Vastus selgitustaotlusele

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee / registrikood 70004235

Lp Katriin Tünder

Maa- ja Ruumiamet

[email protected]

Teie 05.02.2025 Meie 03.03.2025 nr 2.3-8/25/399-3

Vastus selgitustaotlusele

Pöördusite Andmekaitse Inspektsiooni (AKI) poole küsimusega, millistel tingimustel saab Maa-

ja Ruumiamet (MaRu) väljastada maakatastris peetava kinnisvara tehingute andmebaasi andmeid

Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks.

Maakatastriseaduse § 6 sätted, mis reguleerivad juurdepääsu tehingute andmebaasi andmetele, ei

näe PPA-le ette õigust andmete saamiseks.

Esmalt selgitan, et Andmekaitse Inspektsioon ei saa selgitustaotlusele vastates anda konkreetsele

juhtumile siduvat õiguslikku hinnangut, see on võimalik ainult järelevalvemenetluses.

Inspektsiooni kohustus on märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse

pöördumise esitamise seaduse §-st 3 tulenevalt anda õigusalaseid selgitusi.

Isikuandmete kaitse üldmääruse1 (IKÜM) järgi loetakse isikuandmeteks kõik andmed, mis

võimaldavad inimest otseselt või kaudselt tuvastada ning töötlemisena mõista mistahes

isikuandmetega tehtavat toimingut2. Maakatastri tehingute andmebaasi andmed on konkreetse

füüsilise isikuga seostatavad ning andmete väljastamine MaRu poolt on andmetöötlustoiming.

Igasugune isikuandmete töötlemine peab olema seaduslik tulenevalt IKÜM art 5 lg 1 punktist a,

ehk toimuma õiguslikul alusel. PPA-le andmete väljastamise õiguslikuks aluseks saab olla IKÜM

artikli 6 lõike 1 punkt e, st isikuandmete töötlemine on vajalik avalikes huvides oleva ülesande

täitmiseks või vastutava töötleja avaliku võimu teostamiseks. Selleks peaks töötlemise alus olema

sätestatud liikmesriigi õigusaktis, kus on muu hulgas kindlaks määratud töötlemise eesmärk,

töötlemisele kuuluvate isikuandmete liik, asjaomased andmesubjektid, üksused, kellele võib

andmeid avaldada, eesmärgi piirangud, säilitamise aeg ja muud meetmed seadusliku ja õiglase

töötlemise tagamiseks3.

Teie pöördumisest nähtub, et PPA taotleb kõiki andmekogus sisalduvate kinnisvaratehingute

andmeid politsei- ja piirivalve seaduse (PPVS) § 3 lõike 1 punktis 1 sätestatud ülesannete

täitmiseks, milleks on karistusseadustiku 9., 12., 13., 16., 17., 21. ja 22. peatükis sätestatud

süütegude ennetamine, kui see ülesanne ei ole seadusega antud muu korrakaitseorgani pädevusse,

ning avaliku korra kaitse korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. PPA taotlus andmete

saamiseks on väga lakooniliselt põhjendatud. Seos kõikide minevikus toimunud

kinnisvaratehingute andmete kasutamise ja eeltoodud sättes loetletud süütegude ennetamise ning

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete

töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta 2 IKÜM art 5 punktid 1 ja 2. EL Kohtu praktika kohaselt tuleb isikuandmete ja isikuandmete töötlemise mõisteid

käsitleda laialt, vt EL Kohtu 04.05.2023 otsus C-487/21 p 23 ja EL Kohtu 24.02.2022 otsus C-175/20 p 35 3 IKÜM põhjenduspunkt 45

2 (3)

üldiselt avaliku korra kaitse tagamise eesmärgi vahel jääb ebaselgeks ja ühtlasi põhjendusena

küsitavaks.

PPVS-i vastava sätte loomise ja muutmise seaduste eelnõude seletuskirjade põhjal võib mõista, et

PPA-le antud ülesanne annab politseile õiguse isiku- ja varavastaste, rahvatervise vastaste, avaliku

rahu vastaste ja üldohtlike, lisaks ameti- ja majandusalaste4 süütegude korrakaitseliseks

ennetuseks5. Korrakaitseseaduse (KoRS) § 2 lõigete 1 ja 4 järgi hõlmab korrakaitse ohu

ennetamist, sealhulgas riikliku järelevalve raames. KoRS § 5 lõike 7 kohaselt on ohu ennetamine

muu hulgas teabe kogumine, vahetamine ja analüüs, toimingute kavandamine ja elluviimine ning

riikliku järelevalve meetmete kohaldamine avalikku korda tulevikus ähvardada võivate ohtude

tõrjumiseks, sealhulgas süütegude ennetamine. Säte on ohtude ennetamise tegevusi kirjeldav

definitsioon, mitte iseseisev alus selliste tegevuste läbiviimiseks 6. KoRS § 17 ja 18 sätestavad

süütegude ennetamise definitsiooni ja meetmed. KoRS definitiivse sätte eesmärk on luua õiguslik

alus, millele hakkaks tuginema edaspidine ennetustegevus kõigil tasanditel7, kuid mitte iseseisev

õiguslik alus isikuandmete töötlemiseks.

Isikuandmete töötlemise õigusliku alusena on PPA viidanud PPVS § 746 lõikele 1, mille kohaselt

on politseil PPVS § 3 lõikes 1 sätestatud ülesannete täitmiseks õigus töödelda eriseaduses

sätestatut arvestades isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid ning üldsusele suunatud ja

avalikest allikatest kättesaadavaid andmeid.

Politsei ja Piirivalve seaduse § 746 lõige 1 sätestab politsei üldise volituse töödelda isikuandmeid

oma seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks. Sätte lai sõnastus aitab seletuskirja kohaselt tagada

selle, et ükski politseile pandud ülesanne ei jääks täitmata selge õigusliku aluse puudumise tõttu.

Oluline on arvestada, et isikuandmete töötlemiseks on mh ka andmete vaatamine ja andmete

saamine teistest registritest. Nimetatud §-is 746 sätestatud õigus on mõeldud kindlustamaks, et

politseil on oma ülesannete täitmisel isikuandmete töötlemiseks olemas seadusest tulenev õiguslik

alus. Õiguslik alus, hõlmab endast ka vajalike andmete kogumise õigust ning on aluseks päringute

tegemisel teistele teabevaldajatele, kes võivad omada informatsiooni, mis on vajalik politseile

pandud ülesannete täitmiseks. Politsei tegevus, mis on toodud Politsei ja Piirivalve seaduse § 3

lõikes 1, on paljus kaetud erinevate seadustega, milles on eraldi sätestatud või sätestatakse

isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seaduse eelnõuga isikuandmete töötlemine. Vastavate

seaduste alusel menetluste läbiviimisel tuleb lähtuda vastavast eriseadusest. Kuid politsei töös võib

tulla ette olukordi, kus on vaja töödelda isikuandmeid, kuid sõnaselget alust isikuandmete

töötlemiseks ei ole. Sätte sõnastus tagab politseile õiguse töödelda isikuandmeid politseile pandud

ülesannete täitmiseks.8

Eeltoodust saab järeldada, et üldjuhul peab isikuandmete saamiseks tulenema õiguslik alus

eriseadusest ning ainult erandjuhtudel saab tugineda vaid PPVS § 746 lõikele 1 kui üldsättele.

KoRS eriseadusena ei kehtesta sellist õiguslikku alust, mis võimaldaks PPA-l saada kõiki

andmekogu andmeid, mistõttu tuleb tugineda üldisele alusele PPVS § 746 lõikes 1. Siiski peab

antud juhul asuma seisukohale, et ennetustegevus ei saa olla selline juhtum, mis õigustaks PPA

soovitud viisil, st kogu tehingute andmebaasi andmete töötlemist selle üldsätte alusel. See tekitaks

eesmärgipärasuse ja minimaalsuse põhimõttega vastuolus oleva olukorra, kus üldise ohu

ennetamise põhjenduse alusel saaks koguda massiliselt andmeid kõigist andmekogudest ja

mistahes mahus.

4 Politsei ja piirivalve seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 673 SE

seletuskiri, lk 4 5 Politsei ja piirivalve seaduse ning päästeteenistuse seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu 810 SE seletuskiri, lk 6-7 6 Korrakaitseseaduse eelnõu 49 SE, seletuskiri, lk 24 7 samas, lk 43 8 Isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seaduse eelnõu 778 SE seletuskiri, lk 78

3 (3)

Riigikohus on selgitanud, et ka isikuandmete töötlemiseks õigusliku aluse olemasolu ei tähenda

seda, et isikuandmete töötlemine on igal konkreetsel juhul õiguspärane. Töötlemine kui toiming

peab olema õigusliku alusega ka kooskõlas. Teisisõnu, lisapiirangud võivad tuleneda õiguslikust

alusest enesest ja IKÜM artiklis 5 sätestatud töötlemise põhimõtetest, sealhulgas juba eelnevalt

viidatud eesmärgipärasuse ja minimaalsuse põhimõttest. Eeltoodud põhimõtteid tuleb hinnata

koostoimes IKÜM artiklis 6 sätestatud „vajalikkuse“ kriteeriumiga. See tähendab, et konkreetsete

isikuandmete töötlemine peab olema „vajalik“ kõnealuses aluses sätestatud eesmärgil

töötlemiseks9. Seega võib ka õigusliku aluse olemasolul töödelda isikuandmeid ainult konkreetse

eesmärgi täitmiseks minimaalselt vajalikus ulatuses.

Kokkuvõtlikult, PPA-l on oma seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks õigus isikuandmeid

töödelda, sh saada selleks andmeid teistest registritest. Sealjuures tuleb lähtuda üldisest

isikuandmete töötlemise regulatsioonist juhul, kui eriseaduses ei ole konkreetse menetluse kohta

kehtestatud isikuandmete töötlemiseks eraldi aluseid. Tagada tuleb andmetöötlus õiguslikul alusel

ja kooskõlas isikuandmete töötlemise põhimõtetega. Ka PPA ennetustegevuse raames IKÜM

alusel toimuv isikuandmete töötlemine peab vastama määruse nõuetele, muu hulgas

eesmärgipärasuse ja minimaalsuse põhimõttele. Igal juhul on MaRu, kui vastutava töötleja

kohustus koosmõjus hinnata, kas andmete väljastamine taotletud eesmärgil ja ulatuses on

põhjendatud, sh vajalik. Kahtluse või ebaselguse korral on õigus üle küsida ning PPA peab

põhjendama, milliseid andmeid vajatakse ja miks just sellises ulatuses andmed on eesmärgi

täitmiseks vajalikud.

Loodan, et minu selgitustest on abi.

Lugupidamisega

Anu Suviste

jurist

peadirektori volitusel

9 RKHKo 26.09.2022 nr 3-20-1449, p 24