Kiri

SOTSIAALKINDLUSTUSAMETI

2024. AASTA JÄRELEVALVE

TEGEVUSARUANNE

Õiguse ja järelevalve osakond, järelevalve talitus

1

Sisukord

1. Sissejuhatus .................................................................................................................... 2

2. Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse järelevalve ......................................... 3

2.1. Järelevalve fookus ...................................................................................................... 3

2.2. Järelevalve metoodika ................................................................................................ 3

2.3. Järelevalve tulemused ................................................................................................ 3

2.4. Eriilmelisi rikkumisi üldhooldusteenuse osutamisel ...................................................... 6

2.5. Järelevalve järelkontrollid ............................................................................................ 7

3. Täisealistele korraldatavate sotsiaalteenuste järelevalve kohalikus omavalitsuses .. 8

3.1. Valim ........................................................................................................................... 8

3.2. Metoodika ja fookused ................................................................................................ 8

3.3. Järelevalve tulemused ................................................................................................ 9

4. Asendushooldusteenuse järelevalve ............................................................................12

4.1. Metoodika ja fookused ...............................................................................................12

4.2. Järelevalvete tulemused .............................................................................................13

4.3. Järelevalves tehtud tähelepanekud ja teenuseosutajatele antud soovitused ..............15

5. Järelevalve kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöö üle .................................................17

5.1. Järelevalve metoodika ja fookused ............................................................................17

5.2. Järelevalves tuvastatud rikkumised ja tehtud ettekirjutused .......................................17

5.3. SKA tähelepanekud KOVidele ....................................................................................19

6. Lapsehoiuteenuse järelevalve .......................................................................................21

6.1. Metoodika ..................................................................................................................21

6.2. Järelevalve tulemused ...............................................................................................21

7. Kokkuvõte majandustegevuse registri toimingutest seisuga 31.12.2024 ..................24

7.1. SKA toimingud tegevuslubade menetlemisel ..............................................................24

7.2. Teenuste liikide omapäradest.....................................................................................25

7.3. Teenuseosutajate levinumad puudused MTRi toimingute tegemisel ..........................26

8. Järelevalve talitusele saadetud pöördumiste lahendamine ........................................27

8.1. Metoodika ..................................................................................................................27

8.2. Lastele osutatavad sotsiaalteenused ..........................................................................27

8.3. Täiskasvanutele osutatavad sotsiaalteenused ja toetused .........................................28

9. Järelevalve meeskonna kompetentsi tõstmine läbi koolituste ...................................31

10. Riigihanked „Seadusest tuleneva järelevalve ohuprognoosi raamistiku koostamine

üldhooldusteenuse osutamise kohta“ ja "KOV täisealisele suunatud sotsiaaltöö

korralduse ja osutatavate teenuste üle tehtava haldusjärelevalve riskimudeli

väljatöötamine" ..................................................................................................................33

10.1. Riigihange „Seadusest tuleneva järelevalve ohuprognoosi raamistiku koostamine

üldhooldusteenuse osutamise kohta“ ................................................................................33

2

10.2. Riigihange "KOV täisealisele suunatud sotsiaaltöö korralduse ja osutatavate teenuste

üle tehtava haldusjärelevalve riskimudeli väljatöötamine" .................................................34

1. Sissejuhatus

2024. aasta oli Sotsiaalkindlustusameti (SKA) järelevalve talitusele väga tegus. Lisaks

põhitööle järelevalvemeeskondades viidi läbi kaks suuremat riigihanget ning toimusid

projektitegevused, mis on osa suuremast Sotsiaalministeeriumi projektist ESF TAT „Laste ja

perede toetamine“. Samuti viidi läbi järelkontrolle ja vastati mitmesajale pöördumisele.

Lastekaitse ja lasteasutuste valdkonna järelevalvet viivad läbi neli ametnikku, sotsiaaltöö

korralduse ja täiskasvanutele teenuseid osutavate asutuste järelevalvega tegelevad kuus

ametnikku. Tegevuslubade menetlemise ja tegevuslubade vastavuse järelevalvega tegeleb

üks peaspetsialist.

2024. kontrolliti väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse järelevalve tegevuste käigus

lisaks seaduses sätestatud nõuetele ka sotsiaalkaitseministri 19.06.2023 määruses nr 36

„Nõuded väljaspool kodu osutatavale ööpäevaringsele üldhooldusteenusele“ (määrus)

kehtestatud nõuete täitmist ning võrreldi ka teenuseosutaja poolt kehtestatud hoolduskulu

komponendi (SHS § 221 lõige 6) suurust Rahandusministeeriumi koostatud hoolduskulu

mudeli soovitusliku näidiskalkulaatori andmetega.

SKA õiguse ja järelevalve osakonna (OJO) järelevalve talituse laste teenuste meeskond jätkas

järelevalveid kohalike omavalitsuste (KOV) lastekaitse teemade üle. Ka sel aastal keskenduti

juhtumitele, kus peres leidis aset lähisuhtevägivald (sh MARAC juhtumid).

Head lugemist!

3

2. Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse järelevalve

H-veebi andmetel oli 2023. aasta 31. detsembri seisuga väljaspool kodu osutataval üldhooldusteenusel (ÜHT) 10534 teenuse saajat ning teenust osutas 1957 hooldustöötajat ja 661 abihooldustöötajat. Üldhooldusteenuse osutamine majandustegevuse registri (MTR) 17.12.2024 andmetel:

1. Sotsiaalkindlustusamet (SKA) on välja andnud 169 tegevusluba üldhooldusteenuse osutamiseks, sh 8 uut tegevusluba;

2. ÜHT osutamise tegevuskohti on 221; 3. Ajutise või intervall ÜHT osutamiseks (päevahoid) on välja antud 11 tegevusluba; 4. Üldhooldusteenust on lubatud osutada 11290-le inimesele (tegevusloal lubatud

maksimaalne isikute arv teenusel); 5. Üldhooldusteenust osutab 2172 hooldustöötajat ja 1113 abihooldustöötajat.

2.1. Järelevalve fookus

Järelevalvete käigus kontrolliti, kas üldhooldusteenuse osutamine vastab sotsiaalhoolekande seadusele (SHS § 20–22¹), sotsiaalkaitseministri 19.06.2023 määruses nr 36 „Nõuded väljaspool kodu osutatavale ööpäevaringsele üldhooldusteenusele“ kehtestatud nõuetele ning majandustegevuse nõuetele vastavalt majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MSÜS) § 30 lõikele 2.

Järelevalvemenetluses keskenduti üldhooldusteenuse kvaliteedi kontrollimisele üldtunnustatud kvaliteedipõhimõtete (SHS § 3 lõige 2) alusel, pöörates erilist tähelepanu isikukesksusele, isiku õiguste kaitsele (turvalisusele) ja kaasamisele.

2.2. Järelevalve metoodika

Järelevalve eesmärk on aidata kaasa, et üldhooldusteenus vastaks õigusaktidele. Seda tehakse kontrollimiste ja teenuseosutajate teavitamise läbi.

Järelevalvet viiakse läbi SKA õiguse ja järelevalve osakonna järelevalve talituse töökorra alusel. Järelevalve kavandamisel lähtutakse SKA tööplaanist, ohuprognoosist või reaalsest ohuolukorrast, näiteks kaebusest, vihjest või järelevalveametniku tuvastatud rikkumisest, mis vajab kohest sekkumist.

Ohuprognoosi koostamisel võetakse arvesse varasemate kontrollide käigus avastatud rikkumisi, SKA sisuosakondade sisendeid, SKAle saadetud pöördumisi ning erinevate andmekogude statistikat ja andmeid.

Järelevalve ettevalmistamisel tutvutakse teenuseosutaja avalikult kättesaadava teabega, sealhulgas tema kodulehe ja H-veebi infoga. Samuti analüüsitakse õiguskantsleri kontrollkäikude kokkuvõtteid ning e-Äriregistri, töötamise registri (TÖR), MTRi ja STARi andmeid. Seejärel koostatakse järelevalve algatamise teade.

2.3. Järelevalve tulemused

SKA õiguse ja järelevalve osakonna järelevalve talitus viis 2024. aastal läbi 37 üldhooldusteenuse järelevalvet (tegevuskohti oli 41). Järelevalvega hõlmati 21% kõigist üldhooldusteenust osutavatest asutustest. 2024. aastal viidi läbi 26% rohkem üldhooldusteenuse järelevalveid kui 2023. aastal.

4

Riiklik järelevalve (31 asutuses) toimus järgmistes asutustes: Akersoni OÜ, aktsiaselts Räpina Haigla, MTÜ Antsla Tervisekeskus, AS Vändra Õenduskodu, EELK Räpina Koguduse hooldekodu, Elora Hiiu Haigla AS, Elora Keila Haigla AS, Elora Maardu Haigla AS, Helme Hooldekodu OÜ, Helme Pansionaat AS, Kuuda Hooldekodu OÜ, Lõuna-Eesti Hooldekeskus (Kanepi Kodu), Lõuna-Eesti Hooldekeskus (Kose Kodu), MTÜ Avinurme Sotsiaal– ja turvakeskus, MTÜ Kääpa Hooldekeskus, MTÜ Lille Turvakodu, MTÜ Vahtra Hooldemaja (Aa Hooldekodu), Märjamaa Haigla AS, OÜ Ilmara, OÜ Indsalu, OÜ Vigala Hooldekodu, Pansionaat OÜ, OÜ Peetri Hooldekodu, Pihlakodu AS (Tapa Kodu), SA Elva Haigla, SA Kiviõli Tervisekeskus, SA Pärnu-Jaagupi Hoolduskodu, SA Rõngu Hooldekodu, sihtasutus Mustvee Tervis, Sihtasutus Taheva Sanatoorium, Viimsi Hooldekodu OÜ.

Haldusjärelevalve (6 asutust) viidi läbi Mulgi Hoolekandekeskuses (Polli tegevuskoht), Häädemeeste Eakate Kodus, Karula Hooldemajas, Tootsi Hoolekodus, Laheda Sotsiaalkeskuses ja Viljandi Hoolekandekeskuses. 2024. aastal tuvastati üldhooldusteenuse järelevalvete käigus 106 rikkumist.

Järelevalve aktis tehti teenuseosutajatele ka ettepanekuid ja soovitusi. Peamiselt puudutasid need üldhooldusteenuse kvaliteedi parendamist, koostööd Dementsuse Kompetentsikeskusega ja selgitusi MSÜS § 30 lõike 2 täitmiseks.

Järelevalvevestlustes tegid 30–45-aastased teenuse saajad ettepaneku luua eraldi üldhooldusteenuse pakkujad nooremale vanusegrupile. Nad leidsid, et eakate hooldusele keskendunud teenuseosutaja juures viibides on nende võimalused igapäevaelus aktiivselt osaleda piiratud. Eelkõige toodi esile takistusi sotsiaalses suhtluses omaealistega ning vaba aja tegevustes ja ühiskonnaelus osalemises.

➢ Kõige sagedasem rikkumine teenuseosutajate seas on majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MSÜS) § 30 lõike 2 nõude täitmata jätmine. Kokku 24 teenuseosutajat (ettevõtjat) ei olnud õigeaegselt (hiljemalt viie tööpäeva jooksul) teavitanud tegevusloa andmiseks pädevat majandushaldusasutust (SKA) tegevusloa kontrolliesemega seotud asjaolude ja kõrvaltingimuste muutumisest.

➢ Hooldustöötajate kvalifikatsiooninõuded on üks tegevusloa kontrolliesemetest. Järelevalve käigus ilmnes, et 18 teenuseosutajat ei täitnud sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 22 lõike 3 nõuet, kuna abihooldustöötajad töötasid hooldustöötaja juhendamiseta 12–24 tundi. Üldhooldusteenuse osutamisel on äärmiselt oluline, et teenuseosutajal oleks piisavalt kvalifitseeritud hooldustöötajaid, et tagada teenusesaajate heaolu ja õiguste kaitse. Vestlused üldhooldusteenuse asutuste juhtidega näitasid, et hooldustöötajate puudus on eriti suur maapiirkondades.

➢ Privaatsuse tagamise puudujäägid on teenuseosutajate seas levinud rikkumine. Määruse § 2 lõike 3 kohaselt peab teenuseosutaja tagama teenuse saajale privaatsuse hooldustoimingute ajal, kuid üheksa teenuseosutajat ei kasutanud mitmekohalistes tubades hooldustoimingute teostamisel sirmi või vahekardinat.

➢ Probleemid hooldusplaanide nõuetega (SHS § 21) on samuti sagedased. Järelevalve käigus tuvastati, et mitmel juhul ei olnud hooldusplaane üle vaadatud hiljemalt kuue kuu möödumisel, hooldusplaanis ei olnud selgelt määratletud hooldusteenuse eesmärki või ei olnud hooldusplaani koostamisse kaasatud teenuse rahastajat (kui teenuse saaja polnud kontaktne).

5

Tabel 1. Tuvastatud rikkumised.

Järelevalve käigus selgus, et kohaliku omavalitsuse üksus koostab teenusesaaja ÜHT suunamisel haldusakti või -lepingu, kuid see käsitleb üksnes ÜHT rahastamist. Haldusdokumendis ei ole määratletud teenusesaaja kõrvalabi vajaduse määrast tulenevaid toiminguid. Samuti ei osale kohalik omavalitsus teenuse rahastajana hooldusplaanide koostamisel.

ÜHT järelevalves võrreldi ka teenuseosutajate poolt kehtestatud hoolduskulu komponenti (SHS § 22¹ lõige 6) Rahandusministeeriumi koostatud hoolduskulu mudeli soovitusliku näidiskalkulaatori andmetega. Enamasti vastasid teenuseosutajate arvestatud hoolduskulud näidiskalkulaatori andmetele, kuid esines ka märkimisväärseid erisusi. Näiteks OÜ Indsalu, OÜ Helme Hooldekodu ja MTÜ Vahtra Hooldemaja (Aa Hooldekodu) olid arvestanud hoolduskulu umbes 300 eurot kõrgemaks kui näidiskalkulaator näitas, samas kui Laheda Sotsiaalkeskuse ja Karula Hooldemaja hoolduskulud olid umbes 300 eurot madalamad.

2024. aastal lõpetas SKA kokku 27 ÜHT järelevalvemenetlust. Kaheksa asutust kõrvaldasid rikkumised järelevalve käigus ning menetlus lõpetati. Järelevalve järelkontrolli ajaks olid 18 teenuseosutajat tähtaegselt kõrvaldanud järelevalveaktis tuvastatud rikkumised. Erandiks oli Marta Kodu OÜ, kelle puhul viidi aasta jooksul läbi kaks järelkontrolli, et rikkumised oleksid täielikult kõrvaldatud. 2025. aastal on SKAl plaanis teostada 11 teenuseosutaja üle järelevalve järelkontroll.

24

18

9

8

8

7

4

3

3

3

2

0 5 10 15 20 25 30

MSÜS § 30 lõige 2

SHS § 22 lõige 3

Määrus § 2 lõige 3

Määrus § 2 lõige 5 punkt 8

SHS § 21 lõige 5

SHS § 21 lõige 4

SHS § 21 lõige 2

SHS § 21 lõige 3

SHS § 22 prim lõige 6

Määrus § 2 lõige 1

SHS § 22 lõige 5

6

Tabel 2. Järelevalvete tulemused.

Ettekirjutusi koostati kuuele ÜHT osutajale, millest kahe ettekirjutuse koostamine jääb 2025. aasta jaanuari. Ettekirjutusi koostati SHS § 22 lõike 3; SHS § 151 punkti 4, majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 30 lõike 2 täitmise tagamiseks.

2.4. Eriilmelisi rikkumisi üldhooldusteenuse osutamisel

➢ Perehooldus OÜ tegevuse kontrollimiseks algatati 2024. aastal taas järelevalvemenetlus. Äriregistri andmetel osutab ettevõte vanurite ja puuetega inimeste hoolekandeteenuseid, kuid Perehooldus OÜ-l puudub üldhooldusteenuse (ÜHT) osutamiseks tegevusluba. SKA on alates 2022. aastast püüdnud korduvalt läbi viia järelevalvemenetlust, kaasates paikvaatlusele ka koostööpartnereid (sh piirkonnapolitseiniku), kuid tulemusteta. Perehooldus OÜ tegutseb eramajas, mille omanik ei ole nõustunud paikvaatluse ega muude järelevalvetoimingutega. Ettevõtte hinnangul on tegemist kogukonnateenusega, mitte üldhooldusteenuse osutamisega.

➢ Majandustegevuse loata alustati ÜHT osutamist Lavendel SPA Hotelli ruumides. Teenuseosutaja tegi siiski koostööd järelevalvemeeskonnaga. Paikvaatluse käigus tuvastati, et aadressil Sõpruse tee 9, Harju maakond tegutseb Viimsi Hooldekodu OÜ, kes kõrvaldas rikkumise tähtaegselt vastavalt ettekirjutusele.

➢ Mulgi Hoolekandekeskuse Polli tegevuskohas (Mulgi Vallavalitsuse hallatav asutus) osutatakse ÜHT kortermaja korterites 7, 8 ja 10 (aadress Longi tee 3, Polli küla, Mulgi vald). Teenuse osutamise koht ei ole aga tegevusloa kõrvaltingimusena tegevusloale kantud. Lisaks ei tagatud 14 teenuse saajale ööpäevaringselt kõrvalabi, järelevalvet ja juhendamist. Hooldustöötajate tööaeg oli kella 06.00-18.00 ning õhtusel ja ööajal hooldustöötajat tööl ei olnud. SKA esitas Mulgi Hoolekandekeskusele ettekirjutuse rikkumine viivitamatult lõpetada.

7

2.5. Järelevalve järelkontrollid

2024. aastal viis SKA lisaks järelevalve tööplaanile läbi 17 järelkontrolli, sealhulgas kolme ettekirjutuse täitmise kontrolli, et selgitada välja, kas teenuseosutajad on 2023. aastal tuvastatud rikkumised tähtajaks kõrvaldanud.

Järelevalve järelkontroll teostati järgmistes asutustes: AMVK Hooldusteenus OÜ, Sihtasutuses Hiiu Maakonna Hooldekeskus Tohvri, OÜ Iira Hooldekodu, MTÜ Lustivere Mõis, Marta kodu OÜ, MTÜ Samaaria Eesti Misjoni hooldekodu, SA Narva-Jõesuu Hooldekodu, Oru Hooldekodu, Pihlakodu AS Tabasalu Kodu, Põlgaste Pansionaat, Risti Hooldekodu, SA Põltsamaa Tervis, Zunt OÜ, Tammiku Kodu, Ulvi Kodu ning SA Hooldekodu Härmalõng (2022. aastast).

Järelevalve järelkontrolli tulemusel selgus, et 14 teenuseosutajat olid järelkontrolli tähtajaks rikkumised kõrvaldanud. SA Hooldekodu Härmalõng ja AMVK Hooldusteenus OÜ ei olnud järelkontrolli toimumise ajaks rikkumisi kõrvaldanud. Marta kodu OÜs tuli läbi viia kaks järelkontrolli, et tagada rikkumiste täielik kõrvaldamine.

Positiivsena väärivad esiletõstmist teenuseosutajad, kus üldhooldusteenus on planeeritud lähtudes teenusesaajate igakülgsest heaolust, sealhulgas keskkonnast ja elukvaliteedist. Nendeks on näiteks SA Elva Haigla, Häädemeeste Eakate Kodu ja MTÜ Samaaria Eesti Misjoni hooldekodu.

8

3. Täisealistele korraldatavate sotsiaalteenuste järelevalve kohalikus omavalitsuses

3.1. Valim

2024. aastal viidi täisealistele korraldatavate sotsiaalteenuste järelevalve läbi 14-s kohalikus omavalitsuses (KOV). Järelevalve keskendus järgmistele teenustele: koduteenus, väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus, tugiisikuteenus, isikliku abistaja teenus, eluruumi tagamise teenus, sotsiaaltransporditeenus. Kuues KOVis (Elva, Kose, Lüganuse, Märjamaa, Põhja- Pärnumaa ja Valga) viidi samaaegselt läbi lastekaitsevaldkonna järelevalve.

Järelevalvete planeerimisel lähtuti põhimõttest, et kui järelevalvatava KOV-i territooriumil tegutsesid üldhooldusteenust osutavad asutused, siis lisati need SKA OJO järelevalve tööplaani, et viia läbi ka üldhooldusteenuse osutamise järelevalve.

Tabel 3. Teenuste sihtgrupp KOVide lõikes

3.2. Metoodika ja fookused

Järelevalvete läbiviimisel tutvuti kohalike omavalitsuste kodulehtedega, analüüsiti sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri (STAR) menetlusi ning tõendite kogumiseks kasutati küsimustikku. Järelevalve meetodid hõlmasid e-kirjavahetust, dokumentide vaatlust ja analüüsi, vestlusi paikvaatlusel ja e-kanalite kaudu. Paikvaatluste käigus küsitleti täisealiste sotsiaalteenuste korraldamisega seotud ametnikke, alates II poolaastast kaasati ka koduteenust vahetult osutavad töötajad. SKA lähtus täisealistele osutatud sotsiaalteenuste hindamisel SHS §dest 14, 15, 161 ning koduteenuse ja ÜHT osutamist reguleerivatest sätetest. Hooldereformi puhul kontrolliti SHS § 221 lõigete 1, 3 ja 5 sätete täitmist. Alates II poolaastast uuriti ka KOVide teadlikkust 1. jaanuaril 2025 jõustuva sotsiaalkaitseministri määruse nr 40 „Nõuded koduteenusele“ sätete täitmise osas.

4254

14660

8726

10417

7793

5889

8090

5226

7510 7879

6020

10559

15228

13542

2056 3173

4010

1774 1291

635

2435 1421 1760 2019 1596

2655 3788

3119

48,3 21,6 46 17 16,6 11 30 27 23,4 25,6 26,5 25 24,9 230

2000

4000

6000

8000

10000

12000

14000

16000

Teenuste (eakad) sihtgrupp KOVide lõikes

rahvaarv üle 65 aastaste arv 65-aastased elanike % rahvaarvust

9

3.3. Järelevalve tulemused

Järelevalve käigus selgus, et kontrollitud omavalitsustes oli abivajaduse hindamine ja sellele vastava abi väljaselgitamine täisealiste sotsiaalteenuste (koduteenus, ÜHT, isikliku abistaja teenus, tugiisikuteenus, eluruumi tagamise teenus, sotsiaaltransporditeenus) korraldamisel ja osutamisel üldjuhul nõuetekohaselt täidetud.

Rikkumiste puudumisel lõpetati järelevalvemenetlus kümnes kohalikus omavalitsuses (KOV).

Siiski tuvastati neljas KOVis (Elva, Põhja-Pärnumaa, Tapa ja Valga Vallavalitsus) rikkumised, mis puudutasid sotsiaaltöötajale SHS § 4 punktis 3 ja § 16¹ sätestatud nõuete täitmist. Seetõttu tehti nendele KOVidele ettekirjutused.

Tapa Vallavalitsus täitis ettekirjutuse 2024. aastal. Elva, Põhja-Pärnumaa ja Valga Vallavalitsusel on ettekirjutuse täitmise tähtaeg 2025. aasta I poolaastal.

Teenuste taotlemine ja abivajaduse hindamine

Järelevalve käigus kontrolliti, kas ja kuidas kajastuvad kohalike omavalitsuste korraldatavad sotsiaalteenused nende kodulehtedel. Tähelepanu juhiti vajalikele täiendustele ja kaasajastamisele. Näiteks selgus, et Viljandi, Valga ja Antsla valla kodulehtedel oli sotsiaalteenuste korraldamisega seotud teave aegunud.

Kõikides kontrollitud KOVides oli täidetud SHS § 14 lõike 1 nõue - kohaliku omavalitsuse üksus oli kehtestanud sotsiaalhoolekandelise abi andmise korra, mis sisaldas sotsiaalteenuste ja - toetuste kirjeldust, rahastamist ning nende taotlemise tingimusi ja korda. Samuti kontrolliti, kuidas registreeritakse menetluste aluseks olevaid pöördumisi ning milliseid abivajaduse hindamise vahendeid omavalitsused kasutavad. Põhja-Pärnumaa vallavalitsuses võeti 2024. aasta algusest lisaks omavalitsustes kaua kasutusel olnud dokumentidele kasutusele Exceli vormis hindamisdokument, mis võimaldab teenuseosutajale koostada kokkuvõtte. Sellekohase koolituse korraldas SKA. Ametnikud tõdesid siiski, et Exceli vorm ei sobi kõikide teenuste hindamiseks. Keila linnavalitsuses toimusid koduteenuse vajaduse hindamised ainult STARi keskkonnas. Viljandi vallavalitsusele soovitas SKA kaaluda elektroonilise hindamisvahendi kasutuselevõttu STARi keskkonnas, mis võimaldab sotsiaaltöötajatel koguda ja analüüsida abivajaja teavet ühtses, standardiseeritud vormis. STARi menetlustes kontrolliti, kas ja millal on menetlused avatud. Kuigi osade andmete STARi kandmise tähtaega on pikendatud, soovitas SKA kanda igapäevatöös STARi kõik Sotsiaalteenuste ja -toetuste põhimääruse § 8 lõige 1 punktides 8, 11 ja 12 sätestatud andmed ning korrastada varem sisestatud menetlused. Selle soovituse said Antsla, Elva, Lüganuse, Märjamaa, Räpina, Valga, Viljandi Vallavalitsus ja Keila Linnavalitsus. Positiivset tähelepanu pälvisid Luunja Vallavalitsuse ametnikud STARis avatud ja sisestatud sotsiaalteenuste menetluste ja lisatud dokumentide põhjalikkuse eest.

Otsuse vastuvõtmise pädevus ja tähtaeg

Täisealiste sotsiaalteenuste määramise otsuse aluseks olid taotlus, hindamisdokument ja vajadusel täiendavad andmed. Haldusmenetluse seaduse § 6 kohustab rakendama uurimispõhimõtet. STARi menetlustest nähtus, et ametnikud teevad päringuid kõige sagedamini SKAle ja Töötukassale.

10

Väiksemates omavalitsustes kuulub koduteenuse ja ÜHT otsuste vastuvõtmine vallavalitsuse pädevusse (näiteks Antsla ja Luunja). Koduteenuse määramine toimub kas vallavalitsuse korraldusega (Lüganuse) või ametniku otsusega. Näiteks Valga Vallavalitsuses otsustab koduteenuse määramise puuetega inimeste juhtivspetsialist ja Elva Vallavalitsuses sotsiaal- ja terviseosakonna juhataja.

Kose Vallavalitsuses määratakse koduteenus ametniku haldusaktiga ning teenuse osutamine toimub hallatava asutuse nimel sõlmitava lepinguga. Määruse kohaselt peab leping lähtuma teenusele suunamise haldusaktist ja hooldusplaanist. Paikvaatluse ajal ei sisaldanud Kose Sotsiaal- ja Hariduse Tugiteenuste Keskuse tutvustatud lepingud ametniku otsuse kuupäeva ega numbrit. Keskuse juhataja kinnitas, et edaspidi on lepingud kooskõlas määruse nõuetega ja sisaldavad vajalikku teavet.

ÜHT osutamisel oli enamasti aluseks haldusakt. Vaid Mustvee Vallavalitsuses oli üks kolmepoolne leping. ÜHT rahastamise otsustab kas vallavalitsus (nt Räpina), sotsiaalkomisjon (nt Lüganuse) või ametnik (nt Keila Linnavalitsus).

Reeglina järgiti SÜSi sätestatud kümne tööpäeva pikkust tähtaega. Mõnel juhul tehti otsus peatselt pärast avalduse esitamist, arvestades teenuse vajadust tulevikus. Teistel juhtudel vormistati otsus tagasiulatuvalt.

Järelevalveaktides analüüsiti põhjalikult omavalitsuste toiminguid koduteenuse ja ÜHT korraldamisel ja kättesaadavuse tagamisel.

Koduteenuse vahetu osutamine

SHS §-des 17–19 on sätestatud koduteenuse eesmärk, sisu, kohaliku omavalitsuse kohustused ning nõuded koduteenust vahetult osutavale isikule. Teenuse osutamisel on oluline järgida koduteenuse kvaliteedijuhises kehtestatud kvaliteedinõudeid.

Järelevalves kontrolliti SHS § 19 nõude täitmist, mille kohaselt ei tohi koduteenust vahetult osutada isik, kelle karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest võib ohtu seada teenust saama õigustatud isiku elu, tervise ja vara. Hiljemalt järelevalvetoimingute ajal veendusid tööandjad, et koduhooldustöötajad vastavad nõuetele ning puuduvad teenuse osutamist takistavad asjaolud.

Koduteenuse juhendis on soovitus, et koduteenust vahetult osutav isik on hooldustöötajale vastava erialase ettevalmistusega. Selgus, et osad koduhooldustöötajad omavad hooldustöötaja kutset või on teadmisi omandamas (näiteks Valga Vallavalitsuse seitse töötajat õpivad Valgamaa Kutseõppekeskuses).

Koduteenuse kvaliteedijuhis rõhutab regulaarse tagasiside kogumise olulisust. See võimaldab omavalitsusel hinnata teenuse osutamise positiivseid mõjusid, võimalikke kitsaskohti ning viia ellu vajalikke muutusi. Eeskujulik näide pärineb Kose Vallavalitsusest, kus on välja töötatud tagasiside vormid teenuse saajale, teenuse saaja lähedasele ning loodud ka anonüümne veebipõhine vormi Rahulolu küsitlus viiakse läbi kord aastas. 2023. aasta lõpus toimunud küsitluse tulemused avalikustati valla ajalehes.

SKA soovitas analüüsida üle 65-aastaste elanikele oluliste teenuste senist kättesaadavust ning kaardistada väljaspool keskust olevate külade (hajaasustuse) elanike vajadusi ning teenuste kättesaadavust (Järva, Mustvee, Põhja-Pärnumaa, Valga).

2024. aasta järelevalvete käigus koguti teavet selle kohta, kuidas valmistutakse 01.01.2025 jõustuva ministri määruse „Nõuded koduteenusele“ täitmiseks. II poolaastal intervjueeriti koduteenuse vahetuid osutajaid ning selgus, et ettevalmistused jõustuvateks muudatusteks olid alanud.

11

Näiteks Kose Vallavalitsuse hallatava asutuse, Kose Sotsiaal- ja Hariduse Tugiteenuste Keskuse juhataja sõnul lähtutakse koduteenuse planeerimisel senise teenuse osutamise analüüsist: kuu- ja aastakeskmine teenusevajajate arv, teenuse saajate hooldusvajaduse ulatus ja sagedus jms. See teave võimaldab planeerida töötajate arvu. Samuti jälgitakse teenuse arendamise vajadusi ja sellega seotud kulusid, sealhulgas töötajate koolitusvajadust ning muutusi transpordikorralduses.

Põhja-Pärnumaa Vallavalitsuse ametnikud kinnitasid, et koostöös sotsiaalkeskuse juhiga ajakohastatakse koduhooldustöötajate ametijuhendid ning koduteenuse osutamise lepingud.

Üldhooldusteenuse rahastamine

Kõikides kontrollitud omavalitsustes oli hoolduskulu piirmäär kehtestatud. SHS § 221 lõike 3 kohaselt võib kohaliku omavalitsuse üksus määrata hoolduskomponendi kulude tasumise piirmäära, mis ei tohi takistada hooldekodukoha leidmist. Samas võib piirmäär olla ebapiisav kõigi hooldekodude hoolduskulude katmiseks, mistõttu tuleb arvestada ka võimaliku täiendava tasuga. Järelevalveaktides kajastati KOVi territooriumil asuvate hooldekodude teenuste hindu ning seda, kas kehtestatud piirmäär katab hoolduskulud. Näiteks Mustvee Vallavalitsuse hoolduskulu piirmäär oli järelevalve läbiviimise ajal kuni 570 eurot kalendrikuus ühe teenuse saaja kohta. Mustvee valla territooriumil tegutsevate hooldekodude kuised teenuste hinnad ja hoolduskulud olid järgmised:

1) Mittetulundusühing Avinurme Sotsiaal- ja Turvakeskus - kohatasu 1350 eurot ja hoolduskulu 600 eurot. 2) Mittetulundusühing Kääpa Hooldekeskus - kohatasu 1590 eurot ja hoolduskulu 795 eurot. 3) Sihtasutus Mustvee Tervis – tavakliendi kohatasu 1160 eurot, suure hooldusvajadusega kliendi kohatasu 1200 eurot; hoolduskulu mõlemal juhul 650 eurot.

Samuti oli täidetud SHS § 221 lõike 1 nõue - enne hooldereformi üldhooldusteenusel olnud inimeste abivajadus ja teenuse vajadus oli hinnatud ning määratud hoolduskulu, mõnel juhul ka tagasiulatuvalt (nt Antsla Vallavalitsuses). SHS § 221 lõike 5 kohaselt on KOVil kohustus tasuda osaliselt ka teenusesaaja majutus- ja toitlustuskulusid, kui tema sissetulek on madalam kui keskmine vanaduspension. Järelevalve käigus selgus, et väiksema sissetulekuga teenusesaajate osakaal üldhooldusteenuse saajatest oli suurim Valga vallas (43%), järgnesid Järva ja Antsla vallad (32%).

Järelevalveaktis tunnustati Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 28.03.2018 määruse § 24 lõikes 7 sätestatud sotsiaalametniku kohustust vaadata igal aastal hiljemalt 1. maiks läbi üldhooldusteenuse tasumise haldusaktid. Selle raames kontrollitakse teenusesaaja ja ülalpidamiskohustusega isikute majanduslikku olukorda ning teenuse vajalikkust. Korduv hindamine tagab, et abivajaja saab jätkuvalt sobivat teenust ning omavalitsuse eelarvet kasutatakse säästlikult, veendudes hoolduskulu summade sihipärases kasutamises.

Mitmete kontrollitud omavalitsuse territooriumidel asusid ÜHT osutavad asutused, millest osades viidi SKA OJO järelevalve tööplaani kohaselt läbi riiklik järelevalve ÜHT osutamise üle. Ühe järelevalvetoiminguna küsitleti teenusele suunanud KOVide esindajaid, et selgitada, kas ja kuidas nad on kaasatud hooldusplaanide koostamisse. Vastustest selgus, et ametnikud hoiavad küll hooldekodudega ühendust ja vahetavad operatiivinfot, kuid ei osale otseselt hooldusplaanide koostamisel. Järelevalveaktides märgiti, et KOVi esindajate kaasamine hooldusplaani koostamisse võib suurendada teenuse saajate rahulolu ning tõhustada hooldusteenuse osutamist. Kuna KOVi ametnikud on eelnevalt hinnanud ÜHT vajaduse ja selle põhjal asunud rahastama hoolduskulu, võib nende kaasamine hooldusplaani koostamisse aidata paremini arvestada teenusesaaja vajadustega.

12

4. Asendushooldusteenuse järelevalve

Järelevalve käigus kontrollis SKA, kas asendushoolduse teenus vastab sotsiaalhoolekande seaduses (SHS), lastekaitseseaduses (LasteKS) ja nende alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele.

2024. aastal viidi läbi järelevalve neljas perekodus ning järelkontroll kolmes perekodus.

Asendushooldusteenuse osutajatele ettekirjutusi ei tehtud. Ühes asutuses toimus ettekirjutuse

täitmise järelkontroll.

4.1. Metoodika ja fookused

SKA püüdis järelevalvet teostades põhjustada teenuseosutajatele võimalikult vähe

halduskoormust. Kuigi SKA-l on õigus nõuda dokumente ja teavet, ei küsitud asutustelt

andmeid töötajate, teenusel olevate laste ja omanike kohta, kui need olid kättesaadavad

riiklikest andmekogudest (nt SKAIS, STAR, MTR, TÖR, Äriregister).

Järelevalve subjektideks valiti asutused, kus SKA polnud varem järelevalvet teinud, samuti

asutused, mille kontrollimise vajadusele viitas SKA laste heaolu osakonna asendushoolduse

talitus.

Lisaks asenduskodu juhile, töötajatele ja teenusel viibivatele lastele küsitleti ka laste

eestkosteasutusi. Küsitluste kaudu koguti tagasisidet teenuse isikukesksuse, tervikliku

lähenemise ning töötajate pädevuse kohta.

2024. aastal viidi kõik järelevalved asendushooldusteenuse osutajate juures läbi ette

teatamata, et saada võimalikult tõene pilt teenuse osutamise kvaliteedist.

Järelevalvete käigus pöörati tähelepanu laste omavahelistele suhetele ja kaasatusse pere

toimimisse, lapse usaldusisiku olemasolule, töötajate traumateadlikule pädevusele, distsipliini

tagamise meetoditele ning kaebuste lahendamise praktikatele. Kontrolliti ka teenuseosutaja

hoolsuskohustuse täitmist majandustegevuse registri andmete alusel.

Asendushooldusel oleva lapse eestkosteasutusel on esmane kohustus seista lapse huvide

eest. Järelevalve käigus kontrolliti, kas kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötaja külastab last

vähemalt kaks korda aastas, kuidas ta hindab teenuse kvaliteeti ning kas ta täidab lapse

huvidest lähtuvalt eestkostja rolli. Teenusel olevate lastega vesteldes selgitati, kas laps teab

oma lastekaitsetöötaja kontaktandmeid ning kas tal on usalduslik suhe oma eestkosteasutuse

esindajaga.

Asendushooldusteenuse järelevalves olid 2024. aastal fookuses järgmised SHS § 3 lõikest 2

tulenevad kvaliteedipõhimõtted:

Isikukesksuse kvaliteedipõhimõte

➢ Lapse põhivajaduste rahuldamine peresarnastes elutingimustes ning turvalise ja

arengut toetava elukeskkonna loomine;

➢ Perevanema teadlik ja vastutustundlik vanemlik roll, mis toetab lapse arengut ja

heaolu;

➢ Perepõhise elukorralduse tagamine, hõlmates perevanema rolli, kuuluvustunnet,

igapäevaelu korraldust, stabiilset elurütmi ja lapse aktiivset kaasamist;

➢ Individuaalne lähenemine igale lapsele – eesmärkide seadmine, suunamine ja tuleviku

planeerimine, sealhulgas teadlik ettevalmistus iseseisvaks eluks juba lapseeas;

13

➢ Traumakogemusega lapse baasvajadus on usalduslik suhe täiskasvanuga, mis loob

aluse turvatundele, koostöövalmidusele ja arenguvõimalustele. Seetõttu on oluline

toetada usaldusisiku olemasolu ja aidata kaasa selle suhte hoidmisele.

Tervikliku lähenemise kvaliteedipõhimõte

➢ Traumakogemusega lapsele vajaduspõhiste tugiteenuste võimaldamine, et toetada

tema arengut ja heaolu;

➢ Asutuses peab olema esmane hindaja ja toetaja, kes suunab lapse õigele spetsialistile

ja koordineerib vajalikke teenuseid;

➢ Tugiteenuste rahastamine kas asutuse eelarvest (kulumudeli osa) või lepingupõhiselt,

tagades nende pideva kättesaadavuse;

➢ Perevanema ja terapeudi koostöö, mis hõlmab igapäevaste harjutuste rakendamist ja

terapeudi juhiste järgimist lapse toetamisel;

➢ Tugispetsialistide kaasamine asutuse meeskonda, et tagada järjepidev ja

professionaalne tugi;

➢ Eestkosteasutuse aktiivne roll lapse heaolu tagamisel, sealhulgas regulaarne kontakt

lapse ja perevanemaga, traumateadlik lähenemine ning vajalike spetsialistide

kaasamine.

Töötajate pädevuse kvaliteedipõhimõte

➢ Töötajate värbamine vastavalt oskustele ja väärtustele, et tagada teenuse kvaliteet ja

lapse vajadustele vastav tugi;

➢ Asutuse väärtuste ja eetikanormide selge määratlemine ja järgimine, mis suunab

igapäevast tegevust ja otsuseid;

➢ Perevanema traumateadlikkus, sealhulgas vastavad läbitud koolitused ja kasutatavad

metoodikad lapse toetamisel;

➢ Perevanema toetamine ja ressursid traumeeritud lastega töötamiseks, et tagada

järjepidev hool ja areng;

➢ Regulaarne nõustamine, supervisioon, kovisioon ja tugiteenused, mis aitavad

töötajatel säilitada motivatsiooni ja tagada professionaalse arengu.

➢ Motiveerimine ja arenguvestlused, et hoida töötajate pühendumust ja toetada nende

professionaalset kasvu.

4.2. Järelevalvete tulemused

2024. aastal teostati neli riiklikku järelevalvet ja kolm järelkontrolli järgmistes asutustes: MTÜ

Ühing Lootus Tulevikku, MTÜ Õnnepuu, MTÜ SPAK (Sillamäe Pereasenduskodu) ja MTÜ

Mynthouse.

MTÜs Asenduskodu Südamepaik viidi läbi ettekirjutuse täitmise kontroll.

Järelevalvete käigus tuvastati neljas perekodus kokku 14 rikkumist:

MTÜ Õnnepuu - kuus rikkumist; MTÜ SPAK (Sillamäe Pereasendus kodu) - viis rikkumist; ja

MTÜ Mynthouse - kolm rikkumist. MTÜs Ühing Lootus Tulevikku puudusi ei tuvastatud.

14

Tabel 4. Tuvastatud rikkumised asutuste kaupa.

➢ Kolm teenuseosutajat ei olnud täitnud ettevõtja hoolsuskohustust (MSÜS § 29)

seosest tegevusloaga. Ettevõtja on majandustegevuse käigus kohustatud tagama

majandustegevuse nõuete ja tegevusloa kõrvaltingimuste täitmise ning võtma

viivitamatult meetmeid, kui avastatakse mittevastavus nõuetele või kõrvaltingimustele.

➢ MTÜ SPAK rikkus MSÜS § 30 lõiget 1, mille kohaselt peab ettevõtja loakohustusega

tegevusala puhul teavitama majandushaldusasutust tegevusloa kontrolliesemega

seotud asjaolude või kõrvaltingimuste muutmise kavatsusest. Teavitada tuleb

vähemalt 30 päeva enne kavandatavat muutmist.

➢ Kolmel teenuseosutajal oli majandustegevuse üldandmete muutumise teade nõutud

aja jooksul edastamata. Asendushooldusteenust osutasid isikud, kes ei olnud

registreeritud MTRis (MSÜS § 30 lg 2). Tegevusloa omajal on kohustus teavitada

tegevusloa väljaandjat tegevusloaga seotud asjaolude muutumisest viivitamata, kuid

hiljemalt viie tööpäeva jooksul. Samas olid MTRis andmed inimeste kohta, kes enam

asutuses ei töötanud.

➢ MTÜ Õnnepuu ei olnud täitnud SHS § 7 lg 1 ja 2 nõudeid, mille kohaselt tuleb laste

hoolekandeasutuse sisehindamine viia läbi vähemalt korra kolme aasta jooksul.

Sisehindamise käigus hinnatakse lasteasutuse töökorraldust ja töökeskkonda ning

tegevuste tulemuslikkust lapse õiguste ja heaolu tagamisel.

➢ Kahes perekodus tuvastati rikkumisi SHS § 154 p 1 täitmisel, mis sätestab

sotsiaalteenuse osutaja tegevusloa kõrvaltingimusena maksimaalse lubatud

teenusesaajate arvu.

➢ MTÜ SPAK rikkus LasteKS § 20 lõiget 3, mis sätestab, et lastekaitsetöötajana ja

lapsega töötava isikuna töötamise piiranguid tuleb kontrollida enne töötaja tööle võtmist

ja vähemalt kord 12 kuu jooksul. Teenuseosutaja ei olnud SKAle tõendanud, et ta on

töötajate vastavust LasteKS § 20 nõuetele kontrollinud nii tööle võtmisel kui ka

hilisemalt.

➢ MTÜ Õnnepuu rikkus LasteKS § 22 lõiget 3, mis ütleb, et last kasvatav ja lapsega

töötav isik peab lapse abivajaduse ilmnemisel otsima abi ja tegema koostööd

lastekaitsetöötaja või teiste lapsega töötavate isikutega. Samuti rikkus teenuseosutaja

15

LasteKS § 36 lõiget 2, mille kohaselt peab lasteasutuses viibival lapsel olema tagatud

arvamuse avaldamise ja kaebuse esitamise võimalus.

4.3. Järelevalves tehtud tähelepanekud ja teenuseosutajatele antud soovitused

SKA tegi 2024. aastal läbiviidud järelevalvete põhjal järgmisi tähelepanekuid ning esitas

soovitusi:

• Lähtuda edaspidises töös LasteKS § 20 lõikest 3, mille kohaselt peab lapsega

töötamist võimaldav isik või vastava tegevusloa väljastaja kontrollima, et isik

vastab käesoleva paragrahvi lõigetes 1–2 sätestatud piirangutele nii tööle võtmisel kui

ka tegevusloa väljastamisel. Kui teavitust isiku karistusandmete muutumise kohta ei

edastata automaatselt, on lapsega töötamist võimaldav isik kohustatud kontrollima

lapsega töötava isiku vastavust nõuetele vähemalt kord 12 kuu jooksul. Juriidilise isiku

puhul peab nõuete täitmise tagama juriidilise isiku seaduslik esindaja, kes võib selle

kohustuse edasi delegeerida. Kui kohustuse täitmine on edasi delegeeritud, vastutab

selle eest isik, kellele ülesanne on antud.

Lapsega töötava isiku vastavuse regulaarse kontrollimise tähtaja kulgemist

arvestatakse alates 1. jaanuarist 2023.

• Ajakohastada ning korrastada asutuse kodulehel olevad kontaktid ja dokumendid.

• Vaadata üle ja korrigeerida asutuse kaebuste ja ettepanekute esitamise kord. SKA

soovitab täiendada menetluskorda, lisades sinna ka Sotsiaalkindlustusameti ja

Terviseameti kontaktandmed.

• Suunata suuremat tähelepanu usaldussuhte loomisele ja hoidmisele

perevanematega. Lapsed ei tunne alati, et perekodus töötavad inimesed on siiralt

huvitatud nende tegemistest, mõtetest ja heaolust.

• Teha vajadusel lastele täiendavat selgitustööd ning anda täpsemaid juhiseid selle

kohta, kuidas iseseisvalt ja sõltumatult võtta ühendust last kasvatava isiku,

rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgse kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötaja

või õiguskantsleriga, et esitada arvamusi ja kaebusi perekodu tegevuse kohta.

• Peresarnaste tingimuste loomiseks kaasata kõik pereliikmed igapäevase

toidumenüü ja tegevuste kavandamisse ning kodu- ja majapidamistöödesse. See aitab

lastel ja noortel omandada eluks vajalikke oskusi, tutvuda tööohutuse põhimõtetega

ning valmistuda iseseisvaks eluks.

• Teha tihedamat koostööd kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajatega ning

tagada laste tervislikust seisundist lähtuvad vajaduspõhised tugiteenused. Kaasata

perekodu toimimisse tugispetsialiste, et pakkuda lastele vajalikku toetust ja arendada

nende heaolu.

• Tagada, et kõik perevanemad osalevad SKA korraldatud traumateadliku

perevanema koolitusel. Alates 1. jaanuarist 2023 viib asendushoolduse valdkonna

koolitusi (PRIDE) läbi SKA laste heaolu osakonna asendushoolduse talitus.

• Perekodu veebilehel laste tegemisi kajastades tuleb tagada, et lapsed ei ole fotodel

äratuntavad, et kaitsta nende privaatsust ja õigusi.

• Tagada asendushooldusel olevatele lastele võimalused eesti keele omandamiseks

ning pakkuda aktiivseid tegevusi eestikeelses keskkonnas. Riigikeele oskus on vene

emakeelega laste iseseisvumisel ja tuleviku planeerimisel kriitilise tähtsusega. Kui

perevanemad ei valda eesti keelt, tuleb leida alternatiivseid viise keeleõppe

toetamiseks.

16

2024. aastal viidi MTÜdes Mynthouse, SPAK ja Õnnepuu läbi järelevalve järelkontrollid. SKA

kontrollis, kas varasemad puudused on kõrvaldatud, ning tuvastas, et kõik nõuded on täidetud.

Seetõttu lõpetati järelevalvemenetlused.

MTÜs Asenduskodu Südamepaik viidi läbi ettekirjutuse täitmise kontroll. Varasem

ettekirjutus puudutas lapse hooldamise, kasvatamise, arendamise ja turvalisuse tagamist

(SHS § 45¹² lg 1 p 1) ning kohustust reageerida lapse abivajadusele ja teha koostööd

lastekaitsetöötajatega (LasteKS § 22 lg 3). Kontrolli käigus kinnitati, et puudused on

kõrvaldatud, ning menetlus lõpetati.

2024. aasta detsembris algatas SKA järelevalvemenetluse Koeru Perekodus. Selle

tulemused avaldatakse 2025. aasta asendushooldusteenuse järelevalve kokkuvõttes.

17

5. Järelevalve kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöö üle

2024. aasta kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöö järelevalvete planeerimisel kasutati SKA arendusosakonna analüütikutega koostöös välja töötatud KOV lastekaitse ohuprognoosi. Lisaks saadi järelevalvete läbiviimiseks sisendit SKAle saadetud märgukirjadest. Aasta jooksul viidi läbi ka üks juhtumipõhine järelevalve.

Lastekaitse järelevalve algatati 28 kohalikus omavalitsuses: Otepää, Tõrva, Rõuge, Kanepi, Märjamaa, Paide, Kose, Lääne-Nigula, Muhu, Rakvere, Jõhvi, Saaremaa, Lüganuse, Kohila, Haljala, Rapla, Elva, Saarde, Kadrina, Võru, Kambja, Põhja-Pärnumaa, Valga ja Põlva vallavalitsuses ning Narva-Jõesuu, Sillamäe ja Haapsalu linnavalitsuses ning Narva Linna Sotsiaalabiametis. Juhtumipõhine järelevalve viidi läbi Pirita ja Kesklinna Linnaosa Valitsuses.

Ettekirjutuste täitmist kontrolliti kümnes omavalitsuses: Peipsiääre, Jõgeva, Põhja- Sakala, Mulgi, Hiiumaa, Kastre, Otepää Vallavalitsuses ning Maardu ja Loksa Linnavalitsuses ning Narva Linna Sotsiaalabiametis. Neist seitsmes KOVis oli ettekirjutus täidetud tähtaegselt.

Lisaks viidi lastekaitsetöö järelkontroll läbi kuues omavalitsuses: Hiiumaa, Raasiku, Vinni, Tõrva, Kehtna ja Rõuge vallavalitsuses. Raasiku ja Kehtna vallavalitsused ei olnud kõrvaldanud aktis tuvastatud puudusi, mistõttu SKA pidas vajalikuks koostada ettekirjutuse. Nendes kahes omavalitsuses kontrollitakse ettekirjutuse täitmist 2025. aastal. Samuti ei olnud Vinni ja Rõuge vallavalitsused järelkontrolli ajaks puudusi kõrvaldanud, kuid kuna neis omavalitsustes olid lastekaitsetöötajad vahetunud vahetult enne järelkontrolli või selle ajal, määras SKA uue järelkontrolli aja 2025. aastasse. Samuti soovitati uutel lastekaitsetöötajatel aktiivselt kasutada SKA lastekaitsejuhtumite nõustamist.

5.1. Järelevalve metoodika ja fookused

Kõikides järelevalvetes analüüsiti lastekaitse juhtumite menetlemist, tutvuti STAR keskkonnas olevate materjalidega ning vajadusel ka pabertoimikutega, mida kasutavad vaid vähesed kohalikud omavalitsused. Intervjuud viidi läbi lastekaitsetöötajate, sotsiaalosakonna juhtide ning vastutavate abilinnapeade või abivallavanematega. Lisaks küsitleti KOVide koostööpartnereid, et saada ülevaade lastekaitsetöö ja võrgustikutöö kvaliteedist. Samuti kontrolliti, kas töölt lahkunud lastekaitsetöötajate juhtumid on korrektselt üle antud uutele spetsialistidele.

2024. aasta järelevalve keskendus lähisuhtevägivalla (LSV), sealhulgas MARAC juhtumite lahendamisele, samuti kontrolliti lastekaitsetöötajate hariduse ja kvalifikatsiooninõuete täitmist. Järelevalves hinnati lastekaitsetöö korraldust KOVides, sealhulgas ennetustöö tingimusi, teenuste kättesaadavust ja koostööd võrgustikupartneritega. LSV juhtumite lahendamise kohta küsiti tagasisidet ka koostööpartneritelt.

Kontrolliti lastekaitsetöötajate vastavust LasteKS §des 19 ja 20 sätestatud nõuetele.

Eraldi tähelepanu pöörati STAR süsteemis algatatud juhtumitele, mille menetlemine oli pooleli jäänud pärast lastekaitsetöötaja lahkumist ametist. Kontrolliti, kas sellised juhtumid võttis uus töötaja üle. Juhtumite lõpetamata jätmine viitas võimalikule olukorrale, kus laps või pere ei saanud vajalikku toetust ja abi.

5.2. Järelevalves tuvastatud rikkumised ja tehtud ettekirjutused

KOV lastekaitsetöö järelevalves tuvastati 315 seadusest tulenevate nõuete rikkumist. Peamised puudused olid seotud järgmiste valdkondadega:

➢ Lapse huvide väljaselgitamine – puudused ilmnesid 25 järelevalves (LasteKS § 21);

18

➢ Lapse abivajaduse hindamine – abivajadus ei olnud hinnatud või ei vastanud hindamine seaduse nõuetele (LasteKS § 17 lg 1 p 3 ja § 28). Puudused esinesid kõigis kontrollitud KOVides;

➢ Võrgustikutöö rakendamine – lapsele abi osutamisel ei kaasatud vajalikke spetsialiste ega järgitud juhtumikorralduse põhimõtteid;

➢ Juhtumikorralduse otsuse tegemine – pärast abivajavast lapsest teada saamist ei otsustatud 10 päeva jooksul juhtumi korralduse alustamist või mittealustamist;

➢ Lapse arvamuse selgitamine ja dokumenteerimine – lapse arvamust ei olnud uuritud ega kirja pandud (LasteKS § 29 ja SHS § 9). Puudused esinesid kõigis kontrollitud KOVides;

➢ Andmete kandmine STARi – puudusi esines abivajava lapse juhtumite, menetlustoimingute ja kohtulahendite registreerimisel (SHS § 144 lõige 1 punkt 8). Puudused tuvastati 21 KOVis;

➢ Lastega töötamise piirangu kontrollimine – viies KOVis ei olnud kontrollitud, kas isikul on kehtiv lastega töötamise piirang (LasteKS § 20 lg 3).

Lastekaitsetöötaja ei vastanud seadusest tulenevatele nõuetele (LasteKS § 19) üheksas kontrollitud omavalitsuses. Otepää, Märjamaa, Lääne-Nigula, Jõhvi ja Rapla Vallavalitsuse ning Narva-Jõesuu ja Haapsalu Linnavalitsuse ning Narva Linna Sotsiaalabiameti ei olnud lastekaitsetöötaja(te)l tähtajaks omandatud sotsiaaltöötaja kutse spetsialiseerumisega lastekaitsele. SKA koostas nendele omavalitsustele ettekirjutuse ning lisas hoiatuse sunniraha rakendamise kohta, kui rikkumist ei kõrvaldata. Haljala Vallavalitsus korraldas nõuetele vastava lastekaitsetöötaja leidmiseks avaliku konkursi, kuid 2025. aasta jaanuari seisuga on lastekaitsetöötaja ametikoht veel täitmata.

2024. aastal kontrolliti varasemalt tehtud ettekirjutuste täitmist Peipsiääre, Jõgeva, Põhja- Sakala, Mulgi, Hiiumaa ning Otepää Vallavalitsuses ja Narva Linna Sotsiaalabiametis. Enamik omavalitsusi täitis ettekirjutuse ettenähtud tähtajaks. Jõgeva Vallavalitsus täitis ettekirjutuse täielikult pikendatud tähtaja jooksul. Põhja-Sakala Vallavalitsus ei täitnud ettekirjutust aga ka pikendatud tähtajaks.

Tabel 5. Tuvastatud rikkumised sätete lõikes. *§ 21 ja § 28 rikkumisteks on loetud kokku

nimetatud §de erinevate sätete rikkumised.

19

5.3. SKA tähelepanekud KOVidele

➢ Kohalik omavalitsus (KOV) peab tagama, et abivajav laps saab pidevat ja järjepidevat abi, mis lähtub tema parimatest huvidest. Juhtumi menetlemine ja selle üleandmine peab toimuma nii, et abi osutamine oleks süsteemne, järjepidev ja vastaks seadusele.

➢ Lapsele või perele määratavad abinõud (välja arvatud toimetulekutoetus, annetatud toiduabi, hooldajatoetus, matusetoetus ja ajutise kaitse saajatele mõeldud UA üürihüvitis) tuleks STARis rakendada ühe juhtumimenetluse kaudu. See tähendab, et abivajaduse hindamine ja tegevuskava peavad olema koostatud ja ajakohastatud ühes menetluses. Sellisel juhul on kogu oluline teave lapse vajaduste ja talle määratud teenuste kohta ühes kohas ning hõlpsasti kättesaadav. Alates 1. aprillist 2023 kehtib LasteKS § 29 lõige 31, mis sätestab, et kui KOV saab

teada lapsest, kelle vanem/hooldaja on hädaohus olev täisealine perevägivalla ohver

(ohvriabi seaduse § 9 lõige 2 tähenduses), peab KOV algatama lapsele abi

osutamiseks juhtumikorralduse ning tegema koostööd SKA ja teiste täisealise ohvri

abistavate asutustega. Seetõttu on MARAC võrgustikutöö rakendamisel abivajava

lapse juhtumikorraldajaks lastekaitsetöötaja, kelle ülesanne on tagada, et kõik

toimingud, mis tulenevad LasteKSist ja SHSist (sh SHS § 144 lõige 1 punktid 8 ja 10)

ning kõik MARAC koosolekul kokkulepitud tegevused oleksid ellu viidud ja korrektselt

STARi kantud.

➢ Tingimuste loomine lastekaitsetöö tegemiseks tähendab, et lastekaitsetöötajatel peab olema võimalus täita ja järgida kõiki seadusest tulenevaid nõudeid. See hõlmab nii ennetustööd kui ka juhtumikorraldust, milleks tuleb tagada sobiv töökorraldus ja vajalikud ressursid. Kohalikud omavalitsused saavad ise otsustada, kuidas nad oma haldusterritooriumil lastekaitsetööd korraldavad. Samas seab seadus nende otsustusõigusele piirid – LasteKSis ja SHSis on kehtestatud selged nõuded ja kohustused, mida omavalitsused ja lastekaitsetöötajad peavad järgima

➢ Lapse huvide väljaselgitamine on oluline, et ühiskond tervikuna arvestaks lapse õiguste ja vajadustega. Kuna lapsed on täiskasvanutega võrreldes haavatavamad, sõltuvad rohkem teistest ning neil on vähem oskusi ja võimalusi oma seisukohti väljendada, peavad kõik lapsega seotud otsuseid langetavad isikud pöörama erilist tähelepanu lapse huvidele. Oluline on, et iga otsus tehakse põhjaliku kaalutlemise tulemusena, lähtudes sellest, mis on lapse jaoks kõige parem

➢ Abivajaduse hindamise eesmärk on tagada, et lapsele ei pakuta lihtsalt kohaliku omavalitsuse olemasolevaid ja kergesti kättesaadavaid teenuseid, vaid tehakse kindlaks tema tegelikud vajadused ning leitakse neile kõige sobivamad lahendused.

➢ Võrgustikutöö rakendamine aitab tagada, et lapse ja tema perekonna toetamine ei piirdu vaid ühe valdkonnaga, vaid kaasab erinevaid spetsialiste, kelle koostöö tagab parima võimaliku abi. Millised spetsialistid konkreetsesse juhtumisse kaasata, sõltub lapse abivajadusest ja juhtumi eripärast.

➢ Lastega töötamisel on oluline kuulata ja arvestada nende arvamusega. Kui lastekaitsetöötaja jätab lapse arvamuse tähelepanuta või tõlgendab seda valesti, võib see viia ekslike otsusteni. Seetõttu peab lapse abivajaduse hindamine, arvamuse väljaselgitamine ja dokumenteerimine olema põhjalik ning läbiviidavad vestlused selgelt eesmärgistatud ja analüüsitud. Neid tegevusi ei tohi teha pealiskaudselt ega jätta üldse tegemata. See tagab, et lapse arvamus on abistamise protsessis arvesse võetud ning on otseselt seotud LasteKS § 21 põhimõttega, mis nõuab lapse huvidest lähtumist.

20

➢ Tegevuskavasse lisatud abimeetmed peavad olema selgelt eesmärgistatud ja toetama otseselt lapse abivajaduse lahendamist. Kui meetmed ei ole tõhusad, ei pruugi need lapse olukorda parandada. Seetõttu on oluline tegevuskava täitmist pidevalt jälgida, hinnata selle tulemuslikkust ning vajadusel teha vahehindamisi ja täpsustada seatud eesmärke.

➢ STARis on oluline kinnitada nii lapse abivajaduse hindamine kui ka tegevuskava. Kui juhtumiplaan jääb kinnitamata, ei ole seda võimalik vanemale edastada. Juhtumiplaani eesmärk on anda terviklik ülevaade lapse heaolu mõjutavatest eluvaldkondadest, tuvastada võimalikud riskid ja kaitsetegurid ning määrata tegevused riskide vähendamiseks. Lapsevanemale on tähtis teada, kuidas hinnatakse pere toimetulekut ning milliseid ootusi ja samme tuleb astuda koos lastekaitsetöötajaga või iseseisvalt, et tagada lapse heaolu.

Lastekaitsetöö paremaks korraldamiseks soovitas SKA:

➢ Analüüsida lastekaitsetöötajate töökorraldust, et tagada nende võimekus täita lastekaitsetööle kehtivaid nõudeid.

➢ Keerulisemate juhtumite korral taotleda SKA laste heaolu osakonnalt nõustamist, et saada abi lapse abivajaduse hindamisel, leida sobivaid teenuseid ning rakendada tõhusaid meetmeid lapse heaolu tagamiseks.

➢ Läbida tasuta lähisuhtevägivalla (LSV) juhtumite lahendamise e-kursus Digiriigi Akadeemia keskkonnas.

21

6. Lapsehoiuteenuse järelevalve

Majandustegevuse registri (MTR) andmetel oli seisuga 03.01.2025 kehtivaid

lapsehoiuteenuse tegevuslubasid kokku 371. Aasta jooksul väljastati 25 uut tegevusluba,

samas kui 27 lapsehoiuteenuse osutajat lõpetasid oma tegevuse erinevatel põhjustel. 2024.

aastal kontrolliti 371 teenuseosutajast kahte, viidi läbi kuus järelkontrolli ning kaheksa

ettekirjutuse täitmise kontrolli. Kuna kontrollide arv oli suhteliselt väike, ei ole võimalik teha

üldistusi lapsehoiuteenuse kvaliteedi kohta riigis tervikuna.

6.1. Metoodika

Sotsiaalkindlustusameti (SKA) fookus lapsehoiuteenuse järelevalves on teenuse vastavus

tegevusloa kontrolliesemele ja kõrvaltingimustele. Kontrollimisel keskendutakse järgmistele

aspektidele:

➢ Lapsehoidjate kvalifikatsioon – kas teenust vahetult osutavad isikud vastavad

seadusest tulenevatele nõuetele;

➢ Laste arv – kas tegevuskohas teenust saavate laste arv vastab tegevusloal lubatud

maksimaalsele laste arvule, kellele tohib samal ajal teenust osutada;

➢ Lapsehoidjate arv – kas lapsi hoiab piisav arv lapsehoidjaid, et tagada laste

turvalisus ja kvaliteetne teenus;

➢ Tegevusloa andmete vastavus tegelikkusele – kas majandustegevuse registris

registreeritud tegevusloa andmed kajastavad tegelikku olukorda (ettevõtja

hoolsuskohustus).

6.2. Järelevalve tulemused

2024. aastal viis SKA läbi kaks lapsehoiuteenuse järelevalvet - Tallinna Lastehoiud OÜ,

Osaühing ESTEETIKA JA TANTSUKOOL. Paikvaatlused toimusid etteteatamata, et tuvastada

võimalikke rikkumisi reaalses teenuse osutamise olukorras. Paikvaatlustel osalesid ka

Terviseameti (Tallinn) ja kohaliku omavalitsuse (Rakvere) esindajad.

Järelevalve käigus tuvastati kokku kaheksa rikkumist, millest tulenevalt tehti ühele

teenuseosutajale ettekirjutus. Ettekirjutus koostati MSÜS § 29, MSÜS § 30 lg 2, SHS § 453 lg

2 p 2 ning SHS § 153 p 1 ja 5 sätestatud nõuete mittetäitmise tõttu.

Tuvastatud rikkumised:

➢ Hoolsuskohustuse rikkumine: Teenuseosutaja ei täitnud majandustegevuse

teostamise hoolsuskohustust vastavalt MSÜS § 29;

➢ Tegevusloa andmete uuendamata jätmine: Teenuseosutajad ei teavitanud viie

tööpäeva jooksul tegevusloa andmete muutustest. Seetõttu olid tegevusloal jätkuvalt

isikud, kes enam lapsehoidjana ei töötanud, ning uued töötajad, kes lastega vahetult

tegelesid, polnud tegevusloale kantud, mistõttu nende vastavus seaduse nõuetele oli

kontrollimata (MSÜS § 30 lg 2);

➢ Ebapiisav lapsehoidjate arv: Laste arv ületas lubatud piirmäära lapsehoidjate arvu

kohta (SHS § 453 lg 2 p 2);

➢ Aegunud esmaabikoolitused: Lapsehoidjate esmaabikoolitused olid aegunud või ei

vastanud nõutud 16-tunnisele mahule (SHS § 454 lg 2 p 3);

22

➢ Laste arvestamise nõuete eiramine: kui teenusel on üle viie lapse, tuleb arvestada

alla 3aastased ja sügava ning raske puudega lapsed kahe lapse eest, mistõttu

lapsehoidjaid oli laste arvu arvestades liiga vähe (SHS § 453 lg 3);

➢ Lastega töötavate isikute taustakontrolli tegemata jätmine: Lastekaitseseaduse §

20 kohaselt tuleb lastega töötavate isikute karistusregistri kontrolli teostada vähemalt

kord aastas ja alati enne uue töötaja tööle asumist. Kontrolli regulaarse läbiviimise

tähtaja kulgemist arvestatakse alates 01.01.2023.

Tabel 6. Järelevalve käigus tuvastatud rikkumised.

Järelkontroll

2024. aastal viidi läbi järelkontroll kuue lapsehoiuteenuse osutaja üle (Laste Hoolekande

Asutus Lootus, Sootäht OÜ (Susapusa lastehoid), Mittetulundusühing EDU VALEM,

Ridiradiralla OÜ, OÜ COOLDAY, Mõmmipesa lastehoid OÜ). Järelkontrolli käigus hinnati, kas

teenuseosutaja kõrvaldas järelevalve aktis märgitud rikkumised ning hinnati teenuse vastavust

nõuetele. Viis teenuseosutajat olid puudused kõrvaldanud ja järelevalve menetlus lõpetati. Üks

teenuseosutaja ei olnud rikkumisi kõrvaldanud, mistõttu tehti ettekirjutus koos sunniraha

nõudega.

Ettekirjutuse kontroll

2024. aastal kontrolliti ettekirjutuse täitmist kaheksas asutuses (OÜ REXAM GRUPP, Rakvere

Eragümnaasiumi Hariduskogu, MTÜ Roosiõis, OÜ Forsitis, OÜ Fortuna, OÜ COOLDAY, OÜ

SATIRMO, Mõmmipesa lastehoid OÜ). Tähtaegselt oli ettekirjutuse täitnud neli asutust.

Täitmata või osaliselt täidetud ettekirjutuste puhul määrati teenuseosutajatele sunniraha

kolmel korral (OÜ REXAM GRUPP üks kord ja OÜ COOLDAYle kahel korral). Uus tähtaeg

rikkumise kõrvaldamiseks määrati viiel korral.

Näiteid menetlustoimingutest lapsehoiuteenuse järelevalves

OÜ COOLDAY lapsehoiuteenuse järelevalve jooksul (21.08.2023-18.11.2024) viidi läbi 57

toimingut, mis hõlmasid ettekirjutuse täitmise kontrolli, korduvat sunniraha määramist, info

23

vahendamist ja paikvaatlusi kahes majas kokku viiel korral. Viimane paikvaatlus kestis vaid 30

sekundit ja keskendus laste ja lapsehoidjate suhtarvu kontrollile.

2025. aasta uuendused

Alates 01. jaanuarist 2025 muutus alushariduse korraldus ning lastehoiud ja lasteaiad

seotakse terviklikuks teenuseks (Haridus- ja Teadusministeerium 2024). Lapsehoiuteenus

sotsiaalteenusena jääb alles vaid suure hooldus- ja abivajadusega lastele. Senised

lapsehoiuteenuse pakkujad peavad Sotsiaalkindlustusametit teavitama oma tegevuse

jätkamise otsusest 1. märtsiks 2025.

Muutuvad ka kvalifikatsiooninõuded. Direktoril peab olema magistrikraad, lapsehoidjal

vähemalt lapsehoidja kutse 4. tase. Abiõpetajal peab olema vähemalt keskharidus ja

lapsehoidja kutse või pedagoogilised kompetentsid ja eesti keele oskus nõutud tasemel.

24

7. Kokkuvõte majandustegevuse registri toimingutest seisuga 31.12.2024

Majandustegevuse registris (MTR) tehti vahemikus 31.12.2022 – 31.12.2024 kokku 5006 sotsiaalteenuste tegevuslubadega seotud toimingut. Muudatused olid järgmised:

• Asendushooldusteenuse tegevuslubade arv vähenes 2 võrra. • Rehabilitatsiooniteenuse tegevuslubade arv jäi muutumatuks. • Lapsehoiuteenuse tegevuslubade arv kasvas 6 võrra. • Erihoolekandeteenuse tegevuslubade arv kasvas 8 võrra. • Turvakoduteenuse tegevuslubade arv kasvas 1 võrra. • ÜHT (üldhooldusteenuse) tegevuslubade arv kasvas 7 võrra.

Tabel 7. Kehtivad tegevusload seisuga 31.12.2024 teenuste lõikes.

Majandustegevuse registri kaudu informeeritakse teenuseosutajaid.

Teenus Teavituskirjade sisu Aeg

ÜH SKA teabepäevade kutse üldhooldusteenuse osutajatele jaanuar 2024

ÜH Terviseamet:

Viiruste ennetamise infotunni teavitus

veebruar 2024

SRT Rehabilitatsioonimeeskonna spetsialistide haridusnõuete teavituse kiri

juuni 2024

ÜH Tervisekassa:

Gripivaktsiini ja vaktsineerimise infokiri Konverentsi kutse „Suuhooldus hooldekodus“

September 2024

7.1. SKA toimingud tegevuslubade menetlemisel

Toimingud, mida SKA teeb tegevuslubade menetlemisel: ➢ esitatud taotluste kontrollimine; ➢ taotluste tagastamine puuduste kõrvaldamiseks;

25

➢ registriandmete parandamine; ➢ uue tegevusloa väljastamine; ➢ üldõigusjärglasele tegevusloa üleandmine ja majandustegevusest loobumise

kinnitamine.

Tabel 8. MTRis tehtud toimingud.

7.2. Teenuste liikide omapäradest

Erihoolekandeteenus

Alates 01.05.2022 muutusid tegevusjuhendaja haridusnõudeid vastavalt sotsiaalkaitseministri

määrusele nr 38. Selle kohaselt võib tegevusjuhendajana töötada isik, kellel on vähemalt

keskharidus ja kes on läbinud 40-tunnise tegevusjuhendaja baaskoolituse.

MTRi automaatteavitus saadab teenuseosutajale teate, kui tegevusjuhendaja sisestamisest

tegevusloale on möödunud kaks aastat, kuid ta ei ole koolitusnõudeid täitnud. 2024. aasta

juulis sai kõigil erihoolekandeteenuste osutajate tegevusjuhendajatel esimene koolitusnõude

kaheaastane periood täis, mistõttu on teatised koolitusnõuete mittetäitmisese kohta muutunud

pea igapäevasteks.

Teenusosutajale on teavitus aga ootamatu. See on kaasa toonud väga palju päringuid ja

selgitusi nii e-kirja teel kui telefonitsi. Kasvanud on ka tegevuslubade muutmise taotluste

tagasisaatmised - kui 2023. aastal saadeti tagasi 12,6%, siis 2024. aastal 17.2%.

Rehabilitatsiooniteenus

Rehabilitatsioonimeeskonna spetsialistide, eelkõige logopeedide hariduse ja kvalifikatsiooni

osas on tekkinud mitmeid küsimusi. Kehtivate nõuete kohaselt peab rehabilitatsioonimeeskond

koosnema vähemalt kolmest spetsialistist, kusjuures logopeedil peab olema kutseseaduse

alusel antud logopeedi kutse, riiklikult tunnustatud kõrgharidus logopeedias või sellele vastav

kvalifikatsioon. Eesti Logopeedide Ühing algatas suvel arutelu välisriigis omandatud logopeedi

kvalifikatsiooni osas. Aruteluringi kaasati Haridus- ja Teadusministeerium,

Sotsiaalministeerium, Eesti ENIC/NARIC Keskus, Haridus- ja Noorteamet, Keeleamet,

Tallinna Ülikool, Terviseamet ja SKA.

Juunist septembri keskpaigani toimunud neljal arutelul ei jõutud lõpliku otsuseni. Tekkinud on

olukord, kus Eestis võib ennast logopeediks nimetada isik, kes ei oma sisulises mõttes

logopeedi väljaõpet või on selle omandanud vaid osaliselt. Vormiliselt on justkui kõik korras,

26

ent see võib olla reaalseks ohuks inimese elule ja tervisele. Teine küsimus on välismaal

hariduse omandanud spetsialistide keeleoskus. Keeleoskust ei kontrollita enne tegevusloa

väljastamist ning ainus viis on pärast probleemide ilmnemist pöörduda Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Ametisse või Keeleametisse.

Lapsehoiuteenus, asendushooldusteenus ja rehabilitatsiooniteenus

Alates 01.10.2022 on LasteKS § 20 lõikega 1 ja 11 kehtestatud kohustus kontrollida lapsega

töötava isiku karistatust nii Eestis kui ka välisriigis. See on pannud keerulisse olukorda nii

teenuseosutajad kui ka tegevuslubade menetlejad, kuna „välisriigi“ mõiste on laialivalguv ja

ning vajalike andmete kättesaamine peaaegu võimatu.

Lapsehoidjatele tekitab segadust SHS § 454 lõike 2 punkt 3, mille kohaselt peab lapsehoidja

läbima vähemalt 16-tunnise esmaabikoolituse viimase 36 kuu jooksul.

7.3. Teenuseosutajate levinumad puudused MTRi toimingute tegemisel

➢ Ettevõtja hoolsuskohustuse unustamine - majandustegevusega seotud andmete

muutmisest ei teavitata majandushaldusasutust viivitamata ehk viie tööpäeva jooksul;

➢ Ebatäpsed haridusandmed - andmed on valed, andmeväljad on poolikult täidetud,

välismaal omandatud hariduse puhul pole lisatud ENIC/NARIC hinnangut, märkimata

jääb tervisetõend;

➢ Tegevuskohtade hindamise puudumine - puuduvad Pääste- ja Terviseameti

hinnangud ruumidele;

➢ Rehabilitatsiooniteenuse osutamisel ei kontrollita tervishoiutöötajate registri kannet,

kuid isik lisatakse siiski spetsialistina meeskonda.

SKA tähelepanek tegevuslubade menetlemisel

Erihoolekandeteenuse osutamisel on sageli lisatud üks ja sama inimene mitme erineva teenuse osutamise tegevusloale. Eraldi tegevusload on näiteks igapäevaelu toetamise teenus, sealhulgas ka päeva- ja nädalahoid, kogukonnas elamise teenus, toetatud elamise teenus, töötamise toetamise teenus, ööpäevaringne erihooldus ka kohtumäärusega ning teenused sügava- ja liitpuudega isikutele.

SHS sätestab, et igapäevaelu toetamise teenuse, kogukonnas elamise teenuse, toetatud elamise teenuse ja töötamise toetamise teenuse puhul peab teenuseosutaja tagama ühe täistööajaga tegevusjuhendaja iga kümne teenuse saaja kohta. Samuti on SHS-is määratletud miinimumtundide arv, mille täitmist on teenuseosutaja kohustatud jälgima ja dokumenteerima. Nende nõuete järgimine on oluline teenuse kvaliteedi tagamiseks ja teenusesaajate vajadustele vastava toe pakkumiseks.

Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus

Jätkuvalt äratab tähelepanu hoolduspersonali jaotumine eri tegevuskohtadesse. On esinenud

juhtumeid, kus teenuseosutaja, kellel on tegevusluba mitmes maakonnas tegutsemiseks, on

ühe ja sama hooldustöötaja märkinud ettevõtte erinevatesse tegevuskohtadesse, näiteks

Rapla, Järva ja Lääne-Viru maakonda. See tekitab küsimusi, kas hooldustöötaja tegelik

töökoormus ja füüsiline kohalolek vastavad nõuetele ning kas teenusesaajad saavad neile ette

nähtud mahus ja kvaliteediga teenust.

27

8. Järelevalve talitusele saadetud pöördumiste lahendamine

2024. aastal lahendas SKA õiguse ja järelevalve osakonna järelevalve talitus 505 pöördumist. Neist 210 olid seotud lastele osutatavate sotsiaalteenuste ja -toetustega ning 295 puudutasid täiskasvanutele pakutavaid sotsiaalteenuseid ja sotsiaaltoetuste maksmist.

8.1. Metoodika

SKA tutvub pöördumises viidatud juhtumi materjalidega, kasutades järgmisi võimalusi: ➢ selgitustaotluse/infopäringu küsimine kohalikult omavalitsuselt või asutuselt,

kelle suhtes pöördumine on tehtud; ➢ vestlus juhtumikorraldajaga ja/või asutuse/üksuse juhiga; ➢ juhtumi menetlemise analüüs sotsiaalteenuste- ja toetuste andmeregistri STAR

andmetele tuginedes; ➢ vestlus pöördujaga.

Pöördumiste lahendamisel tugineb SKA muuhulgas järgmistele praktikatele ja seisukohtadele:

➢ Pöördumiste lahendamisse kaasatakse vajadusel SKA sisuosakonnad ning õiguse ja järelevalve osakonna õiguse talitus;

➢ SKA ei saa hinnata, kas kohaliku omavalitsuse lastekaitse- või sotsiaaltöötaja on olnud juhtumipõhiselt objektiivne või kui hästi ta on oma ülesandeid täitnud. SKA pädevuses on riikliku ja haldusjärelevalve teostamine seaduse nõuete täitmise üle. Töötaja oskuste ja pädevuse osas tuleb pöörduda vaidega kohaliku omavalitsuse poole, kes kontrollib oma teenistujate tegevuse seaduslikkust;

➢ SKAl ei ole õigust ega pädevust sekkuda kohtumenetlusse. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 333 lõikele 1 on kohtumenetluse osalistel õigus esitada kohtumenetluse käigus vastuväiteid kohtu tegevuse kohta menetluse juhtimisel või menetlussätete rikkumise osas. Kõik juhtumiga seotud vastuväited saab pöörduja kohtumenetluse osalisena esitada otse kohtule;

➢ järelevalvemenetluse algatamine ja konkreetse meetme kohaldamine on SKA kui korrakaitseorgani kaalutlusõigus. Seetõttu ei saa isik nõuda menetluse algatamist või meetme kohaldamist. Küll aga saab isik nõuda, et SKA teostaks vigadeta kaalutlusõigust.

SKAle esitatud pöördumised on sisendiks laiapõhjaliste ja juhtumiüleste järelevalvete planeerimisel.

8.2. Lastele osutatavad sotsiaalteenused

2024. aastal lahendati 210 pöördumist, mis olid seotud lastele sotsiaalteenuste osutamisega,

sh kümme järelevalvemenetluse taotlust.

28

Tabel 9. Pöördumiste arv teemade lõikes.

➢ 88 pöördumist käsitlesid rahulolematust lastekaitsetöötaja tööga, sealhulgas juhtumikorralduse sisu ja kvaliteeti. Pöördujate hinnangul käitusid lastekaitsetöötajad ebaeetiliselt ja ebaprofessionaalselt. Sageli paluti töötaja taandamist või asendamist ning taotleti juhtumipõhiste järelevalvete algatamist;

➢ 65 pöördumist olid korduvpöördumised, kus pöördujad ei esitanud uusi küsimusi või ei olnud rahul eelnevalt saadud vastustega. Samuti küsiti infot tegevuslubade kohta ja juhiseid lapsehoiuteenuse aruande täitmiseks S-veebis;

➢ 13 pöördumist käsitlesid lapsehoiuteenuse osutaja nõudeid; ➢ 12 pöördumist puudutasid kohaliku omavalitsuse poolt lastele teenuste tagamist,

peamiselt erivajadusega lastele tugiisiku ja lapsehoiuteenuse pakkumist; ➢ 9 pöördumist olid seotud lapsehoiuteenuse osutamiseks vajaliku tegevusloaga; ➢ 7 pöördumist käsitlesid lapsehoiuteenuse kvaliteeti; ➢ 7 pöördumist puudutasid hooldusõigust ja suhtluskorda. Lapsevanemate hinnangul ei

suhtunud lastekaitsetöötajad hooldusõiguse üle vaidlevatesse vanematesse võrdselt ning andsid kohtule arvamusi, mis ei tuginenud tõestele faktidele;

➢ 7 pöördumist olid seotud lastega töötamise piiranguga; ➢ 2 pöördumist käsitlesid lastekaitsetöötajatele kehtestatud nõudeid.

Pöördumiste alusel algatati järelevalve kahel korral, lisaks analüüsiti poolelioleva järelevalvemenetluse raames üht juhtumit ning üks juhtum võeti sisendina tuleviku järelevalve plaani. Kahele kohalikule omavalitsusele saadeti märgukiri, kuna nende töös tuvastati puudujääke, ning kahele haridusasutusele edastati märgukiri lastega töötamise piirangu kontrollimiseks. Järelevalve talituse poole pöördus üle ühe korra 21 isikut ning registreeriti kaks anonüümset pöördumist

8.3. Täiskasvanutele osutatavad sotsiaalteenused ja toetused

2024. aastal lahendati 295 pöördumist, mis puudutasid täiskasvanutele sotsiaaltoetuste

maksmist ja sotsiaalteenuste osutamist, sealhulgas esitati viis järelevalvemenetluse taotlust.

7 12 7 7 13 9

2

88

65

0 10 20 30 40 50 60 70 80 90

100

Pöördumiste arv

29

Tabel 10. Pöördumiste arv (täiskasvanutele osutatavad sotsiaalteenused ja toetused).

➢ 102 pöördumist oli seotud kohaliku omavalitsuse (KOV) tegevusega.

Pöördumistes väljendati rahulolematust sotsiaaltöötajate ja KOVi kui

eestkosteasutuse tööga; tunti huvi, kuhu pöörduda, kui KOVist ei saa abi või kui

KOV ei vasta. Samuti esitati küsimusi teenuste osutamise korrektsuse kohta ning

abivajava inimese toetamise, eluasemeteenuse, koduteenuse, isikliku abistaja

teenuse, sotsiaaleluruumi tagamise, kohaliku omavalitsuse sotsiaaltoetuste,

kodukohanduste ja hoolduskulude piirmäärade kohta.;

➢ 70 pöördumist puudutasid ÜHT osutamisega seotud küsimusi. Sooviti

järelevalvemenetluse algatamist nii kohaliku omavalitsuse kui ka teenuseosutaja

tegevuse üle, avaldati rahulolematust teenuse osutamise kvaliteedi, töötajate

vähesuse, suhtlusviisi ja toitlustamise osas ning esitati küsimusi kohatasu tõusu

kohta;

➢ 37 pöördumist oli seotud tegevuslubadega, sealhulgas ÜHT, SRT ja EHK

tegevuslubade taotlemise ja muutmise, tegevusloa ülevõtmise ning hooldustöötaja,

rehabilitatsioonimeeskonna liikme ja tegevusjuhendaja haridusnõuetega;

➢ 21 pöördumist puudutasid tervishoiuvaldkonda, kus pöörduti retseptiravimite

saamiseks, info saamiseks perearsti vahetamise kohta ning väljendati

rahulolematust tervishoiuteenuste osutamise või mitteosutamise üle;

➢ 16 pöördumist oli seotud abivahenditega;

➢ 16 pöördumist puudutasid muid teemasid. Nende hulgas olid korduvpöördujad,

kes ei esitanud uusi küsimusi või ei olnud rahul SKAlt või teistelt asutustelt saadud

vastusega. Ühes pöördumises väljendati rahulolematust riigisüsteemiga üldiselt,

ühes pöördumises oldi rahulolematud kinnipidamisasutuse sotsiaaltöötaja

tegevusega ning ühes pöördumises tehti ettepanek välja töötada riikliku järelevalve

hea tava ning määratleda järelevalveametnike pädevuse ja kompetentsinõuded;

➢ 15 pöördumist puudutasid erihoolekandeteenuse (EHK) osutamist, sealhulgas

elamistingimusi, suhtlemisprobleeme ja turvalisust:

➢ 13 pöördumist käsitlesid toimetulekutoetust (TTT);

➢ 5 pöördumist olid seotud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse (SRT) osutamisega.

Neli neist teavitati, et asutuses osutab teenust spetsialist, kellel on võltsitud

30

haridusdokumendid, ning ühes pöördumises väljendati rahulolematust osutatud

ravi osas.

Pöördumiste alusel algatati järelevalve seitsmel korral ning kahel korral jätkati poolelioleva

järelevalvemenetlusega. Sisend järelevalve algatamiseks võeti järelevalve plaani ühel korral

ning ühel korral lisati sisend ka lepingulise järelevalve plaani. Märgukirju saadeti Tervise- ja

Ravimiametile. Rohkem kui üks kord pöördus järelevalve talituse poole 22 isikut ning

anonüümseid pöördumisi oli kolm.

31

9. Järelevalve meeskonna kompetentsi tõstmine läbi koolituste

Sotsiaalteenuste kvaliteedi edendamiseks ja võimestamiseks ning SKA õiguse ja järelevalve

osakonna järelevalve talituse järelevalve peaspetsialistide pädevuse suurendamiseks

korraldati aastatel 2023 ja 2024 mitmeid koolitusi. Koolitused viidi läbi Euroopa Sotsiaalfondi

TAT „Pikaajalise hoolduse kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine“ ning „Laste ja perede

toetamine 2024–2027“ kaasrahastamisel.

1. Vestluste läbiviimise koolitus (01.–02.06.2023, koolitaja Moreno Keskus MTÜ).

Koolituse käigus omandatud oskusi rakendatakse järelevalveametnike igapäevatöös

vestluste läbiviimisel erinevate sihtrühmadega paikvaatlustel, telefoni teel ja e-kanalite

kaudu;

2. Järelevalvete läbiviimise tõhususe tõstmise koolitus (14.–15.08.2023, koolitaja

Salli Põldvere). Koolituse tulemusel ühtlustati sotsiaalteenuste järelevalvepraktikat

ning grupitööde tulemused integreeriti järelevalve talituse töökorra dokumenti. Koolitus

rõhutas teenuseosutajatele järelevalvetulemuste tagasiside ja nõustamise olulisust

sotsiaalteenuste kvaliteedi parandamisel;

3. Avaliku esinemise koolitus (17.–18.10.2023 ja 2.–3.11.2023, koolitaja Moreno

Keskus MTÜ). Omandatud teadmisi kasutatakse ettevalmistamisel ja esinemisel nii

teabepäevadel kui ka meediakanalites;

4. Järelevalveametniku enesehoiu, enese- ja ajajuhtimise koolitus (01.–02.10.2024,

koolitaja HAL Koolitus OÜ). Koolituse käigus omandatud teadmised aitavad menetluste

metoodiliselt õigel läbiviimisel – alates meeskonna planeerimisest kuni otsuse

jõustumiseni. Õpiti, kuidas säilitada töövõime keerulistes ja konfliktsetes olukordades,

vähendada halduskoormust ning parandada meeskonnatööd rollide selgema jaotuse

abil;

5. Vestluste läbiviimise koolitus traumakogemusega lastega (19. ja 25.11.2024,

koolitaja FIE Anneli Liivamägi). Koolitus keskendus traumakogemusega laste

intervjueerimisele lastekaitse järelevalve menetlustes, võimaldades puudutada

keerulisi teemasid – näiteks suhted bioloogiliste vanematega ja kokkupuuted teiste

spetsialistidega – viisil, mis ei põhjusta lapsele uut traumat;

6. Mälutehnikate koolitus (10.–11.12.2024, koolitaja Tallermaa Entertainment OÜ).

Koolituse käigus omandatud mälu- ja keskendumistehnikad aitavad muuta

järelevalvemenetlused ressursisäästlikumaks ja efektiivsemaks.

2024. aasta oktoobris alustas seitse järelevalve talituse ametnikku kaheksa kuud kestvat

järelevalveametniku täiendkoolitust Tallinna Majanduskoolis. Selle koolituse läbimine toetab

järelevalve kvaliteedi tõusu, andes ametnikele vajalikud oskused kehtiva õiguse alusel

haldusmenetluse, riikliku järelevalve ja majandustegevuse kontrolli meetmete kohaldamiseks

ning väärteomenetluse läbiviimiseks.

OJO järelevalve talituse peaspetsialistid, kes teostavad järelevalvet lastele pakutavate

teenuste üle (edaspidi lastetiim), intervjueerivad järelevalvete käigus asendushooldusteenusel

viibivaid traumakogemusega lapsi. Tavaliselt keskenduvad intervjuud lapse igapäevaelu

teemadele, nagu suhtlus asenduskodu personali ja kooliga, igapäevane rutiin ning

mõjutusvahendite kasutamine. Vajadusel käsitletakse ka keerukamaid teemasid, näiteks

suhted bioloogiliste vanematega, kokkupuuted psühholoogide, psühhiaatrite ja PPA

ametnikega.

32

Koolitusel said lastetiimi ja järelevalve menetlusse intervjueerijatena kaasatud SKA

spetsialistid ülevaate traumakogemusega laste äratundmisest ning algsed oskused, kuidas

neid intervjueerida viisil, mis ei põhjusta täiendavat traumat.

Lisaks koolitusele osales lastetiim ka meeskonna supervisioonis. See oli vajalik kahel põhjusel.

Esiteks oli 2024. aastal võetud järelevalve fookusesse perevägivalla juhtumite menetlemise

analüüsimine. Teema on keeruline ja käsitletavad juhtumid rasked ning spetsialistid vajasid

lisatuge. Teiseks oli lastetiimis toimunud personalimuudatusi – kaks peaspetsialisti olid tiimist

lahkunud ja kaks uut liitunud –, mis mõjutas tiimi grupiprotsesse ja koostööd.

33

10. Riigihanked „Seadusest tuleneva järelevalve ohuprognoosi raamistiku koostamine üldhooldusteenuse osutamise kohta“ ja "KOV täisealisele suunatud sotsiaaltöö korralduse ja osutatavate teenuste üle tehtava haldusjärelevalve riskimudeli väljatöötamine"

10.1. Riigihange „Seadusest tuleneva järelevalve ohuprognoosi raamistiku koostamine üldhooldusteenuse osutamise kohta“

Vastavalt SKA 2023. aasta hankeplaanile viidi läbi riigihange „Seadusest tuleneva järelevalve

ohuprognoosi raamistiku koostamine üldhooldusteenuse osutamise kohta“, mille eesmärk oli

luua korrakaitseseaduse (KorS) 24 lg 2 sätestatud nõuetele vastav ohuprognoos. Valdkonna

ohuprognoosi kasutatakse iga-aastase ÜHT järelevalve tööplaani koostamiseks, tagades

asutuste valiku võrdse kohtlemise põhimõte.

Hankeprotsess

➢ 2023. aasta hankeplaanis prognoositi hanke maksumuseks 30 000 eurot (ilma käibemaksuta). Riigihanke tehniline kirjeldus edastati Riigi Tugiteenuste Keskusele (RTK) 19.10.2023;

➢ Pakkumuskutse avaldati riigihangete registris 02.01.2024, pakkumuste esitamise tähtaeg oli 17.01.2024;

➢ Ainsana esitas pakkumuse PwC Advisors, kelle pakkumuse maksumus oli 37 480 eurot (ilma käibemaksuta). Leping PwC-ga sõlmiti 26.02.2024.

Projekti etapid

➢ Projekti esimese etapi (07.03.2024–07.06.2024) käigus kaardistati teaduskirjanduse,

SKA läbiviidud järelevalve tulemuste, senise metoodika ning teenuseosutajate ja

kohalike omavalitsuste esindajate teabe põhjal ÜHT osutamisega seotud olukorrad,

mis võivad KorS mõistes kujutada endast ohukahtlust või ohtu. Selle tulemusena

koostati valdkonnaspetsiifiline ohuolukordade loetelu. Ohuolukorra esinemise

tõenäosuse hindamiseks loodi vastavad indikaatorid ja sihtasemed;

➢ Projekti teises etapis töötati välja praktiline MS Exceli põhine andmeanalüüsi tööriist

ohuprognoosi koostamiseks, mis anti SKA-le üle koos etapi käigus kogutud

tähelepanekute ja andmekorje soovitusega;

➢ Projekti kolmandas etapis testiti andmeanalüüsi tööriista ning esitati selle lõplik

versioon koos juhendmaterjali ja koolitusega.

➢ 26.08.2024 – Töö lõplik vastuvõtmine. Kõik tööd esitati tähtaegselt.

34

10.2. Riigihange "KOV täisealisele suunatud sotsiaaltöö korralduse ja osutatavate teenuste üle tehtava haldusjärelevalve riskimudeli väljatöötamine"

Vastavalt SKA 2024. aasta hankeplaanile alustati riigihanke läbiviimist, et leida partner, kes töötaks välja riskimudeli kohalike omavalitsuste (KOV) poolt täiskasvanutele korraldatavate sotsiaalteenuste üle tehtava järelevalve planeerimiseks. Riskimudeli eesmärk on lihtsustada ja muuta läbipaistvamaks järelevalvesse võetavate KOVide valimi moodustamist.

Hankeprotsess

➢ Planeeritud hankelepingu maksumus: 49 500 eurot + käibemaks; ➢ 09.07.2024 – Riigihanke tehniline kirjeldus edastati Riigi Tugiteenuste Keskusele

(RTK); ➢ 06.11.2024 – Pakkumuskutse avaldati riigihangete registris; ➢ 25.11.2024 – Esitati üks pakkumus summas 54 990 eurot + käibemaks; ➢ 09.01.2025 – SKA otsustas pakkumuse tagasi lükata, kuna selle maksumus ületas

eeldatavat hankelepingu maksumust.

Paldiski mnt 80 / 15092 Tallinn / 612 1360 / [email protected] / www.sotsiaalkindlustusamet.ee / registrikood 70001975

Sotsiaalministeerium [email protected] Suur-Ameerika 1 10122, Tallinn

Meie 03.03.2025 nr 5.1-1/6339-1

Järelevalve 2024. aasta tegevusaruande edastamine

Sotsiaalkindlustusamet edastab 2024. aasta järelevalve tegevusaruande. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Svetlana Kubpart juhtivspetsialist (järelevalve) Lisa: Sotsiaalkindlustusameti 2024. aasta järelevalve tegevusaruanne Svetlana Kubpart 53657972, [email protected]