Vastus selgitustaotlusele

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee / registrikood 70004235

Lp Heili Tammus

Väike-Maarja Vallavalitsus

[email protected]

Teie 14.02.2025 Meie 03.03.2025 nr 2.3-8/25/543-2

Vastus selgitustaotlusele

Andmekaitse Inspektsioon sai Teie pöördumise, milles kirjutate: Väike-Maarja valla poole on pöördunud kodanik nüüd juba teist korda. Küsimus on 1999. a valla infolehes, kus on kirjas tema kandideerimine KOV valimistel ja valimistulemus. 1) kas tal on õigus nõuda oma andmete eemaldamist? Arvestades, et lehel valimised.ee on tema valimistulemus endiselt olemas. 2) Kui see nõue on õigustatud, kas oskate öelda, kuidas seda lahendada? Ma ei saa ju eemaldada kogu tolle 1999. a vallalehe faili? Kas ma peaksin siis kustutama/joonistama üle tema nime?

Täpsemalt selle kohta, milliseid andmeid ning millisel alusel Riigi valimisteenistus töötleb saab

ja peab selgitama teenistus ise. Igal juhul on võimalus teenistuse poole pöörduda või lugeda

avaldatud andmekaitsetingimusi veebilehelt https://www.valimised.ee/et/korraldajad/riigi-

valimisteenistus/riigi-valimisteenistuse-andmekaitsetingimused. Andmekaitsetingimuste p-s 2

on kirjas järgnev: Kandidaatide andmed kogutakse ja avaldatakse seaduse alusel. Veebilehelt

eemaldatakse kandidaadi kontaktandmed, andmed hariduse kohta ning töökoht ja amet pärast

valimiste toimumist kuue kuu möödumisel. Kandidaadi kandideerimise fakti tuvastavad andmed

(kandidaadi ees- ja perekonnanimi, sünniaeg, erakondlik kuuluvus kandideerimise hetkel,

nimekiri ja ringkond, kus kandideeriti ja kandidaadi registreerimisnumber) avaldatakse

tähtajatult valimised.ee veebilehel. Sünniaja avaldamise eesmärk on valijale anda võimalus

tuvastada konkreetne isik kandidaadina. Seaduse alusel kogutud kandideerimisandmed

säilitatakse alaliselt seadusest tuleneva arhiveerimiskohustuse täitmiseks.

Teadmata kõiku asjaolusid, sh millisel alusel kohalik omavalitsus (KOV) viidatud andmeid

töötleb, saan anda üldiseid selgitusi. Üldreegel on, et kui õiguslik alus andmetöötluseks

puudub, siis tuleb tõepoolest isiku nõue rahuldada ja tema andmed kustutada. Seda, kas

KOV-i poole pöördunud isiku nõue on õigustatud ning kas vallavalitsusel tuleb seda täita,

teadma vallavalitsus ise.

Selgitan, et vastavalt isikuandmete kaitse üldmäärusele (IKÜM) on isikuandmeteks igasugune

teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta. IKÜM art 5 lg 1 p a sätestab, et

isikuandmete töötlemine peab olema seaduslik ja andmesubjektile läbipaistev; samuti tohib

isikuandmeid koguda üksnes kindlaksmääratud õiguspärastel eesmärkidel1 ning koguda tuleb

eesmärgi seisukohalt võimalikult vähe andmeid2. Isikuandmete töötlemise aluste ammendav

loetelu on sätestatud IKÜM artiklis 6. Seda, millisel õiguslikul alusel ja eesmärgil andmetöötlust

läbi viiakse, peabki IKÜM art 5 lg 2 kohaselt selgitama ja tõendama iga andmetöötleja ise.

Inspektsioon ei saa asuda järelevalve asutusena andmetöötleja eest tema ülesandeid täitma. 1 IKÜM art 5 lg 1 p b. 2 IKÜM art 5 lg 1 p c.

2 (2)

„Õigus olla unustatud“ ei ole absoluutne õigus, seetõttu tulebki inimesel ennem pöörduda

andmetöötleja poole (sh selgituste saamiseks). Kui andmete avaldamise aluseks on seadus või on

selleks muu alus, ei pruugi andmete kustutamise nõue saada rahuldatud. Andmetöötlejal ongi

enne võimalus sellisel juhul selgitada, millisel alusel nad kustutamisnõuet ei rahulda. Nt ei saa

Eesti seaduste järgi nõuda kliendisuhtes olnud isik teatud andmete kustutamist, kus teenuse

pakkujale on pandud andmete säilitamise kohustus raamatupidamise seaduse järgi või siis ka juba

eelpool selgitatud näide.

Samuti on teatud juhtumitel ning eelduste täitmisel võimalik isikuandmeid töödelda näiteks

ajakirjanduslikul eesmärgil. Nimelt, isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 4 alusel on

ajakirjanduslikul eesmärgil lubatud ilma isiku nõusolekuta tema kohta andmeid avaldada, kui

selleks on avalik huvi, see on kooskõlas ajakirjanduseetika3 põhimõtetega ning ei kahjusta isiku

õigusi ülemääraselt. Seega kui kõik nõuded on täidetud, võib ilma isiku nõusolekuta tema kohta

andmeid avaldada. Rohkem selgitusi ajakirjanduslikul eesmärgil isikuandmete töötlemisest leiab

AKI veebilehelt siit.

Kokkuvõtvalt selgitan, et nii nagu valimisteenistusel peab olema õiguslik alus isikuandmete

töötlemiseks (sh avaldamiseks), peab õiguslik alus olema ka igal järgneval andmetöötlejal, kes

andmeid (taas)avaldab sh kohalikul omavalitsusel, meediaväljaandel jne. Ainuüksi see, et näiteks

valimised.ee veebilehel on isikuandmeid avaldatud, ei anna automaatselt õigust järgmisel

andmetöötlejal neid andmeid ilma konkreetse õigusliku aluseta töödelda. Isegi kui õigus andmeid

töödelda on olemas, siis igal töötlemisel tasub alati kaaluda, kas saaks näiteks kasutada võimalust

isikuandmeid avaldada minimaalsuse ja eesmärgipärasuse nõudeid järgides (sh peita

vaidlusalune ca 25 aasta vanune leht hoopis otsingumootoritele vms).

Soovitan valla andmetöötluse toimingud kindlasti läbi arutada ka oma valla

andmekaitsespetsialistiga, kes Äriregistri andmetel on Maris Kõrgmäe, [email protected].

Asutuse andmekaitsespetsialistil on olemas ülevaade kohalikus omavalitsuses töödeldavatest

andmetest koos õiguslike alustega. Kui tekib kahtlus, et kas konkreetne õiguslik alus on

kohaldatav või mitte, siis on Teil võimalus uuesti inspektsiooni pöörduda ning saame KOV-i

poolt esitatud põhjalikud argumendid, miks see õiguslik alus on õige KOV hinnangul, üle vaadata

ning arutada.

Loodan, et minu selgitustest on abi.

Lugupidamisega

Liina Kroonberg

jurist

peadirektori volitusel

3 http://www.eall.ee/eetikakoodeks.html