Hasartmänguseaduse väljatöötamiskavatsus
| Dokumendiregister | Rahandusministeerium |
| Viit | 1.1-26/453-3 |
| Registreeritud | 03.03.2025 |
| Sünkroonitud | 04.03.2025 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE |
| Sari | 1.1-26 Väljatöötamiskavatsused ja õigusaktide kontseptsioonid |
| Toimik | 1.1-26/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Eesti Hasartmängude Korraldajate Liit |
| Saabumis/saatmisviis | Eesti Hasartmängude Korraldajate Liit |
| Vastutaja | Kersti Rahlin (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Finants- ja maksupoliitika valdkond, Rahandusteabe poliitika osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Dokument on kokkuvõtte tegemiseks liiga mahukas
(25654 tm).
Failid
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
Lugupeetud rahandusminister
Eesti Hasartmängude Korraldajate Liit saadab oma seisukohad Hasartmänguseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse kohta.
Lugupidamisega,
Tõnis Rüütel
Juhatuse liige, Direktor
Eesti Hasartmängude Korraldajate Liit
Tel. 6 489 061; mob. 5046517
From: [email protected] [mailto:[email protected]]
Sent: Monday, January 27, 2025 4:08 PM
To: Eesti Ringhäälingute Liit; Hasartmängusõltuvuse Nõustamiskeskus; Eesti Hasartmängude Korraldajate Liit; AS Eesti Loto
Subject: Väljatöötamiskavatsus
|
P Säästa loodust ja ära prindi seda e-kirja!
Käesolev e-kiri võib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet.
This e-mail may contain information which is classified for official use.
Digiallkirjad
Allkirjade kehtivust ei ole
kontrollitud.
TÕNIS RÜÜTEL
PNOEE-35505160318
2025-02-28 17:44:38
Jürgen Ligi
Tallinn
rahandusminister
Rahandusministeerium
28. veebruar 2025
Suur-Ameerika 1
10122 Tallinn
E-POSTI TEEL:
[email protected]
EHKL SEISUKOHAD HASARTMÄNGUSEADUSE muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsusele
Lugupeetud hr rahandusminister
Rahandusministeerium edastas 27.01.2025.a. Eesti Hasartmängude Korraldajate Liidule (edaspidi EHKL) teavituse hasartmänguseaduse (edaspidi HasMS) muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse (edaspidi VTK) kohta.
VTK-s on välja toodud probleemid kehtiva seaduse tõlgendamisel ning pakutud neile erinevaid lahendusvariante. Turuosalistelt oodatakse VTK-s välja pakutud mõtete kohta märkusi, kommentaare ja ettepanekuid hiljemalt 28. veebruaril 2025.a.
EHKL esitab alljärgnevalt oma seisukohad VTK-s tõstatatud probleemidele ja pakutud lahendustele püstitatud teemade kaupa. Neid teemasid, mille osas EHKL-l hetkeseisuga arvamus puudub, kommenteeritud ei ole.
1. Kaughasartmängu mõiste
EHKL nõustub seisukohaga, et kaughasartmängu ja toto mõisted vajavad täpsustamist ja ajakohastamist. Viitame siinkohal ka EHKL poolt 30. augustil 2024.a. rahandusministeeriumile esitatud HasMS muudatusettepanekutele, kus viidatud teemat detailselt käsitleti.
2. Hasartmängukorraldajale esitatavad nõuded
EHKL nõustub tõstatatud probleemiga: hasartmängukorraldajale esitatavaid nõudeid peavad ühetaoliselt järgima kõik hasartmängukorraldajad, nii Eestis registreeritud äriühingud kui ka välismaised äriühingud. Seda nii kapitalinõuete kui ka auditeerimiskohustuse osas, vastasel juhul on hasartmängukorraldajatel, kes on välismaised äriühingud, olulised konkurentsieelised võrreldes kohalikest äriühingutest hasartmängukorraldajatega.
3. Hasartmängu korraldusloa peatamine
Nõustume ettepanekuga, et korraldusluba peab saama ajutiselt peatada asjaoludel, mida VTK-s kirjeldatud on. Samas juhime tähelepanu, et sõnastuslikult tuleb ettepanekut korrigeerida, kuna VTK lk 12 teises lõigus on ekslikult viidatud „õnnemänguturniiri korraldajale“ ja „õnnemänguturniiri korraldamisel kasutatavale mängulauale“. Kuivõrd probleemne on just fikseeritud maksusumma õnnelaua kohta olukorras, kus mängulauda nt riikliku korralduse tõttu kasutada ei saa, ja HasMMS § 1 lg 1 p 1 kohaselt on konkreetse maksuobjekti puhul välistatud õnnemänguturniiriks kasutatavad mängulauad, siis on kohane viidata üksnes „õnnemängu korraldajale“ ja „õnnemängu korraldamisele“. Viited „õnnemänguturniirile“ tuleks vastavast lõigust eemaldada.
4. Osavusmängu vanusepiirang
EHKL toetab ettepanekut vähendada osavusmängu vanusepiirangut 21-lt eluaastalt 18 eluaastani. Samuti leiame, et osavusmängu ja osavusmänguautomaadi mõisteid ning regulatsiooni tuleks seaduses täpsustada.
5. Surnud isiku kustutamine hasartmängu mängimise piirangutega isikute nimekirjast
EHKL nõustub, et HAMPI nimekirja ajakohasena hoidmise eesmärgil peab olema võimalik kustutada surnud isik HAMPI nimekirjast. Nagu juba VTK-s märgitud, mõjutab HAMPI nimekirjas olevate isikute arv hasartmängusõltuvuse uurimiseks vajalikku statistikat.
6. Karistuste efektiivsus
Nõustume seisukohaga, et HasMS karistusmäärad tuleks üle vaadata1, kuid seejuures on oluline tagada, et määrade muutmisel säiliks proportsionaalsus rikkumise tõsiduse ja vastava karistusmäära vahel. Teisisõnu, uued karistusmäärad peavad olema hästi läbi mõeldud.
Lisaks soovitame kaaluda uute karistuste määramist hasartmängu mängimise eest isiku poolt, kes mõjutab sündmuse toimumist, toimumata jäämist, toimumise viisi ja sündmuse tulemust. Momendil on nn “sohitegemine” sõnaselgelt karistatav üksnes toto puhul, kuid muude pettuste korral hasartmängus on isikute karistamine praktikas keeruline. Näiteks kui tarkvaraarendaja teeb õnnemängutarkvaras teadlikult vea, mida hiljem ise ära kasutab, siis peaks selline teguviis olema karistatav. Samamoodi peaks olema karistatav mistahes abivahendite jms abil mängutulemuse mõjutamine või muul viisil mängueelise tekitamine, samuti kui rühm mängijaid tegutseb ühiselt teise mängija vastu (nt manipulatsioonid pokkerilauas) jms.
Viitame siinkohal ka EHKL 30. augustil 2024.a. tehtud muudatusettepanekutele, kus sai tõstatatud toto mängimise keelu (kihlveopettuste) kriminaliseerimine. Hetkel kehtiv HasMS §100 välistab kihlveopettuse kriminaalvastutuse, kuna reeglina ei suudeta kohtumenetluses piisavalt seda tegu kelmuse koosseisu alla paigutada, kuivõrd peab olema konkreetne kannatanu. Selle määratlemine on väga raske, sest kannatanu võib olla nii kihlveokontor (mitte ainult Eesti hasartmängukorraldaja kui ka paljud teised, sh teiste riikide hasartmängukorraldajad) kui ka teised mängijad, kes panustasid samale mängule , mille suhtes kihlveopettus toime pandi. Seetõttu ei ole käesoleva aja seisuga võimalik Eestis piisavalt efektiivselt karistada kihlveopettuse toime pannud ja kokkuleppemängus osalenud isikuid.
7. Andmete säilitamise tähtaegade täpsustamine
Nõustume, et andmete säilitamise tähtaegasid tuleb täpsustada. Viitame siinkohal EHKL poolt 30. augustil 2024.a. rahandusministeeriumile esitatud HasMS muudatusettepanekutele, kus viidatud teemat käsitleti.
8. HAMPI nimekirja kantud isikule turundusmaterjalide saatmise lõpetamine
EHKL toetab ettepanekut, et HAMPI nimekirja kantud isikule turundusmaterjalide saatmine peaks olema keelatud. Liit esitas vastava ettepaneku rahandusministeeriumile juba 30. augusti 2024.a. pöördumises. Samas juhime tähelepanu asjaolule, et käesoleval ajal on HAMPI nimekirja töötlemine mistahes muul kui seaduses sätestatud eesmärgil keelatud. Seetõttu, kui hasartmängukorraldajale seatakse kohustus tagada, et HAMPI nimekirjas olevatele isikutele turundusmaterjale ei edastata, on vajalik sätestada selgesõnaline õiguslik alus sel eesmärgil andmete töötlemiseks.
Isikuandmete kaitse nõuete tõttu teostavad hasartmängukorraldajad praegu HAMPI päringuid kliendi igakordsel kontole sisselogimisel saates vastava üksikpäringu oma süsteemist HAMPI-le riigi infosüsteemi andmevahetuskihi kaudu. Selleks, et kontrollida enne turundusmaterjalide väljasaatmist, et adressaatideks olevad isikud ei ole kantud HAMPI nimekirja, on vajalik nimekirja tervikuna allalaadimine masspäringu abil. See peab olema lubatud ka isikuandmete kaitse nõuete kohaselt.
9. Isiku HAMPI kandmise avalduses märgitava tähtaja pikendamine
EHKL pooldab isiku HAMPI nimekirja kandmise avalduses märgitava tähtaja pikendamise ettepanekut. Samas märgime, et tähtaja pikendamine peab olema paindlik lahendus. Sellele juhtis Liit tähelepanu juba augustis 2024.a. rahandusministeeriumile esitatud HasMS muudatusettepanekutes. Olukord, kus isikul on valida vaid kolme võimaliku variandi vahel (6 kuud, 3 aastat ja 5 aastat), ei ole meie hinnangul piisavalt paindlik ja võib seetõttu kallutada mängijaid loobuma enda nimekirja panekust. Seetõttu teeme ettepaneku muuta HAMPI registris piirangu seadmist selliselt, et isik saab perioodi valida vahemikus 3-60 kuud.
10. Kaotuse ja kaotuse limiidi sisustamine ning mängijate kaitsereeglite piisavus
VTK kohaselt tekitab praktikas probleeme kohustusliku kaotuse limiidi sisustamine, kuivõrd MTA ja hasartmängukorraldajad ei ole mõiste sisustamisel ühel meelel. Hasartmängukorraldajate hinnangul tähendab kohustusliku kaotuse limiit, et saadud võit peaks suurendama automaatselt kaotuste limiiti, kuid MTA sellise lähenemisega ei nõustu. HasMS-is puudub sellekohane selge regulatsioon.
EHKL hinnangul tuleb kaotuse limiiti sisustada selliselt, kus antud limiidi perioodi jooksul võidetud summa lisatakse selle perioodi järelejäänud limiidi summale, ehk n.ö. arvestatakse mängija neto kaotust. Selliselt limiidi sisustamine on ainuke mõistlik viis ning ka hasartmänguvaldkonnas üldtuntud definitsioon, kus neto kaotus näitab mängija tõelist kaotust.
Viitame, et HasMS § 55 praegune sõnastus toodi seadusesse 1.06.2015.a. jõustunud „Hasartmänguseaduse, meediateenuste seaduse ja reklaamiseaduse muutmise seadusega“. Viidatud muutmise seaduse seletuskirjas (vt lk 4) on sõnaselgelt kirjas järgmine: „Õigus seada piirang teatava perioodi jooksul tehtavate panuste kogusummale sõnastatakse selliselt, et ülempiir seatakse kaotusele millega mängija on valmis kindla korraldaja korraldatavates kaughasartmängudes riskima, viies nii seaduse teksti paremasse vastavusse selle algse mõttega: hetkel kehtiva õiguse kohaselt on mängijal õigus seada ülempiiri vaid enda poolt tehtavate panuste kogusummale, mis ei võimalda arvesse võtta, kas mängija on panustades kaotanud või hoopis võitnud.“ Seletuskirjas toodu kinnitab, et vastava seadusemuudatuse väljatöötamisel oli seadusandja eesmärgiks kasutada nn neto kaotuse („net loss limit“) printsiipi, kus ülempiir sisustatakse arvesse võttes muu hulgas ka mängija poolt võidetud summasid. Seletuskiri toob selgelt esile varasema sätte sõnastuse probleemi, mis grammatilise tõlgendamise puhul lubanuks seada ülempiiri ainult panuste kogusummale, aga mitte kaotuste kogusummale, mis oli tegelik eesmärk.
MTA praeguse tõlgenduse kohaselt kujutakski HasMS § 55 lg-s 1 sätestatud ülempiir endast justkui panuste ülempiiri, mitte aga kaotuste ülempiiri, mis on olnud seadusandja tegelik eesmärk. Selline tõlgendus tekitab praktikas mängijates segadust ning on neile raskesti mõistetav, kuna enamik mängijaid on harjunud arvestama neto kaotusega.
Paljude teiste riikide hasartmänguregulatsioonides (nt Malta, Kreeka, Horvaatia, Suurbritannia2, Kanada Ontario provints3) on samuti kasutuses kaotuse ülempiiri („loss limit“) kontseptsioon - Eesti ei ole siinkohal unikaalne. Kõikides nendes riikides tõlgendatakse „loss limit“ kontseptsiooni ühesuguselt neto kaotusena, st mängija saadud võidud võetakse ülempiiri arvestades arvesse.4
Lisaks kaotuse ülempiiri sisustamise probleemile viitab VTK veel üldsõnaliselt sellele, et seoses hasartmängusõltuvuse kasvuga on vaja üle vaadata mängijate kaitseks kehtestatud meetmed. Tegemist on üldsõnalise lausega, mis ei anna turuosalistele aimu, millisel moel soovitakse mängijate kaitse meetmeid muuta. Seetõttu on EHKL-l raske omalt poolt siinkohal täiendavaid kommentaare anda.
11. Täiendava õnnemängu mõiste laiendamine
Soovime juhtida tähelepanu ettepanekule, mis käsitleb täiendava õnnemängu definitsiooni laiendamist ning sellega seotud maksustamise reegleid. Antud ettepanekus on välja toodud, et koos definitsiooni korrigeerimisega tuleb välja töötada ka täiendavate kampaaniate maksustamise põhimõtted, mis puudutavad nii esemelisi auhindu kui ka nn cashbacki. Siinkohal on oluline märkida, et täiendava õnnemängu definitsiooni laiendamine hõlmab ka jackpotte. Maapealsed jackpotid on samuti täiendavad õnnemängud, kuna need kogunevad mängijate panustest ja jagatakse välja kindlate tingimuste täitumisel. Mänguautomaadid annavad võite, küll aga on jackpot selle kõrval täiendav õnnemäng.
EHKL seisukoht on, et jackpotti maksustada teistmoodi kui tavalist võitu (mänguautomaadist) oleks äärmiselt ebaõiglane. Kuna täiendava õnnemängu raames loositavate esemete eest on hasartmängukorraldaja nende soetamisel juba tasunud käibemaksu, siis nende hilisem eraldi maksustamine toob endaga kaasa topeltmaksustamise.
Täiendava õnnemängu auhinna maksustamise ettepanek ei ole ratsionaalne ega kooskõlas praeguse maksusüsteemi loogikaga. Jackpotid on osa mängijate panustest moodustuvast võidufondist ning nende maksustamine eraldi tekitaks ebaõiglase olukorra, kus osa võidetud rahast või võidetud esemed oleksid ebaproportsionaalselt suurema maksukoormuse all kui muu (sh mänguautomaadist) tulenev võit.
Märgime samuti, et VTK-s sisalduv ettepanek käsitleda cashback’i (ehk hasartmängukorraldaja poolt teatud protsendina mängijale tagasimakstavat summat mängija poolt tehtud panustest) ka hasartmänguvõiduna tundub kummaline. HasMS § 2 kohaselt on võit hasartmängu tulemus, mis põhineb juhuslikkusel. “Cashback” ei ole juhuslikkusel põhinev vaid tegemist on kindla protsendiga mängija tehtud panustest, mille korraldaja turunduseesmärkidel otsustab kliendile tagasi maksta.
12. Täiendava õnnemängu korraldusluba
EHKL nõustub VTK-s esitatud seisukohaga, et korraldusluba täiendava õnnemängu puhul ei ole sisuliselt vajalik, kuna selle taotluses esitatavatest andmetest enamus on Maksu- ja Tolliametile korraldusloa taotleja poolt juba esitatud.
13. Mängureeglite muutmine
Kuigi EHKL nõustub, et igakordne mängureeglite muutmise otsuse tegemine suurendab MTA halduskoormust, ei ole meie hinnangul sisuline erinevus „kooskõlastamise“ ja „nõusoleku küsimise“ vahel märkimisväärne – mõlemal juhul on vajalik MTA aktiivne sekkumine, mis ei lahenda ajaküsimust ega vähenda halduskoormust. Seetõttu võiks kaaluda kohustust teavitada MTA-t mängureeglite muutmisest esitades MTA-le uue reeglite versiooni. Sellisel juhul oleks tagatud, et mängureeglite kehtiv versioon on MTA juures registreeritud.
14. Tegevusloa taotlusele lisatavad andmed varandusliku seisundi kohta
EHKL nõustub VTK-s antud hinnanguga, et praeguses sõnastuses on vastav norm ajale jalgu jäänud ning vajab muutmist. Kõnealuste dokumentide esitamine MTA nõudel on meie hinnangul asjakohane. Samas oleks mõistlik analüüsida, kas MTA-le on välismaiste äriühingute puhul vastav informatsioon kergelt kättesaadav.
15. Krüptorahas panuste vastuvõtmine
EHKL hinnangul tuleb enne krüptorahas panuste vastuvõtmise reguleerimist HasMS-s läbi viia põhjalik analüüs, sh kaaluda asjakohaseid riske. Mistahes kaalutav regulatsioon krüptorahas panuste vastuvõtmiseks peab olema ühemõtteline, läbimõeldud ja proportsionaalne, et mitte suurendada õiguskindlusetust ega avada ust potentsiaalselt kontrollimatule tegevusele. Lisaks juhime tähelepanu, et krüptoraha kasutamine teeb ilmselgelt hasartmänguaruandluse keeruliseks, mis omakorda paneb surve alla EHMA praeguse tehnilise lahenduse. Krüptoraha muutuva (volatiilse) kursi tõttu võib ka hasartmängudeklaratsioonide esitamine ja maksuarvestus osutuda praegusega võrreldes palju keerukamaks. Samuti ei tohiks krüptoraha kasutamine luua ebavõrdseid konkurentsitingimusi.
Kokkuvõttes, vastav regulatsioon koos järelevalve- ja aruandlussüsteemiga peab olema põhjalikult läbi kaalutud ja toimima tõhusalt, vastasel juhul võib see kaasa tuua olulisi ärilisi ja regulatiivseid riske, mis kahjustavad nii kogu sektori kui ka Eesti riigi usaldusväärsust ja stabiilsust rahapesu ning terrorismi tõkestamise valdkonnas.
16. Muudatusettepanek ajakohastada panuste ja võidufondide piirmäärasid reisijatevedu teostaval laeval loterii ja õnnemängu korraldamiseks
EHKL teeb ettepaneku muuta HasMS-t selliselt, et ajakohastatakse piirmäärasid, mille HasMS seab panustele ja võidufondile, mille piires on ette nähtud erandid reisijatevedu teostaval laeval loterii ja õnnemängu korraldamiseks. Muudatus puudutab HasMS § 2; §34 ja §37.
HasMS § 2 lõike 5 punkti 31 muutmine. Ettepanek on muuta HasMS paragrahvi 2 lõiget 5 punkti 31, mille praegune sõnastus on järgmine: „(5) Käesoleva seaduse nõudeid ei kohaldata järgmiste hasartmängude suhtes: […] 31) loterii, mille võidufondi väärtus on kuni 1000 eurot ja mida korraldatakse Eesti laevaregistrisse kantud rahvusvahelisel meresõidul reisijatevedu teostaval laeval.“
Ettepanek on tõsta võidufondi väärtus kolmele tuhandele (3000) eurole ning sõnastada HasMS §2 lõike 5 punkt 31 järgmiselt:
31) loterii, mille võidufondi väärtus on kuni 3000 eurot ja mida korraldatakse Eesti laevaregistrisse kantud rahvusvahelisel meresõidul reisijatevedu teostaval laeval;
Erand kehtestati 2008.a. (15.10.2008 vastu võetud Hasartmänguseadus 216 SE) ja taastati seadusemuudatusega (vastu võetud 24.11.2016, 260 SE) ning on kehtestatud eesmärgiga võimaldada rahvusvahelisel meresõidul reisijatevedu teostaval laeval korraldada loteriid ilma hasartmängu tegevusloa ja korraldusloata. Reisilaevadel, nt Rootsi ja Soome liinil sõitvatel laevadel korraldatakse reisijatele loteriid, mille puhul saab väikese raha eest lunastada loteriipileti ning õhtuse programmi käigus loositakse välja rahalisi võite ja väheväärtuslikke auhindu, nt. maiustusi, suveniire, laevapileteid. Tegemist ei ole sõltuvust tekitava ega ohtliku hasartmänguga, vaid pigem meelelahutuslikku laadi üritusega kruiisi- ja laevareisijatele.
Hasartmänguseaduse eesmärgiks on olnud isikute suunamine nn. pehmemate mängude poole: „Üldreeglina peaks riik rahuldama hasartmängunõudluse “pehmete mängude” näol ning raskemate (samas mängija jaoks atraktiivsemate) mängude pakkumine peaks olema pigem erandiks, mida korraldatakse piiratumalt, eeldades samas korraldajatelt raskete mängude iseloomust tulenevalt kõrgemat kvaliteeti, usaldusväärsust ning ka kõrgemat vastutustunnet hasartmängusõltuvuse võimaliku tekkimise korral. […] Loteriid ning muud hasartmängud ei ole oma olemuselt võrreldavad raskemate hasartmänguvormide suuremast atraktiivsusest ning võimalikest sotsiaalsetest ja majanduslikest tagajärgedest tulenevalt, mistõttu tuleb ka raskemate hasartmänguliikide jaoks kehtestada rangem regulatsioon, võrreldes pehmemate hasartmängudega.“
Laeval korraldatav loterii, mille auhinnaks on võimalik saada eelkõige väikseid rahalisi võite, maiustusi, suveniire ja laevapileteid, on üks leebemaid võimalusi, millega riik saab rahuldada inimeste hasartmängunõudluse.
Piirmäärad on kehtinud fikseeritud määrades alates aastast 2008, kuigi vahepeal on raha väärtus inflatsiooni tõttu oluliselt vähenenud. Seega on muudatuse eesmärk ajakohastada piirmäärasid selliselt, et panused ja võidufond säilitaksid reisijate jaoks nn pehmema hasartmängu atraktiivsuse ning saavutaksid selliselt HasMS eesmärgi: suunata inimesi pehmemate hasartmängude poole.
Samuti on eesmärgiks rahvusvahelisel meresõidul reisijatevedu teostaval Eesti lippu kandval laeval võrdsustada hasartmängu korraldamisel turuolukord võrreldes Soome või Rootsi lipu all sõitvate reisilaevadega. Läänemerel kõigil nimetatud laevadel korraldab hasartmänge rahvusvaheline hasartmängufirma PAF (aboutpaf.com) kas ise või temale kuuluvate kontserni ettevõtete kaudu. PAF-i eesmärgiks on pakkuda kõikidele laevafirmadele sarnast ja võrdset hasartmänguteenust. Momendil võimaldab Soome ja Rootsi regulatsioon näiteks Viking Line ja Eckerö Line laevadel kasutada võrreldes Eesti regulatsiooniga kõrgemaid panuseid ja meelelahutusliku loterii korraldamisel suuremat võidufondi.
HasMS § 34 lõike 2 muutmine. Ettepanek on muuta paragrahvi 34 lõiget 2, mille kohaselt kehtestatakse erand alla 21-aastasel isikul õnnemängukohas viibimisele laevas, kus mänguautomaadil või mängulaual ei ületa suurim võimalik panus 10 eurot ja suurim võimalik võit ei ületa 2000 eurot.
Ettepanek on tõsta suurim võimalik panus laevadel 50-le eurole ja sõnastada HasMS §34 lõige 2 järgmiselt:
(2) Alla 21-aastane isik ei tohi õnnemängu, kaughasartmänguna korraldatavat õnnemängu ega osavusmängu mängida. Samuti on keelatud alla 21-aastasel isikul õnnemängu mängukohas viibida. Alla 21-aastane isik tohib viibida üksnes Eesti laevaregistrisse kantud reisijatevedu teostaval laeval asuvas õnnemängu mängukohas, kus asuval mänguautomaadil või mängulaual ei ületa suurim võimalik panus ühes õnnemängus osalemise õiguse saamiseks 50 eurot ja suurim võimalik ühe õnnemängu tulemusel saadav võit 2000 eurot.
Reeglina on mänguinventar paigaldatud laeva üldaladele, kus võivad viibida ka alla 21-aastased isikud. Selleks, et hasartmäng ei oleks ohuks isikutele, kes seda mängida ei tohi, teostab hasartmängukorraldaja elektroonilist vanuse ja HAMPI kontrolli. Mänguautomaadid on lülitatud “Oote/Standby” režiimile ning selleks, et reisija saaks mänguautomaadiga hasartmängu mängida, peab reisija esitama mänguautomaadi elektroonilisele kontrollsüsteemile pardakaardi, mille kaudu kontrollitakse reisija vanust ja õigust osaleda hasartmängus. Alles pärast kirjeldatud reisija kontrolli lülitub mänguautomaat töörežiimi ja võimaldab reisijal hasartmängu mängida. Sellise kontrolli kasutamisel on meie hinnangul võimalik tõsta maksimaalne panus hasartmängus osalemiseks 50-le eurole. Samuti kohalduvad muudatuse juurde eelmise paragrahvi muudatuse kohta antud seletused.
HasMS § 37 lõike 15 muutmine. Ettepanek on muuta HasMS §37 lõiget 15, mille kohaselt teatud mängukoha nõudeid ei kohaldata Eesti laevaregistrisse kantud reisijatevedu teostaval laeval asuvale õnnemängu kohale, juhul kui suurim võimalik panus ja saadav võit jääb teatud piirmäära hulka: vastavalt 50 ja 2000 eurot (praegu vastavalt 10 ja 2000 eurot).
Muudatuse eesmärk on sama, mis §2 lõike 5 punkti 31 ja §34 lõike 2 muutmisel: ajakohastada piirmäärasid, kuivõrd piirmäärad on olnud muutumatud 16 aastat ja raha väärtus on inflatsiooni tõttu vähenenud. Samuti ühtlustab muudatus reegleid Läänemerel sõitvatel laevadel sellisel, et Eestis kehtestatud piirmäärad oleksid sarnased Soome ja Rootsi lipu all sõitvate laevadega. Erandi tegemine laevadel mängukohale, kus hasartmängu korraldatakse, on lisaks seotud mereohutuse nõuetega laeval ja laevehitusest tingitud eripäradega. Kõike, mis maismaa hasartmängukohas on nõutav, ei ole võimalik rakendada laeval.
Ettepanek on muuta suurim võimalik panus laevadel 50-le eurole ja sõnastada HasMS §37 lõige 15 järgmiselt:
(15) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–4 ja 6 sätestatut ei kohaldata Eesti laevaregistrisse kantud reisijatevedu teostaval laeval asuvale õnnemängu mängukohale. Käesoleva paragrahvi lõigetes 8–13 sätestatut ei kohaldata Eesti laevaregistrisse kantud reisijatevedu teostaval laeval asuvale õnnemängu mängukohale, kus suurim võimalik panus ühes õnnemängus osalemise õiguse saamiseks ei ületa 50 eurot ja suurim võimalik ühe õnnemängu tulemusel saadav võit ei ületa 2000 eurot.
17. Täiendavad muudatusettepanekud
HasMS 53 lg 1 p. 1. Selle sätte kohaselt peab kaughasartmängu korraldav hasartmängukorraldaja tagama meetmed Eestis kaughasartmängu mängivate, seaduse § 34 lõigetes 2-4 nimetatud vanusest nooremate isikute mängimisvõimaluste välistamiseks. Seega olukorras, kus Eesti hasartmänguluba kasutatakse ka väljaspool Eestit asuvate kaughasartmängu mängivate isikute teenindamiseks, peaks olema võimalik nt õnnemängu kaughasartmänguna pakkuda ka sellistele täisealistele isikutele, kes ei ole veel 21-aastased (eeldusel, et nende asukohamaa seadus ei näe ette sama või karmimat vanuselist piirangut võrreldes Eesti seaduses sätestatuga). Liit teeb ettepaneku HasMS-s vastav olukord selgelt reguleerida.
HasMS § 53 lg1 p. 5 ja 6. Mõlemad sätted viitavad maksete vastuvõtmisele või väljamaksete tegemisele üksnes sama mängija “arvelduskontolt”. Praktikas kasutavad mängijad aga väga erinevaid maksevahendeid, mitte ainult pangakontosid. Seetõttu teeme ettepaneku asendada sõna „arvelduskonto“ sõnaga „maksevahend“, s.t. sissemaksed ja väljamaksed toimuvad sama mängija nimel olevalt maksevahendilt või maksevahendile.
18. EHKL poolt varasemalt esitatud muudatusettepanekud
Nagu juba ülal viidatud, esitas EHKL 30. augustil 2024.a. rahandusministeeriumile terve rea HasMS muudatusettepanekuid. 4. oktoobril 2024.a esitas EHKL rahandusministeeriumile veel täiendavad HasMS muudatusettepanekud. Kuigi VTK-sse on kaasatud rida EHKL poolt tehtud muudatusettepanekuid, märgime, et mitmed meie ettepanekud on jäänud VTK-s kajastamata. Eelkõige tunneb EHKL muret, et kajastamata on jäänud HasMS § 37 lõike 2 probleem (juhul, kui tegu on kaubanduskeskusega, peaks kasiino saama tegutseda samas hoones isegi juhul, kui samas keskuses asub ka noorte huvikool) ning HasMS § 9 lõike 2 kohaldamise probleem praktikas (põhimõte, et hasartmängude korraldamine peab olema ainus tegevusala, mis piirab oluliselt ja põhjendamatult kontsernisiseste teenuste osutamist). See nõue ei ole arenguid arvestades enam põhjendatud. Palume rahandusministeeriumil kaaluda viidatud probleemide lahenduse kajastamist HasMS muutmise seaduse eelnõus.
Võimalike täiendavate seisukohtade esitamiseks ja arvamuse avaldamiseks soovime tutvuda VTK menetluse käigus tehtud konkreetsete ettepanekute ja lahendustega, samuti seaduse eelnõuga.
Küsimuste korral palume ühendust võtta allakirjutanuga (e-post [email protected]).
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tõnis Rüütel
Juhatuse liige, direktor
Eesti Hasartmängude Korraldajate Liit
Jürgen Ligi
Tallinn
rahandusminister
Rahandusministeerium
28. veebruar 2025
Suur-Ameerika 1
10122 Tallinn
E-POSTI TEEL:
[email protected]
EHKL SEISUKOHAD HASARTMÄNGUSEADUSE muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsusele
Lugupeetud hr rahandusminister
Rahandusministeerium edastas 27.01.2025.a. Eesti Hasartmängude Korraldajate Liidule (edaspidi EHKL) teavituse hasartmänguseaduse (edaspidi HasMS) muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse (edaspidi VTK) kohta.
VTK-s on välja toodud probleemid kehtiva seaduse tõlgendamisel ning pakutud neile erinevaid lahendusvariante. Turuosalistelt oodatakse VTK-s välja pakutud mõtete kohta märkusi, kommentaare ja ettepanekuid hiljemalt 28. veebruaril 2025.a.
EHKL esitab alljärgnevalt oma seisukohad VTK-s tõstatatud probleemidele ja pakutud lahendustele püstitatud teemade kaupa. Neid teemasid, mille osas EHKL-l hetkeseisuga arvamus puudub, kommenteeritud ei ole.
1. Kaughasartmängu mõiste
EHKL nõustub seisukohaga, et kaughasartmängu ja toto mõisted vajavad täpsustamist ja ajakohastamist. Viitame siinkohal ka EHKL poolt 30. augustil 2024.a. rahandusministeeriumile esitatud HasMS muudatusettepanekutele, kus viidatud teemat detailselt käsitleti.
2. Hasartmängukorraldajale esitatavad nõuded
EHKL nõustub tõstatatud probleemiga: hasartmängukorraldajale esitatavaid nõudeid peavad ühetaoliselt järgima kõik hasartmängukorraldajad, nii Eestis registreeritud äriühingud kui ka välismaised äriühingud. Seda nii kapitalinõuete kui ka auditeerimiskohustuse osas, vastasel juhul on hasartmängukorraldajatel, kes on välismaised äriühingud, olulised konkurentsieelised võrreldes kohalikest äriühingutest hasartmängukorraldajatega.
3. Hasartmängu korraldusloa peatamine
Nõustume ettepanekuga, et korraldusluba peab saama ajutiselt peatada asjaoludel, mida VTK-s kirjeldatud on. Samas juhime tähelepanu, et sõnastuslikult tuleb ettepanekut korrigeerida, kuna VTK lk 12 teises lõigus on ekslikult viidatud „õnnemänguturniiri korraldajale“ ja „õnnemänguturniiri korraldamisel kasutatavale mängulauale“. Kuivõrd probleemne on just fikseeritud maksusumma õnnelaua kohta olukorras, kus mängulauda nt riikliku korralduse tõttu kasutada ei saa, ja HasMMS § 1 lg 1 p 1 kohaselt on konkreetse maksuobjekti puhul välistatud õnnemänguturniiriks kasutatavad mängulauad, siis on kohane viidata üksnes „õnnemängu korraldajale“ ja „õnnemängu korraldamisele“. Viited „õnnemänguturniirile“ tuleks vastavast lõigust eemaldada.
4. Osavusmängu vanusepiirang
EHKL toetab ettepanekut vähendada osavusmängu vanusepiirangut 21-lt eluaastalt 18 eluaastani. Samuti leiame, et osavusmängu ja osavusmänguautomaadi mõisteid ning regulatsiooni tuleks seaduses täpsustada.
5. Surnud isiku kustutamine hasartmängu mängimise piirangutega isikute nimekirjast
EHKL nõustub, et HAMPI nimekirja ajakohasena hoidmise eesmärgil peab olema võimalik kustutada surnud isik HAMPI nimekirjast. Nagu juba VTK-s märgitud, mõjutab HAMPI nimekirjas olevate isikute arv hasartmängusõltuvuse uurimiseks vajalikku statistikat.
6. Karistuste efektiivsus
Nõustume seisukohaga, et HasMS karistusmäärad tuleks üle vaadata1, kuid seejuures on oluline tagada, et määrade muutmisel säiliks proportsionaalsus rikkumise tõsiduse ja vastava karistusmäära vahel. Teisisõnu, uued karistusmäärad peavad olema hästi läbi mõeldud.
Lisaks soovitame kaaluda uute karistuste määramist hasartmängu mängimise eest isiku poolt, kes mõjutab sündmuse toimumist, toimumata jäämist, toimumise viisi ja sündmuse tulemust. Momendil on nn “sohitegemine” sõnaselgelt karistatav üksnes toto puhul, kuid muude pettuste korral hasartmängus on isikute karistamine praktikas keeruline. Näiteks kui tarkvaraarendaja teeb õnnemängutarkvaras teadlikult vea, mida hiljem ise ära kasutab, siis peaks selline teguviis olema karistatav. Samamoodi peaks olema karistatav mistahes abivahendite jms abil mängutulemuse mõjutamine või muul viisil mängueelise tekitamine, samuti kui rühm mängijaid tegutseb ühiselt teise mängija vastu (nt manipulatsioonid pokkerilauas) jms.
Viitame siinkohal ka EHKL 30. augustil 2024.a. tehtud muudatusettepanekutele, kus sai tõstatatud toto mängimise keelu (kihlveopettuste) kriminaliseerimine. Hetkel kehtiv HasMS §100 välistab kihlveopettuse kriminaalvastutuse, kuna reeglina ei suudeta kohtumenetluses piisavalt seda tegu kelmuse koosseisu alla paigutada, kuivõrd peab olema konkreetne kannatanu. Selle määratlemine on väga raske, sest kannatanu võib olla nii kihlveokontor (mitte ainult Eesti hasartmängukorraldaja kui ka paljud teised, sh teiste riikide hasartmängukorraldajad) kui ka teised mängijad, kes panustasid samale mängule , mille suhtes kihlveopettus toime pandi. Seetõttu ei ole käesoleva aja seisuga võimalik Eestis piisavalt efektiivselt karistada kihlveopettuse toime pannud ja kokkuleppemängus osalenud isikuid.
7. Andmete säilitamise tähtaegade täpsustamine
Nõustume, et andmete säilitamise tähtaegasid tuleb täpsustada. Viitame siinkohal EHKL poolt 30. augustil 2024.a. rahandusministeeriumile esitatud HasMS muudatusettepanekutele, kus viidatud teemat käsitleti.
8. HAMPI nimekirja kantud isikule turundusmaterjalide saatmise lõpetamine
EHKL toetab ettepanekut, et HAMPI nimekirja kantud isikule turundusmaterjalide saatmine peaks olema keelatud. Liit esitas vastava ettepaneku rahandusministeeriumile juba 30. augusti 2024.a. pöördumises. Samas juhime tähelepanu asjaolule, et käesoleval ajal on HAMPI nimekirja töötlemine mistahes muul kui seaduses sätestatud eesmärgil keelatud. Seetõttu, kui hasartmängukorraldajale seatakse kohustus tagada, et HAMPI nimekirjas olevatele isikutele turundusmaterjale ei edastata, on vajalik sätestada selgesõnaline õiguslik alus sel eesmärgil andmete töötlemiseks.
Isikuandmete kaitse nõuete tõttu teostavad hasartmängukorraldajad praegu HAMPI päringuid kliendi igakordsel kontole sisselogimisel saates vastava üksikpäringu oma süsteemist HAMPI-le riigi infosüsteemi andmevahetuskihi kaudu. Selleks, et kontrollida enne turundusmaterjalide väljasaatmist, et adressaatideks olevad isikud ei ole kantud HAMPI nimekirja, on vajalik nimekirja tervikuna allalaadimine masspäringu abil. See peab olema lubatud ka isikuandmete kaitse nõuete kohaselt.
9. Isiku HAMPI kandmise avalduses märgitava tähtaja pikendamine
EHKL pooldab isiku HAMPI nimekirja kandmise avalduses märgitava tähtaja pikendamise ettepanekut. Samas märgime, et tähtaja pikendamine peab olema paindlik lahendus. Sellele juhtis Liit tähelepanu juba augustis 2024.a. rahandusministeeriumile esitatud HasMS muudatusettepanekutes. Olukord, kus isikul on valida vaid kolme võimaliku variandi vahel (6 kuud, 3 aastat ja 5 aastat), ei ole meie hinnangul piisavalt paindlik ja võib seetõttu kallutada mängijaid loobuma enda nimekirja panekust. Seetõttu teeme ettepaneku muuta HAMPI registris piirangu seadmist selliselt, et isik saab perioodi valida vahemikus 3-60 kuud.
10. Kaotuse ja kaotuse limiidi sisustamine ning mängijate kaitsereeglite piisavus
VTK kohaselt tekitab praktikas probleeme kohustusliku kaotuse limiidi sisustamine, kuivõrd MTA ja hasartmängukorraldajad ei ole mõiste sisustamisel ühel meelel. Hasartmängukorraldajate hinnangul tähendab kohustusliku kaotuse limiit, et saadud võit peaks suurendama automaatselt kaotuste limiiti, kuid MTA sellise lähenemisega ei nõustu. HasMS-is puudub sellekohane selge regulatsioon.
EHKL hinnangul tuleb kaotuse limiiti sisustada selliselt, kus antud limiidi perioodi jooksul võidetud summa lisatakse selle perioodi järelejäänud limiidi summale, ehk n.ö. arvestatakse mängija neto kaotust. Selliselt limiidi sisustamine on ainuke mõistlik viis ning ka hasartmänguvaldkonnas üldtuntud definitsioon, kus neto kaotus näitab mängija tõelist kaotust.
Viitame, et HasMS § 55 praegune sõnastus toodi seadusesse 1.06.2015.a. jõustunud „Hasartmänguseaduse, meediateenuste seaduse ja reklaamiseaduse muutmise seadusega“. Viidatud muutmise seaduse seletuskirjas (vt lk 4) on sõnaselgelt kirjas järgmine: „Õigus seada piirang teatava perioodi jooksul tehtavate panuste kogusummale sõnastatakse selliselt, et ülempiir seatakse kaotusele millega mängija on valmis kindla korraldaja korraldatavates kaughasartmängudes riskima, viies nii seaduse teksti paremasse vastavusse selle algse mõttega: hetkel kehtiva õiguse kohaselt on mängijal õigus seada ülempiiri vaid enda poolt tehtavate panuste kogusummale, mis ei võimalda arvesse võtta, kas mängija on panustades kaotanud või hoopis võitnud.“ Seletuskirjas toodu kinnitab, et vastava seadusemuudatuse väljatöötamisel oli seadusandja eesmärgiks kasutada nn neto kaotuse („net loss limit“) printsiipi, kus ülempiir sisustatakse arvesse võttes muu hulgas ka mängija poolt võidetud summasid. Seletuskiri toob selgelt esile varasema sätte sõnastuse probleemi, mis grammatilise tõlgendamise puhul lubanuks seada ülempiiri ainult panuste kogusummale, aga mitte kaotuste kogusummale, mis oli tegelik eesmärk.
MTA praeguse tõlgenduse kohaselt kujutakski HasMS § 55 lg-s 1 sätestatud ülempiir endast justkui panuste ülempiiri, mitte aga kaotuste ülempiiri, mis on olnud seadusandja tegelik eesmärk. Selline tõlgendus tekitab praktikas mängijates segadust ning on neile raskesti mõistetav, kuna enamik mängijaid on harjunud arvestama neto kaotusega.
Paljude teiste riikide hasartmänguregulatsioonides (nt Malta, Kreeka, Horvaatia, Suurbritannia2, Kanada Ontario provints3) on samuti kasutuses kaotuse ülempiiri („loss limit“) kontseptsioon - Eesti ei ole siinkohal unikaalne. Kõikides nendes riikides tõlgendatakse „loss limit“ kontseptsiooni ühesuguselt neto kaotusena, st mängija saadud võidud võetakse ülempiiri arvestades arvesse.4
Lisaks kaotuse ülempiiri sisustamise probleemile viitab VTK veel üldsõnaliselt sellele, et seoses hasartmängusõltuvuse kasvuga on vaja üle vaadata mängijate kaitseks kehtestatud meetmed. Tegemist on üldsõnalise lausega, mis ei anna turuosalistele aimu, millisel moel soovitakse mängijate kaitse meetmeid muuta. Seetõttu on EHKL-l raske omalt poolt siinkohal täiendavaid kommentaare anda.
11. Täiendava õnnemängu mõiste laiendamine
Soovime juhtida tähelepanu ettepanekule, mis käsitleb täiendava õnnemängu definitsiooni laiendamist ning sellega seotud maksustamise reegleid. Antud ettepanekus on välja toodud, et koos definitsiooni korrigeerimisega tuleb välja töötada ka täiendavate kampaaniate maksustamise põhimõtted, mis puudutavad nii esemelisi auhindu kui ka nn cashbacki. Siinkohal on oluline märkida, et täiendava õnnemängu definitsiooni laiendamine hõlmab ka jackpotte. Maapealsed jackpotid on samuti täiendavad õnnemängud, kuna need kogunevad mängijate panustest ja jagatakse välja kindlate tingimuste täitumisel. Mänguautomaadid annavad võite, küll aga on jackpot selle kõrval täiendav õnnemäng.
EHKL seisukoht on, et jackpotti maksustada teistmoodi kui tavalist võitu (mänguautomaadist) oleks äärmiselt ebaõiglane. Kuna täiendava õnnemängu raames loositavate esemete eest on hasartmängukorraldaja nende soetamisel juba tasunud käibemaksu, siis nende hilisem eraldi maksustamine toob endaga kaasa topeltmaksustamise.
Täiendava õnnemängu auhinna maksustamise ettepanek ei ole ratsionaalne ega kooskõlas praeguse maksusüsteemi loogikaga. Jackpotid on osa mängijate panustest moodustuvast võidufondist ning nende maksustamine eraldi tekitaks ebaõiglase olukorra, kus osa võidetud rahast või võidetud esemed oleksid ebaproportsionaalselt suurema maksukoormuse all kui muu (sh mänguautomaadist) tulenev võit.
Märgime samuti, et VTK-s sisalduv ettepanek käsitleda cashback’i (ehk hasartmängukorraldaja poolt teatud protsendina mängijale tagasimakstavat summat mängija poolt tehtud panustest) ka hasartmänguvõiduna tundub kummaline. HasMS § 2 kohaselt on võit hasartmängu tulemus, mis põhineb juhuslikkusel. “Cashback” ei ole juhuslikkusel põhinev vaid tegemist on kindla protsendiga mängija tehtud panustest, mille korraldaja turunduseesmärkidel otsustab kliendile tagasi maksta.
12. Täiendava õnnemängu korraldusluba
EHKL nõustub VTK-s esitatud seisukohaga, et korraldusluba täiendava õnnemängu puhul ei ole sisuliselt vajalik, kuna selle taotluses esitatavatest andmetest enamus on Maksu- ja Tolliametile korraldusloa taotleja poolt juba esitatud.
13. Mängureeglite muutmine
Kuigi EHKL nõustub, et igakordne mängureeglite muutmise otsuse tegemine suurendab MTA halduskoormust, ei ole meie hinnangul sisuline erinevus „kooskõlastamise“ ja „nõusoleku küsimise“ vahel märkimisväärne – mõlemal juhul on vajalik MTA aktiivne sekkumine, mis ei lahenda ajaküsimust ega vähenda halduskoormust. Seetõttu võiks kaaluda kohustust teavitada MTA-t mängureeglite muutmisest esitades MTA-le uue reeglite versiooni. Sellisel juhul oleks tagatud, et mängureeglite kehtiv versioon on MTA juures registreeritud.
14. Tegevusloa taotlusele lisatavad andmed varandusliku seisundi kohta
EHKL nõustub VTK-s antud hinnanguga, et praeguses sõnastuses on vastav norm ajale jalgu jäänud ning vajab muutmist. Kõnealuste dokumentide esitamine MTA nõudel on meie hinnangul asjakohane. Samas oleks mõistlik analüüsida, kas MTA-le on välismaiste äriühingute puhul vastav informatsioon kergelt kättesaadav.
15. Krüptorahas panuste vastuvõtmine
EHKL hinnangul tuleb enne krüptorahas panuste vastuvõtmise reguleerimist HasMS-s läbi viia põhjalik analüüs, sh kaaluda asjakohaseid riske. Mistahes kaalutav regulatsioon krüptorahas panuste vastuvõtmiseks peab olema ühemõtteline, läbimõeldud ja proportsionaalne, et mitte suurendada õiguskindlusetust ega avada ust potentsiaalselt kontrollimatule tegevusele. Lisaks juhime tähelepanu, et krüptoraha kasutamine teeb ilmselgelt hasartmänguaruandluse keeruliseks, mis omakorda paneb surve alla EHMA praeguse tehnilise lahenduse. Krüptoraha muutuva (volatiilse) kursi tõttu võib ka hasartmängudeklaratsioonide esitamine ja maksuarvestus osutuda praegusega võrreldes palju keerukamaks. Samuti ei tohiks krüptoraha kasutamine luua ebavõrdseid konkurentsitingimusi.
Kokkuvõttes, vastav regulatsioon koos järelevalve- ja aruandlussüsteemiga peab olema põhjalikult läbi kaalutud ja toimima tõhusalt, vastasel juhul võib see kaasa tuua olulisi ärilisi ja regulatiivseid riske, mis kahjustavad nii kogu sektori kui ka Eesti riigi usaldusväärsust ja stabiilsust rahapesu ning terrorismi tõkestamise valdkonnas.
16. Muudatusettepanek ajakohastada panuste ja võidufondide piirmäärasid reisijatevedu teostaval laeval loterii ja õnnemängu korraldamiseks
EHKL teeb ettepaneku muuta HasMS-t selliselt, et ajakohastatakse piirmäärasid, mille HasMS seab panustele ja võidufondile, mille piires on ette nähtud erandid reisijatevedu teostaval laeval loterii ja õnnemängu korraldamiseks. Muudatus puudutab HasMS § 2; §34 ja §37.
HasMS § 2 lõike 5 punkti 31 muutmine. Ettepanek on muuta HasMS paragrahvi 2 lõiget 5 punkti 31, mille praegune sõnastus on järgmine: „(5) Käesoleva seaduse nõudeid ei kohaldata järgmiste hasartmängude suhtes: […] 31) loterii, mille võidufondi väärtus on kuni 1000 eurot ja mida korraldatakse Eesti laevaregistrisse kantud rahvusvahelisel meresõidul reisijatevedu teostaval laeval.“
Ettepanek on tõsta võidufondi väärtus kolmele tuhandele (3000) eurole ning sõnastada HasMS §2 lõike 5 punkt 31 järgmiselt:
31) loterii, mille võidufondi väärtus on kuni 3000 eurot ja mida korraldatakse Eesti laevaregistrisse kantud rahvusvahelisel meresõidul reisijatevedu teostaval laeval;
Erand kehtestati 2008.a. (15.10.2008 vastu võetud Hasartmänguseadus 216 SE) ja taastati seadusemuudatusega (vastu võetud 24.11.2016, 260 SE) ning on kehtestatud eesmärgiga võimaldada rahvusvahelisel meresõidul reisijatevedu teostaval laeval korraldada loteriid ilma hasartmängu tegevusloa ja korraldusloata. Reisilaevadel, nt Rootsi ja Soome liinil sõitvatel laevadel korraldatakse reisijatele loteriid, mille puhul saab väikese raha eest lunastada loteriipileti ning õhtuse programmi käigus loositakse välja rahalisi võite ja väheväärtuslikke auhindu, nt. maiustusi, suveniire, laevapileteid. Tegemist ei ole sõltuvust tekitava ega ohtliku hasartmänguga, vaid pigem meelelahutuslikku laadi üritusega kruiisi- ja laevareisijatele.
Hasartmänguseaduse eesmärgiks on olnud isikute suunamine nn. pehmemate mängude poole: „Üldreeglina peaks riik rahuldama hasartmängunõudluse “pehmete mängude” näol ning raskemate (samas mängija jaoks atraktiivsemate) mängude pakkumine peaks olema pigem erandiks, mida korraldatakse piiratumalt, eeldades samas korraldajatelt raskete mängude iseloomust tulenevalt kõrgemat kvaliteeti, usaldusväärsust ning ka kõrgemat vastutustunnet hasartmängusõltuvuse võimaliku tekkimise korral. […] Loteriid ning muud hasartmängud ei ole oma olemuselt võrreldavad raskemate hasartmänguvormide suuremast atraktiivsusest ning võimalikest sotsiaalsetest ja majanduslikest tagajärgedest tulenevalt, mistõttu tuleb ka raskemate hasartmänguliikide jaoks kehtestada rangem regulatsioon, võrreldes pehmemate hasartmängudega.“
Laeval korraldatav loterii, mille auhinnaks on võimalik saada eelkõige väikseid rahalisi võite, maiustusi, suveniire ja laevapileteid, on üks leebemaid võimalusi, millega riik saab rahuldada inimeste hasartmängunõudluse.
Piirmäärad on kehtinud fikseeritud määrades alates aastast 2008, kuigi vahepeal on raha väärtus inflatsiooni tõttu oluliselt vähenenud. Seega on muudatuse eesmärk ajakohastada piirmäärasid selliselt, et panused ja võidufond säilitaksid reisijate jaoks nn pehmema hasartmängu atraktiivsuse ning saavutaksid selliselt HasMS eesmärgi: suunata inimesi pehmemate hasartmängude poole.
Samuti on eesmärgiks rahvusvahelisel meresõidul reisijatevedu teostaval Eesti lippu kandval laeval võrdsustada hasartmängu korraldamisel turuolukord võrreldes Soome või Rootsi lipu all sõitvate reisilaevadega. Läänemerel kõigil nimetatud laevadel korraldab hasartmänge rahvusvaheline hasartmängufirma PAF (aboutpaf.com) kas ise või temale kuuluvate kontserni ettevõtete kaudu. PAF-i eesmärgiks on pakkuda kõikidele laevafirmadele sarnast ja võrdset hasartmänguteenust. Momendil võimaldab Soome ja Rootsi regulatsioon näiteks Viking Line ja Eckerö Line laevadel kasutada võrreldes Eesti regulatsiooniga kõrgemaid panuseid ja meelelahutusliku loterii korraldamisel suuremat võidufondi.
HasMS § 34 lõike 2 muutmine. Ettepanek on muuta paragrahvi 34 lõiget 2, mille kohaselt kehtestatakse erand alla 21-aastasel isikul õnnemängukohas viibimisele laevas, kus mänguautomaadil või mängulaual ei ületa suurim võimalik panus 10 eurot ja suurim võimalik võit ei ületa 2000 eurot.
Ettepanek on tõsta suurim võimalik panus laevadel 50-le eurole ja sõnastada HasMS §34 lõige 2 järgmiselt:
(2) Alla 21-aastane isik ei tohi õnnemängu, kaughasartmänguna korraldatavat õnnemängu ega osavusmängu mängida. Samuti on keelatud alla 21-aastasel isikul õnnemängu mängukohas viibida. Alla 21-aastane isik tohib viibida üksnes Eesti laevaregistrisse kantud reisijatevedu teostaval laeval asuvas õnnemängu mängukohas, kus asuval mänguautomaadil või mängulaual ei ületa suurim võimalik panus ühes õnnemängus osalemise õiguse saamiseks 50 eurot ja suurim võimalik ühe õnnemängu tulemusel saadav võit 2000 eurot.
Reeglina on mänguinventar paigaldatud laeva üldaladele, kus võivad viibida ka alla 21-aastased isikud. Selleks, et hasartmäng ei oleks ohuks isikutele, kes seda mängida ei tohi, teostab hasartmängukorraldaja elektroonilist vanuse ja HAMPI kontrolli. Mänguautomaadid on lülitatud “Oote/Standby” režiimile ning selleks, et reisija saaks mänguautomaadiga hasartmängu mängida, peab reisija esitama mänguautomaadi elektroonilisele kontrollsüsteemile pardakaardi, mille kaudu kontrollitakse reisija vanust ja õigust osaleda hasartmängus. Alles pärast kirjeldatud reisija kontrolli lülitub mänguautomaat töörežiimi ja võimaldab reisijal hasartmängu mängida. Sellise kontrolli kasutamisel on meie hinnangul võimalik tõsta maksimaalne panus hasartmängus osalemiseks 50-le eurole. Samuti kohalduvad muudatuse juurde eelmise paragrahvi muudatuse kohta antud seletused.
HasMS § 37 lõike 15 muutmine. Ettepanek on muuta HasMS §37 lõiget 15, mille kohaselt teatud mängukoha nõudeid ei kohaldata Eesti laevaregistrisse kantud reisijatevedu teostaval laeval asuvale õnnemängu kohale, juhul kui suurim võimalik panus ja saadav võit jääb teatud piirmäära hulka: vastavalt 50 ja 2000 eurot (praegu vastavalt 10 ja 2000 eurot).
Muudatuse eesmärk on sama, mis §2 lõike 5 punkti 31 ja §34 lõike 2 muutmisel: ajakohastada piirmäärasid, kuivõrd piirmäärad on olnud muutumatud 16 aastat ja raha väärtus on inflatsiooni tõttu vähenenud. Samuti ühtlustab muudatus reegleid Läänemerel sõitvatel laevadel sellisel, et Eestis kehtestatud piirmäärad oleksid sarnased Soome ja Rootsi lipu all sõitvate laevadega. Erandi tegemine laevadel mängukohale, kus hasartmängu korraldatakse, on lisaks seotud mereohutuse nõuetega laeval ja laevehitusest tingitud eripäradega. Kõike, mis maismaa hasartmängukohas on nõutav, ei ole võimalik rakendada laeval.
Ettepanek on muuta suurim võimalik panus laevadel 50-le eurole ja sõnastada HasMS §37 lõige 15 järgmiselt:
(15) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–4 ja 6 sätestatut ei kohaldata Eesti laevaregistrisse kantud reisijatevedu teostaval laeval asuvale õnnemängu mängukohale. Käesoleva paragrahvi lõigetes 8–13 sätestatut ei kohaldata Eesti laevaregistrisse kantud reisijatevedu teostaval laeval asuvale õnnemängu mängukohale, kus suurim võimalik panus ühes õnnemängus osalemise õiguse saamiseks ei ületa 50 eurot ja suurim võimalik ühe õnnemängu tulemusel saadav võit ei ületa 2000 eurot.
17. Täiendavad muudatusettepanekud
HasMS 53 lg 1 p. 1. Selle sätte kohaselt peab kaughasartmängu korraldav hasartmängukorraldaja tagama meetmed Eestis kaughasartmängu mängivate, seaduse § 34 lõigetes 2-4 nimetatud vanusest nooremate isikute mängimisvõimaluste välistamiseks. Seega olukorras, kus Eesti hasartmänguluba kasutatakse ka väljaspool Eestit asuvate kaughasartmängu mängivate isikute teenindamiseks, peaks olema võimalik nt õnnemängu kaughasartmänguna pakkuda ka sellistele täisealistele isikutele, kes ei ole veel 21-aastased (eeldusel, et nende asukohamaa seadus ei näe ette sama või karmimat vanuselist piirangut võrreldes Eesti seaduses sätestatuga). Liit teeb ettepaneku HasMS-s vastav olukord selgelt reguleerida.
HasMS § 53 lg1 p. 5 ja 6. Mõlemad sätted viitavad maksete vastuvõtmisele või väljamaksete tegemisele üksnes sama mängija “arvelduskontolt”. Praktikas kasutavad mängijad aga väga erinevaid maksevahendeid, mitte ainult pangakontosid. Seetõttu teeme ettepaneku asendada sõna „arvelduskonto“ sõnaga „maksevahend“, s.t. sissemaksed ja väljamaksed toimuvad sama mängija nimel olevalt maksevahendilt või maksevahendile.
18. EHKL poolt varasemalt esitatud muudatusettepanekud
Nagu juba ülal viidatud, esitas EHKL 30. augustil 2024.a. rahandusministeeriumile terve rea HasMS muudatusettepanekuid. 4. oktoobril 2024.a esitas EHKL rahandusministeeriumile veel täiendavad HasMS muudatusettepanekud. Kuigi VTK-sse on kaasatud rida EHKL poolt tehtud muudatusettepanekuid, märgime, et mitmed meie ettepanekud on jäänud VTK-s kajastamata. Eelkõige tunneb EHKL muret, et kajastamata on jäänud HasMS § 37 lõike 2 probleem (juhul, kui tegu on kaubanduskeskusega, peaks kasiino saama tegutseda samas hoones isegi juhul, kui samas keskuses asub ka noorte huvikool) ning HasMS § 9 lõike 2 kohaldamise probleem praktikas (põhimõte, et hasartmängude korraldamine peab olema ainus tegevusala, mis piirab oluliselt ja põhjendamatult kontsernisiseste teenuste osutamist). See nõue ei ole arenguid arvestades enam põhjendatud. Palume rahandusministeeriumil kaaluda viidatud probleemide lahenduse kajastamist HasMS muutmise seaduse eelnõus.
Võimalike täiendavate seisukohtade esitamiseks ja arvamuse avaldamiseks soovime tutvuda VTK menetluse käigus tehtud konkreetsete ettepanekute ja lahendustega, samuti seaduse eelnõuga.
Küsimuste korral palume ühendust võtta allakirjutanuga (e-post [email protected]).
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tõnis Rüütel
Juhatuse liige, direktor
Eesti Hasartmängude Korraldajate Liit
Digiallkirjad
Allkirjade kehtivust ei ole
kontrollitud.
TÕNIS RÜÜTEL
PNOEE-35505160318
2025-02-28 17:44:38
Jürgen Ligi
Tallinn
rahandusminister
Rahandusministeerium
28. veebruar 2025
Suur-Ameerika 1
10122 Tallinn
E-POSTI TEEL:
[email protected]
EHKL SEISUKOHAD HASARTMÄNGUSEADUSE muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsusele
Lugupeetud hr rahandusminister
Rahandusministeerium edastas 27.01.2025.a. Eesti Hasartmängude Korraldajate Liidule (edaspidi EHKL) teavituse hasartmänguseaduse (edaspidi HasMS) muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse (edaspidi VTK) kohta.
VTK-s on välja toodud probleemid kehtiva seaduse tõlgendamisel ning pakutud neile erinevaid lahendusvariante. Turuosalistelt oodatakse VTK-s välja pakutud mõtete kohta märkusi, kommentaare ja ettepanekuid hiljemalt 28. veebruaril 2025.a.
EHKL esitab alljärgnevalt oma seisukohad VTK-s tõstatatud probleemidele ja pakutud lahendustele püstitatud teemade kaupa. Neid teemasid, mille osas EHKL-l hetkeseisuga arvamus puudub, kommenteeritud ei ole.
1. Kaughasartmängu mõiste
EHKL nõustub seisukohaga, et kaughasartmängu ja toto mõisted vajavad täpsustamist ja ajakohastamist. Viitame siinkohal ka EHKL poolt 30. augustil 2024.a. rahandusministeeriumile esitatud HasMS muudatusettepanekutele, kus viidatud teemat detailselt käsitleti.
2. Hasartmängukorraldajale esitatavad nõuded
EHKL nõustub tõstatatud probleemiga: hasartmängukorraldajale esitatavaid nõudeid peavad ühetaoliselt järgima kõik hasartmängukorraldajad, nii Eestis registreeritud äriühingud kui ka välismaised äriühingud. Seda nii kapitalinõuete kui ka auditeerimiskohustuse osas, vastasel juhul on hasartmängukorraldajatel, kes on välismaised äriühingud, olulised konkurentsieelised võrreldes kohalikest äriühingutest hasartmängukorraldajatega.
3. Hasartmängu korraldusloa peatamine
Nõustume ettepanekuga, et korraldusluba peab saama ajutiselt peatada asjaoludel, mida VTK-s kirjeldatud on. Samas juhime tähelepanu, et sõnastuslikult tuleb ettepanekut korrigeerida, kuna VTK lk 12 teises lõigus on ekslikult viidatud „õnnemänguturniiri korraldajale“ ja „õnnemänguturniiri korraldamisel kasutatavale mängulauale“. Kuivõrd probleemne on just fikseeritud maksusumma õnnelaua kohta olukorras, kus mängulauda nt riikliku korralduse tõttu kasutada ei saa, ja HasMMS § 1 lg 1 p 1 kohaselt on konkreetse maksuobjekti puhul välistatud õnnemänguturniiriks kasutatavad mängulauad, siis on kohane viidata üksnes „õnnemängu korraldajale“ ja „õnnemängu korraldamisele“. Viited „õnnemänguturniirile“ tuleks vastavast lõigust eemaldada.
4. Osavusmängu vanusepiirang
EHKL toetab ettepanekut vähendada osavusmängu vanusepiirangut 21-lt eluaastalt 18 eluaastani. Samuti leiame, et osavusmängu ja osavusmänguautomaadi mõisteid ning regulatsiooni tuleks seaduses täpsustada.
5. Surnud isiku kustutamine hasartmängu mängimise piirangutega isikute nimekirjast
EHKL nõustub, et HAMPI nimekirja ajakohasena hoidmise eesmärgil peab olema võimalik kustutada surnud isik HAMPI nimekirjast. Nagu juba VTK-s märgitud, mõjutab HAMPI nimekirjas olevate isikute arv hasartmängusõltuvuse uurimiseks vajalikku statistikat.
6. Karistuste efektiivsus
Nõustume seisukohaga, et HasMS karistusmäärad tuleks üle vaadata1, kuid seejuures on oluline tagada, et määrade muutmisel säiliks proportsionaalsus rikkumise tõsiduse ja vastava karistusmäära vahel. Teisisõnu, uued karistusmäärad peavad olema hästi läbi mõeldud.
Lisaks soovitame kaaluda uute karistuste määramist hasartmängu mängimise eest isiku poolt, kes mõjutab sündmuse toimumist, toimumata jäämist, toimumise viisi ja sündmuse tulemust. Momendil on nn “sohitegemine” sõnaselgelt karistatav üksnes toto puhul, kuid muude pettuste korral hasartmängus on isikute karistamine praktikas keeruline. Näiteks kui tarkvaraarendaja teeb õnnemängutarkvaras teadlikult vea, mida hiljem ise ära kasutab, siis peaks selline teguviis olema karistatav. Samamoodi peaks olema karistatav mistahes abivahendite jms abil mängutulemuse mõjutamine või muul viisil mängueelise tekitamine, samuti kui rühm mängijaid tegutseb ühiselt teise mängija vastu (nt manipulatsioonid pokkerilauas) jms.
Viitame siinkohal ka EHKL 30. augustil 2024.a. tehtud muudatusettepanekutele, kus sai tõstatatud toto mängimise keelu (kihlveopettuste) kriminaliseerimine. Hetkel kehtiv HasMS §100 välistab kihlveopettuse kriminaalvastutuse, kuna reeglina ei suudeta kohtumenetluses piisavalt seda tegu kelmuse koosseisu alla paigutada, kuivõrd peab olema konkreetne kannatanu. Selle määratlemine on väga raske, sest kannatanu võib olla nii kihlveokontor (mitte ainult Eesti hasartmängukorraldaja kui ka paljud teised, sh teiste riikide hasartmängukorraldajad) kui ka teised mängijad, kes panustasid samale mängule , mille suhtes kihlveopettus toime pandi. Seetõttu ei ole käesoleva aja seisuga võimalik Eestis piisavalt efektiivselt karistada kihlveopettuse toime pannud ja kokkuleppemängus osalenud isikuid.
7. Andmete säilitamise tähtaegade täpsustamine
Nõustume, et andmete säilitamise tähtaegasid tuleb täpsustada. Viitame siinkohal EHKL poolt 30. augustil 2024.a. rahandusministeeriumile esitatud HasMS muudatusettepanekutele, kus viidatud teemat käsitleti.
8. HAMPI nimekirja kantud isikule turundusmaterjalide saatmise lõpetamine
EHKL toetab ettepanekut, et HAMPI nimekirja kantud isikule turundusmaterjalide saatmine peaks olema keelatud. Liit esitas vastava ettepaneku rahandusministeeriumile juba 30. augusti 2024.a. pöördumises. Samas juhime tähelepanu asjaolule, et käesoleval ajal on HAMPI nimekirja töötlemine mistahes muul kui seaduses sätestatud eesmärgil keelatud. Seetõttu, kui hasartmängukorraldajale seatakse kohustus tagada, et HAMPI nimekirjas olevatele isikutele turundusmaterjale ei edastata, on vajalik sätestada selgesõnaline õiguslik alus sel eesmärgil andmete töötlemiseks.
Isikuandmete kaitse nõuete tõttu teostavad hasartmängukorraldajad praegu HAMPI päringuid kliendi igakordsel kontole sisselogimisel saates vastava üksikpäringu oma süsteemist HAMPI-le riigi infosüsteemi andmevahetuskihi kaudu. Selleks, et kontrollida enne turundusmaterjalide väljasaatmist, et adressaatideks olevad isikud ei ole kantud HAMPI nimekirja, on vajalik nimekirja tervikuna allalaadimine masspäringu abil. See peab olema lubatud ka isikuandmete kaitse nõuete kohaselt.
9. Isiku HAMPI kandmise avalduses märgitava tähtaja pikendamine
EHKL pooldab isiku HAMPI nimekirja kandmise avalduses märgitava tähtaja pikendamise ettepanekut. Samas märgime, et tähtaja pikendamine peab olema paindlik lahendus. Sellele juhtis Liit tähelepanu juba augustis 2024.a. rahandusministeeriumile esitatud HasMS muudatusettepanekutes. Olukord, kus isikul on valida vaid kolme võimaliku variandi vahel (6 kuud, 3 aastat ja 5 aastat), ei ole meie hinnangul piisavalt paindlik ja võib seetõttu kallutada mängijaid loobuma enda nimekirja panekust. Seetõttu teeme ettepaneku muuta HAMPI registris piirangu seadmist selliselt, et isik saab perioodi valida vahemikus 3-60 kuud.
10. Kaotuse ja kaotuse limiidi sisustamine ning mängijate kaitsereeglite piisavus
VTK kohaselt tekitab praktikas probleeme kohustusliku kaotuse limiidi sisustamine, kuivõrd MTA ja hasartmängukorraldajad ei ole mõiste sisustamisel ühel meelel. Hasartmängukorraldajate hinnangul tähendab kohustusliku kaotuse limiit, et saadud võit peaks suurendama automaatselt kaotuste limiiti, kuid MTA sellise lähenemisega ei nõustu. HasMS-is puudub sellekohane selge regulatsioon.
EHKL hinnangul tuleb kaotuse limiiti sisustada selliselt, kus antud limiidi perioodi jooksul võidetud summa lisatakse selle perioodi järelejäänud limiidi summale, ehk n.ö. arvestatakse mängija neto kaotust. Selliselt limiidi sisustamine on ainuke mõistlik viis ning ka hasartmänguvaldkonnas üldtuntud definitsioon, kus neto kaotus näitab mängija tõelist kaotust.
Viitame, et HasMS § 55 praegune sõnastus toodi seadusesse 1.06.2015.a. jõustunud „Hasartmänguseaduse, meediateenuste seaduse ja reklaamiseaduse muutmise seadusega“. Viidatud muutmise seaduse seletuskirjas (vt lk 4) on sõnaselgelt kirjas järgmine: „Õigus seada piirang teatava perioodi jooksul tehtavate panuste kogusummale sõnastatakse selliselt, et ülempiir seatakse kaotusele millega mängija on valmis kindla korraldaja korraldatavates kaughasartmängudes riskima, viies nii seaduse teksti paremasse vastavusse selle algse mõttega: hetkel kehtiva õiguse kohaselt on mängijal õigus seada ülempiiri vaid enda poolt tehtavate panuste kogusummale, mis ei võimalda arvesse võtta, kas mängija on panustades kaotanud või hoopis võitnud.“ Seletuskirjas toodu kinnitab, et vastava seadusemuudatuse väljatöötamisel oli seadusandja eesmärgiks kasutada nn neto kaotuse („net loss limit“) printsiipi, kus ülempiir sisustatakse arvesse võttes muu hulgas ka mängija poolt võidetud summasid. Seletuskiri toob selgelt esile varasema sätte sõnastuse probleemi, mis grammatilise tõlgendamise puhul lubanuks seada ülempiiri ainult panuste kogusummale, aga mitte kaotuste kogusummale, mis oli tegelik eesmärk.
MTA praeguse tõlgenduse kohaselt kujutakski HasMS § 55 lg-s 1 sätestatud ülempiir endast justkui panuste ülempiiri, mitte aga kaotuste ülempiiri, mis on olnud seadusandja tegelik eesmärk. Selline tõlgendus tekitab praktikas mängijates segadust ning on neile raskesti mõistetav, kuna enamik mängijaid on harjunud arvestama neto kaotusega.
Paljude teiste riikide hasartmänguregulatsioonides (nt Malta, Kreeka, Horvaatia, Suurbritannia2, Kanada Ontario provints3) on samuti kasutuses kaotuse ülempiiri („loss limit“) kontseptsioon - Eesti ei ole siinkohal unikaalne. Kõikides nendes riikides tõlgendatakse „loss limit“ kontseptsiooni ühesuguselt neto kaotusena, st mängija saadud võidud võetakse ülempiiri arvestades arvesse.4
Lisaks kaotuse ülempiiri sisustamise probleemile viitab VTK veel üldsõnaliselt sellele, et seoses hasartmängusõltuvuse kasvuga on vaja üle vaadata mängijate kaitseks kehtestatud meetmed. Tegemist on üldsõnalise lausega, mis ei anna turuosalistele aimu, millisel moel soovitakse mängijate kaitse meetmeid muuta. Seetõttu on EHKL-l raske omalt poolt siinkohal täiendavaid kommentaare anda.
11. Täiendava õnnemängu mõiste laiendamine
Soovime juhtida tähelepanu ettepanekule, mis käsitleb täiendava õnnemängu definitsiooni laiendamist ning sellega seotud maksustamise reegleid. Antud ettepanekus on välja toodud, et koos definitsiooni korrigeerimisega tuleb välja töötada ka täiendavate kampaaniate maksustamise põhimõtted, mis puudutavad nii esemelisi auhindu kui ka nn cashbacki. Siinkohal on oluline märkida, et täiendava õnnemängu definitsiooni laiendamine hõlmab ka jackpotte. Maapealsed jackpotid on samuti täiendavad õnnemängud, kuna need kogunevad mängijate panustest ja jagatakse välja kindlate tingimuste täitumisel. Mänguautomaadid annavad võite, küll aga on jackpot selle kõrval täiendav õnnemäng.
EHKL seisukoht on, et jackpotti maksustada teistmoodi kui tavalist võitu (mänguautomaadist) oleks äärmiselt ebaõiglane. Kuna täiendava õnnemängu raames loositavate esemete eest on hasartmängukorraldaja nende soetamisel juba tasunud käibemaksu, siis nende hilisem eraldi maksustamine toob endaga kaasa topeltmaksustamise.
Täiendava õnnemängu auhinna maksustamise ettepanek ei ole ratsionaalne ega kooskõlas praeguse maksusüsteemi loogikaga. Jackpotid on osa mängijate panustest moodustuvast võidufondist ning nende maksustamine eraldi tekitaks ebaõiglase olukorra, kus osa võidetud rahast või võidetud esemed oleksid ebaproportsionaalselt suurema maksukoormuse all kui muu (sh mänguautomaadist) tulenev võit.
Märgime samuti, et VTK-s sisalduv ettepanek käsitleda cashback’i (ehk hasartmängukorraldaja poolt teatud protsendina mängijale tagasimakstavat summat mängija poolt tehtud panustest) ka hasartmänguvõiduna tundub kummaline. HasMS § 2 kohaselt on võit hasartmängu tulemus, mis põhineb juhuslikkusel. “Cashback” ei ole juhuslikkusel põhinev vaid tegemist on kindla protsendiga mängija tehtud panustest, mille korraldaja turunduseesmärkidel otsustab kliendile tagasi maksta.
12. Täiendava õnnemängu korraldusluba
EHKL nõustub VTK-s esitatud seisukohaga, et korraldusluba täiendava õnnemängu puhul ei ole sisuliselt vajalik, kuna selle taotluses esitatavatest andmetest enamus on Maksu- ja Tolliametile korraldusloa taotleja poolt juba esitatud.
13. Mängureeglite muutmine
Kuigi EHKL nõustub, et igakordne mängureeglite muutmise otsuse tegemine suurendab MTA halduskoormust, ei ole meie hinnangul sisuline erinevus „kooskõlastamise“ ja „nõusoleku küsimise“ vahel märkimisväärne – mõlemal juhul on vajalik MTA aktiivne sekkumine, mis ei lahenda ajaküsimust ega vähenda halduskoormust. Seetõttu võiks kaaluda kohustust teavitada MTA-t mängureeglite muutmisest esitades MTA-le uue reeglite versiooni. Sellisel juhul oleks tagatud, et mängureeglite kehtiv versioon on MTA juures registreeritud.
14. Tegevusloa taotlusele lisatavad andmed varandusliku seisundi kohta
EHKL nõustub VTK-s antud hinnanguga, et praeguses sõnastuses on vastav norm ajale jalgu jäänud ning vajab muutmist. Kõnealuste dokumentide esitamine MTA nõudel on meie hinnangul asjakohane. Samas oleks mõistlik analüüsida, kas MTA-le on välismaiste äriühingute puhul vastav informatsioon kergelt kättesaadav.
15. Krüptorahas panuste vastuvõtmine
EHKL hinnangul tuleb enne krüptorahas panuste vastuvõtmise reguleerimist HasMS-s läbi viia põhjalik analüüs, sh kaaluda asjakohaseid riske. Mistahes kaalutav regulatsioon krüptorahas panuste vastuvõtmiseks peab olema ühemõtteline, läbimõeldud ja proportsionaalne, et mitte suurendada õiguskindlusetust ega avada ust potentsiaalselt kontrollimatule tegevusele. Lisaks juhime tähelepanu, et krüptoraha kasutamine teeb ilmselgelt hasartmänguaruandluse keeruliseks, mis omakorda paneb surve alla EHMA praeguse tehnilise lahenduse. Krüptoraha muutuva (volatiilse) kursi tõttu võib ka hasartmängudeklaratsioonide esitamine ja maksuarvestus osutuda praegusega võrreldes palju keerukamaks. Samuti ei tohiks krüptoraha kasutamine luua ebavõrdseid konkurentsitingimusi.
Kokkuvõttes, vastav regulatsioon koos järelevalve- ja aruandlussüsteemiga peab olema põhjalikult läbi kaalutud ja toimima tõhusalt, vastasel juhul võib see kaasa tuua olulisi ärilisi ja regulatiivseid riske, mis kahjustavad nii kogu sektori kui ka Eesti riigi usaldusväärsust ja stabiilsust rahapesu ning terrorismi tõkestamise valdkonnas.
16. Muudatusettepanek ajakohastada panuste ja võidufondide piirmäärasid reisijatevedu teostaval laeval loterii ja õnnemängu korraldamiseks
EHKL teeb ettepaneku muuta HasMS-t selliselt, et ajakohastatakse piirmäärasid, mille HasMS seab panustele ja võidufondile, mille piires on ette nähtud erandid reisijatevedu teostaval laeval loterii ja õnnemängu korraldamiseks. Muudatus puudutab HasMS § 2; §34 ja §37.
HasMS § 2 lõike 5 punkti 31 muutmine. Ettepanek on muuta HasMS paragrahvi 2 lõiget 5 punkti 31, mille praegune sõnastus on järgmine: „(5) Käesoleva seaduse nõudeid ei kohaldata järgmiste hasartmängude suhtes: […] 31) loterii, mille võidufondi väärtus on kuni 1000 eurot ja mida korraldatakse Eesti laevaregistrisse kantud rahvusvahelisel meresõidul reisijatevedu teostaval laeval.“
Ettepanek on tõsta võidufondi väärtus kolmele tuhandele (3000) eurole ning sõnastada HasMS §2 lõike 5 punkt 31 järgmiselt:
31) loterii, mille võidufondi väärtus on kuni 3000 eurot ja mida korraldatakse Eesti laevaregistrisse kantud rahvusvahelisel meresõidul reisijatevedu teostaval laeval;
Erand kehtestati 2008.a. (15.10.2008 vastu võetud Hasartmänguseadus 216 SE) ja taastati seadusemuudatusega (vastu võetud 24.11.2016, 260 SE) ning on kehtestatud eesmärgiga võimaldada rahvusvahelisel meresõidul reisijatevedu teostaval laeval korraldada loteriid ilma hasartmängu tegevusloa ja korraldusloata. Reisilaevadel, nt Rootsi ja Soome liinil sõitvatel laevadel korraldatakse reisijatele loteriid, mille puhul saab väikese raha eest lunastada loteriipileti ning õhtuse programmi käigus loositakse välja rahalisi võite ja väheväärtuslikke auhindu, nt. maiustusi, suveniire, laevapileteid. Tegemist ei ole sõltuvust tekitava ega ohtliku hasartmänguga, vaid pigem meelelahutuslikku laadi üritusega kruiisi- ja laevareisijatele.
Hasartmänguseaduse eesmärgiks on olnud isikute suunamine nn. pehmemate mängude poole: „Üldreeglina peaks riik rahuldama hasartmängunõudluse “pehmete mängude” näol ning raskemate (samas mängija jaoks atraktiivsemate) mängude pakkumine peaks olema pigem erandiks, mida korraldatakse piiratumalt, eeldades samas korraldajatelt raskete mängude iseloomust tulenevalt kõrgemat kvaliteeti, usaldusväärsust ning ka kõrgemat vastutustunnet hasartmängusõltuvuse võimaliku tekkimise korral. […] Loteriid ning muud hasartmängud ei ole oma olemuselt võrreldavad raskemate hasartmänguvormide suuremast atraktiivsusest ning võimalikest sotsiaalsetest ja majanduslikest tagajärgedest tulenevalt, mistõttu tuleb ka raskemate hasartmänguliikide jaoks kehtestada rangem regulatsioon, võrreldes pehmemate hasartmängudega.“
Laeval korraldatav loterii, mille auhinnaks on võimalik saada eelkõige väikseid rahalisi võite, maiustusi, suveniire ja laevapileteid, on üks leebemaid võimalusi, millega riik saab rahuldada inimeste hasartmängunõudluse.
Piirmäärad on kehtinud fikseeritud määrades alates aastast 2008, kuigi vahepeal on raha väärtus inflatsiooni tõttu oluliselt vähenenud. Seega on muudatuse eesmärk ajakohastada piirmäärasid selliselt, et panused ja võidufond säilitaksid reisijate jaoks nn pehmema hasartmängu atraktiivsuse ning saavutaksid selliselt HasMS eesmärgi: suunata inimesi pehmemate hasartmängude poole.
Samuti on eesmärgiks rahvusvahelisel meresõidul reisijatevedu teostaval Eesti lippu kandval laeval võrdsustada hasartmängu korraldamisel turuolukord võrreldes Soome või Rootsi lipu all sõitvate reisilaevadega. Läänemerel kõigil nimetatud laevadel korraldab hasartmänge rahvusvaheline hasartmängufirma PAF (aboutpaf.com) kas ise või temale kuuluvate kontserni ettevõtete kaudu. PAF-i eesmärgiks on pakkuda kõikidele laevafirmadele sarnast ja võrdset hasartmänguteenust. Momendil võimaldab Soome ja Rootsi regulatsioon näiteks Viking Line ja Eckerö Line laevadel kasutada võrreldes Eesti regulatsiooniga kõrgemaid panuseid ja meelelahutusliku loterii korraldamisel suuremat võidufondi.
HasMS § 34 lõike 2 muutmine. Ettepanek on muuta paragrahvi 34 lõiget 2, mille kohaselt kehtestatakse erand alla 21-aastasel isikul õnnemängukohas viibimisele laevas, kus mänguautomaadil või mängulaual ei ületa suurim võimalik panus 10 eurot ja suurim võimalik võit ei ületa 2000 eurot.
Ettepanek on tõsta suurim võimalik panus laevadel 50-le eurole ja sõnastada HasMS §34 lõige 2 järgmiselt:
(2) Alla 21-aastane isik ei tohi õnnemängu, kaughasartmänguna korraldatavat õnnemängu ega osavusmängu mängida. Samuti on keelatud alla 21-aastasel isikul õnnemängu mängukohas viibida. Alla 21-aastane isik tohib viibida üksnes Eesti laevaregistrisse kantud reisijatevedu teostaval laeval asuvas õnnemängu mängukohas, kus asuval mänguautomaadil või mängulaual ei ületa suurim võimalik panus ühes õnnemängus osalemise õiguse saamiseks 50 eurot ja suurim võimalik ühe õnnemängu tulemusel saadav võit 2000 eurot.
Reeglina on mänguinventar paigaldatud laeva üldaladele, kus võivad viibida ka alla 21-aastased isikud. Selleks, et hasartmäng ei oleks ohuks isikutele, kes seda mängida ei tohi, teostab hasartmängukorraldaja elektroonilist vanuse ja HAMPI kontrolli. Mänguautomaadid on lülitatud “Oote/Standby” režiimile ning selleks, et reisija saaks mänguautomaadiga hasartmängu mängida, peab reisija esitama mänguautomaadi elektroonilisele kontrollsüsteemile pardakaardi, mille kaudu kontrollitakse reisija vanust ja õigust osaleda hasartmängus. Alles pärast kirjeldatud reisija kontrolli lülitub mänguautomaat töörežiimi ja võimaldab reisijal hasartmängu mängida. Sellise kontrolli kasutamisel on meie hinnangul võimalik tõsta maksimaalne panus hasartmängus osalemiseks 50-le eurole. Samuti kohalduvad muudatuse juurde eelmise paragrahvi muudatuse kohta antud seletused.
HasMS § 37 lõike 15 muutmine. Ettepanek on muuta HasMS §37 lõiget 15, mille kohaselt teatud mängukoha nõudeid ei kohaldata Eesti laevaregistrisse kantud reisijatevedu teostaval laeval asuvale õnnemängu kohale, juhul kui suurim võimalik panus ja saadav võit jääb teatud piirmäära hulka: vastavalt 50 ja 2000 eurot (praegu vastavalt 10 ja 2000 eurot).
Muudatuse eesmärk on sama, mis §2 lõike 5 punkti 31 ja §34 lõike 2 muutmisel: ajakohastada piirmäärasid, kuivõrd piirmäärad on olnud muutumatud 16 aastat ja raha väärtus on inflatsiooni tõttu vähenenud. Samuti ühtlustab muudatus reegleid Läänemerel sõitvatel laevadel sellisel, et Eestis kehtestatud piirmäärad oleksid sarnased Soome ja Rootsi lipu all sõitvate laevadega. Erandi tegemine laevadel mängukohale, kus hasartmängu korraldatakse, on lisaks seotud mereohutuse nõuetega laeval ja laevehitusest tingitud eripäradega. Kõike, mis maismaa hasartmängukohas on nõutav, ei ole võimalik rakendada laeval.
Ettepanek on muuta suurim võimalik panus laevadel 50-le eurole ja sõnastada HasMS §37 lõige 15 järgmiselt:
(15) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–4 ja 6 sätestatut ei kohaldata Eesti laevaregistrisse kantud reisijatevedu teostaval laeval asuvale õnnemängu mängukohale. Käesoleva paragrahvi lõigetes 8–13 sätestatut ei kohaldata Eesti laevaregistrisse kantud reisijatevedu teostaval laeval asuvale õnnemängu mängukohale, kus suurim võimalik panus ühes õnnemängus osalemise õiguse saamiseks ei ületa 50 eurot ja suurim võimalik ühe õnnemängu tulemusel saadav võit ei ületa 2000 eurot.
17. Täiendavad muudatusettepanekud
HasMS 53 lg 1 p. 1. Selle sätte kohaselt peab kaughasartmängu korraldav hasartmängukorraldaja tagama meetmed Eestis kaughasartmängu mängivate, seaduse § 34 lõigetes 2-4 nimetatud vanusest nooremate isikute mängimisvõimaluste välistamiseks. Seega olukorras, kus Eesti hasartmänguluba kasutatakse ka väljaspool Eestit asuvate kaughasartmängu mängivate isikute teenindamiseks, peaks olema võimalik nt õnnemängu kaughasartmänguna pakkuda ka sellistele täisealistele isikutele, kes ei ole veel 21-aastased (eeldusel, et nende asukohamaa seadus ei näe ette sama või karmimat vanuselist piirangut võrreldes Eesti seaduses sätestatuga). Liit teeb ettepaneku HasMS-s vastav olukord selgelt reguleerida.
HasMS § 53 lg1 p. 5 ja 6. Mõlemad sätted viitavad maksete vastuvõtmisele või väljamaksete tegemisele üksnes sama mängija “arvelduskontolt”. Praktikas kasutavad mängijad aga väga erinevaid maksevahendeid, mitte ainult pangakontosid. Seetõttu teeme ettepaneku asendada sõna „arvelduskonto“ sõnaga „maksevahend“, s.t. sissemaksed ja väljamaksed toimuvad sama mängija nimel olevalt maksevahendilt või maksevahendile.
18. EHKL poolt varasemalt esitatud muudatusettepanekud
Nagu juba ülal viidatud, esitas EHKL 30. augustil 2024.a. rahandusministeeriumile terve rea HasMS muudatusettepanekuid. 4. oktoobril 2024.a esitas EHKL rahandusministeeriumile veel täiendavad HasMS muudatusettepanekud. Kuigi VTK-sse on kaasatud rida EHKL poolt tehtud muudatusettepanekuid, märgime, et mitmed meie ettepanekud on jäänud VTK-s kajastamata. Eelkõige tunneb EHKL muret, et kajastamata on jäänud HasMS § 37 lõike 2 probleem (juhul, kui tegu on kaubanduskeskusega, peaks kasiino saama tegutseda samas hoones isegi juhul, kui samas keskuses asub ka noorte huvikool) ning HasMS § 9 lõike 2 kohaldamise probleem praktikas (põhimõte, et hasartmängude korraldamine peab olema ainus tegevusala, mis piirab oluliselt ja põhjendamatult kontsernisiseste teenuste osutamist). See nõue ei ole arenguid arvestades enam põhjendatud. Palume rahandusministeeriumil kaaluda viidatud probleemide lahenduse kajastamist HasMS muutmise seaduse eelnõus.
Võimalike täiendavate seisukohtade esitamiseks ja arvamuse avaldamiseks soovime tutvuda VTK menetluse käigus tehtud konkreetsete ettepanekute ja lahendustega, samuti seaduse eelnõuga.
Küsimuste korral palume ühendust võtta allakirjutanuga (e-post [email protected]).
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tõnis Rüütel
Juhatuse liige, direktor
Eesti Hasartmängude Korraldajate Liit
Jürgen Ligi
Tallinn
rahandusminister
Rahandusministeerium
28. veebruar 2025
Suur-Ameerika 1
10122 Tallinn
E-POSTI TEEL:
[email protected]
EHKL SEISUKOHAD HASARTMÄNGUSEADUSE muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsusele
Lugupeetud hr rahandusminister
Rahandusministeerium edastas 27.01.2025.a. Eesti Hasartmängude Korraldajate Liidule (edaspidi EHKL) teavituse hasartmänguseaduse (edaspidi HasMS) muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse (edaspidi VTK) kohta.
VTK-s on välja toodud probleemid kehtiva seaduse tõlgendamisel ning pakutud neile erinevaid lahendusvariante. Turuosalistelt oodatakse VTK-s välja pakutud mõtete kohta märkusi, kommentaare ja ettepanekuid hiljemalt 28. veebruaril 2025.a.
EHKL esitab alljärgnevalt oma seisukohad VTK-s tõstatatud probleemidele ja pakutud lahendustele püstitatud teemade kaupa. Neid teemasid, mille osas EHKL-l hetkeseisuga arvamus puudub, kommenteeritud ei ole.
1. Kaughasartmängu mõiste
EHKL nõustub seisukohaga, et kaughasartmängu ja toto mõisted vajavad täpsustamist ja ajakohastamist. Viitame siinkohal ka EHKL poolt 30. augustil 2024.a. rahandusministeeriumile esitatud HasMS muudatusettepanekutele, kus viidatud teemat detailselt käsitleti.
2. Hasartmängukorraldajale esitatavad nõuded
EHKL nõustub tõstatatud probleemiga: hasartmängukorraldajale esitatavaid nõudeid peavad ühetaoliselt järgima kõik hasartmängukorraldajad, nii Eestis registreeritud äriühingud kui ka välismaised äriühingud. Seda nii kapitalinõuete kui ka auditeerimiskohustuse osas, vastasel juhul on hasartmängukorraldajatel, kes on välismaised äriühingud, olulised konkurentsieelised võrreldes kohalikest äriühingutest hasartmängukorraldajatega.
3. Hasartmängu korraldusloa peatamine
Nõustume ettepanekuga, et korraldusluba peab saama ajutiselt peatada asjaoludel, mida VTK-s kirjeldatud on. Samas juhime tähelepanu, et sõnastuslikult tuleb ettepanekut korrigeerida, kuna VTK lk 12 teises lõigus on ekslikult viidatud „õnnemänguturniiri korraldajale“ ja „õnnemänguturniiri korraldamisel kasutatavale mängulauale“. Kuivõrd probleemne on just fikseeritud maksusumma õnnelaua kohta olukorras, kus mängulauda nt riikliku korralduse tõttu kasutada ei saa, ja HasMMS § 1 lg 1 p 1 kohaselt on konkreetse maksuobjekti puhul välistatud õnnemänguturniiriks kasutatavad mängulauad, siis on kohane viidata üksnes „õnnemängu korraldajale“ ja „õnnemängu korraldamisele“. Viited „õnnemänguturniirile“ tuleks vastavast lõigust eemaldada.
4. Osavusmängu vanusepiirang
EHKL toetab ettepanekut vähendada osavusmängu vanusepiirangut 21-lt eluaastalt 18 eluaastani. Samuti leiame, et osavusmängu ja osavusmänguautomaadi mõisteid ning regulatsiooni tuleks seaduses täpsustada.
5. Surnud isiku kustutamine hasartmängu mängimise piirangutega isikute nimekirjast
EHKL nõustub, et HAMPI nimekirja ajakohasena hoidmise eesmärgil peab olema võimalik kustutada surnud isik HAMPI nimekirjast. Nagu juba VTK-s märgitud, mõjutab HAMPI nimekirjas olevate isikute arv hasartmängusõltuvuse uurimiseks vajalikku statistikat.
6. Karistuste efektiivsus
Nõustume seisukohaga, et HasMS karistusmäärad tuleks üle vaadata1, kuid seejuures on oluline tagada, et määrade muutmisel säiliks proportsionaalsus rikkumise tõsiduse ja vastava karistusmäära vahel. Teisisõnu, uued karistusmäärad peavad olema hästi läbi mõeldud.
Lisaks soovitame kaaluda uute karistuste määramist hasartmängu mängimise eest isiku poolt, kes mõjutab sündmuse toimumist, toimumata jäämist, toimumise viisi ja sündmuse tulemust. Momendil on nn “sohitegemine” sõnaselgelt karistatav üksnes toto puhul, kuid muude pettuste korral hasartmängus on isikute karistamine praktikas keeruline. Näiteks kui tarkvaraarendaja teeb õnnemängutarkvaras teadlikult vea, mida hiljem ise ära kasutab, siis peaks selline teguviis olema karistatav. Samamoodi peaks olema karistatav mistahes abivahendite jms abil mängutulemuse mõjutamine või muul viisil mängueelise tekitamine, samuti kui rühm mängijaid tegutseb ühiselt teise mängija vastu (nt manipulatsioonid pokkerilauas) jms.
Viitame siinkohal ka EHKL 30. augustil 2024.a. tehtud muudatusettepanekutele, kus sai tõstatatud toto mängimise keelu (kihlveopettuste) kriminaliseerimine. Hetkel kehtiv HasMS §100 välistab kihlveopettuse kriminaalvastutuse, kuna reeglina ei suudeta kohtumenetluses piisavalt seda tegu kelmuse koosseisu alla paigutada, kuivõrd peab olema konkreetne kannatanu. Selle määratlemine on väga raske, sest kannatanu võib olla nii kihlveokontor (mitte ainult Eesti hasartmängukorraldaja kui ka paljud teised, sh teiste riikide hasartmängukorraldajad) kui ka teised mängijad, kes panustasid samale mängule , mille suhtes kihlveopettus toime pandi. Seetõttu ei ole käesoleva aja seisuga võimalik Eestis piisavalt efektiivselt karistada kihlveopettuse toime pannud ja kokkuleppemängus osalenud isikuid.
7. Andmete säilitamise tähtaegade täpsustamine
Nõustume, et andmete säilitamise tähtaegasid tuleb täpsustada. Viitame siinkohal EHKL poolt 30. augustil 2024.a. rahandusministeeriumile esitatud HasMS muudatusettepanekutele, kus viidatud teemat käsitleti.
8. HAMPI nimekirja kantud isikule turundusmaterjalide saatmise lõpetamine
EHKL toetab ettepanekut, et HAMPI nimekirja kantud isikule turundusmaterjalide saatmine peaks olema keelatud. Liit esitas vastava ettepaneku rahandusministeeriumile juba 30. augusti 2024.a. pöördumises. Samas juhime tähelepanu asjaolule, et käesoleval ajal on HAMPI nimekirja töötlemine mistahes muul kui seaduses sätestatud eesmärgil keelatud. Seetõttu, kui hasartmängukorraldajale seatakse kohustus tagada, et HAMPI nimekirjas olevatele isikutele turundusmaterjale ei edastata, on vajalik sätestada selgesõnaline õiguslik alus sel eesmärgil andmete töötlemiseks.
Isikuandmete kaitse nõuete tõttu teostavad hasartmängukorraldajad praegu HAMPI päringuid kliendi igakordsel kontole sisselogimisel saates vastava üksikpäringu oma süsteemist HAMPI-le riigi infosüsteemi andmevahetuskihi kaudu. Selleks, et kontrollida enne turundusmaterjalide väljasaatmist, et adressaatideks olevad isikud ei ole kantud HAMPI nimekirja, on vajalik nimekirja tervikuna allalaadimine masspäringu abil. See peab olema lubatud ka isikuandmete kaitse nõuete kohaselt.
9. Isiku HAMPI kandmise avalduses märgitava tähtaja pikendamine
EHKL pooldab isiku HAMPI nimekirja kandmise avalduses märgitava tähtaja pikendamise ettepanekut. Samas märgime, et tähtaja pikendamine peab olema paindlik lahendus. Sellele juhtis Liit tähelepanu juba augustis 2024.a. rahandusministeeriumile esitatud HasMS muudatusettepanekutes. Olukord, kus isikul on valida vaid kolme võimaliku variandi vahel (6 kuud, 3 aastat ja 5 aastat), ei ole meie hinnangul piisavalt paindlik ja võib seetõttu kallutada mängijaid loobuma enda nimekirja panekust. Seetõttu teeme ettepaneku muuta HAMPI registris piirangu seadmist selliselt, et isik saab perioodi valida vahemikus 3-60 kuud.
10. Kaotuse ja kaotuse limiidi sisustamine ning mängijate kaitsereeglite piisavus
VTK kohaselt tekitab praktikas probleeme kohustusliku kaotuse limiidi sisustamine, kuivõrd MTA ja hasartmängukorraldajad ei ole mõiste sisustamisel ühel meelel. Hasartmängukorraldajate hinnangul tähendab kohustusliku kaotuse limiit, et saadud võit peaks suurendama automaatselt kaotuste limiiti, kuid MTA sellise lähenemisega ei nõustu. HasMS-is puudub sellekohane selge regulatsioon.
EHKL hinnangul tuleb kaotuse limiiti sisustada selliselt, kus antud limiidi perioodi jooksul võidetud summa lisatakse selle perioodi järelejäänud limiidi summale, ehk n.ö. arvestatakse mängija neto kaotust. Selliselt limiidi sisustamine on ainuke mõistlik viis ning ka hasartmänguvaldkonnas üldtuntud definitsioon, kus neto kaotus näitab mängija tõelist kaotust.
Viitame, et HasMS § 55 praegune sõnastus toodi seadusesse 1.06.2015.a. jõustunud „Hasartmänguseaduse, meediateenuste seaduse ja reklaamiseaduse muutmise seadusega“. Viidatud muutmise seaduse seletuskirjas (vt lk 4) on sõnaselgelt kirjas järgmine: „Õigus seada piirang teatava perioodi jooksul tehtavate panuste kogusummale sõnastatakse selliselt, et ülempiir seatakse kaotusele millega mängija on valmis kindla korraldaja korraldatavates kaughasartmängudes riskima, viies nii seaduse teksti paremasse vastavusse selle algse mõttega: hetkel kehtiva õiguse kohaselt on mängijal õigus seada ülempiiri vaid enda poolt tehtavate panuste kogusummale, mis ei võimalda arvesse võtta, kas mängija on panustades kaotanud või hoopis võitnud.“ Seletuskirjas toodu kinnitab, et vastava seadusemuudatuse väljatöötamisel oli seadusandja eesmärgiks kasutada nn neto kaotuse („net loss limit“) printsiipi, kus ülempiir sisustatakse arvesse võttes muu hulgas ka mängija poolt võidetud summasid. Seletuskiri toob selgelt esile varasema sätte sõnastuse probleemi, mis grammatilise tõlgendamise puhul lubanuks seada ülempiiri ainult panuste kogusummale, aga mitte kaotuste kogusummale, mis oli tegelik eesmärk.
MTA praeguse tõlgenduse kohaselt kujutakski HasMS § 55 lg-s 1 sätestatud ülempiir endast justkui panuste ülempiiri, mitte aga kaotuste ülempiiri, mis on olnud seadusandja tegelik eesmärk. Selline tõlgendus tekitab praktikas mängijates segadust ning on neile raskesti mõistetav, kuna enamik mängijaid on harjunud arvestama neto kaotusega.
Paljude teiste riikide hasartmänguregulatsioonides (nt Malta, Kreeka, Horvaatia, Suurbritannia2, Kanada Ontario provints3) on samuti kasutuses kaotuse ülempiiri („loss limit“) kontseptsioon - Eesti ei ole siinkohal unikaalne. Kõikides nendes riikides tõlgendatakse „loss limit“ kontseptsiooni ühesuguselt neto kaotusena, st mängija saadud võidud võetakse ülempiiri arvestades arvesse.4
Lisaks kaotuse ülempiiri sisustamise probleemile viitab VTK veel üldsõnaliselt sellele, et seoses hasartmängusõltuvuse kasvuga on vaja üle vaadata mängijate kaitseks kehtestatud meetmed. Tegemist on üldsõnalise lausega, mis ei anna turuosalistele aimu, millisel moel soovitakse mängijate kaitse meetmeid muuta. Seetõttu on EHKL-l raske omalt poolt siinkohal täiendavaid kommentaare anda.
11. Täiendava õnnemängu mõiste laiendamine
Soovime juhtida tähelepanu ettepanekule, mis käsitleb täiendava õnnemängu definitsiooni laiendamist ning sellega seotud maksustamise reegleid. Antud ettepanekus on välja toodud, et koos definitsiooni korrigeerimisega tuleb välja töötada ka täiendavate kampaaniate maksustamise põhimõtted, mis puudutavad nii esemelisi auhindu kui ka nn cashbacki. Siinkohal on oluline märkida, et täiendava õnnemängu definitsiooni laiendamine hõlmab ka jackpotte. Maapealsed jackpotid on samuti täiendavad õnnemängud, kuna need kogunevad mängijate panustest ja jagatakse välja kindlate tingimuste täitumisel. Mänguautomaadid annavad võite, küll aga on jackpot selle kõrval täiendav õnnemäng.
EHKL seisukoht on, et jackpotti maksustada teistmoodi kui tavalist võitu (mänguautomaadist) oleks äärmiselt ebaõiglane. Kuna täiendava õnnemängu raames loositavate esemete eest on hasartmängukorraldaja nende soetamisel juba tasunud käibemaksu, siis nende hilisem eraldi maksustamine toob endaga kaasa topeltmaksustamise.
Täiendava õnnemängu auhinna maksustamise ettepanek ei ole ratsionaalne ega kooskõlas praeguse maksusüsteemi loogikaga. Jackpotid on osa mängijate panustest moodustuvast võidufondist ning nende maksustamine eraldi tekitaks ebaõiglase olukorra, kus osa võidetud rahast või võidetud esemed oleksid ebaproportsionaalselt suurema maksukoormuse all kui muu (sh mänguautomaadist) tulenev võit.
Märgime samuti, et VTK-s sisalduv ettepanek käsitleda cashback’i (ehk hasartmängukorraldaja poolt teatud protsendina mängijale tagasimakstavat summat mängija poolt tehtud panustest) ka hasartmänguvõiduna tundub kummaline. HasMS § 2 kohaselt on võit hasartmängu tulemus, mis põhineb juhuslikkusel. “Cashback” ei ole juhuslikkusel põhinev vaid tegemist on kindla protsendiga mängija tehtud panustest, mille korraldaja turunduseesmärkidel otsustab kliendile tagasi maksta.
12. Täiendava õnnemängu korraldusluba
EHKL nõustub VTK-s esitatud seisukohaga, et korraldusluba täiendava õnnemängu puhul ei ole sisuliselt vajalik, kuna selle taotluses esitatavatest andmetest enamus on Maksu- ja Tolliametile korraldusloa taotleja poolt juba esitatud.
13. Mängureeglite muutmine
Kuigi EHKL nõustub, et igakordne mängureeglite muutmise otsuse tegemine suurendab MTA halduskoormust, ei ole meie hinnangul sisuline erinevus „kooskõlastamise“ ja „nõusoleku küsimise“ vahel märkimisväärne – mõlemal juhul on vajalik MTA aktiivne sekkumine, mis ei lahenda ajaküsimust ega vähenda halduskoormust. Seetõttu võiks kaaluda kohustust teavitada MTA-t mängureeglite muutmisest esitades MTA-le uue reeglite versiooni. Sellisel juhul oleks tagatud, et mängureeglite kehtiv versioon on MTA juures registreeritud.
14. Tegevusloa taotlusele lisatavad andmed varandusliku seisundi kohta
EHKL nõustub VTK-s antud hinnanguga, et praeguses sõnastuses on vastav norm ajale jalgu jäänud ning vajab muutmist. Kõnealuste dokumentide esitamine MTA nõudel on meie hinnangul asjakohane. Samas oleks mõistlik analüüsida, kas MTA-le on välismaiste äriühingute puhul vastav informatsioon kergelt kättesaadav.
15. Krüptorahas panuste vastuvõtmine
EHKL hinnangul tuleb enne krüptorahas panuste vastuvõtmise reguleerimist HasMS-s läbi viia põhjalik analüüs, sh kaaluda asjakohaseid riske. Mistahes kaalutav regulatsioon krüptorahas panuste vastuvõtmiseks peab olema ühemõtteline, läbimõeldud ja proportsionaalne, et mitte suurendada õiguskindlusetust ega avada ust potentsiaalselt kontrollimatule tegevusele. Lisaks juhime tähelepanu, et krüptoraha kasutamine teeb ilmselgelt hasartmänguaruandluse keeruliseks, mis omakorda paneb surve alla EHMA praeguse tehnilise lahenduse. Krüptoraha muutuva (volatiilse) kursi tõttu võib ka hasartmängudeklaratsioonide esitamine ja maksuarvestus osutuda praegusega võrreldes palju keerukamaks. Samuti ei tohiks krüptoraha kasutamine luua ebavõrdseid konkurentsitingimusi.
Kokkuvõttes, vastav regulatsioon koos järelevalve- ja aruandlussüsteemiga peab olema põhjalikult läbi kaalutud ja toimima tõhusalt, vastasel juhul võib see kaasa tuua olulisi ärilisi ja regulatiivseid riske, mis kahjustavad nii kogu sektori kui ka Eesti riigi usaldusväärsust ja stabiilsust rahapesu ning terrorismi tõkestamise valdkonnas.
16. Muudatusettepanek ajakohastada panuste ja võidufondide piirmäärasid reisijatevedu teostaval laeval loterii ja õnnemängu korraldamiseks
EHKL teeb ettepaneku muuta HasMS-t selliselt, et ajakohastatakse piirmäärasid, mille HasMS seab panustele ja võidufondile, mille piires on ette nähtud erandid reisijatevedu teostaval laeval loterii ja õnnemängu korraldamiseks. Muudatus puudutab HasMS § 2; §34 ja §37.
HasMS § 2 lõike 5 punkti 31 muutmine. Ettepanek on muuta HasMS paragrahvi 2 lõiget 5 punkti 31, mille praegune sõnastus on järgmine: „(5) Käesoleva seaduse nõudeid ei kohaldata järgmiste hasartmängude suhtes: […] 31) loterii, mille võidufondi väärtus on kuni 1000 eurot ja mida korraldatakse Eesti laevaregistrisse kantud rahvusvahelisel meresõidul reisijatevedu teostaval laeval.“
Ettepanek on tõsta võidufondi väärtus kolmele tuhandele (3000) eurole ning sõnastada HasMS §2 lõike 5 punkt 31 järgmiselt:
31) loterii, mille võidufondi väärtus on kuni 3000 eurot ja mida korraldatakse Eesti laevaregistrisse kantud rahvusvahelisel meresõidul reisijatevedu teostaval laeval;
Erand kehtestati 2008.a. (15.10.2008 vastu võetud Hasartmänguseadus 216 SE) ja taastati seadusemuudatusega (vastu võetud 24.11.2016, 260 SE) ning on kehtestatud eesmärgiga võimaldada rahvusvahelisel meresõidul reisijatevedu teostaval laeval korraldada loteriid ilma hasartmängu tegevusloa ja korraldusloata. Reisilaevadel, nt Rootsi ja Soome liinil sõitvatel laevadel korraldatakse reisijatele loteriid, mille puhul saab väikese raha eest lunastada loteriipileti ning õhtuse programmi käigus loositakse välja rahalisi võite ja väheväärtuslikke auhindu, nt. maiustusi, suveniire, laevapileteid. Tegemist ei ole sõltuvust tekitava ega ohtliku hasartmänguga, vaid pigem meelelahutuslikku laadi üritusega kruiisi- ja laevareisijatele.
Hasartmänguseaduse eesmärgiks on olnud isikute suunamine nn. pehmemate mängude poole: „Üldreeglina peaks riik rahuldama hasartmängunõudluse “pehmete mängude” näol ning raskemate (samas mängija jaoks atraktiivsemate) mängude pakkumine peaks olema pigem erandiks, mida korraldatakse piiratumalt, eeldades samas korraldajatelt raskete mängude iseloomust tulenevalt kõrgemat kvaliteeti, usaldusväärsust ning ka kõrgemat vastutustunnet hasartmängusõltuvuse võimaliku tekkimise korral. […] Loteriid ning muud hasartmängud ei ole oma olemuselt võrreldavad raskemate hasartmänguvormide suuremast atraktiivsusest ning võimalikest sotsiaalsetest ja majanduslikest tagajärgedest tulenevalt, mistõttu tuleb ka raskemate hasartmänguliikide jaoks kehtestada rangem regulatsioon, võrreldes pehmemate hasartmängudega.“
Laeval korraldatav loterii, mille auhinnaks on võimalik saada eelkõige väikseid rahalisi võite, maiustusi, suveniire ja laevapileteid, on üks leebemaid võimalusi, millega riik saab rahuldada inimeste hasartmängunõudluse.
Piirmäärad on kehtinud fikseeritud määrades alates aastast 2008, kuigi vahepeal on raha väärtus inflatsiooni tõttu oluliselt vähenenud. Seega on muudatuse eesmärk ajakohastada piirmäärasid selliselt, et panused ja võidufond säilitaksid reisijate jaoks nn pehmema hasartmängu atraktiivsuse ning saavutaksid selliselt HasMS eesmärgi: suunata inimesi pehmemate hasartmängude poole.
Samuti on eesmärgiks rahvusvahelisel meresõidul reisijatevedu teostaval Eesti lippu kandval laeval võrdsustada hasartmängu korraldamisel turuolukord võrreldes Soome või Rootsi lipu all sõitvate reisilaevadega. Läänemerel kõigil nimetatud laevadel korraldab hasartmänge rahvusvaheline hasartmängufirma PAF (aboutpaf.com) kas ise või temale kuuluvate kontserni ettevõtete kaudu. PAF-i eesmärgiks on pakkuda kõikidele laevafirmadele sarnast ja võrdset hasartmänguteenust. Momendil võimaldab Soome ja Rootsi regulatsioon näiteks Viking Line ja Eckerö Line laevadel kasutada võrreldes Eesti regulatsiooniga kõrgemaid panuseid ja meelelahutusliku loterii korraldamisel suuremat võidufondi.
HasMS § 34 lõike 2 muutmine. Ettepanek on muuta paragrahvi 34 lõiget 2, mille kohaselt kehtestatakse erand alla 21-aastasel isikul õnnemängukohas viibimisele laevas, kus mänguautomaadil või mängulaual ei ületa suurim võimalik panus 10 eurot ja suurim võimalik võit ei ületa 2000 eurot.
Ettepanek on tõsta suurim võimalik panus laevadel 50-le eurole ja sõnastada HasMS §34 lõige 2 järgmiselt:
(2) Alla 21-aastane isik ei tohi õnnemängu, kaughasartmänguna korraldatavat õnnemängu ega osavusmängu mängida. Samuti on keelatud alla 21-aastasel isikul õnnemängu mängukohas viibida. Alla 21-aastane isik tohib viibida üksnes Eesti laevaregistrisse kantud reisijatevedu teostaval laeval asuvas õnnemängu mängukohas, kus asuval mänguautomaadil või mängulaual ei ületa suurim võimalik panus ühes õnnemängus osalemise õiguse saamiseks 50 eurot ja suurim võimalik ühe õnnemängu tulemusel saadav võit 2000 eurot.
Reeglina on mänguinventar paigaldatud laeva üldaladele, kus võivad viibida ka alla 21-aastased isikud. Selleks, et hasartmäng ei oleks ohuks isikutele, kes seda mängida ei tohi, teostab hasartmängukorraldaja elektroonilist vanuse ja HAMPI kontrolli. Mänguautomaadid on lülitatud “Oote/Standby” režiimile ning selleks, et reisija saaks mänguautomaadiga hasartmängu mängida, peab reisija esitama mänguautomaadi elektroonilisele kontrollsüsteemile pardakaardi, mille kaudu kontrollitakse reisija vanust ja õigust osaleda hasartmängus. Alles pärast kirjeldatud reisija kontrolli lülitub mänguautomaat töörežiimi ja võimaldab reisijal hasartmängu mängida. Sellise kontrolli kasutamisel on meie hinnangul võimalik tõsta maksimaalne panus hasartmängus osalemiseks 50-le eurole. Samuti kohalduvad muudatuse juurde eelmise paragrahvi muudatuse kohta antud seletused.
HasMS § 37 lõike 15 muutmine. Ettepanek on muuta HasMS §37 lõiget 15, mille kohaselt teatud mängukoha nõudeid ei kohaldata Eesti laevaregistrisse kantud reisijatevedu teostaval laeval asuvale õnnemängu kohale, juhul kui suurim võimalik panus ja saadav võit jääb teatud piirmäära hulka: vastavalt 50 ja 2000 eurot (praegu vastavalt 10 ja 2000 eurot).
Muudatuse eesmärk on sama, mis §2 lõike 5 punkti 31 ja §34 lõike 2 muutmisel: ajakohastada piirmäärasid, kuivõrd piirmäärad on olnud muutumatud 16 aastat ja raha väärtus on inflatsiooni tõttu vähenenud. Samuti ühtlustab muudatus reegleid Läänemerel sõitvatel laevadel sellisel, et Eestis kehtestatud piirmäärad oleksid sarnased Soome ja Rootsi lipu all sõitvate laevadega. Erandi tegemine laevadel mängukohale, kus hasartmängu korraldatakse, on lisaks seotud mereohutuse nõuetega laeval ja laevehitusest tingitud eripäradega. Kõike, mis maismaa hasartmängukohas on nõutav, ei ole võimalik rakendada laeval.
Ettepanek on muuta suurim võimalik panus laevadel 50-le eurole ja sõnastada HasMS §37 lõige 15 järgmiselt:
(15) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–4 ja 6 sätestatut ei kohaldata Eesti laevaregistrisse kantud reisijatevedu teostaval laeval asuvale õnnemängu mängukohale. Käesoleva paragrahvi lõigetes 8–13 sätestatut ei kohaldata Eesti laevaregistrisse kantud reisijatevedu teostaval laeval asuvale õnnemängu mängukohale, kus suurim võimalik panus ühes õnnemängus osalemise õiguse saamiseks ei ületa 50 eurot ja suurim võimalik ühe õnnemängu tulemusel saadav võit ei ületa 2000 eurot.
17. Täiendavad muudatusettepanekud
HasMS 53 lg 1 p. 1. Selle sätte kohaselt peab kaughasartmängu korraldav hasartmängukorraldaja tagama meetmed Eestis kaughasartmängu mängivate, seaduse § 34 lõigetes 2-4 nimetatud vanusest nooremate isikute mängimisvõimaluste välistamiseks. Seega olukorras, kus Eesti hasartmänguluba kasutatakse ka väljaspool Eestit asuvate kaughasartmängu mängivate isikute teenindamiseks, peaks olema võimalik nt õnnemängu kaughasartmänguna pakkuda ka sellistele täisealistele isikutele, kes ei ole veel 21-aastased (eeldusel, et nende asukohamaa seadus ei näe ette sama või karmimat vanuselist piirangut võrreldes Eesti seaduses sätestatuga). Liit teeb ettepaneku HasMS-s vastav olukord selgelt reguleerida.
HasMS § 53 lg1 p. 5 ja 6. Mõlemad sätted viitavad maksete vastuvõtmisele või väljamaksete tegemisele üksnes sama mängija “arvelduskontolt”. Praktikas kasutavad mängijad aga väga erinevaid maksevahendeid, mitte ainult pangakontosid. Seetõttu teeme ettepaneku asendada sõna „arvelduskonto“ sõnaga „maksevahend“, s.t. sissemaksed ja väljamaksed toimuvad sama mängija nimel olevalt maksevahendilt või maksevahendile.
18. EHKL poolt varasemalt esitatud muudatusettepanekud
Nagu juba ülal viidatud, esitas EHKL 30. augustil 2024.a. rahandusministeeriumile terve rea HasMS muudatusettepanekuid. 4. oktoobril 2024.a esitas EHKL rahandusministeeriumile veel täiendavad HasMS muudatusettepanekud. Kuigi VTK-sse on kaasatud rida EHKL poolt tehtud muudatusettepanekuid, märgime, et mitmed meie ettepanekud on jäänud VTK-s kajastamata. Eelkõige tunneb EHKL muret, et kajastamata on jäänud HasMS § 37 lõike 2 probleem (juhul, kui tegu on kaubanduskeskusega, peaks kasiino saama tegutseda samas hoones isegi juhul, kui samas keskuses asub ka noorte huvikool) ning HasMS § 9 lõike 2 kohaldamise probleem praktikas (põhimõte, et hasartmängude korraldamine peab olema ainus tegevusala, mis piirab oluliselt ja põhjendamatult kontsernisiseste teenuste osutamist). See nõue ei ole arenguid arvestades enam põhjendatud. Palume rahandusministeeriumil kaaluda viidatud probleemide lahenduse kajastamist HasMS muutmise seaduse eelnõus.
Võimalike täiendavate seisukohtade esitamiseks ja arvamuse avaldamiseks soovime tutvuda VTK menetluse käigus tehtud konkreetsete ettepanekute ja lahendustega, samuti seaduse eelnõuga.
Küsimuste korral palume ühendust võtta allakirjutanuga (e-post [email protected]).
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tõnis Rüütel
Juhatuse liige, direktor
Eesti Hasartmängude Korraldajate Liit