Arvamus hasartmänguseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsusele

Pronksi tn 12 / 10117 Tallinn / 696 0500 / [email protected] / www.fiu.ee Registrikood 77001412

Jürgen Ligi

Rahandusministeerium

Rahapesu Andmebüroo arvamus

hasartmänguseaduse muutmise seaduse

eelnõu väljatöötamise kavatsusele

Lugupeetud rahandusminister

Täname võimaluse eest avaldada arvamust väljatöötamiskavatsusele (edaspidi VTK)

hasartmänguseaduse (edaspidi HasMS) muutmiseks. Rahapesu Andmebüroo (edaspidi RAB),

olles tutvunud VTK-ga, peab algatust HasMS-i kaasajastamiseks igati tervitatavaks ja esitab

alljärgnevad märkused ning täiendavad ettepanekud.

1. Hasartmängu korraldajate tegevus- ja korralduslubade välja andmine, rahapesu ja

terrorismi rahastamise tõkestamise ning rahvusvaheliste sanktsioonide alane

järelevalve peaks olema koondatud Maksu- ja Tolliameti (edaspidi MTA) pädevusse.

Eesti hasartmängusektori turuosaliste arv, teenuste maht ja seonduvad riskid on alates

2020. aastast jõudsalt kasvanud. Eesti tegevusloaga turuosaliste arv on viie aastaga

kahekordistunud, peaasjalikult on juurde tulnud kaughasartmängu teenusepakkujaid, kelle

klientuur on rahvusvaheline. RAB-i 2023. aastal tehtud järelevalve kaugkontrolli tulemuste

kohaselt domineerivad hasartmängusektoris nii mahtude kui rahapesu riskide mõttes

kaughasartmäng ja välismaised või välismaalastega seotud ettevõtted.

Käesoleva aasta veebruaris Riigikogus tõstatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Spordi

tuleviku plaan: kuidas tuua medalid ja panna lapsed liikuma“ arutelu käigus nenditi ühe

võimalusena raha kaasamiseks kaughasartmängudelt laekuvat maksu, mis saaks olla üks

võimalik lisarahaallikas riigi võimenduse katmiseks ning sporti ja ka kultuuri lisaraha toomiseks.

Kui 2019. aastal moodustas kaughasartmängudelt laekuv maksutulu üksnes kümnendiku kogu

hasartmängumaksust, siis eelmisel aastal juba üle kolmandiku. Istungil viidati, et

kaughasartmängude valdkonna kiirele kasvule on aidanud kaasa Eesti liberaalne regulatiivne

keskkond, mis pakub ettevõtetele võimalust tegutseda rahvusvaheliselt, kusjuures vaid väike osa

Eestis tegutsevatest kaughasartmängu korraldajatest keskendub Eesti turule ning ülejäänute

peamine huvi on suunatud välisriikidesse, eelkõige Soome. Istungil sõnastatu kohaselt hindavad

Eesti turuosalised, et Eestil oleks potentsiaali kaughasartmänguoperaatorite lisandumiseks ja

olemasolevate tegevusmahtude oluliseks kasvatamiseks eelkõige läbi selle, et operaatorid

suunaksid oma tegevusest suurema osa Eesti litsentsi alla. Ühtlasi prognoosib

Rahandusministeerium, et kaughasartmängudelt laekuv maksutulu kasvab stabiilselt ja jõuab

Teie 27.01.2025 nr 1.1-26/453-1

Meie 28.02.2025 nr 1.2-3/3-1

2

nelja aasta pärast 29 miljoni euroni. Samas näevad turuosalised, et võimalik oleks ka märksa

kiirem kasv, seega ka maksutulu mitmekordistumine.1

Sektori mahtude suurenemisel suureneb ka sektorile avalduv rahapesu ja terrorismi rahastamise

risk, kuid RAB-l pole hetkel võimalik riske ennetada, sest puuduvad meetmed ebakorrektsete

teenusepakkujate turule sisenemise takistamiseks. RAB-i hinnangul peaks hasartmängu

korraldajate tegevuslubade välja andmine ning järelevalve, sh järelevalve rahapesu ja terrorismi

rahastamise tõkestamise seaduse (edaspidi RahaPTS) ja rahvusvahelise sanktsiooni seaduse

(edaspidi RSanS) nõuete osas, olema koodatud ühe asutuse pädevusse. Tänasel hetkel annab

MTA välja tegevus- ja korralduslubasid ning teostab vastavalt sellele ka järelevalvet. RAB-i

vastutusalas on täiendavalt järelevalve RahaPTS-i ja RSanS-i lõikes. Kokkuvõtlikult tähendab

see, et järelevalve hasartmängu korraldajate üle on killustunud kahe asutuse vahel, mida ei saa

pidada optimaalseks lähenemiseks.

Alljärgnevalt toome välja mõningad näited lähiriikide praktikast järelevalve läbiviimisel

hasartmängusektoris. Lähiriikide praktika viitab selgelt sellele, et hasartmängu korraldajate

riskide maandamise vaatest on eelistatav lähenemine, kus järelevalve on koondatud ühe asutuse

vastutusalasse.

- Lätis annab hasartmängu korraldajatele lube ja teostab järelevalvet Loterii ja

Hasartmängu järelevalve amet (LGSI).

- Leedus on Rahandusministeeriumi allasutusena loodud Hasartmängu kontroll (GCA).

Süsteem on olemuselt sarnane Lätiga – ehk GCA väljastab lube ja teostab järelevalvet.

- Soomes tegeleb hasartmängusektoriga hetkel veel politsei, aga on tõenäoline, et see

tulevikus muutub, kuna käimas on seaduse muutmine.

- Rootsis on Rahandusministeeriumi alla loodud Hasartmänguamet. Teatud juhtudel võivad

maapealsed kasiinod olla reguleeritud ka kohaliku omavalitsuse tasandil.

- Maltal on järelevalve küll sarnaselt Eestile jagatud kahe asutuse vahel, kuid sisulist

rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamist puudutavat järelevalvet teeb seal ikkagi

MGA (Malta Gaming Authority), kes saab selleks vajaliku kohustatud isikute nimekirja

Malta rahapesu andmebüroolt. MGA tegutseb kui kohaliku rahapesu andmebüroo agent.

Tegevuslube välja andes hindab MGA ettevõtteid ka rahapesu ja terrorismi rahastamise

tõkestamise vaatest – praktika, mis hetkel Eestis täielikult puudub. Arvestades asjaolu, et

Malta on hasartmängusektori reguleerimise valdkonnas väga suurte kogemustega, siis

tasub nende lähenemisest eeskuju võtta ning hinnata rahapesu ja terrorismi rahastamist

puudutavaid riske tegevus- ja korralduslube välja andes märksa efektiivsemalt.

Oleme seisukohal, et MTA näeb hasartmängukorraldajaid puudutavalt RAB-iga võrreldes

terviklikumat pilti, sest kui ettevõte asub tegevusluba taotlema, saab MTA juba enne

hasartmängu korraldaja turule lubamist riske hinnata ja neid maandada. Tänasel hetkel aga ei

hinnata tegevuslubade ja korralduslubade andmisel rahapesu ja terrorismi rahastamise ega ka

sanktsioonidest kõrvale hoidumisega seotud riske. Märkimisväärselt keerulisem on hasartmängu

teenusepakkujatega seotud rahapesu ja terrorismi rahastamise riske maandada ning juhtida alles

alates sellest hetkest, kui ettevõte juba pakub teenust Eestis. Eeltoodult arvestavalt oleks mõistlik

lähenemine, kus üks järelevalveorgan (MTA) viib tegevusluba/korraldusluba andes läbi ka

rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide hindamise. Kehtiv seadus võimaldab MTA-l juba

1 Riigikogu arutas olulise tähtsusega riikliku küsimusena spordi tulevikku. 20.02.2025. Istungi ülevaade:

https://www.riigikogu.ee/istungi-ulevaated/riigikogu-arutas-olulise-tahtsusega-riikliku-kusimusena-spordi-

tulevikku/.

3

käesoleval hetkel tegevusluba ära võtta (vt HasMS § 20 lõige 2 punkt 2), kui hasartmängu

korraldaja on rikkunud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise reegleid.2 See tähendab, et

MTA-l on juba praegu olemas tööriistad hasartmängusektori rahapesu ja terrorismi rahastamise

riskide maandamiseks Eestis. Küll aga on probleemiks see, et MTA-l ei ole käesoleval hetkel

võimalik teostada hasartmängukorraldajate üle rahapesu ja terrorismi rahastamise ning RSanS-i

alast järelevalvet, mis tähendab, et MTA ei näe kogu riskipilti, kuid teisalt ei näe seda ka RAB,

kelle info piirdub kitsalt rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ning RSanS-i järelevalve

töölõiguga.

Puudu on ammendav andmestik, mis puudutab hasartmängukorraldaja tegevust ja selle mahte.

2023. aastal oli hasartmängu sektori tulu RAB-i andmetel ligikaudu 443 miljonit eurot, millest

kaughasartmängude osakaal oli 348 miljonit eurot. Arvestades, et märkimisväärne osa

teenusepakkujatest asub välismaal ja nende üle kontrolli omamine on hetkel raskendatud, on tegu

arvestatava riskiga. Riski ilmestab asjaolu, et hasartmängu sektori teatamisaktiivsus on sektori

suurust ja teenuste mahukust arvestades madal. 2024. aastal esitas sektorist teateid vaid 36%

teenusepakkujatest ja esitatud teadetest 97% esitas kolm teenusepakkujat. See tähendab, et

hasartmängu teenusepakkujad kas ei mõista nende tegevusest tulenevaid riske või ei oska nad

neid tuvastada. Ühest küljest võimaldaks ühel asutusel tervikpildi omamine tõhusamalt

turuosalisi koolitada. Teisest küljest oleks efektiivseks järelevalveks ja riskide maandamiseks

vaja hinnata kogu ettevõtte toimimist, kuid hetkel hindavad nii RAB kui ka MTA kõigest osa

ettevõtte tegevusest, mistõttu erinevate faktorite koosmõjust tulenev risk võib jääda tuvastamata.

Samas on suurem osa hasartmängukorraldajale kohalduvatest nõuetest seotud peaasjalikult siiski

MTA järelevalvega (nt kas või HasMS § 9 lõigetes 4 kuni 7 sätestatud nn kapitalinõuded,

millega maandatav risk tuleneb üldistatult sellest, et hasartmängu korraldajad ei tee klientidele

võitude osas enamasti koheselt väljamakset). Asjakohase illustreeriv paralleeli võiks siinkohal

tõmmata makseteenuste pakkujatega, keda ei oleks mõistlik allutada Finantsinspektsiooni asemel

RAB-i järelevalvele, kui primaarne risk, mida litsentseerimise ja järelevalvega juhitakse, on see,

et klientide vahendid oleksid hoitud ja edastatud. Seetõttu ei oleks optimaalne see, kui RAB

hakkaks enda järelevalvega maandama hasartmängu korraldajate primaarseid riske.

Käesoleval hetkel on veel pooleli riikliku riskihinnangu (edaspidi NRA) koostamine. Küll aga

võib hetkel juba teadaoleva info pinnalt eeldada, et suure tõenäosusega hinnatakse hasartmängu

korraldajaid eelmise NRA-ga võrreldes palju kõrgema riskiga sektoriks. Hasartmängu

korraldajatega on seotud tugevalt ka virtuaalvääringu teenuse pakkujate (edaspidi VASP-ide)

riskid – tõusutrendis on online-kasiinod, kus klientidel võimaldatakse virtuaalvääringutes

panustada. Ka sellest järeldub vajadus järelevalve senisest efektiivsemaks korraldamiseks.

Oleme seisukohal, et kõige optimaalsem lähenemine oleks koondada see täies mahus MTA

pädevusse.

2. Hasartmängu korraldajate tegevus- ja korralduslubade väljastamisel on vajalik

tugevdada nõudeid rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ja RSanS-i

vaates.

Juhul, kui vaatamata käesoleva arvamuse punktis 1 esitatud ettepanekule otsustatakse jääda

senise järelevalve ja tegevuslubade väljastamise süsteemi juurde, siis minimaalselt on siiski

2Väljavõte Moneyval’i raportist: „The ETCB has the right to inspect the applicant in order to verify the compliance

with the legal requirements (GA, §18). The licence may be revoked if the holder does not fulfil anymore the

established fit and proper requirements, including when the holder of the activity licence has been involved in ML or

repeatedly violated the AML/CFT procedure).“

4

vajalik tagada, et tegevus- ja korralduslubade välja andmisel peab taotleja vastama RahaPTS-i ja

RSanS-i nõuetele. Hetkel ei kontrolli MTA tegevuslube väljastades rahapesu ja terrorismi

rahastamise tõkestamise ja RSanS-i vaatest ühtegi tegurit (teadaolevalt vaadatakse ainult

karistuste olemasolu). RAB-i hinnangul peaks hasartmängu korraldajatele kehtima samad

nõuded, mis kehtivad teistele kohustatud isikutele – see tähendab dokumentide/süsteemide

nõuded (vt RahaPTS § 70 lõige 3), samuti RAB-i kontaktisiku nõue (RahaPTS § 17 lõige 5),

tegevusloast keeldumise alused (RahaPTS § 72).

3. Hasartmängu korraldajal peab olema Eestis juriidiline keha või filiaal.

Nagu juba eelnevalt märgitud, puudub märkimisväärsel osal teenusepakkujatest Eestiga seos,

mis raskendab nendega kontakti saamist ning sektori ja RAB-i vahelist koostööd. Peamiselt on

Eestis teenust pakkuvad välismaa ettevõtted seotud Malta ja Küprosega. Praktikas tõusetub

probleem kohapealsete rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ning RSanS-i alaste

järelevalvete läbiviimisega, sest Eestis puudub teenusepakkujatel igasugune füüsiline asukoht ja

kontaktisik, kellega suhelda. See omakorda seab suured takistused efektiivse rahapesu ja

terrorismi rahastamise tõkestamise ning RSanS-i alase järelevalve läbiviimiseks, kuna puudub

võimalus minna kontorisse süsteeme kontrollima, intervjuusid tegema, dokumente vaatama jne.

Samuti ei ole võimalik vajadusel läbi viia etteteatamata järelevalvemenetlusi juhul, kui

konkreetne risk sellist tegutsemist nõuaks.

Siinkohal on paslik tõmmata paralleel mõne aasta taguse VASP-ide turuga, kus vastavatel

ettevõtetel ei olnud Eestis kontoreid ega reaalseid isikuid. Eesti sai endale tegevuslubasid

väljastades ainult kõrgendatud rahapesu ja terrorismi rahastamise riskid, kuid järelevalvet ei

olnud võimalik efektiivselt läbi viia. RAB ei pea põhjendatuks kanda hasartmängu korraldajatele

üle kõiki VASP-ide tegevuskoha nõudeid, kuid teeb ettepaneku kaaluda nõude kehtestamist,

mille kohaselt Eesti tegevusloaga pakutakse teenust läbi Eestis oleva filiaali või läbi Eesti

äriühingu ning Eestis peab asuma kontor, kus toimub Eesti tegevusloale suunatud riskijuhtimine

ja asub RAB-i kontaktisik.

4. Virtuaalvääringutega seonduvad riskid ja tingimused hasartmängu korraldajatele.

VTK leheküljel 8 on välja toodud, et HasMS-is tuleks sätestada krüptorahas panuste

vastuvõtmise ja võitude väljamaksmise regulatsioon. Kõnealune lause viitab sellele, et seaduses

tahetakse sätestada selge võimalus krüptorahas mängimiseks. RAB märgib, et viidatud

lähenemine avab riskide vaatest uksed kogu maailmale – välisriikide kriminaalse taustaga isikud

näevad, et Eestis on krüptorahas mängimine soositud ja sellega seoses proovitakse siin küsitava

väärtusega krüptoraha kasutada. Riskide maandamise poolelt tingib see vajaduse läbi analüüsida

täiendavad maandamise meetmed. Pelgalt krüptoraha regulatsiooni täpsustamine ilma rahapesu

ja terrorismi rahastamise tõkestamise alaste meetmete lisamiseta ei ole põhjendatud. Seetõttu

peab rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise vaatest olema krüptorahaga mängimiseks

teenusepakkujatele konkreetsed nõuded.

Üha enam võimaldavad hasartmängu teenusepakkujad klientidel teostada sisse- ja/või

väljamakseid virtuaalvääringutes läbi virtuaalvääringu teenusepakkujate. Virtuaalvääringute

kasutamine tõstab olulisel määral teenusepakkujale avalduvat rahapesu ja terrorismi rahastamise

riski, kuna virtuaalvääringute puhul võib olla raskendatud kasutatavate vahendite päritolu

tuvastamine. Järelevalve kaugkontrolli vastuste pinnalt tuvastas RAB virtuaalvääringu

teenusepakkujaid (hasartmängu korraldaja kasutas VASP-i teenuseid), kelle taust ei pruugi olla

5

usaldusväärne. Hasartmängu teenusepakkuja peab arvestama virtuaalvääringu teenusepakkuja

taustaga, samuti sellega, kas tegemist on usaldusväärse ettevõttega ja kas ülekantava vara suhtes

rakendab hoolsusmeetmeid hasartmängu teenusepakkuja või virtuaalvääringu teenusepakkuja.

RAB on saanud ka tagasisidet, et virtuaalvääringutes mängimine suureneb lähiaastatel veelgi

enam.

Rahvusvahelise Rahapesuvastase Töökonna (FATF-i) 15. soovituse kohaselt peaksid riigid ja

finantsasutused välja selgitama ja hindama rahapesu või terrorismi rahastamise ohte, mis võivad

tekkida seoses a) uute toodete ja uute äritavade, sh uute tarnemehhanismide väljatöötamisega; ja

b) uute või arenevate tehnoloogiate kasutamisega nii uute kui ka seniste toodete puhul.

Finantsasutused peaksid teostama sellise riskihindamise enne uute toodete või äritavade

juurutamist või uute või arenevate tehnoloogiate kasutamist ning võtma asjakohased meetmed

nende riskide juhtimiseks ja maandamiseks.3 See indikeerib veelgi, et vajalik on teostada

riskihinnang nii riiklikul tasemel (seoses sellega, millistel tingimustel hasartmängu

teenusepakkujad võivad virtuaalvääringutes sisse ja/või väljamakseid pakkuda) kui ka

teenusepakkuja tasemel (puudutavalt seda, kuidas virtuaalvääringutest tulenevat rahapesu ja

terrorismi rahastamise riski maandada).

Toome alljärgnevalt mõned ettepanekud võimaluste kohta riskide maandamiseks.

- Hasartmängu korraldaja tohib virtuaalvääringutes mängimist võimaldada ainult läbi

teenusepakkuja, kellele on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 (ehk

MiCA) alusel väljastatud tegevusluba. Sellisel juhul saab olla kindel, et VASP-id

vastavad tingimustele, mis on Euroopa Liidu üleselt ühtsed.

- Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamist puudutavas dokumentatsioonis peavad

detailselt olema välja toodud virtuaalvääringutega seotud riskid, nende maandamise

meetmed ja seda dokumentatsiooni hinnatakse tegevusloa väljastamise käigus.

- Hasartmängu korraldajal peab olema tehniline võimekus analüüsida plokiahela tehinguid.

See ei tähenda võimekust kasutada internetis olevat vabavara, vaid teenusepakkujaid, kes

võimaldavad rahapesu ja terrorismi rahastamise ning sanktsioonidest kõrvalehoidumise

riske ka sisuliselt läbi plokiahela tehingute analüüsida ja tehingute osapooli tuvastada

(Chainalaysis, TRM jne). Praktikas on teada, et vabavara süsteemid ei võimalda nii

efektiivselt massiliselt vastavaid tehinguid analüüsida, mistõttu oleks mõistlik, kui

hasartmängu korraldaja kasutab teenusepakkujat, kelle tehniline võimekus võimaldab

teostada plokiahela analüüsi vastavalt hasartmängu korraldaja poolt sisendina antud

stsenaariumitele, riskidele jne.

5. Hasartmängu korraldajate aruandluse täiendamine rahapesu ja terrorismi

rahastamise tõkestamise vaatest ning RAB-ile ligipääsu võimaldamine.

Hetkel on hasartmängu korraldajatel kohustus edastada aruandluse käigus MTA-le infot. RAB-il

puudub ligipääs hasartmängu korraldajate aruandlusele, mis omakorda raskendab sektorist

3 I.k: „Countries and financial institutions should identify and assess the money laundering or terrorist financing

risks that may arise in relation to (a) the development of new products and new business practices, including new

delivery mechanisms, and (b) the use of new or developing technologies for both new and pre-existing products. In

the case of financial institutions, such a risk assessment should take place prior to the launch of the new products,

business practices or the use of new or developing technologies. They should take appropriate measures to manage

and mitigate those risks.“ Vt:

https://www.fi.ee/sites/default/files/FATF_Recommendations_approved_February_2012_reprint_May_2012_web_v

ersion.pdf.

6

adekvaatse riigiülese rahapesu ja terrorismi rahastamise riskipildi loomist. Praeguse aruandluse

ülesehitamisel ei ole arvestatud ka rahapesu ja terrorismi rahastamise riske. Näiteks ei võimalda

praegune aruandlus hinnata hasartmängu korraldajatega seotud geograafilisi riske, sest ei koguta

andmeid klientide geograafilise info kohta. Samuti ei koguta sissemaksetega seotud infot kõikide

hasartmängu korraldajate alamliikide osas, vaid kogutakse ainult panustega ja väljamaksetega

seotud infot. Ei koguta virtuaalvääringutega seotud infot – milliseid teenusepakkujaid

kasutatakse, mis token’ites võimaldatakse sissemakseid teha, millises mahus virtuaalvääringus

teenuseid pakutakse, panuseid tehakse ja väljamakseid võimaldatakse jne.

Siinkohal on võimalik VASP-ide aruandlusest4 tuua paralleele selle kohta, mis on rahapesu ja

terrorismi rahastamise tõkestamise teemade vaatest relevantne info, kuid kindlasti ei ole

võimalik VASP-ide aruandluse andmeväljasid üks ühele hasartmängukorraldajatele üle tuua.

Seega vajab olemasolev aruandlus RAB-i hinnangul olulisi täiendusi. Aruandluse väljatöötamine

nõuab kindlasti vastavate osapoolte projektitiimi kokkupanekut (RAB, MTA, EHKL ja

teenusepakkujad). MTA-l on olemas töötav tehniline süsteem, mis loob juba väga hea eelduse

selleks, et sama süsteemiga hakataks koguma ka infot, mis puudutab rahapesu ja terrorismi

rahastamist puudutavaid riske. See ei vaja uue tehnilise liidestuse vms välja töötamist, vaid

täiendavate andmeväljade lisamist ja määruse muutmist. Kui võrrelda aruandlust off-site

küsimustikega, siis aruandlus läbi tehniliste liidestuste on turuosalistele palju vähem

koormavam, kui iga mõne aja tagant vastata off-site küsimustikele, mis ei ole standardsed.

Rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide vaatest oleks andmete kogumise regulaarsuseks

põhjendatud määrata kord kvartalis andmete esitamine (sarnaselt VASP-idega).

Märgime, et vastavalt HasMS § 53 lõike 1 punktile 4 peavad kaughasartmängu korraldajad

koguma teavet sisse- ja väljamaksete kohta ehk pidama arvet iga mängija tehtud panuste,

hasartmängukorraldaja kontole panuste tegemiseks tehtud maksete, mängijale tehtud

tagasimaksete ja väljamakstud võitude kohta. Samas puudub analoogne nõue maapealsete

kasiinode puhul. Rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide vaatest oleks sellise nõude lisamine

maapealsetele kasiinodele samuti vajalik.

RAB saatis 2023. aastal hasartmängu korraldajatele kaugkontrolli küsimustiku, tuvastamaks

sektoriga seotud riske. Ettekirjutuse väljasaatmise hetkel oli Eestis 31 korraldusluba, aga

2025. aasta alguse seisuga on Eestis juba 43 korraldusluba omavat ettevõtet, mis tähendab, et

kaugkontrolli teostamise hetkest on kasv olnud umbes 38%, kusjuures turuosalised ise

ennustavad, et see number kasvab veelgi. Kaugkontrolli küsimustikust järelduvalt oli

turuosalistel ligikaudu 628 000 klienti üle maailma, sh tuhandetes kliente Põhja- ja Lõuna-

Ameerikast, kellel on side Eestiga väga kauge – see hõlmab online ja maapealseid kasiinosid

kokku. Vahepealsel ajal on teenusepakkujaid juurde tulnud, mistõttu on tõenäoline, et klientide

arv on tõusnud veelgi. Hasartmängu korraldajad kasutavad olulisel määral erinevates riikides

registreeritud maksekontode teenusepakkujaid. Neist omakorda kaughasartmängude teenuste

pakkujad kasutavad kõige rohkem erinevates riikides registreeritud maksekontode

teenusepakkujaid. RAB-ile teadaolevalt kuuluvad mitmed Eesti turuosalised rahvusvahelistesse

gruppidesse, mis on teistes jurisdiktsioonides saanud trahve rahapesu ja terrorismi rahastamise

tõkestamise nõuete rikkumise eest (tuvastatud üks juhtum, kus trahvi sai Eesti juriidiline isik).

Lisaks on Eestis registreeritud ettevõtted rikkunud hasartmängukorraldajatele kehtestatud

reegleid Taanis ja Rootsis. See näitab, et aina enam tuleb Eestisse teenusepakkujaid, kelle riske

on vaja hinnata aruandluse käigus kogutavate andmetega. Kui soovime aina tõusvate riskidega

4 Rahandusministri 12.09.2023 määrus nr 34 „Krediidiasutustele ja virtuaalvääringu teenuse pakkujatele

aruandekohustuse kehtestamine“.

7

sektori osas omada pidevalt ülevaadet nende riskidest, siis on mõistlik selleks täiendada juba

kehtivat aruandlust rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise vaatenurgast. Nagu juba

eelnevalt mainitud, on regulaarne aruandlus kohustatud isikule igatepidi lihtsam kui iga-aastane

kaugkontrolli küsimustike täitmine. Regulaarset aruandlust on vaja, et tagada hasartmängu

teenuse pakkujate tegevuse läbipaistvus ja hinnata kõnealuse sektori terviklikku riskipilti

jooksvalt. Ilma valdkonnast detailsemat riskipilti omamata ei ole RAB-il võimalik kavandada

efektiivselt vajalikke järelevalve meetmeid riskide maandamiseks, et Eesti majandusruumi ei

kasutataks rahapesuks ja terrorismi rahastamiseks ning sanktsioonidest kõrvalehoidumiseks.

6. Kokkuvõte.

Hasartmängusektoris on nähtav selge trend, et tegevuse mahud ja klientide arv sektoris on

tõusuteel. Hetkel oleme riigina faasis, kus peaks väga tugevalt võtma positsiooni riskide vaatest,

mida käesolevas arvamuses väljendasime. See tähendab, et tagada tuleks rahapesu ja terrorismi

rahastamise tõkestamise alane regulaarne aruandlus, hasartmängukorraldajate järelevalve koos

tegevus- ja korralduslubade väljaandmisega tuleks koondada ühte asutusse, samuti võtta vastu

meetmeid efektiivsema järelevalve teostamise võimaldamiseks ning maandada

virtuaalvääringute kasutamisega kaasnevaid riske.

Täname veelkord võimaluse eest arvamust avaldada ja oleme valmis täiendavate küsimuste

korral neile vastama.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Matis Mäeker

Rahapesu Andmebüroo juht