Seisukohad Kaljumetsa maaüksuse detailplaneeringu koostamiseks

6

, 5

0

5

,

0

0tee kaitsevöönd 30m äärmise sõiduraja välimisest servast

P

K

P

K

Nähtavuskolmnurk Ls=10m, Lv=200m

Nähtavuskolmnurk Ls=10m, Lp=200m

6.6

tee kaitsevöönd 30m äärmise sõiduraja välimisest servast

4.0

HÜDRANT

Tuletõrjehüdrandi tööraadius

16.2

9.5

4.0

4.0

36.0

24.0

18.0

12.0

4.2

5.0

AADRESS

K. VAHTER

KALJUMETSA KINNISTU DETAILPLANEERING TÖÖ NIMETUS

JOONIS

1 : 500 GSM 52 74 119 [email protected]

Hälli 4 Tallinn 13521

REG.NR.11176431 EEP 000502

VAHTRA GRUPP OÜ

TÖÖ NR. MÕÕT

DP 4 JOONISE NR.PÕHIJOONIS

DP151-21volitatud arhitekt 7 HUVITATUD ISIK

LEMBIT MAKSTIN KALJUMETSA KINNISTU ÜKSNURME KÜLA SAKU VALDKUUPÄEV jaanuar 2024

KALJUMETSA KINNISTU DETAILPLANEERING

M 1:500

63.732

Leht 1 Lehti 1

Kuup.

Kaardi nr.Mõõtkava

Mart Kalm

Hannes Sillard Koostas

Kontrollis

Pärnu mnt 139 D TALLINN

MTR registreering EG10409530-01

e-mail: [email protected]

Tel. (0) 6 558455, 51 34231

Aadress: HARJU MAAKOND

Märkused:

AMET NIMI

ALLKIRI

TEHNOVÕRKUDEGA

Töö nr.

Koordinaadid L-EST 97 süsteemis, kõrgused EH-2000 Amsterdami süsteemis

TOPO-GEODEETILINE ALUSPLAAN

Objekt:

G.E. POINT OÜ

SAKU VALD

ÜKSNURME KÜLA

20-G563_2

21.12.2020.a.

KALJUMETSA

Piirid seisuga detsember 2020.a. Lisamõõdistus tehtud 14.05.2021.a.

W

S

E

N

LIIDETAVATE- LAHUTATAVATE OSADE SUURUSED m²±

OSADE SENINE SIHTOTSTARVE (katastriüksuse liik)

POS NR

KRUNDI AADRESS VÕI ETTEPANEK

KRUNDI PLANEERITUD SIHTOTSTARVE (katastriüksuse liik)

KRUNDI PLANEERITUD SUURUS m²

MOODUSTATAKSE KATASTRIÜKSUSTEST k.a. riigi / linna maa

Ä/T 71801:003:0602 M 100%1 1734 2049-1734

ANDMED KRUNDI MOODUSTAMISEKS

2 315 KRUNT 1

KRUNT 2 M 100%2049-315

KRUNDI EHITUSÕIGUS sihtotstarbe % detailplaneeringu liikides

korruste arv +/-

suurim hoone kõrgus meetrites

suurim ehitisealune pind

parkimis- kohtade arv

krundi pindalasuurim hoonete arv krundil

pos nr

TINGMÄRGID PLANEERITAVA ALA PIIR

KATASTRIÜKSUSE PIIRID

ASFALT-ja KILLUSTIKKATTEGA TEED JA PLATSID

TEHNOVÕRGU KAITSEVÖÖND

AVALIKULT KASUTATAVA TEE KAITSEVÖÖND

OLEV KÕRGHALJASTUS

OLEV HOONE

PLANEERITUD NÄHTAVUSKOLMNURK

PLANEERITUD KRUNDIPIIR

PLANEERITUD HOONESTUSALA

PLANEERITUD HOONE (asukoht illustratiivne)

PLANEERITUD SISSEPÄÄS KRUNDILE

PLANEERITUD ASFALTKATTEGA TEE

PLANEERITUD PRÜGIKONTEINER (asukoht illustratiivne)

PLANEERITUD PARKIMISKOHA VÕIMALIK ASUKOHT

LIKVIDEERITAV KÕRGHALJASTUS

PLANEERITUD KÕRGHALJASTUS

PLANEERITUD HALJASALA

PLANEERITUD TRUUP / SILD

PLANEERITUD MURUKIVIGA ALA

PLANEERITUD PIIRE

PLANEERITUD MADAL HEKK (asukoht täpsustub koos hoone projektiga)

JALG JA JALGRATTATEE

VÄIKEBUSSI PÖÖRDERAADIUS

OLEMASOLEVAD TEHNOVÕRGUD SIDEÕHULIIN

SIDEKAABEL

KÕRGEPINGE KAABELLIIN

MADALPINGE ÕHULIIN

KANALISATSIOONITORUSTIK

VEETORUSTIK

L 100%

PLANEERINGUALA NÄITAJAD

PLANEERITUD MAA-ALA SUURUS 2500m² KAVANDATUD KRUNTIDE ARV 2

KRUNDITUD MAA BILANSS (katastriüksuse liikide alusel) Ä/T ärimaa/tootmismaa (1 katastriüksus) 1734m² 85% L transpordimaa (1 katastriüksus) 315m² 15%

PLANEERITUD SUURIM HOONETE ARV 2

MINIMAALNE HALJASTUSPROTSENT KRUNDI nr 1 PINDALAST 173m² 10%

PARKIMISKOHTADE ARV normatiivne 15 planeeritud 15

1 450/450 12* 2

POS NR

SU U

R IM

EH IT

IS EA

LU N

E PI

N D

m ²

m aa

pe al

ne /m

aa -a

lu ne

SU U

R IM

K O

R R

U SE

LI SU

S m

aa pe

al ne

/m aa

-a lu

ne

SU U

R IM

H O

O N

E K

Õ R

G U

S (m

)

SU U

R IM

H O

O N

ET E

A R

V K

R U

N D

IL

M IN

IM A

A LN

E TU

LE Ü

SI V

U S-

K LA

SS

15/15

K R

U N

D I

PL A

N EE

R IT

U D

SU U

R U

S m

²

1734

PA R

K IM

IS -

K O

H TA

D E

A R

V no

rm /p

la n

SERVITUUTIDE SEADMISE VAJADUS, SEADUSJÄRGSED KITSENDUSED

M A

A O

TS TA

R V

E (d

et . p

la n.

ju ht

ot st

ar ve

)

M A

A O

TS TA

R V

E (k

at . ü

ks us

e ju

ht ot

st ar

be os

ak aa

l % )KRUNDI AADRESS

VÕI ETTEPANEK

K R

U N

D I

TÄ IS

EH IT

U SE

%

26

KRUNDI EHITUSÕIGUS JA KITSENDUSED

TP2

K A

TU SE

K A

LL E

vaba

2 315

KRUNT 1

KRUNT 2

3*/-1 1350

H O

O N

ET E

SU U

R IM

LU B

A TU

D B

R U

TO PI

N D

m ²

ÄK/ÄB/ TL/TT

Ä50%/ T50%

MÄRKUSED 1.Planeeritavale alale tehakse ettepanek 2 krundi moodustamiseks. Krunt pos numbriga 1 on ärimaa ja tootmismaa juhtotstarbega. Krunt pos numbriga 2 on transpordimaa juhtotstarbega. Krundile nr 1 on määratud mitu juhtotstarvet. Määratud nn segafunktsioon (Ä/T (katastriüksuse juhtotstarbe järgi) - ÄK/ÄB/TL/TT (detailplaneeringu juhtotstarbe järgi). Kaubandus-, teenindus- ja büroohoone ning tootmis- ja laohoone maa-ala on kaubandus-, teenindus-, toitlustus-, majutus-, büroo- ja pangahoone, tootmis- ja tööstushoone ning laohoone, sh hulgikaubandushoone ja neid teenindavate rajatiste juhtotstarbega maa-ala. Kaubandus- ja teeninduspinnad on elanike teenindamiseks ja valdavalt avaliku juurdepääsuga. Maa-alale võib kavandada ärihoonet, tootmishoonet, logistikahoonet jms või nimetatud funktsioonid kombineerituna. Lubatud on keskkonnasõbralik tootmine, hoiduda suure jäätmetootluse, müra, õhusaaste jm negatiivse keskkonnamõjuga seotud ettevõtlusest. Juhtotstarvete suhtearv määratakse krundi hoone ehitusprojektiga. Antud lahendus on paindlik ning annab tulevikus mitmekülgsemad võimalused krundi kasutamiseks ajas muutuvatest vajadustest tulenevalt. 2.Planeeritud hoone asukoht on illustratiivne. Täpne hoone asukoht ja normatiivne parkimiskohtade lahendus antakse ehitusprojektiga. 3.Kõikide planeeritud kommunikatsioonide asukoht on illustratiivne. Kommunikatsioonide täpne paiknemine täpsustada konkreetsete projektide koostamisega projekteerimise järgmises staadiumis. 4.Parkimine lahendada enda krundil. 5.Ehitamise käigus tekkiv huumusmuld tuleb taaskasutada. 6. Parkimiskohtade arvutus vastavalt EVS 843:2016 Linnatänavad tabel 9.1 Eesti linnade ehitiste parkimisnormatiivid Asutus - 1 parkimiskoht / 90m² suletud brutopinna kohta Ühe parkimiskoha mõõtmed 6x2,5m 7. Nähtavuskolmnurk on kavandatud vastavalt majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 "Tee projekteermise normid" lisa "Maanteede projekteerimisnormid" punkt 5.2.7 lähtetasemel rahuldav. 8. Joonise loetavuse huvides on planeeringuala piir nihutatud kinnistu piirist väljapool. 9. Trasside kulgemine krundil lahendatakse koos hoone ehitusprojektiga

LT 100%

- -

-

-

315

2

-

2 12

450

P15

1734

1

3/-1

ÄK/ÄB/TL/TT

- LT - - - -----

71801:003:0602

L100%

VAREM PLANEERITUD TEED JA TEHNOVÕRGUD RAHULA-SAKU TEE RESERVTORU (STROMTEC OÜ töö nr21-88 15.07.2021)

P K

11345 Rahula-Saku tee kaitsevöönd. Elektripaigaldise kaitsevöönd koridori laiusega 2m. Rahula-Saku tee reservtoru kaitsevöönd koridori laiusega 2m. Elektripaigaldise ja reservtoru servituudi vajadusega ala kaitsevööndi ulatuses võrguvaldaja kasuks.

11345 Rahula-Saku tee kaitsevöönd. Elektripaigaldise kaitsevöönd koridori laiusega 2m. Rahula-Saku tee reservtoru kaitsevöönd koridori laiusega 2m. Sideehitise kaitsevöönd koridori laiusega 2m. Nähtavuskolmnurk. Elektripaigaldise, sideehitise ja reservtoru servituudi vajadusega ala kaitsevööndi ulatuses võrguvaldaja kasuks.

MAAKASUTUSE JUHTOTSTARBE LEPPEMÄRGID ÄK kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa

ÄB kontori- ja büroohoone maa

TT tootmishoone maa

TL laohoone maa

LT tee ja tänava maa

ÄK/ÄB/TL/TT

LT

* VI kasutusviisi hoone puhul lubatud max 2 korrust. VI kasutusviisi 2 korruselise hoone puhul suurim kõrgus 9m. VI kasutusviisi 1 korruselise hoone puhul suurim kõrgus 12m ** Detailplaneeringuga käsitletav ala krundist

parkla kaugus riigitee katte servast 9,5m

hoonestusala kaugus riigitee katte servast 18,5m

3 250**

4 230**

ÜKSNURME TEE 16B

- LT - - - ----- L100%

11345 Rahula-Saku tee kaitsevöönd. Veetorustiku ja kanalisatsioonitorustiku kaitsevöönd koridori laiusega 4m.

11345 Rahula-Saku tee kaitsevöönd. Elektripaigaldise kaitsevöönd koridori laiusega 2m. Rahula-Saku tee reservtoru kaitsevöönd koridori laiusega 2m. Sideehitise kaitsevöönd koridori laiusega 2m. Veetorustiku ja kanalisatsioonitorustiku kaitsevöönd koridori laiusega 4m. Nähtavuskolmnurk. Elektripaigaldise, sideehitise, veetorustiku, kanalisatsioonitorustiku ja reservtoru servituudi vajadusega ala kaitsevööndi ulatuses võrguvaldaja kasuks.

- LT - - - ----- L100%

LT 100%

- -

-

-

250

3

-

LT 100%

- -

-

-

230

4

-

ÜKSNURME TEE L6

1

2 3

4

auto pöörderaadius

Tallinn

Jaanuar 2024

SAKU VALD ÜKSNURME KÜLA

KALJUMETSA KINNISTU

DETAILPLANEERING

TÖÖ NR: DP 151-21

TELLIJA Saku Vallavalitsus

Juubelitammede tee 15 Saku alevik

Saku vald 75501

registrikood 75019738

HUVITATUD ISIK Lembit Makstin

PLANEERIJA: Vahtra Grupp Osaühing

Hälli 4, 13521, Tallinn

registrikood 11176431

EEP 000502

Vastutav spetsialist:

Volitatud arhitekt 7 Enel-Katrin Vahter

 52 74 119

E-mail: [email protected]

Detailplaneeringu kaust koosneb kahest osast:

I osa - kehtestamisele kuuluv planeeringu dokumentatsioon (1.tekstiline osa, 2.joonised)

II osa - lisad

KALJUMETSA KINNISTU DETAILPLANEERING jaanuar 2024

VAHTRA GRUPP OÜ Reg. nr 11176431 GSM 52 74 119

Hälli 4 13521 Tallinn EEP 000502 [email protected]

vastutav arhitekt Katrin Vahter

2

PROJEKTI KOOSTAMISEST VÕTSID OSA

Planeerimislahendus Vahtra Grupp Osaühing

Arhitekt Katrin Vahter

Ehitusgeodeetilised uuringud OSAÜHING G.E.POINT

Pärnu mnt 139 D

registrikood 10409530

EG10409530-01

Kontaktisik Hannes Sillard

 5134231 E-mail: [email protected]

KALJUMETSA KINNISTU DETAILPLANEERING jaanuar 2024

VAHTRA GRUPP OÜ Reg. nr 11176431 GSM 52 74 119

Hälli 4 13521 Tallinn EEP 000502 [email protected]

vastutav arhitekt Katrin Vahter

3

I. KEHTESTAMISELE KUULUV PLANEERINGU DOKUMENTATSIOON

1. TEKSTILINE OSA

o Seletuskiri

2. JOONISED

DP 1 Situatsiooniskeem M 1:10 000

DP 2 Kontaktala analüüs

DP 3 Tugiplaan M 1:500

DP 4 Põhijoonis M 1:500

DP 5 Tehnovõrkude koondplaan M 1:500

KALJUMETSA KINNISTU DETAILPLANEERING jaanuar 2024

VAHTRA GRUPP OÜ Reg. nr 11176431 GSM 52 74 119

Hälli 4 13521 Tallinn EEP 000502 [email protected]

vastutav arhitekt Katrin Vahter

4

SELETUSKIRI 1. SISSEJUHATUS ............................................................................................................................ 5

2. LÄHTESEISUKOHAD PLANEERINGU KOOSTAMISEKS ..................................................... 5

3. KONTAKTVÖÖNDI ANALÜÜS JA OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS ............... 5 3.1. Kontaktvööndi analüüs ............................................................................................................ 5 3.1. Planeeringuala maakasutus, maaomand ja hoonestus ............................................................. 6 3.2. Fotod planeeringualast ja lähiümbrusest ................................................................................. 7 3.3. Olemasolevad teed, juurdepääsud ja liiklus ............................................................................. 8

3.4. Olemasolev tehnovarustus ....................................................................................................... 8 3.5. Olemasolev haljastus ja keskkond ........................................................................................... 8 3.6. Kehtivad kitsendused (Maa-ameti kitsenduste kaardi andmetel) ............................................ 9 3.7. Planeeringuala lähiümbruse detailplaneeringud ...................................................................... 9

4. VASTAVUS ÜLDPLANEERINGULE ....................................................................................... 10

5. PLANEERINGUETTEPANEK.................................................................................................... 11 5.1. Krundijaotus ja kruntide ehitusõigus ..................................................................................... 11

5.2. Piirded .................................................................................................................................... 12

5.3. Liiklus ja parkimiskorraldus .................................................................................................. 13 5.4. Haljastus ja heakorra põhimõtted .......................................................................................... 14 5.5. Tuleohutus ............................................................................................................................. 14

5.6. Servituutide seadmise vajadus, seadusjärgsed kitsendused ................................................... 15 6. TEHNOVÕRKUDE LAHENDUS ............................................................................................... 15

6.1. Üldosa .................................................................................................................................... 15

6.2. Elektrivarustus ....................................................................................................................... 15 6.3. Tänavavalgustus .................................................................................................................... 15

6.4. Soojavarustus ......................................................................................................................... 15 6.5. Sidevarustus ........................................................................................................................... 15 6.6. Veevarustus ja kanalisatsioon ................................................................................................ 16

6.7. Sademe – pinnasevee ärajuhtimine ........................................................................................ 16 7. KESKKONNATINGIMUSED JA VÕIMALIK KESKKONNAMÕJU HINDAMINE ............. 17

7.1. Üldosa .................................................................................................................................... 17 7.2. Ehitusaegne mõju ................................................................................................................... 18

7.3. Vee, pinnase või õhu saastatus, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus, lõhn ................. 18

7.4. Võimalikud avariiolukorrad................................................................................................... 18 7.5. Võimalik mõjude kumuleerumine ja piiriülene mõju ............................................................ 18

8. EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISEKS JA EHITAMISEKS ESITATUD NÕUDED............... 18 8.1. Müraleevendusmeetmed ........................................................................................................ 19 8.2. Nõuded vertikaalplaneeringu koostamiseks .......................................................................... 19

8.3. Liikluse ja parkimise korralduslikud nõuded ........................................................................ 19 8.4. Tuleohutusnõuded .................................................................................................................. 19 8.5. Haljastuse rajamise nõuded ................................................................................................... 19 8.6. Tehnorajatiste rajamise nõuded ............................................................................................. 19 8.7. Liiklusrajatised ...................................................................................................................... 20

8.8. Üldised arhitektuurinõuded ................................................................................................... 20

9. KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED ............................. 20

10. TEHNILISED NÄITAJAD ....................................................................................................... 21 11. DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISE TEGEVUSKAVA ............................................... 21 12. PLANEERINGU KEHTESTAMISEST TULENEVATE VÕIMALIKE KAHJUDE

HÜVITAJA .......................................................................................................................................... 21

KALJUMETSA KINNISTU DETAILPLANEERING jaanuar 2024

VAHTRA GRUPP OÜ Reg. nr 11176431 GSM 52 74 119

Hälli 4 13521 Tallinn EEP 000502 [email protected]

vastutav arhitekt Katrin Vahter

5

1. SISSEJUHATUS

Planeeringualaks on Saku vallas Üksnurme külas asuv Kaljumetsa katastriüksus ja lähiala.

Planeeringuala suurus on ca 2500 m2.

Planeeringualal puudub kehtiv detailplaneering.

Detailplaneeringu koostamise ülesanne on Kaljumetsa maaüksuse kruntideks jaotamine, hoonestusala ja

ehitusõiguse määramine tootmis- ja ärihoonete ehitamiseks ning kergliiklustee kavandamine Rahula-

Saku tee äärde.

Detailplaneeringuga lahendatakse planeeringuala juurdepääs, haljastus, heakord, liiklus- ja

parkimiskorraldus ning antakse tehnovõrkudega varustamise põhimõtted.

Planeeringuala piir on joonise loetavuse huvides nihutatud katastriüksuse piiridest lahku.

2. LÄHTESEISUKOHAD PLANEERINGU KOOSTAMISEKS

• Huvitatud isiku detailplaneeringu algatamise taotlus.

• Saku Vallavalitsuse 2. märtsi 2021.a korraldus nr 138 Detailplaneeringu koostamise algatamine

ja lähteseisukohtade andmine.

• Saku valla üldplaneering

• OSAÜHING G.E.POINT poolt 21.12.2020 koostatud geodeetiline alusplaan tehnovõrkudega,

töö nr 20-G563-2.

• Skepast ja Puhkim OÜ Rahula-Saku-Üksnurme tee jalg- ja jalgrattatee teeprojekt. Töö nr

2019_0009 09.07.2021

• STROMTEC OÜ Rahula-Saku tee reservtoru. Töö nr 21-88 15.07.2021

• Võrguvaldajate poolt väljastatud tehnilised tingimused

• Planeerimisseadus

• Kehtivad õigusaktid ja projekteerimisnormid

3. KONTAKTVÖÖNDI ANALÜÜS JA OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS

3.1. Kontaktvööndi analüüs

Planeeringuala paikneb Harju maakonnas Saku vallas, Saku aleviku vahetus läheduses.

Kaljumetsa katastriüksus piirneb riigiteega, 11345 Rahula-Saku tee, ja asub suuremas osas riigitee

kaitsevööndis. Riigitee aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus on 532 autot. Juurdepääs riigiteelt

planeeringualale puudub.

Planeeringuala piirneb kagus ja edelas transpordimaa kruntidega, kuhu on rajatud jalg- ja jalgrattatee

(projekt on koostatud Skepast ja Puhkim OÜ poolt). Käesolev planeering arvestab olemasoleva jalg- ja

jalgrattateega planeerides transpordimaa krundi, mis ühendab 11345 Rahula-Saku tee L1 ja Üksnurme

tee L6 krundid.

Planeeringuala lähiümbruses paiknevad nii tootmis/ärimaad, elamumaad kui ka maatulundusmaad.

Lähiala äri ja tootmismaade kruntide suurus on vahemikus 1042m2-17734m2, elamumaa krundi suurus

1100m2-7300m2. Planeeringualast põhja- ja idapoole jäävad krundid on hoonestamata. Olemasolevad

elamud paiknevad 11345 Rahula-Saku teest lõunapool. Planeeringuala kontaktvööndit iseloomustab

lahtine hoonestusviis. Lähim ühistranspordipeatus asub ca 150m kaugusel planeeringualast.

Planeeringualal ei ole looduskaitselisi piiranguid. Ohtlikke ettevõtteid planeeringuala vahetus läheduses

ei asu.

Planeeringualal ei paikne teadaolevalt (Maa-ameti ja EELIS-e andmetel Natura 2000 võrgustiku alasid,

kaitsealasid, hoiualasid, püsielupaikasid, kaitstavate liikide elupaikasid, kaitstavaid looduse

üksikobjekte või muinsuskaitse objekte. Planeeritav ala ei asu rohevõrgustiku alal. Planeeritaval alal ei

asu maardlaid. Lähimad kultuurimälestised on Saku Saku mõisa peahoone (reg nr 2954) ja Saku mõisa

park (reg nr 2953), mis jäävad planeeringualast ca 1,5 km kaugusele.

Planeeringuala piirinaabriteks on järgmised maaüksused:

KALJUMETSA KINNISTU DETAILPLANEERING jaanuar 2024

VAHTRA GRUPP OÜ Reg. nr 11176431 GSM 52 74 119

Hälli 4 13521 Tallinn EEP 000502 [email protected]

vastutav arhitekt Katrin Vahter

6

Põhjast Parma tee 3 (71801:003:1073 tootmismaa 80%, ärimaa 20%)

Idast Uue-Lukusepa (71801:001:1744 maatulundusmaa 100%)

11345 Rahula-Saku tee L1 (71801:001:1745 transpordimaa 100%)

Läänest Üksnurme tee L6 (71801:001:1894 transpordimaa 100%)

Üksnurme tee 16b (71801:003:0210 tootmismaa 100%)

Lõunast 11345 Rahula-Saku tee (71801:003:1098 transpordimaa 100%)

Situatsiooniskeem

3.1. Planeeringuala maakasutus, maaomand ja hoonestus

Kaljumetsa

Katastritunnus 71801:003:0602

Krundi suurus 2049m2

Sihtotstarve maatulundusmaa 100%

Omandivorm eraomand

Osaliselt Üksnurme tee L6 71801:001:1894, transpordimaa 100%, munitsipaalomand

Osaliselt Üksnurme tee 16b 71801:003:0210, tootmismaa 100%, eraomand

Planeeringualal hoonestus puudub.

KALJUMETSA KINNISTU DETAILPLANEERING jaanuar 2024

VAHTRA GRUPP OÜ Reg. nr 11176431 GSM 52 74 119

Hälli 4 13521 Tallinn EEP 000502 [email protected]

vastutav arhitekt Katrin Vahter

7

3.2. Fotod planeeringualast ja lähiümbrusest

Foto 1. Vaade planeeringualale lõuna-edela suunal 11345 Rahula-Saku teelt

Foto 2. Vaade Üksnurme tee 16b sissesõidule 11345 Rahula-Saku teelt

Foto 3. Kaljumetsa katastriüksuse liitumispunkt ühisveevarustuse- ja kanalisatsiooniga

KALJUMETSA KINNISTU DETAILPLANEERING jaanuar 2024

VAHTRA GRUPP OÜ Reg. nr 11176431 GSM 52 74 119

Hälli 4 13521 Tallinn EEP 000502 [email protected]

vastutav arhitekt Katrin Vahter

8

Foto 4. Paigaldatav tänavavalgustuspost Kaljumetsa krundil kergliiklustee ääres

Foto 5. Truup, mis viib sademeveed Kaljumetsa krundilt peakraavi

3.3. Olemasolevad teed, juurdepääsud ja liiklus

Juurdepääs planeeringualale toimub Üksnurme tee L6 (munitsipaalmaa) kaudu.

3.4. Olemasolev tehnovarustus

Piirkond on kommunikatsioonidega varustatud.

Planeeringuala läbivad kõrgepinge kaabelliin ja side õhuliin. Planeeringuala läheduses kulgevad

sidekaabel, madalpinge õhuliin, kanalisatsioonitorustik ja veetorustik.

Rajatud on 11345 Rahula-Saku tee äärde Kaljumetsa katastriüksuse jaoks liitumispunktid veevarustuse

ja kanalisatsiooniga. Rahula-Saku tee ääres on tänavavalgustus.

3.5. Olemasolev haljastus ja keskkond

Maapind on tasane, kaetud kõrghaljastusega. Maapinna absoluutkõrgused jäävad +47.68….+47.20

vahele. Kõrghaljastatud ala on võsastunud.

KALJUMETSA KINNISTU DETAILPLANEERING jaanuar 2024

VAHTRA GRUPP OÜ Reg. nr 11176431 GSM 52 74 119

Hälli 4 13521 Tallinn EEP 000502 [email protected]

vastutav arhitekt Katrin Vahter

9

3.6. Kehtivad kitsendused (Maa-ameti kitsenduste kaardi andmetel)

• Elektripaigaldise kaitsevöönd

• Sideehitise kaitsevöönd

• Ühisveevärgi – ja kanalisatsiooni kaitsevöönd

• Riigimaantee 11345 Rahula-Saku tee kaitsevöönd

Väljavõte Maa-ameti kitsenduste kaardist Planeeringuala

3.7. Planeeringuala lähiümbruse detailplaneeringud

Kehtestatud detailplaneeringud

1. Parma 2 kinnistu detailplaneering. Maa-ameti ID 17864

2. Uue-lukusepa kinnistu detailplaneering. Maa-ameti ID 23948

3. Kädri kinnistu detailplaneering. Maa-ameti ID 75656

4. Rebasemäe kinnistu detailplaneering. Maa-ameti ID 74835

5. Kõrtsiaugu kinnistu detailplaneering. Maa-ameti ID 75658

6. Haavasalu tee 5 kinnistu detailplaneering. Maa-ameti ID 53028

Algatatud detailplaneeringud

7. Üksnurme tee 11 kinnistu detailplaneering. Maa-ameti ID 75708

8. Haavasalu tee 4 kinnistu detailplaneering. Maa-ameti ID 75709

Väljavõte Saku valla geoinfosüsteemist Planeeringuala

KALJUMETSA KINNISTU DETAILPLANEERING jaanuar 2024

VAHTRA GRUPP OÜ Reg. nr 11176431 GSM 52 74 119

Hälli 4 13521 Tallinn EEP 000502 [email protected]

vastutav arhitekt Katrin Vahter

10

4. VASTAVUS ÜLDPLANEERINGULE

Saku valla üldplaneeringu (kehtestatud Saku Vallavolikogu 20. aprill 2023 otsusega nr 24) kohaselt

asub planeeringuala tiheasustusalal, mille juhtotstarve on Ä/T – äri ja tootmisettevõtete maa-ala.

vv. Saku valla üldplaneeringust: Äri- ja tootmisettevõtte maa-ala on kaubandus-, teenindus-, toitlustus-, majutus-, büroo-ja pangahoone,

tootmis- ja tööstushoone ning laohoone, sh hulgikaubandushoone ja neid teenindavate rajatiste

juhtotstarbega maa-ala.

Kaubandus- ja teeninduspinnad on elanike teenindamiseks ja valdavalt avaliku juurdepääsuga.

Maa-alale võib kavandada ärihooneid, tootmishooneid, logistikahooneid jms või nimetatud funktsioonid

kombineerituna. Lubatud on keskkonnasõbralik tootmine, hoiduda suure jäätmetootluse, müra, õhusaaste jm

negatiivse keskkonnamõjuga seotud ettevõtlusest.

Väljavõte Saku valla üldplaneeringust Planeeringuala

Planeeringuala võrdlus üldplaneeringuga

ÜP-s ette nähtud DP-s ette nähtud

Maa sihtotstarve ÄT ÄT

Hoone kõrgus kuni 14m kuni 12m

Haljastatav osa minim. 10% krundi

pindalast

haljasala 10%

Ehitisealune pind kuni 40% krundi pind-

alast

kuni 26% krundi pindalast

Detailplaneering vastab Saku valla üldplaneeringule.

KALJUMETSA KINNISTU DETAILPLANEERING jaanuar 2024

VAHTRA GRUPP OÜ Reg. nr 11176431 GSM 52 74 119

Hälli 4 13521 Tallinn EEP 000502 [email protected]

vastutav arhitekt Katrin Vahter

11

5. PLANEERINGUETTEPANEK

5.1. Krundijaotus ja kruntide ehitusõigus

Kaljumetsa katastriüksus jaotatakse kaheks katastriüksuseks.

Uued katastriüksused:

o pos 1 – 50% äri- ja 50% tootmismaa sihtotstarbega

o pos 2 – 100% transpordimaa sihtotstarbega

Planeeringuala hõlmab ka osaliselt järgmisi katastriüksuseid:

o pos 3 – Üksnurme tee 16b, 100% transpordimaa sihtotstarbega

o pos 4 – Üksnurme tee L6, 100% transpordimaa sihtotstarbega

Põhijoonisel on planeeritud krundile antud positsiooninumber, krundi kasutamise sihtotstarve, krundi

pindala, hoonestusala asukoht, suurim lubatud hoonete arv krundil, suurim lubatud ehitisealune pind

ning hoonete suurim lubatud korruselisus ja kõrgus. Kohustuslikku ehitusjoont määratud ei ole. Hoone

paigutamisel krundile tuleb lähtuda põhimõttest, et üks hoone külg peab olema paralleelne planeeritava

krundi piiriga, ühe krundi servaga.

Ehitusõigusega lubatud hoone peab asuma Põhijoonisel näidatud hoonestusala sees.

Krundile nr 1 on määratud mitu juhtotstarvet. Määratud on nn segafunktsioon (Ä/T (katastriüksuse

juhtotstarbe järgi) - ÄK/ÄB/TL/TT (detailplaneeringu juhtotstarbe järgi).

Kaubandus-, teenindus- ja büroohoone ning tootmis- ja laohoone maa-ala on

kaubandus-, teenindus-, toitlustus-, majutus-, büroo- ja pangahoone, tootmis- ja

tööstushoone ning laohoone, sh hulgikaubandushoone ja neid teenindavate rajatiste juhtotstarbega maa-

ala.

Kaubandus- ja teeninduspinnad on elanike teenindamiseks ja valdavalt avaliku juurdepääsuga.

Maa-alale võib kavandada ärihoonet, tootmishoonet, logistikahoonet jms või nimetatud funktsioonid

kombineerituna.

Kuna planeeringuala asub elamupiirkonna lähedal on lubatud võimalikult väikese mõjuga

keskkonnasõbralik tootmis- ja äritegevus. Hoiduda suure jäätmetootluse, müra, õhusaaste jm negatiivse

keskkonnamõjuga seotud ettevõtlusest.

Juhtotstarvete suhtearv määratakse krundi hoone ehitusprojektiga. Antud lahendus on paindlik ning

annab tulevikus mitmekülgsemad võimalused krundi kasutamiseks ajas muutuvatest vajadustest

tulenevalt.

Selgitused kruntide sihtotstarvete tähistustele:

Sihtotstarvete selgitused detailplaneeringu liikides vastavalt Rahandusministeeriumi juhendmaterjalile

„Planeeringute leppemärgid„

ÄK – kaubandus-, toitlustus ja teenindushoone maa

ÄB- kontori – ja büroohoonete maa

TT- tootmishoone maa

TL- laohoone maa

Sihtotstarvete selgitused katastriüksuse liikides vastavalt

Maakatastriseaduse § 18 Katastriüksuse sihtotstarbe määramine

T – tootmismaa on tootmiseesmärgil kasutatav maa. Tootmismaa on tootmis- ja tööstusehitiste alune ja

neid ehitisi teenindav maa,

Ä – ärimaa on ärilisel eesmärgil kasutatav maa. Ärimaa on äri-, büroo- või teenindusotstarbeliste

ehitiste alune ja neid ehitisi teenindav maa

KALJUMETSA KINNISTU DETAILPLANEERING jaanuar 2024

VAHTRA GRUPP OÜ Reg. nr 11176431 GSM 52 74 119

Hälli 4 13521 Tallinn EEP 000502 [email protected]

vastutav arhitekt Katrin Vahter

12

Planeeritud kruntide ehitusõigus

krunt pos nr 1

krundi aadress või aadressi ettepanek KRUNT 1

krundi planeeritud suurus m2 1734

maa ostarve (det. plan. juhtotstarve) ÄK,ÄB,TL,TT

maa ostarve (kat. üksuse juhtotstarve) Ä, T

suurim ehitisealune pind m² maapealne/maa-alune 450/450

suurim maapealne / maa-alune korruselisus 3*/-1

suurim hoone kõrgus (m) 12*

suurim hoonete arv krundil 2

vähim tulepüsivusklass TP2

krundi täisehituse % 26

parkimiskohtade arv (norm/planeeritud) 15/15

*VI kasutusviisi hoone puhul lubatud max 2 korrust. VI kasutusviisi 2 korruselise hoone puhul suurim

kõrgus kuni 9m.

krunt pos nr 2

krundi aadress või aadressi ettepanek KRUNT 2

krundi planeeritud suurus m2 315

maa ostarve (det. plan. juhtotstarve) LT

maa ostarve (kat. üksuse juhtotstarve) L

suurim ehitisealune pind m² maapealne/maa-alune -

suurim maapealne / maa-alune korruselisus -

suurim hoone kõrgus (m) -

suurim hoonete arv krundil -

vähim tulepüsivusklass -

krundi täisehituse % -

parkimiskohtade arv (norm/planeeritud) -

krunt pos nr 3

krundi aadress või aadressi ettepanek Üksnurme tee 16b

käsitletava osa suurus m2 250 (detailplaneeringuga

käsitletav osa krundist)

maa ostarve (det. plan. juhtotstarve) LT

maa ostarve (kat. üksuse juhtotstarve) L

krunt pos nr 4

krundi aadress või aadressi ettepanek Üksnurme tee L6

käsitletava osa suurus m2 230 (detailplaneeringuga

käsitletav osa krundist)

maa ostarve (det. plan. juhtotstarve) LT

maa ostarve (kat. üksuse juhtotstarve) L

5.2. Piirded

Piirde lubatud maksimaalne kõrgus on 2m.

Krundi maanteepoolne piire soovitavalt metallpostidel ja metallelementidest. Naaberkruntide vahelised

piirded metallvõrk (keevisvõrk, punuvõrk, keevispaneel jmt). Plekist paneelid on keelatud. Planeeringu

KALJUMETSA KINNISTU DETAILPLANEERING jaanuar 2024

VAHTRA GRUPP OÜ Reg. nr 11176431 GSM 52 74 119

Hälli 4 13521 Tallinn EEP 000502 [email protected]

vastutav arhitekt Katrin Vahter

13

koostamise ajal naaberkinnistutel piirded puuduvad. Kruntide vahelise piirde rajamine toimub vastavalt

krundivaldajate vahelisele kokkuleppele. Piirded peavad moodustama ühtse terviku.

Võimalikud piirete lahendused:

Piirete täpne lahendus antakse projekteerimise järgmises

staadiumis. Piirete rajamine ei ole kohutuslik.

5.3. Liiklus ja parkimiskorraldus

Liiklusruumi planeerimise aluseks on EVS 843:2016

’’Linnatänavad ’’.

Juurdepääs planeeringualale on kavandatud Üksnurme tee L6

katastriüksuselt (71801:001:1894 transpordimaa). Planeeritud

on transpordimaa krunt (krunt nr 2) Rahula-Saku tee äärde,

kergliiklustee tarbeks.

Planeeringulahenduse koostamisel on aluseks võetud Skepast ja Puhkim OÜ Rahula-Saku-Üksnurme

tee jalg- ja jalgrattatee teeprojekt. Töö nr 2019_0009 09.07.2021.

Planeeringuga on tagatud juurdepääs Üksnurme tee 16b krundile läbi Üksnurme tee L6 krundi.

Juurdepääsutee ristumisel 11345 Rahula-Saku teega tuleb tagada nähtavus. Põhijoonisele on kantud

nähtavuskolmnurk.

Nähtavuskolmnurk on kavandatud vastavalt majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määrusele nr 106

’’Tee projekteerimise normid’’ lisa ’’Maanteede projekteerimisnormid’’ punkt 5.2.7 lähtetasemel

rahuldav. Nähtavuskolmnurkade suurused vt. Põhijoonis. Nähtavuskolmnurk on ala kus ei tohi paikneda

ühtegi nähtavust piiravat takistust - ei tohi rajada piirdeid, istutada puid-põõsaid ning paigaldada muid

teehooldust takistavaid elemente.

Ristumiskoht riigiteega (projekt Skepast ja Puhkim OÜ) on lahendatud planeeringualalt lähtuva

liiklussageduse vastuvõtmiseks.

Planeeringuala paikneb riigitee kaitsevööndis. Joonistele on kantud EhS §71 kohane tee kaitsevöönd.

Hoonestus on kavandatud riigitee kaitsevööndisse Transpordiameti loal. Vastavalt Transpordiameti

lähteseisukohtadele on lubatud planeeringualal kavandada hoonestust riigitee kaitsevööndisse

tingimusel, et hooned jäävad väljapoole riigitee ning kavandatava jalg- ja jalgrattatee külgnähtavusala.

Parkimine korraldatakse krundisiseselt. Parkimiskohtade arvutus on tehtud vastavalt EVS 843:2016

tabelile 9.1. parkimisnormatiivile järgmiselt:

KALJUMETSA KINNISTU DETAILPLANEERING jaanuar 2024

VAHTRA GRUPP OÜ Reg. nr 11176431 GSM 52 74 119

Hälli 4 13521 Tallinn EEP 000502 [email protected]

vastutav arhitekt Katrin Vahter

14

Asutused - 1 parkimiskoht 90m2 suletud brutopinna kohta

Brutopind m2 Planeeritud parkimiskohtade arv

Krunt 1 1350 15

Ühe parkimiskoha mõõtmed on 6x2,5m.

Parkimine lahendatakse koos hoone projektiga.

5.4. Haljastus ja heakorra põhimõtted

Tulenevalt Saku valla üldplaneeringust on määratud minimaalne haljastusprotsent, milleks on 10%

(173m2) kavandatud krundi nr 1 pindalast (vt Põhijoonis). Planeeritud haljastusprotsent on 11%. Krundi

ida - ja läänepoolsele küljele on kavandatud muruala ja täiendusistutus. Parkimiskohad on kavandatud

katta murukiviga, et tagada sademevee imbumine pinnasesse. Planeeringus on ära toodud põhimõtteline

haljastuse lahendus.

Kuna olemasolevat kõrghaljastust ei ole võimalik täies ulatuses säilitada määrab vallaaednik raieloa

taotlemise ja menetlemise käigus asendusistutusena istutatavate puu(de) arvu ja koha. Haljastus

lahendada ehitusprojekti koostamise käigus. Soovitav on kaasata järgmises projekteerimise etapis

maastikuarhitekt.

Planeeritud kruntide omanikud peavad lähtuma oma tegevuses Saku valla heakorraeeskirjadest ja

nendest kinni pidama.

Jäätmete käitlemisel juhinduda Jäätmeseadusest ja Saku valla jäätmehoolduseeskirjast. Olmejäätmete

sorteeritud kogumiseks paigutatakse krundile prügikonteinerid.

Konteineri ja kogumismahuti asukoht joonisel on illustratiivne. Lõplik asukoht määratakse konkreetse

ehitusprojekti asendiplaanil. Ehitusjäätmete käitlemine korraldatakse materjalide liikide kaupa, s.h.

mitteohtlikud, ohtlikud ja taaskasutatavad. Jäätmete käitluse korraldab ehitusperioodil

ehituspeatöövõtja. Jäätmekäitlusel lähtuda kohalikust jäätmehoolduseeskirjast. Ehitusjäätmed kogutakse

võimalikult sorteeritult ning veetakse ära spetsiaalsetesse ehitusjäätmete kogumiskohtadesse.

5.5. Tuleohutus

Planeeringu tuleohutuse osa koostamisel on aluseks:

• Siseministri määrus 30.03.2017 nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded„

• Siseministri 20.09.2010 määrus nr 44 "Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise

tuleohutusnõuded"

• EVS 812-7:2018– Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded.

• EVS 812-6:2012+A1:2013+AC:2016+A2:2017 Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus.

• „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse

nõuded, tingimused ning kord„ Siseministri 18.02.2021 määrus number 10; jõustumiskuupäev

01.03.2021

• Tuleohutuse seadus

Krundile nr 1 on planeeritud äri- ja tootmishoone (V-VI kasutusviis).

Planeeritud hoone lubatud minimaalne tulepüsivusklass on TP2.

Planeeritud hoone suurim lubatud kõrgus maapinnast on 12m. Suurim korruselisus on 3. VI kasutusviisi

hoone puhul lubatud maksimaalselt 2 korrust. VI kasutusviisi 2 korruselise hoone puhul suurim kõrgus

9m. VI kasutusviisi 1 korruselise hoone puhul suurim kõrgus 12m.

Detailplaneeringus on krundile kantud võimalik ehitusala, mis arvestab tulekaitsenorme.

Tuletõrjetehnika juurdepääs hoonetele on tagatud. Ümbersõidud hoonetest tuleb hoida vabad.

Planeeringuala tulekustutusvesi, 20 l/s kolme tunni jooksul, tagatakse Üksnurme teel asuva hüdrandi

baasil. Hüdrant asub planeeringualast ca 15m kaugusel (vt põhijoonis). Hüdrandi tööraadius on 100m.

Tuletõrjeauto juurdepääs (teekatte laius min 3,5m) hüdrandile ja planeeritud hoonele on tagatud.

KALJUMETSA KINNISTU DETAILPLANEERING jaanuar 2024

VAHTRA GRUPP OÜ Reg. nr 11176431 GSM 52 74 119

Hälli 4 13521 Tallinn EEP 000502 [email protected]

vastutav arhitekt Katrin Vahter

15

Hoonesisesed tulekustutussüsteemid lahendada vastavalt kehtivatele normatiivaktidele. Täpsemad

tulekaitsenõuded tagatakse konkreetse hoone projekteerimise käigus lähtudes hoone parameetritest,

kasutusotstarbest ja kehtivatest normidest.

5.6. Servituutide seadmise vajadus, seadusjärgsed kitsendused

KRUNT 1

1. Elektripaigaldise kaitsevöönd koridori laiusega 2m

2. Rahula-Saku tee reservtoru kaitsevöönd koridori laiusega 2m

3. Elektripaigaldise ja reservtoru servituudi vajadusega ala kaitsevööndi ulatuses võrguvaldaja

kasuks

4. 11345 Rahula-Saku tee kaitsevöönd 30m äärmise sõiduraja välimisest servast

KRUNT 2

1. Elektripaigaldise kaitsevöönd koridori laiusega 2m

2. Rahula-Saku tee reservtoru kaitsevöönd koridori laiusega 2m

3. Sideehitise kaitsevöönd koridori laiusega 2m

4. Elektripaigaldise ja sideehitise servituudivajadusega ala kaitsevööndi ulatuses võrguvaldaja

kasuks

5. 11345 Rahula-Saku tee kaitsevöönd 30m äärmise sõiduraja välimisest servast

6. Nähtavuskolmnurk

6. TEHNOVÕRKUDE LAHENDUS

6.1. Üldosa

Detailplaneeringu tehnovarustuse lahendus on põhimõtteline ja täpsustatakse projekteerimise järgmises

staadiumis. Tehnovõrkude lahendus on ära toodud Tehnovõrkude koondplaanil. Kõikidele

tehnovõrkudele on määratud kaitsevööndid ja servituudi vajadusega alad kaitsevööndi ulatuses.

6.2. Elektrivarustus

Elektrilevi OÜ poolt on väljastatud tehnilised tingimused 383361. Elektrienergiaga varustamine on

kavandatud jaotuskilbist JK40788 eraldi fiidrina 0,4kV maakaabelliin (vt põhijoonis ja skeem nr 1).

Krundi nr 1 piirile on kavandatud 0,4kV liitumiskilp, mis peab olema vabalt teenindatav.

Elektritoide liitumiskilbist objektini toimub maakaabliga.

Määratud on olemasolevatele ja planeeritud tehnorajatistele kaitsevööndid ja servituudi vajadus

kaitsevööndi ulatuses (väljaspool planeeringuala vt skeem nr 1).

Elektrivarustuse kohta koostatakse eraldi projekt.

6.3. Tänavavalgustus

Tänavavalgustust planeeringualale ette ei nähta. Planeeritud kruntide välisvalgustus lahendatakse

lokaalselt krundi siseselt iga krundi omaniku poolt. Krundil 1 kasutada valgustust välisukse, värava või

sissesõidutee juures. Välisukse juures on soovitav kasutada turvalisuse eesmärgil prožektorit. Täpne

valgustuse lahendus antakse koos hoone projektiga. Rajatav krundisisene valgustus ei tohi tekitada

häiringut naaberkruntidele sh ületee asuvatele elamutele.

6.4. Soojavarustus

Tsentraalset soojavarustust planeeringualale ette ei nähta.

Soojavarustus lahendatakse lokaalsena hoonete projekteerimise käigus. Kütteallikana võib kasutada

kõiki kaasaegseid energiatõhusatel tehnoloogiatel baseeruvaid ja keskkonda oluliselt mittesaastavaid

kütteliike

6.5. Sidevarustus

Planeeringuga nähakse ette kasutada mobiilsidevõrgu vahendeid. Huvitatud isik ei soovi lahendada

sidevarustust olemasoleva sidekaabli baasil.

KALJUMETSA KINNISTU DETAILPLANEERING jaanuar 2024

VAHTRA GRUPP OÜ Reg. nr 11176431 GSM 52 74 119

Hälli 4 13521 Tallinn EEP 000502 [email protected]

vastutav arhitekt Katrin Vahter

16

6.6. Veevarustus ja kanalisatsioon

Veevarustus ja reovee kanaliseerimine on lahendatud piirkonna ühisveevärgi- ja

kanalisatsioonisüsteemi baasil.

Aktsiaselts Saku Maja on väljastanud 11.02.2022 tehnilised tingimused nr ET-10294.

Krundile lubatud maksimaalne tarbitav teenuste maht:

Veetarve on 50,0m³/kuus; 2,5 m³/d; 1,0 m³/h.

Kanaliseerimine 50,0m³/kuus; 2,5 m³/d; 1,0 m³/h.

Liitumispunktid ühisveevarustuse – ja ühiskanalisatsiooniga on kavandatud planeeringuala edelanurka,

krundi piirist väljapoole, mitte kaugemale kui 1m.

Liitumispunktide planeeritud asukohad on ära toodud Tehnovõrkude koondplaanil.

Ühiskanalisatsiooni on lubatud juhtida üksnes reovett, mis vastab kehtivatele õigusaktidele ning ei ületa

olmereoveele kehtestatud piirnorme saasteainete osas. Drenaazivee ja sademevee juhtimine

kanalisatsiooni on keelatud.

Kanalisatsioonitorustik on kavandatud isevoolsena.

Krundi sisene isevoolne torustik kuni liitumispunktini projekteerida D110 PP/PVC-torudest SN8.

Hoone kanalisatsiooni väljundile (3m vundamendist) näha ette vaatluskaev min De 400.

Planeeritud hoonete veevarustuse ja kanalisatsiooni väljaehitamiseks tellida eel- ja tööprojekt ning enne

liitumislepingu sõlmimist kooskõlastada AS-ga Saku Maja.

6.7. Sademe – pinnasevee ärajuhtimine

Kasutatud on Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS poolt Üksnurme tee 12 detailplaneeringu kohta

koostatud eksperthinnangut sademevee ärajuhtimise kohta, kuna antud hinnangus käsitletud valgala

hõlmab ka Kaljumetsa maaüksust.

Üksnurme tee (11345 Rahula-Saku tee) alla on ehitatud Ø 500 mm plasttorutruup T/4 (vt valgala

kaarti). Sademeveed tuleks kokku korjata planeeringuala idapiirile rajatava torustiku abil ja juhtida

truupi T4.

vv. Eksperthinnangust.

Kehtestatud Parma detailplaneeringu järgi on ette nähtud truup T4 ühendada Vahtramäe teel oleva

kraaviga K-1. Truubi T/4 kaudu tulev vesi on praegu juhitud Üksnurme teeäärse kraavi kaudu kraavi

K-1 allpool truupi T/3.

Varemkoostatud projektiga on ette nähtud asendada Haavasalu 1, 2, 3 kinnistutel olev kraavilõik Ø500

mm plasttoruga T/1.

Sademeveed suubuvad lõpuks Üksnurme peakraavi (kood VEE1098100).

Kavandatud parkimiskohad kaetakse murukiviga, et võimaldada sademevee imbumist pinnasesse.

Välistada tuleb liigvee valgumine naaberkruntidele. Sademe- ja pinnasevee juhtimine

reoveekanalisatsiooni ei ole lubatud.

Õli – ja liivapüüduri vajadus selgub hoonete ehitusprojekti koostamise käigus.

Sademevee ärajuhtimine lahendatakse täpsemalt järgmises projekteerimise etapis.

KALJUMETSA KINNISTU DETAILPLANEERING jaanuar 2024

VAHTRA GRUPP OÜ Reg. nr 11176431 GSM 52 74 119

Hälli 4 13521 Tallinn EEP 000502 [email protected]

vastutav arhitekt Katrin Vahter

17

vv. Maa ja Vesi AS eksperthinnangust Üksnurme tee 12 detailplaneeringule. Valgala kaart

7. KESKKONNATINGIMUSED JA VÕIMALIK KESKKONNAMÕJU HINDAMINE

7.1. Üldosa

Kavandatud tegevus ei kuulu KeHJS §6 lõikes 1 nimetatud tegevuste nimistusse, mille korral

keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) läbiviimine on kohustuslik.

Kavandatav tegevus kuulub KeHJS §6 lõige 2 p 22 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr

224 ’’Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang,

täpsustatud loetelu’’ (VV määrus) §15 punkti 10 (muu tegevus) alla, mis võib kaasa tuua olulise

keskkonnamõju. Lähtudes KeHJS §6 lõikest 3, peab otsustaja (st Saku Vallavalitsus) andma

eelhinnangu.

Kavandatav tegevus on oma iseloomult eeldatavalt ohutu, sest katastriüksuse kruntideks jaotamine ja

kahe äri- ja tootmishoone rajamine ei oma eeldatavalt ohtlikku või negatiivset mõju. Kuna

planeeringuala asub elamupiirkonna lähedal siis on lubatud ainult võimalikult väikese mõjuga

keskkonnasõbralik äri- ja tootmistegevus.

Kavandatav tegevus ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi, ei sea

ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara. Kavandatava tegevuse mõju, ruumiline ulatus,

kestus ja sagedus ei ole ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu – ning

taastumisvõimet, sest planeeritakse niivõrd väikese mõjuga tegevust tavatingimustes (st puuduvad

keskkonnapoolsed piirangud). Kumulatiivset ja piiriülest mõju ei esine.

Lähtudes strateegilise hindamise eelhinnangust (vt Saku VV 02.03.2021.a. korralduse nr 138 lisa 1)

eeldatav oluline keskkonnamõju puudub ja keskkonna strateegilise hindamise algatamine ei ole vajalik.

KALJUMETSA KINNISTU DETAILPLANEERING jaanuar 2024

VAHTRA GRUPP OÜ Reg. nr 11176431 GSM 52 74 119

Hälli 4 13521 Tallinn EEP 000502 [email protected]

vastutav arhitekt Katrin Vahter

18

Keskkonnatingimused planeeringu elluviimiseks on järgmised:

• Ehitusprojektide koosseisus kajastada nii säilitatav kui ka kavandatav haljastus

Haljastus ei tohi takistada päästetöid.

• Jäätmete (sorteeritud) kogumine kruntidel lahendatakse vastavuses jäätmeseaduses toodud

nõuetega. Saku valla territooriumil reguleerib jäätmemajandust Saku valla jäätmehoolduseeskiri

(vastu võetud 18.10.2012 nr 14)

• Puude raiumist Saku valla territooriumil reguleerib Saku Vallavolikogu 08.11.2007

määrus nr 11 ’’Raieloa andmise tingimused ja kord’’

• Rajatavad hooned ei tohi kahjustada naaberkruntide kasutamise võimalusi ei ehitamise ega

kasutamise käigus.

• Igakordne krundi omanik kohustub tagama krundi heakorra.

7.2. Ehitusaegne mõju

Ehitusõiguse määramisega on võimalikud tavapärased riskid, mis kaasnevad igasuguse

ehitustegevusega, kuid mille mõju on ajutine ja lokaalne.

Ehitustöödega kaasneb ehitusjäätmete teke. Jäätmekäitluse korraldamisel vastavalt jäätmeseadusele ja

kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjale ei ole oodata sellest tulenevat olulist keskkonnamõju.

Hoonete ja rajatiste ehitamisega ning kasutamisega kaasneb paratamatult ka loodusvarade (vesi, energia

jmt) tarbimine. Planeeritavate ehitusmahtude puhul ei põhjusta see loodusvarude kättesaadavuse

vähenemist mujal.

7.3. Vee, pinnase või õhu saastatus, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus, lõhn

Kavandatava tegevusega seoses ei ole oodata olulist mõju antud valdkonnas kuna kavandatakse ühte nn

segafunktsiooniga tootmis/ärihoonet. Lubatud on ainult keskkonnasõbralik tootmine, millega ei kaasne

müra, õhusaaste, suur jäätmetootlus jms.

Seoses planeeringuala külgnemisega riigiteega on piirkonna peamiseks mürataseme määrajaks

liiklusmüra, millega kaasnevad ka vibratsioon ja õhusaaste. Tee omanik on planeeringu koostajat

teavitanud riigitee liiklusest põhjustatud häiringutest ning tee omanik ei võta endale kohustusi

rakendada leevendusmeetmeid riigitee liiklusest põhjustatud häiringute leevendamiseks planeeringuga

käsitletaval alal. Kõik leevendusmeetmetega seotud kulutused kannab arendaja.

7.4. Võimalikud avariiolukorrad

Planeeritavale alale ei ole kavandatud olulise keskkonnaohuga tegevusi ja rajatisi, seega ei ole ette näha

kavandatavast tegevusest tulenevaid olulise keskkonnamõjuga avariiolukordade võimalikkust.

Avariiolukorrad on võimalikud tavapäraste tehnovõrkude kasutamisega kaasnevate nõuete rikkumise

korral. Tehnovõrkude projekteerimisel ja kasutusele võtmisel tuleb arvestada kehtivate tuleohutus ja

hädaolukordade lahendamise nõuetega. Arvesse võttes planeeritavat arendusmahtu ei oma võimalikud

avariiolukorrad olulist tähendust Avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike kui detailplaneeringu

elluviimisel tagatakse tehnovõrkude laitmatu funktsioneerimine.

7.5. Võimalik mõjude kumuleerumine ja piiriülene mõju

Detailplaneeringu realiseerumine ei põhjusta olulist kumulatiivset mõju ning mõju ei ulatu väljapoole

planeeritavat ala. Detailplaneeringu elluviimisega kaasneva mõju suurus ei ohusta keskkonda.

8. EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISEKS JA EHITAMISEKS ESITATUD NÕUDED

Planeeringualal edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis

kehtivatele projekteerimisnormidele ja heale projekteerimistavale.

KALJUMETSA KINNISTU DETAILPLANEERING jaanuar 2024

VAHTRA GRUPP OÜ Reg. nr 11176431 GSM 52 74 119

Hälli 4 13521 Tallinn EEP 000502 [email protected]

vastutav arhitekt Katrin Vahter

19

8.1. Müraleevendusmeetmed

• Välisõhus levivad liiklusmüra tasemed ei tohi ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määruses

nr 71 "Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise

meetodid" lisas 1 toodud liiklusmüra piirväärtust. Tehnoseadmete (kliimaseadmed, ventilatsioon

jmt) valikul peab arvestama, et müra ei ületaks välisõhus kehtestatud normtasemeid.

• Siseruumide müratasemed ei tohi ületada sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42 "Müra

normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise

meetodid" kehtestatud normtasemeid.

• Vastavalt standardis EVS 842:2003 "Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest" tabelis

6.3 "Välispiiretele esitatavad heliisolatsiooninõuded olenevalt välismüratasemest" toodule tuleks

projekteeritavate ehitiste välispiirete konstruktsioonidele rakendada välispiirde ühisisolatsiooni

indeksit R'tr,s,w vastavalt keskkonnamüra taseme suurusele, ehitise tüübile ja

ruumikasutusotstarbele.

• Ehitiste välispiirete heliisolatsiooni hindamisel ja üksikute elementide valikul rakendada

transpordimüra spektri lähendustegurit Ctr vastavalt standardile EVS-EN ISO 717.

• Võimaliku hoonesisese müra vältimiseks tuleb hoonete konstruktsioonide projekteerimisel näha

ette meetmed mürataseme vähendamiseks (näiteks paigaldada rohkem summutavat mineraalvilla

välisseintesse, isoleerivat-summutavat isolatsioonimaterjale vahelagedesse ja põrandale,

paigaldada 3x klaaspakettaknad). Soovitav on kasutada välispiirete projekteerimisel materjale,

mille õhumüraindeks on 40dB.

• Oluline on jälgida akende ja ventilatsiooniavade mürakindlust. Nende projekteerimisel ei tohi

väheneda välispiirete müra summutav efekt.

8.2. Nõuded vertikaalplaneeringu koostamiseks

Ehitusprojekti staadiumis koostada täpsem vertikaalplaneerimise lahendus kogu ala ulatuses nii teedele

kui ka haljasaladele. Vertikaalplaneeringuga vältida sademevee valgumine naaberkinnistutele.

Hoonete suhtelise kõrguse ±0.00 valikul tuleb lähtuda eelkõige juurdesõidutee rajamiseks valitavatest

kõrgusmärkidest. Planeeritud hoonete sokli kõrgus peab olema vähemalt 30cm.

8.3. Liikluse ja parkimise korralduslikud nõuded

Parkimiskohtade asetus täpsustub ehitusprojektis. Parkimiskohtade katendi osas eelistada kivisillutist,

murukivi vms. Parkimiskohad on soovitav jaotada madalate põõsaste või pinnakattetaimedega

tsoonideks.

8.4. Tuleohutusnõuded

Tuletõrjeautodele ja päästemeeskonnale tuleb tagada juurdepääs hoonetele tulekahju kustutamiseks

ettenähtud päästevahenditega. Kruntidele ja hoonetele juurdepääs peab olema vaba ja aastaringselt

kasutuskõlblikus seisukorras. Tuletõrjetehnika ümberpööramiseks ei tohi olla takistusi.

8.5. Haljastuse rajamise nõuded

Haljastuse projekteerimisel lähtuda Eesti standardist EVS 843:2016 „Linnatänavad„.

Tagada olemasolevatele, säilitatavatele puudele ehitusaegne kaitse.

8.6. Tehnorajatiste rajamise nõuded

8.7.1. Elektrivarustus

Peale planeeringu kehtestamist, liitumislepingu sõlmimist ja liitumistasu tasumist projekteerib ja ehitab

Elektrilevi OÜ elektrivõrgu.

KALJUMETSA KINNISTU DETAILPLANEERING jaanuar 2024

VAHTRA GRUPP OÜ Reg. nr 11176431 GSM 52 74 119

Hälli 4 13521 Tallinn EEP 000502 [email protected]

vastutav arhitekt Katrin Vahter

20

8.7.2. Veevarustus ja kanalisatsioon

Peale detailplaneeringu kehtestamist koostada eraldi projekt vee ja kanalisatsiooni lahendamiseks.

Projekt kooskõlastada AS-ga Saku Maja.

8.7. Liiklusrajatised

Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või

liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitamise

alustamise teatise esitamist.

Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste

väljaehitamiseks

Tee omanik ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.

Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee

kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Riigiteega liitumise või

ristumiskoha ümberehituse korral (EhS § 99 lg 3) tuleb taotleda nõuded projektile Transpordiametilt.

8.8. Üldised arhitektuurinõuded

Katuse kalle vaba

Katuseharja kõrgus Maksimaalselt 12 m maapinnast

Korruste arv Minimaalne maapealsete korruste arv on 1. Suurim lubatud

maapealsete korruste arv on 3. Maa-aluste korruste lubatud arv on 1

Muud arhitektuurinõuded Välisviimistluses kasutada krohvi, plekki, kivi või muud

tuleohutusnõuetele ning tootmis – ja ärihoonetele sobivaid materjale.

Oluline on ühtne välisviimistlus grupis.

Välisviimistlusmaterjalid, värvilahendused ja katusekattematerjalid

määratakse iga hoone puhul konkreetse ehitusprojektiga.

Projekteerida kaasaegse arhitektuurse lahendusega ja ümbritsevasse

keskkonda sobilik hoone.

Hoonete eskiisprojektid tuleb kooskõlastada vallaarhitektiga.

9. KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED

Aluseks on Eesti standard EVS 809-1:2002

Standardi kohaselt kuulub planeeritav ala valdavalt tüüpi tootmisalad.

Kuritegevuse riske saab vähendada:

o naabruskonna füüsilise struktuuri ja sotsiaalse võrgustiku säilitamisega;

o sissepääsude turvamisega;

o riskialtides tsoonides juurdepääsude piiramisega;

o piirete rajamisega;

o tuleb kujundada selge liikumisteede ja suunaviitade/siltide süsteem;

o tuleb tagada territooriumi jälgitavus;

o Oluline on tagada alal korralik valgustus.

KALJUMETSA KINNISTU DETAILPLANEERING jaanuar 2024

VAHTRA GRUPP OÜ Reg. nr 11176431 GSM 52 74 119

Hälli 4 13521 Tallinn EEP 000502 [email protected]

vastutav arhitekt Katrin Vahter

21

10. TEHNILISED NÄITAJAD Planeeritud maa-ala suurus 2500m2

Kavandatud kruntide arv 2

Krunditud maa bilanss (katastriüksuse liikide alusel)

Ä/T ärimaa/tootmismaa (1 katastriüksus) 1734m² 85%

L transpordimaa (1 katastriüksus) 315m² 15%

Planeeritud suurim hoonete arv 2

Minimaalne haljastusprotsent krunt nr 1 pindalast 173 m² 10%

Parkimiskohtade arv

Normatiivne / planeeritud 15 / 15

11. DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISE TEGEVUSKAVA Planeering rakenduv vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ja õigusaktidele.

Kehtestatud detailplaneering on aluseks maakorralduslike toimingute tegemisel ja ehituslike ning

tehniliste projektide koostamisel. Planeeringualal edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis

kehtivatele projekteerimisnormidele ja heale projekteerimistavale.

Planeeringu elluviimise tegevuskava jaotub etappideks:

1. Planeeringujärgsete kruntide moodustamine koos vajalike servituutide seadmisega

2. Tehnovõrkude ja teede tehniliste tingimuste ja ehituslubade taotlemine

3. Juurdepääsutee ja tehnovõrkude väljaehitamine

4. Tehnovõrkude ja teede kasutuslubade taotlemine

5. Hoonele ehitusloa taotlemine

6. Hoone, rajatiste ja parkla ehitamine. Haljastuse rajamine.

7. Hoonele kasutusloa taotlemine

Iga etapi elluviimise eelduseks on eelneva etapi teostamine.

12. PLANEERINGU KEHTESTAMISEST TULENEVATE VÕIMALIKE

KAHJUDE HÜVITAJA Planeeringu elluviimisega ei tohi põhjustada kolmandatele osapooltele kahjusid.

Rajatavad hooned ei tohi kahjustada naaberkruntide kasutamise võimalusi ei ehitamise ega kasutamise

käigus.

Juhul kui planeeritava tegevusega tekitatakse kahju kolmandatele osapooltele, kohustub kahjud

hüvitama vastava krundi igakordne omanik.

Igakordne krundi omanik kohustub tagama krundi heakorra.

Koostas: Katrin Vahter

Volitatud arhitekt 7

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Saku Vallavalitsus

[email protected]

Juubelitammede tee 15

Saku alevik, Saku vald, 75501,

Harju maakond

Teie 07.02.2025 nr 7-1/104-17

Meie 03.03.2025 nr 7.2-2/25/5609-4

Seisukohtade väljastamine Kaljumetsa

kinnistu ja lähiala detailplaneeringu

koostamiseks

Olete taotlenud seisukohti Üksnurme külas Kaljumetsa kinnistu (katastritunnus 71801:003:0602)

ja lähiala detailplaneeringu (edaspidi planeering) koostamiseks. Taotlusele oli lisatud planeeringu

põhijoonis ja seletuskiri (Lisa 1 ja Lisa 2).

Planeering on algatatud Saku Vallavalitsuse 02.03.2021 korraldusega nr 138. Algatamise otsuse

kohaselt oli planeeringu eesmärgiks maaüksuse kruntideks jaotamine, hoonestusala ja ehitusõiguse

määramine tootmishoone ehitamiseks ning kergliiklustee kavandamine Rahula-Saku tee äärde.

Taotlusele lisatud planeeringu seletuskirja kohaselt on planeeringu üheks eesmärgiks tootmis- ja

ärihoonete ehitamine.

Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 11345 Rahula-Saku km 6,908-6,953. Riigitee keskmine

ööpäevane liiklussagedus on 656 autot. Oleme väljastanud seisukohad planeeringu koostamiseks

30.03.2021 kirjaga nr 7.1-2/21/5609-2. Seisukohad kehtisid kaks aastat alates kirja väljastamise

kuupäevast, tähtaja möödumisel tuli taotleda uued seisukohad.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) ning kliimaministri

17.11.2023 määruse nr 71„Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid) esitame seisukohad

planeeringu koostamiseks järgnevalt.

1. Juurdepääsuna tuleb kasutada olemasolevat ristumiskohta riigitee km 6,898. Täiendavaid

riigitee ristumiskohti mitte planeerida. Ristumiskoha kavandamisel tuleb arvestada

planeeringuala teenindava auto pöördekoridoriga ning tagada selline lahendus, et pööret

sooritava sõiduki pöördekoridori kulg oleks vähemalt tasemel „rahuldav“. Samuti tuleb tagada

vajalikud nähtavuskaugused nii sõidukitele kui jalgratta- ja jalgteel liikujatele.

2. Joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.

3. Teekaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud

ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib

kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Anname nõusoleku

hoonete kavandamiseks tee kaitsevööndisse tingimusel, et hooned jäävad väljapoole riigitee

külgnähtavusala.

4. Käsitleda vastavust kõrgematele planeeringutele ning ruumiline lahendus siduda järgmiste

kontaktalas paiknevate planeeringute ja teeprojektide lahendustega.

2 (3)

4.1. Uue-Lukussepa kinnistu detailplaneering (kehtestatud 08.10.2013);

4.2. Parma 2 detailplaneering (kehtestatud 23.08.2011);

4.3. „Saku-Üksnurme jalg- ja jalgrattatee põhiprojekt“ (Skepast&Puhkim OÜ töö nr 2019-

0009; arvestada kruntimisel).

5. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.

Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad.

6. Joonistele kanda ja seletuskirjas kirjeldada nähtavuskolmnurgad ja külgnähtavus vastavalt

standardile EVS 843 Linnatänavad. Vajadusel näha ette võsa, heki, aia vms rajatise

likvideerimine (EhS § 72 lg 2).

7. Joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ning

muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul

võime asukohapõhiselt anda nõusoleku kasutada seda maad tehnovõrkude paigutamiseks.

Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel

meetodil. Lähtuda Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale

kavandamisel“ toodud põhimõtetest.

8. Seletuskirjas käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus.

Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud

teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle

korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist ei tohi sademevett

juhtida riigitee alusele maaüksusele.

Taotluses palusite hinnata, kas esitatud joonisel ja seletuskirjas toodud lahendus on sobiv.

Seletuskirjas viitate, et sademevee ärajuhtimisel on aluseks võetud Maa ja Vesi AS poolt

Üksnurme tee 12 detailplaneeringu kohta koostatud eksperthinnang. Kuna nimetatud

eksperthinnanguga ei ole Transpordiametil võimalik tutvuda, ei saa me hinnata esitatud

lahenduse sobivust ning seda, kas arendustegevusest lisanduvate vooluhulkade korral on

riigitee kraavide ja truupide läbilaskevõime piisav. Lisaks juhime teie tähelepanu sellele, et

riigitee km 6,954 olevat truupi T4 ei ole ühendatud Vahtramäe teel oleva kraaviga (Üksnurme

tee 9 kinnistule kavandatud eelvoolukraav väljaehitamata) ning taotlusele lisatud seletuskirjas

kirjeldatud, eksperthinnangule viitav lahendus ei toimi. Suure tõenäosusega on ainsaks

toimivaks lahenduseks immutada sademevesi oma krundil, kasutades näiteks immutusplokke.

9. Jooniselt ei selgu, mida tähistab sinise joonega leppemärk (näidatud alloleval joonisel). Palume

joonist korrigeerida, täiendada.

10. Planeeringu elluviimise kavas määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed tuleb rajada

ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis)

kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitamise alustamist.

11. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud

3 (3)

rajatiste väljaehitamiseks.

12. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas

ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete

ärajuhtimise süsteemi jms. Juhime teie tähelepanu sellele, et esitatud joonise aluseks on 2021.

aastal tehtud mõõdistus. See ei kajasta tegelikku olukorda, näiteks on hiljem ehitatud jalgratta-

ja jalgtee.

13. Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse planeeritud objektide (hoonestusala, parkla,

tehnorajatis jms) kaugused riigitee katte servast.

14. Kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi.

15. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel

arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,

vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata

vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise

eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Kavandada planeeringu

kehtestaja kaalutlusotsusena meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri

16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks.

Seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed.

Seletuskirja lisada selgitus, et Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga

kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.

16. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille

koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile

nõusoleku saamiseks.

Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast,

tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu

koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marje-Ly Rebas

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa: 1. Planeeringu põhijoonis

2. Planeeringu seletuskiri

58581095, [email protected]