Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Kriminaalmenetluse lõpetamise põhistatud määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 19.02.2025 Tallinnas

Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Merit Ratnik

Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur

Kriminaalasja number: 23231750960

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 215 lg 1

Kahtlustatava nimi (isikukood): XXX

1.1 Käesolevas kriminaalasjas esitati XXX 26.01.2024 kahtlustus KarS § 215 lg 1 järgi selles, et

tema, võõra vallasasja ajutise kasutamise eesmärgil, 11.05.2023 kohtueelse menetluse käigus täpselt

tuvastamata ajal, kuid ajavahemikus kell 20:00 kuni 21:26 võttis aadressilt XXX, Keila eramaja

hoovist XXX kasutuses olnud sõiduki Chrysler Town & Country reg.nrXXX, VIN-koodiga XXX,

kasutades seejärel antud mootorsõidukit omavoliliselt ning põhjustades sõiduki kasutamisega

11.05.2023 kell 21:26 aadressil XXX, Keila Grossi toidupoe parklas avarii, tekitades selliselt sõiduki

lõhkumisega XXX varalist kahju kogusummas 1221,58 eurot.

1.2 Kahtlustatav tunnistas, et võttis auto ilma loata, kuid avarii põhjustamist ei tunnistanud. selgitas,

et XXX on tal head suhtes ning ta on ka varasemalt XXX autot juhtinud, kuid selleks sõiduks XXX

oma nõusolekut ei olnud andnud. Autole tekkinud vigastuste (kriimustused paremal esitiival,

esistange parempoolsel osal ning tagastangel) kohta midagi öelda ei oskanud ning arvas, et need

võisid vabalt olla seal ka varasemalt.

1.3 Võõra vallasasja ajutise kasutamise osas vaidlust ei ole, seega ei too ka prokurör eraldi välja selle

kohta kogutud tõendeid. Ainsana märgib prokurör, et ka XXX kinnitas oma ülekuulamisel, et on

XXX ammused tuttavad. Samas selgitas XXX, et auto oli enne sündmust täiesti korras, vaid

tagastangel oli värv mõnest kohast maas ning pärast olid tekkinud autole kriimustused paremale

esitiivale, esistange parempoolsele osale, tagastangele. Seega on kriminaalasjas tekkinud küsimus

ainult tekitatud kahju suuruses.

1.4 XXX koos autos olnud XXX kinnitab, et autoga nad sõitsid, kuid selgitab, et mingit avariid ei

teinud. Auto vigastuste kohta ta midagi öelda ei oskanud. Samas tunnistaja XXX nägi 11.05.23

kesköö paiku, kuidas heledamat värvi maasturitüüpi sõiduauto tagurdas parklas pargitud sõidukite

vahel ja sõitis enda tagumise stangega vastu ühte kollast värvi pargitud sõiduauto tagumist

parempoolset osa. Samuti oli kuulda kokkupõrkeheli. Peale õnnetust väljus juhikohalt tumedate

juustega naisterahvas ja tema asemele istus kõrvalistuja (meesterahvas). Sellega on tõendatud, et

tekitas kannatanu autole kahju. Samas ei ole tõendatud kogu kahju, mille osas on esitatud hagi.

1.5 Hagi on esitatud summas 1221,58 eurot, mis tuleneb Värvigrupp OÜ kahju kalkulatsioonist.

Kalkulatsioonist on näha, et värvitöid tehti nii esitiivale, esimesele kaitserauale kui ka tagumisele

kaitserauale. Samas kriminaalasja materjalidega on tõendatud vaid see, et sõitis auto tagumise

stangega vastu teist autot, mistõttu auto eesosale tehtud kahju ei ole tõendatud. Prokurör leiab, et

mõistlik summa, mis kuuluks antud asjas hüvitamisele on 407 eurot (1221,58/3).

1.6 Eeltoodut arvestades leiab prokurör, et XXX saab kahtlustada KarS § 215 lg 1 järgi

kvalifitseeritavas kuriteos, kuid tekitatud (tõendatud) kahju on väiksem, kui kriminaalasjas esitatud

hagi.

1.7 Kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei

näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, võib

KrMS § 202 lg 1 ja 2 sätestatud alusel kriminaalasja lõpetada prokuratuur (KrMS § 202 lg 7). KrMS

§ 202 kohaselt saab kriminaalmenetluse lõpetada olukorras, kus kogutud tõendite põhjal on isiku

hüpoteetiline süü tõendatud. See tähendab, et süüdimõistvat otsust ei tehta, kuid samas ei saa öelda,

et süüstav toime täielikult puuduks (vt. RKKK 03.11.2010 3-1-1-84-10 p 34, EIKo 21.06.2016

Lähteenmäki vs. Eesti p 49). Lõpetamise kohaldamiseks peavad olema täidetud järgmised eeldused:

1) tegemist on teise astme kuriteoga, 2) isiku süü ei ole suur, 3) kriminaalmenetluse jätkamiseks

puudub avalik menetlushuvi, 4) isik on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja

on tasunud/tasub kriminaalmenetluse kulud ning 5) kahtlustatava nõusolek.

1.8 KarS § 215 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo näol on tegemist teise astme kuriteoga, mille eest

karistusseadustik näeb ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse, seega tegemist on teise

astme kuriteoga.

1.9 XXX ei ole kehtivaid kriminaalkaristusi ning tema süü ei ole suur. Arvestades kriminaalasja

materjale olid kahtlustatav ja kannatanu tuttavad ning kahtlustatav oli ka varasemalt saanud

kannatanu autoga sõita. Samuti puudub kriminaalasja menetlemiseks avalik huvi. Seetõttu leiab

prokurör, et hetkel ei ole isiku mõjutamiseks vaja saata tema kriminaalasja kohtusse, vaid piisab talle

kohustuste määramisest.

1.10 Mis puutub esitatud hagisse, siis märgib prokurör järgmist. KrMS § 202 lg 1 ja lg 2 p 1 kasutavad

mõistet kuriteoga tekitatud kahju, mis võib erineda sellest, mis on kannatanu tsiviilhagiga esitatud

nõue. Seega ei sea KrMS § 202 sõnastus menetluse lõpetamisel eelduseks, et kannatanu tsiviilhagi

peaks saama tervikuna rahuldatud (Harju Maakohtu 17.10.2023 kohtumäärus 1-23-5408). Täitmata

nõude osas on võimalik kannatanul kahtlustatava suhtes tsiviilkohtusse pöörduda. Lähtudes

eeltoodust ning kriminaalasja materjalidest leiab prokurör, et esitatud hagi tuleb jätta läbi vaatamata.

Prokurör peab põhjendatuks, et peab tekitatud kahju heastamiseks maksma kannatanule kokku 407

eurot. Kui kannatanu selle hinnanguga ei nõustu, on tal õigus oma nõue esitada tsiviilkohtusse.

1.11 Oluline on märkida, et on juba alustanud kahju hüvitamist. Nimelt 11.02.2025 on kannatanule

tehtud ülekanne summas 70 eurot. Kannatanu kinnitas 17.02.2025, et on antud summa kätte saanud.

Seega on kogukahjust 407 eurot juba osa hüvitatud ning vaja hüvitada veel 337 eurot.

Juhindudes KrMS §-dest 202 ja 206, abiprokurör

määras:

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 23231750960 menetlus.

2. Määratud kohustuse liik:

2.1 hüvitada kuriteoga tekitatud kahju 337 eurot, mis tasuda kannatanu XXX (ik XXX)

arveldusarvele EE102200221014667823 (selgituseks: kahju hüvitamine kriminaalasjas

23231750960). Tähtajaks määrata KrMS § 202 lg 3 alusel 5 kuud alates kriminaalmenetluse

lõpetamisest, s.o 19.07.2025. Maksekorraldustest saata koopia meiliaadressile

[email protected].

2.2 tasuda menetluskulud summas 87,84 eurot. Tähtajaks määrata KrMS § 202 lg 3 alusel 6 kuud

alates kriminaalmenetluse lõpetamisest, s.o 19.08.2025.

2.3 hoiduda uute tahtlike kuritegude toimepanemisest. Kui paneb 6 kuu jooksul käesoleva

määruse allkirjastamisest toime mõne uue tahtliku kuriteo, uuendatakse käesoleva

kriminaalasja menetlus. Määratud kohustuse järelevalve tähtaeg on 19.08.2025.

3. Tõkendi tühistamine: ei kohaldatud.

4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid:

Pappkarp, milles alljärgnevad pakendid (akt nr 24ATH30113) hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel: 1) 25 puuteproovi pakendit paberkotis; 2) Pakend nr 20 – sõiduauto vasakpoolse esiistme esiosa all põrandal Fizz Blueberry kirjega

plastikpudel; 3) Pakend nr 21 – sõiduauto vasakpoolse tagumise istme eest põrandalt VICHY kirjega

plastikpudel; 4) Pakend nr 22 – sõiduauto vasakpoolse tagumise istme eest põrandalt SAKU kirjega pruuni

värvi klaaspudel; 5) Pakend nr 29 – sõiduauto parempoolse esiukse uksepakul olev valget värvi silindrikujuline

ese; 6) Pakend nr 30 – sõiduauto parempoolsel esiistmel olev valget värvi kork; 7) Pakend nr 31 – sõiduauto esiistme ees põrandal olev VICHY kirjega korgita plastikpudel.

5. Kriminaalmenetluse kulud: RÕA tasu 87,84 eurot määratud tasumisele (p 2.2).

6. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia anda

kahtlustatavale XXX, saata tema kaitsjale ja saata kannatanule XXX.

7. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Põhja

Ringkonnaprokuratuuris, aadressil Lubja 4, Tallinn. Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti

keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust

arusaamiseks selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab.

8. Kannatanul on õigus KrMS § 207 lõike 3 alusel esitada kaebus Riigiprokuratuurile põhistatud

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul.

Merit Ratnik

abiprokurör

Mina, XXX, olen kätte saanud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia, olen

kriminaalmenetluse lõpetamisega ja mulle määratud kohustusega nõus. Kohustuse tasumiseks

vajalikud andmed olen kätte saanud. Mulle on selgitatud, et kriminaalmenetluse toimik jääb Põhja

Ringkonnaprokuratuuri kuni kohustuste täitmiseni. Olen teadlik, et mulle pandud kohustuste täitmata

jätmise korral uuendab prokurör KrMS § 202 lg 6 alusel kriminaalmenetluse.

______________________________________________________________

(nimi, kuupäev ja allkiri)