Puuduste kõrvaldamine taotluses

Dokumendiregister	Andmekaitse Inspektsioon
Viit	2.2.-1/25/2-4
Registreeritud	03.03.2025
Sünkroonitud	04.03.2025
Liik	Sissetulev kiri
Funktsioon	2.2 Loa- ja teavitamismenetlused
Sari	2.2.-1 Isikuandmete töötlemine teadus-, ajaloouuringu ja riikliku statistika vajadusteks
Toimik	2.2.-1/2025
Juurdepääsupiirang	Avalik
Juurdepääsupiirang
Adressaat	Sotsiaalministeerium
Saabumis/saatmisviis	Sotsiaalministeerium
Vastutaja	Anu Suviste (Andmekaitse Inspektsioon, Menetlusvaldkond, Tiim)
Originaal	Ava uues aknas

Dokument on kokkuvõtte tegemiseks liiga mahukas (147113 tm).

Failid

1.1-16115-3 03.03.2025 Väljaminev kiri.asice

Lisa 1. Intervjuude kavad ja nõusolekud.pdf

Lisa 2. Teabeleht.pdf

Puuduste kõrvaldamine taotluses.pdf

Taotlus jälgitavate muutustega.pdf

Taotlus.pdf

Vastused puuduste kõrvaldamisele.pdf

Lisa 1. Intervjuude kavad ja nõusolekud.pdf

SÜVAINTERVJUUD

VÄRBAMISE PROTSESS

Intervjueeritavad toimetulekusaajad värbame kohalike omavalitsuste sotsiaaltööspetsialistide abiga. Valime

välja 5 kohalikku omavalitsust ning kontakteerume sealsete spetsialistidega. Tutvustame neile uuringut ning

palume nende abi toimetulekutoetuse saajate kontaktide kogumisel vastavalt meie poolt ette antud

kriteeriumitele. Kui spetsialistid on nõus meid kontaktide kogumisel aitama, siis saadame neile uuringu

tutvustuse ja nõusoleku küsimise, mida nad saavad toimetulekutoetuse saajatele e-postiga edasi saata

ja/või telefoni teel toimetulekutoetuse saajatele ette lugeda. Kui toimetulekutoetuse saaja on nõus uuringus

osalema, siis edastab sotsiaaltööspetsialist meile tema e-posti aadressi ja telefoninumbri ja me võtame

toimetulekutoetuse saajaga ühendust ning lepime kokku intervjuu aja ja viisi.

Värbamisel tuleb tagada, et intervjueeritavate hulka kuuluks inimesi järgmistest gruppidest:

 Lühikest aega (mõned kuud) toimetulekutoetust saanud

 Pikka aega (aasta või mitu aastat) toimetulekutoetust saanud

 On toimetulekutoetust taotlenud, aga pole toetust saanud

 Toimetulekutoetust saav leibkond, kus mõni liige käib tööl

Lisaks arvestatakse värbamisel, et esindatud oleks toimetulekusaajad järgmistest leibkonnatüüpidest:

 Üksi elav pensionär

 Kahe pensionäri leibkond

 Üksikvanem lastega

 1-2 lapsega paar

 3 või enama lapsega paar

 Lasteta pensionieast noorem inimene (üksi või paar)

UURINGU TUTVUSTUS JA NÕUSOLEKU KÜSIMINE, MILLE EDASTAB SOTSIAALTÖÖTAJA

TOIMETULEKUTOETUSE SAAJALE EHK KIRI, MILLE SAADAB VÄLJA

SOTSIAALTÖÖSPETSIALIST

Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR teeb Sotsiaalministeeriumi tellimusel uuringut, mille eesmärk on

välja töötada uus elatusmiinimumi arvestamise metoodika Eestis. Elatusmiinimum on väikseim

rahasumma, mis on vajalik ühe inimese või leibkonna igapäevaste põhivajaduste rahuldamiseks ja

inimväärse elu tagamiseks. Elatusmiinimum on oluline toimetulekutoetuse määramise alus.

Uue metoodika väljatöötamisel kogutakse sisendit inimestelt, kellel on olnud raskusi toimetulekuga, sest

nende kogemused aitavad paremini mõista, millised põhivajadused vajaksid senisest teistsugust

arvestamist Uuringufirma Centar soovib teha intervjuusid toimetulekutoetuse saajatega, et rääkida

toimetulekutoetuse suurusest, selle taotlemise protsessist ja toetuse mõjust igapäevasele toimetulekule.

Kas Teie oleksite nõus jagama oma mõtteid ja kogemusi toimetulekutoetuse teemal? Intervjuu kestab

ligikaudu tund aega ning intervjuu tehakse veebis või telefoni teel, vastavalt Teie eelistusele. Intervjuul

osalejad saavad tänutäheks ……. kinkekaardi. Intervjuu salvestatakse ja salvestusest koostatakse analüüsi

tegemiseks tekstifail, millest eemaldatakse kõik viited Teie perele või isikule. Kõik Teie vastused jäävad

konfidentsiaalseks. Uuringufirma ei jaga intervjuude faile Sotsiaalministeeriumiga ega kellegi teisega. Teie

osalemine on täiesti vabatahtlik ja võite igal hetkel intervjuust loobuda, sealhulgas intervjuu ajal või pärast

intervjuu lõppu. Teie kontaktandmed ja intervjuude failid kustutatakse pärast uuringu valmimist.

Uuringu isikuandmete peamine töötleja on Centar (Andmekaitsetingimused - Centar). Kui Te soovite

uuringu kohta rohkem infot, siis võtke ühendust uuringufirmaga Centar e-posti aadressil [email protected]

või telefonil 617 3306.

Palun andke teada, kas olete nõus intervjuul osalemise ning oma e-posti aadressi ja telefoninumbri

edastamisega Centarile, et leppida kokku Teile sobiv intervjuu aeg ja viis? Ootan Teie vastust hiljemalt …..

SÜVAINTERVJUU KAVA

Sissejuhatus

Mina olen /nimi/ Eesti Rakendusuuringute Keskusest Centar ja me teeme Sotsiaalministeeriumi tellimusel

elatusmiinimumi teemalist uuringut.

Andmekaitse tingimuste tõttu soovime salvestada Teie nõusoleku intervjuuks. Esiteks küsin luba

salvestamiseks, seejärel tutvustan tingimusi, mille põhjal saate otsustada, kas nõustute intervjuuga või

mitte. Kas ma tohin intervjuu salvestama panna?

Uuringu eesmärk on välja töötada uus elatusmiinimumi määramise metoodika Eestis. Elatusmiinimum on

väikseim rahasumma, mis on vajalik ühe inimese või leibkonna igapäevaste põhivajaduste rahuldamiseks

ja inimväärse elu tagamiseks. Elatusmiinimum on oluline toimetulekutoetuse määramise alus. Uuringu

tulemusel selgub täpsem ja õiglasem elatusmiinimumi suurus, mis arvestab erinevat tüüpi leibkondadega.

Tänasel intervjuul soovime Teiega rääkida toimetulekutoetuse suurusest ja selle taotlemise protsessist ning

toetuse mõjust Teie igapäevasele toimetulekule.

Intervjuu salvestame ja salvestusest koostame analüüsi tegemiseks tekstifaili, millest eemaldame kõik

viited Teie perele või isikule. Kõik Teie vastused jäävad konfidentsiaalseks. Me ei jaga intervjuude faile

Sotsiaalministeeriumiga ega kellegi teisega. Teie kontaktandmed ja intervjuude failid kustutame pärast

uuringu valmimist. Uuringu raportis kasutame tsitaate intervjuudest, kuid me ei lisa neile infot, mis

võimaldaks vastajat ära tunda.

Intervjuu toimub vabas vormis vestlusena. Intervjuus ei ole õigeid ja valesid vastuseid, ootame, et avaldate

oma arvamust julgelt ja ausalt.

Kas Teil on küsimusi intervjuu korralduse, andmete hoidmise või uuringu tausta kohta?

Kas Te olete nõus kirjeldatud tingimustel intervjuud andma ja sellega, et salvestan intervjuu?

Taustaküsimused inimese enda ja leibkonna kohta, et mõista, millised taustatunnused leibkonna

vajadusi määravad

 Mis on Teie praegune põhitegevus? Vajadusel täpsustada vastavalt vastajale: Kas õppimine,

töötamine või töö otsimine, laste kasvatamine, tervise taastamine vms?

 Milline on Teie leibkonna koosseis? Leibkond on grupp inimesi, kes elavad samas eluruumis ja

jagavad igapäevaselt ühiseid elamiskulusid, nagu toit, eluaseme kulud ja muud

majapidamiskulud. Oluline on tuvastada alaealised ja pensioniealised leibkonnaliikmed, kui mõnel

leibkonnaliikmel on erivajadusi, mis võivad minimaalset vajalikku sissetulekutaset mõjutada.

o Kui palju liikmeid on Teie leibkonnas, kui vanad nad on ja mis on nende põhitegevus?

o Kas mõnel leibkonnaliikmel on mõni selline erivajadus, mistõttu on Teie leibkonna kulud

oluliselt kõrgemad, kui oleks teistel samasugustel inimestel, kellel erivajadust pole?

 Millises Eesti piirkonnas Te elate ja millised on teie leibkonna regulaarsed transpordivajadused

(kooli, tööle vm)?

 Kui kaua (mitu kuud) olete toimetulekutoetus saanud? Kas toetuse taotlemine on teie jaoks pidev

või ajutine lahendus?

Praeguse toimetulekutoetuse suurus

 Mis tüüpi sissetulekud Teie leibkonnal on? Kui suure osa moodustab toimetulekutoetus Teie

sissetulekutest?

 Kuidas hindate toimetulekutoetuse suurust võrreldes Teie tegelike vajadustega? Kas toetuse

suurus on piisav, et toime tulla? Kui ei ole piisav, siis kuidas olete hakkama saanud?

 Mis on need kaubad või teenused, mida Teie leibkond väga vajaks, aga mida Te endale praegu

lubada ei saa?

Toimetulekutoetuse taotlemine

 Mida toimetulekutoetuse taotlemine Teie leibkonna jaoks tähendab (küsimuse eesmärk on mõista

toetuse tähendust ja mõju laiemalt, sh emotsionaalset, sotsiaalset mõju)?

 Kui rahul Te olete toimetulekutoetuse taotlemise protsessiga üldiselt? Millega Te olete rahul ja

millega ei ole?

o Kuidas Te hindate toetuse taotlemise korraldust, asjaajamist? Kas see on Teie jaoks

lihtne või keeruline? Kui on keeruline, siis mis?

o Kuidas Te ennast toetuse taotlemisel tundsite? Kas see oli Teie jaoks meeldiv või

ebameeldiv kogemus? Mis sellist tunnet põhjustas?

Uue elatusmiinimumi alusel arvestatud toimetulekutoetuse sobivus ja piisavus

Intervjueerija tutvustab vastajale milliseks kujuneks leibkonna toimetulekutoetus, kui see oleks uue

elatusmiinimumi metoodikaga arvestatud

 Kas selline toimetulekutoetus vastab Teie arvates minimaalselt vajalikule elatustasemele?

 Kui suures osas see toetus kataks ära Teie leibkonna põhivajadused?

 Kas on kulusid, mida uues elatusmiinimumis ei ole arvestatud, kuid mis on Teie jaoks

hädavajalikud? Kui jah, siis mis need kulud on? Kas on kulusid, mis uue elatusmiinimumi

arvestuse järgi pole Teie leibkonna jaoks hädavajalikud?

Uue elatusmiinimumi alusel arvestatud toimetulekutoetuse mõju

 Kuidas võiks uus toetus Teie kulutusi mõjutada? Milliseid kulutusi Te kõige tõenäolisemalt

suurendaksite ja miks just neid?

 Kas uus toetus võiks mõjutada Teie töövõimalusi? Kui jah, siis kuidas?

 Kuidas veel võiks uus toetus Teie ja Teie leibkonna elu mõjutada? Kuidas see võiks mõjutada

Teie ja Teie leibkonna vaba aja veetmist, tulevikuplaane või Teie enesetunnet?

FOOKUSGRUPID

VÄRBAMISE PROTSESS

Fookusgruppide osalejad värbab küsitlusfirma Norstat vastavalt ette antud kriteeriumitele (leibkonna

tüüpidele). Esialgne leibkonna tüüpide loetelu on järgmine: üksi elav pensionär; kahe pensionäri leibkond;

üksikvanem lastega, 1-2 lapsega paar, 3 või enama lapsega paar. Täpsed leibkonna tüübid selguvad

uuringu käigus. Üheks valikukriteeriumiks on, et fookusgrupis osaleja peab olema hästi kursis pere

eelarvega, sealhulgas sissetulekute ja kulutustega. Norstat kasutab fookusgruppide osalejate leidmiseks

oma eelvärvatud paneeli. Eelvärvatud paneeli liikmed on andnud nõusoleku saada uuringute kutseid (vt ka

Nortstati andmekaitse reeglid: Andmekaitse | Norstatpanel).

SKRIININGANKEET JA NÕUSOLEKU KÜSIMINE, ESIALGNE VERSIOON

Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR teeb Sotsiaalministeeriumi tellimusel uuringut, mille eesmärk on

välja töötada uus elatusmiinimumi arvestamise metoodika Eestis. Elatusmiinimum on väikseim

rahasumma, mis on vajalik leibkonna igapäevaste põhivajaduste rahuldamiseks ja inimväärse elu

tagamiseks. Elatusmiinimum on oluline toimetulekutoetuse määramise alus.

Uuringufirma Centar kutsub Teid osalema fookusgruppi, kus arutletakse selle üle, milline võiks olla

………….. (LEIBKONNATÜÜP) elatusmiinimum – ehk millised on hädavajalikud kulutused, mis tagavad

inimväärse toimetuleku sellises leibkonnas. Fookusgrupp toimub ..…. (AEG JA KOHT) ja kestab umbes 2

tundi. Kõik fookusgrupis osalejad saavad tänutäheks ……. kinkekaardi.

Fookusgrupi intervjuu salvestatakse ja salvestusest koostatakse analüüsi tegemiseks tekstifail, millest

eemaldatakse kõik viited Teie perele või isikule. Kõik Teie vastused jäävad konfidentsiaalseks. Intervjuude

faile ei jagata Sotsiaalministeeriumiga ega kellegi teisega. Teie kontaktandmed ja intervjuude failid

kustutatakse pärast uuringu valmimist. Uuringu raportis kasutatakse tsitaate intervjuudest, kuid neile ei

lisata infot, mis võimaldaks vastajat ära tunda.

Uuringu isikuandmete peamine töötleja on Centar (Andmekaitsetingimused - Centar). Kui Te soovite

uuringu kohta rohkem infot, siis võtke ühendust uuringufirmaga Centar e-posti aadressil [email protected]

või telefonil 617 3306.

Mis tüüpi leibkonnas Te elate?

 Üksi elav pensionär

 Kahe pensionäri leibkond

 Üksikvanem lastega

 1-2 lapsega paar

 3 või enama lapsega paar

 Muu leibkonnatüüp -> LÕPP

Kas Te olete üldjoontes kursis oma leibkonna eelarvega, sealhulgas sissetulekute ja kulutustega?

 Jah

 Ei -> LÕPP

Kas olete nõus fookusgrupis osalema?

 Jah

 Ei -> LÕPP

FOOKUSGRUPI KAVA

Sissejuhatus

Mina olen /nimi/ Eesti Rakendusuuringute Keskusest Centar ja me teeme Sotsiaalministeeriumi tellimusel

uuringut, mille eesmärk on välja töötada uus elatusmiinimumi arvestamise metoodika Eestis.

Elatusmiinimum on väikseim rahasumma, mis on vajalik ühe inimese või leibkonna igapäevaste

põhivajaduste rahuldamiseks ja inimväärse elu tagamiseks. Elatusmiinimum on oluline toimetulekutoetuse

määramise alus. Uuringu tulemusel selgub täpsem ja õiglasem elatusmiinimumi suurus, mis arvestab

erinevat tüüpi leibkondadega.

Tänasel intervjuul arutleme selle üle, milline võiks olla ………….. (LEIBKONNATÜÜP) elatusmiinimum –

ehk millised on hädavajalikud kulutused, mis tagavad inimväärse toimetuleku sellises leibkonnas.

Intervjuu salvestame ja salvestusest koostame analüüsi tegemiseks tekstifaili, millest eemaldame kõik

viited Teie perele või isikule. Kõik Teie vastused jäävad konfidentsiaalseks. Me ei jaga intervjuude faile

Sotsiaalministeeriumiga ega kellegi teisega. Teie kontaktandmed ja intervjuude failid kustutame pärast

uuringu valmimist. Uuringu raportis me kasutame tsitaate intervjuudest, kuid me ei lisa neile infot, mis

võimaldaks vastajat ära tunda.

Intervjuu toimub vabas vormis vestlusena. Intervjuus ei ole õigeid ja valesid vastuseid, ootame, et avaldate

oma arvamust julgelt ja ausalt.

Kas Teil on küsimusi intervjuu korralduse, andmete hoidmise või uuringu tausta kohta?

Kas Te olete nõus kirjeldatud tingimustel intervjuud andma ja sellega, et salvestan intervjuu?

Osalejate taust ja vestluse fookuse ja ülesehituse tutvustus

 Osalejate tutvustus: Eesnimi, kus kandis elate, mis on Teie põhitegevus ja milline on Teie leibkonna

koosseis?

 Elatusmiinimumi all me mõtleme minimaalseid kulusid, mis oleks raskustesse sattunud …………..

/leibkonna tüüp/ leibkonna toimetulekuks hädavajalikud, et tagada minimaalselt vajalik elatustase.

Tänase vestluse eesmärk on selgitada välja nn minimaalne ostukorv ………. /leibkonna tüüp/

leibkonnale erinevate kululiikide kaupa.

Toidukulud

Intervjueerija tutvustab näidismenüüd

 Kas selline menüü võiks ………. leibkonnale üldjoontes sobida? Mis Teie arvates sobib ja mis ei

sobi?

 Millised toidukulud peaksid lisaks sellele menüüle veel olema elatusmiinimumi sisse arvestatud?

Näiteks tähtpäevade tähistamine, hooajalised väljaminekud jne?

Hügieenitarbed

Intervjueerija tutvustab toimetulekuks vajalike hügieenitervete ja vastavate teenuste loetelu

 Millised konkreetsed asjad või teenused on Teie arvates selle kululiigi puhul ………. leibkonnas

hädavajalikud, millest ei saa kuidagi loobuda?

Riided, jalanõud

Intervjueerija tutvustab toimetulekuks vajalike riiete ja jalanõude ja vastavate teenuste loetelu

 Millised konkreetsed asjad või teenused on Teie arvates selle kululiigi puhul ………. leibkonnas

hädavajalikud, millest ei saa kuidagi loobuda?

Majapidamiskulud

a) Kestvuskaubad, näiteks kodutehnika, mööbel

Intervjueerija tutvustab toimetulekuks vajalike kestvuskaupade ja vastavate teenuste loetelu

 Millised konkreetsed asjad või teenused on Teie arvates selle kululiigi puhul ………. leibkonnas

hädavajalikud, millest ei saa kuidagi loobuda?

b) Majapidamistarbed

Intervjueerija tutvustab toimetulekuks vajalike majapidamistarvete ja vastavate teenuste loetelu

 Millised konkreetsed asjad või teenused on Teie arvates selle kululiigi puhul ………. leibkonnas

hädavajalikud, millest ei saa kuidagi loobuda?

Transpordikulud

Intervjueerija tutvustab toimetulekuks vajalike transpordikulude ja vastavate teenuste loetelu

 Millised konkreetsed asjad või teenused on Teie arvates selle kululiigi puhul ………. leibkonnas

hädavajalikud, millest ei saa kuidagi loobuda?

Sidekulud

Intervjueerija tutvustab toimetulekuks vajalike sidekulude ja vastavate teenuste loetelu

 Millised konkreetsed asjad või teenused on Teie arvates selle kululiigi puhul ………. leibkonnas

hädavajalikud, millest ei saa kuidagi loobuda?

Vaba aja kulud

Intervjueerija tutvustab toimetulekuks vajalike vaba aja kulude ja vastavate teenuste loetelu

 Millised konkreetsed asjad või teenused on Teie arvates selle kululiigi puhul ………. leibkonnas

hädavajalikud, millest ei saa kuidagi loobuda?

Lisa 2. Teabeleht.pdf

TEABELEHT FOOKUSGRUPPIDELE

Uuringu nimi: Uuring leibkondliku elatusmiinimumi määramise metoodika väljatöötamiseks

Uuringu teostaja: Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar

Uuringu tellija: Sotsiaalministeerium

Uuringu periood: Jaanuar 2025 – veebruar 2026

Intervjuude

läbiviimise aeg: Mai 2025 – juuni 2025

Uuringu eesmärk: Meie eesmärk on töötada välja uus elatusmiinimumi arvutamise metoodika Eestis.

Elatusmiinimum on summa, mis katab ühe inimese või leibkonna igapäevased

hädavajalikud kulutused ning tagab inimväärse elu. Seda kasutatakse nii vaesuse

hindamisel kui ka toimetulekutoetuse määramisel. Uuring aitab leida õiglasema ja

Eesti oludele sobivama viisi elatusmiinimumi arvutamiseks, arvestades erinevate

leibkondade vajadusi. Kui see metoodika kasutusele võetakse, võib see aidata

parandada raskustesse sattunud inimeste toimetulekut.

Intervjuu teemad: Intervjuul arutleme selle üle, milline võiks olla Teie leibkonnaga sarnase leibkonna

elatusmiinimum ning millised on hädavajalikud kulutused, mis tagavad Eestis

inimväärse toimetuleku.

Osalemise tingimused:

 Intervjuu toimub grupiintervjuuna, kus osalevad lisaks Teile teised samasuguse

leibkonnatüübi esindajad.

 Osalemine intervjuul on vabatahtlik.

 Teie vastused jäävad konfidentsiaalseks.

 Intervjuu salvestatakse, et tagada täpne andmetöötlus. Salvestusest tehakse

tekstifail, millest eemaldatakse kõik viited Teie isikule või perele.

 Intervjuul osalemisest võite loobuda enne intervjuu toimumist või intervjuu ajal,

pärast intervjuud ei ole võimalik Teie vastuseid eristada teiste vastustest,

mistõttu ei saa pärast intervjuud enam Teie vastuseid kustutada.

 Teie isikuandmeid ei edastata Sotsiaalministeeriumile ega teistele osapooltele.

 Teie kontaktandmed ja intervjuu salvestis kustutatakse hiljemalt kuu aja jooksul

pärast intervjuu toimumist.

 Intervjuu käigus kogutud andmeid analüüsitakse ainult selle uuringu raames,

uuringu raportis võidakse kasutada tsitaate intervjuust, kuid seda tehakse

anonüümselt.

Intervjuul osalemisega ei kaasne Teie jaoks otseseid riske. Uuringu tegijad järgivad kõiki teadusuuringute

andmete hoidmise, säilitamise ja töötlemise reegleid, et tagada andmete turvalisus ja vastuste

konfidentsiaalsus. Kuna tegemist on grupivestlusega, palume osalejatel hoida grupis jagatud teavet

konfidentsiaalsena, et tagada turvaline arutelu kõigile osalejatele. Kuna intervjuu andmed on

grupipõhised, ei ole võimalik pärast intervjuud konkreetse osaleja vastuseid eemaldada. Seetõttu palume

osalejatel osalemise otsus teha teadlikult enne vestluse algust.

Kontaktandmed: Uuringu andmeid töötleb Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar

(andmekaitsetingimused). Kui Te soovite uuringu kohta rohkem infot, siis võtke

ühendust e-posti aadressil [email protected] või telefonil 617 3306

TEABELEHT INTERVJUUDELE TOIMETULEKUTOETUST SAANUD INIMESTEGA

Uuringu nimi: Uuring leibkondliku elatusmiinimumi määramise metoodika väljatöötamiseks

Uuringu teostaja: Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar

Uuringu tellija: Sotsiaalministeerium

Uuringu periood: Jaanuar 2025 – veebruar 2026

Intervjuude

läbiviimise aeg: Oktoober 2025 – detsember 2025

Uuringu eesmärk: Meie eesmärk on töötada välja uus elatusmiinimumi arvutamise metoodika Eestis.

Elatusmiinimum on summa, mis katab ühe inimese või leibkonna igapäevased

hädavajalikud kulutused ning tagab inimväärse elu. Seda kasutatakse nii vaesuse

hindamisel kui ka toimetulekutoetuse määramisel. Uuring aitab leida õiglasema ja

Eesti oludele sobivama viisi elatusmiinimumi arvutamiseks, arvestades erinevate

leibkondade vajadusi. Uuringu käigus kogume sisendit inimestelt, kellel on olnud

raskusi toimetulekuga, et mõista, millised põhivajadused vajaksid senisest

teistsugust arvestamist ning kuidas võiks toimetulekutoetuse määramist ja

maksmist parandada.

Intervjuu teemad: Intervjuul palume Teil jagada enda kogemusi ja arvamusi toimetulekutoetuse

arvestamise ja maksmise kohta. Näiteks: Kuidas Te hindate toimetulekutoetuse

suurust ja piisavust ning selle taotlemise protsessi? Milline on toetuse mõju Teie

igapäevasele toimetulekule?

Osalemise tingimused:

 Intervjuu toimub vastavalt Teie valikule kas veebis või telefoni teel.

 Teie uuringus osalemine on täiesti vabatahtlik ja võite igal hetkel intervjuust

loobuda, sealhulgas intervjuu ajal või pärast intervjuu lõppu.

 Teie vastused jäävad konfidentsiaalseks.

 Intervjuu salvestatakse ja salvestusest koostatakse analüüsi tegemiseks

tekstifaili, millest eemaldatakse kõik viited Teie perele või isikule. Pärast

tekstifaili valmimist ja helifailide kustutamist ei ole võimalik Teie intervjuud

eristada teistest ning seetõttu ei saa pärast seda enam nõusolekut tagasi võtta.

 Teie isikuandmeid ei edastata Sotsiaalministeeriumile ega teistele osapooltele.

 Teie kontaktandmed ja intervjuude salvestised kustutatakse hiljemalt kuu aja

jooksul pärast intervjuu toimumist.

 Intervjuu käigus kogutud andmeid analüüsitakse ainult selles uuringus, uurigu

raportis võidakse kasutada tsitaate intervjuust, kuid seda tehakse anonüümselt.

Intervjuul osalemisega ei kaasne Teie jaoks otseseid riske. Uuringu tegijad järgivad kõiki teadusuuringute

andmete hoidmise, säilitamise ja töötlemise reegleid.

Kontaktandmed: Uuringu andmeid töötleb Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar

(andmekaitsetingimused). Kui Te soovite uuringu kohta rohkem infot, siis võtke

ühendust Eesti Rakendusuuringute Keskusega Centar e-posti aadressil

[email protected] või telefonil 617 3306

Puuduste kõrvaldamine taotluses.pdf

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952

Anu Suviste Andmekaitse Inspektsioon [email protected]

Teie 29.01.2025 nr 2.2.-1/25/2-2/

Meie 03.03.2025 nr 1.1-16/115-3

Puuduste kõrvaldamine taotluses

Lugupeetud Anu Suviste Edastame täiendatud taotluse koos lisadega teadusuuringu „Leibkondliku elatusmiinimumi määramise metoodika väljatöötamine“ läbiviimiseks. Arvestatud on nii AKI kui ka eetikakomitee viiteid puudustele. Lisatud on ka taotlus jälgitavate muutustega, vastused puuduste kõrvaldamisele ja eetikakomitee otsus. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt)

Marion Rummo analüüsi ja statistika osakonna juhataja Lisad:

1. Intervjuude kavad ja nõusolekud 2. Teabeleht 3. Taotlus jälgitavate muutustega 4. Taotlus 5. Vastused puuduste kõrvaldamisele

Ülle Marksoo [email protected]

Taotlus jälgitavate muutustega.pdf

Andmekaitse Inspektsioon

Tatari 39

Tallinn 10134

Sotsiaalministeerium

Reg kood. 70001952

Suur-Ameerika 1

Tallinn 10122 (taotluse esitaja)

TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS

Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) paragrahvis 6 sätestatust palun kooskõlastada

Uuringu pealkiri Uuring leibkondliku elatusmiinimumi määramise metoodika

väljatöötamiseks

Kas poliitika kujundamise uuring (IKS § 6 lg 5) või Jah

uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid ja puudub valdkondlik

eetikakomitee (IKS § 6 lg 4)

Palume eelmise kahe lahtri puhul valida üks vastavalt õiguslikule alusele, v.a olukorras, kui poliitika kujundamise uuringu puhul

puudub valdkondlik eetikakomitee. Kui poliitika kujundamise uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, siis täita ka

eetikakomitee otsuse lahter.

Kas isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti (sh

tema nimi ja kontaktandmed)?

Jah

Kas on olemas eetikakomitee otsus1? Kooskõlastuse olemasolul lisada see taotlusele.

Jah, taotlusele on lisatud

Sotsiaalministeeriumi

sotsiaalteaduslike

rakendusuuringute

eetikakomitee protokoll.

Kas osa uuringust toimub andmesubjekti nõusoleku alusel? Kui jah, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või

selle kavand.

Jah

1. Vastutava töötleja üldandmed2

1.1. Vastutava töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post, telefon

Sotsiaalministeerium

Reg kood: 70001952,

Aadress: Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn

Kontakt: Kati Nõlvak, majandusliku toimetuleku

juht, [email protected], 58045973

1.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

1 IKS § 6 lg 4 - kui uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, on vajalik ka eetikakomitee kooskõlastus. 2Vastutav töötleja on uuringu läbiviija (tellija). Juhul, kui vastutav töötleja kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja asutusi, siis on need teised isikud

ja asutused volitatud töötlejad.

2. Volitatud töötleja üldandmed3

2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja telefoninumber

Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar OÜ

Reg kood: 11343217

Aadress: Rävala 11-8, 10143 Tallinn

Kontaktisik: Epp Kallaste, e-post:

[email protected], tel. 56667440

2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

2. Volitatud töötleja üldandmed

2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja telefoninumber

Statistikaamet

Reg kood: 70000332

Aadress: Tatari tn 51, 10134, Tallinn

Kontaktisik: Ilona Reiljan

+3726259390

[email protected]

2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

2. Volitatud töötleja üldandmed

2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja

telefoninumber

Sotsiaalkindlustusamet

Reg kood: 70001975

Aadress: Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn

Kontaktisik: Sven Veskijärv, tel. 58534143,

[email protected]

2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

3. Mis on teadusuuringu läbiviimise õiguslik

alus? Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut läbi

viia. Ei piisa viitest IKS § 6-le. Poliitikakujundamise eesmärgil

läbiviidava uuringu puhul tuua välja volitusnorm, millest

nähtub, et asutus on selle valdkonna eest vastutav.

Akadeemilise uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- ja

arendustegevuse korralduse seadus või teadus- või

arendusprojekti avamise otsus, leping vms.

Sotsiaalministeeriumi teadus- ja

arendusteenuse erandit kohaldava avaliku

konkursiga tulemusena sõlmiti leping

teadusuuringu tegemiseks Eesti

Rakendusuuringute Keskusega Centar

(töövõtuleping nr 1.8-2/2538-1).

Sotsiaalministeeriumi valitsemisalasse kuulub

Vabariigi Valitsuse seaduse §67 järgi sotsiaalse

turvalisuse, sotsiaalhoolekande ning

pensionisüsteemi kavandamine ja korraldamine

ja puudega inimeste elukvaliteedi edendamine.

Sotsiaalministeeriumi põhimääruse järgi on

hüvitiste ja pensionipoliitika osakonna

põhiülesanne kavandada ja koordineerida

sotsiaalmajandusliku toimetuleku ja

pensionipoliitikat ning korraldada selle

3 Volitatud töötlejate loetelu peab olema ammendav ehk kõik volitatud töötlejad peavad olema nimetatud. Kui taotluse esitaja on volitatud töötleja, peab

taotlusele olema lisatud dokument, kust nähtub, et vastutav töötleja on volitatud töötlejale andnud volituse inspektsioonile taotluse esitamiseks.

elluviimist. Osakonnal on juhtiv roll

ebavõrdsuse ja vaesuse ennetamiseks ja

leevendamiseks vajalike meetmete

väljatöötamisel, pensionäridele adekvaatse

sissetuleku tagamiseks jätkusuutliku

pensionisüsteemi kujundamisel ning

sotsiaalkindlustusskeemide riigisisese ja

piiriülese tervikvaate kujundamisel.

Isikuandmete kaitse seaduse §6 kohaselt on

lubatud isikuandmete töötlemine teadus- ja

ajaloouuringu ning riikliku statistika

vajadusteks ning lõike 5 kohaselt loetakse

teadusuuringuks ka täidesaatva riigivõimu

analüüsid ja uuringud, mis tehakse poliitika

kujundamise eesmärgil ja nende koostamiseks

on täidesaatval riigivõimul õigus teha päringuid

teise vastutava või volitatud töötleja

andmekogusse ning töödelda saadud

isikuandmeid. Lõikest 1 tulenevalt võib

isikuandmeid andmesubjekti nõusolekuta

teadus- või ajaloouuringu või riikliku statistika

vajadusteks töödelda eelkõige pseudonüümitud

või samaväärset andmekaitse taset võimaldaval

kujul ning enne isikuandmete üleandmist

teadus- või ajaloouuringu või riikliku statistika

vajadustel töötlemiseks asendatakse

isikuandmed pseudonüümitud või samaväärset

andmekaitse taset võimaldaval kujul

andmetega.

Taotlusega palutakse ligipääsu

1. Statistikaameti kasutuses olevatele

järgmistele andmekogudele:

 pseudonüümitud riiklike statistiliste

vaatluste käigus kogutud

valimipõhistele küsitlustele

Leibkonnaeelarve uuring (LEU) ja

Eesti Sotsiaaluuring (ESU).

 pseudonüümitud registriandmetele, mis

on ette valmistatud kasutamiseks

Euroopa Liidu maksude ja toetuste

mikrosimulatsiooni mudelis

EUROMOD.

2. Sotsiaalkindlustusametist

pseudonüümitud registriandmetele

sotsiaalteenuste ja -toetuste

andmeregistrist (STAR)

toimetulekutoetuse taotlejate, maksete

ja saajate kirjeldamiseks.

4. Mis on isikuandmete töötlemise eesmärk? Kirjeldage uuringu eesmärke ja püstitatud hüpoteese, mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete töötlemine. Palume siin punktis

selgitada kogu uuringut, mitte ainult taotluse esemeks olevat osa (näitaks ka nõusoleku alusel toimuvat uuringu osa). Kui osa

uuringust toimub nõusoleku alusel, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand.

Eestis puudub ajakohastatud ja läbipaistev elatusmiinimumi arvestamise metoodika. Praegu on

puudulikud teadmised toimetulekuks vajalikest minimaalsetest kulutustest erinevate

koosseisudega leibkondades. Täna kehtiv aegunud ning leibkondade erinevusi mittearvestav

elatusmiinimumi arvestamise metoodika ei ole usaldusväärne alus sissetulekutoetuste piisavuse

hindamiseks. Projekti tulemusel töötatakse välja täpsem ja õiglasem elatustaseme miinimumi

arvestamise metoodika Eestile, sh hinnatakse kas ja millised regionaalsed erinevused

elatusmiinimumis esinevad. Uuring loob eeldused tõhusamaks toimetulekutoetuse arvestamise

süsteemiks, mis parandab toetuse piisavust ja kättesaadavust.

Uuringul on kaks suuremat osa, mis jaguneb omakorda alamtegevusteks:

1. Elatusmiinimumi arvestamise metoodika väljatöötamine, mis sisaldab:

a. Teiste riikide elatusmiinimumi arvestamise metoodika kaardistus, mis põhineb

dokumendianalüüsil. Isikuandmeid selles osas ei töödelda.

b. Eesti leibkondade kulutuste andmete analüüs, et määrata elatusmiinimumi

hindamisel kasutatavad kulukategooriad, nende suurused, tarbimiskaalud

leibkonnaliikmetele ja hinnata leibkonnatüüpide lõikes erinevusi kuludes.

Analüüsitakse Statistikaameti riikliku statistika valimipõhiste küsitluste

Leibkonnaeelarve uuring (LEU) ja Eesti Sotsiaaluuring (ESU) pseudonüümitud

andmeid. Kulutuste analüüsi sisendiks kasutatakse ka toimetulekutoetuste saajate

eluasemekulude andmeid registrist STAR. Erinevaid andmeallikaid ei seota

omavahel, kasutatakse olemasolevaid andmeid, andmeid ei koguta juurde.

c. Tervisearengu Instituudi uusi toitumissoovitusi arvestavate näidismenüüde

koostamine ning nende põhjal toidukorvi koostamine erinevatele

leibkonnatüüpidele. Isikuandmeid selles osas ei töödelda.

d. Leibkondade ostukorvi hindamine intervjuudega. Arvutusliku

elatusmiinimumile vastava ostukorvi ja eelarve koostamise kõrval on vaja

valideerida ning hinnata inimeste tunnetust hädatarvilikule ja elamisväärse elu

tagavale ostukorvile. Selles uuringu osas teeme grupiintervjuud leibkonnatüüpi

kuuluvate inimestega. Intervjuud teeme inimestega, kes on vabatahtlikult nõus

intervjuul osalema.

e. Elatusmiinimumi arvestamise metoodika koostamine. Eelmiste punktide

tulemusi koondades arvutatakse välja toimetulekuks minimaalne sissetuleku

suurus leibkonnatüüpidele ning kirjeldatakse elatusmiinimumi arvutamise ja

kaasaajastamise metoodika Eestile. Selles punktis isikuandmete analüüsi ei toimu.

2. Elatusmiinimumi arvestamise metoodika mõju toimetulekutoetuse maksmisele, mis

sisaldab:

a. Uue elatusmiinimumi arvutamise metoodikaga leitud toimetulekutoetuse

sobivus toetuse saaja leibkonnale. Sobivuse hindamiseks intervjueerime

toimetulekutoetust saanud või saavate leibkondade esindajaid. Samuti kasutatakse

intervjuusid toimetulekutoetuse taotlemise ja maksmise protsessi hindamiseks.

b. Uue elatusmiinimumi arvestamise metoodikaga leitud toimetulekutoetuse

mõju toimetulekutoetuse saajate arvule ja toimetulekutoetuse saajate

sissetulekutele: i. Varem kehtinud süsteemiga toimetulekutoetust saanute ja

toimetulekutoetuse suuruse kirjeldus registriandmetel.

ii. Uue elatusmiinimumi arvutamise metoodikaga arvestatava

toimetulekutoetuse mõju toimetulekutoetuse saajate arvule ja

sissetulekutele, mida hinnatakse EUROMODiga. EUROMOD on Euroopa

Liidu maksude ja toetuste mikrosimulatsioonimudel.

5. Selgitage, miks on isikut tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik

uuringu eesmärgi saavutamiseks.

Uuringu osade kaupa:

Leibkondade kulutuste analüüs LEU ja ESU andmetel (uuringu osa 1.b).

LEU ja ESU on valimipõhised riikliku statistika otstarbel tehtavad regulaarsed küsitlusuuringud.

Andmed on kogutud varem, andmeid ei koguta selle uuringu otstarbel. ESU ja LEU valimis on ca

7000-8000 isikut, kes esindavad Eesti 15-aastaseid ja vanemaid elanikke. Andmed on eelnevalt

pseudonüümitud ja isiku otsese tuvastamise võimalus analüüsi teostavatel Centari analüütikutel

puudub. Mitmed tunnused (nagu elukoht, amet, tööandja tegevusala) on andmestikus

agregeeritud, mistõttu on ka kaudne tuvastamine andmestikust väga keeruline ja pigem võimatu.

Seega ei töödelda neid andmeid isiku tuvastamist võimaldaval kujul.

ESU ja LEU sisaldavad infot leibkondade koosseisu, detailsete kulude, tulude ja elamistingimuste

kohta. Andmed võimaldavad analüüsida, kui suure osa leibkondade ostukorvist erinevad

kulukategooriad moodustavad, kuidas kulud sõltuvad leibkondade koosseisust ja muudest

sotsiaal-demograafilistest tunnustest. Kuna tegemist on regulaarselt tehtavate küsitlustega, siis on

võimalik nendel andmetel hinnata ostukorvi ja kulude muutuseid aja jooksul. Alternatiivseid

analoogse detailsusega leibkondade kulusid dokumenteerivaid elanikkonnale ja erinevatele

leibkondade tüüpidele representatiivseid andmeid Eestis regulaarselt ei koguta ega kajastu need

registrites.

Kuna elatusmiinimumi arvestamine peab põhinema representatiivsetel, regulaarselt uuendatavatel

andmestikel, siis ei ole nende andmestike kasutamisele alternatiivi. Seni kasutatud arvestusliku

elatusmiinimumi metoodika põhineb samuti leibkonnaeelarve uuringul4. Samuti on teistes

riikides tavapäraseks meetodiks elatusmiinimumi või näidisostukorvi koostamisel leibkondade

sissetulekute ja kulutuste küsitlusandmete kasutamine.

Intervjuud ostukorvi koostamiseks/elatusmiinimumi hindamiseks (uuringu osa 1.d)

Eestis on elatusmiinimumi arvestamiseks koostatud ostukorv seni ainult kvantitatiivseid

küsitlusandmeid kasutades. Selleks, et statistilised ostukorvid vastaksid inimeste ning

leibkondade tegelikele vajadustele ja tunnetusele inimväärsest elust, on vajalik koguda inimestelt

tagasisidet ning hinnanguid selle kohta, milline on nende leibkonnatüübile vastav minimaalne

vajalik ostukorv. Inimestelt hinnangute kogumist kavandatakse leibkonnatüüpide kaupa

grupiintervjuudega. Grupiintervjuudes osalemine toimub inimeste nõusolekul vabatahtlikult.

Pärast intervjuu toimumist transkribeeritakse ja anonüümitakse intervjuud, helifailid kustutatakse.

Intervjuud uue elatusmiinimumi arvestamise metoodikaga ümberarvestatud

toimetulekutoetuse sobivuse hindamiseks (uuringu osa 2.a)

Arvestuslikku elatusmiinimumi kasutatakse sisendina toimetulekutoetuse suuruse hindamisel.

Uuringu ülesanne on arvestada välja, kuidas uuendatud metoodika korral muutuks

toimetulekutoetuse suurus erinevatele leibkondadele. Uue metoodikaga muutub elatusmiinimumi

arvestuse aluseks olev ostukorv ja selles olevate kulukategooriate maksumused ja tõenäoliselt ka

leibkonnaliikmete kaalud toetuse arvestamisel. Juhul, kui muudetakse oluliselt olulise toetuse

arvestamise aluseid ning põhimõtteid, siis tuleb selle mõjude hindamiseks koguda ka tagasisidet

4 Vt täpsemalt Tiit (2005 ja 2006) Elatusmiinimumi ja vaesuspiiride hindamise metoodika ning sotsiaalsete indikaatorite

leidmisel kasutatavate tarbimiskaalude kaasajastamine. Eesti Vabariigi Sotsiaalministeerium, AS Resta

inimestelt, keda see otseselt puudutab. Selle punkti ülesanne ongi toimetulekutoetuse saajatelt

koguda hinnanguid ja arvamusi toetuse arvestamise ning selle suuruse sobivuse kohta. Selleks on

vajalik rääkida toimetulekutoetust saanud või saavate inimestega ja uuringus tehakse seda

intervjuu vormis. Intervjueeritav peab olema varem toimetulekutoetust saanud leibkonna esindaja

ning vaja on intervjueerida erinevate leibkonna koosseisudega toimetulekutoetuse saajaid.

Alternatiivi selle sihtrühma (toimetulekutoetust saanud inimesed) valikule või andmete kogumise

meetodile intervjuudega selles uuringu osas ei ole.

Alternatiivsete võimalustena intervjueeritavate värbamiseks kaalusime isikute kontaktandmete

päringut registrist ja kohalike omavalitsuste sotsiaaltööspetsialistide kohaliku teadmise

kasutamist intervjueeritavate leidmiseks. Neist kahest variandist eelistasime teist, kuna kasutades

ära sotsiaaltööspetsialistide töö käigus kogunenud varasemat teadmist leibkonnast, on tõenäoliselt

võimalik leida intervjueeritavad väiksema hulga inimeste isikuandmeid töödeldes, kui see oleks

vajalik registrist juhuvalikuga leibkondi valimisse kutsudes. Inimeste intervjueerimisel ei koguta

representatiivseid kvantitatiivseid andmeid, vaid kirjeldusi, selgitusi, arvamusi, miks mingi

aspekt sobib ja miks mitte. Seetõttu pole intervjueeritavate valikul oluline juhuvalik ning

representatiivsus üldkogumi suhtes, vaid pigem taustatingimustelt sobiv vastaja, kellel on soov ja

võimekus kaasa rääkida. Neil kaalutlustel eelistasime intervjueeritavate värbamist

sotsiaaltööspetsialistide kaudu. Isikuandmete töötlemine ilma isiku nõusolekuta hõlmab sellel

juhul sotsiaalkaitse ametniku pöördumist isiku poole, et küsida talt nõusolekut uuringus

osalemiseks. Sotsiaaltööspetsialist ei kasuta isiku tuvastamiseks muid andmeid, kui talle teada

olev varasem info inimese kohta. Kui inimene ei nõustu intervjuul osalemisega, siis temaga

rohkem uuringu teemal ei kontakteeruta. Kui inimene nõustub, siis toimub järgnev andmete

töötlus isiku nõusolekul. Isiku tuvastamine on vajalik ainult andmete kogumiseks, hilisemas

analüüsis pole vajalik hoida andmeid isiku tuvastamist võimaldaval kujul.

Toimetulekutoetuse saajate kirjeldus registriandmetel (uuringu osa 2.b.i)

Toimetulekutoetuse taotlejate ja saajate registriandmed annavad ülevaate praeguste

toimetulekutoetuse saajate profiilist, toimetulekutoetuse komponentidest ja nende suurusest.

Kuna uue elatusmiinimumi arvestamise alusel hakatakse senist toimetulekutoetuse suurust ümber

arvutama, siis annab senise toetuse saajate ja toetuse komponentide suuruse kirjeldus

hädavajaliku ülevaate sellest, keda ja millises ulatuses uus elatusmiinimumi arvestamise

metoodika puudutab. Toimetulekutoetuse saamise andmed kajastatakse sotsiaaltoetuste ja

teenuste registris (STAR) ning alternatiivseid andmeid, mis toimetulekutoetuse saamist ja selle

komponente samaväärselt kirjeldaksid, pole. Seega pole alternatiivi registriandmete kasutamisele.

Andmeid ei ole vaja töödelda isiku otsest tuvastamist võimaldaval kujul ja seda uuringus ei

kavandata. Kuna otseselt pole vaja isikuid tuvastada, nendega kontakteeruda või andmeid teiste

registrite või küsitlusandmetega siduda, siis loob registripidaja andmetele pseudokoodi ning

väljastab andmed töötlemiseks pseudokoodiga. Nii ei töödelda andmeid isiku otsest tuvastamist

võimaldavana. Arvestada tuleb kaudse tuvastamise võimalusega, kuna tegemist on

leibkonnatasandi andmetega. Sarnaselt ESU ja LEU andmetega on isikute kaudne tuvastamine

pseudonüümitud STAR andmestikust pigem teoreetiline ja ei ole võimalik süstemaatilisel moel

suure arvu isikute kohta.

Uue toimetulekutoetuse arvestuse mõju toimetulekutoetuse saajatele ja toimetulekutoetuse

suurusele EUROMODiga (uuringu osa 2.b.ii)

EUROMODi sisendandmed on Statistikaametis varasemalt olemas, pseudonüümitud kujul isiku

otsest tuvastamist võimaldavate andmeühikuteta (puuduvad kontaktid, nimi või isikukood).

Analüüsi tegevatel Centari analüütikutel pole ligipääsu pseudonüümimise võtmele.

EUROMODiga on võimalik simuleerida toimetulekutoetuse parameetrite muutuse

sotsiaalmajanduslikke mõjusid. EUROMOD on üle-Euroopaline pikaajaliselt arendatud

simulatsioonimudel just toetuste ja maksude mõjude hindamiseks, mille kasutamise jaoks

Statistikaamet koostab ja uuendab iga-aastaselt sisendandmestikku. Alternatiivina selle

kasutamisele oleks võimalik ehitada üles terviklik ning eraldiseisev simulatsioonimudel, kuid see

oleks väga ajamahukas, kulukas ja ei mahuks kindlasti uuringu ajaraami ega eelarvesse. Lisaks

oleks selline tegevus sisutu ja nõuaks täiendavat andmehõivet registritest, kuna EUROMOD on

just selliste simulatsioonide tegemiseks ehitatud. Seega on EUROMODi kasutamine koos selle

sisendandmestikuga vältimatult vajalik.

6. Selgitage ülekaaluka huvi olemasolu.

Eesti elanike toimetulek on oluline riigi ülesanne ning puuduse ja abivajaduse korral on riik

kohustatud inimesi aitama. Selleks, et riik saaks kujundada toimetulekutoetuse, mis tagab

elanikele inimväärse toimetuleku, on oluline hinnata, millistele tingimustele see peab vastama.

Praegune elatusmiinimumi arvestamise metoodika lähtub ligi kakskümmend aastat tagasi

koostatud tarbimiskorvist. Kuigi tarbimiskorvi maksumust kohandatakse hinnaindeksiga, siis on

hädatarvilik kaasajastada ka tarbimiskorvi sisu, mis on aja jooksul muutunud ning mõtestada

elatusmiinimumi kontseptsioon, arvutada välja, milline on elatusmiinimum erinevatele

leibkondadele ja hinnata, kuidas see sõltub leibkondade koosseisust ja sotsiaal-demograafilistest

tunnustest.

7. Selgitage, kuidas tagate, et isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt

andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. Vajadusel loetleda täiendavaid kaitsemeetmeid privaatsuse riive vähendamiseks.

Uuring on suunatud elatusmiinimumi arvutamise metoodika uuendamisele. Andmeid kasutatakse

elatusmiinimumi metoodika välja töötamiseks, hindamiseks ja selle põhjal uuendatava

toimetulekutoetuse arvestamise metoodika uuendamiseks. Uuringust ei tulene otseselt ühelegi

inimesele, kelle andmeid töödeldakse, täiendavaid õiguseid ega kohustusi. Uuringu tulemuseks

on agregeeritud üldistus, milles ei viidata üksikutele inimestele. Kui kasutatakse tsitaate

intervjuudest, siis asendatakse inimeste nimed, kohad või muu info, mis võib üksiku isiku

tuvastatavaks muuta.

Uuringu osade kaupa, milles töödeldakse inimeste andmeid:

 ESU ja LEU andmete (uuringu osa 1.b) kasutamisel tagatakse, et inimeste andmete

töötlemine ei kahjusta andmesubjekti õigusi ega muuda kohustuste mahtu järgmiste

oluliste asjaoludega: ESU ja LEU on Statistikaameti varem kogutud valimipõhised

küsitluste andmed. Nende andmete kasutamisel välditakse täiendavalt inimeste poole

pöördumist ja neilt täiendavalt analoogsete andmete kogumist praegu ning tulevikus, kui

on vaja elatusmiinimumi arvestusi uuendada.

 Statistikaamet on juba varem andmed küsitluse koosseisus pseudonüüminud ja ette

valmistanud, mistõttu ei ole vaja Statistikaametil andmeid depseudonüümida või

täiendavalt muul moel töödelda, et teha need praeguse uuringu jaoks kättesaadavaks.

Andmed tehakse teadlastele kättesaadavaks pseudonüümitud kujul. Andmed on

pseudonüümitud riikliku statistika tegemise käigus, seda ei tehta spetsiifiliselt käesoleva

uuringu jaoks. Analüüsi teostajatel puudub ligipääs pseudonüümimise võtmele.

 Valimipõhine andmestik tähendab, et küsitlusele vastajad on juhuslik valik inimesi

teatud raamis, mistõttu on nende kaudse tuvastamise võimalus pseudonüümitud

andmestikku kasutades väga väike.

 Andmeid kasutatakse Statistikaameti teadlaste keskkonnas kaugpöördumise teel

(RDP). Pseudonüümitud üksikute isikute andmeid ei saa keskkonnast välja saata.

Andmeanalüüsi tulemuseks on üldistus ja ühegi üksikvaatluse andmeid ei avaldata.

Statistikaamet kontrollib teadlaste keskkonnast väljasaadetavad väljundid üle, tagades et

need ei sisalda kaudset tuvastamist võimaldavaid andmeühikuid.

Intervjuudel ostukorvi koostamiseks/elatusmiinimumi hindamiseks (uuringu osa 1.d)

osalemisest ei teki inimestele täiendavaid õigusi ega kohustusi.

 Intervjueerimine toimub ainult isikute teadlikul nõusolekul.

 Intervjuu alguses tutvustatakse inimestele uuringu sisu, vabatahtlikkust ning võimalust

igal ajahetkel intervjuu andmisest loobuda. Osalejal on õigus igal hetkel intervjuust

loobuda, kuid pärast intervjuu toimumist ei ole võimalik tema panust eemaldada, kuna see

on seotud grupiarutelu kontekstiga. Osalejatele selgitatakse, et kuna intervjuu on

grupipõhine ja teiste osalejate panustega läbipõimunud, ei ole tehniliselt võimalik

tagantjärele ühe konkreetse osaleja kõiki andmeid vestlusest eemaldada. Kui osaleja

soovib loobuda enne intervjuud või selle käigus, lõpetatakse tema osalus viivitamatult

ning ta ei ole kohustatud oma loobumist põhjendama.

 Andmete analüüsiks tehakse intervjuude salvestistest tekstifailid, milles asendatakse

isikute nimed, kohad, täpsed ajad vm info, mis võib üksiku isiku tuvastatavaks muuta.

 Analüüsi väljundiks on üldistus, milles kasutatakse vajadusel tsitaate illustreerival

eesmärgil, kuid selliselt, et üksik isik pole tuvastatav.

Intervjuudel uue elatusmiinimumi arvestamise metoodikaga ümberarvestatud

toimetulekutoetuse sobivuse hindamiseks (uuringu osa 2.a) osalemisest ei teki

intervjueeritavatele täiendavaid õigusi ega kohustusi.

 Intervjuud toimetulekutoetuse saajatega toimuvad ainult isiku teadlikul nõusolekul.

Nõusolekut intervjuul osaleda küsib toimetulekutoetuse saajalt sotsiaaltööspetsialist,

kellel on töö käigus olnud inimesega varasem kokkupuude. Juhul, kui inimene ei nõustu,

siis tema poole uuringus osalemise palvega rohkem ei pöörduta. Juhul, kui inimene

nõustub, siis kasutatakse tema kontakti intervjuu kokku leppimiseks.

 Intervjuu alguses tutvustatakse inimesele uuringu sisu, vabatahtlikkust ning võimalust igal

ajahetkel intervjuu andmisest loobuda: enne intervjuud, intervjuu käigus või ka pärast

intervjuu lõppu. Intervjuu katkestamisel ei pea osaleja seda põhjendama ning tal ei ole

sellest tulenevalt negatiivseid tagajärgi. Juhul, kui osaleja loobub intervjuust pärast selle

toimumist ja palub oma andmete eemaldamist, saab seda teha kuni anonümiseeritud

transkriptsiooni tegemiseni. Pärast seda pole võimalik konkreetse inimese intervjuud

teistest eristada ja eemaldada.

 Intervjueeritavatele edastame selge ja läbipaistva info intervjuu eesmärgi ja kogutud

sisendi kasutamise kohta, rõhutades, et tegemist on metoodilise arenduse, mitte juba

rakenduva lahendusega. Küsimused sõnastame tingimuslikult ja neutraalselt, et ennetada

arusaama valmis lahendusest ning toetada arutelu hüpoteetiliste võimaluste üle.

 Intervjueerimisel tagame diskrimineerimise ja stigmatiseerimise vältimise, luues turvalise,

usaldusväärse ja toetava vestluskeskkonna. Intervjueeritavatel on võimalus valida neile

sobiv intervjueerimise viis ning neile kinnitatakse anonüümsuse ja vastuste

konfidentsiaalsuse säilitamist. Intervjuukava sõnastatakse delikaatselt, vältides

hinnangulist või eeldavat tooni. Rõhutame, et intervjuu eesmärk on mõista leibkondade

elukorraldust ja vajadusi, mitte anda hinnanguid nende olukorrale.

 Intervjueerijad läbivad koolituse ning kasutavad neutraalset, mittehinnangulist

suhtlusstiili, aktiivset kuulamist ja kinnitavat suhtlust.

 Andmete analüüsiks tehakse intervjuude salvestistest tekstifailid, milles asendatakse

isikute nimed, kohad, täpsed ajad vm info, mis võib üksiku isiku tuvastatavaks muuta.

 Analüüsi väljundiks on üldistus, milles kasutatakse vajadusel tsitaate illustreerival

eesmärgil, kuid selliselt, et ükski isik pole tuvastatav.

Toimetulekutoetuse saajate kirjeldus registriandmetel (uuringu osa 2.b.i). Isikutele, kelle

andmed toimetulekutoetuste andmestikus kajastuvad, ei teki sellest täiendavaid õiguseid ega

kohustusi.

 Toimetulekutoetuse taotlejate, saajate leibkonna ja toetuse suuruse registriandmed edastab

Sotsiaalkindlustusamet Centarile pseudonüümitud kujul ilma isiku otsest tuvastamist

võimaldavate indentifikaatoriteta (puuduvad nimi, isikukood, kontkatandmed).

 Andmed edastatakse ja hoitakse igal ajahetkel, kui neid parasjagu ei analüüsita

krüpteeritud kujul.

 Andmeid ei seota teiste registrite või küsitluse andmetega.

 Andmeid kasutatakse toimetulekutoetuse ja seda saavate leibkondade kirjeldamiseks

agregeeritud kujul. Andmeid ei kasutata üksikute isikute tuvastamiseks. Analüüsi väljund

esitatakse ainult sellisel kujul, mis ei võimalda üksikute leibkondade või isikute

tuvastamist.

Uue toimetulekutoetuse arvestuse mõju toimetulekutoetuse saajatele ja toimetulekutoetuse

suurusele EUROMODiga (uuringu osa 2.b.ii). Ühelegi isikule, kelle andmed EUROMODi

andmestikus sisalduvad, ei teki andmete analüüsimisest täiendavaid õiguseid ega kohustusi.

 EUROMODi andmete analüüs toimub Statistikaameti teadlaste keskkonnas

kaugpöördumise teel.

 Andmed on varasemalt ette valmistatud, täiendavaid andmeid ei pärita, koondata ega

töödelda selle uuringu eesmärgil.

 Analüüsi väljundiks on EUROMODi väljundid (sh uuringu fookuses olev

toimetulekutoetuse saajate arvu muutus toimetulekupiiri muutmise korral), andmeid ei

analüüsita eraldiseisvalt EUROMODist.

 Andmed on pseudonüümitud ja ei sisalda isikute otsest tuvastamist võimaldavaid

isikutunnuseid nagu nimi või isikukood.

8. Kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani?

Sealhulgas palume välja tuua milliseid töötlussüsteeme ja/või keskkondi (sh pilveteenus)

isikuandmete (sh pseudonüümitud) töötlemiseks kasutatakse ning millises riigis 5 asuvad

töötlussüsteemide/pilveteenuse pakkuja serverid.

ESU ja LEU andmed (uuringu osa 1.b) ja EUROMODi sisendandmed (uuringu osa 2.b.ii)

Statistikaameti andmeid ei edastata kellelegi, andmete analüüs toimub Statistikaameti teadlaste

keskkonnas, kust saab välja saata vaid agregeeritud analüüsi tulemusi. Andmed paiknevad

Statistikaameti serverites, millele analüütikud pääsevad ligi ID-kaardiga identifitseerides

kaugpöördumise teel (vt täpsemalt https://www.stat.ee/et/konfidentsiaalsete-andmete-kasutamise-

juhend).

Intervjuud ostukorvi koostamiseks/elatusmiinimumi hindamiseks (uuringu osa 1.d).

Fookusgruppide osalejad värbab küsitlusfirma Norstat vastavalt Centari poolt etteantud kriteeriu-

mitele (leibkonnatüüpidele). Esialgne leibkonnatüüpide loetelu on järgmine: üksi elav pensionär;

kahe pensionäri leibkond; üksikvanem lastega, 1-2 lapsega paar, 3 või enama lapsega paar. Täp-

sed leibkonna tüübid selguvad uuringu käigus. Üheks valikukriteeriumiks on, et fookusgrupis

osaleja peab olema hästi kursis pere eelarvega, sealhulgas sissetulekute ja kulutustega. Norstat

5 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa

Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Kui kasutatava keskkonna server ei asu piisava andmekaitsetasemega riigis, saab isikuandmete edastamine toimuda isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklite

44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. Kui kasutatava keskkonna server

asub riigis, mis ei ole piisava andmekaitse tasemega, tuleb täita ka taotluse punkt 12. Edastamine tähendab ka isikuandmete hoidmist serveris.

kasutab fookusgruppide osalejate leidmiseks oma eelvärvatud paneeli. Eelvärvatud paneeli liik-

med on andnud nõusoleku saada uuringute kutseid (vt ka Norstati andmekaitse reeglid: Andme-

kaitse | Norstatpanel).

Intervjuud uue elatusmiinimumi arvestamise metoodikaga ümberarvestatud

toimetulekutoetuse sobivuse hindamiseks (uuringu osa 2.a). Intervjuusid teevad Eesti

Rakendusuuringu Centar intervjueerijad, intervjuudega kogutud andmeid ei edastata

kolmandatele isikutele. Isikutega kontakteerumiseks ja intervjueerimise nõusoleku saamiseks

töödeldakse isikute kontaktandmeid järgmiselt. Intervjueeritavad toimetulekusaajad värvatakse

kohalike omavalitsuste sotsiaaltööspetsialistide abiga. Valitakse välja 5 kohalikku omavalitsust

ning kontakteerutakse sealsete spetsialistidega. Neile tutvustatakse uuringut ning palutakse nende

abi toimetulekutoetuse saajate kontaktide kogumisel vastavalt Centari poolt etteantud

kriteeriumitele. Kui spetsialistid on nõus kontaktide kogumisel aitama, siis saadetakse neile

uuringu tutvustus ja nõusoleku küsimine, mida nad saavad toimetulekutoetuse saajatele e-postiga

edasi saata ja/või telefoni teel toimetulekutoetuse saajatele ette lugeda. Kui toimetulekutoetuse

saaja on nõus uuringus osalema, siis edastab sotsiaaltööspetsialist Centarile tema e-posti aadressi

ja/või telefoninumbri (e-posti teel) ja Centar võtab toimetulekutoetuse saajaga ühendust ning

lepib kokku intervjuu aja ja viisi.

Selline andmete liikumise skeem valiti isiku nõusolekuta isikute andmete töötlemise

minimeerimiseks. Alternatiivina oleks võimalik, et SKA edastab Centarile toimetulekutoetuse

saajate registriandmetest inimeste kontaktandmed ning Centar pöördub potentsiaalsete

intervjueeritavate poole otse ilma kohaliku omavalitsuse sotsiaaltööspetsialisti vahenduseta.

Sellise skeemi korral oleks vaja kontakteeruda intervjuude kokku leppimiseks oluliselt suurema

arvu inimestega. Seda põhjusel, et keeldujate arv on suurem. Sotsiaaltööspetsialistid tunnevad

toimetulekutoetuse saajaid isiklikult ja neil on nende usaldus. Inimeste valmisolek intervjuu

andmiseks ilma eelneva taustinformatsioonita uuringu kohta on kindlasti vähesem ning

potentsiaalsete intervjueeritavate vastavus valimi-kriteeriumitele pole eelnevalt teada.

Sotsiaaltööspetsialistid valivad intervjueeritavad vastavalt lisa 1 lk 1 toodud kriteeriumitele.

Tegemist on nn ekspertvalikuga, mitte juhuvalikuga, ehk intervjueeritavaid ei valita nimekirjast,

vaid sotsiaaltööspetsialistid võtavad ühendust nende inimestega, kes nende eksperthinnangu

kohaselt on valmis oma kogemust jagama ja kellel on intervjuu jaoks asjakohane taust.

Toimetulekutoetuse saajate kirjeldus registriandmetel (uuringu osa 2.b.i)

Sotsiaalkindlustusamet pseudonüümib (asendab inimest identifitseeriva koodi pseudokoodiga) ja

edastab STARist toimetulekutoetuse analüüsimiseks vajalikud andmed Centarile krüpteerituna

(ID-kaardi krüpteerimise funktsiooniga) e-posti teel (Centar kasutab selleks meiliteenust

Microsoft Office 365 teenuse raames, mis on seadistatud kasutama Euroopa Liidu riikides

asuvaid servereid).

9. Loetlege isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus. Inimeste rühmad, keda uurida kavatsetakse ning kui palju neid on.

ESU ja LEU andmed (uuringu osa 1.b). Statistikaameti küsitlusuuringud on

representatiivsed valimid Eesti elanikest vanuses 15 ja vanemad. Valimi suurused on ca 7000 -

8000 inimest LEU-l ja ESU-l.

Intervjuud ostukorvi koostamiseks/elatusmiinimumi hindamiseks (uuringu osa 1.d).

Grupiintervjuud on kuni 8 leibkonnatüübi (nt lastega leibkond, vanemaealiste leibkond jne)

esindajatega. 5-8 inimest grupis.

Intervjuud uue elatusmiinimumi arvestamise metoodikaga ümberarvestatud

toimetulekutoetuse sobivuse hindamiseks (uuringu osa 2.a). Toimetulekutoetust saavate

inimeste intervjuusid tehakse leibkonnatüüpide kaupa, kuni 3 inimest leibkonnatüübi kohta,

kokku kuni 20 intervjuud. Toimetulekutoetuse saajate leidmiseks kontakteerutakse viie Eesti

erinevas regioonis asuva omavalitsuse sotsiaaltööspetsialistiga ning palutakse igast

omavalitsusest kuni 10 isiku kontakte. Kokku edastatakse seega kuni 50 inimese kontaktid,

kellest intervjuud tehakse kuni 20 inimesega.

Toimetulekutoetuse saajate kirjeldus registriandmetel (uuringu osa 2.b.i)

toimetulekutoetuse taotlejate ja saajate andmed sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrist

(STAR) (aastas ca 19 000 leibkonda saab toimetulekutoetust).

EUROMODi sisendandmed (uuringu osa 2.b.ii). EUROMODi sisendiks kasutatavad kõiksed

andmed registritest, mis on töödeldud sellisele kujule, mis on vajalikud EUROMODi

simulatsioonimudeli jooksutamiseks järgmistest registritest:

o Aadressiandmete süsteem

o Äriregister

o Liiklusregistri infosüsteem

o Eesti hariduse infosüsteem

o Ehitisregister

o Töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise

o Pensioniregister

o Karistusregister

o Eesti väärtpaberite keskregister

o Ravikindlustuse andmekogu

o Kinnistusraamat

o Maksukohustuslaste register

o Rahvastikuregister

o Sotsiaalkaitse infosüsteem

o Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister

o Statistikaameti statistiliste registrite infosüsteem

o Eesti Töötukassa Infosüsteem

o Töötuskindlustuse andmekogu

o Töötamise register

Uuringus kasutatakse Statistikaametis olemasolevat juba varem ettevalmistatud EUROMODi

andmestikku (andmete töötlemine EUROMODi sisendi ettevalmistamiseks on juba tehtud ja ei

toimu käesoleva uuringu raames). Uuringu raames ei pärita EUROMODi simulatsioonideks

täiendavaid andmeid. Uuringus kasutatakse EUROMODi poliitikamuutuste simulatsiooniks:

mängitakse läbi hüpoteetiline olukord, kus toimetulekupiir on praegu kehtivast erinev ning

arvutatakse toimetulekutoetuse saajate arvu muutus toimetulekupiiri muutuse korral.

9.1. Tooge välja periood, mille kohta isikuandmete päring tehakse.

ESU ja LEU andmed (uuringu osa 1.b). Statistikaameti küsitlusuuringute andmed kõikide

aastate kohta alates 2000. aastast, mil küsitlusi tehti (LEU ei ole iga-aastane uuring), sh 2025.

aastal valmivad küsitluste andmed.

Intervjuud ostukorvi koostamiseks/elatusmiinimumi hindamiseks (uuringu osa 1.d).

Päringuid ei tehta.

Intervjuud uue elatusmiinimumi arvestamise metoodikaga ümberarvestatud

toimetulekutoetuse sobivuse hindamiseks (uuringu osa 2.a). Päringuid ei tehta.

Toimetulekutoetuse saajate kirjeldus registriandmetel (uuringu osa 2.b.i).

Toimetulekutoetuse taotlejate ja saajate (aastas ca 19 000 leibkonda) andmed STARist päritakse

perioodi 2023.-2024. aasta ning 2025. aasta esimese 6 kuu kohta.

EUROMODi sisendandmed (uuringu osa 2.b.ii). EUROMODi sisendandmestikest kasutatakse

2023.-2024. aasta andmeid. Aasta 2024 andmed valmivad 2025. aasta sügisel.

9.2. Loetlege töödeldavate isikuandmete kooseis. Tuua detailselt välja, milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees- ja perenimi, isikukood, e-posti aadress jne) ning põhjendus, miks

just neid andmeid on uuringu eesmärgi täitmiseks vaja. Vajadusel esitada taotluse lisana (nt tabelina).

ESU ja LEU andmed (uuringu osa 1.b). Statistikaameti küsitluste andmeid töödeldakse

küsitlusandmete koosseisus, need ei sisalda isikuandmeid nagu nimi, isikukood, isiku

kontaktandmed).

ESU on pidevuuring, mis toimub igal aastal veebruarist juunini. Uuringu põhiväljund puudutab

leibkondade sissetulekuid ja elamistingimusi (eluruumi ja -keskkonda). Muud teemad on seotud

ühelt poolt vastaja perekonna ja selle majandusliku toimetulekuga ning teiselt poolt vastaja

tööelu, hariduse, tervise ja arstiabi kättesaadavusega. Detailsem metoodika 2010. aasta

metoodikakogumikust https://www.stat.ee/sites/default/files/2020-12/Eesti%20sotsiaaluuring.pdf

LEU eesmärk on saada usaldusväärset infot leibkondade kulutuste ja tarbimise kohta. Leibkonna

koosseisu andmete teadasaamise kõrval pakub uuring infot ka leibkonnaliikmete põhiliste

demograafiliste ja sotsiaalsete näitajate (perekonnasuhte, tööhõive, hariduse) ning samuti

elamistingimuste ja püsikaupade olemasolu kohta. Detailsemat metoodikat vt 2010. aasta

kogumikust https://www.stat.ee/sites/default/files/2020-

12/Leibkonna%20eelarve%20uuring%202010.pdf

Mõlema andmestiku koosseisus on eriliigiliste isikuandmetena hinnangud tervisele ja

tervishoiuteenustele ning puude ja töövõimetuse andmed.

Kuna nende uuringute metoodika on laiemalt samasugune üle aastate, siis on ka hilisemate

aastate andmete koosseisud sarnased metoodikakogumikes kirjeldatule.

Toimetulekutoetuse saajate kirjeldus registriandmetel (uuringu osa 2.b.i).

Sotsiaalkindlustusameti andmeregistri STAR andmete analüüs toimub samuti pseudonüümitud

kujul ja ei sisalda isiku otsest tuvastamist võimaldavaid andmeid. Toimetulekutoetuse taotlejate ja

saajate registriandmed päritakse toimetulekutoetuse taotluste esitamise detailsuses perioodi

2023.-2024. aasta ja 2025. aasta esimese 6 kuu kohta ja neid andmeid ei ühendata teiste

registritega:

a. Menetluse pseudonüümitud kood

b. Leibkonnaliikmete andmed

i. Liikme pseudonüümitud kood

ii. Sünniaasta

iii. Peamine sotsiaalne seisund (töötu, vanaduspensionär, õppur jne)

iv. Teine sotsiaalne seisund

v. Haridustase

vi. Kas on taotleja (jah/ei)

1. Taotleja kodakondsus

c. Taotluse eluruumi andmed:

i. Üldpind

ii. Elanike arv

iii. Normpind

iv. Eluaseme kasutamise alus

v. Eraldi pinnal elavate üliõpilaste arv

d. Menetluse loonud kohaliku omavalitsuse maakond, vald, piirkond (andmed vajali-

kud eluasemekulude regionaalsete erinevuste hindamiseks)

e. Kulu periood

f. Toetuse summa

g. Toetuse vähendamise alused

h. Leibkonna kulud ja tulud:

i. Kulu või tulu

ii. Liik

iii. Summa

iv. Normkulu (toimetulekutoetuse maksmisel arvestatav normkulu)

v. Toimetulekutoetuse arvestusse minev summa

Eriliigilised andmed on osad sotsiaalse seisundi kirjeldused (nt puuduv töövõime).

EUROMODi sisendandmed (uuringu osa 2.b.ii). EUROMODi sisendandmed, mis on olemas

aasta 2023 kohta ja uuringuperioodi jooksul valmiv 2024. aasta andmestik. EUROMODi

simulatsioonid kasutavad sisendina laia hulka tunnuseid. Tervikliku ülevaate tunnustest annab

EUROMODi sisendandmete kirjeldus: https://euromod-

web.jrc.ec.europa.eu/sites/default/files/2024-01/EM_data_codebook_2021_I6.0%2B.zip

EUROMOD kasutab järgmisi sisendandmeid, mis on eriliigilised:

 puuetega inimeste sotsiaaltoetused

 töövõimetoetus

 haigusega seotud hüvitised

 püsiv puue / töövõimetus

 puue

 töövõimetus

 töövõime

 rahvus

 töövõimetusega seotud hüvitised

 mitmel kalendrikuul sai töövõimetusega seotud hüvitisi

Intervjuud ostukorvi koostamiseks/elatusmiinimumi hindamiseks (uuringu osa 1.d).

Grupiintervjuudes kogutakse inimeste arvamusi ja seisukohti minimaalsete vajalike kulutuste

kohta leibkonnatüüpides, mida intervjuul osalevad inimesed esindavad. Isiku nõusolekuta

andmeid ei töödelda. Norstat kasutab värbamiseks paneeli, milles osalemiseks on inimesed

andnud nõusoleku. Grupiintervjuude käigus kogutavaid andmeid töödeldakse isikute nõusolekul.

Intervjuud uue elatusmiinimumi arvestamise metoodikaga ümberarvestatud

toimetulekutoetuse sobivuse hindamiseks (uuringu osa 2.a).

Toimetulekutoetuse saajate intervjuudes kogutakse isikute hinnanguid nende võimekusele toime

tulla elatusmiinimumi aluseks oleva summaga. KOVi sotsiaaltööspetsialist võtab isikutega

ühendust (töötleb enne nõusoleku küsimist järgmisi andmeid: nimi, e-posti aadress või telefon,

toimetulekutoetuse saamise kestus, leibkonnatüüp) ja küsib isiku nõusolekut uuringus

osalemiseks. Järgnev kontakteerumine ja intervjueerimine toimub ainult isiku nõusolekul.

9.3. Loetlege isikuandmete allikad. Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse.

ESU ja LEU andmed (uuringu osa 1.b). Riikliku statistika küsitlused, küsitluse ankeedid on

esitatud punktis 9.2 viidatud metoodikaraportites. Andmeid ei koguta täiendavalt ega selle

uuringu otstarbel.

Intervjuud ostukorvi koostamiseks/elatusmiinimumi hindamiseks (uuringu osa 1.d).

Grupiintervjuudesse värbamiseks kasutatakse Norstati küsitlusuuringute paneeli. Intervjueerimine

toimub isikute nõusolekul poolstruktureeritud intervjuukavaga, milles küsitakse inimeste

hinnanguid ostukorvi sobivusele leibkonnatüüpidele.

Intervjuud uue elatusmiinimumi arvestamise metoodikaga ümberarvestatud

toimetulekutoetuse sobivuse hindamiseks (uuringu osa 2.a). Toimetulekutoetuse saajate

leidmiseks kontakteerutakse viie Eesti erinevas regioonis asuva omavalitsuse sotsiaaltöö-

spetsialistiga. Intervjueerimine toimub isiku nõusolekul poolstruktureeritud intervjuukava alusel

(vt taotluse lisa 1), milles küsitakse hinnanguid leibkonna toimetulekule uue ja senise

toimetulekutoetuse arvestamise korral.

Toimetulekutoetuse saajate kirjeldus registriandmetel (uuringu osa 2.b.i). Andmed päritakse

STARist, mille pidaja on Sotsiaalkindlustusamet.

EUROMODi sisendandmed (uuringu osa 2.b.ii), registrite loetelu on toodud punktis 9.

Andmeid ei koguta täiendavalt ega selle uuringu otstarbel, andmed on varem kogutudregistrite

pidamise eesmärgil. Andmekoosseisud kirjeldasime punktis 9.2.

9.4. Kas andmeandjatega (andmekogu vastutava töötlejaga) on konsulteeritud ning nad on

valmis väljastama uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed?

ESU ja LEU andmed (uuringu osa 1.b) ning EUROMODi sisendandmed (uuringu osa

2.b.ii). Statistikaamet on volitatud töötleja käesolevas taotluses ja taotluse üheks osapooleks.

Statistikaametile on selliseks andmete töötluseks välja töötatud lahendused, tegemist on

standardprotseduuriga ning mitmed teadlased kasutavad neid andmeid igapäevaselt.

Intervjuud ostukorvi koostamiseks/elatusmiinimumi hindamiseks (uuringu osa 1.d).

Norstatiga on kontakteerutud ja nad on valmis grupiintervjuude värbamiseks.

Intervjuud uue elatusmiinimumi arvestamise metoodikaga ümberarvestatud

toimetulekutoetuse sobivuse hindamiseks (uuringu osa 2.a). Sotsiaaltööspetsialistidega pole

veel ühendust võetud. Toimetulekutoetuse saajate intervjuud toimuvad sügisel, mistõttu on

praegusel ajal liiga vara vastavate kokkulepete sõlmimiseks.

Toimetulekutoetuse saajate kirjeldus registriandmetel (uuringu osa 2.b.i).

Sotsiaalkindlustusamet on volitatud töötleja käesolevas taotluses ja taotluse üheks osapooleks.

Andmete koosseis ning edastamise protsess on nendega kooskõlastatud.

10. Kas kogutud andmed pseudonümiseeritakse või anonümiseeritakse? Mis etapis seda

tehakse? Kes viib läbi pseudonümiseerimise või anonümiseerimise (vastutav töötleja, volitatud

töötleja, andmeandja vms)?

Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis selgitada, miks seda ei tehta.

ESU ja LEU andmed (uuringu osa 1.b) ning EUROMODi sisendandmed (uuringu osa

2.b.ii). Statistikaameti andmed on varasemalt pseudonüümitud Statistikaametis ja teadlastele

antakse kasutamiseks andmed, kust puuduvad isiku otsest tuvastamist võimaldavad andmed nagu

nimi, isikukood või kontaktandmed.

Toimetulekutoetuse saajate kirjeldus registriandmetel (uuringu osa 2.b.i).

Sotsiaalkindlustusamet teeb päringu STARist toimetulekutoetuse andmete välja võtmiseks ja

pseudonüümib andmed. Centarile esitatakse analüüsimiseks pseudonüümitud andmed.

Intervjuud ostukorvi koostamiseks/elatusmiinimumi hindamiseks (uuringu osa 1.d),

intervjuud uue elatusmiinimumi arvestamise metoodikaga ümberarvestatud

toimetulekutoetuse sobivuse hindamiseks (uuringu osa 2.a) anonüümitakse. Intervjuud

transkribeerime ja eemaldame transkriptsioonidest isiku tuvastamist võimaldavad tunnused ehk

transkriptsioonid anonümiseeritakse transkribeerimise käigus. Värbamisandmed, sh

intervjueeritute kontaktid ja intervjuude failid kustutatakse pärast transkriptsioonide valmimist

kuu aja jooksul alates intervjuu toimumisest.

10.1. Loetlege pseudonümiseeritud andmete koosseis.

Vt punkt 9.2.

10.2. Kirjeldage pseudonümiseerimise protsessi ja vahendeid.

Kui kasutatakse koodivõtit, siis tuua välja, kes koodivõtit säilitab ja kui kaua säilitab.

ESU ja LEU andmed (uuringu osa 1.b) ning EUROMODi sisendandmed (uuringu osa

2.b.ii) pseudonüümimine ei toimu käesoleva uuringu käigus, andmed on pseudonüümitud enne

käesolevat uuringut Statistikaameti sisemiste reeglite järgi. Statistikaameti andmeid

analüüsivatele teadlastele ei ole kättesaadav koodivõti. Koodivõtit säilitatakse statistikaametis

tähtajatult.

Toimetulekutoetuse saajate kirjeldus registriandmetel (uuringu osa 2.b.i).

Sotsiaalkindlustusamet säilitab koodivõtit andmekvaliteedi tagamiseks kuni uuringu lõpuni,

misjärel see kustutatakse (II kvartal 2026).

10.3. Tooge välja pseudonümiseeritud andmete säilitamise aeg ja põhjendus.

Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis tuua välja andmete kustutamise tähtaeg. Vähemalt kvartali ja aasta täpsusega.

ESU ja LEU andmed (uuringu osa 1.b) ning EUROMODi sisendandmed (uuringu osa

2.b.ii). Statistikaameti küsitlusandmete säilitamine ja kustutamine toimub riikliku statistika

reeglite järgi. Käesoleva uuringu otstarbel teadlastele kättesaadavaks tehtavate andmete

kättesaadavus lõppeb lepingu lõppemisel (II kvartal 2026).

Toimetulekutoetuse saajate kirjeldus registriandmetel (uuringu osa 2.b.i).

Sotsiaalkindlustusamet kustutab Centarile edastatud registriväljavõtte pärast selle edastamist

(eeldatav Sotsiaalkindlustusameti päringu tegemise, andmete edastamise ja kustutamise aeg II

kvartal 2025). Sotsiaalkindlustusametist päritud STARi pseudonüümitud andmed kustutab Centar

uuringu lõppedes (II kvartal 2026).

Intervjuud ostukorvi koostamiseks/elatusmiinimumi hindamiseks (uuringu osa 1.d),

intervjuud uue elatusmiinimumi arvestamise metoodikaga ümberarvestatud

toimetulekutoetuse sobivuse hindamiseks (uuringu osa 2.a). Intervjueeritute kontaktid ja

intervjuude failid kustutatakse kuu aja jooksul pärast intervjuu toimumist.

11. Kas andmesubjekti teavitatakse

isikuandmete töötlemisest? Jah/ei

Jah

11.1. Kui vastasite ei, siis palun põhjendage7

11.2. Kui vastasite jah, siis kirjeldage, kuidas

teavitatakse.

Intervjueeritavate nõusoleku küsimine toimub

vastavalt nõusolekuvormile (vt Lisa 1) ja

intervjueeritavatele esitatakse teabeleht (vt Lisa

2).

Registriandmete ja küsitlusandmete

kasutamisest pole võimalik igat üksikut

andmesubjekti teavitada isiklikult, seetõttu

teavitatakse avalikkust ministeeriumi veebilehe

kaudu uuringu toimumisest ja selles

analüüsitavatest andmetest.

Kõik Sotsiaalministeeriumi tellimusel või

osalusel läbi viidud uuringud avaldatakse

Sotsiaalministeeriumi kodulehel: Uuringud ja

analüüsid | Sotsiaalministeerium

11.3. Kust on leitavad

andmekaitsetingimused8?

Statistikaameti relevantsed

andmekaitsetingimused esitatakse inimestele

küsitlusandmete kogumisel ja esitatakse

Statistikaameti veebilehel

(https://stat.ee/et/statistikaamet/andmekaitse).

Sotsiaalkindlustusameti andmekaitse

tingimused esitatakse SKA veebilehel

(https://sotsiaalkindlustusamet.ee/asutus-

uudised-ja-kontakt/praktiline-

teave/isikuandmete-tootlemine).

Intervjuude andmekaitse tingimused esitatakse

nõusolekuvormil ja tutvustatakse intervjuu

alguses suuliselt (vt lisatud manused

taotlusele).

12. Kas isikuandmeid edastatakse

kolmandatesse riikidesse9 Jah/ei. Kui vastate küsimusele jah, siis täita ka järgnevad lahtrid.

12.1. Loetlege riigid, kuhu isikuandmeid

edastatakse.

12.2. Milliseid lisakaitsemeetmeid

kasutatakse?

Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele.

7 Isikuandmete töötlemisest teavitamise kohustus tuleneb IKÜM-st, teavitamata jätmine on põhjendatud väga erandlikel juhtudel. 8 IKÜM-i kohaselt tuleb andmesubjektile esitada isikuandmete töötlemise kohta teave ehk nn andmekaitsetingimused, mis peavad vastama IKÜM art

12 – 14 sätestatule. 9 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa

Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks).

Isikuandmete nn kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKÜM artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave:

https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki.

Marion Rummo (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastaja ees- ja perenimi)10 (allkiri ja kuupäev)

Taotluse lisad11:

Lisa 1. Intervjuude kavad ja nõusolekud

Lisa 2. Teabeleht

10 Taotluse saab allkirjastada vaid isik, kellel on vastava asutuse/ettevõtte esindusõigus või teda on volitatud taotlust esitama. Kui allkirjastaja on

volitatud taotlust esitama, siis esitada volitust tõendav dokument (volikiri, leping vms). 11 Kui nimetatud lisasid ei ole, siis palume need kustutada.