Tallinna Transpordiamet_vastus

Arno Tuisk

Tallinna Transpordiamet

[email protected]

Teie 22.01.2025 nr 1-4/50-1

Meie 28.02.2025 nr 6-1/250226/2501427

Puudega inimese parkimiskaardi väljaandmine

Lugupeetud Arno Tuisk

Tallinna Transpordiameti hinnangul on liikumis- ja nägemispuudega inimese parkimiskaardi

taotlemise ja väljastamise menetluskord vastuolus Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-ga 14, mis

näeb ette igaühe õiguse korraldusele ja menetlusele ning mille osa on ka õigus heale haldusele.

Praegu annavad puudega inimestele parkimiskaarte välja linnad ja vallad. Amet leidis, et kuna

inimese puude määrab kindlaks Sotsiaalkindlustusamet, võiks Sotsiaalkindlustusamet väljastada

ka puudega inimestele ette nähtud parkimiskaarte. Tallinna Linnavalitsus on

Sotsiaalministeeriumile selle ettepaneku teinud kaks korda (09.02.2022 kiri nr 1-12/22/259–1 ja

06.12.2024 kiri nr 1-12/1386–1).

Kui Teie pakutud muudatus lihtsustab puudega inimeste elu ja vähendab parkimiskaardi

väljaandmisega seotud kulusid maksumaksjale, on see kahtlemata tervitatav. Paraku ei saa kehtivat

korda põhiseaduse alusel vaidlustada pelgalt selle tõttu, et parkimiskaardi andmisega seotud

ülesanded on jagatud riigiasutuse ja kohaliku omavalitsuse asutuse vahel.

Riigikogul on menetlusõiguse kujundamisel ja menetluseks sobiva asutuse määramisel ulatuslik

otsustuspädevus. Kuna Riigikogu on liiklusseadusega (LS) kehtestanud, et puudega inimeste

juhitavate sõidukite ning neid teenindavate sõidukite parkimist korraldavad linnad ja vallad, siis

ei saa järeldada, et puudega inimese parkimiskaardi väljaandmise kord on ilmselgelt meelevaldne

ja ebamõistlik ning kahjustab puudega inimeste põhiõigusi (vt ka Riigikohtu otsus asjas nr 5-20-

1, p 23). Öeldu ei tähenda aga seda, et parkimiskaardi väljaandmise korda ei oleks vajaduse korral

võimalik muuta.

1. Põhiseaduse § 14 kohaselt on õiguste ja vabaduste tagamine seadusandliku, täidesaatva ja

kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus. Riigikohus on leidnud, et PS §-st 14 tuleneb

Riigikogu kohustus tagada õigus kohasele menetlusele (vt nt Riigikohtu otsus asjas nr 3-18-1672,

p 27).

2. Riigikogu on seadusega kehtestanud, et liikumispuudega ja pimeda inimese liiklemist, neid

teenindavate sõidukite parkimist ning liikumispuudega inimeste juhitavate sõidukite parkimist

korraldab kohalik omavalitsus (LS § 166). Kohalik omavalitsus annab välja ka puudega inimesi

teenindavate sõidukite parkimiskaarte (LS § 166 lõige 4) ning teeb järelevalvet sõidukite

peatumise ja parkimise nõuete täitmise üle (LS § 193 lõige 1). Parkimisjärelevalve võib kohalik

omavalitsus halduslepingu alusel üle anda eraõiguslikule juriidilisele isikule (LS § 187 lõige 3).

2

Nii korraldab tasulist parkimist ning parkimisjärelevalvet Tallinnas, Tartus, Pärnus, Jõhvis,

Narvas, Sillamäel, Narva-Jõesuus ja Viljandis AS Ühisteenused.

3. Eestis välja antud puudega inimese parkimiskaart kehtib ka teistes Euroopa Liidu

liikmesriikides (EL-i nõukogu soovitus nr 98/376/EC ja soovitus selle rakendamiseks). Euroopa

Parlament ja nõukogu võtsid 23. oktoobril 2024 vastu uue direktiivi nr 2024/2841, mis asendab

jõustumisel praegu kehtiva soovituse. Direktiiv näeb ette, et komisjon võtab rakendusaktid vastu

hiljemalt 5. detsembriks 2025 (direktiivi artikli 8 lõige 7), liikmesriigid võtavad vajalikud

õigusnormid vastu hiljemalt 5. juuniks 2027 ning direktiivi kohaldatakse alates 5. juunist 2028

(direktiivi artikli 21 lõige 1).

4. Direktiivi kohaselt hakkab kõigis liikmesriikides kehtima ühtne Euroopa puudega inimese

kaart ja ühtne Euroopa puudega inimese parkimiskaart (direktiivi artikli 7 lõiked 1 ja 2; artikli 8

lõiked 1 ja 2). Direktiiv näeb veel ette, et mõlemast dokumendist luuakse digiversioon ning et

dokumentide kehtivust saab kontrollida ka digitaalselt (direktiivi artikli 9 lõiked 1 ja 2).

5. Direktiivi kohaselt peab liikmesriik määrama ühe või mitu asutust, kes vastutavad puudega

inimese parkimiskaardi väljaandmise, pikendamise ja kehtetuks tunnistamise eest (direktiivi

artikli 12 lõige 1). Mis asutus (või asutused) see (need) on, seda otsustab iga liikmesriik ise,

direktiiv ei sea selle kohta piiranguid. Praeguse teabe kohaselt võib liikmesriikide vastutavad

asutused jagada kolme suurde gruppi: vastutus on kas kesksel sotsiaalkaitseasutusel,

transpordikorralduse eest vastutaval asutusel ja/või kohalikul omavalitsusel (vt EL-i ametlik

veebisait „EL parkimiskaart puuetega inimestele“). Liikmesriik võib puudega inimese

parkimiskaardi eest vastutavat asutust muuta.

6. Enne direktiivi jõustumist tuleb Eestil läbi vaadata kõik puudega inimese parkimiskaarti

puudutavad õigusaktid. Muu hulgas tuleks kaaluda, kas peaks muutma ka parkimiskaardi

väljaandmise korraldust. Sotsiaalministeerium soovib direktiivi rakendamise asjaolud kõigi

osapooltega läbi arutada, et leida parimad lahendused. Aruteludega soovitakse alustada 2025. aasta

lõpus. Ministeeriumi selgituse kohaselt kaasatakse aruteludesse ka linnade ja valdade esindajad.

Tänan Teid kirja eest.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Madise

Merle Malvet 693 8426

[email protected]