise teekattemärgise kõrval, kus ei kehti punkti b alapunkt ii, aga teekattemärgise ja sõiduki vahe on alla 3 meetri ja teekattemärgis keelab samal teepoolel lähenevatel sõidukitel seda ületada;
iv) kohas, kus sõiduk varjaks teiste liiklejate eest liiklusmärke või fooritulesid;
v) liiklusmärgiga tähistatud lisarajal aeglaselt liikuvatele sõidukitele.
c) Sõiduki parkimine sõiduteele on keelatud:
i) raudteeülesõidukoha, ristmiku ning bussi-, trolli- ja rööbassõidukipeatuse lähedal kaugusel, mis määratakse riigisiseste õigusaktidega;33
ii) kinnistu sissesõidukoha ees;
iii) kohas, kus pargitud sõiduk takistaks juurdepääsu teisele nõuetekohaselt pargitud sõidukile või sellise sõiduki väljasõitu;
iv) kolme sõiduteega tee keskmisel sõiduteel ja asulavälisel sõiduteedel, millele on sobiva liiklusmärgiga antud peatee õigus.
v) [kustutatud]
4. Juht ei lahku oma sõiduki või loomade juurest, võtmata sobivaid ettevaatusabinõusid, et vältida õnnetusi ja mootorsõiduki loata kasutamist.
5. 34 Riigisisestes õigusaktides tuleks soovitatavalt sätestada, et mootori jõul liikuv sõiduk, mis ei ole kaherattaline mopeed või külghaagiseta kaherattaline mootorratas, samuti haagitud või haakimata haagis, mis seisab asulavälisel sõiduteel, tuleb lähenevate juhtide jaoks piisaval kaugusel tähistada vähemalt ühe sobiva seadmega, mis paigutatakse kohaseks ettehoiatamiseks sobivaimasse kohta:
a) kui sõiduk seisab öösel sõiduteel oludes, mis ei võimalda lähenevatel juhtidel aru saada, millist takistust sõiduk endast kujutab;
b) kui juht on muul juhul sunnitud oma sõiduki seiskama kohas, kus peatumine on keelatud.
6. Artiklit ei tõlgendata nii, et see takistab konventsiooniosalistel või nende allüksustel kehtestada parkimisele või peatumisele muid sätteid või eraldi sätteid jalgrataste ja mopeedide peatumisele ja parkimisele.
35 Vaata allmärkust.
ARTIKKEL 24
Uste avamine
Sõiduki ust ei või avada, lahti jätta ning sõidukist ei või väljuda, veendumata selle ohutuses teiste liiklejate jaoks.
ARTIKKEL 25
Kiirteed ja samalaadsed teed
1.36 Kiirteel ja kiirtee peale- ja mahasõiduteel, kui see on sätestatud riigisisestes õigusaktides:
a) ei või teel liigelda jalakäijad, loomad, jalgrattad, mopeedid, kui need pole võrdsustatud mootorratastega, samuti sõidukid, mis ei ole mootorsõidukid ja nende haagised ning mootorsõidukid ja mootorsõidukite haagised, mis oma ehituse tõttu ei saa tasasel teel sõita kiirusega, mis on kindlaks määratud riigisisestes õigusaktides;
b) ei või juhid:
i) peatada või parkida sõidukit mujal kui tähistatud parklas; kui sõiduk on sunnitud peatuma, püüab juht sõiduki sõiduteelt ja sellega samatasandilisest teeservast eemale toimetada ning kui see pole võimalik, siis tähistab juht seisva sõiduki viivitamata selliselt kauguselt, mis võimaldab lähenevaid juhte õigeaegselt hoiatada;
ii) teha tagasipööret, tagurdada ja sõita keskmisele eraldusribale, sealhulgas kahe sõidutee ühenduskohale.
37 Vaata allmärkust.
2. Kiirteele sõitvad juhid annavad teed juba kiirteel liikuvatele sõidukitele. Võimaluse korral tuleb kasutada kiirendusrada.
3. Kiirteelt lahkuv juht suundub aegsasti kiirtee mahasõidutee rajale ja siirdub esimesel võimalusel aeglustusrajale, kui see on olemas.
38 Vaata allmärkust.
4. Artikli lõigete 1, 2 ja 3 kohaldamiseks võrdsustatakse kiirteega ka muud mootorsõidukitele mõeldud ja nõuetekohaselt liiklusmärgiga tähistatud teed, mis ei võimalda pääseda teega külgnevatele kinnistutele.39
ARTIKKEL 25 bis
Erieeskirjad liiklusmärgiga tähistatud tunnelite kohta
Erilise liiklusmärgiga tähistatud tunnelites kehtivad järgmised eeskirjad.
1. Juhil on keelatud:
a) tagurdada;
b) teha tagasipööret.
c) [kustutatud]
2. Juht peab kaug- või lähitulelaternad sisse lülitama ka siis, kui tunnel on valgustatud.
3. Juht võib sõiduki peatada või parkida üksnes häda- või ohuolukorras. Sellisel juhul tuleb võimaluse korral kasutada selleks ette nähtud kohti.
4. Pikema peatumise korral peab juht mootori seiskama.
ARTIKKEL 26
Erieeskirjad rongkäikude ja puudega isikute kohta
1. Liiklejad ei tohi liikuda risti läbi väeüksuste kolonni, vastutava isiku saatel rivis liikuvate õpilasrühmade ja muu rongkäigu.
2. Puudega inimene, kes liigub ratastooliga omal jõul või jalakäijakiirusega, võib kasutada kõnniteed või sobivat teeserva.
ARTIKKEL 27
Jalgratturite, mopeedijuhtide ja mootorratturite suhtes kehtivad eeskirjad
1. Olenemata konventsiooni artikli 10 lõikest 3, ei pea konventsiooniosalised ja nende allüksused keelama jalgratturitel sõita vähemalt kahekesi kõrvuti.
2. Jalgrattur peab sõidu ajal hoidma vähemalt ühe käega juhtrauast kinni, ta ei tohi lasta end vedada teisel sõidukil ega vedada jalgrattaga või selle järel või lükata selle ees esemeid, mis raskendavad ratta juhtimist või ohustavad teisi liiklejaid. Sama kehtib mopeedijuhtidele ja mootorratturitele; lisaks peab mopeedijuht ja mootorrattur hoidma juhtrauda mõlema käega, välja arvatud juhul, mil ta annab märku manöövrist konventsiooni artikli 14 lõikes 3 kirjeldatud viisil.40
3. Jalgratturid ja mopeedijuhid ei tohi vedada oma sõidukiga sõitjaid; konventsiooniosalised või nende allüksused võivad siiski lubada erandeid, näiteks lubada sõitjaid vedada sõidukile paigaldatud lisasadulal või -sadulatel. Mootorrattur tohib vedada sõitjaid üksnes külghaagises, kui see on olemas, ja juhi taha paigaldatud sadulal.
4. Konventsiooniosalised või nende allüksused võivad keelata jalgratturil kasutada ülejäänud sõiduteed, kui on olemas jalgrattarada või -tee. Samuti võivad nad samade asjaolude korral lubada mopeedijuhil kasutada jalgrattarada või -teed ning keelata, kui seda peetakse otstarbekaks, mopeedijuhil kasutada ülejäänud sõiduteed. Riigisisestes õigusaktides täpsustatakse, mis tingimustel võivad jalgrattarada või -teed kasutada või ületada teised liiklejad, tagades seejuures alati jalgratturite ohutuse.41
42 Vaata allmärkust.
43 Vaata allmärkust.
ARTIKKEL 28
Heli- ja valgussignaalid
1. Helisignaalseadmeid võib kasutada üksnes:
a) õigeaegseks hoiatamiseks, et hoida ära õnnetus;
b) väljaspool asulat, et hoiatada juhti enne temast möödumist.
Helisignaalseadmega ei tohi signaali anda kauem kui vaja.
2. Pimeda ajal võib sõidukijuht kasutada helisignaali asemel konventsiooni artikli 32 lõikes 3 nimetatud valgussignaali. Artikli lõike 1 punktis b nimetatud eesmärgil võib seda teha ka päevavalgel, kui valgussignaal sobib antud oludes paremini.
3. Artikli lõike 1 punktis b viidatud eesmärgil võivad konventsiooniosalised või nende allüksused lubada valgussignaali kasutamist ka asulates.
ARTIKKEL 29
Rööbassõidukid
1. Kui raudtee kulgeb sõiduteel, vabastab liikleja trammi või muu rööbassõiduki lähenedes võimalikult kiiresti tee, et rööbassõiduk mööda pääseks.
2. Konventsiooniosalised või nende allüksused võivad võtta vastu sellest peatükist erinevad erieeskirjad rööbassõidukite liikumise kohta teel ja nendest möödumise või möödasõidu kohta. Seejuures ei või konventsiooniosalised vastu võtta sätteid, mis on vastuolus konventsiooni artikli 18 lõikega 7.44
45 Vaata allmärkust.
ARTIKKEL 30
Sõiduki veos
1. Kui sõidukile on kehtestatud lubatud täismass, ei tohi sõiduki tegelik mass ületada selle lubatud täismassi.
2. Sõiduki veos paigutatakse ja vajaduse korral pakitakse selliselt, et see:
a) ei ohusta isikuid ega kahjusta riigi- või eravara, esmajoones
järel lohisemise või teele kukkumise tõttu;
b) ei takista juhi vaatevälja ega halvenda sõiduki stabiilsust või juhitavust;
c) ei tekita müra, keeruta üles tolmu ega tekita muid välditavaid ebamugavusi;
d) ei varja tulesid, sealhulgas piduri- ja suunatulesid, helkureid, registreerimisnumbreid ja registreerimisriiki tähistavat tunnusmärki, mis sõidukil konventsiooni või riigisiseste õigusaktide alusel peab olema, ega varja konventsiooni artikli 14 lõike 3 või artikli 17 lõike 2 kohaselt käega antavaid märguandeid.
3. Veose kinnitamiseks või kaitsmiseks kasutatavad abivahendid, nagu köied, ketid ja katted, pingutatakse ümber veose ja kinnitatakse tugevalt. Kõik veose kaitsmiseks kasutatavad abivahendid vastavad artikli lõikes 2 veose kohta esitatud nõuetele.
4. 46 Veos, mis ulatub sõiduki eest, tagant või külgedelt välja, tuleb selgelt tähistada, kui üleulatuv osa võib jääda teistele sõidukijuhtidele märkamatuks; öösel tuleb veose üleulatuva osa tähistamiseks kasutada ees valget tuld ja valget helkurit ning taga punast tuld ja punast helkurit. Täpsemalt tuleb mootori jõul liikuvate sõidukite puhul:
a) alati tähistada veos, mis ulatub eest või tagant välja rohkem kui 1 m;
b) öösel tähistada eespoolt veos, mis ulatub üle sõiduki külgserva kaugemale kui 0,40 meetrit sõiduki eesmise ääretule välisservast, samuti tuleb öösel tagantpoolt tähistada veos, mis ulatub üle sõiduki külgserva kaugemale kui 0,40 meetrit sõiduki tagumise ääretule välisservast.
5. Artikli lõiget 4 ei tõlgendata nii, et see takistab konventsiooniosalistel või nende allüksustel keelata või piirata eespool nimetatud lõikes 4 osutatud üleulatuvad veoseid või nõuda selliste veoste jaoks eriloa olemasolu.
ARTIKKEL 30 bis
Sõitjatevedu
Sõitjaid ei ole lubatud vedada sellisel hulgal või viisil, mis segab sõiduki juhtimist või piirab juhi vaatevälja.
ARTIKKEL 31
Tegutsemine õnnetuse korral
1. Ilma et see piiraks riigisisestes õigusaktides sätestatud kannatanute abistamise kohustust, peab liiklusõnnetuses osalenud juht või muu liikleja:
a) peatuma esimesel võimalusel, põhjustamata sellega lisaohtu;
b) püüdma tagada, et liiklus liiklusõnnetuse kohal oleks ohutu ja kui liiklusõnnetuses on inimene saanud surma või raskelt viga, ennetama liiklusohutust arvesse võttes muudatusi õnnetuse kohas valitsevates asjaoludes, sealhulgas selliste jälgede hävimist, millest võib olla kasu vastutuse kindlakstegemisel;
c) avaldama teise liiklusõnnetuses osalenu nõudel oma isiku;
d) kui liiklusõnnetuses on inimene saanud surma või raskelt viga, teatama sellest politseile ja jääma liiklusõnnetuse kohale või naasma sinna ja ootama politsei saabumist, välja arvatud juhul, kui politsei lubab tal lahkuda või kui ta peab kannatanuid abistama või vajab ise abi.
47 Vaata allmärkust.
2. Konventsiooniosalised või nende allüksused ei pea riigisisestes õigusaktides kehtestama artikli lõike 1 punkti d, kui pole tekitatud raskeid vigastusi ja ükski seotud isik ei nõua politsei teavitamist.
ARTIKKEL 32
Laternate kasutamise eeskirjad
1. Kui väljas on pime või kui nähtavus on udu, lumesaju, tugeva vihma või muude põhjuste tõttu halvenenud, süüdatakse sõidukil sõidu ajal järgmised laternaid:
a) mootori jõul liikuval sõidukil ja mopeedil süüdatakse kaugtulelatern/-laternad või lähitulelatern/-laternad ja tagumine/tagumised ääretulelatern/-laternad vastavalt konventsiooniga eri liiki sõidukeile ette nähtud varustusele;
b) haagisel süüdatakse eesmised ääretulelaternad kui need on konventsiooni lisa 5 punkti 30 kohaselt kohustuslikud, samuti vähemalt kaks tagumist ääretulelaternat.
2. Kaugtulelaternad lülitatakse välja ja lähitulelaternad pannakse põlema:
a) asulas, kus tee on piisavalt valgustatud, ja väljaspool asulat, kui sõidutee on ühtlaselt valgustatud ja valgustus on piisavalt hea, et juht näeks selgelt piisavalt kaugele ja teised liiklejad näeksid sõidukit küllalt kaugelt;
b) teisest sõidukist möödudes piisavalt kaugel, et teist sõidukit mitte pimestada ja võimaldada tal hõlpsalt ja ohutult edasi sõita;
c) muudel juhtudel, kui see on vajalik, et mitte pimestada teisi liiklejaid teel või tee kõrval kulgeval vee- või raudteel.
3. Kui möödasõitu alustades ollakse piisavalt lähedal ees liikuvale sõidukile, võib möödasõidu kavatsusest anda märku kaugtulelaternatega artikli 28 lõike 2 kohaselt.
4. Udutulelaternad võib põlema panna üksnes paksu udu, lumesaju, tugeva vihma ja samalaadsete olude korral, eesmisi udutulelaternaid võib kasutada lähitulelaternate asemel. Riigisisestes õigusaktides võidakse lubada eesmiste udutulelaternate ja lähitulelaternate samaaegne kasutamine ja eesmiste udutulelaternate kasutamine kitsal käänulisel teedel.
5. Eesmiste ääretulelaternatega sõidukitel tuleb kasutada eesmisi ääretulelaternaid koos kaugtule-, lähitule- või eesmiste udutulelaternatega.
6. Valge ajal kasutatakse teel liikleval mootorrattal ees vähemalt üht lähitulelaternat ja taga punast laternat. Riigisiseste õigusaktidega võidakse lubada lähitulelaternate asemel kasutada päevatulelaternaid.
7. Riigisiseste õigusaktidega võib kohustada mootorsõidukijuhti kasutama valge ajal lähitulelaternaid või päevatulelaternaid. Sellisel juhul põlevad tagumised ääretulelaternad samaaegselt esilaternatega.
8. Pimeda ajal ja halva nähtavuse korral teel peatatud või parkival mootorsõidukil ja selle haagisel peavad põlema eesmised ja tagumised ääretulelaternad. Paksus udus, lumesajus, tugevas vihmas või muudes samalaadsetes oludes võib kasutada lähitulelaternaid või eesmisi udutulelaternaid. Lisaks tagumistele ääretulelaternatele võivad neis oludes põleda ka tagumised udutulelaternad.
9. Olenemata lõikest 8, võib asulas eesmiste ja tagumiste ääretulelaternate asemel kasutada seisutulelaternaid, kui:
a) sõiduk ei ole üle kuue meetri pikk ega üle kahe meetri lai;
b) sõiduk on haagiseta;
c) seisutulelaternad on sõiduteel peatuva või pargitud sõiduki sõiduteepoolsel küljel.
10. Olenemata artikli lõigetest 8 ja 9, võib sõiduki peatada või parkida ilma laternaid süütamata:
a) teel, mis on piisavalt valgustatud, et sõiduk oleks kaugelt selgesti näha;
b) eemal sõiduteest ja kindlustatud teepeenrast;
c) asulas sõidutee kõige ääres, kui tegu on mopeedi või külghaagiseta mootorrattaga, millel puudub aku.
11. Riigisisestes õigusaktides võidakse asulas vähese liiklusega tänaval peatuvad või parkivad sõidukid vabastada artikli lõigete 8 ja 9 täitmise kohustusest.
12. Tagurduslaternaid võib kasutada üksnes tagurdamisel või tagurdama hakkamisel.
13. Ohutulesid võib kasutada üksnes selleks, et hoiatada teisi liiklejaid konkreetse ohu eest:
a) kui rikkis või liiklusõnnetuses olnud sõidukit ei saa kohe teelt eemaldada ja see takistab teisi liiklejaid;
b) hoiatamaks teisi liiklejaid vahetu ohu eest.
14. Spetsiaalsed hoiatuslaternad:
a) sinist tuld võib kasutada üksnes alarmsõidukitel, millega täidetakse möödapääsmatuid tööülesandeid või kui see on muul juhul vajalik selleks, et teisi liiklejaid alarmsõiduki eest hoiatada;
b) merevaikkollast tuld võib kasutada üksnes juhul, kui tegemist on otseselt eriülesannete täitmisega ning selleks otstarbeks spetsiaalse hoiatuslaternaga varustatud sõidukiga või kui selline sõiduk ohustab teisi liiklejaid või häirib liiklust.
Riigisisestes õigusaktides võidakse lubada teist värvi hoiatuslaternate kasutamine.
15. Sõiduk ei tohi ühelgi juhul kasutada ees punast tuld või taga valget tuld, välja arvatud lisa 5 punktis 61 toodud erandite korral. Sõidukit ei või ümber ehitada või sellele laternaid lisada viisil, mis on vastuolus antud nõudega.
ARTIKKEL 33
Artiklis 32 nimetamata sõidukite ja teatavate liiklejate tulede eeskirjad
1. Sõidukil või autorongil, millele ei kehti konventsiooni artikkel 32, kasutatakse pimeda ajal teel olles vähemalt üht ettepoole paistvat valget või valikkollast tuld ja taga vähemalt üht punast tuld. Kui ees või taga on ainult üks latern, siis paigutatakse see sõiduki keskjoonele või vastassuunavööndi poole.
a) Käsikärul, st käsitsi järel tõmmataval või ees lükataval kärul on vähemalt üks ettepoole paistev valge või valikkollane tuli ja taga vähemalt üks punane tuli. Need kaks tuld võivad paista ühest vastassuunavööndi poolel asetsevast laternast. Käsikärud, mille laius ei ületa 1 meetrit, võivad olla tuledeta.
b) Loomveokil peab olema kaks ettepoole paistvat valget või valikkollast tuld ja taga kaks punast tuld. Riigisisestes õigusaktides võidakse selliste sõidukite puhul lubada kasutada ka üht ettepoole suunatud valget või valikkollast tuld ja taga üht punast tuld. Mõlemal juhul tuleb laternad paigutada vastassuunavööndi poolele. Kui nimetatud laternaid pole võimalik sõiduki külge kinnitada, võib neid kanda vastassuunavööndi poolel sõiduki kõrval kõndiv isik. Loomveokil peab lisaks olema taga kaks punast helkurit, mis tuleb kinnitada võimalikult sõiduki väliskülgede lähedale. Loomveokid, mille laius ei ületa 1 meetrit, võivad olla tuledeta. Sellisel paigutatakse sõiduki taha vastassuunavööndi poolele või keskele üks helkur.
2. a) Öösel sõiduteel liikudes peab:
i) vastutava isiku juhtimisel või rongkäigus liikuval jalakäijarühmal olema vastassuunavööndi poolel vähemalt üks ettepoole suunatud valge või valikkollane tuli ja taga punane tuli või mõlemas suunas nähtav merevaikkollane tuli;
ii) kande-, veo või ratsaloomade või loomakarja juhil olema vastassuunavööndi poolel vähemalt üks ettepoole suunatud valge või valikkollane tuli ja taga punane tuli või mõlemas suunas nähtav merevaikkollane tuli. Need tuled võivad põleda ühes seadmes.
b) Punktis a viidatud tulesid ei pea kasutama piisavalt valgustatud asulas.
ARTIKKEL 34
Erandid
1. Kui spetsiaalne valgus- või helisignaalseade hoiatab alarmsõiduki lähenemisest, jätavad liiklejad alarmsõidukile piisavalt tuumi ja vajaduse korral peatuvad, et sõiduk endast mööda lasta.
2. Riigisisestes õigusaktides võidakse sätestada, et alarmsõiduki juht ei ole kohustatud kinni pidama mõnest või mitte ühestki II peatüki sättest peale artikli 6 lõike 2, kui ta annab oma lähenemisest märku sõidukil paikneva spetsiaalse signaalseadmega ega ohusta teisi liiklejaid.48
3. Riigisisestes õigusaktides võidakse sätestada, millisel määral pole teel ehitus-, remondi- või hooldustöid teevad isikud, sealhulgas niisugustel töödel kasutatavate masinate juhid, oma töö ajal kohustatud II peatüki sätetest kinni pidama, tingimusel et nad rakendavad vajalikke ettevaatusabinõusid.
4. Käesoleva artikli lõikes 3 nimetatud teel töötavatest masinatest möödasõidul või möödumisel võivad teiste sõidukite juhid vajalikus ulatuses mitte järgida konventsiooni artiklite 11 ja 12 nõudeid, eeldusel et nad rakendavad kõiki vajalikke ettevaatusabinõusid.
III peatükk
MOOTORSÕIDUKITE JA HAAGISTE
RAHVUSVAHELISSE LIIKLUSESSE LUBAMISE TINGIMUSED
ARTIKKEL 35
Registreerimine
1. a) Selleks, et neile laieneksid konventsiooni privileegid, peab rahvusvahelises liikluses osalev mootorsõiduk ja selle haakes liikuv haagis, mis pole kerghaagis, olema konventsiooniosalises või selle allüksuses registreeritud ja mootorsõiduki juht peab kaasas kandma kehtivat registreerimistunnistust, mille on väljastanud kas vastava osalise või selle allüksuse pädev asutus või sama osalise või selle allüksuse nimel ja volitusel mõni ühing, millele osaline või selle allüksus on andnud sellekohase loa. See tunnistus, mida nimetatakse registreerimistunnistuseks, sisaldab vähemalt järgmisi andmeid:
seerianumber, mida nimetatakse registreerimisnumbriks ja mille koostamise viis on toodud konventsiooni lisas 2;
sõiduki esmakordse registreerimise kuupäev;
tunnistuse omaniku täisnimi ja kodune aadress;
sõiduki valmistaja nimi või kaubamärk;
šassii seerianumber (valmistaja tootmis- või seerianumber);
kaubaveoks mõeldud sõiduki lubatud täismass;
kaubaveoks mõeldud sõiduki tühimass;
kehtivusaeg, kui see on piiratud.
Tunnistusele kantud andmed on üksnes ladina tähtedega või inglise keeles kursiivkirjas või sellisel kujul korratud.
b) Seejuures võivad konventsiooniosalised või nende allüksused otsustada, et nende territooriumil väljastatud tunnistustele kantakse esmakordse registreerimiskuupäeva asemel valmistamisaasta.
c) Konventsiooni lisades 6 ja 7 määratletud A- ja B-kategooria mootorsõidukite puhul ja võimaluse korral muude mootorsõidukite registreerimistunnistusel:
i) on päises konventsiooni lisas 3 määratletud registreerimisriigi tunnusmärk;
ii) on kõigil registreerimistunnistustel punktis a nõutud kaheksa kirje ees või järel tähed A, B, C, D, E, F, G ja H;
iii) võib riigikeelse(te)le pealkirja(de)le eelneda või järgneda prantsuskeelsed sõnad Certificat d’immatriculation.
d) Riiki muul viisil kui maanteed mööda toodud haagiste, sealhulgas poolhaagiste puhul loetakse piisavaks registreerimistunnistuse fotokoopia, mille on õige ärakirjana kinnitanud tunnistuse väljastanud asutus.
2. Olenemata käesoleva artikli lõikest 1, kehtivad konventsioonist tulenevad soodustused liigendsõidukitele, mida rahvusvahelises liikluses osalemise ajal lahti ei haagita, isegi juhul kui liigendsõiduk on koos registreeritud ning vedukil ja poolhaagisel on ühine registreerimistunnistus.
3. Konventsiooni ei tõlgendata nii, et see piirab konventsiooniosaliste või nende allüksuste õigust nõuda kinnitust juhi õiguse kohta vallata rahvusvahelises liikluses osalevat sõidukit, mis pole registreeritud selles sõitva isiku nimel.
4. Osalisriigid, kes ei ole seda veel teinud, peaksid soovitatavalt asutama talitluse, mis vastutab kasutusele võetud mootorsõidukite riikliku või piirkondliku registri ja iga sõiduki registreerimistunnistusele kantud andmete keskregistri pidamise eest.
ARTIKKEL 36
Registreerimisnumber
1. Rahvusvahelises liikluses osaleva mootorsõiduki registreerimisnumber on sõiduki ees ja taga; mootorratastel peab registreerimisnumber olema ainult taga.
2. Rahvusvahelises liikluses osaleva registreeritud haagise registreerimisnumber on haagise taga. Kui mootorsõiduk veab üht või mitut haagist, on ainsal või viimasel haagisel, kui see on registreerimata, veduki registreerimisnumber.
3. Artiklis nimetatud registreerimisnumbri koosseis ja esitamisviis vastab konventsiooni lisale 2.
ARTIKKEL 37
Registreerimisriiki tähistav tunnusmärk
1. a) Lisaks registreerimisnumbrile on igal rahvusvahelises liikluses osaleval mootorsõidukil taga selle riigi tunnusmärk, kus sõiduk on registreeritud.
b) Tunnusmärk võib olla registreerimismärgist eraldi või moodustada selle osa.
c) Kui tunnusmärk on osa registreerimismärgist, siis peab see olema ka sõiduki ees oleval registreerimismärgil, kui sõiduki ees olev registreerimismärk on kohustuslik.
2. Mootorsõiduki külge haagitud haagisel, millel peab konventsiooni artikli 36 alusel olema taga registreerimisnumber, peab taga olema ka registreerimisnumbri andnud riigi tunnusmärk, mis on registreerimismärgist eraldi või moodustab selle osa.
See lõige kehtib ka juhul, kui haagis ja mootorsõiduk, mille külge see on haagitud, on registreeritud eri riikides; registreerimata haagisel on taga veduki registreerimisriigi tunnusmärk, välja arvatud juhul, kui sellega sõidetakse selles riigis.
3. Tunnusmärgi koosseis ja esitamisviis või registreerimismärgile kandmise viis vastab konventsiooni lisadele 2 ja 3.
ARTIKKEL 38
Valmistajatehase tähis
Rahvusvahelises liikluses osaleval mootorsõidukil ja haagisel on konventsiooni lisas 4 nimetatud valmistajatehase tähis.
ARTIKKEL 39
Sõiduki tehnonõuded ja tehnonõuetele vastavuse kontrollimine
1. Rahvusvahelises liikluses osalev mootorsõiduk, haagis ja autorong peab vastama konventsiooni lisale 5. Ühtlasi peab see olema töökorras.
2. Riigisisestes õigusaktides nähakse ette korraline tehnoülevaatus:
a) inimeste vedamiseks kasutatavatele mootorsõidukitele, millel on lisaks juhiistmele rohkem kui kaheksa istekohta;
b) kaubaveoks kasutatavatele mootorsõidukitele, mille lubatud täismass on üle 3500 kg ja selliste sõidukite külge haakimiseks mõeldud haagistele.
3. Riigisisestes õigusaktides laiendatakse lõiget 2 ka teistele sõidukikategooriatele nii palju kui võimalik.
2 Vaata allmärkust.
ARTIKKEL 40
Üleminekusäte
1. Kümne aasta jooksul pärast konventsiooni jõustumist on rahvusvahelises liikluses osaleval mis tahes lubatud täismassiga haagisel artikli 47 lõike 1 kohaselt õigus konventsioonist tulenevatele soodustustele ka siis, kui haagis on registreerimata.
2. Registreerimistunnistus viiakse vastavusse artikli 35 lõikes 1 tehtud muudatustega viie aasta jooksul arvates selle jõustumise päevast. Selle perioodi vältel väljastatud tunnistusi tunnustatakse vastastikku kuni tunnistustele märgitud kehtivusaja lõpuni.
3 Vaata allmärkust.
IV peatükk
MOOTORSÕIDUKIJUHID
ARTIKKEL 41
Juhiload
(Tekst kehtib kõige hiljem 28. märtsini 2011 (vaata uus artikkel 43), uus tekst on esitatud tumesinises kirjas pärast seda artiklit)
1. a) Igal mootorsõidukijuhil peab olema juhiluba.
b) Konventsiooniosalised kohustuvad tagama, et juhiluba väljastatakse üksnes pärast seda, kui pädev asutus on kindlaks teinud, et juhil on olemas nõutavad teadmised ja oskused.
c) Riigisisestes õigusaktides tuleb määrata kindlaks juhiloa saamise nõuded.
d) Miski selles konventsioonis ei takista konventsiooniosalistel või nende allüksustel nõuda juhiluba muude mootori jõul liikuvate sõidukite ja mopeedide juhtimiseks.
2. Konventsiooniosalised tunnustavad:
a) riigisisest juhiluba, mis on koostatud selle riigi riigikeeles või ühes mitmest riigikeelest, või kui see ei ole vastavas keeles, siis koos kinnitatud tõlkega;
b) riigisisest juhiluba, mis vastab konventsiooni lisale 6;
c) rahvusvahelist juhiluba, mis vastab konventsiooni lisale 7;
oma territooriumil juhiloas nimetatud sõiduki juhtimiseks kehtiva dokumendina, kui juhiluba kehtib ja selle väljastas teine konventsiooniosaline või selle allüksus või vastava osalise nõuetekohaselt volitatud ühing. Lõiget ei kohaldata sõiduõppija juhiloale.
[endine lõige 3 kustutatud]
3. Olenemata eelmisest lõikest:
a) ei tunnistata kehtivaks juhiluba, mille kehtivuse tingimuseks on kinnitus selle kohta, et juhiloa omanik kannab teatavaid seadmeid või sõidukil on juhi puude korvamiseks teatav varustus, kui sellised tingimused on täitmata;
b) võivad konventsiooniosalised oma territooriumil keelduda tunnistamast niisuguse juhiloa kehtivust, mille omanik on alla 18-aastane;
c) võivad konventsiooniosalised oma territooriumil keelduda tunnistamast konventsiooni lisades 6 ja 7 nimetatud C-, D- ja E-kategooria mootorsõidukite ja autorongide juhtimiseks mõeldud juhilubade kehtivust, kui loa omanik on alla 21-aastane.
4. Konventsiooniosalised võivad riigisisestes õigusaktides kehtestada konventsiooni lisades 6 ja 7 nimetatud sõidukikategooriate jaotisi. Kui juhiluba on piiratud teatava kategooria sõidukitega, siis lisatakse vastavat kategooriat tähistava tähe juurde number ja juhiloale märgitakse piirangu sisu.
5. Käesoleva artikli lõike 2 ja lõike 3 punkti c kohaldamiseks võib:
a) konventsiooni lisades 6 ja 7 nimetatud B-kategooria sõidukiga haakida kerghaagise; ühtlasi võib selle sõiduki külge haakida haagise, mille lubatud täismass ületab 750 kg, kuid ei ületa mootorsõiduki tühimassi, kui haakes liikuvate sõidukite lubatud täismass kokku ei ületa 3500 kg;
b) konventsiooni lisades 6 ja 7 nimetatud C- või D-kategooria sõidukiga haakida kerghaagise, ilma et tekkiv autorong väljuks C- või D-kategooriast.
6. Rahvusvaheline juhiluba väljastatakse üksnes isikule, kellel on riigisisene juhiluba, mille väljastamiseks on täidetud konventsioonis kindlaks määratud miinimumnõuded. See kaotab kehtivuse, kui riigisisene juhiluba, mille number märgitakse rahvusvahelisele juhiloale, muutub kehtetuks.
7. Artikkel ei kohusta konventsiooniosalisi:
a) tunnistama kehtivaks riigisisest või rahvusvahelist juhiluba, mis on teise konventsiooniosalise territooriumil väljastatud isikule, kes loa väljastamise ajal elas alaliselt selle osalise territooriumil või kes pärast loa väljastamist on asunud alaliselt elama tema territooriumile;
b) tunnistama kehtivaks eespool nimetatud juhilubasid, mis on väljastatud juhile, kes loa väljastamise ajal ei elanud alaliselt territooriumil, kus luba väljastati, või kes pärast loa väljastamist on asunud elama teise riigi territooriumile.
ARTIKKEL 41
Juhiload
(Sätted kehtivad 29. märtsist 2011 (vaata uus artikkel 43))
1. a) Mootorsõidukijuhil peab olema juhiluba.
b) Konventsiooniosalised kohustuvad tagama, et juhiluba väljastatakse üksnes pärast seda, kui pädev asutus on kindlaks teinud, et juhil on olemas nõutavad teadmised ja oskused; juhi teadmiste ja oskuste kontrollimiseks volitatud isikud peavad olema selleks kvalifitseeritud; teooria- ja sõidueksami sisu ja kord reguleeritakse riigisiseste õigusaktidega.
c) Riigisisestes õigusaktides tuleb määrata kindlaks juhiloa saamise nõuded. Esmajoones täpsustatakse juhiloa omamise vanuse alammäär, nõuded tervislikule seisundile ning teooria- ja sõidueksami läbimise tingimused.
d) Miski konventsioonis ei takista konventsiooniosalistel või nende allüksustel nõuda juhiluba muude mootori jõul liikuvate sõidukite ja mopeedide juhtimiseks.
2. a) Konventsiooniosalised tunnustavad:
i) riigisisest juhiluba, mis vastab konventsiooni lisale 6;
ii) rahvusvahelist juhiluba, mis vastab konventsiooni lisale 7, tingimusel et see esitatakse koos vastava riigisisese juhiloaga,
oma territooriumil juhilubades nimetatud sõiduki juhtimiseks kehtiva dokumendina, kui juhiload kehtivad ja need väljastas teine konventsiooniosaline või selle allüksus või vastava osalise või selle allüksuse nõuetekohaselt volitatud ühing.
b) Konventsiooniosalise väljastatud juhilubasid tunnistatakse teise osalise territooriumil, kuni sellest saab juhilubade omaniku alaline elukoht;
c) Lõiget ei kohaldata sõiduõppija juhiloale.
3. Riigisisese õigusaktidega võidakse piirata riigisiseses juhiloa kehtivusaega. Rahvusvaheline juhiluba kehtib kas kuni kolm aastat alates selle väljastamispäevast või kuni riigisisese juhiloa kehtivusaja möödumiseni, olenevalt selles, kumb juhtub enne.
4. Olenemata lõigetest 1 ja 2:
a) ei tunnistata kehtivaks juhiluba, mille kehtivuse tingimuseks on kinnitus selle kohta, et juhiloa omanik kannab teatavaid seadmeid või sõidukil on juhi puude korvamiseks teatav varustus, kui sellised tingimused on täitmata;
b) võivad konventsiooniosalised oma territooriumil keelduda tunnistamast niisuguse juhiloa kehtivust, mille omanik on alla 18-aastane;
c) võivad konventsiooniosalised oma territooriumil keelduda tunnistamast konventsiooni lisades 6 ja 7 nimetatud C-, D-, CE- ja DE-kategooria mootorsõidukite ja autorongide juhtimiseks mõeldud juhilubade kehtivust, kui loa omanik on alla 21-aastane.
5. Rahvusvaheline juhiluba väljastatakse üksnes isikule, kellel on riigisisene juhiluba, mille väljastamiseks on täidetud konventsioonis kindlaks määratud miinimumnõuded. Rahvusvahelise juhiloa väljastab üksnes see konventsiooniosaline, mille territooriumil juhilubade omanik alaliselt elab ja mis väljastas riigisisese juhiloa või tunnustas teise konventsiooniosalise väljastatud juhiluba; see ei kehti selle riigi territooriumil.
6. Artikkel ei kohusta konventsiooniosalisi:
a) tunnistama kehtivaks riigisisest juhiluba, mis on teise konventsiooniosalise territooriumil väljastatud isikule, kes loa väljastamise ajal elas alaliselt selle osalise territooriumil või kes pärast loa väljastamist on asunud alaliselt elama tema territooriumile;
b) tunnistama kehtivaks riigisiseseid juhilubasid, mis on väljastatud juhile, kes loa väljastamise ajal ei elanud alaliselt territooriumil, kus luba väljastati, või kes pärast loa väljastamist on asunud elama teise riigi territooriumile.
ARTIKKEL 42
Juhiloa kehtivuse peatamine
1. Konventsiooniosalised või nende allüksused võivad võtta juhilt õiguse kasutada oma riigisisest või rahvusvahelist juhiluba nende territooriumil, kui juht paneb osalise territooriumil toime sellise rikkumise, mille eest osalise õigusaktid näevad ette juhiloast ilmajäämise. Sellisel juhul võib konventsiooniosalise või selle allüksuse pädev asutus, mis võtab juhilt juhiloa kasutamisõiguse:
a) juhiloa ära võtta ja seda enda käes hoida, kuni juhiloa äravõtmise tähtaja lõpuni või kuni juhiloa omanik lahkub tema territooriumilt, olenevalt sellest, kumb juhtub enne;
b) teatada juhiloa kasutamisõiguse äravõtmisest ametiasutusele, mis juhiloa väljastas või mille nimel see väljastati;
c) rahvusvahelise juhiloa puhul kanda selleks ettenähtud kohta märke, et juhiluba on tema territooriumil kehtetu;
d) kui punktis a sätestatud korda ei ole rakendatud, siis lisada punktis b nimetatud teatele palve, et ametiasutus, mis juhiloa väljastas või mille nimel see väljastati, teavitaks asjassepuutuvat isikut tema kohta tehtud otsusest.
2. Konventsiooniosalised püüavad asjassepuutuvatele isikutele teatada otsusest. mis on neile edastatud artikli lõike 1 punktis d kindlaks määratud korra kohaselt.
3. Konventsiooni ei tõlgendata nii, et see keelab konventsiooniosalistel või nende allüksustel takistada riigisisese või rahvusvahelise juhiloaga juhil sõita, kui on ilmne või leiab kinnitust, et juhi seisund ei võimalda tal ohutult sõita või tema juhtimisõigus on ära võetud riigis, kus ta alaliselt elab.
ARTIKKEL 43
Üleminekusätted
1. Konventsiooniosalised väljastavad riigisiseseid juhilubasid lisa 6 uute sätete kohaselt hiljemalt viis aastat pärast nende sätete jõustumist. Riigisiseseid juhilubasid, mis on väljastatud konventsiooni artiklite 41 ja 43 ja lisa 6 kohaselt enne selle tähtaja möödumist, tunnustatakse kuni nende kehtivuse lõppemiseni.
2. Konventsiooniosalised väljastavad rahvusvahelisi juhilubasid lisa 7 uute sätete kohaselt hiljemalt viis aastat pärast nende sätete jõustumist. Rahvusvahelised juhiload, mis on väljastatud konventsiooni artiklite 41 ja 43 ja lisa 7 varasemate sätete kohaselt enne selle tähtaja möödumist, kehtivad artikli 41 lõikes 3 määratletud tingimustel.
V PEATÜKK
JALGRATASTE JA MOPEEDIDE
RAHVUSVAHELISSE LIIKLUSESSE LUBAMISE TINGIMUSED
ARTIKKEL 44
1. Rahvusvahelises liikluses osalevatel mootorita jalgratastel on:
a) töötavad pidurid;
b) ainsa helisignaalseadmena signaalkell, mida on kuulda piisavalt kaugele;
c) taga punane helkur ja lisaks seadmed, millega saab näidata ees valget või valikkollast tuld ja taga punast tuld.
2 Vaata allmärkust.
2. Nende konventsiooniosaliste territooriumil, mis ei ole konventsiooni artikli 54 lõike 2 kohaselt teinud avaldust mopeedide käsitamise kohta mootorratastena, on rahvusvahelises liikluses osalevatel mopeedidel:
a) kaks eraldi pidurit;
b) signaalkell või muu helisignaalseade, mida on kuulda piisavalt kaugele;
c) toimiv väljalaskesummuti;
d) selline varustus, millega näidata ees valget või valikkollast tuld ja taga punast tuld ja punast helkurit;3
e) konventsiooni lisas 4 nimetatud valmistajatehase tähis.
4 Vaata allmärkust.
3. Nende konventsiooniosaliste territooriumil, mis on konventsiooni artikli 54 lõike 2 kohaselt deklareerinud, et käsitavad mopeede mootorratastena, peavad mopeedid rahvusvahelisse liiklusesse lubamiseks vastama konventsiooni lisas 5 mootorrataste kohta sätestatud tingimustele.
VI peatükk
LÕPPSÄTTED
ARTIKKEL 45
1. Konventsioon on allakirjutamiseks avatud kuni 31. detsembrini 1969 Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peakontoris New Yorgis kõigile Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni või eriorganisatsioonide või Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri liikmesriikidele või Rahvusvahelise Kohtu statuudi pooltele ja muudele riikidele, keda Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peaassamblee kutsub konventsiooni osalisriigiks saama.
2. Konventsioon ratifitseeritakse. Ratifitseerimiskiri antakse hoiule Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile.
3. Konventsioon on ühinemiseks avatud kõigile käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud riikidele. Ühinemiskiri antakse hoiule peasekretärile.
4. Konventsioonile alla kirjutamisel või ratifitseerimis- või ühinemiskirja hoiule andmisel teatab iga riik peasekretärile tunnusmärgi, mille riik on valinud enda registreeritud sõidukite tähistamiseks rahvusvahelises liikluses konventsiooni lisa 3 kohaselt. Riik võib varem valitud tunnusmärki muuta, saates peasekretärile selle kohta teate.
ARTIKKEL 46
1. Riik võib konventsioonile allakirjutamise või selle ratifitseerimise ajal või sellega ühinemise ajal või hiljem deklareerida peasekretärile saadetava teatega, et konventsioon hakkab kehtima kõikidel või osadel territooriumidel, mille rahvusvaheliste suhete eest ta vastutab. Konventsioon hakkab kehtima teates nimetatud territooriumil kolmkümmend päeva pärast peasekretäri poolt teate kättesaamist või teate esitanud riigis konventsiooni jõustumise kuupäeval, olenevalt sellest, kumb on hilisem.
2. Käesoleva artikli lõike 1 alusel deklaratsiooni esitanud riik võib hiljem peasekretärile saadetava teatega teatada konventsiooni kohaldamise lõpetamisest teates nimetatud territooriumil ning konventsiooni kohaldamine sellele territooriumile lõpeb ühe aasta möödumisel kuupäevast, mil peasekretär on teate kätte saanud.
3. Artikli lõike 1 alusel teate esitanud riik teatab peasekretärile tunnusmärgi või -märgid, mille riik on valinud enda territooriumil või asjaomastel territooriumidel registreeritud sõiduki tähistamiseks rahvusvahelises liikluses konventsiooni lisa 3 kohaselt. Riik võib varem valitud tunnusmärki muuta, saates peasekretärile selle kohta teate.
ARTIKKEL 47
1. Konventsioon jõustub kaksteist kuud pärast viieteistkümnenda ratifitseerimis- või ühinemiskirja hoiuleandmist.
2. Riigi suhtes, kes ratifitseerib konventsiooni või ühineb sellega pärast viieteistkümnenda ratifitseerimis- või ühinemiskirja hoiuleandmist, jõustub konventsioon kaksteist kuud pärast selle riigi ratifitseerimis- või ühinemiskirja hoiuleandmist.
ARTIKKEL 48
Konventsioon lõpetab ja asendab selle jõustumisel osaliste vahelistes suhetes rahvusvahelise mootorsõidukiliikluse konventsiooni ja rahvusvahelise teeliikluse konventsiooni, mõlemale kirjutatud alla 24. aprillil 1926 Pariisis, 15. detsembril 1943 Washingtonis allakirjutamiseks avatud Ameerika riikide mootorsõidukiliiklust reguleeriva konventsiooni ning 19. septembril 1949 Genfis allakirjutamiseks avatud teeliikluse konventsiooni.
ARTIKKEL 49
1. Pärast seda, kui konventsioon on kehtinud ühe aasta, võib konventsiooniosaline teha ettepanekuid konventsiooni muutmiseks. Muudatusettepaneku tekst koos seletuskirjaga saadetakse peasekretärile, kes edastab selle kõigile konventsiooniosalistele. Konventsiooniosalistel on võimalik teatada peasekretärile kaheteistkümne kuu jooksul pärast edastamist, kas osaline a) kiidab muudatuse heaks või b) lükkab muudatuse tagasi või c) soovib muudatuse arutamiseks konverentsi kokkukutsumist. Peasekretär edastab muudatusettepaneku teksti ka konventsiooni artikli 45 lõikes 1 nimetatud teistele riikidele.
2. a) Eelmise lõike kohaselt edastatud muudatusettepanek loetakse heakskiidetuks, kui vähem kui üks kolmandik konventsiooniosalistest on eelmises lõikes nimetatud kaheteistkümne kuu jooksul teatanud peasekretärile muudatuse tagasilükkamisest või konverentsi kokkukutsumise soovist muudatuse arutamiseks. Peasekretär teatab kõikidele konventsiooniosalistele muudatusettepaneku igast heakskiitmisest, tagasilükkamisest ja konverentsi kokkukutsumise soovist. Kui nimetatud kaheteistkümne kuu jooksul laekunud tagasilükkamiste ja konverentsi kokkukutsumise soovide koguarv on väiksem kui üks kolmandik konventsiooniosaliste koguarvust, teatab peasekretär kõikidele konventsiooniosalistele, et muudatus jõustub kuus kuud pärast eelmises lõikes nimetatud kaheteistkümne kuu möödumist kõikide konventsiooniosaliste suhtes, välja arvatud osaliste suhtes, kes lükkasid muudatusettepaneku tagasi või soovisid konverentsi kokkukutsumist selle arutamiseks.
b) Konventsiooniosaline, kes on nimetatud kaheteistkümne kuu jooksul muudatusettepaneku tagasi lükanud või soovinud konverentsi kokkukutsumist selle arutamiseks, võib pärast selle perioodi lõppemist alati teatada peasekretärile muudatuse heakskiitmisest ja peasekretär edastab selle teate kõikidele teistele konventsiooniosalistele. Muudatus jõustub heakskiitmisest teatanud konventsiooniosaliste suhtes kuue kuu möödumisel peasekretäri poolt teate kättesaamisest.
3. Kui muudatusettepanekut ei ole käesoleva artikli lõike 2 kohaselt heaks kiidetud ja kui vähem kui pooled konventsiooniosaliste koguarvust teatavad peasekretärile lõikes 1 nimetatud kaheteistkümne kuu jooksul muudatusettepaneku tagasilükkamisest ja kui vähemalt üks kolmandik konventsiooniosaliste koguarvust, kuid vähemalt kümme konventsiooniosalist, teatavad peasekretärile, et nad kiidavad selle heaks või soovivad konverentsi kokkukutsumist selle arutamiseks, kutsub peasekretär kokku konverentsi, et arutada muudatusettepanekut või muud ettepanekut, mida võib artikli lõike 4 kohaselt peasekretärile esitada.
4. Kui käesoleva artikli lõike 3 kohaselt kutsutakse kokku konverents, kutsub peasekretär konverentsile kõik konventsiooni artikli 45 lõikes 1 nimetatud riigid. Peasekretär palub kõikidel konverentsile kutsutud riikidel esitada peasekretärile vähemalt kuus kuud enne konverentsi toimumist ettepanekud, mida riik soovib lisaks muudatusettepanekule konverentsil arutada, ja edastab need ettepanekud vähemalt kolm kuud enne konverentsi toimumist kõikidele konverentsile kutsutud riikidele.
5. a) Konventsiooni muudatus loetakse heakskiidetuks, kui see võetakse vastu konverentsil esindatud riikide kahekolmandikulise häälteenamusega, mis moodustab vähemalt kaks kolmandikku konverentsil esindatud konventsiooniosalistest. Peasekretär teatab muudatuse vastuvõtmisest kõikidele konventsiooniosalistele ning muudatus jõustub kaheteistkümne kuu möödumisel selle teate saatmisest kõikide konventsiooniosaliste suhtes, välja arvatud nende suhtes, kes on selle perioodi jooksul teatanud peasekretärile muudatuse tagasilükkamisest.
b) Nimetatud kaheteistkümne kuu jooksul muudatuse tagasilükanud konventsiooniosaline võib alati teatada peasekretärile muudatuse heakskiitmisest ja peasekretär edastab selle teate kõikidele teistele konventsiooniosalistele. Muudatus jõustub heakskiitmisest teatanud konventsiooniosalise suhtes kuue kuu möödumisel peasekretäri poolt teate kättesaamisest või nimetatud kaheteistkümne kuu lõppemisel, olenevalt sellest, kumb on hilisem.
6. Kui muudatusettepanekut ei loeta käesoleva artikli lõike 2 kohaselt heakskiidetuks ja kui käesoleva artikli lõikes 3 ette nähtud tingimused konverentsi kokkukutsumiseks ei ole täidetud, loetakse muudatusettepanek tagasilükatuks.
ARTIKKEL 50
Konventsiooniosaline võib konventsiooni denonsseerida peasekretärile saadetava kirjaliku teatega. Denonsseerimine jõustub ühe aasta möödumisel kuupäevast, mil peasekretär on teate kätte saanud.
ARTIKKEL 51
Konventsioon kaotab kehtivuse, kui 12 kuud järjest on konventiooniosaliste arv väiksem kui viis.
ARTIKKEL 52
Konventsiooni tõlgendamise või kohaldamisega seotud vaidluse kahe või enama konventsiooniosalise vahel, mida vaidluse pooled ei suuda lahendada läbirääkimistega või muul viisil, võib vaidluse pooleks oleva konventsiooniosalise taotlusel esitada otsustamiseks Rahvusvahelisele Kohtule.
ARTIKKEL 53
Konventsiooni ühtki sätet ei tõlgendata nii, et see takistab konventsiooniosalisel toimingute tegemist, mis on kooskõlas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirjaga ja lähtuvad olukorra vajadustest, nagu ta peab vajalikuks välis- või sisejulgeoleku huvides.
ARTIKKEL 54
1. Riik võib konventsioonile alla kirjutades või ratifitseerimis- või ühinemiskirja hoiule andes deklareerida, et ta ei kohalda konventsiooni artiklit 52. Sel juhul ei kohalda teised konventsiooniosalised artiklit 52 teate esitanud konventsiooniosalise suhtes.
2. Riik võib ratifitseerimis- või ühinemiskirja hoiule andes deklareerida peasekretärile saadetava teatega, et käsitab konventsiooni kohaldamise eesmärgil mopeede mootorratastena (artikli 1 punkt n).
Riik võib peasekretärile saadetava teatega alati oma deklaratsioonist taganeda.
3. Käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud deklaratsioonid jõustuvad kuue kuu möödumisel päevast, mil peasekretär on nendega seotud teate kätte saanud või kuupäeval, mil konventsioon deklaratsiooni teinud riigi suhtes jõustub, olenevalt sellest, kumb on hilisem.
4. Muudatused konventsiooni artikli 45 lõike 4 või artikli 46 lõike 3 kohaselt eelnevalt teatatud tunnusmärgis jõustuvad kolme kuu möödumisel kuupäevast, mil peasekretär on vastava teate kätte saanud.
5. Muud reservatsioonid peale käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud reservatsiooni on konventsiooni ja selle lisade kohta lubatud tingimusel, et need on vormistatud kirjalikult ning kui need on vormistatud enne ratifitseerimis- või ühinemiskirja hoiuleandmist, siis kinnitatud nimetatud kirjas. Peasekretär teatab reservatsioonidest konventsiooni artikli 45 lõikes 1 nimetatud riikidele.
6. Käesoleva artikli lõike 1 või 4 alusel reservatsiooni vormistanud või deklaratsiooni esitanud konventsiooniosaline võib sellest alati taganeda peasekretärile saadetava teatega.
7. Käesoleva artikli lõike 5 kohaselt esitatud reservatsioon:
a) muudab reservatsiooni esitanud konventsiooniosalise jaoks konventsiooni sätteid, mida reservatsioon puudutab, reservatsioonis toodud ulatuses;
b) muudab neid sätteid teiste konventsiooniosaliste jaoks samas ulatuses nende suhtes reservatsiooni esitanud või sellest teatanud konventsiooniosalisega.
ARTIKKEL 55
Lisaks konventsiooni artiklites 49 ja 54 sätestatud deklaratsioonidele, teadetele ja teadaannetele teavitab peasekretär artikli 45 lõikes 1 nimetatud riike järgmisest:
a) allakirjutamised, ratifitseerimised ja ühinemised artikli 45 alusel;
b) teated ja deklaratsioonid artikli 45 lõike 4 ja artikli 46 alusel;
c) konventsiooni jõustumise kuupäevad vastavalt artiklile 47;
d) konventsiooni muudatuste jõustumise kuupäev vastavalt artikli 49 lõigetele 2 ja 5;
e) denonsseerimised artikli 50 alusel;
f) konventsiooni lõppemine artikli 51 alusel.
ARTIKKEL 56
Konventsiooni originaal, mille ühes eksemplaris koostatud hiina-, hispaania-, inglis-, prantsus- ja venekeelne tekst on võrdselt autentsed, antakse hoiule Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile, kes edastab konventsiooni tõestatud koopiad kõikidele konventsiooni artikli 45 lõikes 1 nimetatud riikidele.
SELLE KINNITUSEKS on oma valitsuste täievolilised esindajad* konventsioonile alla kirjutanud.
KOOSTATUD kaheksandal novembril tuhande üheksasaja kuuekümne kaheksandal aastal Viinis.
* Vaata dokument E/CONF.56/16/Rev.1.
LISAD
Lisa 1
MOOTORSÕIDUKITE JA HAAGISTE RAHVUSVAHELISSE LIIKLUSSE LUBAMISE KOHUSTUSE ERANDID
1. Konventsiooniosalised võivad mitte lubada rahvusvahelises liikluses oma territooriumile mootorsõidukeid, haagiseid või autoronge, mille kogumass või mass telje kohta või mõõtmed ületavad nende riigisisestes õigusaktides nende territooriumil registreeritud sõidukitele kehtestatud piirmäärasid. Konventsiooniosalised, kelle territooriumil toimub rahvusvaheline raskesõidukite liiklus, püüavad sõlmida piirkondlikud kokkulepped, mille alusel piirkonna teed, välja arvatud väiksemad teed, on rahvusvahelises liikluses avatud sõidukitele või autorongidele, mille mass ja mõõtmed ei ületa nendes kokkulepetes toodud arvnäitajaid.
2. Käesoleva lisa punktis 1 ei käsitata külgmist väljaulatuvat osa suurimat lubatud laiust ületava väljaulatuva osana järgmise puhul:
a) rehvid maapinnaga kokkupuutepunkti lähedal ning rehvi rõhumanomeetrite ühendused;
b) ratastele paigaldatavad libisemisvastased vahendid;
c) tahavaatepeeglid, mis on kavandatud mõõduka surve all liikuma nii ette- kui ka tahapoole, nii et nad ei ületa suurimat lubatud laiust;
d) külgmised suunatuled ja gabariidituled, tingimusel et selline väljaulatuv osa ei ületa mõnda sentimeetrit;
e) koormale kinnitatud tollitõkendid ning nende kinnitus- ja kaitsevahendid.
3. Konventsiooniosalised võivad mitte lubada rahvusvahelises liikluses oma territooriumile järgmisi autoronge, kui selliste autorongide kasutamine on nende riigisiseste õigusaktidega keelatud:
a) haagistega mootorrattad;
b) mootorsõidukist ja mitmest haagisest koosnevad autorongid;
c) sõitjateveoks kasutatavad liigendsõidukid.
4. Konventsiooniosalised võivad mitte lubada rahvusvahelises liikluses oma territooriumile mootorsõidukeid ja haagiseid, mille suhtes kohaldatakse konventsiooni lisa 5 punktis 60 nimetatud erandeid.
5. Konventsiooniosalised võivad mitte lubada rahvusvahelises liikluses oma territooriumile mopeede ja mootorrattaid, mille juhid ja sõitjad, kui neid on, ei ole varustatud kaitsekiivriga.
6. Konventsiooniosalised võivad seada rahvusvahelises liikluses oma territooriumile lubamise tingimuseks mootorsõiduki, välja arvatud kaherattalise mopeedi või kaherattalise külghaagiseta mootorratta puhul, et mootorsõidukil on konventsiooni lisa 5 punktis 56 osutatud seade, mis hoiatab sõiduki kohalolekust põhjustatud ohust, kui see on peatatud sõiduteel.
7. Konventsiooniosalised võivad seada rahvusvahelises liikluses oma territooriumi teatavatele keerulistele teedele või teatavatele raske maastikuga aladele lubamise tingimuseks mootorsõidukite puhul, mille lubatud täismass ületab 3500 kg, et sellised sõidukid vastavad nende riigisisestes õigusaktides kehtestatud nende poolt registreeritud sama lubatud täismassiga sõidukite sellistele teedele või aladele lubamise erinõuetele.
57 Vaata allmärkust
8. Konventsiooniosalised võivad mitte lubada rahvusvahelises liikluses oma territooriumile mootorsõidukit, millel on asümmeetrilise valgusvihuga lähitulelaternad, kui valgusvihud ei ole kohandatud nende territooriumi sõidusuunale sobivaks.
9. Konventsiooniosalised võivad mitte lubada rahvusvahelises liikluses oma territooriumile mootorsõidukit või mootorsõidukiga ühendatud haagist, millel on muu kui konventsiooni artiklis 37 ettenähtud tunnusmärk. Konventsiooniosalised ei või keelata siseneda sõidukil, mille tunnusmärk on paigutatud registreerimismärgist eraldi kooskõlas konventsiooniga, asendades tunnusmärki, mis on registreerimismärgil ja mis ei ole kooskõlas konventsiooniga.
________________________
57
Euroopa kokkuleppe lisas kehtestatud täiendav punkt (vaata punkt 28).
Lisa 2
RAHVUSVAHELISES LIIKLUSES OSALEVATE MOOTORSÕIDUKITE JA HAAGISTE REGISTREERIMISNUMBER JA -MÄRK
1. Konventsiooni artiklites 35 ja 36 osutatud sõiduki registreerimisnumber koosneb kas numbritest või numbritest ja tähtedest. Numbrid on araabia numbrid ja tähed suured ladina tähed. Muid numbreid või tähti võib siiski kasutada, kuid kui seda tehakse, korratakse sõiduki registreerimisnumbrit araabia numbritega ja suurte ladina tähtedega.
2. Sõiduki registreerimisnumber moodustatakse ja kuvatakse nii, et see on seisva sõiduki puhul tavalise päevavalgusega loetav vähemalt 40 m kauguselt sõiduki teljel seisva vaatleja poolt; konventsiooniosalised võivad siiski vähendada nende poolt registreeritavate sõidukite suhtes minimaalset loetavuskaugust mootorrataste ja mootorsõidukite erikategooriate puhul, millele oleks raske paigaldada piisava suurusega sõiduki registreerimisnumbreid, mis on loetavad 40 m kauguselt.
3. Kui sõiduki registreerimisnumber asub registreerimismärgil, on registreerimismärk lame ja kinnitatud vertikaalses või peaaegu vertikaalses asendis sõiduki pikisuunalise mediaantasapinna suhtes täisnurga all.
Kui number asub sõidukil või on sinna värviga kantud, on pind, millel see asub või millele see on kantud, lame ja vertikaalne või peaaegu lame ja vertikaalne ning sõiduki pikisuunalise mediaantasapinna suhtes täisnurga all.
4. Ilma et see piiraks konventsiooni lisa 5 punkti 61 alapunkti g, võib registreerimismärgi tagapõhi, millel asub sõiduki registreerimisnumber ja vajaduse korral sõiduki registreerimisriigi tunnusmärk, kuhu võib olla lisatud lipp või vapp lisas 3 määratletud tingimuste kohaselt, olla valgust tagasipeegeldavast materjalist.
5. Registreerimismärgi tunnusmärgiga osa tagapõhi on samast materjalist, mida kasutatakse selle osa tagapõhjana, millele on märgitud sõiduki registreerimisnumber.
Lisa 3
RAHVUSVAHELISES LIIKLUSES OSALEVATE
MOOTORSÕIDUKITE JA HAAGISTE TUNNUSMÄRK
1. Konventsiooni artiklis 37 osutatud tunnusmärk koosneb ühest kuni kolmest suurest ladina tähest.
2. Kui tunnusmärk asub registreerimismärgist eraldi, peab see vastama järgmistele tingimustele:
a) tähed on vähemalt 0,08 m kõrgused ja nende joonelaius on vähemalt 0,01 m. Mustad tähed on valgel ellipsikujulisel tagapõhjal, mille peatelg on horisontaalne. Valge tagapõhi võib olla valgust tagasipeegeldavast materjalist;
b) kui tunnusmärk koosneb ainult ühest tähest, võib ellipsi peatelg olla vertikaalne;
c) tunnusmärki ei kinnitata nii, et seda võiks segi ajada sõiduki registreerimisnumbriga või sellega kahjustatakse selle loetavust;
d) mootorratastel ja nende haagistel on ellipsi telgede mõõtmed vähemalt 0,175 m ja 0,115 m. Muudel mootorsõidukitel ja nende haagistel on ellipsi telje mõõtmed vähemalt:
i) 0,24 m ja 0,145 m, kui tunnusmärk koosneb kolmest tähest;
ii) 0,175 m ja 0,115 m, kui tunnusmärgis on vähem kui kolm tähte.
3. Kui tunnusmärk on registreerimismärgil (-märkidel), kehtivad järgmised tingimused:
a) tähed on vähemalt 0,02 m kõrgusel, kui võtta aluseks 0,11 m registreerimismärk;
b) i) registreerimisriigi tunnusmärk, mida võib vajaduse korral täiendada riigi lipp või vapp või piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsiooni vapp, millesse riik kuulub, asub tagumisel registreerimismärgil vasakul või paremal, kuid eelistatavalt vasakul või üleval vasakul märkidel, millel number võtab enda alla kaks rida;
ii) kui lisaks tunnusmärgile kasutatakse registreerimismärgil mittearvulist sümbolit ja/või lippu ja/või piirkondlikku või kohalikku vappi, on kohustuslik panna registreerimisriigi tunnusmärk registreerimismärgil vasakule;
c) Registreerimisriigi tunnusmärki vajaduse korral täiendav lipp või vapp asetatakse nii, et see ei saaks halvendada tunnusmärgi loetavust ja on eelistatavalt paigutatud selle kohale;
d) registreerimisriigi tunnusmärk paigutatakse nii, et seda on lihtne tuvastada ja et seda ei saa segi ajada sõiduki registreerimisnumbriga või halvendada selle loetavust. Tunnusmärk on seetõttu vähemalt sõiduki registreerimisnumbrist erinevat värvi või sõiduki registreerimisnumbri taustavärvist erinevat taustavärvi või on eelistatavalt joone abil selgelt sõiduki registreerimisnumbrist eraldatud;
e) mootorrataste ja nende haagiste registreerimismärkide ja/või registreerimismärkide puhul, mis võtavad enda alla kaks rida, võib tunnusmärgi tähtede suurust ja ka vajaduse korral registreerimisriigi riigilipu või vapi või piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsiooni, millesse riik kuulub, sümboli suurust asjakohaselt muuta;
f) käesolevat punkti kohaldatakse vastavalt samadele põhimõtetele sõiduki eesmise registreerimismärgi suhtes, kui registreerimismärk on kohustuslik.
4. Tunnusmärgi suhtes kohaldatakse lisa 2 punkti 3.
Lisa 4
RAHVUSVAHELISES LIIKLUSES OSALEVATE
MOOTORSÕIDUKITE JA HAAGISTE VALMISTAJATEHASE TÄHISED
1. Valmistajatehase tähis koosneb järgmisest:
a) mootorsõidukitel:
i) sõiduki valmistaja nimi või kaubamärk;
ii) raamil või raami puudumisel kerel valmistajatehase tootmis- või seerianumber;
iii) mootoril mootori number, kui valmistajatehas on sellise numbri sinna pannud;
b) haagise puhul eespool punktides i ja ii osutatud andmed;
c) mopeedi puhul mootori töömaht ja tähis „CM“.
2. Käesoleva lisa punktis 1 nimetatud tähised pannakse ligipääsetavatesse kohtadesse ja peavad olema kergesti loetavad; lisaks ei tohi saada neid kergesti muuta või eemaldada. Tähistel olevad tähed ja numbrid on kas ladina tähtedega või inglise keeles kursiivkirjas ja ainult araabia numbritega või sellisel kujul korratud.
Lisa 5
MOOTORSÕIDUKITE JA HAAGISTE TEHNONÕUDED
1. Ilma et see piiraks konventsiooni artikli 3 lõike 2 punkti a ja artikli 39 lõiget 1, võib konventsiooniosaline seoses mootorsõidukitega, mida ta registreerib, ja seoses haagistega, mida ta lubab teedele oma riigisiseste õigusaktide alusel, kehtestada eeskirjad, mis täiendavad käesolevat lisa või on sellest rangemad. Kõik rahvusvahelises liikluses osalevad sõidukid peavad vastama nende registreerimisriigis kehtivatele tehnonõuetele, kui nad esmakordselt kasutusele võetakse.
2. Käesolevas lisas kasutatakse mõistet haagis üksnes haagise puhul, mis on kavandatud mootorsõidukiga haakes liikumiseks.
3. Konventsiooniosalised, kes kooskõlas konventsiooni artikli 1 punktiga n on teatanud, et nad soovivad mootorratastena käsitada kolmerattalisi sõidukeid, mille tühimass ei ületa 400 kg, kohaldavad selliste sõidukite suhtes käesolevas lisas kas mootorrataste või muude mootorsõidukite suhtes kehtestatud eeskirju.
I PEATÜKK
Pidurdamine
4. Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) ühe telje rattad – sõiduki pikisuunalise mediaantasapinna suhtes sümmeetriliselt või suuresti sümmeetriliselt paiknevad rattad, isegi kui nad ei ole samal teljel (tandemtelge loetakse kaheks teljeks);
b) sõidupidur – seade, mida tavaliselt kasutatakse sõiduki aeglustamiseks ja peatamiseks;
c) seisupidur – seade, mida kasutatakse sõiduki paigalhoidmiseks juhi äraolekul või haagiste puhul, kui haagis on lahti ühendatud;
d) rikke- (häda-) pidur – seade, mis on kavandatud sõidukit aeglustama ja peatama sõidupiduri rikke korral.
A. Muu mootorsõiduki kui mootorratta pidurdamine
5. Kõigil mootorsõidukitel peale mootorrataste on pidurid, mida juht saab juhtimiskohalt hõlpsasti kasutada. Need pidurid peavad suutma täita kolme järgmist pidurdusfunktsiooni:
a) sõidupiduri abil peab saama sõiduki kiirust aeglustada ning selle ohutult, kiiresti ja tõhusalt peatada, olenemata selle laadimistingimustest ja sõidetava tee üles- või allapoole suunatud kaldest;
b) seisupiduri abil peab saama hoida sõidukit paigal, olenemata selle laadimistingimustest, märgataval üles- või allapoole suunatud kallakul, kusjuures piduri tööpindu hoiab pidurdusasendis seade, mille toime on puhtalt mehaaniline;
c) rikke- (häda-) piduri abil peab saama sõidukit aeglustada ja peatada, olenemata selle laadimistingimustest, mõistlikus kauguses isegi sõidupiduri rikke korral.
6. Käesoleva lisa punkti 5 alusel võivad kolme pidurdusfunktsiooni tagavatel seadmetel (sõidupidur, rikkepidur ja seisupidur) olla ühised osad; juhtseadiste kombineerimine on lubatud üksnes tingimusel, et alles jääb vähemalt kaks eraldi juhtseadist.
7. Sõidupidur peab toimima sõiduki kõikidele ratastele.
8. Rikke- (häda-) pidur peab suutma toimida vähemalt ühel rattal sõiduki pikisuunalise mediaantasapinna mõlemal küljel; sama sätet kohaldatakse ka seisupiduri suhtes.
9. Sõidupidur ja seisupidur peavad toimima pidurdavatele pindadele, mis on ratastega alaliselt ühendatud piisavalt tugevate osade abil.
10. Ühtegi pidurduspinda ei tohi olla võimalik ratastest lahti ühendada. Selline lahtiühendamine on siiski lubatud mõne pidurduspinna puhul, tingimusel et:
a) see on ainult hetkeline, nagu näiteks käiguvahetuse ajal;
b) seisupiduri puhul saab seda teha üksnes juht ja
c) sõidu- või rikke- (häda-) piduri puhul on pidurdamine võimalik käesoleva lisa punktis 5 ettenähtud tõhususega.
10 bis. Kõik pidurdamisele kaasaaitavad sõiduki seadmed peavad olema projekteeritud ja valmistatud nii, et sõidupiduri tõhusus on tagatud pärast pikaajalist ja korduvat kasutamist.
10 ter. Sõidupiduriga pidurdamine peab olema nõuetekohaselt jaotatud ja sünkroniseeritud sõiduki eri telgede vahel.
10 quater. Kui tööpiduri juhtimist abistab osaliselt või täielikult muu energiaallikas kui juhi lihasenergia, peab olema võimalik sõiduk peatada mõistlikul kaugusel isegi energiaallika rikke korral.
B. Haagiste pidurdamine
11. Ilma et see piiraks käesoleva lisa punkti 17 alapunkti c, on igal haagisel, välja arvatud kerghaagisel, järgmised pidurid:
a) sõidupiduri abil peab saama sõiduki kiirust aeglustada ning selle ohutult, kiiresti ja tõhusalt peatada, olenemata selle laadimistingimustest ja sõidetava tee üles- või allapoole suunatud kaldest;
b) seisupiduri abil peab saama hoida sõidukit paigal, olenemata selle laadimistingimustest, märgataval üles- või allapoole suunatud kallakul, kusjuures piduri tööpindu hoiab pidurdusasendis seade, mille toime on puhtalt mehaaniline. Käesolevat sätet ei kohaldata haagiste suhtes, mida ei saa vedukist lahti ühendada ilma tööriistu kasutamata, tingimusel et seisupiduritele esitatavad nõuded on autorongide puhul täidetud.
12. Kahte pidurdusfunktsiooni (teenindus ja parkimine) pakkuvatel seadmetel võivad olla ühised osad.
13. Sõidupidur peab toimima haagise kõikidele ratastele. Pidurdus peab olema nõuetekohaselt jaotatud ja sünkroniseeritud haagise eri telgede vahel.
14. Sõidupidurit peab olema võimalik töösse rakendada veduki sõidupiduri juhtseadisega; kui haagise lubatud täismass ei ületa siiski 3500 kg, võivad pidurid olla sellised, mille rakendab haagise liikumise ajal töösse üksnes veduki peale liikuv haagis (pealejooksupidurdus).
15. Sõidupidur ja seisupidur peavad toimima pidurdavatele pindadele, mis on ratastega alaliselt ühendatud piisavalt tugevate osade abil.
16. Piduriseadmed peavad haagise automaatselt peatama, kui haakeseadis haagise liikumise ajal puruneb. See nõue ei kehti siiski haagiste suhtes, millel on üksnes üks telg või kaks telge vähem kui 1 m kaugusel, tingimusel et nende lubatud täismass ei ületa 1 500 kg ja, välja arvatud poolhaagised, mis on lisaks haakeseadisele varustatud teise ühendusseadmega.
C. Autorongide pidurdamine
17. Lisaks käesoleva peatüki A ja B osale eraldi sõidukite (mootorsõidukid ja haagised) kohta kohaldatakse selliste autorongide suhtes järgmisi sätteid:
a) autorongi koosseisus olevate sõidukite piduriseadmed peavad olema ühilduvad;
b) Sõidupiduriga pidurdamine peab olema nõuetekohaselt jaotatud ja sünkroniseeritud autorongi eri telgede vahel;
c) haagise lubatud täismass ilma sõidupidurita ei ületa poolt veduki tühimassist ja juhi massist.
D. Mootorrataste pidurdamine
18. a) Mootorratas on varustatud kahe piduriga, millest üks toimib vähemalt tagarattale või -ratastele ning teine vähemalt esirattale või -ratastele; kui mootorrattale on kinnitatud külghaagis, ei ole külghaagise ratta pidurdamine nõutud. Nende piduriseadmete abil peab saama mootorratta kiirust aeglustada ning selle ohutult, kiiresti ja tõhusalt peatada, olenemata selle laadimistingimustest ja sõidetava tee üles- või allapoole suunatud kaldest;
b) lisaks käesoleva punkti alapunktile a peavad mootorrattad, millel on kolm ratast paigutatud sümmeetriliselt sõiduki pikisuunalise mediaantasapinna suhtes, olema varustatud seisupiduriga, mis vastab käesoleva lisa punkti 5 alapunktis b toodud tingimustele.
II PEATÜKK
Sõiduki valgustus ja valgussignaalseadmed
19. Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:
kaugtulelatern – latern, mida kasutatakse tee valgustamiseks kaugele sõiduki ette;
lähitulelatern – latern, mida kasutatakse tee valgustamiseks sõiduki ees nii, et see liigselt ei pimesta ega häiri vastusõitvate sõidukite juhte ja teisi liiklejaid;
eesmine ääretulelatern – latern, mida kasutatakse sõiduki kohaloleku ja laiuse märkimiseks eestpoolt vaadatuna;
tagumine ääretulelatern – latern, mida kasutatakse sõiduki kohaloleku ja laiuse märkimiseks tagantpoolt vaadatuna;
piduritulelatern – latern, mida kasutatakse sõiduki taga olevate teiste liiklejate teavitamiseks sellest, et sõidukijuht kasutab sõidupidurit;
eesmine udutulelatern – latern, mida kasutatakse tee valgustamise parandamiseks tiheda udu, lumesaju, tugeva vihma või sarnaste tingimuste korral;
tagumine udutulelatern – latern, mida kasutatakse, et teha sõiduk tagantpoolt nähtavamaks tiheda udu, lumesaju, tugeva vihma või sarnaste tingimuste korral;
tagurdustulelatern – latern, mida kasutatakse tee valgustamiseks sõiduki taga ja teiste liiklejate hoiatamiseks, et sõiduk tagurdab või hakkab tagurdama;
suunatulelatern – latern, mida kasutatakse teiste liiklejate teavitamiseks sellest, et
juht kavatseb muuta sõidusuunda paremale või vasakule;
seisutulelatern – latern, mida kasutatakse pargitud sõiduki kohaloleku näitamiseks; seda võivad asendada eesmised ja tagumised ääretulelaternad;
ääretulelatern – latern, mis paigutatakse kogulaiuse välisääre lähedale ja võimalikult lähedale sõiduki ülaosale, et selgelt näidata kogulaiust. See täiendab ääretulelaternaid mõnedel mootorsõidukitel ja haagistel, juhtides erilist tähelepanu nende suurusele;
ohutuled – signaali antakse kõiki suunatulelaternate üheaegse toimimisega;
küljeääretulelatern – sõiduki küljele paigaldatud latern, et näidata selle kohalolekut küljelt vaadatuna;
märgutuli – latern, mille eesmärk on kas alarmsõidukite või sõiduki või sõidukite rühma näitamiseks, mille olemine teel nõuab teistelt liiklejatelt erilisi ettevaatusabinõusid, eelkõige sõidukite konvoeerimine, erakordse suurusega sõidukid ja teeehitus- või -hooldussõidukid või seadmed;
numbrituli – seade, mis tagab tagumise registreerimismärgi valgustamise; see võib koosneda mitmest optilisest elemendist;
päevatulelatern – latern, mille eesmärk on parandada päevasel ajal sõiduki esiosa
nähtavust sõidu ajal;
helkur – seade, mida kasutatakse sõiduki kohaloleku näitamiseks sõidukiga ühendamata valgusallikast tuleva valguse peegeldumise teel;
valgusava – valgust kiirgava efektiivse pinna ortogonaalprojektsioon vertikaalsel risttasandil. Helkuri puhul on efektiivne pind tagasipeegeldava optilise osa nähtav pind.
20. Käesolevas peatükis nimetatud tulede värvid peaksid võimalikult palju vastama käesoleva lisa liites toodud määratlustele.
21. Välja arvatud mootorrattad, peab mootorsõidukil, mis suudab ületada kiirust 40 km (25 miili) tunnis tasasel teel, olema ees paarisarv valgeid või valikkollaseid kaugtulelaternaid, mis suudavad teed piisavalt valgustada öösel selge ilmaga [sõnad kustutatud]. Kaugtulelaternate valgusava välisservad ei tohi ühelgi juhul olla sõiduki külgserva äärmisele punktile lähemal kui lähitulelaternate valgusava välisservad.
22. Välja arvatud mootorrattad, peab mootorsõidukil, mis suudab ületada kiirust 10 km (6 miili) tunnis tasasel teel, olema ees paarisarv valgeid või valikkollaseid lähitulelaternaid, mis suudavad teed piisavalt valgustada öösel selge ilmaga. Mootorsõiduk peab olema varustatud sellise seadmega, et samaaegselt saab süüdata mitte rohkem kui kaks lähitulelaternat. Lähitulelaternad peavad olema reguleeritud nii, et need vastaksid käesoleva lisa punkti 19 määratlusele.
23. Mootorsõidukil, välja arvatud kaherattalisel külghaagiseta mootorrattal, peab olema ees kaks valget eesmist ääretulelaternat; valikkollane on siiski lubatud eesmiste ääretulelaternate puhul, mis on lisatud kaugtulelaternatesse või lähitulelaternatesse, mille valgusvihk on valikkollane. Need eesmised ääretulelaternad, kui tegemist on üksnes laternatega, mis lülitatakse sisse sõiduki ees, on nähtavad öösel selge ilmaga ilma teisi liiklejaid liigselt pimestamata või häirimata.
24. a) Mootorsõidukil, välja arvatud kaherattalisel külghaagiseta mootorrattal, peab taga olema paarisarv punaseid tagumisi ääretulelaternaid, mis on nähtavad öösel selge ilmaga ilma teisi liiklejaid liigselt pimestamata või häirimata;
b) Haagisel peab taga olema paarisarv punaseid tagumisi ääretulelaternaid, mis on nähtavad öösel selge ilmaga ilma teisi liiklejaid liigselt pimestamata või häirimata. Haagisel, mille kogulaius ei ületa 0,80 m, on siiski lubatud üksnes üks selline latern, kui haagis on ühendatud kaherattalise külghaagiseta mootorrattaga.
25. Mootorsõidukil või haagisel, mille sõiduki registreerimisnumber on taga, peab olema selline valgustusseade, mille number on öösel selge ilmaga nähtav.
26. Kõikide mootorsõidukite (sealhulgas mootorrattad) ja kõikide mootorsõidukist ja ühest või mitmest haagisest koosnevate autorongide elektriühendused on sellised, et mootorsõiduki kaugtulelaternaid, lähitulelaternaid, eesmisi udutulelaternaid ja eesmisi ääretulelaternaid ning eespool punktis 25 osutatud valgustusseadet ei saa sisse lülitada, kui mootorsõiduki või autorongi kõige tagumised ääretulelaternad ei ole samuti sisselülitatud.
Tagumisi udutulelaternaid saab sisse lülitada üksnes siis, kui kaugtulelaternad, lähitulelaternad või eesmised udutulelaternad on sisselülitatud.
See säte ei kehti siiski kaugtulelaternate või lähitulelaternate suhtes, kui neid kasutatakse konventsiooni artikli 32 lõikes 3 osutatud valgussignaali andmiseks. Lisaks peavad elektriühendused olema sellised, et mootorsõiduki eesmised ääretulelaternad on alati sisselülitatud, kui lähitulelaternad, kaugtulelaternad või udutulelaternad on sisselülitatud.
27. Mootorsõidukil, välja arvatud kaherattalisel külghaagiseta mootorrattal, peab taga olema vähemalt kaks punasest helkurit, mis ei ole kolmnurkse kujuga. Kui teise sõiduki kaugtule-, lähitule- või udutulelaternad helkureid valgustavad, on need selle sõiduki juhile öösel selge ilmaga nähtavad.
28. Haagisel peab olema taga vähemalt kaks punast helkurit. Need helkurid peavad olema võrdkülgse kolmnurga kujuga, mille üks tipp on üleval ja üks külg horisontaalne. Kolmnurga sisse signaaltuld ei panda. Need helkurid peavad vastama eespool punktis 27 sätestatud nähtavusnõuetele. Haagistel kogulaiusega mitte üle 0,80 m võib siiski olla üksnes üks helkur, kui nad on ühendatud kaherattalise külghaagiseta mootorrattaga.
29. Haagisel peab olema ees kaks valget helkurit, mis ei ole kolmnurkse kujuga. Need helkurid peavad vastama [sõnad kustutatud] eespool punktis 27 sätestatud nähtavusnõuetele.
30. Haagisel peab olema ees kaks valget eesmist ääretulelaternat, kui selle laius on üle 1,60 m. Niimoodi ettenähtud ääretulelaternad tuleb paigaldada haagise külgserva äärmisele punktile nii lähedale kui võimalik.
31. Välja arvatud kaherattalised külghaagisega või külghaagiseta mootorrattad, peab mootorsõidukil, mis on võimeline ületama kiirust 25 km (15 miili) tunnis tasasel teel, olema taga vähemalt kaks punast piduritulelaternat, mille valgustugevus on märgatavalt suurem tagumiste ääretulelaternate omast. Sama sätet kohaldatakse haagise suhtes, mis on autorongi viimane sõiduk.
32. Kuna mopeedidele võivad kõikidest või mõnedest nendest kohustustest teha erandi konventsiooniosalised, kes on kooskõlas konventsiooni artikli 54 lõikega 2 teatanud, et nad käsitavad mopeede mootorratastena:
a) peab kaherattalisel külghaagisega või külghaagiseta mootorrattal olema üks või kaks lähitulelaternat, mis vastavad eespool punktis 22 sätestatud värvi- ja nähtavuse tingimustele;
b) peab kaherattalisel külghaagisega või külghaagiseta mootorrattal, mis suudab ületada kiirust 40 km (25 miili) tunnis tasasel teel, olema lisaks lähitulelaternale vähemalt üks kaugtulelatern, mis vastab eespool punktis 21 sätestatud värvi- ja nähtavustingimustele. Kui sellisel mootorrattal on üle ühe kaugtulelaterna, peavad need laternad asuma võimalikult lähestikku.
c) [kustutatud]
33. Kaherattalisel külghaagiseta mootorrattal võib olla ees üks või kaks eesmist ääretulelaternat, mis vastab eespool punktis 23 sätestatud värvi- ja nähtavustingimustele. Kui sellisel mootorrattal on kaks eesmist ääretulelaternat, peavad need laternad asuma võimalikult lähestikku.
34. Kaherattalisel külghaagiseta mootorrattal peab olema taga üks tagumine küljeääretulelatern, mis vastab eespool punkti 24 alapunktis a sätestatud värvi- ja nähtavustingimustele.
35. Kaherattalisel külghaagiseta mootorrattal peab taga olema mittekolmnurkne helkur, mis vastab eespool punktis 27 sätestatud värvi- ja nähtavustingimustele.
36. Konventsiooniosalised, kes on kooskõlas artikli 54 lõikega 2 teatanud, et nad käsitavad mopeede mootorratastena, võivad vabastada kaherattalised külghaagisega või külghaagiseta mopeedid sellest kohustusest, kaherattaline külghaagisega või külghaagiseta mootorratas peab olema varustatud piduritulelaternaga, mis vastab eespool toodud punkti 31 nõuetele.
37. Ilma et see piiraks laternaid ja kaheraatalistele külghaagiseta mootorrattaid puudutavaid sätteid, peab kaherattalisele mootorrattale kinnitatud külghaagisel olema ees eesmine ääretulelatern, mis vastab eespool punktis 23 sätestatud värvi- ja nähtavustingimustele, ja taga tagumine ääretulelatern, mis vastab eespool punkti 24 alapunktis a sätestatud värvi- ja nähtavustingimustele, ja helkur, mis vastab eespool punktis 27 sätestatud värvi- ja nähtavustingimustele. Elektriühendused peavad olema sellised, et külghaagise eesmine ääretulelatern ja tagumine ääretulelatern lülitatakse sisse samal ajal kui mootorratta tagumine ääretulelatern. [Viimane lause kustutatud]
38. Mootorsõidukitel, mille kolm ratast on asetatud sümmeetriliselt sõiduki pikisuunalise mediaantasapinna suhtes ja mida käsitatakse mootorratastena konventsiooni artikli 1 punkti n kohaselt, peab olema eespool punktides 21, 22, 23, punkti 24 alapunktis a, 27 ja 31 ettenähtud seadmed. Elektrisõidukil, mille laius ei ületa 1,30 m ja mille kiirus ei ületa 40 km (25 miili) tunnis, on piisav üks kaugtulelatern ja üks lähitulelatern.
39. Mootorsõidukil, välja arvatud mopeedil, ja haagisel peavad olema fikseeritud suunatulelaternad vilkuvate merevaikkollaste tuledega, mida on paigaldatud sõidukile paarisarv ning mis on päeval ja öösel nähtavad sõiduki liikumisest mõjutatud liiklejatele.
40. Kui mootorsõidukile on paigaldatud eesmised udutulelaternad, siis peavad nad kiirgama valget või valikkollast valgust, neid peab arvuliselt olema kaks või mootorratta puhul üks ning nad peavad olema paigaldatud sellisel viisil, et nende valgusava ükski punkt ei oleks lähitulelaternate valgusava kõrgeimast punktist ülalpool.
41. Tagurdustulelatern ei tohi teisi liiklejaid liigselt pimestada või häirida. Kui tagurdustulelaternad on paigaldatud mootorsõidukile, peavad nad kiirgama valget või valikkollast valgust. Need laternad põlevad üksnes siis, kui tagasikäik on sisse lülitatud.
42. Ükski latern peale suunatulelaternate ja märgutulede ei tohi tekitada vilkuvat tuld. Küljeääretulelaternad võivad vilkuda samal ajal suunatulelaternatega.
42 bis. Märgutuled peavad kiirgama vilkuvat valgust. Nende tulede värvid peavad vastama artikli 32 lõikele 14.
42 ter. Mootorsõiduk, välja arvatud mootorratas, ja haagis peab olema varustatud ohutuledega.
42 quater. Kui mootorsõidukile või haagisele on paigaldatud tagumised udutulelaternad, peavad need olema punased.
42 quinquies. Mootorsõidukil ja üle 6 m pikkusel haagisel peavad olema merevaikkollased külghelkurid.
42 sexties. Mootorsõidukil ja üle 1,80 m laiusel haagisel võivad olla ääretulelaternad. Sellised laternad on kohustuslikud, kui mootorsõiduki või haagise laius ületab 2,10 m. Kui neid laternaid kasutatakse, siis peab neid olema vähemalt kaks ja nad peavad kiirgama valget või merevaikkollast valgust ettepoole ja punast valgust tahapoole.
42 septies. Mootorsõiduk ja haagis võib olla varustatud küljeääretulelaternatega. Kui sellised laternad on paigaldatud, peavad need kiirgama merevaikkollast valgust.
43. Käesolevas lisas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
a) kahe või enama sama või erineva laterna kombinatsiooni, millel on sama otstarve ja sama värvi valgus, käsitatakse ühe laternana;
b) ühte ribakujulist valgusava käsitatakse kahe või paarisarvu laternatena, kui nad on paigaldatud sõiduki pikisuunalise mediaaltasapinna suhtes sümmeetriliselt. Sellise pinna valgustamiseks on vaja vähemalt kahte valgusallikat, mis on paigutatud võimalikult lähedale selle pinna piiridele.
44. Konkreetse sõiduki laternad, millel on sama ostarve ja mis on samas suunas, peavad olema sama värvi. Laternad ja helkurid, mida on paarisarv, paigutatakse sõiduki pikisuunalise mediaantasapinna suhtes sümmeetriliselt, välja arvatud ebasümmeetrilise väliskujuga sõidukitel. Laternate iga paari intensiivsus peab olema praktiliselt sama.
45. Eri liiki laternad ja arvestades käesoleva peatüki muid punkte võidakse laternad ja helkurid rühmitada või lisada samasse seadmesse, tingimusel et iga selline latern ja helkur vastab käesoleva lisa kohaldatavatele tingimustele.
III PEATÜKK
Muud nõuded
Roolimehhanism
46. Mootorsõidukil peab olema tugev roolimehhanism, mis võimaldab juhil muuta sõiduki suunda lihtsalt, kiiresti ja kindlalt.
Tahavaatepeegel
47. Mootorsõidukil peab olema üks või mitu tahavaatepeeglit; peeglite arv, mõõtmed ja paigutus peab võimaldama juhil näha liiklust tema sõiduki taga.
Helisignaalseade
48. Mootorsõidukil peab olema vähemalt üks piisava võimsusega helisignaalseade. Signaalseadme tekitatud heli peab olema pidev ja ühtlane, kuid mitte kriiskav. Alarmsõidukitel ja avaliku reisijateveo sõidukitel võivad olla täiendavad helisignaalseadmed, mille suhtes ei kohaldata neid nõudeid.
Klaasipuhasti
49. Mootorsõidukil, mille tuuleklaas on selliste mõõtmete ja kujuga, et juht ei näe oma juhtimiskohalt eesolevat teed normaalselt, välja arvatud läbi tuuleklaasi läbipaistva osa, peab sobival kohal olema vähemalt üks tõhus ja tugeva ehitusega klaasipuhasti, mille töö ei nõua juhipoolset pidevat tegevust.
Klaasipesur
50. Mootorsõidukil, millel peab olema vähemalt üks klaasipuhasti, peab olema ka klaasipesur.
Esiklaas ja aknad
51. Kõikidel mootorsõidukitel ja kõikidel haagistel:
a) peavad sõiduki kere osa moodustavad läbipaistvad materjalid, sealhulgas tuuleklaas ja sisevaheseinad, olema sellised, et purunemise korral on füüsilise vigastuse oht viidud miinimumi;
b) tuuleklaasi läbipaistvad osad tehakse materjalist, mille läbipaistvus ei halvene; nad ei tohi põhjustada läbi tuuleklaasi nähtavate objektide märgatavad moonutamist ja purunemise korral peab juhil ikkagi olema piisavalt selge vaade teele.
Tagurdusseade
52. Mootorsõidukil peab olema tagurdusseade, mida juhitakse juhtimiskohalt. See seade ei ole siiski kohustuslik mootorratastel või mootorsõidukitel, millel on kolm sõiduki pikisuunalise mediaantasapinna suhtes sümmeetriliselt paigutatud ratast, välja arvatud kui nende lubatud täismass ületab 400 kg.
Summuti
53. Mootorsõiduki liikumapanemiseks kasutatav sisepõlemismootor peab olema varustatud tõhusa summutiga.
Rehvid
54. Mootorsõidukite ja nende haagiste rattad peavad olema varustatud õhkrehvidega, mis tagavad hea haardumise ka märjal teel. See säte ei takista siiski konventsiooniosalistel seadmete kasutamist, mis tekitavad õhkrehvidega saavutatuga vähemalt samaväärsed tulemused.
Kiirusmõõdik
55. Mootorsõidukil, mis on võimeline ületama kiirust 40 km (25 miili) tunnis tasasel teel, peab olema kiirusmõõdik; konventsiooniosalised võivad siiski vabastada mootorrataste ja muude kergsõidukite teatavad liigid sellest nõudest.
Mootorsõidukite signaalseadmed
56. Konventsiooni artikli 23 lõikes 5 ja lisa 1 punktis 6 osutatud seade on kas:
a) märk, mis koosneb punase äärega võrdkülgsest kolmnurgast, mille siseosa on kas tühi või hele; punasel äärel peab olema helkurriba. Seal võib olla ka punane fluorestseeruv ala ja/või see võib olla valgustatud tänu läbipaistvusele; märk peab olema selline, et selle saab kindlalt püstiasendisse seisma panna, või
b) mõni muu sama tõhus sõiduki registreerimisriigi õigusaktidega ettenähtud seade.
Kasutamistõkis
57. Mootorsõidukil peab olema kasutamistõkis, mille abil saab ühe selle olulise komponendi töövõimetuks muuta või blokeerida, kui sõiduk on pargitud.
Kinnitusvahendid
58. Kui see on tehniliselt teostatav, peavad kõik näoga sõidusuunas olevad istmed konventsiooni artiklites 6 ja 7 osutatud B-kategooria sõidukitel, välja arvatud riigisisestes õigusaktides määratletud eriotstarbeks ehitatud või kasutatavad sõidukid, olema varustatud heakskiidetud turvavööde või sarnaste tõhusate heakskiidetud seadmetega.
Üldsätted
59. a) Kuivõrd seda on võimalik vältida, ei tohi mootorsõiduki mehaanilised osad ja seadmed tekitada tule- või plahvatusohtu; samuti ei tohi nad põhjustada ülemäärast mürgiste gaaside, suitsu, lõhnade või müra eraldumist.
b) Võimaluse korral ei tohi mootorsõiduki kõrgepinge-süüteseade põhjustada ülemääraseid raadiohäireid.
c) Mootorsõiduk peab olema ehitatud nii, et juhi vaateväli ette ja nii paremale kui ka vasakule on piisav, et võimaldada tal ohutult sõita.
d) Mootorsõidukid ja haagised peavad võimaluse korral olema ehitatud ja varustatud nii, et vähendada õnnetuse korral ohtu nende sõitjatele ja teistele liiklejatele. Eelkõige ei tohi neil sees- või väljaspool olla kaunistusi või muid esemeid, millel on tarbetud väljaulatuvad osad või servad, mis võivad olla sõitjatele või teistele liiklejatele ohtlikud.
e) Sõidukid, mille suurim lubatud mass ületab 3,5 t, peavad olema võimaluse korral varustatud külgmiste ja tagumiste allasõidutõketega.
IV PEATÜKK
Erandid
60. Konventsiooniosalised võivad riigisiseselt teha erandeid käesoleva lisa sätetest järgmise puhul:
a) mootorsõidukid ja haagised, mis oma konstruktsiooni tõttu ei saa ületada kiirust 30 km (19 miili) tunnis tasasel teel, mille kiirus on riigisiseste õigusaktidega piiratud 30 km tunnis;
b) invasõidukid, st väikesed mootorsõidukid, mis on spetsiaalselt projekteeritud ja ehitatud – ja mitte ainult kohandatud – kasutamiseks mõne füüsilise puudega inimese poolt ja mida tavaliselt kasutab ainult see inimene;
c) sõidukid, mida kasutatakse eksperimentideks, mille eesmärk on pidada sammu tehnika arenguga ja parandada liiklusohutust;
d) erivormi või -liiki sõidukid või mida kasutatakse konkreetsetel eesmärkidel eritingimustes;
e) sõidukid, mis on kohandatud kasutamiseks puuetega isikute poolt.
61. Konventsiooniosalised võivad samuti teha erandeid käesolevast lisast sõidukite puhul, mida nad registreerivad ja mis võivad siseneda rahvusvahelisse liiklusesse:
a) lubades mootorsõidukite ja haagiste eesmistel ääretulelaternatel merevaikkollase kasutamist;
b) eriotstarbeliste sõidukite laternate asendi puhul, kui laterna väliskuju on selline, et selle puhul ei ole võimalik nimetatud sätet järgida ilma kergesti kahjustatavaid või ärarebitavaid paigaldusvahendeid kasutamata;
c) pikki koormaid (puutüvesid, torusid jne) vedavate haagiste puhul, mis ei ole liikumisel vedukiga ühendatud, vaid lihtsalt koormaga selle külge kinnitatud;
d) lubades valge valguse kiirgumist tahapoole ja punase valguse kiirgumist ettepoole järgmistel seadmetel:
– alarmsõidukite vilkuvate tulede pöörlemine;
– erandlike koormate fikseeritud laternad;
– küljeääretulelaternad ja helkurid;
– valgustatud märgid katusel;
e) lubades pöörlevate või vilkuvate laternate sinise valguse ettepoole ja tahapoole kiirgumist;
f) lubades erikujulise või -liigilise või eriotstarbel ja eritingimustes kasutatava sõiduki küljel punaseid valgustpeegeldavaid või fluorestseeruvaid ja valgeid valgustpeegeldavad ribasid;
g) lubades tagumiste registreerimismärkide numbritelt või tähtedelt või taustalt, tunnusmärkidelt või muudelt riigisiseste õigusaktidega nõutud tunnusmärkidelt peegelduva valge või värvilise valguse kiirgumist tahapoole;
h) lubades punase kasutamist kõige tagumistel küljehelkuritel ja küljeääretulelaternatel.
V PEATÜKK
Üleminekusätted
62. Käesolevat lisa ei kohaldata mootorsõidukite suhtes, mis esmakordselt registreeriti, ja haagiste suhtes, mis võeti kasutusele konventsiooniosalise territooriumil enne käesoleva konventsiooni jõustumist või kahe aasta jooksul pärast selle jõustumist, tingimusel et nad vastavad 1949. aasta teeliikluse konventsiooni lisa 6 I, II ja III osa nõuetele.
62 bis. Käesolevat lisa ei tohiks kohaldata mootorsõidukite suhtes, mis esmakordselt registreeriti, ja haagiste suhtes, mis võeti kasutusele konventsiooniosalise territooriumil enne käesoleva konventsiooni muudatuste jõustumist või kahe aasta jooksul pärast selle jõustumist, tingimusel et nad vastavad 1968. aasta teeliikluse konventsiooni lisa 5 nõuetele enne neid muudatusi kehtinud sõnastuses või nimetatud lisa V peatükis osutatud muudele sätetele.
Liide
VÄRVIFILTRITE MÄÄRATLUS KÄESOLEVAS LISAS OSUTATUD VÄRVITOONIDE SAAMISEKS (VÄRVUSKOORDINAADID)
Punane ........................... piirväärtus kollase poole .................................
y ≤ 0,335
piirväärtus purpurse poole2..............................
z ≤ 0,008
Valge ................................piirväärtus sinise poole .......................................
x ≥ 0,310
piirväärtus kollase poole .....................................
x ≤ 0,500
piirväärtus rohelise poole .....................................
y ≤ 0,150 + 0,640x
piirväärtus rohelise poole .....................................
y ≤ 0,440
piirväärtus purpurse poole ....................................
y ≥ 0,050 + 0,750x
piirväärtus punase poole ........................................
y ≥ 0,382
Merevaikkollane2 ............ piirväärtus kollase poole1 .....................................
y ≤ 0,429
piirväärtus punase poole1 .......................................
y ≥ 0,398
piirväärtus valge poole1 ..........................................
z ≤ 0,007
Valikkollane3 ................. piirväärtus punase poole1 .....................................
y ≥ 0,138 + 0,580x
piirväärtus rohelise poole1 .....................................
y ≤ 1,29x - 0,100
piirväärtus valge poole1 .........................................
y ≥ -x + 0,966
piirväärtus spektraalväärtuse poole1 ......................
y ≤ -x + 0,992
Sinine ............................. piirväärtus rohelise poole .......................................
y = 0,065 + 0,805x
piirväärtus valge poole ...........................................
y = 0,400 -x
piirväärtus purpurse poole ......................................
x = 0,133 + 0,600y
Filtrite kolorimeetriliste näitajate kontrollimisel kasutatakse valge valguse allikat värvustemperatuuril 2854° K (vastab Rahvusvahelise Valgustuskomisjoni (CIE) valgusliigile A).
Lisa 6
RIIGISISENE JUHILUBA
(MÄRKUS: Käesolev lisa on kohaldatav hiljemalt 28. märtsini 2011 (vt uus artikkel 43). Lisa uus tekst, mida kohaldatakse 29. märtsist 2011, on toodud käesoleva lisa järel tumesinises kirjas)
1. Riigisisene juhiluba vormistatakse dokumendi vormis.
2. Juhiluba trükitakse väljaandva või välja andma volitatud asutuse määratud keeles või keeltes; sellel on siiski prantsuskeelne pealkiri „permis de conduire“ koos muudes keeltes pealkirjaga või ilma nendeta ning juhiloa väljaandja riigi nimi ja/või tunnusmärk.
3. Loale tehtud kanded on kas ladina tähestikus või ainult inglise keeles kursiivkirjas või sellisel kujul korratud.
4. Juhiloal on järgmised andmed; nendele eelnevad või järgnevad numbrid 1–11.
1. Perekonnanimi
2. Eesnimed0
3. Sünniaeg ja -koht0
4. Aadress0
5. Juhiloa väljaandja asutus
6. Juhiloa väljaandmise aeg ja koht
7. Juhiloa aegumise kuupäev0
8. Juhiloa number
9. Juhiloa väljaandja asutuse allkiri ja/või tempel või pitser
10. Omaniku allkiri0
11. Sõidukikategooria või -kategooriad ja alamkategooriad, mille jaoks juhiluba kehtib, koos viitega juhiloa väljaandmise kuupäevale ja iga sellise kategooria aegumise kuupäevale.
Juhiloale lisatakse ka omaniku foto. Riigisisestes õigusaktides määratakse juhiloale lisatavad täiendavad andmed ning formaat ja materjal, millele juhiluba trükitakse.
5. Sõidukikategooriad, mille jaoks juhiluba võib kehtida, on järgmised:
A. Mootorrattad;
B. mootorsõidukid, välja arvatud A-kategooria mootorsõidukid, mille lubatud täismass ei ületa 3500 kg ja millel ei ole rohkem kui kaheksa istekohta lisaks juhiistmele;
C. mootorsõidukid, välja arvatud D-kategooria mootorsõidukid, mille lubatud täismass ületab 3500 kg;
D. sõitjateveoks kasutatavad mootorsõidukid, millel on rohkem kui kaheksa istekohta lisaks juhiistmele;
E. autorong, mille vedav sõiduk kuulub kategooriasse või kategooriatesse, mille jaoks juhil on juhiluba (B ja/või C ja/või D), kuid mis ise ei kuulu sellesse kategooriasse või nendesse kategooriatesse.
6. Riigisisestes õigusaktides võidakse võtta kasutusele täiendavaid eespool nimetatud A–E-kategooriatesse mittekuuluvaid sõidukikategooriaid, kategooriate alamkategooriaid ja kategooriate kombinatsioone, mis peavad olema juhiloal selgelt välja toodud.
Lisa 6
RIIGISISENE JUHILUBA
(Uus lisa kehtib 29. märtsist 2011 (vaata uus artikkel 43))
1. Riigisisene juhiluba vormistatakse dokumendi vormis.
2. Luba võib olla valmistatud plastikust või paberist. Plastloa eelistatud formaat on 54 x 86 mm suurune. Juhiloa eelistatud värvus on roosa; trükitekst ja tühikud kannete tegemiseks määratletakse riigisisestes õigusaktides punktide 6 ja 7 kohaselt.
3. Juhiloa esiküljel on pealkiri „Juhiluba“ juhiloa väljaandva riigi riigikeeles (-keeltes) ja juhiloa väljaandja riigi nimi ja/või tunnusmärk.
4. Juhiloal on kohustuslik esitada allpool numbrite all loetletud andmed:
1. perekonnanimi;
2. eesnimi, muud nimed;
3. sünniaeg ja -koht;0
4.a) väljaandmise kuupäev;
4.b) aegumise kuupäev;
4.c) Juhiloa väljaandja asutuse nimi või tempel;
5. juhiloa number;
6. omaniku foto;
7. omaniku allkiri;
9. Sõidukikategooriad (alamkategooriad), mille jaoks juhiluba kehtib;
12. Täiendav teave või piirangud sõidukikategooria (alamkategooria) kohta kodeeritud kujul.
5. Kui riigisisesed õigusaktid nõuavad täiendavat teavet, kantakse see juhioale allpool toodud numbrite alla:
4.d) Registreerimise eesmärgil isikukood, muu kui punkti 4 numbri 5 all märgitu;
8. alaline elukoht;
10. väljaandmise kuupäev sõidukite iga kategooria (alamkategooria) kohta;
11. sõidukite iga kategooria (alamkategooria) kehtivuse lõpp;
13. andmed registreerimise eesmärgi kohta alalise elukohariigi muutumise korral;
14. andmed registreerimise eesmärgi kohta või muu liiklusohutusega seotud teave.
6. Kõik kandeid tehakse juhiloale ainult ladina tähestikus. Kui kasutatakse muid tähti, translitereeritakse kanded ka ladina tähestikku.
7. Punktide 4 ja 5 numbrite 1–7 andmed peaksid olema eelistatavalt juhiloa samal küljel. Tühimikud punktide 4 ja 5 numbrite 8–14 andmete jaoks tuleks reguleerida riigisiseste õigusaktidega. Riigisiseste õigusaktidega võib juhiloal eraldada ruumi ka elektrooniliselt salvestatud andmete lisamiseks.
8. Sõidukikategooriad, mille jaoks juhiluba võib kehtida, on järgmised:
A. Mootorrattad;
B. mootorsõidukid, välja arvatud A-kategooria mootorsõidukid, mille lubatud täismass ei ületa 3500 kg ja milles ei ole rohkem kui kaheksa istekohta lisaks juhiistmele; või B-kategooria mootorsõidukid, mis on ühendatud haagisega, mille lubatud täismass ei ületa 750 kg; või B-kategooria mootorsõidukid, mis on ühendatud haagisega, mille lubatud täismass ületab 750 kg, kuid ei ületa mootorsõiduki tühimassi, kui niimoodi ühendatud sõidukite lubatud täismass kokku ei ületa 3500 kg;
C. mootorsõidukid, välja arvatud D-kategooria mootorsõidukid, mille lubatud täismass
ületab 3500 kg; või C-kategooria mootorsõidukid, mis on ühendatud haagisega, mille lubatud täismass ei ületa 750 kg;
D. sõitjateveoks kasutatavad mootorsõidukid, millel on rohkem kui kaheksa istekohta
lisaks juhiistmele; või D-kategooria mootorsõidukid, mis on ühendatud haagisega, mille lubatud täismass ei ületa 750 kg;
BE. B-kategooria mootorsõidukid, mis on ühendatud haagisega, mille lubatud täismass ületab 750 kg ja ületab mootorsõiduki tühimassi; või B-kategooria mootorsõidukid, mis on ühendatud haagisega, mille lubatud täismass ületab 750 kg, kui niimoodi ühendatud sõidukite lubatud täismass kokku ületab 3500 kg;
CE. C-kategooria mootorsõidukid, mis on ühendatud haagisega, mille lubatud täismass ületab 750 kg;
DE. D-kategooria mootorsõidukid, mis on ühendatud haagisega, mille lubatud täismass ületab 750 kg.
9. A-, B-, C-, CE-, D- ja DE-kategooria all võib riigisiseste õigusaktidega võtta kasutusele järgmised sõidukite alamkategooriad, mille jaoks võib juhiluba kehtida:
A1. Mootorrattad, mille töömaht ei ületa 125 cm3 ja võimsus 11 kW (kergmootorrattad);
B1. Motoriseeritud kolmrattad ja nelirattad;
C1. Mootorsõidukid, välja arvatud D-kategooria mootorsõidukid, mille lubatud täismass ületab 3500 kg, kuid ei ületa 7500 kg; või C1-alamkategooria mootorsõidukid, mis on ühendatud haagisega, mille lubatud täismass ei ületa 750 kg;
D1. Mootorsõidukid, mida kasutatakse reisijate veoks ja millel on rohkem kui 8 istekohta lisaks juhiistmele, kuid mitte rohkem kui 16 istekohta lisaks juhiistmele; või D1-alamkategooria mootorsõidukid, mis on ühendatud haagisega, mille lubatud täismass ei ületa 750 kg;
C1E. C1-alamkategooria mootorsõidukid, mis on ühendatud haagisega, mille lubatud täismass ületab 750 kg, kuid ei ületa mootorsõiduki tühimassi, kuid niimoodi ühendatud sõidukite lubatud täismass ei ületa 12 000 kg;
D1E. D1-alamkategooria mootorsõidukid, mis on ühendatud haagisega, mida ei kasutata inimeste vedamiseks, mille lubatud täismass ületab 750 kg, kuid ei ületa mootorsõiduki tühimassi, kui niimoodi ühendatud sõidukite lubatud täismass kokku ei ületa 12 000 kg.
10. Riigisiseste õigusaktidega võib kasutusele võtta muud sõidukite kategooriad ja alamkategooriad peale eespool loetletute. Selliste kategooriate ja alamkategooriate tähistused ei tohiks sarnaneda konventsioonis sõidukite kategooriate ja alamkategooriate tähistamiseks kasutatud sümbolitega; kasutada tuleks ka muud liiki trükikirja.
11. Sõidukite kategooriad (alamkategooriad), mille jaoks juhiluba kehtib, esitatakse piktogrammidena allpool toodud tabelis.
Kategooria kood / Piktogramm
Alamkategooria kood / Piktogramm
A
A1
B
B1
C
C1
D
D1
BE
CE
C1E
DE
D1E
Lisa 7
RAHVUSVAHELINE JUHILUBA
1. Juhiluba on A 6 (148 x 105 mm) formaadis vihik. Kaas on hall ja siselehed valged.
2. Esikaane välis- ja sisekülg vastavad vastavalt allpool toodud näidislehekülgedele nr 1 ja 2; need trükitakse väljaandva riigi riigikeeles või vähemalt ühes selle riigikeeles. Viimased kaks sisemist lehekülge on kõrvuti leheküljed, mis vastavad allpool toodud näidisele nr 3; need trükitakse prantsuse keeles. Nende kahe lehekülje ees olevad sisemised leheküljed kordavad neist esimest mitmes keeles, mis peavad hõlmama hispaania , inglise ja vene keelt.
3. Käsitsi kirjutatud või trükitud kanded juhiloal on ladina tähestikus või inglise keeles kursiivkirjas.
4. Konventsiooniosalised, kes väljastavad või lubavad väljastada rahvusvahelisi juhilube, mille kaas on trükitud muus keeles peale inglise, prantsuse, vene või hispaania keele, edastavad Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile allpool toodud näidise nr 3 teksti tõlke sellesse keelde.
NÄIDISLEHEKÜLG nr 1
(Esikaane väliskülg)
...................................................................................................................................................... 1
Rahvusvaheline mootorsõidukite liiklus
RAHVUSVAHELINE JUHILUBA
nr ............................
8. novembri 1968. aasta teeliikluse konventsioon
Kehtiv kuni .................................................................................................................................... 2 Väljaandja ......................................................................................................................................
Koht .................................................................................................................................................
Kuupäev ..............................................................................................................................................
Riigisisese juhiloa number
........................................................................................ 3
1 Väljaandva riigi nimi ja tunnusmärk vastavalt lisas 3 määratletule.
2 Kas kuni kolm aastat alates selle väljaandmise kuupäevast või riigisisese juhiloa aegumise kuupäevani, olenevalt selles, kumb on varasem.
3 Juhiloa väljaandja asutuse või ühingu pitser või tempel.
4 Juhiloa väljaandja asutuse või ühingu pitser või tempel.
NÄIDISLEHEKÜLG nr 2
(Esikaane sisekülg)
(Käesolev näidislehekülg nr 2) kehtib hiljemalt 28. märtsini 2011 (vt uus artikkel 43). Uus näidislehekülg, mis kehtib 29. märtsist 2011, esitatakse tumesinises kirjas selle järel.
See juhiluba ei kehti järgmisel territooriumil: ........................................................ ..........................................................................................................................................
..........................................................................................................................................
..........................................................................................................................................1
See kehtib kõikide muude konventsiooniosaliste territooriumil.
Sõidukite kategooriad, mille juhtimiseks see kehtib, on toodud vihiku lõpus.
2
Käesolev juhiluba ei mõjuta mis tahes viisil omaniku kohustust täita
residentsuse ja kutsealal töötamisega seotud õigusnorme igas riigis, läbi mille ta reisib. Eelkõige kaotab see riigis kehtivuse, kui selle omanik asub seal alaliselt elama.
(29. märtsist 2011 kehtiv uus näidislehekülg nr 2 (vaata uus artikkel 43))
See juhiluba ei kehti järgmisel territooriumil: ........................................................ .......................................................................................................................................... ..........................................................................................................................................
.......................................................................................................................................... 1
See kehtib kõikide muude konventsiooniosaliste territooriumil, tingimusel
et see esitatakse koos vastava riigisisese juhiloaga. Sõidukite kategooriad, mille puhul juhiluba kehtib, on märgitud vihiku lõpus.
2
See juhiluba kaotab kehtivuse teise konventsiooniosalise territooriumil, kui selle omanik asub seal alaliselt elama.
1 Märkige siia konventsiooniosalise nimi, milles omanik alaliselt elab.
2 Tühik konventsiooniosalistest riikide loetelu jaoks (vabatahtlik).
Vasakpoolne lehekülg
(Käesolev näidis 3 (vasakpoolne lehekülg) kehtib hiljemalt 28. märtsini 2011 (vt uus artikkel 43). 29. märtsist 2011 kehtiv uus esitatakse tumesinises kirjas järgmisel lehel.)
JUHI ANDMED
Perekonnanimi ........................................................................................................................... 1. Muud nimed1 ........................................................................................................................... 2. Sünnikoht2 .......................................................................................................................... 3. Sünniaeg3 ........ …. ................................................................................................................... 4.
Kodune aadress .............................................................................................................. 5.
SÕIDUKITE KATEGOORIAD, MILLE PUHUL JUHILUBA KEHTIB
Mootorrattad
A
Mootorsõidukid, välja arvatud A-kategooria sõidukid, mille lubatud täismass ei ületa 3500 kg ja millel ei ole rohkem kui kaheksa istekohta lisaks juhiistmele.
B
Mootorsõidukid, mida kasutatakse kaubaveoks ja mille lubatud täismass ületab 3500 kg.
C
Mootorsõidukid, mida kasutatakse reisijate veoks ja millel on lisaks juhiistmele rohkem kui kaheksa istekohta.
D
Autorongid, mille veduki kategooria või kategooriate jaoks on juhil juhiluba (B ja/või C ja/või D), kuid mis ise ei kuulu sellesse kategooriasse või kategooriatesse.
E
PIIRAVAD KASUTUSTINGIMUSED5
1 Isa või abikaasa nime võib sisestada siia.
2 Kui sünnikoht on teadmata, jätta tühjaks.
3 Kui sünniaeg on teadmata, märkida ligikaudne vanus loa väljastamise kuupäeval.
4 Juhiloa väljaandja asutuse või ühingu pitser või tempel. See pitser või tempel lisatakse A-, B-, C-, D- ja E-kategooria juurde üksnes siis, kui omanikul on lubatud juhtida kõnesoleva kategooria sõidukeid.
5 Näiteks „Peab kandma korrigeerivaid läätsesid”, “Kehtib ainult sõiduki nr ... juhtimiseks”, „Sõiduk peab olema kohandatud ühe jalaga sõitmiseks“.
NÄIDIS 3
Parempoolne lehekülg
(Käesolev näidis 3 (parempoolne lehekülg) kehtib hiljemalt 28. märtsini 2011( vt uus artikkel 43). 29. märtsist 2011 kehtiv uus esitatakse tumesinises kirjas järgmisel lehel.)
1. …………………………………………………………………………………………...
2. …………………………………………………………………………………………...
3. …………………………………………………………………………………………...
4. …………………………………………………………………………………………...
5. …………………………………………………………………………………………...
A *4
Foto
*4
*4
*4
*4
Omaniku allkiri6…………………………….
JUHTIMISÕIGUSE ÄRAVÕTMINE:
Omanik on jäetud ilma õigusest juhtida
.......................……………7 territooriumil kuni………….8
………………………. ……………………………….
Kande tegemise koht Kande tegemise kuupäev
Omanik on jäetud ilma õigusest juhtida
.........……………………7 territooriumil kuni………….8
………………………. ……………………………….
Kande tegemise kuupäev Kande tegemise koht
6 Või pöidlajälg.
7 Riigi nimi.
8 Oma territooriumil juhiloa kehtetuks tunnistanud asutuse allkiri ja pitser või tempel. Kui juhtimisõiguse äravõtmise jaoks jäetud tühik sellel lehel on juba ära kasutatud, tuleks edasised juhtimisõiguse äravõtmised märkida pöördele.
Vasakpoolne lehekülg
(29. märtsist 2011 kehtiv uus näidis nr 3 (Vasakpoolne lehekülg) (vaata uus artikkel 43))
JUHI ANDMED
Perekonnanimi…................................................................................................... 1.
Eesnimi, muud nimed.............……................................................................. 2.
Sünnikoht1.............................................................................................................. 3.
Sünniaeg….............………....……….................................................................. 4.
Alaline elukoht ..……………..................................................................................... 5.
SÕIDUKIDE KATEGOORIAD JA ALAMKATEGOORIAD, MILLE JAOKS JUHILUBA KEHTIB, KOOS VASTAVATE KOODIDEGA
Kategooria kood / Piktogramm
Alamkategooria kood / Piktogramm
A
A1
B
B1
C
C1
D
D1
BE
CE
C1E
DE
D1E
PIIRAVAD KASUTUSTINGIMUSED3
1 Sünnikoha võib asendada riigisiseste õigusaktidega kehtestatud infoga.
2 Täidetakse juhul, kui vastav nõue tuleneb siseriiklikest õigusaktidest.
3 Näiteks: “prillid või kontaktläätsed kohustuslikud”, “kehtib ainult sõiduki nr … juhtimiseks”, “sõiduk peab olema kohandatud ühe jalaga juhile”.
NÄIDIS 3
Parempoolne lehekülg
(29. märtsist 2011 kehtiv uus näidis nr 3 (Parempoolne lehekülg) (vaata uus artikkel 43))
1.................................................................................................................................................
2...................................................................................................................................................
3. ................................................................................................................................................... 4. ...................................................................................................................................................
5. ...................................................................................................................................................
TEMPEL4
TEMPEL4
foto
Omaniku allkiri .............................
A
A1
B
B1
C
C1
D
D1
BE
CE
C1E
DE
D1E
JUHTIMISÕIGUSE ÄRAVÕTMINE:
Omanik on jäetud juhtimisõigusest ilma
....................................................... territooriumil5 kuni .......................................... Koht ................................................................... kuupäev .............................................6
-------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Omanik on jäetud juhtimisõigusest ilma
...................................................... territooriumil 5 kuni ..........................................
Koht .......................................................................... kuupäev .............................................6
4 Juhiloa väljaandja asutuse või ühingu pitser või tempel. See pitser või tempel lüüakse kategooria või alamkategooria tähistuse juurde üksnes siis, kui omanikul on luba asjaomaseid sõidukeid juhtida.
5 Riigi nimi.
6 Oma territooriumil juhiloa kehtetuks tunnistanud asutuse allkiri ja pitser või tempel. Kui juhtimisõiguse äravõtmise jaoks jäetud tühik sellel lehel on juba ära kasutatud, tuleks edasised juhtimisõiguse äravõtmised märkida pöördele.