MTÜ Looduse ja Inimeste Eest_avaldus

Lugupeetud õiguskantsler,

MTÜ Looduse ja Inimeste Eest pöördub Teie poole seoses tuuleparkide planeerimise ja keskkonnamõju hindamise õiguslike probleemidega. Täpsemalt soovime saada hinnangut kehtiva 1000 m ja 2000 m kaugusnõude seaduslikkusele, kuna see ei ole seadusega kehtestatud, põhineb aegunud sisendandmetel ning võib kaasa tuua ebavõrdse kohtlemise haja- ja tiheasustuse elanike vahel.

1. Kehtiv 1000 ja 2000 meetri kaugusnõue ei tulene seadusest ja põhineb aegunud andmetel

Hetkel ei ole Eestis seadust, mis reguleeriks tuuleparkide ja elamute vahekaugust. Praktikas rakendavad mitmed omavalitsused, sealhulgas Põhja-Pärnumaa vald, 1000 m (hajaasustuses) ja 2000 m (tiheasustuses) nõuet, mis on kantud keskkonnamõju hindamise dokumentidesse Pärnu maakonna planeeringu lisa nr 6 alusel.

Tegemist on 2013. aastast pärineva planeeringulisaga, mis koostati ajal, mil maismaatuulikud olid keskmiselt 130 m kõrgused ja 2 MW võimsusega. Tänapäeva tuulikud on aga 250–290 m kõrgused ja 5–7 MW võimsusega, mis tähendab, et nende mõju (kuuldav müra, infraheli ja varjutus) võib ulatuda kaugemale kui 1000 m, kuid kehtivaid vahemaid pole sellele vastavalt kohandatud.

Lisaks sellele on hajaasustuses elavad inimesed kolinud maale eelkõige rahu ja vaikuse pärast. On äärmiselt ebaõiglane ja põhjendamatu nende elukeskkonna väärtuste halvendamine ja võrdsustamine linnalähedase keskkonnaga, kus suuremad müra- ja visuaalhäiringud on tavapärased. Praegune regulatsioon ei taga hajaasustuses elavatele inimestele võrdväärset elukeskkonna kaitset.

2. Õiguslik hinnang kehtivale kaugusnõudele.

Eesti Põhiseaduse § 12 keelab diskrimineerimise ja ebavõrdse kohtlemise. Kui 1000 m on piisav hajaasustuses, kuid mitte tiheasustuses, võib see tähendada, et hajaasustuse elanikud on vähem kaitstud.

Lisaks sätestab KeÜS § 23, et igaühel on õigus elada keskkonnas, mis vastab tema tervise- ja heaoluvajadustele. 

Kehtivas regulatsioonis on ainus mõõdetav piirang kuuldav müra (keskkonnaministri määrus nr 71), mis seab öise sihtväärtuse elamualadel 40 dB(A), kuid infraheli, varjutuse ja valgushäiringute kohta puuduvad normid kas täielikult või on puudulikud. 

Sellest tulenevalt võib kehtiv praktika olla vastuolus nii põhiseadusliku võrdsuspõhiõiguse kui ka õigusega tervislikule elukeskkonnale, kuna:

• Puuduvad õigusnormid, mis kehtestaksid ühtsed ja teaduspõhised kaugusnõuded.

• Kuuldav müra on ainus reguleeritud häiring, kuid infraheli, varjutuse ja valgushäiringute kohta puuduvad normid, mistõttu võivad elanikud olla ebapiisavalt kaitstud.

• Kasutatakse vananenud sisendandmeid, mis ei arvesta tänapäevaste oluliselt suuremate tuulikute mõju.

3. Palume õiguskantsleri hinnangut järgmistele küsimustele:

1. Kas 1000 ja 2000 meetri kaugusnõue, mis ei tulene seadusest, kuid mida mitmed omavalitsused praktikas kasutavad, on põhiseadusega kooskõlas ja õigustatud?

2. Kas kehtiv praktika ei riku põhiseaduslikku võrdsuspõhiõigust, kuna hajaasustuse elanikud võivad olla vähem kaitstud kui tiheasustuse elanikud?

3. Kas Eestis peaks tuuleparkide kaugus elamutest ja elamumaast olema reguleeritud riikliku õigusaktiga, mitte üksnes kohalike planeeringutega?

4. Kas infraheli, varjutuse ja valgushäiringu mõju tuleks samuti reguleerida, kuna hetkel kehtivad terviklikud normid ainult kuuldavale mürale?

5. Kas õiguskantsler peab vajalikuks algatada arutelu vastavate ministeeriumidega (Kliimaministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Sotsiaalministeerium), et viia kehtivad normid vastavusse tänapäevaste teadusuuringutega ja suuremate tuulikute tegeliku mõjuga?

Loodame, et õiguskantsler peab neid küsimusi oluliseks ning algatab vastava analüüsi. Oleme valmis täiendavalt infot esitama ning koostööd tegema, et tagada tuuleparkide õiguspärane ja teaduspõhine planeerimine Eestis.

Lugupidamisega,

Maarja Maranik
MTÜ Looduse ja Inimeste Eest

53442161