| Dokumendiregister | Õiguskantsleri Kantselei |
| Viit | 6-1/241275/2501500 |
| Registreeritud | 03.03.2025 |
| Sünkroonitud | 04.03.2025 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | 6 Järelevalve õigustloovate aktide põhiseaduslikkuse ja seaduslikkuse üle |
| Sari | 6-1 Isiku avalduse alusel seaduse põhiseaduspärasuse kontroll |
| Toimik | 6-1/241275 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Eesti Autoomanike Liit |
| Saabumis/saatmisviis | Eesti Autoomanike Liit |
| Vastutaja | Kristi Lahesoo (Õiguskantsleri Kantselei, Ettevõtluskeskkonna osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Eesti Autoomanike Liit
Teie nr
Meie 03.03.2025 nr 6-1/241275/2501500
Mootorsõidukimaksu seadus ja kahju hüvitamine kindlustusjuhtumi korral
Austatud avaldajad
Palusite õiguskantsleril kontrollida mootorsõidukimaksu seaduse põhiseaduspärasust. Küsisite,
kas tegemist võib olla topeltmaksustamisega, kuna autoomanikud peavad ostma aktsiisiga
maksustatud kütust ja maksma ka mootorsõidukimaksu.
Eesti Vabariigi põhiseadus ei keela Riigikogul kehtestada eri liiki makse. Nii mootorsõidukimaks
kui ka kütuseaktsiis on seotud küll mootorsõidukiga, kuid mõlemal maksul on erinev maksuobjekt:
ühel juhul maksustatakse mootorsõidukit (MSMS § 3), teisel juhul kütust (alkoholi-, tubaka-,
kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 1 lõige 1). Olenevalt asjaoludest tuleb mootorsõiduki ostmisel
maksta ka käibemaksu (nt uue sõiduki ostmisel) ja Eesti liiklusregistris registreerimisel
registreerimistasu või riigilõivu.
Mõistagi on mootorsõiduki omamine ja kasutamine eri maksude kehtestamise tõttu kulukas, kuid
tegemist pole siiski keelatud topeltmaksustamisega. Näiteks ka tulu on maksustatud mitme
maksuga: tulumaksuga, töiselt tulult tuleb tasuda ka sotsiaalmaksu ning ka pensioni- ja
töötuskindlustusmakseid. Kui maksustatud tulu kasutatakse tarbimises, maksustatakse seda veel
tarbimismaksudega (käibemaks, aktsiisid) ning tulu kindlat liiki varasse paigutamisel ka
varamaksudega (maamaks, mootorsõidukimaks). Õiguskantsler selgitas sõidukiomanike
maksukoormuse küsimust ka esmase omanikuvahetuse registreerimistasu kohta antud seisukohas
(vt seisukoha lk 3).
Leiate, et sõiduki hävimise korral ei korva sõiduki registreerimistasu ei liikluskindlustus ega
kaskokindlustus ning sellega tekitatakse omanikule otsest kahju. Kindlustusandjad lähtuvad kahju
hüvitamisel võlaõigusseadusest (§ 132 lg 1-3). Palusime registreerimistasu hüvitamise kohta
selgitust Eesti Liikluskindlustuse Fondilt ning mitmelt kindlustusandjalt. Eesti Liikluskindlustuse
Fond (LKF) selgitas kahju hüvitamist liikluskindlustuse lepingu alusel, millega on kindlustatud
mootorsõiduki valdaja poolt kolmandale isikule liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud kahju. LKF
selgitas, et sõiduki registreerimistasu hüvitatakse siis, kui kahjustada saanud sõiduki omanik
soetab teise sõiduki ning selleks on vaja maksta registreerimistasu. Liikluskindlustuse lepingu
alusel kahju hüvitamisel rakendatakse võlaõigusseaduse sätteid liikluskindlustuse seaduses
sätestatud erisustega (LKindlS § 26 lg 1). Sõiduki hävimisel tuleb hüvitada sõiduki
2
taassoetamisväärtus, seejuures ka lisakulud. Lisakulud võivad olla sõiduki registreerimiskulud.1
Lähemat teavet kohustusliku liikluskindlustuse kohta leiab LKF veebilehelt.
Vabatahtliku sõidukindlustuse korral (millega auto omanik kindlustab enda vara) hüvitatakse
sõiduki soetamiskulud olenevalt sõlmitud kindlustuslepingust. Kui lepingus on
uusväärtuskindlustus kaitse klausel, hüvitatakse sõiduki hävimisel ja uue sõiduki soetamise korral
ka sõiduki registreerimistasu. Mõnes lepingus võib olla ka ette nähtud, et hüvitatakse
autovahetuskulude katteks veel 5 protsenti sõiduki hetkeväärtusest kahjujuhtumi ajal.
Mõned kindlustusandjad, kelle poole pöördusime, selgitasid, et sõiduki registreerimiskulu
hüvitatakse siis, kui inimene peab hävinud sõidukiga samaväärse sõiduki soetamisel maksma
sõiduki registreerimistasu. Kui inimene soetab sõiduki, millelt ei tule registreerimistasu maksta,
registreerimistasu ei hüvitata. Seega, hävinud sõidukilt varem tasutud registreerimistasu
hüvitamisele iseenesest ei kuulu, kuid uue sõiduki soetamiskuluna võib uue sõiduki
registreerimistasu hüvitamine siiski kõne alla tulla. See oleneb siiski lepingutingimustest ning
vabatahtlikus sõidukindlustuses on hüvitamiskohustus üldjuhul piiratud ka kindlustussummaga.
Kui turul toimub mingi muutus ja kindlustussummast enam ei piisa, peaks kindlustusvõtja
pöörduma kindlustusandja poole kindlustussumma suurendamiseks.
Ehkki kindlustuse kaudu võib olla võimalik saada asendussõiduki registreerimistasu katteks
hüvitist, sõltub võimalus ka sellest, kas inimene suudab vabatahtliku kindlustuse makseid tasuda.
Leian, et seadus peaks ette nägema registreerimistasu tagastamise alused näiteks olukorras, kus
sõiduk on õnnetusjuhtumil hävinud või varastatud. Seetõttu tegin Riigikogule ettepaneku viia
mootorsõidukimaksu seadus ja liiklusseadus põhiseadusega kooskõlla.
Austusega
/allkirjastatud digitaalselt/
Evelin Lopman
ettevõtluskeskkonna osakonna juhataja-õiguskantsleri nõunik
õiguskantsleri volitusel
Kristi Lahesoo 693 8409
1 J. Lahe, O.-J. Luik, M. Merila. Liikluskindlustuse seadus: kommenteeritud väljaanne, 2017, lk 108.