Dokumendiregister | Justiitsministeerium |
Viit | 1-12/1667 |
Registreeritud | 04.03.2025 |
Sünkroonitud | 05.03.2025 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 1 Ministeeriumi tegevuse korraldamine, juhtimine, planeerimine |
Sari | 1-12 Kirjavahetus ministeeriumi tegevuse ja juhtimise korraldamisega seotud küsimustes |
Toimik | 1-12/2025 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja |
Saabumis/saatmisviis | Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja |
Vastutaja | Ilona Põld (Justiits- ja Digiministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Justiitshalduspoliitika valdkond, Justiitshalduspoliitika osakond, Vabakutsete talitus) |
Originaal | Ava uues aknas |
Aadress: J. Liivi tn 4, Tartu 50409; registrikood: 74001966; telefon: 620 0100; e-post: [email protected]. Lisainfo: www.kohus.ee
Justiits- ja Digiministeerium
Suur-Ameerika 1
10122, Tallinn
03.03.2025 nr 10-3/25/53-2
Tartu Maakohtu arvamus maksejõuetusõiguse direktiivi ettepanekus
pre-pack menetluse regulatsiooni osas
Justiits- ja Digiministeerium esitas 17. veebruaril 2025 Tartu Maakohtule arvamuse
avaldamiseks maksejõuetusõiguse direktiivi ettepanekus pre-pack menetluse regulatsiooni.
Kutses arvamuse avaldamiseks andis ministeerium ülevaate Euroopa Parlamendi ja Nõukogu
direktiivi COM(2022) 702 ettepanekust, millega ühtlustatakse maksejõuetusõiguse teatavaid
aspekte. Eelkõige soovib ministeerium teada arvamusi ja ettepanekuid pre-pack menetluse
kohta, mille regulatsioonist Euroopa Komisjon ei tagane ning see menetlus muutub
liikmesriikidele kohustuslikuks.
Tartu Maakohus märgib, et Eesti Vabariik paistab maksejõuetusmenetlustes silma hilinenult
esitatud pankrotiavalduste ja varatute äriühingute poolest, mistõttu on ka võlausaldajate nõuete
rahuldamise määr äärmiselt väike. On juhtumeid, kus tagasivõitmise võimaluste vältimiseks
valmistatakse pankrotiavalduse esitamist ette aastaid, mille käigus on nii või teisiti vara ära
võõrandatud või kasutatakse ära saneerimismenetlust pankrotimenetluse vältimise või edasi
lükkamise eesmärgil. Samas on võimalik, et vara müügi ettevalmistusele seadusliku
regulatsiooni kehtestamine võiks kaasa aidata taoliste juhtumite vältimisele.
Maksejõuetuse teenistuse 2024. aasta tegevusaruandest1 nähtub, et kokku laekus kohtutest 193
ettepanekut avalike uurimiste algatamiseks, st Maksejõuetuse teenistus vaatas 2024. aastal läbi
kokku 193 varatu maksejõuetu juriidilise isiku pankrotimenetlust. Aruandes on märgitud, et
Maksejõuetuse teenistuse hinnangul oleks pidanud ettepanekuid laekuma vähemalt poole võrra
rohkem. Maksejõuetuse teenistus tuvastas 2024. aastal, et 150 juhul st ligi 78% juhtudest ei ole
võlgniku juhtorgani liikmed esitanud õigel ajal kohtule pankrotiavaldust. See protsent on
püsinud eelmise, st 2023. aastaga samal tasemel, kus tegemist oli 77% juhtudest. Tartu
Maakohus järeldab sellest, et võlgnike juhatuse liikmed ei ole motiveeritud esitama
pankrotiavaldusi õigeaegselt.
Nagu ministeerium on märkinud, siis Eestis on umbes 95% kõigist ettevõtetest mikroettevõtted.
Arvestades märgitud mikroettevõtete arvu Eestis, saab tavapärane pre-pack regulatsioon
puudutada üldse väga väikest osa ettevõtjatest. Et kavandatava muudatuse mõju uurida, peaks
valitsus enne vastasseisu avaldamist läbi viima pankrotimenetlustes varaga äriühingute
1 https://maksejouetus.konkurentsiamet.ee/sites/default/files/documents/2025- 01/MJT%202024%20tegevusaruanne.pdf
finantsaruannete analüüsi, et mis oli varade väärtus finantsaruannete järgi enne
pankrotimenetlust ja millise hinnaga müüdi vara lõppkokkuvõttes pikas pankrotimenetluses
pankrotihalduri poolt. Võib prognoosida, et kavandataval kujul vara eelmüügi saavutamine
majandustegevusega ettevõttes on kordades tulemuslikum kui aastate pikkuses
pankrotimenetluses mitmete enampakkumiste tulemusel „võileivahinnaga“. Selle läbi peaks
saavutatama võlausaldajate nõuete rahuldamine kõrgemal määral, kõigi osapoolte tööaja
kokkuhoid ja võimalik, et väheneb ka võlgniku juhtorgani soov muuta äriühing enne
maksejõuetusmenetlust varatuks.
Kohtu seisukohast on kõige suurem küsimus võlausaldajate parimate huvide testi läbiviimine.
Võlgnikud on erineva tegevusvaldkonna ja suurusega ning võib eeldada, et kavandatav
regulatsioon eeldab Eesti mõttes suuremaid ettevõtteid, mitte nn väikeseid ühemehe firmasid.
Küsimusi tekitab, kes siis ikkagi on pädev ja võimeline ajaliselt kiiresti võlgniku tervikvarale
õiglase hinna määrama ja võrdlema, kas üksikuid varaobjekte müües oleks vara hind madalam
või kõrgem. Tartu Maakohtu hinnangul muutuks kohtutel raskeks selliste otsuste kinnitamine,
sest kohtu jaoks kiirelt otsuste kinnitamine vara väärtuse kohta või kas ettevõtte tervikuna
müügi või üksikute esemete kaupa, on keeruline. Tartu Maakohus märgib, et ei vaja vist
põhjendamist, kui keeruline on ettevõtte väärtuse hindamine ja selle hindamise kui protseduuri
jaoks leitavate riiklikult tunnustatud ekspertide vähesus. Kohtunikud reeglina ei oma
eriteadmisi selles valdkonnas või peaksid minema siis vastavas valdkonnas väljaõppele.
Märgime, et juhul, kui võlausaldajate hulgas on eesõigusnõudega krediidiasutus, kellel on oma
ala spetsialistid analüütikute näol olemas, võib turuhinna määramise protsess olla kohtute jaoks
vähem töö- ja ajamahukas.
Eesti regulatsioon (nii saneerimisseadus kui ka füüsilise isiku maksejõuetuse seadus)
võimaldab hetkel kava kinnitamisekski eksperdi kaasamist ja eksperdiarvamuse küsimist,
milline on aga aeganõudev protseduur. Eriti reljeefse näitena võib siinkohal välja tuua
piimatööstuse Tere saneerimismenetluse2, kus ettevõtja esitas saneerimisavalduse kohtule
veebruaris 2016 ja pärast mitmeid vaidlusi erinevates kohtuastmetes jõuti saneerimiskava
kinnitamiseni 2023. aasta suvel. Maksejõuetusmenetlused on oma olemuselt kiired menetlused
(erinevatele menetlustoimingutele on seaduses sätestatud lühikesed tähtajad), kuid ettevõtte ja
selle vara väärtuse ükshaaval või tervikvarana hindamine võib olla väga ajamahukas. Samuti
võib menetluse ajalist kestvust oluliselt tõsta menetlusosaliste edasikaebe õiguse teostamine
(viide taaskord piimatööstuse Tere saneerimismenetlusele). Väljakutseks on edasikaebe õiguse
andmine taolistele kohtu poolt tehtavatele otsustustele. Tuleb arvestada, et ka edasikaebuste
lahendamine võtab oma aja ja pikendab oluliselt maksejõuetusmenetlust.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marek Vahing
Kohtu esimees
2 https://www.aripaev.ee/uudised/2023/02/21/piimatoostuse-kurnamine-tere-kiire-paastmine-venis-juba- seitsmenda-aastani-2202
Saatja: <[email protected]>
Saadetud: 04.03.2025 10:47
Adressaat: <"[email protected]">
Teema: Tartu Maakohtu arvamus maksejõuetusõiguse direktiivi ettepanekus
pre-pack menetluse regulatsiooni osas
Tere! Teile on saadetud Tartu Maakohtu dokumendihaldussüsteemi Delta
kaudu dokument. Pealkiri: Tartu Maakohtu arvamus maksejõuetusõiguse
direktiivi ettepanekus pre-pack menetluse regulatsiooni osas
Registreerimise kuupäev: 03.03.2025 Registreerimise number: 10-3/25/53-2
Lugupidamisega
Evelin Kisand
juhtivkohtujurist
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|