Seisukohad Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringu menetluses
| Dokumendiregister | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
| Viit | 13-3/924-1 |
| Registreeritud | 04.03.2025 |
| Sünkroonitud | 05.03.2025 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 13 Maa ja ruumiloome |
| Sari | 13-3 Riigi eriplaneeringute koostamise kirjavahetus |
| Toimik | 13-3/24/94 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Advokaadibüroo COBALT OÜ |
| Saabumis/saatmisviis | Advokaadibüroo COBALT OÜ |
| Vastutaja | Monika Korolkov (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Planeeringute valdkond, Ruumilise planeerimise osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Failid
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
Lugupeetud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja
Edastan käesolevaga advokaadibüroo COBALT kliendi Toosikannu OÜ nimel seisukohad ja vastuväiteid seoses Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringu menetluses avalikustatud trassialternatiivide asukohaga.
Lugupidamisega
Sandra Sillaots
|
Digiallkirjad
Allkirjade kehtivust ei ole
kontrollitud.
SANDRA SILLAOTS
PNOEE-49004064235
2025-03-03 15:58:46
Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium
Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn
E-post: [email protected]
Advokaadibüroo COBALT OÜ
Kawe Plaza, Pärnu mnt 15
10141 Tallinn, Eesti
E-post: [email protected]
Konfidentsiaalne
Saadetud e-posti teel
03.03.2025
Toosikannu OÜ seisukohad ja vastuväited Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringu menetluses
Austatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja
Toosikannu OÜ on advokaadibüroo COBALT klient.
Vabariigi Valitsus on 15.02.2024 korraldusega nr 39 algatanud Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringu (REP) ning keskkonnamõju strateegilise hindamise. 18.02.2025 Türi vallas toimunud kaasamiskoosolekul tutvustati võimalikke kaablitrasside alternatiive ning teavitati võimalusest esitada seisukohti ja vastuväiteid kuni 04.03.2025.
Toosikannu OÜ arendab ja opereerib Järvamaal, Türi vallas Toosikannu Puhkekeskust ning ligi 1000 hektaril laiuvat metsloomaparki (Toosikannu Looduspark).
REP kaardirakendusest nähtuvalt on osad trassialternatiividest (Järvakandi-Paide trassialternatiivid 4-8) kavandatud risti läbi Toosikannu Looduspargi:
Kavandatava trassikoridoriga kaasnevad negatiivsed mõjud on märkimisväärsed ning Toosikannu OÜ palub leida loodukeskkonda, ettevõtet ning kohalikku kogukonda vähem koormav alternatiiv. Toosikannu OÜ palub Järvakandi-Paide trassialternatiivide 4-8 kavandatavat asukohta nihutada selliselt, et säiliks Toosikannu Looduspargi terviklikkus või trassialternatiividest täielikult loobuda.
Esiteks ohustab kavandatav trassikoridor Toosikannu Looduspargi terviklikkust ning selle edasist toimimist. Toosikannu Looduspargi eesmärgiks on teadus-, õppe- ja ärieesmärgil loomakogude asutamine. Selle teostamiseks on Toosikannu Looduspark on piiritletud 928,1 ha ulatuses piirdeaiaga, mis on Keskkonnaameti käskkirjaga nr 1-1/16/156 registreeritud punahirve, põdra ja metskitse tehiskeskkonna hoidmise kohana. Toosikannu Looduspargis elab ligi 500 punahirve ning hulgaliselt kitsi ja väiksemaid ulukeid.
Toosikannu Looduspargi territooriumile planeeritav trassikoridor eeldab ulatuslikku raadamist, mis -koostoimes õhuliiniga - mõjutaks Toosikannu Looduspargi asukaid oluliselt rohkem kui trassikoridori alla kavandatava maa osas. Metsakoosluse kadumine tähendaks ulukitele kavandatavast trassiliinist lõuna poole jäävate alade täielikku kaotamist ning trassikoridori põhjapoolses osas mitme kilomeetrise ala ebasobivaks muutumist, mis tooks kaasa nii elukeskkonna kui toitumisalade vähenemise märkimisväärses ulatuses.
REP loomastiku analüüsi lähteülesandes on viidatud, et maastikuanalüüsi teostamisel tuleb vaadelda looduslike elupaigatüüpide ja vääriselupaikade andmeid vähemalt 2 km raadiuses trassialternatiividest, suurulukite puhul kuni 10 km raadiuses.1 Eeltoodud põhimõtetest nähtuvalt hinnatakse õhuliini mõjuulatust ulukitele märkimisväärselt suuremaks kui pelgalt trassikoridori alune ala. Nimetatud põhimõtteid tuleb rakendada ka tehiskeskkonna puhul, sest olenemata nimetusest on tehiskeskkonna eesmärgiks võimaldada ulukitele võimalikult looduslähedane elukeskkond, mida kavandatav trassialternatiiv märkimisväärselt halvendaks.
Teiseks toob kavandatav asukohaalternatiiv kaasa ulatuslikud negatiivsed mõjud Toosikannu OÜ äritegevusele. Toosikannu OÜ eesmärk on teadus- ja õppeesmärkide toetamine läbi loodusturismi ja ärilise tegevuse. Toosikannu Loodusparki külastab aastas ligi 25 000 inimest. Keskseks kogemuseks Toosikannu Looduspargi külastamisel on Eestis ainulaadsed metsloomavaaltusmatkad ehk ulukisafarid, mille käigus pakutakse külastajatele võimalust viibida inimasustusest puutumata looduses ning vaadelda ulukite tegevust nende tavapärases elukeskkonnas.
Ligi kaks kilomeetrit pikk ning 140 meetrit lai trassiliin kahjustab selgelt Toosikannu Looduspargi kontseptsiooni pakkuda enda külastajatele ürgset ja autentset kogemust viibida puutumata looduses.
Toosikannu Looduspargi lähiaja arendusplaanid näevad ette looduspargi liigirikkuse suurendamist, ulukiliikide mitmekesistamist ning looduslähedase SPA rajamist, kuid juhul, kui asukoha eelvaliku käigus otsustatakse säilitada Järvakandi-Paide 4-8 trassialternatiivid praegu kavandatud asukohta, on märgitud arendusplaanide realiseerimine eelduslikult välistatud.
Eeltoodu tähendab, et kavandatava asukohaalternatiivi negatiivsed mõjud ulatuvad kaugemale kui liinikoridori jääva metsaaluse maa väärtuse kaotus ning negatiivne mõju Toosikannu OÜ äritegevusele on ebaproportsionaalselt suur. Õhuliini rajamisel läbi Toosikannu Looduspargi oleks Toosikannu Looduspark sunnitud enda turismisuunalise tegevuse täielikult ümber korraldama kui mitte lõpetama, mis omakorda kahjustaks negatiivselt ka õppe- ja teadustegevust ning omaks märkimisväärset mõju ka kohalikule kogukonnale.
Kolmandaks mõjutab kavandatav trassikoridori asukoht negatiivselt kohalikku kogukonda. Toosikannu OÜ panustab kohalikku kogukonda töökohtade loomise, piirkonna atraktiivsuse suurendamise ning üldise tuntuse tõstmisega. Toosikannu OÜ panust on tunnustatud ka Järvamaa 2024. aasta väikse- ja keskmise suurusega tegija auhinnaga.
Toosikannu Looduspargis töötab aastaringselt 30 inimest, kellest enamus on kohalikud, hooajaliselt palgatakse juurde ligi sama palju inimesi. Eelnevalt viidatud lähiaastate arendustegevuse tulemusena looks Toosikannu Looduspark piirkonda juurde veel vähemalt 20 täiendavat töökohta. Toosikannu Looduspargi suur külastajate arv tõstab ka teiste piirkonnast tegutsevate ettevõtete külastatavust.
Negatiivsed mõjud Toosikannu OÜ tegevusele võivad tähendada töökohtade vähenemist kui mitte kaotust aga ka piirkonna atraktiivsuse vähenemist, mistõttu ei oleks õhuliini rajamisega kaasnev mõju Toosikannu Looduspargi territooriumile mitte üksnes looduskeskkonna ja äritegevusega seonduv vaid ulatuks väljapoole Toosikannu Looduspargi territooriumit ning mõjutaks negatiivselt kohalikku kogukonda.
Kokkuvõte
Riigi eriplaneeringu ülesanne on selgitada välja kavandatava rajatise parim võimalik asukoht. Asukoha eelvaliku etapp on seda olulisem, et REP eesmärgiks on riigieriplaneeringu kehtestamine PlanS § 271 alusel – st ilma detailset lahendust koostamata. Arusaadavalt on riigi eriplaneeringu ülesandeks kaaluda kõiki asjasse puutuvaid huvisid, sealhulgas riikliku huvi Eesti-Läti neljanda ühenduse rajamiseks, aga ka looduskeskkonnaga, maaomanikega ning ettevõtjatega seonduvaid huvisid. Looduskeskkonna osas on Riigikohus sealjuures eraldi rõhutanud, et keskkonnaseadustiku üldosaseadusest tulenev kohustus lähtuda käitise asukoha valikul eesmärgist vähendada võimalikult suures ulatuses keskkonnahäiringuid kohaldub ka planeeringute kehtestamisel haldusorganitele (RKHKo 3-17-2132 p 15). Keskkonnahäiringute arvestamisel tuleb arvestada ka Toosikannu Looduspargi alade looduskeskkonnaga.
Toosikannu OÜ hinnangul ei ole Järvakandi-Paide trassialternatiivide 4-8 kavandamisel arvestatud Toosikannu Looduspargi asukatele, Toosikannu Looduspargile ning kohalikule kogukonnale kaasnevate negatiivsete mõjustustega. Sealjuures on negatiivsed mõjud juba praeguses staadiumis ilmselged – Järvakandi-Paide trassialternatiivide 4-8 realiseerumisel kannataks nii alal elavad ulukid, aastaid välja töötatud ja hästi toimiv Toosikannu Looduspargi kontseptsioon kui ka kohalik kogukond. Täiendavate uuringute läbiviimine ei saaks viia teistsuguse tulemuseni, kuna asjaolu, et tegemist on puutumata loodust propageerivast alast läbi lõikava tehnorajatisega, on teada juba praegu.
Eeltoodust tulenevalt palub Toosikannu OÜ Järvakandi-Paide 4-8 trassialternatiivide nihutamist selliselt, et need ei läbiks Toosikannu Looduspargi territooriumit. Toosikannu OÜ palub kaasata end edasisse menetlusse ning käesolevaid seisukohti arvestada ka asukoha eelvaliku otsuse tegemisel.
Lugupidamisega
Sandra Sillaots
Toosikannu OÜ lepinguline esindaja
Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium
Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn
E-post: [email protected]
Advokaadibüroo COBALT OÜ
Kawe Plaza, Pärnu mnt 15
10141 Tallinn, Eesti
E-post: [email protected]
Konfidentsiaalne
Saadetud e-posti teel
03.03.2025
Toosikannu OÜ seisukohad ja vastuväited Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringu menetluses
Austatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja
Toosikannu OÜ on advokaadibüroo COBALT klient.
Vabariigi Valitsus on 15.02.2024 korraldusega nr 39 algatanud Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringu (REP) ning keskkonnamõju strateegilise hindamise. 18.02.2025 Türi vallas toimunud kaasamiskoosolekul tutvustati võimalikke kaablitrasside alternatiive ning teavitati võimalusest esitada seisukohti ja vastuväiteid kuni 04.03.2025.
Toosikannu OÜ arendab ja opereerib Järvamaal, Türi vallas Toosikannu Puhkekeskust ning ligi 1000 hektaril laiuvat metsloomaparki (Toosikannu Looduspark).
REP kaardirakendusest nähtuvalt on osad trassialternatiividest (Järvakandi-Paide trassialternatiivid 4-8) kavandatud risti läbi Toosikannu Looduspargi:
Kavandatava trassikoridoriga kaasnevad negatiivsed mõjud on märkimisväärsed ning Toosikannu OÜ palub leida loodukeskkonda, ettevõtet ning kohalikku kogukonda vähem koormav alternatiiv. Toosikannu OÜ palub Järvakandi-Paide trassialternatiivide 4-8 kavandatavat asukohta nihutada selliselt, et säiliks Toosikannu Looduspargi terviklikkus või trassialternatiividest täielikult loobuda.
Esiteks ohustab kavandatav trassikoridor Toosikannu Looduspargi terviklikkust ning selle edasist toimimist. Toosikannu Looduspargi eesmärgiks on teadus-, õppe- ja ärieesmärgil loomakogude asutamine. Selle teostamiseks on Toosikannu Looduspark on piiritletud 928,1 ha ulatuses piirdeaiaga, mis on Keskkonnaameti käskkirjaga nr 1-1/16/156 registreeritud punahirve, põdra ja metskitse tehiskeskkonna hoidmise kohana. Toosikannu Looduspargis elab ligi 500 punahirve ning hulgaliselt kitsi ja väiksemaid ulukeid.
Toosikannu Looduspargi territooriumile planeeritav trassikoridor eeldab ulatuslikku raadamist, mis -koostoimes õhuliiniga - mõjutaks Toosikannu Looduspargi asukaid oluliselt rohkem kui trassikoridori alla kavandatava maa osas. Metsakoosluse kadumine tähendaks ulukitele kavandatavast trassiliinist lõuna poole jäävate alade täielikku kaotamist ning trassikoridori põhjapoolses osas mitme kilomeetrise ala ebasobivaks muutumist, mis tooks kaasa nii elukeskkonna kui toitumisalade vähenemise märkimisväärses ulatuses.
REP loomastiku analüüsi lähteülesandes on viidatud, et maastikuanalüüsi teostamisel tuleb vaadelda looduslike elupaigatüüpide ja vääriselupaikade andmeid vähemalt 2 km raadiuses trassialternatiividest, suurulukite puhul kuni 10 km raadiuses.1 Eeltoodud põhimõtetest nähtuvalt hinnatakse õhuliini mõjuulatust ulukitele märkimisväärselt suuremaks kui pelgalt trassikoridori alune ala. Nimetatud põhimõtteid tuleb rakendada ka tehiskeskkonna puhul, sest olenemata nimetusest on tehiskeskkonna eesmärgiks võimaldada ulukitele võimalikult looduslähedane elukeskkond, mida kavandatav trassialternatiiv märkimisväärselt halvendaks.
Teiseks toob kavandatav asukohaalternatiiv kaasa ulatuslikud negatiivsed mõjud Toosikannu OÜ äritegevusele. Toosikannu OÜ eesmärk on teadus- ja õppeesmärkide toetamine läbi loodusturismi ja ärilise tegevuse. Toosikannu Loodusparki külastab aastas ligi 25 000 inimest. Keskseks kogemuseks Toosikannu Looduspargi külastamisel on Eestis ainulaadsed metsloomavaaltusmatkad ehk ulukisafarid, mille käigus pakutakse külastajatele võimalust viibida inimasustusest puutumata looduses ning vaadelda ulukite tegevust nende tavapärases elukeskkonnas.
Ligi kaks kilomeetrit pikk ning 140 meetrit lai trassiliin kahjustab selgelt Toosikannu Looduspargi kontseptsiooni pakkuda enda külastajatele ürgset ja autentset kogemust viibida puutumata looduses.
Toosikannu Looduspargi lähiaja arendusplaanid näevad ette looduspargi liigirikkuse suurendamist, ulukiliikide mitmekesistamist ning looduslähedase SPA rajamist, kuid juhul, kui asukoha eelvaliku käigus otsustatakse säilitada Järvakandi-Paide 4-8 trassialternatiivid praegu kavandatud asukohta, on märgitud arendusplaanide realiseerimine eelduslikult välistatud.
Eeltoodu tähendab, et kavandatava asukohaalternatiivi negatiivsed mõjud ulatuvad kaugemale kui liinikoridori jääva metsaaluse maa väärtuse kaotus ning negatiivne mõju Toosikannu OÜ äritegevusele on ebaproportsionaalselt suur. Õhuliini rajamisel läbi Toosikannu Looduspargi oleks Toosikannu Looduspark sunnitud enda turismisuunalise tegevuse täielikult ümber korraldama kui mitte lõpetama, mis omakorda kahjustaks negatiivselt ka õppe- ja teadustegevust ning omaks märkimisväärset mõju ka kohalikule kogukonnale.
Kolmandaks mõjutab kavandatav trassikoridori asukoht negatiivselt kohalikku kogukonda. Toosikannu OÜ panustab kohalikku kogukonda töökohtade loomise, piirkonna atraktiivsuse suurendamise ning üldise tuntuse tõstmisega. Toosikannu OÜ panust on tunnustatud ka Järvamaa 2024. aasta väikse- ja keskmise suurusega tegija auhinnaga.
Toosikannu Looduspargis töötab aastaringselt 30 inimest, kellest enamus on kohalikud, hooajaliselt palgatakse juurde ligi sama palju inimesi. Eelnevalt viidatud lähiaastate arendustegevuse tulemusena looks Toosikannu Looduspark piirkonda juurde veel vähemalt 20 täiendavat töökohta. Toosikannu Looduspargi suur külastajate arv tõstab ka teiste piirkonnast tegutsevate ettevõtete külastatavust.
Negatiivsed mõjud Toosikannu OÜ tegevusele võivad tähendada töökohtade vähenemist kui mitte kaotust aga ka piirkonna atraktiivsuse vähenemist, mistõttu ei oleks õhuliini rajamisega kaasnev mõju Toosikannu Looduspargi territooriumile mitte üksnes looduskeskkonna ja äritegevusega seonduv vaid ulatuks väljapoole Toosikannu Looduspargi territooriumit ning mõjutaks negatiivselt kohalikku kogukonda.
Kokkuvõte
Riigi eriplaneeringu ülesanne on selgitada välja kavandatava rajatise parim võimalik asukoht. Asukoha eelvaliku etapp on seda olulisem, et REP eesmärgiks on riigieriplaneeringu kehtestamine PlanS § 271 alusel – st ilma detailset lahendust koostamata. Arusaadavalt on riigi eriplaneeringu ülesandeks kaaluda kõiki asjasse puutuvaid huvisid, sealhulgas riikliku huvi Eesti-Läti neljanda ühenduse rajamiseks, aga ka looduskeskkonnaga, maaomanikega ning ettevõtjatega seonduvaid huvisid. Looduskeskkonna osas on Riigikohus sealjuures eraldi rõhutanud, et keskkonnaseadustiku üldosaseadusest tulenev kohustus lähtuda käitise asukoha valikul eesmärgist vähendada võimalikult suures ulatuses keskkonnahäiringuid kohaldub ka planeeringute kehtestamisel haldusorganitele (RKHKo 3-17-2132 p 15). Keskkonnahäiringute arvestamisel tuleb arvestada ka Toosikannu Looduspargi alade looduskeskkonnaga.
Toosikannu OÜ hinnangul ei ole Järvakandi-Paide trassialternatiivide 4-8 kavandamisel arvestatud Toosikannu Looduspargi asukatele, Toosikannu Looduspargile ning kohalikule kogukonnale kaasnevate negatiivsete mõjustustega. Sealjuures on negatiivsed mõjud juba praeguses staadiumis ilmselged – Järvakandi-Paide trassialternatiivide 4-8 realiseerumisel kannataks nii alal elavad ulukid, aastaid välja töötatud ja hästi toimiv Toosikannu Looduspargi kontseptsioon kui ka kohalik kogukond. Täiendavate uuringute läbiviimine ei saaks viia teistsuguse tulemuseni, kuna asjaolu, et tegemist on puutumata loodust propageerivast alast läbi lõikava tehnorajatisega, on teada juba praegu.
Eeltoodust tulenevalt palub Toosikannu OÜ Järvakandi-Paide 4-8 trassialternatiivide nihutamist selliselt, et need ei läbiks Toosikannu Looduspargi territooriumit. Toosikannu OÜ palub kaasata end edasisse menetlusse ning käesolevaid seisukohti arvestada ka asukoha eelvaliku otsuse tegemisel.
Lugupidamisega
Sandra Sillaots
Toosikannu OÜ lepinguline esindaja
Digiallkirjad
Allkirjade kehtivust ei ole
kontrollitud.
SANDRA SILLAOTS
PNOEE-49004064235
2025-03-03 15:58:46
Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium
Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn
E-post: [email protected]
Advokaadibüroo COBALT OÜ
Kawe Plaza, Pärnu mnt 15
10141 Tallinn, Eesti
E-post: [email protected]
Konfidentsiaalne
Saadetud e-posti teel
03.03.2025
Toosikannu OÜ seisukohad ja vastuväited Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringu menetluses
Austatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja
Toosikannu OÜ on advokaadibüroo COBALT klient.
Vabariigi Valitsus on 15.02.2024 korraldusega nr 39 algatanud Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringu (REP) ning keskkonnamõju strateegilise hindamise. 18.02.2025 Türi vallas toimunud kaasamiskoosolekul tutvustati võimalikke kaablitrasside alternatiive ning teavitati võimalusest esitada seisukohti ja vastuväiteid kuni 04.03.2025.
Toosikannu OÜ arendab ja opereerib Järvamaal, Türi vallas Toosikannu Puhkekeskust ning ligi 1000 hektaril laiuvat metsloomaparki (Toosikannu Looduspark).
REP kaardirakendusest nähtuvalt on osad trassialternatiividest (Järvakandi-Paide trassialternatiivid 4-8) kavandatud risti läbi Toosikannu Looduspargi:
Kavandatava trassikoridoriga kaasnevad negatiivsed mõjud on märkimisväärsed ning Toosikannu OÜ palub leida loodukeskkonda, ettevõtet ning kohalikku kogukonda vähem koormav alternatiiv. Toosikannu OÜ palub Järvakandi-Paide trassialternatiivide 4-8 kavandatavat asukohta nihutada selliselt, et säiliks Toosikannu Looduspargi terviklikkus või trassialternatiividest täielikult loobuda.
Esiteks ohustab kavandatav trassikoridor Toosikannu Looduspargi terviklikkust ning selle edasist toimimist. Toosikannu Looduspargi eesmärgiks on teadus-, õppe- ja ärieesmärgil loomakogude asutamine. Selle teostamiseks on Toosikannu Looduspark on piiritletud 928,1 ha ulatuses piirdeaiaga, mis on Keskkonnaameti käskkirjaga nr 1-1/16/156 registreeritud punahirve, põdra ja metskitse tehiskeskkonna hoidmise kohana. Toosikannu Looduspargis elab ligi 500 punahirve ning hulgaliselt kitsi ja väiksemaid ulukeid.
Toosikannu Looduspargi territooriumile planeeritav trassikoridor eeldab ulatuslikku raadamist, mis -koostoimes õhuliiniga - mõjutaks Toosikannu Looduspargi asukaid oluliselt rohkem kui trassikoridori alla kavandatava maa osas. Metsakoosluse kadumine tähendaks ulukitele kavandatavast trassiliinist lõuna poole jäävate alade täielikku kaotamist ning trassikoridori põhjapoolses osas mitme kilomeetrise ala ebasobivaks muutumist, mis tooks kaasa nii elukeskkonna kui toitumisalade vähenemise märkimisväärses ulatuses.
REP loomastiku analüüsi lähteülesandes on viidatud, et maastikuanalüüsi teostamisel tuleb vaadelda looduslike elupaigatüüpide ja vääriselupaikade andmeid vähemalt 2 km raadiuses trassialternatiividest, suurulukite puhul kuni 10 km raadiuses.1 Eeltoodud põhimõtetest nähtuvalt hinnatakse õhuliini mõjuulatust ulukitele märkimisväärselt suuremaks kui pelgalt trassikoridori alune ala. Nimetatud põhimõtteid tuleb rakendada ka tehiskeskkonna puhul, sest olenemata nimetusest on tehiskeskkonna eesmärgiks võimaldada ulukitele võimalikult looduslähedane elukeskkond, mida kavandatav trassialternatiiv märkimisväärselt halvendaks.
Teiseks toob kavandatav asukohaalternatiiv kaasa ulatuslikud negatiivsed mõjud Toosikannu OÜ äritegevusele. Toosikannu OÜ eesmärk on teadus- ja õppeesmärkide toetamine läbi loodusturismi ja ärilise tegevuse. Toosikannu Loodusparki külastab aastas ligi 25 000 inimest. Keskseks kogemuseks Toosikannu Looduspargi külastamisel on Eestis ainulaadsed metsloomavaaltusmatkad ehk ulukisafarid, mille käigus pakutakse külastajatele võimalust viibida inimasustusest puutumata looduses ning vaadelda ulukite tegevust nende tavapärases elukeskkonnas.
Ligi kaks kilomeetrit pikk ning 140 meetrit lai trassiliin kahjustab selgelt Toosikannu Looduspargi kontseptsiooni pakkuda enda külastajatele ürgset ja autentset kogemust viibida puutumata looduses.
Toosikannu Looduspargi lähiaja arendusplaanid näevad ette looduspargi liigirikkuse suurendamist, ulukiliikide mitmekesistamist ning looduslähedase SPA rajamist, kuid juhul, kui asukoha eelvaliku käigus otsustatakse säilitada Järvakandi-Paide 4-8 trassialternatiivid praegu kavandatud asukohta, on märgitud arendusplaanide realiseerimine eelduslikult välistatud.
Eeltoodu tähendab, et kavandatava asukohaalternatiivi negatiivsed mõjud ulatuvad kaugemale kui liinikoridori jääva metsaaluse maa väärtuse kaotus ning negatiivne mõju Toosikannu OÜ äritegevusele on ebaproportsionaalselt suur. Õhuliini rajamisel läbi Toosikannu Looduspargi oleks Toosikannu Looduspark sunnitud enda turismisuunalise tegevuse täielikult ümber korraldama kui mitte lõpetama, mis omakorda kahjustaks negatiivselt ka õppe- ja teadustegevust ning omaks märkimisväärset mõju ka kohalikule kogukonnale.
Kolmandaks mõjutab kavandatav trassikoridori asukoht negatiivselt kohalikku kogukonda. Toosikannu OÜ panustab kohalikku kogukonda töökohtade loomise, piirkonna atraktiivsuse suurendamise ning üldise tuntuse tõstmisega. Toosikannu OÜ panust on tunnustatud ka Järvamaa 2024. aasta väikse- ja keskmise suurusega tegija auhinnaga.
Toosikannu Looduspargis töötab aastaringselt 30 inimest, kellest enamus on kohalikud, hooajaliselt palgatakse juurde ligi sama palju inimesi. Eelnevalt viidatud lähiaastate arendustegevuse tulemusena looks Toosikannu Looduspark piirkonda juurde veel vähemalt 20 täiendavat töökohta. Toosikannu Looduspargi suur külastajate arv tõstab ka teiste piirkonnast tegutsevate ettevõtete külastatavust.
Negatiivsed mõjud Toosikannu OÜ tegevusele võivad tähendada töökohtade vähenemist kui mitte kaotust aga ka piirkonna atraktiivsuse vähenemist, mistõttu ei oleks õhuliini rajamisega kaasnev mõju Toosikannu Looduspargi territooriumile mitte üksnes looduskeskkonna ja äritegevusega seonduv vaid ulatuks väljapoole Toosikannu Looduspargi territooriumit ning mõjutaks negatiivselt kohalikku kogukonda.
Kokkuvõte
Riigi eriplaneeringu ülesanne on selgitada välja kavandatava rajatise parim võimalik asukoht. Asukoha eelvaliku etapp on seda olulisem, et REP eesmärgiks on riigieriplaneeringu kehtestamine PlanS § 271 alusel – st ilma detailset lahendust koostamata. Arusaadavalt on riigi eriplaneeringu ülesandeks kaaluda kõiki asjasse puutuvaid huvisid, sealhulgas riikliku huvi Eesti-Läti neljanda ühenduse rajamiseks, aga ka looduskeskkonnaga, maaomanikega ning ettevõtjatega seonduvaid huvisid. Looduskeskkonna osas on Riigikohus sealjuures eraldi rõhutanud, et keskkonnaseadustiku üldosaseadusest tulenev kohustus lähtuda käitise asukoha valikul eesmärgist vähendada võimalikult suures ulatuses keskkonnahäiringuid kohaldub ka planeeringute kehtestamisel haldusorganitele (RKHKo 3-17-2132 p 15). Keskkonnahäiringute arvestamisel tuleb arvestada ka Toosikannu Looduspargi alade looduskeskkonnaga.
Toosikannu OÜ hinnangul ei ole Järvakandi-Paide trassialternatiivide 4-8 kavandamisel arvestatud Toosikannu Looduspargi asukatele, Toosikannu Looduspargile ning kohalikule kogukonnale kaasnevate negatiivsete mõjustustega. Sealjuures on negatiivsed mõjud juba praeguses staadiumis ilmselged – Järvakandi-Paide trassialternatiivide 4-8 realiseerumisel kannataks nii alal elavad ulukid, aastaid välja töötatud ja hästi toimiv Toosikannu Looduspargi kontseptsioon kui ka kohalik kogukond. Täiendavate uuringute läbiviimine ei saaks viia teistsuguse tulemuseni, kuna asjaolu, et tegemist on puutumata loodust propageerivast alast läbi lõikava tehnorajatisega, on teada juba praegu.
Eeltoodust tulenevalt palub Toosikannu OÜ Järvakandi-Paide 4-8 trassialternatiivide nihutamist selliselt, et need ei läbiks Toosikannu Looduspargi territooriumit. Toosikannu OÜ palub kaasata end edasisse menetlusse ning käesolevaid seisukohti arvestada ka asukoha eelvaliku otsuse tegemisel.
Lugupidamisega
Sandra Sillaots
Toosikannu OÜ lepinguline esindaja
Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium
Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn
E-post: [email protected]
Advokaadibüroo COBALT OÜ
Kawe Plaza, Pärnu mnt 15
10141 Tallinn, Eesti
E-post: [email protected]
Konfidentsiaalne
Saadetud e-posti teel
03.03.2025
Toosikannu OÜ seisukohad ja vastuväited Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringu menetluses
Austatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja
Toosikannu OÜ on advokaadibüroo COBALT klient.
Vabariigi Valitsus on 15.02.2024 korraldusega nr 39 algatanud Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringu (REP) ning keskkonnamõju strateegilise hindamise. 18.02.2025 Türi vallas toimunud kaasamiskoosolekul tutvustati võimalikke kaablitrasside alternatiive ning teavitati võimalusest esitada seisukohti ja vastuväiteid kuni 04.03.2025.
Toosikannu OÜ arendab ja opereerib Järvamaal, Türi vallas Toosikannu Puhkekeskust ning ligi 1000 hektaril laiuvat metsloomaparki (Toosikannu Looduspark).
REP kaardirakendusest nähtuvalt on osad trassialternatiividest (Järvakandi-Paide trassialternatiivid 4-8) kavandatud risti läbi Toosikannu Looduspargi:
Kavandatava trassikoridoriga kaasnevad negatiivsed mõjud on märkimisväärsed ning Toosikannu OÜ palub leida loodukeskkonda, ettevõtet ning kohalikku kogukonda vähem koormav alternatiiv. Toosikannu OÜ palub Järvakandi-Paide trassialternatiivide 4-8 kavandatavat asukohta nihutada selliselt, et säiliks Toosikannu Looduspargi terviklikkus või trassialternatiividest täielikult loobuda.
Esiteks ohustab kavandatav trassikoridor Toosikannu Looduspargi terviklikkust ning selle edasist toimimist. Toosikannu Looduspargi eesmärgiks on teadus-, õppe- ja ärieesmärgil loomakogude asutamine. Selle teostamiseks on Toosikannu Looduspark on piiritletud 928,1 ha ulatuses piirdeaiaga, mis on Keskkonnaameti käskkirjaga nr 1-1/16/156 registreeritud punahirve, põdra ja metskitse tehiskeskkonna hoidmise kohana. Toosikannu Looduspargis elab ligi 500 punahirve ning hulgaliselt kitsi ja väiksemaid ulukeid.
Toosikannu Looduspargi territooriumile planeeritav trassikoridor eeldab ulatuslikku raadamist, mis -koostoimes õhuliiniga - mõjutaks Toosikannu Looduspargi asukaid oluliselt rohkem kui trassikoridori alla kavandatava maa osas. Metsakoosluse kadumine tähendaks ulukitele kavandatavast trassiliinist lõuna poole jäävate alade täielikku kaotamist ning trassikoridori põhjapoolses osas mitme kilomeetrise ala ebasobivaks muutumist, mis tooks kaasa nii elukeskkonna kui toitumisalade vähenemise märkimisväärses ulatuses.
REP loomastiku analüüsi lähteülesandes on viidatud, et maastikuanalüüsi teostamisel tuleb vaadelda looduslike elupaigatüüpide ja vääriselupaikade andmeid vähemalt 2 km raadiuses trassialternatiividest, suurulukite puhul kuni 10 km raadiuses.1 Eeltoodud põhimõtetest nähtuvalt hinnatakse õhuliini mõjuulatust ulukitele märkimisväärselt suuremaks kui pelgalt trassikoridori alune ala. Nimetatud põhimõtteid tuleb rakendada ka tehiskeskkonna puhul, sest olenemata nimetusest on tehiskeskkonna eesmärgiks võimaldada ulukitele võimalikult looduslähedane elukeskkond, mida kavandatav trassialternatiiv märkimisväärselt halvendaks.
Teiseks toob kavandatav asukohaalternatiiv kaasa ulatuslikud negatiivsed mõjud Toosikannu OÜ äritegevusele. Toosikannu OÜ eesmärk on teadus- ja õppeesmärkide toetamine läbi loodusturismi ja ärilise tegevuse. Toosikannu Loodusparki külastab aastas ligi 25 000 inimest. Keskseks kogemuseks Toosikannu Looduspargi külastamisel on Eestis ainulaadsed metsloomavaaltusmatkad ehk ulukisafarid, mille käigus pakutakse külastajatele võimalust viibida inimasustusest puutumata looduses ning vaadelda ulukite tegevust nende tavapärases elukeskkonnas.
Ligi kaks kilomeetrit pikk ning 140 meetrit lai trassiliin kahjustab selgelt Toosikannu Looduspargi kontseptsiooni pakkuda enda külastajatele ürgset ja autentset kogemust viibida puutumata looduses.
Toosikannu Looduspargi lähiaja arendusplaanid näevad ette looduspargi liigirikkuse suurendamist, ulukiliikide mitmekesistamist ning looduslähedase SPA rajamist, kuid juhul, kui asukoha eelvaliku käigus otsustatakse säilitada Järvakandi-Paide 4-8 trassialternatiivid praegu kavandatud asukohta, on märgitud arendusplaanide realiseerimine eelduslikult välistatud.
Eeltoodu tähendab, et kavandatava asukohaalternatiivi negatiivsed mõjud ulatuvad kaugemale kui liinikoridori jääva metsaaluse maa väärtuse kaotus ning negatiivne mõju Toosikannu OÜ äritegevusele on ebaproportsionaalselt suur. Õhuliini rajamisel läbi Toosikannu Looduspargi oleks Toosikannu Looduspark sunnitud enda turismisuunalise tegevuse täielikult ümber korraldama kui mitte lõpetama, mis omakorda kahjustaks negatiivselt ka õppe- ja teadustegevust ning omaks märkimisväärset mõju ka kohalikule kogukonnale.
Kolmandaks mõjutab kavandatav trassikoridori asukoht negatiivselt kohalikku kogukonda. Toosikannu OÜ panustab kohalikku kogukonda töökohtade loomise, piirkonna atraktiivsuse suurendamise ning üldise tuntuse tõstmisega. Toosikannu OÜ panust on tunnustatud ka Järvamaa 2024. aasta väikse- ja keskmise suurusega tegija auhinnaga.
Toosikannu Looduspargis töötab aastaringselt 30 inimest, kellest enamus on kohalikud, hooajaliselt palgatakse juurde ligi sama palju inimesi. Eelnevalt viidatud lähiaastate arendustegevuse tulemusena looks Toosikannu Looduspark piirkonda juurde veel vähemalt 20 täiendavat töökohta. Toosikannu Looduspargi suur külastajate arv tõstab ka teiste piirkonnast tegutsevate ettevõtete külastatavust.
Negatiivsed mõjud Toosikannu OÜ tegevusele võivad tähendada töökohtade vähenemist kui mitte kaotust aga ka piirkonna atraktiivsuse vähenemist, mistõttu ei oleks õhuliini rajamisega kaasnev mõju Toosikannu Looduspargi territooriumile mitte üksnes looduskeskkonna ja äritegevusega seonduv vaid ulatuks väljapoole Toosikannu Looduspargi territooriumit ning mõjutaks negatiivselt kohalikku kogukonda.
Kokkuvõte
Riigi eriplaneeringu ülesanne on selgitada välja kavandatava rajatise parim võimalik asukoht. Asukoha eelvaliku etapp on seda olulisem, et REP eesmärgiks on riigieriplaneeringu kehtestamine PlanS § 271 alusel – st ilma detailset lahendust koostamata. Arusaadavalt on riigi eriplaneeringu ülesandeks kaaluda kõiki asjasse puutuvaid huvisid, sealhulgas riikliku huvi Eesti-Läti neljanda ühenduse rajamiseks, aga ka looduskeskkonnaga, maaomanikega ning ettevõtjatega seonduvaid huvisid. Looduskeskkonna osas on Riigikohus sealjuures eraldi rõhutanud, et keskkonnaseadustiku üldosaseadusest tulenev kohustus lähtuda käitise asukoha valikul eesmärgist vähendada võimalikult suures ulatuses keskkonnahäiringuid kohaldub ka planeeringute kehtestamisel haldusorganitele (RKHKo 3-17-2132 p 15). Keskkonnahäiringute arvestamisel tuleb arvestada ka Toosikannu Looduspargi alade looduskeskkonnaga.
Toosikannu OÜ hinnangul ei ole Järvakandi-Paide trassialternatiivide 4-8 kavandamisel arvestatud Toosikannu Looduspargi asukatele, Toosikannu Looduspargile ning kohalikule kogukonnale kaasnevate negatiivsete mõjustustega. Sealjuures on negatiivsed mõjud juba praeguses staadiumis ilmselged – Järvakandi-Paide trassialternatiivide 4-8 realiseerumisel kannataks nii alal elavad ulukid, aastaid välja töötatud ja hästi toimiv Toosikannu Looduspargi kontseptsioon kui ka kohalik kogukond. Täiendavate uuringute läbiviimine ei saaks viia teistsuguse tulemuseni, kuna asjaolu, et tegemist on puutumata loodust propageerivast alast läbi lõikava tehnorajatisega, on teada juba praegu.
Eeltoodust tulenevalt palub Toosikannu OÜ Järvakandi-Paide 4-8 trassialternatiivide nihutamist selliselt, et need ei läbiks Toosikannu Looduspargi territooriumit. Toosikannu OÜ palub kaasata end edasisse menetlusse ning käesolevaid seisukohti arvestada ka asukoha eelvaliku otsuse tegemisel.
Lugupidamisega
Sandra Sillaots
Toosikannu OÜ lepinguline esindaja