Dokumendiregister | Transpordiamet |
Viit | 1.1-3/22/832 |
Registreeritud | 09.11.2022 |
Sünkroonitud | 04.03.2025 |
Liik | Korraldus |
Funktsioon | 1.1 Üldjuhtimine |
Sari | 1.1-3 Korraldused |
Toimik | 1.1-3/2022 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | |
Saabumis/saatmisviis | |
Vastutaja | Ave Kallo (Transpordiamet, Users, Taristu haldamise teenistus, Projekteerimise osakond, Projekteerimise üksus) |
Originaal | Ava uues aknas |
1
Transpordiameti korralduse „Tee
ehitusloa andmine riigitee 4 Tallinn–
Pärnu–Ikla km 151,8-152,2 asuva
lõigu ümberehitamiseks ja
keskkonnamõju hindamise algatamata
jätmine“
lisa 1
TEE EHITUSLUBA
☒ avalikult kasutatav tee ☐ rajamiseks
☐ avalikkusele ligipääsetav eratee ☒ ümberehitamiseks
☐ silla, viadukti, tunneli ☐ laiendamiseks
☐ osa asendamiseks samaväärsega
☐ lammutamiseks
Tee ehitusloa number 1.1-3/22/832
Tee ehitusloa andmise kuupäev 09.11.2022
Tee ehitusloa andja Transpordiamet, Valge 4, 11413 Tallinn
Ametniku nimi Mart Michelis
Ametniku ametinimetus Projekteerimise üksuse juhataja
Tee ehitusloa kõrvaltingimused
1. Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse „Tee ehitusloa andmine
riigitee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 151,8-152,2 asuva lõigu ümberehitamiseks ja
keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisas 2 „Arvamuste ja kooskõlastuste
koondtabel“ .
2. Tunneli ehituseks kaevetööde tegemisel tuleb ette näha tehnilised meetmed põhjavee
reostuse vältimiseks.
3. Ehitustööde ajal on oluline pöörata tähelepanu veereostuse ohu vältimisele ka maapealsete
tegevuste puhul. Ehitustegevuse ajal peavad ajutised kontorid, laod, asfalditehased,
töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad, ehitusmasinate parkimine, tankimine ja
hooldus ning muud reostusohtlikud tegevused toimuma selleks ette nähtud kõvakattega
pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete
sattumine põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel.
4. Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav
müra- ja vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Kasutatav
tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.
5. Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida
õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida tuleb ehitusaegse tolmu levikut
majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada
kemikaalide lahuseid).
2
6. Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal
ajal piirkonda mitte üle valgustada, eriti eluhoonete läheduses.
7. Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel
jäätmeid taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul
tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide
taaskasutus.
8. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale
korrale. Arvestada jäätmeseadusest ja keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21
„Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa
omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ tulenevate
nõuetega.
9. Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega prügikonteineritega, kuhu koguda
tekkivad tavajäätmed. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik jäätmed
tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele. Jäätmed, mida
omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik ladustada konteineritesse, tuleb ladustada
ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks
ettenähtud kohti on keelatud.
10. Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse
töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema.
Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt
teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaametit.
11. Riia mnt 1 kinnistu piirdeaeda mitte ümber tõsta ja puid mitte likvideerida. Selle asemel
näha ette põrkepiire ning korrigeerida Riia mnt 3 asuva mahasõidu pikiprofiili, et oleks
tagatud piisav nähtavus pealesõidul. 1. Andmed tee kohta Riigitee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 151,8-152,2 asuv lõik (Tahkuranna kooli ristmiku piirkond) 2. Andmed tee ehitusprojekti kohta
2.1 Tee ehitusprojekti koostaja nimi Roadplan OÜ
2.2 Tee ehitusprojekti koostaja registrikood 12432118
2.3 Tee ehitusprojekti koostaja kontaktaadress Tiigi tn 78 Tartu
2.4 Tee ehitusprojekti koostaja kontakttelefon 5567 1983
2.5 Tee ehitusprojekti koostaja e-post [email protected]
2.6 Tee ehitusprojekti nimetus Riigitee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla km 151,8-
152,2 põhiprojekt
2.7 Tee ehitusprojekti number 21015
(allkirjastatud digitaalselt)
Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 151,8-152,2 asuva lõigu
ümberehitamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisa 2
1
Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel
1. KOOSKÕLASTUSED
Jrk
nr
Kaasatud
kooskõlastaja
Kooskõlastuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud
kooskõlastuse osas
1 Maa-amet
- Põhjendus:
*Vt märkus.
Otsus:
Lugeda ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt
kooskõlastatuks.
2. ARVAMUSED
2.1.Puudutatud asutused ja isikud
Jrk
nr
Arvamuse esitaja Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud
arvamuse osas
1 Keskkonnaamet
6-2/22/18479-2
/…/
Keskkonnaamet on seisukohal, et lähtudes kavandatavast
tegevusest, teadaolevast informatsioonist ning KMH
eelhinnangu tulemustest (eeldusel, et kavandatava tegevuse
elluviimisel järgitakse eelhinnangus kirjeldatud
keskkonnameetmeid) ei kaasne ehitusloaga kavandatud
tegevusega eeldatavalt olulist keskkonnamõju (KeHJS § 22)
ning KMH algatamine ei ole vajalik. Kuna projektala ei asu
ühegi kaitseala, hoiuala, püsielupaiga ega kaitstava looduse
üksikobjekti kaitsevööndis, loobub Keskkonnaamet
ehitusloa eelnõu kooskõlastamisest. 1. Lähimad kaitstavad loodusobjektid jäävad ehitatavast
teelõigust ca 700 m kaugusele (Pärnu lahe hoiu-ja linnuala)
ning projekteeritud tegevused neile mõju ei avalda.
2. Lähim veekaitseline objekt on Allika tn 13 kinnistul asuv
puurkaev (PRK0014155), mis jääb ca 150 m kaugusele. Maa-
Otsus:
1. Lugeda, et arvamuse avaldaja on nõus
ehitusloa eelnõuga.
2. Esitatud info võtta teadmiseks.
Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 151,8-152,2 asuva lõigu
ümberehitamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisa 2
2
ameti 1:400 000 geoloogilise kaardi andmetel on projektala
nõrgalt kuni keskmiselt kaitstud põhjaveega.
Põhjaveekogumite keemilise ja koguselise seisundi
halvenemist tuleb vältida (veeseadus § 35 p 1).
3. KMH eelhinnangu punktis 4.2 on kirjeldatud projektimõju
põhja-ja pinnaveele. Sademeveed juhitakse teelt ära põik- ja
pikikalletega. Välja on toodud, et teedelt ja tänavatelt
ärajuhitav vesi sisaldab heljumit, naftaprodukte ja ohtlikke
aineid, kuid Transpordiameti poolt teostatud veeseire
tulemuste kohaselt on sademevee käitlemise vajadust vaja
analüüsida liikluskoormusest alates 15 000 autot/ööpäevas,
mis antud piirkonnas jääb palju väiksemaks Samuti nähakse
tunneli ehitamise korral ette tehnilised meetmed võimaliku
reostuse vältimiseks. KMH eelhinnangu tingimused on kantud
üle ka ehitusloa eelnõusse.
Keskkonnaametil puuduvad täiendavad märkused ja
tähelepanekud.
2 AS Connecto
(ELASA)
23.09.2022 e-kiri
Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus (ELA SA) sidevõrgu
haldaja, AS Connecto Eesti, on ehitusprojektile „Riigitee nr
4 Tallinn-Pärnu-Ikla km 151,8-152,2 põhiprojekt“ (töö nr
21015) väljastanud kooskõlastuse KK3349PR.
Tööde teostamisel lähtuda projekti kooskõlastuse
KK3349PR tingimustest.
Otsus:
1. Lugeda, et arvamuse avaldaja on nõus
ehitusloa eelnõuga.
2. Tööde teostamisel lähtuda projekti
kooskõlastuse KK3349PR tingimustest.
3 MTÜ Pärnumaa
Ühistranspordikeskus
- Otsus:
Pädev asutus eeldab EhS § 42 lg 9 alusel, et
arvamuse avaldaja ei soovinud ehitusloa osas
arvamust avaldada.
4 Häädemeeste
Vallavalitsus
- Otsus:
Pädev asutus eeldab EhS § 42 lg 9 alusel, et
arvamuse avaldaja ei soovinud ehitusloa osas
arvamust avaldada.
5 Elektrilevi OÜ - Otsus:
Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 151,8-152,2 asuva lõigu
ümberehitamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisa 2
3
Pädev asutus eeldab EhS § 42 lg 9 alusel, et
arvamuse avaldaja ei soovinud ehitusloa osas
arvamust avaldada.
6 Tahkuranna Algkool-
Lasteaed
- Otsus:
Pädev asutus eeldab EhS § 42 lg 9 alusel, et
arvamuse avaldaja ei soovinud ehitusloa osas
arvamust avaldada.
2.2.Piirnevate kinnisasjade omanikud
Jrk
nr
Kinnisasja nimi Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud
arvamuse osas
1 Riia mnt 1
84801:005:0053
06.10.2022 e-kiri
Vastuseks Teie poolt saadetud kirjale 21.09.2022 nr 8-
1/22-008/21221-1 „Riigitee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km
151,8-152,2 asuva lõigu ümberehitamise ehitusloa
menetlusse kaasamine“ teatan, et ei nõustu projektis
toodud minu omandis oleva kinnistu piirdeaia
nihutamisega elamule lähemale ja sellega kaasneva
kõrghaljastuse (õuna-, ploomipuud ja 2019. aastal istutatud
kuuseheki) likvideerimisega. Riigitee ääres, Riia mnt 1
kinnistule istutatud viljapuud, sirelihekk ja 2019. aastal
istutatud kuusehekk vähendavad oluliselt maantee poolt
tulevat müra, vibratsiooni (kuuseheki juurestiku elastsuse
mõju) ja õhusaastet. Manusena on kirjale lisatud foto
praegusest olukorrast.
On mõistetav, et riigimaanteel liiklemisega kaasnevad
riskid tuleb minimaliseerida, kuid ei pea õigeks selle
saavutamist inimeste tervise ja heaolu arvelt. Välja on
jäetud proportsionaalsuse printsiibina õiguslikult ja
majanduslikult vähemkoormava meetmena riigimaanteest
vasakule poole jääva riigimaa kasutamise võimalused, mis
on ka eesmärgina välja toodud „Projekteerimistingimuste
andmine riigitee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 151,8-152,2
Põhjendus:
Projektiga oli kavandatud vabas ruumis asuva aia
ümbertõstmine ja puude likvideerimine. Ohutuse
tagamiseks peab liiklevate sõidukite ja ristprofiilis
paiknevate ehitiste ning statsionaarsete jäikade
takistuste vahele jääma vaba ruum. Juhul, kui nõutud
vaba ruumi ei ole võimalik tagada, siis tuleb ette
näha sõidukipiirdesüsteem.
Otsus:
Arvestada ettepanekuga ning lisada ehitusloa
kõrvaltingimustesse punkt 11. Riia mnt 1 kinnistu
piirdeaeda mitte ümber tõsta ja puid mitte
likvideerida. Selle asemel näha ette põrkepiire ning
korrigeerida Riia mnt 3 asuva mahasõidu pikiprofiili,
et oleks tagatud piisav nähtavus pealesõidul.
Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 151,8-152,2 asuva lõigu
ümberehitamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisa 2
4
lõigu ümberehitamise ehitusprojekti koostamise“ lisas 2 -
„võimalusel kavandatakse kõik tegevused kohaliku
omavalitsuse ja riigitee maale” . Kuna Riia mnt 1 kinnistul
olev elumaja asub juba praegu tänu varasemalt teostatud
riigimaantee laiendustele väga lähedal (teeservast 34,5
meetri kaugusel), halvendaks teepeenra laiendamine
kinnistu arvelt ja kinnistul asuva haljastuse likvideerimine
oluliselt minu perekonna elukvaliteeti. Ehitustegevuse
tulemusena suureneks kinnistul õhusaaste, müra, ja
vibratsioon ning langeks kinnisvara väärtus.
Seega palun kaaluda parema liiklusohutuse tagamiseks
võimalust viia Tallinn-Pärnu mnt 151,8- 152.2 teelõigu
projekteerimistingimused kooskõlla hea tavaga kavandada
võimalusel tegevused kohaliku omavalitsuse ning riigitee
maale.
2.3.Piirnevate kinnisasjade omanikud, kes arvamust ei avaldanud
Järgnevas tabelis toodud kinnisasjade osas tee ehitusloa eelnõu menetluse käigus arvamust ei avaldatud. Kui arvamuse andja ei ole kümne päeva
jooksul eelnõu saamisest arvates arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu
kohta arvamust avaldada (EhS § 42 lg 9).
Kinnisasja nimi Katastriüksuse
tunnus
Väike-Tare 21401:001:0335
Jõe 84801:001:1775
Ermiste 84801:004:0123
Rattetee 84801:001:1817
Tahkutare 84801:005:0189
Kinnisasja nimi Katastriüksuse
tunnus
Riia mnt 3 84801:005:0084
Linnu alajaam 84801:005:0117
Riia mnt 6 84801:005:0252
Riia mnt 4 84801:005:0253
Riia mnt 2 84801:005:0319
Kinnisasja nimi Katastriüksuse
tunnus
Riia mnt 8 84801:005:0266
Mäe tn 7 84801:005:0431
Metste 84801:005:0433
Mäe tn 12 84801:005:0083
Kõnnitee 84801:001:1818
* Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul tee ehitusloa eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole
taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust
avaldada (EhS § 42 lg 9).
Riigitee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla 151,8-152,2
põhiprojekti
Keskkonnamõjude eelhinnang
Töö nr 21003907 Tartu-Tallinn 2021
V e rs
io o n 1
2 .0
8 .2
0 2 1 /// T
Ö Ö
N R
2 1
0 0 3
9 0 7
Ethel Simmul
Keskkonnaspetsialist
Jaak Järvekülg
Keskkonnaekspert, projektijuht
Juhan Ruut
Keskkonnaekspert (litsents: KMH0155)
T4 Tallinn-Pärnu-Ikla 151,8-152,2 põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 2
SISUKORD
1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................... 3
2. TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID ....................................................................... 4
3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS ........................................................................ 7
4. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS JA KAVANDATAVA TEGEVUSEGA
KAASNEV POTENTSIAALSELT OLULINE KESKKONNA-MÕJU ............................................ 9
Kavandatava tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega,
mõju maakasutusele ..................................................................................................................9
Mõju põhja- ja pinnaveele ........................................................................................... 10
Müra, vibratsioon, õhukvalteet ja valgusreostus ......................................................... 10
Jäätmekäitlus .............................................................................................................. 11
Avariiolukorrad ............................................................................................................ 11
5. JÄRELDUS, KESKKONNAMEETMED .............................................................................. 12
T4 Tallinn-Pärnu-Ikla 151,8-152,2 põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 3
1. SISSEJUHATUS
Käesolevaks tööks on keskkonnaalane konsultatsioon T4 Tallinn-Pärnu-Ikla 151,8-152,2
põhiprojektile. Projektiga hõlmatav ala asub Võiste alevikus ja Tahkuranna külas,
Häädemeeste vallas, Pärnu maakonnas (vt joonis 1.1). Projekti eesmärgiks on tunneli või
jalgteesilla projekteerimine, et tõsta liiklusohutuse taset ning selgitada välja tehniliselt
vajalik teemaa.
Käesolev töö on koostatud OÜ Hendrikson & Ko poolt keskkonnaekspert Jaak Järvekülg
juhtimisel. Töös käsitletakse projektiga kavandatavate tegevuste eeldatavalt ebasoodsat
mõju omavaid keskkonnaaspekte ning antakse soovitus KMH algatamise või mitte
algatamise ja ebasoodsate mõjude vältimise osas. Käesolevat aruannet on otsustajal
võimalik kasutada tugimaterjalina keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamise
vajalikkuse hindamisel.
Kavandatava tegevuse kirjeldamisel ning hinnangu andmisel on aluseks võetud projekti
tehniline kirjeldus ja Roadplan OÜ poolt koostatud projekti joonised seisuga juuli 2021.
Joonis 1.1 Kavandatava tegevuse asukoht. Projekteerimistingimused Lisa.
Projekteeritava teelõigu asukohaskeem
T4 Tallinn-Pärnu-Ikla 151,8-152,2 põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 4
2. TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID
Keskkonnamõju hindamise (KMH) vajadust reguleerib Keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS), vastu võetud 22.02.2005 1 . Vastavalt
seadusele on keskkonnamõju hindamise vajadus reguleeritud järgmiselt:
§ 3. Keskkonnamõju hindamise kohustuslikkus
Keskkonnamõju hinnatakse, kui:
1) taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või
muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise
keskkonnamõju;
2) kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et
sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline
ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole
otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik.
§ 21 Keskkonnamõju
Keskkonnamõju käesoleva seaduse tähenduses on kavandatava tegevusega või
strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või
kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või
varale.
§ 22 Oluline keskkonnamõju
Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala
keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu
inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.
§ 6. Olulise keskkonnamõjuga tegevus
(1) Olulise keskkonnamõjuga tegevus on:
13) kiirtee, 2100 meetri pikkuse või pikema peamaandumisrajaga lennuvälja, üle
kümne kilomeetri pikkuse nelja sõidurajaga tee püstitamine või ühe või kahe
sõidurajaga tee ehitamine vähemalt nelja sõidurajaga teeks;
(2) Kui kavandatav tegevus ei kuulu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatute hulka,
peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas järgmiste valdkondade
tegevusel on oluline keskkonnamõju:
10) infrastruktuuri ehitamine või kasutamine;
Lisaks KeHJS § 6 lõige 2 nimetatud tegevusvaldkondadele on Vabariigi Valitsuse
määrusega nr 224 kehtestatud täpsustatud loetelu „Tegevusvaldkondade, mille korral
tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu“ 2.
1 https://www.riigiteataja.ee/akt/110072020046 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/122092020003
T4 Tallinn-Pärnu-Ikla 151,8-152,2 põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 5
Vastavalt VV määrusele:
§ 13. Infrastruktuuri ehitamine
Keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust tuleb kaaluda infrastruktuuri
ehitamise valdkonda kuuluvate järgmiste tegevuste korral:
8) tee rajamine või laiendamine, välja arvatud teerajatiste, mahasõitude,
ohutussaarte, kiirendus- ja aeglustusradade, pöörderadade, tagasipöörde kohtade,
ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks vajaliku tee, teepeenral asetsevate jalg - ja
jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamine või laiendamine ning
keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1
punktis 13 nimetatud juhul;
Käesoleval juhul ei kuulu kavandatav tegevus KeHJS § 6 lõikes 1 loetletud tegevuste
hulka, mille puhul KMH on kohustuslik selle vajadust kaalumata.
Antud juhul on tegu „infrastruktuuri ehitamise või kasutamisega“ (KeHJS § 6 lõige 2, p 10)
ning vastavalt VV määrusele nr 224 §13 p 8 kohase tegevusega (kuna vastavalt
tehnilisele kirjeldusel toimub jalgteetunneli rajamine ning jalgtee rajamine sõiduteest
eemale).
Seega peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas tegevusel on oluline
keskkonnamõju vastavalt KeHJS § 6 lõige 2. Sellest tulenevat sõltub KMH vajadus
eelhinnangu tulemusest.
Vastavalt KeHJS:
§ 61. Eelhinnang
(1) eelhinnangu andmiseks esitab arendaja koos tegevusloa taotlusega järgmise
teabe:
1) tegevuse eesmärk, iseloom ja füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul vajalike
lammutustööde kirjeldus;
2) tegevuse asukoha kirjeldus, sealhulgas eeldatavalt mõjutatava ala tundlikkus;
3) tegevusega eeldatavalt oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus;
4) olemasolev teave tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju
kohta, arvestades eeldatavalt tekkivaid jääke ja heiteid ning jäätmeteket, kui see
on asjakohane, ning loodusvarade, eelkõige mulla, maa, maavarade ja vee
kasutamist ning mõju looduslikule mitmekesisusele;
5) muu asjakohane teave, lähtudes käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud
nõuetest;
6) soovi korral teave kavandatava tegevuse erisuste või võetavate
keskkonnameetmete kohta, millega kavandatakse vältida või ennetada muidu
ilmneda võivat olulist ebasoodsat keskkonnamõju.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe koostamisel peab arendaja
arvestama varasemate asjakohaste hindamiste tulemustega.
T4 Tallinn-Pärnu-Ikla 151,8-152,2 põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 6
(3) Otsustaja annab käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 21 nimetatud eelhinnangu
arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast
tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust.
(5) Käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 21 nimetatud eelhinnangu sisu täpsustatud
nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 3
§ 11. Keskkonnamõju hindamise algatamine ja algatamata jätmine
(22) Enne käesoleva seaduse § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja lõikes
21 viidatud tegevuse keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamist peab
otsustaja küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile
seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning keskkonnamõju hindamise algatamise või
algatamata jätmise otsuse eelnõu.
Käesolevat eelhinnangut on otsustajal võimalik kasutada tugimaterjalina keskkonnamõju
hindamise algatamise vajalikkuse hindamisel.
Eelhinnangu aruande peatükkides 3-5 on info esitamisel lähtutud Keskkonnaministri
16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“.
3 https://www.riigiteataja.ee/akt/118082017003
T4 Tallinn-Pärnu-Ikla 151,8-152,2 põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 7
3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS
Vastavalt tehnilisele kirjeldusele on antud kohas maanteel ca 1 km pikkune sirge, mille
lõpuosas vasakul paikneb Tahkuranna algkool (ca 40 õpilast). Mõlemal pool teed asuvad
Tahkuranna bussipeatused. Suurem osa Tahkuranna küla asustusest ja Võiste alevik
paiknevad paremal pool maanteed, mistõttu tuleb kooli minekuks ületada riigiteed
nr 4 Tallinn–Pärnu–Ikla. Hetkel on lõigul lubatud möödasõit ning kiirus on ajavahemikul
8.00-16.00 piiratud 70 km/h-ni. Kuna kiiruspiirangu lõik on suhteliselt lühike, siis
ületatakse piirkiirust (mõõdetud 20.-21.02.2016, V85-91 km/h, 88% sõidukitest ületab
lubatud kiirust 70 km/h; Vmax-128 km/h).
Käesoleva projektiga projekteeritakse riigitee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla km 151,8- 152,2
lõigule tunnel (vt joonis 3.1), et tõsta liiklusohutuse taset ning selgitada välja tehniliselt
vajalik teemaa.
Tee ja rajatiste ehituseks vajaminev materjal hangitakse maardlatest, millede avamise ja
kasutamise keskkonnamõju on eraldi hinnatud ning käesoleva projektiga maavarade
täiendavat ammutamist ette ei nähta. Projektiala piirkonnas täiendav ebasoodne mõju
puudub. Energiamahukuse osas on tegemist tavapärase tee-ehitusega, mille energiakulu
ei põhjusta olulisi ebasoodsaid mõjusid.
Kavandava tegevuse potentsiaalseteks tagajärgedeks on heide pinnasesse, õhku ja
vette. Paratamatult tekib tee-ehituse käigus jäätmeid. Samuti kaasneb tee-ehitusega
müra, vibratsiooni ja lõhna levimine lähipiirkondade aladele. Olul ise soojuse või kiirguse
tekkimist ette näha ei ole.
T4 Tallinn-Pärnu-Ikla 151,8-152,2 põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 8
Joonis 3.1 Kavandatav tegevus. (Allikas: Roadplan OÜ töö 21015 joonis nr 3 Asendiplaan).
T4 Tallinn-Pärnu-Ikla 151,8-152,2 põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 9
4. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS JA KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEV POTENTSIAALSELT OLULINE KESKKONNA- MÕJU
Käesolevas eelhinnangus käsitletakse eelkõige kavandatava tegevuse (T4 Tallinn-Pärnu-
Ikla 151,8-152,2 põhiprojekti) võimalikku keskkonnamõju, mitte ilmtingimata sõiduteel
juba olemasoleva liikluse kogumõju. Kuna on tegemist olemasoleva teega, toimuks liiklus
antud alal ka ilma projektiga kavandatava tegevuseta. Projektiga parandatakse antud
lõigul liiklusohutuse taset, mistõttu on projektil, läbi õnnetuste ohu vähendamise,
looduskeskkonnale ja inimese tervisele ka soodne mõju.
Kaitsealuseid loodusobjekte ega kultuurimälestisi projekti mõjupiirkonnas ei
paikne.
Alljärgnevalt on välja toodud teemad, tegurid ja mõjuvaldkonnad, mille puhul on
kavandatava tegevuse iseloomu ja asukohta arvesse võttes ebasoodsa mõju avaldumi se
oht tõenäolisem või mille puhul on võimalik anda soovitusi võimaliku mõju
leevendamiseks. Kõik soovitatavad leevendavad meetmed on esitatud peatükis 5.
Võimalike mõjude analüüsimisel on vastavalt Keskkonnaministri 16.08.2017 määrusele
nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ arvesse võetud võimaliku mõju suurust,
mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust, kestust, sagedust,
pöörduvust ja võimalikke koosmõjusid. Piiriülest mõju projektiga kavandatavate
tegevustega ei kaasne.
KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOSED ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA, MÕJU MAAKASUTUSELE
Kavandatav tegevus jääb Pärnu maakonnaplaneeringu 4 „Asustuse“ kaardi alusel
Eurovelo 10 ala vahetusse lähedusse. Maakonnaplaneeringu seletuskirjas on jalg - ja
jalgrattateede rajamise vajadust käsitletud ning antud selleks üldised tingimused.
Pärnu maakonnaplaneeringu „Looduskeskkond“ kaardi alusel jääb kavandatav tegevus
väärtuslikule maastikule. Arvestades projektiga kavandatavat tegevust (olemasoleva le
teelõigule jalakäijatele tunneli rajamist teemaa piirides), võib öelda, et projektiga ei ole
ette näha ebasoodsa mõju kaasnemist väärtusliku maastiku terviklikkusele .
Projekteeritav kergliiklustee asub Häädemeeste vallas (haldusreformi järgne), kus
haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustunud Häädemeeste valla
üldplaneeringu kehtestamiseni kehtivad ühinenud Häädemeeste (endise valla) ja
Tahkuranna üldplaneeringud nendel territooriumidel, kus need enne ühinemist kehtestati.
Haldusreformi eelselt asus projektiala Tahkuranna vallas, mille üldplaneering kehtestati
2012. aastal. Tahkuranna üldplaneeringu põhijoonise järgi on käesoleva projektiga
4 Kehtestatud riigihalduse ministri 29.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/74
T4 Tallinn-Pärnu-Ikla 151,8-152,2 põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 10
kavandatavas asukohas märgitud perspektiivne ülekäigukoht või sild. Kuna tunneli näol
on funktsionaalselt tegemist ülekäigukohaga (eritasandilisega), võib öelda, et projekti
eesmärk on üldplaneeringuga samuti kooskõlas. Üldplaneeringu alusel ei jää
kavandatava tegevuse vahetusse lähedusse rohevõrgustiku alasid ega väärtuslikku
maastikku.
Tulenevalt kavandatava tegevuse mahust ja iseloomust võib öelda, et projekt ei too kaasa
ka olulisi muutusi piirkonna maakasutuses. Projektiga ei halvendata juurdepääsusid
kinnistutele, uusi alasid hõlmatakse minimaalselt .
MÕJU PÕHJA- JA PINNAVEELE
Kavandatava tegevuse mõjupiirkonda ei jää ühtegi veekaitselist objekti. Kavandatav
tegevus paikneb keskmiselt kaitstud põhjaveega alal.
Sademeveed juhitakse teelt ära põik- ja pikikalletega. Teedelt ja tänavatelt ärajuhitav
sademevesi sisaldab heljumit, naftaprodukte ja ohtlikke aineid (peamiselt raskmetallid).
Vastavalt Maanteeameti (praegune Transpordiamet) poolt teostatud veeseire
tulemustele, tuleks sademevee käitlemise vajadust analüüsida (riski hindamine) alates
liiklussagedusest 15 000 autot ööpäevas5. Kuna liiklussagedus käesoleva projekti alal on
oluliselt väiksem (2020. aastal T4 Tallinn – Pärnu - Ikla km 141,3 – 152,3 liiklussagedus
4758 autot ööpäevas), pole põhjust eeldada olulist reostuskoormust sõiduteelt ära
juhitava sajuvee tulemusena.
Tunneli ehituseks kaevetööde tegemisel tuleb ette näha tehnilised meetmed põhjavee
reostuse vältimiseks.
Ehitustööde teostamisel on oluline pöörata tähelepanu veereostuse ohu vältimisele ka
maapealsete tegevuste puhul. Ehitustegevuse ajal peavad ajutised kontorid, laod,
asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad, ehitusmasinate parkimine,
tankimine ja hooldus ning muud reostusohtlikud tegevused toimuma selleks ette nähtud
kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks
välistatud saasteainete sattumine põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel.
Kirjeldatud põhimõtteid järgides ei ole kavandatava tegevuse mahtu ja mastaapi
arvestades alust eeldada olulist mõju piirkonna pinna- ja põhjaveele.
MÜRA, VIBRATSIOON, ÕHUKVALTEET JA VALGUSREOSTUS
Projektiga kavandatakse olemasoleva sõidutee alla jalakäijatele jalgteetunneli rajamist ja
kergliiklusteede võrgustiku ühendamist. Kavandatud tegevusega ei nihku sõidutee lõik
müratundlikele hoonetele lähemale ega tõuse ka kõrgemale, seega ehituse järgselt ei
kaasne kavandatava tegevusega olulist ebasoodsat mõju piirkonna müraolukorrale.
5 https://www.mnt.ee/et/tee/vesi-ja-pinnas
T4 Tallinn-Pärnu-Ikla 151,8-152,2 põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 11
Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav
müra- ja vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Kasutatav
tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.
Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb samuti
vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida tuleb ehitusaegse tolmu levikut
majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada
kemikaalide lahuseid).
Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal
ajal piirkonda mitte üle valgustada, eriti eluhoonete läheduses.
JÄÄTMEKÄITLUS
Iga ehitustegevuse käigus tekib paratamatult teatud kogus jäätmeid. Keskkonnamõju
vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid
taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul
tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide
taaskasutus.
Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale
korrale. Arvestada jäätmeseadusest ja keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21
„Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole
jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“
tulenevate nõuetega.
Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega prügikonteineritega, kuhu
koguda tekkivad tavajäätmed. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik
jäätmed tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele.
Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik ladustada konteineritesse,
tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Jäätmete ladustamine
väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.
AVARIIOLUKORRAD
Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse
töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema.
Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt
teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaametit.
T4 Tallinn-Pärnu-Ikla 151,8-152,2 põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 12
5. JÄRELDUS, KESKKONNAMEETMED
Käesolevas eelhinnangus jõuti tulemusele, et T4 Tallinn-Pärnu-Ikla 151,8-152,2
põhiprojekti puhul pole hetkel teadaoleva info valguses ning vastavalt KeHJS esitatud
tingimustele ja kriteeriumitele alust eeldada olulise keskkonnamõju esinemist ning KeHJS
järgne keskkonnamõju hindamine (KMH) ei ole vajalik. Olulise keskkonnamõju vältimine
tuleb tagada korrektsete töömeetoditega.
Ebasoodsa mõju vältimiseks on soovitatav arvestada järgmiste asjaoludega ning
rakendada all kirjeldatud meetmeid:
◼ Tunneli ehituseks kaevetööde tegemisel tuleb ette näha tehnilised meetmed
põhjavee reostuse vältimiseks.
◼ Ehitustööde ajal on oluline pöörata tähelepanu veereostuse ohu vältimisele ka maapealsete tegevuste puhul. Ehitustegevuse ajal peavad ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad, ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus ning muud reostusohtlikud tegevused toimuma selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel.
◼ Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav müra- ja vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.
◼ Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida tuleb ehitusaegse tolmu levikut majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid).
◼ Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga,
pimedal ajal piirkonda mitte üle valgustada, eriti eluhoonete läheduses.
◼ Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus.
◼ Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Arvestada jäätmeseadusest ja keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ tulenevate nõuetega.
◼ Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega prügikonteineritega, kuhu koguda tekkivad tavajäätmed. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik jäätmed tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele. Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik ladustada konteineritesse, tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.
◼ Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaametit .
KORRALDUS
09.11.2022 nr 1.1-3/22/832
Tee ehitusloa andmine riigitee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla
km 151,8-152,2 asuva lõigu ümberehitamiseks ja
keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine
Transpordiamet algatas 20.09.2022 tee ehitusloa andmise menetluse riigitee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla
km 151,8-152,2 asuva lõigu ümberehitamiseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 101 lõike 2 ja 3
alusel.
Lähtudes liiklusseaduse § 11 lõikest 6, võib teehoiukavas oleva riigitee ehitamise raames ehitada
osaliselt teed, mis ei kuulu riigile, kui see on ette nähtud ehitusprojektis ja vajalik tulenevalt ehituse
või korrashoiu tehnoloogiast või teedevõrgu terviklikkuse tagamisest avalikes huvides.
1. ASJAOLUD
Tee ehitusloa menetluse esemeks olev riigitee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 151,8-152,2 asuv lõik
paikneb riigi transpordimaa kinnisasjal (katastritunnus 84801:005:0250 ja 84801:004:0257) Pärnu
maakonnas Häädemeeste vallas Võiste alevikus ja Tahkuranna külas.
Maanteeameti 16.12.2020 korraldusega nr 1-3/20/232 on antud projekteerimistingimused riigitee
4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 151,8-152,2 asuva lõigu ümberehitamise põhiprojekti koostamiseks.
Tee ehitustööd toimuvad 2023. aastal vastavalt Roadplan OÜ tööle nr 21015 „Riigitee nr 4 Tallinn-
Pärnu-Ikla km 151,8-152,2 põhiprojekt“. Projekti asendiplaani joonised ja seletuskiri on kuni
01.09.2023 nähtavad lingilt: https://pilv.mkm.ee/s/LA9EQp8m4Z0j2Qg.
Projekti eesmärk on tunneli rajamine ning bussipeatuste normikohane nihutamine, et tõsta
liiklusohutuse taset ning selgitada välja tehniliselt vajalik teemaa.
2. MENETLUSE KÄIK
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 9 kohaselt
on otsustaja tegevusloa andja, vastavalt EhS § 101 lõikele 2 annab riigitee ehitamiseks ehitusloa
Transpordiamet. Seega on Transpordiamet otsustajaks KeHJS tähenduses.
Transpordiamet otsustab keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse vastavalt EhS § 42
lõikele 2. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 alusel, kui kavandatav tegevus ei kuulu seaduse § 6 lõikes 1
nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas infrastruktuuri ehitamisel või
2
kasutamisel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 täpsustab Vabariigi Valitsuse
29.08.2005 määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju
hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkt 8. Projektiga ehitatakse uus
tunnel.
Eelhinnangu tulemusena leiti, et riigitee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 151,8-152,2 asuva lõigu
ümberehitamise projekti puhul pole vastavalt KeHJS esitatud tingimustele ja kriteeriumitele alust
eeldada olulise keskkonnamõju esinemist ning KeHJS järgne keskkonnamõju hindamine ei ole
vajalik. Lisas 3 toodud eelhinnangus lähtuti keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31
„Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. Mõjude eelhindamisel võeti arvesse võimaliku mõju
suurust, mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust, kestust, sagedust, pöörduvust
ja võimalikke koosmõjusid.
KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata
jätmise otsuse tegemisel lähtub Transpordiamet KeHJS § 61 kohasest keskkonnamõjude
eelhinnangust (lisa 3) ja asjaomaste asutuste seisukohtadest.
KeHJS § 23 lõigete 1 ja 2 ning § 11 lõike 22 alusel küsis Transpordiamet keskkonnamõju hindamise
algatamata jätmise kohta seisukoha asjaomastelt asutustelt: Keskkonnaamet, Maa-amet,
Häädemeeste Vallavalitsus.
Transpordiamet kaasas pädeva asutusena ehitusloa menetlusse lisas 2 loetletud menetluse esemega
piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 42 lõike 6 alusel.
Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud asutusele, kelle
õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse esemega EhS § 42 lõike 7 punkti 1 alusel.
Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud asutusele või
isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada EhS § 42 lõike 7 punkti 2 alusel.
Korralduse lisas 2 on ehitusloa menetluse käigus esitatud arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel,
mis sisaldab EhS § 42 lõike 8 kohaselt esitatud märkusi ning Transpordiameti otsuseid ja selgitusi
märkustega arvestamise kohta.
Nende asutuste ja kinnisasjade omanike puhul, kes tähtaegselt ehitusloa eelnõu kohta
kooskõlastust ei esitanud või arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse
ehitusloa eelnõu kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andjad ei soovinud eelnõu kohta
arvamust avaldada (alus EhS § 42 lõige 9).
Transpordiamet ei ole ehitusloa menetluse käigus tuvastanud EhS § 44 kohaseid ehitusloa
andmisest keeldumise aluseid ega ehitusloa kehtivuseks pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt
EhS § 45 lõikele 1.
3. ÕIGUSLIKUD ALUSED
Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 38 lõike 1, EhS § 101 lõiked 2 ja 3, liiklusseaduse
§ 11 lõike 6, majandus- ja taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82 „Transpordiameti
põhimäärus“ § 10 lõike 5 punkti 1, KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1, § 6 lõike 2 punkti 10, § 9, § 11
lõiked 2, 22, 23, 4, 8, 81 ja 9, § 12 lõike 1¹ punkti 2, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224
„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang,
3
täpsustatud loetelu” § 13 punkti 8 ning võttes arvesse, et asjaomastel asutustel puuduvad käesoleva
osas vastuväited, otsustab Transpordiamet:
4. OTSUS
1. Anda tee ehitusluba riigitee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 151,8-152,2 asuva lõigu
ümberehitamiseks vastavalt korralduse lisale 1.
2. Jätta algatamata riigitee nr 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 151,8-152,2 põhiprojektiga
kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamine, sest KeHJS § 61 kohase korralduse
lisas 3 oleva eelhinnangu alusel kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne olulist
keskkonnamõju. Kui kavandatavate tegevuste elluviimisel järgitakse korraldusega antavas
tee ehitusloas seatud kõrvaltingimusi ning üldiseid keskkonnanõudeid, siis sellega ei
kaasne olulist mõju keskkonnale, kultuuripärandile ning inimese tervisele, heaolule ja
varale.
3. Käimasolevasse menetlusse ei liideta teisi keskkonnamõju hindamise menetlusi ja puudub
vajadus viia läbi keskkonnauuringuid.
4. Täita kavandatava tegevuse elluviimisel kõiki korralduse lisas 1 oleva ehitusloa
kõrvaltingimustes esitatud keskkonnanõudeid.
5. Määrata ehitamisel keskkonnanõuete täitmise eest vastutavaks Transpordiameti taristu
ehitamise ja korrashoiu osakonna Lääne üksus.
6. Teatada keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisest ametlikus väljaandes Ametlikud
Teadaanded.
7. Edastada tee ehitusloa andmise ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise korraldus
koos lisadega 14 päeva jooksul menetlusse kaasatud asutustele ja isikutele ning avaldada
Transpordiameti kodulehel.
5. KORRALDUSE LISADE LOETELU
Korralduse juurde kuuluvad järgnevad lisad:
1. Riigitee nr 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 151,8-152,2 lõigu tee ehitusluba;
2. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel;
3. Keskkonnamõju eelhinnang.
6. RAKENDUSSÄTTED
Korralduse peale võib esitada Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) vaide haldusmenetluse
seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast,
millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule
halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse
teatavakstegemisest.
(allkirjastatud digitaalselt)
Mart Michelis
juhataja
projekteerimise üksus
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|---|---|---|---|---|---|
Riigivara kasutamiseks andmise ja isikliku kasutusõiguse seadmise taotlus | 03.03.2025 | 1 | 8-4/25/3464-1 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Häädemeeste Vallavalitsus |