Väljaminev kiri

Maksejõuetuse teenistus/ Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 / [email protected]

Asekantsler Mari-Liis Mikli

Nõunik Ilona Põld

Justiits- ja Digiministeerium

Teie: 17.02.2025 nr 1-12/1667

Meie: 03.03.2025 nr 12-1/2025-007-2

Maksejõuetuse teenistuse arvamus

Maksejõuetuse teenistus tänab Teid võimaluse eest esitada oma nägemus, arvamus ja

ettepanekud 07.12.2022.a Euroopa Liidu Parlamendi ja Nõukogu ettepaneku kohta teatud

maksejõuetusõiguse aspektide harmoniseerimise osas (edaspidi nimetatud ka

harmoniseerimisettepanek).

Maksejõuetuse teenistus leiab jätkuvalt, et mistahes maksejõuetusmenetlused on olulise avaliku

huviga menetlused (sh avalikud teenused), mida peavad Eestis ja Euroopa Liidus läbi viima

ausad, erapooletud, sõltumatud ning piisavate majandus- ja õigusalaste teadmiste ja

laiapõhjalise töökogemusega pädevad (ainuisikulised?) haldusorganid võlausaldajate ja

võlgnike huvide tasakaalustatud kaitseks ning seda kõike võimalikult madalate kuludega.

Maksejõuetuse teenistus leiab, et Eestil on võimalus harmoniseerimisettepaneku ajendil

nutikalt teha osaline maksejõuetusõiguse ülevaatus, et konsolideerida ja ümber mõtestada seni

kättesaadavaid maksejõuetusvaldkonnas pakutavaid avalikke teenuseid ning tuua sisse

erinevaid uusi mitmekülgseid tehnoloogilisi võimalusi, et maksejõuetusmenetlusi läbipaistvalt,

odavamalt ja kiiremini läbi viia.

Maksejõuetuse teenistus pooldab maksejõuetusvaldkonnas teatud avalike teenuste

konsolideerimist ühte riigile kuuluvasse kompetentsikeskusesse, et tõsta teadlikkust ja

kompetentse, vähendada oluliselt bürokraatiat (dubleerimist menetlus- ja

järelevalvetoimingutes), vähendada märkimisväärselt menetlemisega seonduvaid kulusid ja

juhtida neid avalikke teenuseid riigi kasutuses olevate andmete ja tehnoloogiliste lahendustega

reaalajas paremini kui seni.

Maksejõuetuse teenistuse arvates sobivad harmoniseerimisettepanekus nimetatud pre-pack

proceedings ja simplified winding-up proceedings of microenterprises Eesti õigus- ja

majanduskeskkonda kui avalikud teenused, mis teenivad võlausaldajate ja võlgnike

tasakaalustatud huve.

Põhjendame seda Teile alljärgnevalt:

2 (4)

I Olgugi, et Eesti on väidetavalt simplified winding-up proceedings of microenterprises

menetluste vastu, on Eestis need maksejõuetusmenetlused oma olemuselt ammu olemas ja

praktikas kasutusel. Hetkel on need kõik raugevad pankrotimenetlused ehk varatute juriidilisest

isikute võlgnike pankrotimenetlused, mis saadetakse maakohtute poolt raugemise situatsioonis

Maksejõuetuse teenistusele riikliku järelevalve teostamiseks ehk võlgniku maksejõuetusele

eelneva käitumise kontrolliks. Aastal 2024 oli selliseid varatuid võlgnikke ja menetlusi kokku

193.1 Need Eestis hetkel pankrotiseaduses reguleeritud menetlused on

harmoniseerimisettepaneku käsitluse kohaselt simplified winding-up proceedings.

Maksejõuetuse teenistusel tekib siinkohal paar olulist küsimust:

1) kas harmoniseerimisettepaneku rakendamise korral tuleks liikmesriigil st Eestil

riiklikust järelevalvest ehk võlgniku käitumise kontrollist loobuda, sest

harmoniseerimisettepanek võlgniku eelneva käitumise kontrolli (st nt maksejõuetuse

põhjuste uurimist) ei sätesta. Võttes arvesse Maksejõuetuse teenistusele pandud

missiooni tagada ausamat ja paremat Eesti ärikeskkonda ja õigustatud avaliku huvi

esindamist, ei saa teenistus pooldada maksejõuetuse põhjuste uurimise ja varatu

juriidilisest isikust võlgniku juhtide maksejõuetusele eelneva käitumise kontrolli

lõpetamist, sest sellega kahjustataks omakorda ärikeskkonnas tegutsevaid

võlausaldajaid.

2) kes (st mis haldusorgan, inglise keeles the competent authority)

harmoniseerimisettepaneku rakendamise korral varatute juriidilisest isikust võlgnike

avaldusi simplified winding-up proceedings menetlustes menetleks, sest

harmoniseerimisettepaneku artikli 39 kohaselt ei pea maksejõuetushaldurit (Eesti

mõistes kas ajutist haldurit või pankrotihaldurit) nimetama ning menetlust läbi viima

kohus.

3) kes ja kuidas harmoniseerimisettepaneku rakendamise korral nimetatud simplified

winding-up proceedings menetlusi tulevikus rahastaks.

Maksejõuetuse teenistus on valmis nimetatud mikroettevõtete avaldusi lihtsustatult nende

sundlõpetamiseks ise menetlema ja menetlusi läbi viima. Sellekohase ettepaneku on teenistus

Teile (ministrile) teinud sisuliselt juba eelmisel aastal 08.01.2024.a oma 2023.a

tegevusaruandes. Kasutegur oleks menetluse kiirus, sest menetlus on ühe haldusorgani käes

ning üldine menetluskulude kokkuhoid. Kui hetkel küsivad ajutised haldurid ühe varatu

juriidilise isiku kohta raporti koostamise keskmiselt eest ligi 3000 (kolm tuhat) eurot (koos

käibemaksuga) kulutades selle koostamisele umbes 15 (viisteist) töötundi, siis üks teenistuse

järelevalveametnik (menetleja) saab sama töötasu eest menetleda vähemalt 10 (kümne) varatu

juriidilise isiku avaldust. Lisades veel tehisaru ja muu tehnoloogilise võimekuse, siis ilmselt

100 (saja) varatu juriidilise isiku avaldust. Jääksid ära mitmed dubleerivad tegevused st näiteks

menetluskeskkondi ja menetlust puudutavaid (digi)toimikuid ja protsesse oleks üks.

II Olgugi, et Eesti on väidetavalt pre-pack proceedings menetluste vastu, on Eestis need

maksejõuetusmenetlused samuti sisuliselt aastast 1992 olemas ja praktikas kasutusel st

hetkeseisuga on need menetlused oma olemuselt klassikalised võistlevad kahe-etapilised

pankrotimenetlused, kus eelmenetluses ajutine haldur kui sõltumatu erapooletu ekspert täidab

PankrS § 22 toodut ja teeb kohtu ülesandel muid ülesandeid ning pankroti väljakuulutamisest

alates täidab (kas see sama või uus määratud) pankrotihaldur ainuisikulise haldusorganina

pankrotiseadusest tulenevaid avalik-õiguslikke ülesandeid juriidilisest isikust pankrotivõlgniku

suhtes seoses tema vara müügiga ja võlausaldajate nõuete tuvastamise ja kontrollimisega. Seega

on Euroopa Liidus arutlusel olevad pre-pack proceedings käsitletavad Eesti pankrotimenetluse

1 Käesoleva st 2025. aasta veebruarikuu lõpu seisuga on selliseid võlgnikke ja menetlusi kokku juba 41, eelmisel

aastal samas ajavahemikus oli 23. Vaata ka Maksejõuetuse teenistuse 2024.a tegevusaruannet.

3 (4)

analoogina.

Harmoniseerimisettepaneku kohaselt hakkaksid pre-pack proceedings koosnema samuti kahest

etapist:

1) eelmenetlusest, milles tuleks uurida võlgniku makseraskustele eelnevat varasemat

käitumist (raskeid juhtimisvigu, tehinguid), tuvastada võlgnikule kuulunud ning

kuuluvad varad ja kohustused, peatada täitemenetlused ja seada käsutuskeeld teatud

järelevalvega teatud ajaks; ning

2) hilisemast etapist, kus koheselt kiiresti müüakse võlgniku varad ausa, erapooletu,

sõltumatu vahemehe (näiteks finants- ja/või maksejõuetusombudsmanist haldusorgani,

mistahes kaubandus- ja tööstuskoja vahekohtu, riikliku lepitaja) kontrolli all riigile

kuuluvas elektroonilises oksjonikeskkonnas maha, saadud raha jagataks

võlausaldajatele ning kiiresti sundlikvideeritakse ka juriidilisest isikust võlgnik. Pre-

pack proceedings menetluses müüakse võlgniku majandusüksus (ettevõte) st võlgnik ei

jätka majandustegevust.

Seda sama ideed on kandnud ja kannab ideoloogiliselt ka Eesti kehtiv pankrotiseadus. Pigem

on Eestis pankrotimenetlus disainitud seniste praktikute poolt nii, et enim rõhku on kohe

pankrotimenetluse alguses pandud nõuetele st et nõuded oleksid kindlasti kahe kuu jooksul

esitatud, vastuväited esitatud, nõuded koheselt kontrollitud jne. Teistes liikmesriikides näiteks

Hollandis on pankrotimenetluses rõhku pandud eeskätt kõigepealt võlgniku vara tuvastamisele

ja selle kiirele maha müümisele ning pärast seda kui need menetlustoimingud on tehtud, saavad

pankrotimenetluses tuvastatud päris võlausaldajad (mitte võlgniku lähikondsed) alles oma

nõuded kuhugi esitada. Riigi Tugiteenuste Keskus kui keskne tugiorgan võiks näiteks Eestis

raha võlausaldajatele välja maksta. Nii või teisiti, kogu menetlus ei tohiks õigete tehnoloogiliste

vahenditega ja ühe maksejõuetusmenetluskeskuse st haldusorgani vedamisel Eestis aega võtta

rohkem kui 4 (neli) - 6 (kuus) kuud.

Maksejõuetuse teenistusel tekkis harmoniseerimisettepanekust tulenevalt pre-pack proceedings

osas paar olulist küsimust (teemat):

1) harmoniseerimisettepanek jätab hetkel selgelt sätestamata millises faasis pre-pack

proceedings menetlust liikmesriik kasutada saab või peab. Kohati käib

harmoniseerimisettepanekus jutt pre-insolvency ehk maksejõuetuse

(maksejõuetusraskustele) eelnevast faasist, mis omakorda tekitab küsimuse, kas

Euroopa Liit asub reguleerima pealtnäha täiesti elujõuliste äriühingute tavapärast

majandustegevust (sh vabatahtlikku likvideerimisprotsessi) ja sunnib ettevõtteid oma

vara oksjonil liikmesriigi regulatsiooni ja kontrolli all müüma, sest tekstist ei nähtu

üheselt, et tegemist on püsiva maksejõuetuse või ajutiste maksejõuetusraskustega

seotud etapiga.

2) harmoniseerimisettepanek jätab hetkel selgelt sätestamata kas pre-pack proceedings

menetlus on või peab olema automaatselt tunnustatav kõigis EL liikmesriikides st kas

tegemist on või saab olla piiriülese menetlusega, mille õiguslikud tagajärjed on ELi

ülesed.

3) Maksejõuetuse teenistuse hinnangul ei saa harmoniseerimisettepanekus toodud pre-

pack proceedings menetluses kasutada üksnes the-best-interest-of-creditors testi, vaid

tuleb kasutada ka balance sheet ja liquidity teste st kõiki kolme testi, et tuvastada

võlgniku majanduslik seisund, varad ja kohustused.

4) harmoniseerimisettepanek jätab hetkel selgelt sätestamata kes, millal ja kuidas menetleb

võlausaldajate nõudeid pre-pack proceedings menetlustes.

5) Maksejõuetuse teenistuse arvates on harmoniseerimisettepaneku artiklis 31 sätestatud

võimaliku maksejõuetushalduri vastutuse liik (civil liability ehk tsiviilvastutus) väär,

kuivõrd tegemist on avalik-õigusliku funktsiooni täitmisega mistahes isiku poolt, kes

täidab liikmesriigi delegeeritud ülesandeid õigusaktide alusel. Sama liiki vastutus on ka

4 (4)

võlausaldajate komitee creditors committee liikmetel (kui haldusorgani liikmetel), mis

on sätetatud artiklis 66.

6) kes ja kuidas harmoniseerimisettepaneku rakendamise korral nimetatud pre-pack

proceedings menetlusi tulevikus rahastaks.

III Maksejõuetuse teenistuse muud tähelepanekud harmoniseerimisettepaneku osas:

1) Maksejõuetuse teenistus leiab, et harmoniseerida ei saa teemasid, kui ei saada üksteisest

aru. Euroopa Liidus on maksejõuetusvaldkonnas harmoniseerimata järgmised

elementaarsed põhimõisted, millest mistahes menetleja või menetlusosaline kas

siseriiklikult või piiriüleselt peaks lähtuma, nagu näiteks „maksejõuetus“, „suutmatus

tasuda võlgu“, „maksete peatumine“, „tõenäoline või ilmne suutmatus tasuda võlgu“,

„overindebtedness“ Mõistete teemal on tehtud uurimustöid ning avaldatud hiljaaegu ka

üks teos, mis kritiseerib Euroopa Liidu tasandil mõistete jätkuvat puudumist: Definition

of Insolvency ~ Book ~ Larcier-Intersentia

2) Maksejõuetuse teenistus leiab, et harmoniseerimisettepaneku artiklites 13 – 16

nimetatud kontod ja keskregister ei saa olla mõeldud vaid pangakontode jaoks, vaid

kaasata tuleb finantsjärelevalveasutuste kaudu ka kõigi makseasutuste ja

makseteenuseid pakkuvate teenuseosutajate maksekontod, et võlgniku varadest kiire

ülevaade saada.

3) Maksejõuetuse teenistus leiab, et nii kaua kui Euroopa Liidu liikmesriigid lubavad

juriidilistel isikutel tegutseda enda liikmesriigi ärikeskkonnas omamata korrektseid

raamatupidamise alg- ja kuludokumente ning saamata raamatupidamise korraldamata

jätmise eest kriminaalvastutust, ei saa mitte ükski maksejõuetusmenetlus olla

võlausaldajate ja/või liikmesriigi jaoks odav ja kiire.

4) Maksejõuetuse teenistus leiab, et Euroopa Liidus on viimane aeg algatada sisuline

diskussioon maksejõuetusvaldkonnas piiriüleselt tegutsevate maksejõuetushaldurite

järelevalve teostamise osas st maksejõuetushaldurite avalik-õiguslike funktsioonide

täitmise üle puudub juba viimased 25 aastat riiklik järelevalve.

5) Maksejõuetuse teenistus leiab, et mistahes tähtaegu näiteks kohustust esitada

pankrotiavaldus kolme kuu jooksul või tehingute tagasivõitmise tähtaegu (näiteks 4

aastat) ei ole otstarbekas harmoniseerida Euroopa Liidu tasandil liikmesriikide erineva

arengutaseme ning sotsiaalmajanduslike tegurite tõttu.

6) Maksejõuetuse teenistus leiab, et harmoniseerimisettepanekus nimetatud creditors

committee olemus (st milline õigus selle organi tegevusele täpselt kohalduma hakkab)

tuleks enne edasist õiguslikku reguleerimist üheselt selgeks teha.

Soovime Teie jõudu ja edu saabunud ettepanekute menetlemisel!

Heale haldusele lootes,

Maksejõuetuse teenistuse nimel

(digiallkirjastatud)

Signe Viimsalu

juhataja