| Dokumendiregister | Transpordiamet |
| Viit | 8-5/25/3401-1 |
| Registreeritud | 03.03.2025 |
| Sünkroonitud | 04.03.2025 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 8 TEETARISTU EHITAMINE JA REMONTIMINE |
| Sari | 8-5 Keskkonnakaitse dokumendid |
| Toimik | 8-5/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Muinsuskaitseamet |
| Saabumis/saatmisviis | Muinsuskaitseamet |
| Vastutaja | Villu Lükk (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Keskkonnakorralduse üksus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Väljaandja: Kultuuriminister Akti liik: käskkiri Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RT III, 18.12.2024, 4
Kultuurimälestiseks olemise lõpetamine ja andmete muutmine (Läänemaa)
Vastu võetud 02.12.2024 nr 192
Muinsuskaitseseaduse § 20 lg 1 p 3 ja lg 2 alusel:
1. Lõpetan järgmiste mälestiste kultuurimälestiseksolemise, kuna tegemist on kinnismälestise „Haapsalu Jaani kirik“ (kultuurimälestiste registri nr 15394; asukoht Lääne maakond, Haapsalu linn, Kooli tn 4, KÜ 18301:005:044) lahutamatute osadega:
Kultuuri- mälestiste registri nr
Kultuurimälestise nimetus Mälestiseks tunnistamise õigusakt
16110 Joachim Jacobi hauaplaat, 1587 (paas)
kkultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 6
16111 Bürgermeister Ledeburi hauaplaat, 1569 (paas)
kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 7
16144 Jürgen Mackeprangi hauaplaat, 1603 (paas)
kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 85
2. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 3.07.1997 määruse „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ nr 36 punktid 6-7 ja 85.
3. Lõpetan järgmiste mälestiste kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on kinnismälestise „Koluvere mõisa park“ (kultuurimälestiste registri nr 15454, asukoht Lääne maakond, Lääne-Nigula vald, Koluvere küla, KÜ 34202:001:0211, 34202:001:0164, 34202:001:0212, 34202:001:0182, 34202:001:0950, 34202:001:0338, 34202:001:0202, 34202:001:0336, 34201:001:0400, 44101:001:0655) lahutamatute osadega:
Kultuuri- mälestiste registri nr
Kultuurimälestise nimetus Mälestiseks tunnistamise õigusakt
15455 Koluvere mõisa pargi piirdemüür kultuuriministri 30.03.1998 määrus nr 7 punkt 68
15456 Koluvere mõisa pargipaviljon kultuuriministri 30.03.1998 määrus nr 7 punkt 69
15457 Koluvere mõisa koeramonument kultuuriministri 30.03.1998 määrus nr 7 punkt 70
4. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 30.03.1998 määruse „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ nr 7 punktid 68-70 ja kultuuriministri 24.08.2005 käskkirja nr 265 punkti 3 alapunkti 18 tabeli read 3-5.
5. Lõpetan järgmiste mälestiste kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on kinnismälestise „Kullamaa kirik“ (kultuurimälestiste registri nr 15465, asukoht Lääne maakond, Lääne-Nigula vald, Kullamaa küla, Kabeli, KÜ 34202:001:0229) lahutamatute osadega:
Kultuuri- mälestiste registri nr
Kultuurimälestise nimetus Mälestiseks tunnistamise õigusakt
16260 Hauaplaat, 17.saj. (paas) kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 14
16261 Hauaplaat, 17.saj. (paas) kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 15
16262 Hauaplaat, 17.saj. (paas) kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 16
Kultuurimälestiseks olemise lõpetamine ja andmete muutmine (Läänemaa) Leht 1 / 7
16263 Hauaplaat, 17.saj. (paas) kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 17
16264 Hauaplaat, 17.saj. (paas) kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 18
16289 Hauaplaat, 17.saj. (paas) kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 127
16290 Hauaplaat, 16/17.saj. (paas) kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 128
16291 Hauaplaat, 17.saj. (paas) kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 129
16292 Hauaplaat Württembergi printsessile, 1788 (paas)
kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 130
16297 Skulptuur „Ingel“ portaali detail, 13/14. saj. (dolomiit)
kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 273
6. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 3.07.1997 määruse „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ nr 36 punktid 14-18; 127-130 ja 273.
7. Muudan Kultuuriministri 19. märtsi 1997. a. määruse nr. 3 punkti 76 ja lisan ajaloomälestisele Kullamaa kirikuaed ja kalmistu“ (kultuurimälestiste registri nr 4059, asukoht Lääne maakond, Lääne- Nigula vald, Kullamaa küla, KÜ 34202:001:0331, 34202:001:0229, 34202:001:0222, 34202:001:0186, 34201:001:0406, 34202:001:2490, 34202:001:0457) mälestise liigi „ehitismälestis“.
8. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 30.03.1998 määruse „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ nr 7 punkti 79.
9. Lõpetan järgmiste mälestiste kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on kinnismälestise „Kullamaa kirikuaed ja kalmistu“ (kultuurimälestiste registri nr 4059, asukoht Lääne maakond, Lääne-Nigula vald, Kullamaa küla, Kabeli, KÜ 34202:001:0331, 34202:001:0229, 34202:001:0222, 34202:001:0186, 34201:001:0406, 34202:001:2490, 34202:001:0457) lahutamatute osadega:
Kultuuri- mälestiste registri nr
Kultuurimälestise nimetus Mälestiseks tunnistamise õigusakt
15466 Kullamaa kirikuaia piirdemüür kultuuriministri 30.03.1998 määrus nr 7 punkt 80
15467 Kullamaa kirikuaia kabel kultuuriministri 30.03.1998 määrus nr 7 punkt 81
16265 Ratasrist, 1621 (paas) kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 19
16303 Paul Sieversi rist ja hauaplaat, 1880 (marmor, dolomiit)
kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 279
16304 Walter ja Marie von Mogenschildti hauatähis, 19. saj (graniit)
kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 280
16305 Karl Bleimani hauatähis piirdeaiaga, K. Bleiman, 19. saj. lõpp (raud)
kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 281
16306 Jaan Veidermanni hauatähis, H. Halliste, 1933 (graniit, pronksbareljeef)
kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 282
27315 Hauaplaat rõngasristiga kultuuriministri 7.07.2004 käskkiri nr 131 punkt 2.16
16307 Karl Tulmini hauatähis, A. Adamson, 20. saj I pool (graniit, pronks)
kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 283
10. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 30.03.1998 määruse „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ nr 7 punktid 80-81, kultuuriministri 3.07.1997 määruse nr 36 punktid 19 ja 279-283, kultuuriministri 7.07.2004 käskkirja nr 131 punkti 2 alapunkti 16 ning kultuuriministri 19.12.2006 käskkirja nr 388 punkti 1 alapunkti 46 tabeli read 6 ja 7.
11. Lõpetan järgmiste mälestiste kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on kinnismälestise „Martna kirik“ (kultuurimälestiste registri nr 15535, asukoht Lääne maakond, Lääne-Nigula vald, Martna küla, Kiriku, KÜ 45202:001:0038) lahutamatute osadega:
Kultuuri- mälestiste registri nr
Kultuurimälestise nimetus Mälestiseks tunnistamise õigusakt
16345 Hauaplaat, 17. saj. (paas) kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 159
Leht 2 / 7 Kultuurimälestiseks olemise lõpetamine ja andmete muutmine (Läänemaa)
16346 Hauaplaat, 17. saj. (paas) kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 160
16347 A. L. Geisselsi hauaplaat torni jalamil, 1761 (paas)
kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 161
16348 Hauaplaat naise figuuriga, 17. saj. (paas)
kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 162
16349 Hauaplaadi katke, 17. saj. (paas) kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 163
16350 Piiskopiõiguse vapikivi, Reynken, 1500 (dolomiit)
kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 164
16353 Rist, 14. saj.? (paas) kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 288
16354 Hauaplaat evangelistide sümbolitega, 17. saj. (paas)
kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 289
12. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 3.07.1997 määruse „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ nr 36 punktid 159-164 ja 288-289.
13. Muudan Kultuuriministri 19.03.1997. a. määruse „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ nr 7 punkti 89 ja lisan ajaloomälestisele „Martna kirikuaed ja kalmistu“ (kultuurimälestiste registri nr 4072, asukoht Lääne maakond, Lääne-Nigula vald, Martna küla, KÜ 45202:001:0038, 45202:001:0016, 45201:001:0328) mälestise liigi „ehitismälestis“.
14. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 30.03.1998 määruse „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ nr 7 punkti 152.
15. Lõpetan järgmiste mälestiste kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on kinnismälestise „Martna kirikuaed ja kalmistu“ (kultuurimälestiste registri nr 4072, asukoht Lääne maakond, Lääne-Nigula vald, Martna küla, Kiriku, KÜ 45202:001:0038, 45202:001:0016, 45201:001:0328) lahutamatute osadega:
Kultuuri- mälestiste registri nr
Kultuurimälestise nimetus Mälestiseks tunnistamise õigusakt
15536 Martna kirikuaia kabel kultuuriministri 30.03.1998 määrus nr 7 punkt 153
15537 Martna kirikuaia piirdemüür kultuuriministri 30.03.1998 määrus nr 7 punkt 154
16355 Perekond Hansen'ite hauasammas, 1918/20 (graniit)
kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 290
16356 Rist, 19. saj. II pool (raud) kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 291
16357 Rist, 19. saj. (raud) kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 292
16358 Rist, 19/20. saj. (raud) kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 293
16. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 30.03.1998 määruse „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ nr 7 punktid 153-154 ja kultuuriministri 3.07.1997 määruse nr 36 punktid 290-293 ja kultuuriministri 19.12.2006 käskkirja nr 388 punkti 1 alapunkti 47 tabeli read 3 ja 4.
17. Lõpetan järgmise mälestise kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on kinnismälestise „Suure- Lähtru mõisa park“ (kultuurimälestiste registri nr 15541, asukoht Lääne maakond, Lääne-Nigula vald, Suure-Lähtru küla, KÜ 45201:001:0220, 45201:001:0331, 45201:001:0127, 44101:001:0876) lahutamatu osaga:
Kultuuri- mälestiste registri nr
Kultuurimälestise nimetus Mälestiseks tunnistamise õigusakt
15542 Suure-Lähtru mõisa pargi piirdemüür
kultuuriministri 30.03.1998 määrus nr 7 punkt 159
18. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 30.03.1998 määruse „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ nr 7 punkti 159 ja kultuuriministri 24.08.2005 käskkirja nr 265 punkti 3 alapunkt 23 tabeli rea 3.
Kultuurimälestiseks olemise lõpetamine ja andmete muutmine (Läänemaa) Leht 3 / 7
19. Lõpetan järgmise mälestise kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on kinnismälestise „Noarootsi kirik“ (kultuurimälestiste registri nr 15547, asukoht Lääne maakond, Lääne-Nigula vald, Hosby küla, Noarootsi kirikumõis, KÜ 52001:004:0006 ) lahutamatu osaga
Kultuuri- mälestiste registri nr
Kultuurimälestise nimetus Mälestiseks tunnistamise õigusakt
16392 Ahi, Rootsi töö, 20. saj. algus (metall)
kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 322
20. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 3.07.1997 määruse „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ nr 36 punkti 322.
21. Muudan Kultuuriministri 19.03.1997. a. määruse „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ nr 7 punkti 89 ja lisan ajaloomälestisele „Noarootsi kirikuaed ja kalmistu“ (kultuurimälestiste registri nr 4074, asukoht Lääne maakond, Lääne-Nigula vald, Hosby küla, KÜ 52001:004:0006, 52001:004:0014) mälestise liigi „ehitismälestis“.
22. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 30.03.1998 määruse „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ nr 7 punkti 165.
23. Lõpetan järgmiste mälestiste kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on kinnismälestise „Noarootsi kirikuaed ja kalmistu“ (kultuurimälestiste registri nr 4074, Lääne maakond, Lääne-Nigula vald, Hosby küla, Noarootsi kirikumõis, KÜ 52001:004:0006, 52001:004:0014) lahutamatute osadega:
Kultuuri- mälestiste registri nr
Kultuurimälestise nimetus Mälestiseks tunnistamise õigusakt
15548 Noarootsi kirikuaia kabel kultuuriministri 30.03.1998 määrus nr 7 punkt 166
15549 Noarootsi kirikuaia piirdemüür kultuuriministri 30.03.1998 määrus nr 7 punkt 167
16374 Ratasrist Tevese Martini ja Anna haual, 1822 (paas)
kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 179
16375 Ratasrist Anna Granfeldi haual, 1800 (paas)
kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 180
16378 Ketasrist Magdaleena Blocki haual, 1795 (paas)
kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 183
16379 Ketasrist Johani haual, 1797 (paas) kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 184
16380 Ratasrist Hindrik Matzoni haual, 1759 (paas)
kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 310
24. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 30.03.1998 määruse „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ nr 7 punktid 166-167 ja kultuuriministri 3.07.1997 määruse nr 36 punktid 179-180; 183-184 ja 310.
25. Lõpetan järgmiste mälestiste kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on kinnismälestise „Ridala kirik“ (kultuurimälestiste registri nr 15587, asukoht Lääne maakond, Haapsalu linn, Kolila küla, Ridala kirik, KÜ 67401:007:0941) lahutamatute osadega:
Kultuuri- mälestiste registri nr
Kultuurimälestise nimetus Mälestiseks tunnistamise õigusakt
16420 Seinamaali fragmendid, 14.-15. saj. (secco)
kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 5
16435 Hauaplaat, 17. saj. (dolomiit) kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 239
26. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 3.07.1997 määruse „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ nr 36 punktid 5 ja 239.
27. Lõpetan järgmiste mälestiste kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on kinnismälestise „Ridala kirikuaed“ (kultuurimälestiste registri nr 4083, asukoht Lääne maakond, Haapsalu linn, Kolila küla, KÜ 67401:007:0941, 67401:007:0177) lahutamatute osadega:
Kultuuri- mälestiste registri nr
Kultuurimälestise nimetus Mälestiseks tunnistamise õigusakt
15588 Ridala kirikuaia piirdemüür kultuuriministri 30.03.1998 määrus nr 7 punkt 207
Leht 4 / 7 Kultuurimälestiseks olemise lõpetamine ja andmete muutmine (Läänemaa)
16421 Hauaplaat ratasristi ja kahe elupuu kujutisega, 13.-14. saj. (paas)
kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 33
16422 Hauaplaat ratasristidega, 13.-14. saj. (paas)
kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 34
16423 Hauaplaat süvistatud ristiga peatsis, 13.-14. saj. (paas)
kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 35
16437 Trapetsikujuline hauaplaat kahe katusristiga, 13/14. saj. (paas)
kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 241
16438 Ratasrist Simu Pavelile, 1844 (paas) kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 242
16439 Ratasrist, 1843 (paas) kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 243
16440 Rist reljeefse topeltristiga, 14. saj. (paas)
kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 244
16441 Rist, 15/16. saj. (paas) kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 245
16442 Rist, 15. saj. (paas)) kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 246
16451 Rist, 17/18. saj. (paas) kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 352
16452 Kivitahvel, 1782 (paas) kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 353
28. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 30.03.1998 määruse „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ nr 7 punkti 207 ja kultuuriministri 3.07.1997 määruse nr 36 punktid 33-35; 241-246 ja 352-353 ja kultuuriministri 19.12.2006 käskkirja nr 388 punkti 1 alapunkt 49 tabeli rea 4.
29. Lõpetan järgmiste mälestiste kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on kinnismälestise „Lääne- Nigula kirikuaed“ (kultuurimälestiste registri nr 4092, asukoht Lääne maakond, Lääne-Nigula vald, Nigula küla, KÜ 77601:001:0146) lahutamatute osadega:
Kultuuri- mälestiste registri nr
Kultuurimälestise nimetus Mälestiseks tunnistamise õigusakt
15595 Lääne-Nigula kirikuaia kabel kultuuriministri 30.03.1998 määrus nr 7 punkt 215
15596 Lääne-Nigula kirikuaia piirdemüür kultuuriministri 30.03.1998 määrus nr 7 punkt 216
16495 Ratasrist Ietzede perekonna haual, 1644 (paas)
kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 153
16496 Ratasrist Kappeli perekonna haual, 1815 (dolomiit)
kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 154
16504 Hauaplaat rõngasristiga, 13/14. saj. (dolomiit)
kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 301
16505 Rist, 13/14.saj (dolomiit) kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 302
30. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 30.03.1998 määruse „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ nr 7 punktid 215-216; 153-154 ja 301-302 ja kultuuriministri 13.07.2006 käskkirja nr 218 punkti 1 alapunkt 25 tabeli read 3 ja 4.
31. Lõpetan järgmiste mälestiste kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on kinnismälestise „Vormsi kirik“ (kultuurimälestiste registri nr 15598, asukoht Lääne maakond, Vormsi vald, Hullo küla, Kiriku, KÜ 90701:002:1531) lahutamatute osadega:
Kultuuri- mälestiste registri nr
Kultuurimälestise nimetus Mälestiseks tunnistamise õigusakt
16513 Mensa, 15. saj.? (kivi) kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 354
16514 Laemaalid, 14/15. saj. (secco? fresko?)
kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 355
Kultuurimälestiseks olemise lõpetamine ja andmete muutmine (Läänemaa) Leht 5 / 7
16516 Skulptuur "Püha Olaf", V. Mets, 1990 (dolomiit, polükroomia)
kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 357
16523 Vitraaž, Soome töö, 1990 (klaas, tinaraam)
kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 364
16526 Hauaplaat, 1599 (dolomiit) kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 367
32. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 3.07.1997 määruse „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ nr 36 punktid 354-355; 357; 364 ja 367.
33. Lõpetan järgmiste mälestise kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on kinnismälestise „Vormsi kirikuaed“ (kultuurimälestiste registri nr 14434, asukoht Lääne maakond, Vormsi vald, Hullo küla, KÜ 90701:002:1531) lahutamatu osaga:
Kultuuri- mälestiste registri nr
Kultuurimälestise nimetus Mälestiseks tunnistamise õigusakt
15599 Vormsi kirikuaia piirdemüür kultuuriministri 30.03.1998 määrus nr 7 punkt 220
34. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 30.03.1998 määruse „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ nr 7 punkti 220 ja kultuuriministri 19.12.2006 käskkirja nr 388 punkti 1 alapunkti 51 tabeli rea 5.
35. Lõpetan järgmiste mälestise kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on kinnismälestise „Nõva kirikuaed“ (kultuurimälestiste registri nr 4078, asukoht Lääne maakond, Lääne-Nigula vald, Nõva küla, KÜ 53101:001:0376, 53101:001:0362, 53101:001:0234, 53101:001:1410) lahutamatu osaga:
Kultuuri- mälestiste registri nr
Kultuurimälestise nimetus Mälestiseks tunnistamise õigusakt
16418 Sepisaed, 19/20. saj (raud) kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 330
36. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 3.07.1997 määruse „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ nr 36 punkti 330.
37. Muudan kultuuriministri 3.07.1997 määruse „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ nr 36 punktis 181 kunstimälestise (kultuurimälestiste registri nr 16376, asukoht Lääne maakond, Lääne-Nigula vald, Hosby küla, Noarootsi kirikumõis) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Ratasrist Martini haualt, 1844 (paas)“.
38. Muudan kultuuriministri 3.07.1997 määruse „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ nr 36 punktis 182 kunstimälestise (kultuurimälestiste registri nr 16377, asukoht Lääne maakond, Lääne-Nigula vald, Hosby küla, Noarootsi kirikumõis) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Ratasrist Helda haualt, 1824 (paas)“.
Muinsuskaitseametil teha käskkiri teatavaks menetlusosalistele, kanda mälestiseks olemise lõpetamised kultuurimälestiste registrisse ja ajakohastada andmed riigi maakatastris.
Käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul käskkirja avaldamisest Riigi Teatajas, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras.
Mälestiseks olemise lõpetamise asjaolud ja menetluse läbiviimine
Muinsuskaitseseaduse § 20 lg 1 p 3 alusel võib mälestiseks olemise lõpetada, kui mälestis on teise mälestise lahutamatu osa, ehk olukorras, kus näiteks kirikuhoone on tunnistatud ehitismälestiseks, puudub põhjendus tunnistada eraldi mälestiseks ka mõni kirikuhoone detail. Maa-alalised mälestised, nagu näiteks park, kirikuaed või kalmistu on terviklik kooslus, mille väärtusliku ansambli/keskkonna lahutamatuks osaks on seal asuvad ajaloolised rajatised, haljastuselemendid, struktuur ja arhitektuursed väikevormid (näiteks piirdemüür, värav, paviljon, kabel ja ajaloolised hauatähised).
Muinsuskaitseamet kogus kokku Läänemaal asuvate mälestiste andmed ning analüüsis nende võimalikku käsitlemist teise mälestise osana, kasutades selleks peamiselt kultuurimälestiste registrist, aga ka arhiiviallikaid, valdkonna spetsialistidelt ja paikvaatlustelt kogutud informatsiooni.
Ülevaatuse tulemusena leiti, et 75 mälestise puhul on tegemist teise mälestise lahutamatu osaga. Nendest 61 on kunstimälestised, peamiselt kirikutes asuvad hauaplaadid ja kirikuaias paiknevad ristid. Ehitismälestisi on 14, peamiselt kirikuaia piirdemüürid ja kabelid. Käskkirjas nimetatud Lääne maakonnas asuvad mälestised on tunnistatud kultuurimälestisteks aastatel 1997–2004. Mälestised, millede mälestiseks olemine lõpetatakse, on enamuses sisuliselt ehitise või rajatise juurde kuuluvad detailid või rajatised. Näiteks on kinnismälestise „Haapsalu Jaani kirik“ (kultuurimälestiste registri nr 15394) lahutamatuks osaks Joachim Jacobi hauaplaat (kultuurimälestiste registri nr 16110) ja see jääb mälestise „Haapsalu Jaani kirik“ osaks“. Samamoodi on
Leht 6 / 7 Kultuurimälestiseks olemise lõpetamine ja andmete muutmine (Läänemaa)
„Koluvere mõisa park“ (kultuurimälestiste registri nr 15454) lahutamatuteks osadeks seal asuvad pargi piirdemüür (kultuurimälestiste registri nr 15455), pargipaviljon (kultuurimälestiste registri nr 15456) ja koeramonument (kultuurimälestiste registri nr 15457).
Kuivõrd käskkirjas nimetatud mälestiste riiklik kaitse jätkub, ei ole muudatusel sisulist mõju mälestiste kaitse korraldusele. Muudatus on tehniline ning sellega väheneb mälestiste arv kultuurimälestiste registris. Käskkirjas nimetatud mälestiseks olemise lõpetamise kaalumisel riikliku kaitse kriteeriumeid ei hinnatud, kuna lõpetatud mälestised on teise mälestise lahutamatu osa ning nende riiklik kaitse jätkub senises ulatuses.
Mälestistele, mille kultuurimälestiseks olemine lõpetatakse, kuna tegemist on kinnismälestise lahutamatu osaga, jääb kehtima selle kinnismälestise kaitsevöönd, mille lahutamatu osa see mälestis on.
Käskkirjas nimetatud mälestiste mälestiseks olemise lõpetamine hõlmab 23 omanikku, kellele kuuluva hoone või rajatise lahutamatuks osaks jäävad kultuuriväärtuslikud detailid või rajatised, mille mälestiseks olemine lõpetatakse. Mälestiste omanikele selle muudatusega täiendavaid negatiivseid mõjusid ei kaasne. Mälestise käsitlus muutub selgemaks. Hoone või rajatis on tervik koos oma lahutamatute osadega ja mälestiste lahutamatute osade osas ei pea eraldi silmas pidama ja arvestama tööde ning tegevuste planeerimisel, milline mälestise lahutamatu detail või rajatis on eraldi kaitse all ja milline ei ole ning kas töödes tuleb või ei tule arvestada samal ajal nii vallas- kui ka kinnismälestisele kehtivaid nõudeid. Mõnevõrra väheneb mälestise omanike halduskoormus ning Muinsuskaitseameti töökoormus.
Lisaks parandatakse ja ühtlustatakse kinnismälestiste nimekujusid. Kultuurimälestise nimetuste kontrollimise käigus tuvastati nimetustes ebatäpsusi ja erinevusi nimetuste andmisel. Nii on Kullamaa, Martna ja Noarootsi kirikuaiad võetud riikliku kaitse alla nii ajaloo- kui ka ehitismälestistena erinevate õigusaktidega, milles on sama mälestist nimetatud erinevalt. Sel juhul lisasime ajaloomälestisele ka ehitismälestise liigi ja tunnistasime kehtetuks vastava punkti ehitismälestiseks tunnistamise otsuses. Ühtlasi on täpsustatud käskkirja punktides 34 ja 35 kahe kunstimälestise nimetust. Olemasolevad nimetused: „Ratasrist Helda haual, 1824 (paas)“ ja „Ratasrist Martini haual, 1844 (paas)“ on eksitavad, kuna ratasristid ei paikne haual, vaid on pärit haualt. Kokku täpsustatakse viie kultuurimälestise nimetust, millega ei muudeta mälestiste senist avalik-õiguslikku seisundit.
Muinsuskaitseamet algatas kultuurimälestiste lõpetamise ja nimetuste muutmise menetluse ning edastas 03.04.2024 eelnõu tutvumiseks Lääne maakonna kohalikele omavalitsustele ning mälestiste katastriüksuste omanikele. Tähtaeg arvamuste ja ettepanekute esitamiseks oli 14 päeva ehk kuni 18.04.2024. Eelnõule laekus üks arvamus, milles Transpordiamet nõustus 15.04.2024 eelnõuga. Muinsuskaitse Nõukogu tutvus ja nõustus ettepanekuga 04.06.2024 toimunud koosolekul.
Heidy Purga Kultuuriminister
Kultuurimälestiseks olemise lõpetamine ja andmete muutmine (Läänemaa) Leht 7 / 7
Reg.nr: 5-14/660
Sisu: TEAVITUSKIRI
Kultuuriministri 02.12.2024 käskkirjaga nr 192 https://www.riigiteataja.ee/akt/318122024004 on lõpetatud kultuurimälestiseks olemine mälestistel, mis on teise mälestise lahutamatu osa. Samuti täpsustati mälestiste nimetusi. Muudatused on sisse viidud kultuurimälestiste registrisse.
Käskkiri on lisatud manusena.
Lugupidamisega
Tarvi Sits
projektijuht
Muinsuskaitseamet
--
Maiu Kauber
Spetsialist (eelnõude koostamine)
[email protected]
53976042
Väljaandja: Kultuuriminister Akti liik: käskkiri Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RT III, 18.12.2024, 4
Kultuurimälestiseks olemise lõpetamine ja andmete muutmine (Läänemaa)
Vastu võetud 02.12.2024 nr 192
Muinsuskaitseseaduse § 20 lg 1 p 3 ja lg 2 alusel:
1. Lõpetan järgmiste mälestiste kultuurimälestiseksolemise, kuna tegemist on kinnismälestise „Haapsalu Jaani kirik“ (kultuurimälestiste registri nr 15394; asukoht Lääne maakond, Haapsalu linn, Kooli tn 4, KÜ 18301:005:044) lahutamatute osadega:
Kultuuri- mälestiste registri nr
Kultuurimälestise nimetus Mälestiseks tunnistamise õigusakt
16110 Joachim Jacobi hauaplaat, 1587 (paas)
kkultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 6
16111 Bürgermeister Ledeburi hauaplaat, 1569 (paas)
kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 7
16144 Jürgen Mackeprangi hauaplaat, 1603 (paas)
kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 85
2. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 3.07.1997 määruse „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ nr 36 punktid 6-7 ja 85.
3. Lõpetan järgmiste mälestiste kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on kinnismälestise „Koluvere mõisa park“ (kultuurimälestiste registri nr 15454, asukoht Lääne maakond, Lääne-Nigula vald, Koluvere küla, KÜ 34202:001:0211, 34202:001:0164, 34202:001:0212, 34202:001:0182, 34202:001:0950, 34202:001:0338, 34202:001:0202, 34202:001:0336, 34201:001:0400, 44101:001:0655) lahutamatute osadega:
Kultuuri- mälestiste registri nr
Kultuurimälestise nimetus Mälestiseks tunnistamise õigusakt
15455 Koluvere mõisa pargi piirdemüür kultuuriministri 30.03.1998 määrus nr 7 punkt 68
15456 Koluvere mõisa pargipaviljon kultuuriministri 30.03.1998 määrus nr 7 punkt 69
15457 Koluvere mõisa koeramonument kultuuriministri 30.03.1998 määrus nr 7 punkt 70
4. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 30.03.1998 määruse „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ nr 7 punktid 68-70 ja kultuuriministri 24.08.2005 käskkirja nr 265 punkti 3 alapunkti 18 tabeli read 3-5.
5. Lõpetan järgmiste mälestiste kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on kinnismälestise „Kullamaa kirik“ (kultuurimälestiste registri nr 15465, asukoht Lääne maakond, Lääne-Nigula vald, Kullamaa küla, Kabeli, KÜ 34202:001:0229) lahutamatute osadega:
Kultuuri- mälestiste registri nr
Kultuurimälestise nimetus Mälestiseks tunnistamise õigusakt
16260 Hauaplaat, 17.saj. (paas) kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 14
16261 Hauaplaat, 17.saj. (paas) kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 15
16262 Hauaplaat, 17.saj. (paas) kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 16
Kultuurimälestiseks olemise lõpetamine ja andmete muutmine (Läänemaa) Leht 1 / 7
16263 Hauaplaat, 17.saj. (paas) kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 17
16264 Hauaplaat, 17.saj. (paas) kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 18
16289 Hauaplaat, 17.saj. (paas) kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 127
16290 Hauaplaat, 16/17.saj. (paas) kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 128
16291 Hauaplaat, 17.saj. (paas) kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 129
16292 Hauaplaat Württembergi printsessile, 1788 (paas)
kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 130
16297 Skulptuur „Ingel“ portaali detail, 13/14. saj. (dolomiit)
kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 273
6. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 3.07.1997 määruse „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ nr 36 punktid 14-18; 127-130 ja 273.
7. Muudan Kultuuriministri 19. märtsi 1997. a. määruse nr. 3 punkti 76 ja lisan ajaloomälestisele Kullamaa kirikuaed ja kalmistu“ (kultuurimälestiste registri nr 4059, asukoht Lääne maakond, Lääne- Nigula vald, Kullamaa küla, KÜ 34202:001:0331, 34202:001:0229, 34202:001:0222, 34202:001:0186, 34201:001:0406, 34202:001:2490, 34202:001:0457) mälestise liigi „ehitismälestis“.
8. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 30.03.1998 määruse „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ nr 7 punkti 79.
9. Lõpetan järgmiste mälestiste kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on kinnismälestise „Kullamaa kirikuaed ja kalmistu“ (kultuurimälestiste registri nr 4059, asukoht Lääne maakond, Lääne-Nigula vald, Kullamaa küla, Kabeli, KÜ 34202:001:0331, 34202:001:0229, 34202:001:0222, 34202:001:0186, 34201:001:0406, 34202:001:2490, 34202:001:0457) lahutamatute osadega:
Kultuuri- mälestiste registri nr
Kultuurimälestise nimetus Mälestiseks tunnistamise õigusakt
15466 Kullamaa kirikuaia piirdemüür kultuuriministri 30.03.1998 määrus nr 7 punkt 80
15467 Kullamaa kirikuaia kabel kultuuriministri 30.03.1998 määrus nr 7 punkt 81
16265 Ratasrist, 1621 (paas) kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 19
16303 Paul Sieversi rist ja hauaplaat, 1880 (marmor, dolomiit)
kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 279
16304 Walter ja Marie von Mogenschildti hauatähis, 19. saj (graniit)
kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 280
16305 Karl Bleimani hauatähis piirdeaiaga, K. Bleiman, 19. saj. lõpp (raud)
kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 281
16306 Jaan Veidermanni hauatähis, H. Halliste, 1933 (graniit, pronksbareljeef)
kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 282
27315 Hauaplaat rõngasristiga kultuuriministri 7.07.2004 käskkiri nr 131 punkt 2.16
16307 Karl Tulmini hauatähis, A. Adamson, 20. saj I pool (graniit, pronks)
kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 283
10. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 30.03.1998 määruse „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ nr 7 punktid 80-81, kultuuriministri 3.07.1997 määruse nr 36 punktid 19 ja 279-283, kultuuriministri 7.07.2004 käskkirja nr 131 punkti 2 alapunkti 16 ning kultuuriministri 19.12.2006 käskkirja nr 388 punkti 1 alapunkti 46 tabeli read 6 ja 7.
11. Lõpetan järgmiste mälestiste kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on kinnismälestise „Martna kirik“ (kultuurimälestiste registri nr 15535, asukoht Lääne maakond, Lääne-Nigula vald, Martna küla, Kiriku, KÜ 45202:001:0038) lahutamatute osadega:
Kultuuri- mälestiste registri nr
Kultuurimälestise nimetus Mälestiseks tunnistamise õigusakt
16345 Hauaplaat, 17. saj. (paas) kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 159
Leht 2 / 7 Kultuurimälestiseks olemise lõpetamine ja andmete muutmine (Läänemaa)
16346 Hauaplaat, 17. saj. (paas) kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 160
16347 A. L. Geisselsi hauaplaat torni jalamil, 1761 (paas)
kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 161
16348 Hauaplaat naise figuuriga, 17. saj. (paas)
kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 162
16349 Hauaplaadi katke, 17. saj. (paas) kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 163
16350 Piiskopiõiguse vapikivi, Reynken, 1500 (dolomiit)
kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 164
16353 Rist, 14. saj.? (paas) kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 288
16354 Hauaplaat evangelistide sümbolitega, 17. saj. (paas)
kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 289
12. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 3.07.1997 määruse „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ nr 36 punktid 159-164 ja 288-289.
13. Muudan Kultuuriministri 19.03.1997. a. määruse „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ nr 7 punkti 89 ja lisan ajaloomälestisele „Martna kirikuaed ja kalmistu“ (kultuurimälestiste registri nr 4072, asukoht Lääne maakond, Lääne-Nigula vald, Martna küla, KÜ 45202:001:0038, 45202:001:0016, 45201:001:0328) mälestise liigi „ehitismälestis“.
14. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 30.03.1998 määruse „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ nr 7 punkti 152.
15. Lõpetan järgmiste mälestiste kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on kinnismälestise „Martna kirikuaed ja kalmistu“ (kultuurimälestiste registri nr 4072, asukoht Lääne maakond, Lääne-Nigula vald, Martna küla, Kiriku, KÜ 45202:001:0038, 45202:001:0016, 45201:001:0328) lahutamatute osadega:
Kultuuri- mälestiste registri nr
Kultuurimälestise nimetus Mälestiseks tunnistamise õigusakt
15536 Martna kirikuaia kabel kultuuriministri 30.03.1998 määrus nr 7 punkt 153
15537 Martna kirikuaia piirdemüür kultuuriministri 30.03.1998 määrus nr 7 punkt 154
16355 Perekond Hansen'ite hauasammas, 1918/20 (graniit)
kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 290
16356 Rist, 19. saj. II pool (raud) kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 291
16357 Rist, 19. saj. (raud) kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 292
16358 Rist, 19/20. saj. (raud) kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 293
16. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 30.03.1998 määruse „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ nr 7 punktid 153-154 ja kultuuriministri 3.07.1997 määruse nr 36 punktid 290-293 ja kultuuriministri 19.12.2006 käskkirja nr 388 punkti 1 alapunkti 47 tabeli read 3 ja 4.
17. Lõpetan järgmise mälestise kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on kinnismälestise „Suure- Lähtru mõisa park“ (kultuurimälestiste registri nr 15541, asukoht Lääne maakond, Lääne-Nigula vald, Suure-Lähtru küla, KÜ 45201:001:0220, 45201:001:0331, 45201:001:0127, 44101:001:0876) lahutamatu osaga:
Kultuuri- mälestiste registri nr
Kultuurimälestise nimetus Mälestiseks tunnistamise õigusakt
15542 Suure-Lähtru mõisa pargi piirdemüür
kultuuriministri 30.03.1998 määrus nr 7 punkt 159
18. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 30.03.1998 määruse „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ nr 7 punkti 159 ja kultuuriministri 24.08.2005 käskkirja nr 265 punkti 3 alapunkt 23 tabeli rea 3.
Kultuurimälestiseks olemise lõpetamine ja andmete muutmine (Läänemaa) Leht 3 / 7
19. Lõpetan järgmise mälestise kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on kinnismälestise „Noarootsi kirik“ (kultuurimälestiste registri nr 15547, asukoht Lääne maakond, Lääne-Nigula vald, Hosby küla, Noarootsi kirikumõis, KÜ 52001:004:0006 ) lahutamatu osaga
Kultuuri- mälestiste registri nr
Kultuurimälestise nimetus Mälestiseks tunnistamise õigusakt
16392 Ahi, Rootsi töö, 20. saj. algus (metall)
kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 322
20. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 3.07.1997 määruse „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ nr 36 punkti 322.
21. Muudan Kultuuriministri 19.03.1997. a. määruse „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ nr 7 punkti 89 ja lisan ajaloomälestisele „Noarootsi kirikuaed ja kalmistu“ (kultuurimälestiste registri nr 4074, asukoht Lääne maakond, Lääne-Nigula vald, Hosby küla, KÜ 52001:004:0006, 52001:004:0014) mälestise liigi „ehitismälestis“.
22. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 30.03.1998 määruse „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ nr 7 punkti 165.
23. Lõpetan järgmiste mälestiste kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on kinnismälestise „Noarootsi kirikuaed ja kalmistu“ (kultuurimälestiste registri nr 4074, Lääne maakond, Lääne-Nigula vald, Hosby küla, Noarootsi kirikumõis, KÜ 52001:004:0006, 52001:004:0014) lahutamatute osadega:
Kultuuri- mälestiste registri nr
Kultuurimälestise nimetus Mälestiseks tunnistamise õigusakt
15548 Noarootsi kirikuaia kabel kultuuriministri 30.03.1998 määrus nr 7 punkt 166
15549 Noarootsi kirikuaia piirdemüür kultuuriministri 30.03.1998 määrus nr 7 punkt 167
16374 Ratasrist Tevese Martini ja Anna haual, 1822 (paas)
kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 179
16375 Ratasrist Anna Granfeldi haual, 1800 (paas)
kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 180
16378 Ketasrist Magdaleena Blocki haual, 1795 (paas)
kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 183
16379 Ketasrist Johani haual, 1797 (paas) kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 184
16380 Ratasrist Hindrik Matzoni haual, 1759 (paas)
kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 310
24. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 30.03.1998 määruse „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ nr 7 punktid 166-167 ja kultuuriministri 3.07.1997 määruse nr 36 punktid 179-180; 183-184 ja 310.
25. Lõpetan järgmiste mälestiste kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on kinnismälestise „Ridala kirik“ (kultuurimälestiste registri nr 15587, asukoht Lääne maakond, Haapsalu linn, Kolila küla, Ridala kirik, KÜ 67401:007:0941) lahutamatute osadega:
Kultuuri- mälestiste registri nr
Kultuurimälestise nimetus Mälestiseks tunnistamise õigusakt
16420 Seinamaali fragmendid, 14.-15. saj. (secco)
kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 5
16435 Hauaplaat, 17. saj. (dolomiit) kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 239
26. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 3.07.1997 määruse „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ nr 36 punktid 5 ja 239.
27. Lõpetan järgmiste mälestiste kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on kinnismälestise „Ridala kirikuaed“ (kultuurimälestiste registri nr 4083, asukoht Lääne maakond, Haapsalu linn, Kolila küla, KÜ 67401:007:0941, 67401:007:0177) lahutamatute osadega:
Kultuuri- mälestiste registri nr
Kultuurimälestise nimetus Mälestiseks tunnistamise õigusakt
15588 Ridala kirikuaia piirdemüür kultuuriministri 30.03.1998 määrus nr 7 punkt 207
Leht 4 / 7 Kultuurimälestiseks olemise lõpetamine ja andmete muutmine (Läänemaa)
16421 Hauaplaat ratasristi ja kahe elupuu kujutisega, 13.-14. saj. (paas)
kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 33
16422 Hauaplaat ratasristidega, 13.-14. saj. (paas)
kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 34
16423 Hauaplaat süvistatud ristiga peatsis, 13.-14. saj. (paas)
kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 35
16437 Trapetsikujuline hauaplaat kahe katusristiga, 13/14. saj. (paas)
kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 241
16438 Ratasrist Simu Pavelile, 1844 (paas) kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 242
16439 Ratasrist, 1843 (paas) kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 243
16440 Rist reljeefse topeltristiga, 14. saj. (paas)
kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 244
16441 Rist, 15/16. saj. (paas) kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 245
16442 Rist, 15. saj. (paas)) kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 246
16451 Rist, 17/18. saj. (paas) kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 352
16452 Kivitahvel, 1782 (paas) kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 353
28. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 30.03.1998 määruse „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ nr 7 punkti 207 ja kultuuriministri 3.07.1997 määruse nr 36 punktid 33-35; 241-246 ja 352-353 ja kultuuriministri 19.12.2006 käskkirja nr 388 punkti 1 alapunkt 49 tabeli rea 4.
29. Lõpetan järgmiste mälestiste kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on kinnismälestise „Lääne- Nigula kirikuaed“ (kultuurimälestiste registri nr 4092, asukoht Lääne maakond, Lääne-Nigula vald, Nigula küla, KÜ 77601:001:0146) lahutamatute osadega:
Kultuuri- mälestiste registri nr
Kultuurimälestise nimetus Mälestiseks tunnistamise õigusakt
15595 Lääne-Nigula kirikuaia kabel kultuuriministri 30.03.1998 määrus nr 7 punkt 215
15596 Lääne-Nigula kirikuaia piirdemüür kultuuriministri 30.03.1998 määrus nr 7 punkt 216
16495 Ratasrist Ietzede perekonna haual, 1644 (paas)
kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 153
16496 Ratasrist Kappeli perekonna haual, 1815 (dolomiit)
kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 154
16504 Hauaplaat rõngasristiga, 13/14. saj. (dolomiit)
kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 301
16505 Rist, 13/14.saj (dolomiit) kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 302
30. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 30.03.1998 määruse „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ nr 7 punktid 215-216; 153-154 ja 301-302 ja kultuuriministri 13.07.2006 käskkirja nr 218 punkti 1 alapunkt 25 tabeli read 3 ja 4.
31. Lõpetan järgmiste mälestiste kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on kinnismälestise „Vormsi kirik“ (kultuurimälestiste registri nr 15598, asukoht Lääne maakond, Vormsi vald, Hullo küla, Kiriku, KÜ 90701:002:1531) lahutamatute osadega:
Kultuuri- mälestiste registri nr
Kultuurimälestise nimetus Mälestiseks tunnistamise õigusakt
16513 Mensa, 15. saj.? (kivi) kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 354
16514 Laemaalid, 14/15. saj. (secco? fresko?)
kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 355
Kultuurimälestiseks olemise lõpetamine ja andmete muutmine (Läänemaa) Leht 5 / 7
16516 Skulptuur "Püha Olaf", V. Mets, 1990 (dolomiit, polükroomia)
kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 357
16523 Vitraaž, Soome töö, 1990 (klaas, tinaraam)
kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 364
16526 Hauaplaat, 1599 (dolomiit) kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 367
32. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 3.07.1997 määruse „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ nr 36 punktid 354-355; 357; 364 ja 367.
33. Lõpetan järgmiste mälestise kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on kinnismälestise „Vormsi kirikuaed“ (kultuurimälestiste registri nr 14434, asukoht Lääne maakond, Vormsi vald, Hullo küla, KÜ 90701:002:1531) lahutamatu osaga:
Kultuuri- mälestiste registri nr
Kultuurimälestise nimetus Mälestiseks tunnistamise õigusakt
15599 Vormsi kirikuaia piirdemüür kultuuriministri 30.03.1998 määrus nr 7 punkt 220
34. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 30.03.1998 määruse „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ nr 7 punkti 220 ja kultuuriministri 19.12.2006 käskkirja nr 388 punkti 1 alapunkti 51 tabeli rea 5.
35. Lõpetan järgmiste mälestise kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on kinnismälestise „Nõva kirikuaed“ (kultuurimälestiste registri nr 4078, asukoht Lääne maakond, Lääne-Nigula vald, Nõva küla, KÜ 53101:001:0376, 53101:001:0362, 53101:001:0234, 53101:001:1410) lahutamatu osaga:
Kultuuri- mälestiste registri nr
Kultuurimälestise nimetus Mälestiseks tunnistamise õigusakt
16418 Sepisaed, 19/20. saj (raud) kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 330
36. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 3.07.1997 määruse „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ nr 36 punkti 330.
37. Muudan kultuuriministri 3.07.1997 määruse „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ nr 36 punktis 181 kunstimälestise (kultuurimälestiste registri nr 16376, asukoht Lääne maakond, Lääne-Nigula vald, Hosby küla, Noarootsi kirikumõis) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Ratasrist Martini haualt, 1844 (paas)“.
38. Muudan kultuuriministri 3.07.1997 määruse „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ nr 36 punktis 182 kunstimälestise (kultuurimälestiste registri nr 16377, asukoht Lääne maakond, Lääne-Nigula vald, Hosby küla, Noarootsi kirikumõis) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Ratasrist Helda haualt, 1824 (paas)“.
Muinsuskaitseametil teha käskkiri teatavaks menetlusosalistele, kanda mälestiseks olemise lõpetamised kultuurimälestiste registrisse ja ajakohastada andmed riigi maakatastris.
Käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul käskkirja avaldamisest Riigi Teatajas, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras.
Mälestiseks olemise lõpetamise asjaolud ja menetluse läbiviimine
Muinsuskaitseseaduse § 20 lg 1 p 3 alusel võib mälestiseks olemise lõpetada, kui mälestis on teise mälestise lahutamatu osa, ehk olukorras, kus näiteks kirikuhoone on tunnistatud ehitismälestiseks, puudub põhjendus tunnistada eraldi mälestiseks ka mõni kirikuhoone detail. Maa-alalised mälestised, nagu näiteks park, kirikuaed või kalmistu on terviklik kooslus, mille väärtusliku ansambli/keskkonna lahutamatuks osaks on seal asuvad ajaloolised rajatised, haljastuselemendid, struktuur ja arhitektuursed väikevormid (näiteks piirdemüür, värav, paviljon, kabel ja ajaloolised hauatähised).
Muinsuskaitseamet kogus kokku Läänemaal asuvate mälestiste andmed ning analüüsis nende võimalikku käsitlemist teise mälestise osana, kasutades selleks peamiselt kultuurimälestiste registrist, aga ka arhiiviallikaid, valdkonna spetsialistidelt ja paikvaatlustelt kogutud informatsiooni.
Ülevaatuse tulemusena leiti, et 75 mälestise puhul on tegemist teise mälestise lahutamatu osaga. Nendest 61 on kunstimälestised, peamiselt kirikutes asuvad hauaplaadid ja kirikuaias paiknevad ristid. Ehitismälestisi on 14, peamiselt kirikuaia piirdemüürid ja kabelid. Käskkirjas nimetatud Lääne maakonnas asuvad mälestised on tunnistatud kultuurimälestisteks aastatel 1997–2004. Mälestised, millede mälestiseks olemine lõpetatakse, on enamuses sisuliselt ehitise või rajatise juurde kuuluvad detailid või rajatised. Näiteks on kinnismälestise „Haapsalu Jaani kirik“ (kultuurimälestiste registri nr 15394) lahutamatuks osaks Joachim Jacobi hauaplaat (kultuurimälestiste registri nr 16110) ja see jääb mälestise „Haapsalu Jaani kirik“ osaks“. Samamoodi on
Leht 6 / 7 Kultuurimälestiseks olemise lõpetamine ja andmete muutmine (Läänemaa)
„Koluvere mõisa park“ (kultuurimälestiste registri nr 15454) lahutamatuteks osadeks seal asuvad pargi piirdemüür (kultuurimälestiste registri nr 15455), pargipaviljon (kultuurimälestiste registri nr 15456) ja koeramonument (kultuurimälestiste registri nr 15457).
Kuivõrd käskkirjas nimetatud mälestiste riiklik kaitse jätkub, ei ole muudatusel sisulist mõju mälestiste kaitse korraldusele. Muudatus on tehniline ning sellega väheneb mälestiste arv kultuurimälestiste registris. Käskkirjas nimetatud mälestiseks olemise lõpetamise kaalumisel riikliku kaitse kriteeriumeid ei hinnatud, kuna lõpetatud mälestised on teise mälestise lahutamatu osa ning nende riiklik kaitse jätkub senises ulatuses.
Mälestistele, mille kultuurimälestiseks olemine lõpetatakse, kuna tegemist on kinnismälestise lahutamatu osaga, jääb kehtima selle kinnismälestise kaitsevöönd, mille lahutamatu osa see mälestis on.
Käskkirjas nimetatud mälestiste mälestiseks olemise lõpetamine hõlmab 23 omanikku, kellele kuuluva hoone või rajatise lahutamatuks osaks jäävad kultuuriväärtuslikud detailid või rajatised, mille mälestiseks olemine lõpetatakse. Mälestiste omanikele selle muudatusega täiendavaid negatiivseid mõjusid ei kaasne. Mälestise käsitlus muutub selgemaks. Hoone või rajatis on tervik koos oma lahutamatute osadega ja mälestiste lahutamatute osade osas ei pea eraldi silmas pidama ja arvestama tööde ning tegevuste planeerimisel, milline mälestise lahutamatu detail või rajatis on eraldi kaitse all ja milline ei ole ning kas töödes tuleb või ei tule arvestada samal ajal nii vallas- kui ka kinnismälestisele kehtivaid nõudeid. Mõnevõrra väheneb mälestise omanike halduskoormus ning Muinsuskaitseameti töökoormus.
Lisaks parandatakse ja ühtlustatakse kinnismälestiste nimekujusid. Kultuurimälestise nimetuste kontrollimise käigus tuvastati nimetustes ebatäpsusi ja erinevusi nimetuste andmisel. Nii on Kullamaa, Martna ja Noarootsi kirikuaiad võetud riikliku kaitse alla nii ajaloo- kui ka ehitismälestistena erinevate õigusaktidega, milles on sama mälestist nimetatud erinevalt. Sel juhul lisasime ajaloomälestisele ka ehitismälestise liigi ja tunnistasime kehtetuks vastava punkti ehitismälestiseks tunnistamise otsuses. Ühtlasi on täpsustatud käskkirja punktides 34 ja 35 kahe kunstimälestise nimetust. Olemasolevad nimetused: „Ratasrist Helda haual, 1824 (paas)“ ja „Ratasrist Martini haual, 1844 (paas)“ on eksitavad, kuna ratasristid ei paikne haual, vaid on pärit haualt. Kokku täpsustatakse viie kultuurimälestise nimetust, millega ei muudeta mälestiste senist avalik-õiguslikku seisundit.
Muinsuskaitseamet algatas kultuurimälestiste lõpetamise ja nimetuste muutmise menetluse ning edastas 03.04.2024 eelnõu tutvumiseks Lääne maakonna kohalikele omavalitsustele ning mälestiste katastriüksuste omanikele. Tähtaeg arvamuste ja ettepanekute esitamiseks oli 14 päeva ehk kuni 18.04.2024. Eelnõule laekus üks arvamus, milles Transpordiamet nõustus 15.04.2024 eelnõuga. Muinsuskaitse Nõukogu tutvus ja nõustus ettepanekuga 04.06.2024 toimunud koosolekul.
Heidy Purga Kultuuriminister
Kultuurimälestiseks olemise lõpetamine ja andmete muutmine (Läänemaa) Leht 7 / 7