Vastus teabenõudele

Täpsustav teabenõue 3 Teabenõudele Kaitseminister Hanno Pevkurile seoses NATO julgeoleku laia käsitluse ja Roheleppega seotud kohustuste täitmisega

.

D-U-N-S® Nummer: 565489819

Unternehmensadresse:

Sakala tn 1 15094 Tallinn

Lugupeetud kaitseminister Hanno Pevkur.

Täname Teid vastuse eest.

Kuna me ei loe Teie saadetud vastusest välja kas teie poolt saadetud vastus on ametlik vastus või mitte seega soovime saada selgitust, kas teie poolt 19.02. 2025  saadetud vastus on nüüd Ministri ja Ministeeriumi ametlik vastus või mitte ? 

Teisalt ei võimalda Teie vastust aru saada - kas teie poolt saadetud kiri on mõeldud avalikuks kasutamiseks ?

Kolmandaks oleme väga tänulikud kui saadaksite dokumendi kaitseminister Hanno Pevkuri allkirjaga i mis oleks mõeldud avalikuks kasutamiseks.

Kuna erinevad ametiasutused on korduvalt kinnitanud et  Eestis peavad ettevõtted enda  tegevustes lähtuma Eestis kehtivast seadusandlusest ja rahvusvahelistest lepetest,  siis meie kirjavahetuse aluseks  on edaspidi järgmised põhimõtted:

·         Soovime, et meie edasine menetlus toimks "hierarhiline vastutus" või "teavitamise kohustus" hierarhilise vastutuse põhimõtte kohaselt. Kui teavitada ülemust ehk juhti konkreetselt või kõrgemat tasandit, eeldatakse, et see teave edastatakse allpool olevatele tasanditele vastavalt vajadusele ja vastupidi. Seda võib käsitleda kui vastutuse delegeerimist ja tuleks tagada, et kõik asjaosalised oleksid informeeritud olulistest teemadest. Teade ülemale on teade alamale. Teade alamale on teade ülemale.  Kui ülemale saadetud kiri saadetakse ülemale ja vastab alam, siis loeme edaspidi kõik vastused, mille on alam saatnud ka ülema poolt kooskõlastatuks ehk adressaadi poolt allkirjastatuks.

·         Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadusest § 5: Vastamine mille kohaselt on vastamiskohustus adressaadil.

·         Sunniviisilise Töö Kaotamise Konventsiooni ja Intellektuaalse Omandi Kaitse Konventsiooni põhimõtetest.

·         Võrdse kohtlemise põhimõttest.

·         Soovime enda kirja küsimustele  vastata küsimus-vastus formaadi alusel. 

Parimate soovidega 

Einar Eiland,  Elukeskkonna ja Rahvastikuarengu Selts. 

Tel: 53785486

Lugupeetud Einar Eiland,

 

Täname edastatud päringu eest. Ennatlikult märgime ära, et vastavalt märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduses (edaspidi MSVS) sätestatule on Teie päringu sisust lähtuvalt tegemist selgitustaotlusega.

Kaitseministeerium on Teie 21.01.2025 edastatud selgitustaotlusele vastanud 29.01.2024 mille osas esitasite 07.02.2025 täiendava selgitustaotluse.

 

Vastame Teile soovitud formaadis:

1. 1. Minu küsimusteks on: kas Kaitseministeerumi uueks tavaks on ministeeriumi kirjadele anonüümkirjadega vastata ?  Millisele seadusandlusele selline tava tugineb ? – palume vastata konkreetse küsimus-vastus formaadi alusel.

Vastus: Vastavalt MSVS olete edastanud selgitustaotluse e-kirja teel Kaitseministeeriumi kantselei e-posti aadressile seega on vastamiskohustuse adressaadiks asutus, antud juhul Kaitseministeerium. Samuti sätestab MSVS § 5 lg 2, kui märgukiri või selgitustaotlus on adresseeritud asutuse või organi ametnikule või töötajale, võib tema asemel vastata sama asutuse või organi teine pädev ametnik või töötaja. 

Avaliku teabe seaduse § 35 lg 1 p 3(1) järgi tunnistatakse asutusesiseseks kasutamiseks teave sisejulgeoleku tagamise, riigikaitsepoliitika kujundamise, riigikaitse korraldamise, sealhulgas riigi sõjalise kaitse planeerimise, ettevalmistamise ja juhtimise, või riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse korraldamisega tegeleva teabevaldaja struktuuriüksuse ülesannete ja koosseisu, ametniku ja töötaja ning tema ülesannete kohta, kui sellise teabe avalikuks tulek ohustaks riigi julgeolekut või riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitset.

Kuna Kaitseministeerium ja selle valitsemisala asutused vastavad selle sätte tingimustele, ei avalikusta Kaitseministeerium selgitustaotlustele vastuste koostajate nimesid ega ametikohti ilma mõjuva põhjuseta. Selgitustaotlustele vastuste koostajate nimede ja ametikohtade süsteemne avalikustamine võimaldaks kogumis koondada teabe Kaitseministeeriumi ja selle valitsemisala struktuuriüksuste koosseisu ning ametnike ja nende ülesannete kohta, mis tekitaks ohu riigi julgeolekule.

 

2. 2. Meie aga küsisime:  Milliste seaduste baasilt konkreetselt  toimub vastutusele võtmise kord, kui on selgunud, et NATO julgeoleku laias käsitluse kehtestatud põhimõtteid on rikutud? Palume välja tuua konkreetse seaduse lõigu, millest lähtuma peab  – Seega soovime sellele küsimusele sisulist vastust. Küsime, sest Eesti seadusandlust võib mitmeti tõlgendada. Eeltoodud probleemile on viidanud ka õiguskantsler.

Vastus: Vastavalt MVSV § 3 saab riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutus anda tasuta selgitusi tema poolt väljatöötatud õigusaktide, nende eelnõude ja asutuse tegevuse aluseks olevate õigusaktide ning asutuse pädevuse ja õigusloome tegevuse kohta.

Teie küsimusele ei saa otseselt vastata, sest ei ole üheselt mõistetav, mida peate silmas „NATO julgeoleku laia käsitluse põhimõtted“ all ega ka seda, millisele rikkumisele viitate. Palun viidake, millise konkreetse õigusakti kohast õigusalast selgitust või teabe analüüsimist soovite?

 

3. 3. Meie aga küsisime :  Kes peaks fikseerima õigusrikkumise kohtumenetluse mõistes, kui on selgunud, et NATO julgeoleku laias käsitluses tulenevaid kohustusi ei täideta? – Seega soovime sellele küsimusele sisulist ja konkreetset vastust.

Selgitus:  Eeldame siinkohal, et vastajale on arusaadav asjaolu, et enne kohtumenetlusse andmist peab keegi lepete rikkumise puhul selle fikseerima kohtumenetluse mõistes. Nii nagu kiiruse ületamise korral korral liikluses peab keegi kohtumenetluse mõistes rikkumise fikseerima ja selleks on politsei.  Samasugune kord peaks kehtima NATO nõuete rikkumise korral seega küsime kes see instants on?  Kes ja milliste seaduste alusel peaks seda tegema? Loodame, et eeltoodud mõttekonstruktsioon aitab probleemist arusaamisele kaasa ja aitab formeerida sisulise vastuse.

Vastus: Esmalt tuleb täpsustada, mis rikkumisest ja süüteost on juttu, seejärel saab mõelda, kes peaks õigusrikkumise kohtumenetluse mõistes fikseerima. Kriminaalpoliitika kavandamine ja elluviimine kuulub justiit- ja digiminsteeriumi pädevusse.

 

4. 4. Enda vastuses toote välja et : E-kirjas sisalduvat teavet ei tohi ilma saatja selgelt väljendatud loata edasi saata ega mistahes viisil kõrvalistele isikutele avaldada.

Lugupeetud  kaitseminister Hanno Pevkur. Kas me oleme õigti arusaanud, et seadustest lähtuvad ministeeriumi seisukohad on nüüd nii salajased, et neid ei tohi kolmandate riigiasutustega ametialases kirjavahetuseks ja avalikkusega suhtlemisel enam kasutada ?  – palume vastata küsimus-vastus formaadi alusel.  

Vastus: Täname asjaolule tähelepanu juhtimast. Võtame teadmiseks ning vajadusel viime sisse muudatused.

 

5. 5. Enda kirja vastuses selgitasite, et Eesti riigiasutused peavad lähtuma enda tegevuses Eestis kehtivatest rahvusvahelistest lepetest ja põhiseadusest.  Soovime teie kirjade vastused vormistada kujul, mis oleksid juriidiliselt pädevad ja millest saaks eesti rahvas kui põhiseadusliku kõrgema võimu kandja enda tegevustes lähtuda.  Praegusega oleme aga kaitseminister Hanno Pevkuri teabenõudele saanud vastuseks anonüümkirja, mida me põhiseaduslikku korra tagamiseks kuidagi kasutada ei saa.

Kokkuvõttena: anonüümkirju, mida me avalikkusega suhtlemisel ja riigiasutustega suhtlemisel kasutada ei saa, me teie käest ka edaspidi enam saada ei soovi. 

Vastus: Avaliku teabe seaduse § 35 lg 1 p 3(1) järgi tunnistatakse asutusesiseseks kasutamiseks teave sisejulgeoleku tagamise, riigikaitsepoliitika kujundamise, riigikaitse korraldamise, sealhulgas riigi sõjalise kaitse planeerimise, ettevalmistamise ja juhtimise, või riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse korraldamisega tegeleva teabevaldaja struktuuriüksuse ülesannete ja koosseisu, ametniku ja töötaja ning tema ülesannete kohta, kui sellise teabe avalikuks tulek ohustaks riigi julgeolekut või riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitset.

Kuna Kaitseministeerium ja selle valitsemisala asutused vastavad selle sätte tingimustele, ei avalikusta Kaitseministeerium selgitustaotlustele vastuste koostajate nimesid ega ametikohti ilma mõjuva põhjuseta. Selgitustaotlustele vastuste koostajate nimede ja ametikohtade süsteemne avalikustamine võimaldaks kogumis koondada teabe Kaitseministeeriumi ja selle valitsemisala struktuuriüksuste koosseisu ning ametnike ja nende ülesannete kohta, mis tekitaks ohu riigi julgeolekule.

 

6. 6. Lisana esitatud täiendav arve täpsustatud teabenõude vormistamise kohta.

Vastus: Kuivõrd Kaitseministeerium ei ole vastavat teenust tellinud, ei ole Kaitseministeerium lisatud arve adressaadiks.

 

Kui on selgunud milliste  õigusaktide või eelnõude kohta Te selgitusi soovite, saame hinnata, kas selgitustaotluses soovitud teave on Kaitseministeeriumi pädevuses või tuleb selgitustaotlus MSVS § 5 lg 4 alusel selgitustaotlus edastada pädevust omavatele asutusele.

 

Lugupidamisega

Kaitseministeerium

 

 

From: Einar Ekras <[email protected]>
Sent: Friday, February 7, 2025 6:27 PM
To: KM Info <[email protected]>
Subject: Täpsustav teabenõue 2 Teabenõudele Kaitseminister Hanno Pevkurile seoses NATO julgeoleku laia käsitluse ja Roheleppega seotud kohustuste täitmisega

 

Täpsustav teabenõue 2 Teabenõudele Kaitseminister Hanno Pevkurile seoses NATO julgeoleku laia käsitluse ja Roheleppega seotud kohustuste täitmisega

.

D-U-N-S® Nummer: 565489819

Unternehmensadresse:

Sakala tn 1 15094 Tallinn

 

 

 

Lugupeetud kaitseminister Hanno Pevkur.

 

Täname teid vastuse eest.

 

Kuna meie kirjale on ebakorrektselt vastatud, peame tegema uue teabenõude. 

 

Pöördusime teie poole ``Teabenõue Kaitseminister Hanno Pevkurile seoses NATO julgeoleku laia käsitluse ja Roheleppega seotud kohustuste täitmisega. `` 

Enda vastuses toote korduvalt välja, et Eesti riigiasutused peavad enda tegevuses lähtuma Eestis kehtivast seadusandlusest.  Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadus § 5 toob välja, et ``Vastamiskohustus on adressaadil``.   Kahjuks me ei loe teie kirjast välja seda kas kaitseminister Hanno Pevkur  on üldse meie kirja kätte saanud ja sellega tutvunud.  Teie vastusel puudub ministri allkiri.  Puudub ka koostaja isik, keda oleks volitatud ministri nimel vastama.  

Rahvusvahelise õiguse järgi on anonüümkiri kiri, mis on saadetud kirja saatjat meelega mainimata jättes. Anonüümkirjaks nimetatakse ka kirja, millele alla kirjutanud inimesi ei ole võimalik tuvastada. 

Minu küsimusteks on: kas Kaiteministeerumi uueks tavaks on ministeeriumi kirjadele anonüümkirjadega vastata ?  Millisele seadusandlusele selline tava tugineb ? – palume vastata konkreetse küsimus-vastus formaadi alusel.

Küsisime : Kuidas ja milliste seaduste baasilt toimub vastutusele võtmise kord, kui on selgunud, et NATO julgeoleku laias käsitluse kehtestatud põhimõtteid on rikutud? Vastutusele võtmine Eesti Vabariigis lähtub Eesti Vabariigis kehtivatest seadustest ja välislepetest tulenevatest kohustustest.

Seega vastate küsimusele :  Kas vastutusele võtmise kord peab vastama Eesti Vabariigis kehtivatest seadustest ja välislepetest tulenevatest kohutsustest. 

Meie aga küsisime:  Milliste seaduste baasilt konkreetselt  toimub vastutusele võtmise kord, kui on selgunud, et NATO julgeoleku laias käsitluse kehtestatud põhimõtteid on rikutud? Palume välja tuua konkreetse seaduse lõigu, millest lähtuma peab  – Seega soovime sellele küsimusele sisulist vastust. 

Küsime, sest Eesti seadusandlust võib mitmeti tõlgendada. Eeltoodud probleemile on viidanud ka õiguskantsler. 

Küsisime :  Kes peaks fikseerima õigusrikkumise kohtumenetluse mõistes, kui on selgunud, et NATO julgeoleku laias käsitluses tulenevaid kohustusi ei täideta? Kohtumenetlus Eesti Vabariigis lähtub Eesti riigis kehtivatest seadustest ja välislepetest tulenevatest kohustustest.

Seega vastate küsimusele:  Kas  kohtumenetlust peab eestis läbi viima  Eesti riigis kehtivatest seadustest ja välislepetest tulenevatest kohustustest  või mitte.

Meie aga küsisime :  Kes peaks fikseerima õigusrikkumise kohtumenetluse mõistes, kui on selgunud, et NATO julgeoleku laias käsitluses tulenevaid kohustusi ei täideta? – Seega soovime sellele küsimusele sisulist ja konkreetset vastust.

Selgitus:  Eeldame siinkohal, et vastajale on arusaadav asjaolu, et enne kohtumenetlusse andmist peab keegi lepete rikkumise puhul selle fikseerima kohtumenetluse mõistes. Nii nagu kiiruse ületamise korral korral liikluses peab keegi kohtumenetluse mõistes rikkumise fikseerima ja selleks on politsei.  Samasugune kord peaks kehtima NATO nõuete rikkumise korral seega küsime kes see instants on?  Kes ja milliste seaduste alusel peaks seda tegema? Loodame, et eeltoodud mõttekonstruktsioon aitab probleemist arusaamisele kaasa ja aitab formeerida sisulise vastuse.

.

Enda vastauses toote välja et : E-kirjas sisalduvat teavet ei tohi ilma saatja selgelt väljendatud loata edasi saata ega mistahes viisil kõrvalistele isikutele avaldada.

Lugupeetud  kaitseminister Hanno Pevkur. Kas me oleme õieti arusaanud, et seadustest lähtuvad ministeeriumi seisukohad on nüüd nii salajased, et neid ei tohi kolmandate riigiasutustega ametialases kirjavahetuseks ja avalikkusega suhtlemisel enam kasutada ?  – palume vastata küsimus-vastus formaadi alusel.   

Enda kirja vastuses selgitasite, et Eesti riigiasutused peavad lähtuma enda tegevuses Eestis kehtivatest rahvusvahelistest lepetest ja põhiseadusest.  Soovime teie kirjade vastused vormistada kujul, mis oleksid juriidiliselt pädevad ja millest saaks eesti rahvas kui põhiseadusliku kõrgema võimu kandja enda tegevustes lähtuda.  Praegusega oleme aga kaitseminister Hanno Pevkuri teabenõudele saanud vastuseks anonüümkirja, mida me põhiseaduslikku korra tagamiseks kuidagi kasutada ei saa. 

Kokkuvõttena: anonüümkirju, mida me avalikkusega suhtlemisel ja riigiasutustega suhtlemisel kasutada ei saa, me teie käest ka edaspidi enam saada ei soovi. 

 

Kuna olete korduvalt mainimud te eetis peab tegevustes lähtuma Eestis kehtivast seadusandlusest ja rahvusvahelistest lepetest  siis meie kirjavahetuse aluseks  on edaspidi järgmised põhimõtted:

·         "hierarhiline vastutus" või "teavitamise kohustus" Hierarhilise vastutuse põhimõtte kohaselt, kui teavitada ülemust või kõrgemat tasandit, eeldatakse, et see teave edastatakse allpool olevatele tasanditele vastavalt vajadusele ja vastupidi. Seda võib käsitleda kui vastutuse delegeerimist ja tagada, et kõik asjaosalised oleksid informeeritud olulistest teemadest. Teade ülemale on teade alamale. Teade alamale on teade ülemale.  Kui ülemale saadetud kiri saadetakse ülemale ja vastab alam siis loeme edaspidi kõik vastused mille on alam saatnud ülema poolt. Ehk adressaadi poolt allkirjastatuks.

·         Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadusest § 5.  Vastamine mille kohaselt on Vastamiskohustus on adressaadil.

·         Sunniviisilise Töö Kaotamise Konventsiooni ja Intellektuaalse Omandi Kaitse Konventsiooni põhimõtetest.

              

Lisana esitatud täiendav arve täpsustatud teabenõude vormistamise kohta.

 

Parimate soovidega 

Einar Eiland,  Elukeskkonna ja Rahvastikuarengu Selts. 

Tel: 53785486

 

 

 

 

 

On Wed, Jan 29, 2025 at 3:15 PM [email protected] <[email protected]> wrote:

Lugupeetud Einar Eiland,

 

Aitäh küsimuste eest. Vastused lisatud allpool teie küsimuste järele.

 

 

1.      Kas Eesti riigiasutused ja ettevõtted peavad enda tegevuses lähtuma NATO julgeoleku laia käsitluse  eesmärkide täitmisest? Eesti riigiasutused ja ettevõtted peavad oma tegevuses lähtuma Eesti riigis kehtivatest seadustest ja välislepetest tulenevatest kohustustest. Eesti liitus Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooniga (NATO, North Atlantic Treary Organisation) 2004. aastal. NATO on poliitilis-sõjaline liit, mis lähtub oma tegevuses ÜRO hartast ja mille eesmärk on oma liikmete vabaduse ja julgeoleku tagamine poliitiliste ja sõjaliste vahendite abil. Vastavalt 2023. aastal Riigikogus vastu võetud Julgeolekupoliitika alustele, toetub Eesti julgeolek liikmesusele NATOs. Sama dokument selgitab ka seda, et Eesti julgeolekupoliitika lähtub avarast julgeolekukäsitusest, võttes arvesse kõiki riigi julgeolekut mõjutavaid suundumusi ja tegureid. Julgeolekupoliitika elluviimine toimub põhimõttel ühiskond kui tervik ja riik kui tervik. Sellest lähtuvalt peavad riigiasutused ja ettevõtted oma tegevuses arvestama mh julgeolekut mõjutavaid suundumusi ja meetmeid, sh NATO eesmärke.

  

2.      Kas Eesti riigiasutused ja ettevõtted peavad enda tegevuses lähtuma reoheleppega seostud eedmärkide täitmisest sedavõrd et see tagaks julgeolekuriskide maandamise ? Vastavalt 2023. aastal Riigikogus vastu võetud Julgeolekupoliitika alustele lähtub Eesti julgeolekupoliitika avarast julgeolekukäsitusest, võttes arvesse kõiki riigi julgeolekut mõjutavaid suundumusi ja tegureid. Julgeolekupoliitika elluviimine toimub põhimõttel ühiskond kui tervik ja riik kui tervik. Seetõttu peavad Eesti riigiasutused ja ettevõtted oma tegevuses mh roheleppega seotud eesmärkides arvestama ka julgeolekuriskide maandamisega.

 

3.      Kas NATO julgeoleku laia käsitluse põhimõtetest tulenevad otsused peavad tagama eestis Eesti Vabariigi põhiseadusliku korra toimimise ja tagamise? Kaitseministeerium, sh esindajad NATO juures, lähtub oma tegevuses Eesti riigis kehtivatest seadustest ja välislepetest tulenevatest kohustustest, seetõttu aitavad NATO-s liikmesriikide poolt ühiselt vastu võetud otsused tagada ka Eesti Vabariigi põhiseadusliku korra toimimist.

 

4.      Kas Roheleppega seotud eesmärkide täitmisest tulenevad otsused peavad tagama eestis Eestis Vabariigi põhiseadusliku korra toimimise ja tagamise ? Kaitseministeerium, sh esindajad EL juures, lähtub oma tegevuses Eesti Vabariigis kehtivatest seadustest ja välislepetest tulenevatest kohustustest, seetõttu aitavad EL-is liikmesriikide poolt ühiselt vastu võetud otsused tagada ka Eesti Vabariigi põhiseadusliku korra toimimist.

 

5.      Kuidas ja milliste seaduste baasilt toimub vastutusele võtmise kord, kui on selgunud, et NATO julgeoleku laias käsitluse kehtestatud põhimõtteid on rikutud? Vastutusele võtmine Eesti Vabariigis lähtub Eesti Vabariigis kehtivatest seadustest ja välislepetest tulenevatest kohustustest.

 

6.      Kes peaks fikseerima õigusrikkumise kohtumenetluse mõistes, kui on selgunud, et NATO julgeoleku laias käsitluses tulenevaid kohustusi ei täideta? Kohtumenetlus Eesti Vabariigis lähtub Eesti riigis kehtivatest seadustest ja välislepetest tulenevatest kohustustest.

 

 

Lugupidamisega

 

 

Kaitseministeerium
+372 717 0022 | [email protected]
Sakala 1 | 15094 Tallinn | Eesti
www.kaitseministeerium.ee

*** AMETIALASEKS KASUTAMISEKS ***
Selles e-kirjas sisalduv teave (kaasa arvatud manused) on mõeldud ametialaseks kasutamiseks ning seda võivad kasutada vaid e-kirja adressaadid. E-kirjas sisalduvat teavet ei tohi ilma saatja selgelt väljendatud loata edasi saata ega mistahes viisil kõrvalistele isikutele avaldada. Juhul, kui Te olete saanud käesoleva e-kirja eksituse tõttu, teavitage sellest koheselt saatjat ning kustutage e-kiri oma arvutist.

This e-mail and any attachments may contain sensitive and privileged information. If you are not the intended recipient, please notify the sender immediately by return e-mail, delete this e-mail and destroy any copies. Any dissemination or use of this information by a person other than the intended recipient is unauthorized and may be illegal.

 

 

 

From: Einar Ekras <[email protected]>
Sent: Tuesday, January 21, 2025 3:15 PM
To: KM Info <[email protected]>
Subject: Teabenõue Kaitseminister Hanno Pevkurile seoses NATO julgeoleku laia käsitluse ja Roheleppega seotud kohustuste täitmisega.

 

Teabenõue Kaitseminister Hanno Pevkurile seoses NATO julgeoleku laia käsitluse ja Roheleppega seotud kohustuste täitmisega.

 

Palume vastata igale küsimusele eraldi küsimus-vastus formaadi alusel nii nagu seda ametikirjadele vastamise kord ette näeb . 

 

Meie küsimused on päevakajalised:

 

1.      Kas Eesti riigiasutused ja ettevõtted peavad enda tegevuses lähtuma NATO julgeoleku laia käsitluse  eesmärkide täitmisest?

2.      Kas Eesti riigiasutused ja ettevõtted peavad enda tegevuses lähtuma reoheleppega seostud eedmärkide täitmisest sedavõrd et see tagaks julgeolekuriskide maandamise ?

3.      Kas NATO julgeoleku laia käsitluse põhimõtetest tulenevad otsused peavad tagama eestis Eesti Vabariigi põhiseadusliku korra toimimise ja tagamise?

4.      Kas Roheleppega seotud eesmärkide täitmisest tulenevad otsused peavad tagama eestis Eestis Vabariigi põhiseadusliku korra toimimise ja tagamise ?

5.      Kuidas ja milliste seaduste baasilt toimub vastutusele võtmise kord, kui on selgunud, et NATO julgeoleku laias käsitluse kehtestatud põhimõtteid on rikutud? 

6.      Kes peaks fikseerima õigusrikkumise kohtumenetluse mõistes, kui on selgunud, et NATO julgeoleku laias käsitluses tulenevaid kohustusi ei täideta?

 

 

 

Einar Eiland - Elukeskkonna ja Rahvastikuarengu Selts

tel. 53785486