Rahvaraamatukogudele riigieelarvest finantseeritavate kulude aruanded

JÕGEVA MAAKONNA

RAHVARAAMATUKOGUDE

2024. AASTA TEGEVUSE ARUANNE

Koostas Loreida Küppas

Põltsamaa raamatukogu peaspetsialist

Põltsamaa 2025

2

Sisukord

1 Aasta lühikokkuvõte ........................................................................................................... 4

1.1 Aruandeaasta tähtsündmused: .................................................................................... 4

1.2 Tegevused teema-aastal .............................................................................................. 4

1.3 Uued märkimisväärsed tegevused ja teenused ........................................................... 4

1.4 Aruandeaastaks seatud eesmärkide täitmine .............................................................. 5

1.5 Üle-eestilise rahulolu-uuringu rahuloluindeks ........................................................... 5

2 Juhtimine ja personal .......................................................................................................... 5

2.1 Juhtimine .................................................................................................................... 5

2.1.1 Muudatused raamatukoguvõrgus ....................................................................... 5

2.1.2 Rahvaraamatukogu nõukogu .............................................................................. 5

2.1.3 Rahvaraamatukogu arengukava ......................................................................... 5

2.2 Eelarve ........................................................................................................................ 6

2.2.1 Raamatukogude projektid .................................................................................. 6

2.3 Personal ...................................................................................................................... 8

2.3.1 Olulisemad muudatused personali korralduses .................................................. 8

2.3.2 Erialahariduse ja kutse omandamine .................................................................. 8

2.3.3 Täienduskoolitused ............................................................................................. 8

3 Hoone ja ruum. Ligipääsetavus. Innovatsioon ................................................................. 11

3.1 Hoone ja ruum .......................................................................................................... 11

3.2 Ligipääsetavus .......................................................................................................... 12

3.2.1 Ligipääs raamatukogude ruumidele ja teenustele ............................................ 12

3.2.2 Koduteenindus .................................................................................................. 12

3.2.3 Teenused teistele asutustele .............................................................................. 13

3.3 Innovatsioon ............................................................................................................. 13

3.3.1 Raamatukogude pakutavad/kasutatavad innovaatilised/infotehnoloogilised

võimalused ....................................................................................................................... 13

3.3.2 Tähtsamad arendustegevused infotehnoloogia vallas ...................................... 14

3.3.3 Iseteeninduslike teenuste kasutus ..................................................................... 14

4 Kogude kujundamine ....................................................................................................... 15

4.1 Komplekteerimise põhimõtted ................................................................................. 15

4.2 Kogude kasutatavus ja seosed lugejate sihtrühmadega ............................................ 15

3

4.3 Raamatukogu komplekteerimine (trükis, e-raamat, audioraamat): analüüs ja hinnang

17

4.4 Perioodika komplekteerimine: analüüs ja hinnang .................................................. 17

4.5 Muude väljaannete komplekteerimine: analüüs ja hinnang ..................................... 18

4.6 Esemete komplekteerimine: analüüs ja hinnang ...................................................... 18

4.7 Annetuste osakaal kogude juurdekasvust ................................................................. 18

4.8 Inventuurid ja mahakandmised ................................................................................ 18

5 Lugejateenindus ja raamatukoguteenused ........................................................................ 18

5.1 Lugejaküsitlused ....................................................................................................... 18

5.2 Üleriigilise rahulolu-uuringu tulemused .................................................................. 18

5.3 Raamatukogu kasutamine ja teenused ...................................................................... 19

5.3.1 Avalikule teabele ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse elektroonilistele

teenustele juurdepääs ........................................................................................................ 19

5.3.2 Muudatused ja uuendused teeninduskorralduses ning teenustes, sh e-teenustes

19

5.3.3 Lugejad ............................................................................................................. 20

5.3.4 Külastused ........................................................................................................ 20

5.3.5 Laenutused ....................................................................................................... 20

5.3.6 MIRKO teenus ................................................................................................. 21

5.3.7 Ülevaade RVL teenusest ................................................................................... 21

5.3.8 Infopäringud ..................................................................................................... 21

5.3.9 Virtuaalüritused, -koolitused ja -näitused ......................................................... 21

5.3.10 Tasulised teenused ............................................................................................ 22

5.4 Laste- ja noorteteenindus ......................................................................................... 22

5.4.1 Laste- ja noortekirjanduse komplekteerimine .................................................. 22

5.4.2 Laste ja noorte lugemisharjumuste kujundamine, arendamine ja üritused ...... 23

5.5 Raamatukogu kui kogukonnakeskus ........................................................................ 23

5.5.1 Kasutajakoolitused ........................................................................................... 24

5.5.2 Koostööpartnerid .............................................................................................. 25

6 Raamatukogu turundus ..................................................................................................... 25

6.1 Turunduskanalid ....................................................................................................... 25

6.2 Väljaannete publitseerimine ..................................................................................... 25

7 Eesmärgid tulevaks aastaks .............................................................................................. 26

4

1 Aasta lühikokkuvõte

1.1 Aruandeaasta tähtsündmused

• Maaraamatukoguhoidjate suvelaagri korraldamine;

• Raamatukogude juubelid: Laiuse 175, Vaimastvere 115, Põltsamaa Raamatukogu 110,

Raja 100;

• Liitumine MIRKOga;

• Raamatule uue elu andmine – Põltsamaal ja Võisikul, Mustvees;

• 17. ööraamatukogu „Öö on, öö on, öö on, öö on võrratu“ Jõgeva linnaraamatukogus;

• Mustvees traditsioonilise Lastekaitsepäeva tähistamine;

• Maakonna raamatukoguhoidjate koolitussarja korraldamine.

1.2 Tegevused teema-aastal

• Kultuuririkkuse aasta avamine koostöös Mustvee Kultuurikeskusega;

• Kultuuririkkuse aasta külalised ja kohtumised:

Jõgeva valla raamatukogudes: ajaloouurija Valdo Praust, jutuvestja Ena Mets,

loodusajakirjanik Kristel Vilbaste, looduseuurija Vahur Sepp, psühholoog Toivo

Niiberg, folklorist Marju Kõivupuu, „Vareda“ autor Sven Mikser jt kirjanikud - Urmas

Vadi, Kertu Sillaste, Kai Aarelaid, Imbi Paju, Sass Henno, Piret Jõemägi;

Mustvee: kirjanikud Mika Keränen ja Contra, loodusajakirjanik Kristel Vilbaste,

metsamees Vahur Sepp, laulja Hedvig Hanson ja jutuvestja Ena Mets;

Põltsamaa: loodusajakirjanik Kristel Vilbaste, lastekirjanik Ilmar Tomusk, lastekirjanik

ja näitleja Kadri Lepp, tekstiilikunstnik Anu Raud, taimetark Mercedes Merimaa,

filmirežissöör ja stsenarist Elo Selirand jt.

• Eesti keele õpe ukraina kogukonnale;

• Raamatu- ja kirjandusklubide käivitamine raamatukogudes.

Iga kohtumine põneva persooniga rikastab silmaringi ja tõstab huvi tema poolt pakutava

vastu. Kirjanikega kohtumise järel suureneb alati teavikute laenutus. Põnevad külalised

toovad raamatukogudesse ka neid inimesi, kes ei ole igapäevased lugejad. Osalemine

raamatukogu pakutavates tegevuses aitab hoida vaimset tervist ja muuhulgas ka sulanduda

kogukonda, tunda end kusagile kuuluvana.

1.3 Uued märkimisväärsed tegevused ja teenused

• Aasta lõpuks olid kõik vallad liitunud MIRKOga. Suurenes laenutuste arv;

• Maaraamatukoguhoidjate suvelaagri korraldamine. Kolm päeva kestev laager, kus

osales 40 raamatukoguhoidjat üle Eesti. Tutvuti Jõgeva ja Põltsamaa vallas erinevate

ettevõtete ja kultuurilooliste paikadega. Toimusid arutelud, rühmatööd, kultuuri- ja

koduloolised kõnelused;

• Mustvees uue teenusena bussipiletite müük ja sõidukaartide isikustamine;

• Alustati koostöös Jõgeva linnas Arukate Akadeemiaga lugemisväljakutset „Videvik

raamatuga“. Üritus suunatud eakatele, et sisustada nende päevi meeldiva tegevusega-

lugemisega;

5

• Vaikusetoa soetamine kaugtöö tegemiseks Jõgeva linnaraamatukogus;

• Raamatukogu nähtavuse suurendamiseks loodi Jõgeva valla raamatukogudele

sotsiaalmeedia leht- Jõgeva Raamatukogu-Jõgeva valla raamatukogud.

1.4 Aruandeaastaks seatud eesmärkide täitmine

Eesmärgid seatakse eelkõige lugejate rahuolu tõstmiseks ja koostöö laiendamiseks, seatud

eesmärgid said täidetud.

Maakonna keskraamatukogu ülesanded täideti vastavalt eesmärkidele. Kirjutati projekte

maakondlike koolituste korraldamiseks. Koolitusplaan toimis ning viidi läbi mitmeid koolitusi,

mis aitasid parandada teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti, korraldati erinevaid

kogemuskoolitusi, sealhulgas kogemusreis Läti raamatukogudesse. Erinevatel koolitustel

osalemine on raamatukoguhoidjatele oluline, et olla igapäevatöös ametialaselt pädev ja

uuendustele avatud/suunatud.

1.5 Üle-eestilise rahulolu-uuringu rahuloluindeks

Maakonnas osales rahulolu uuringus 402 inimest, kes andsid kokku 3904 punkti. Jõgeva

maakonna rahuloluindeks oli 9,71 (Eesti keskmine 9,72).

2 Juhtimine ja personal

Jõgeva

maako

nd

1.

Elanike

arv

2.1

Registrikoo

diga

raamatuko

gude arv

2.2

Keskraamat

ukogude arv

2.3

Haruraamat

ukogude arv

2.Kokku

(2.2+2.3+2.4)

3.Teenin

duspunk

tide arv

2023 27920 3 3 17 20 5

2024 27633 3 3 17 20 5

2.1 Juhtimine

2.1.1 Muudatused raamatukoguvõrgus

Maakonna raamatukoguvõrgus muudatusi aruandeaastal ei olnud.

2.1.2 Rahvaraamatukogu nõukogu

Nõukogud on Jõgeval ja Põltsamaal, Mustvees ei ole. Jõgeva nõukogu käis koos ühel korral,

kus nõukogu sai ülevaate 2023. a tegevusaruandest ja arutati jooksvaid küsimusi. Põltsamaa

nõukogu koos ei käinud. Olulist mõju nõukogud 2024. a raamatukogude tegevusele ei

avaldanud.

2.1.3 Rahvaraamatukogu arengukava

Jõgeva Raamatukogul ei ole arengukava. Arenguvajadused on kajastatud KOV-i arengukavas

2018-2028 Jõgeva valla arengukava aastateks 2018-2028 vastuvõtmine–Riigi Teataja, mille

tegevuskava analüüsitakse ja vajadusel korrigeeritakse kord aastas. Raamatukogu statistiliste

andmetega tabeleid uuendatakse igal aastal. 2024. aastal toimus uue arengukava koostamine,

6

kuhu oli kaastatud ka aktiivselt raamatukogu. Tulevikus on plaanis raamatukogule koostada

arengukava.

Mustvee Raamatukogul ei ole arengukava. Raamatukogu tegevused on kajastatud KOV

arengukavas - https://www.riigiteataja.ee/akt/405102018005?leiaKehtiv

Põltsamaa Raamatukogu arengukava 2020-2024 periood sai aruandeaastal läbi.

https://www.poltsamaark.ee/documents/23138993/23218610/Arengukava+2020.pdf/22aa2c73

-1893-442b-96d9-8d797a7f1dbb 2025. a plaanitakse koostada uus arengukava. Põltsamaa valla

arengukavas 2040 https://www.riigiteataja.ee/akt/429102022010?leiaKehtiv on juttu

raamatukogust, kuid üsna napilt.

2.2 Eelarve

Põhieelarve Seisuga

31.12.23 €

Seisuga

31.12.24 €

Muutus %

Eelarve kokku 832812 843379 1,3

Tööjõukulu* 608564 618019 1,6

Komplekteerimiskulu 172136 172576 -0,5

sh KOV-lt 116812 116568 -0,2

sh riigilt 56549 56008 -0,9

sh KuM-ilt

Investeeringukulu**

sh KOV-ilt

sh riigilt

sh KuM-ilt

4740 100

Infotehnoloogiakulu 35694 36066 -12,2

Maakonnas kokkuvõtvalt eelarvetes olulisi muudatusi ei olnud, v.a infotehnoloogiakulude

vähenemine. Mustvee vallas infotehnoloogiakulud küll suurenesid 5 % , kui Jõgeval vähenesid

12 ja Põltsamaal 19 %, maakonnas kokku vähenesid kulud infotehnoloogiale 12,2%.

Märkimist väärib, et aasta-aastalt vähenevad komplekteerimiskulud, st rahaeraldused teavikute

ostmiseks kõikides valdades. Protsentuaalselt küll mitte palju, aga kuna teavikute hinnad on

jätkuvalt tõusuteel, siis uute soetamiseks jääb vahendeid järjest vähemaks. Aruandeaastal soetas

Jõgeva Linnaraamatukogu Kultuuriministeeriumi kiirendi investeeringuprojekti abiga

vaikusekabiini.

2.2.1 Raamatukogude projektid

Maakonna raamatukogud esitavad projektitaotlusi Eesti Kultuuriministeeriumile ja Eesti

Kultuurkapitali Jõgevamaa ekspertgrupile. Kokku saadi toetust 38 (Jõgeva 19, Mustvee 11,

Põltsamaa 8) projektile summas 16900 eurot (Jõgeva 9375, Põltsamaa 5300, Mustvee 2225).

Kultuuriministeeriumilt saadi Jõgeva maakonda rahalist tuge 2 projektiga summas 7240 eurot

(vt tabel). Ülejäänud 9660 eurot saadi Eesti Kultuurkapitali Jõgevamaa ekspertgrupilt.

Projekti nimi Toetuse allikas Projekti

periood

Eralda

tud

summ

a

Projekti

üldmaksum

us

Staatus

(lõpetatu

d,

käimasole

v vms)

7

Täienduskoolituste

korraldamine

Jõgevamaa

raamatukogudes

2024. aastal

Kultuuriministe

erium

01.01.-

31.12.2024

2500.- 4122,50 lõpetatud

Vaikusetoa loomine

kaugtöö tegemiseks

Jõgeva

linnaraamatukokku

Kultuuriministee

rium

30.11.23-

23.07.24

4740.- 9480.- lõpetatud

Noorte festivali

Hariduslinnak

raames töötubade

korraldamine

Eesti

Kultuurkapital

Jõgevamaa

ekspertgrupp

15.08.2024 480.- 845,62 lõpetatud

Maaraamatukogu-

hoidjate

suvepäevade

korraldamine

Eesti

Kultuurkapital

Jõgevamaa

ekspertgrupp

12.-

14.06.2024

740.- 4808,17 lõpetatud

Anu Raua

isikunäituse

korraldamine

Põltsamaa

Raamatukogus

Eesti

Kultuurkapital

Jõgevamaa

ekspertgrupp

veebruar-

märts 2024

320.- 610.- lõpetatud

17. ööraamatukogu

Jõgeva

linnaraamatukogus

Eesti

Kultuurkapital

Jõgevamaa

ekspertgrupp

31.05-

30.07.24

400.- 700.- lõpetatud

Betti Alveri

jälgedes 2024

Jõgeva

linnaraamatukogus

Eesti

Kultuurkapital

Jõgevamaa

ekspertgrupp

16.12.24-

14.02.25

500.- 960.- lõpetatud

Vaimastvere

raamatukogu 115.

Kontsert Marju

Länikuga

Eesti

Kultuurkapital

Jõgevamaa

ekspertgrupp

04.12.24-

02.02.25

1000.- 1731.- lõpetatud

Kultuurisündmuste

korraldamine

Mustvee

raamatukogudes

Eesti

Kultuurkapital

Jõgevamaa

ekspertgrupp

Nov-dets

2024

390.- 700.- lõpetatud

Vahur Sepa loeng

õpilastele loodusest

ja loomadest.

Eesti

Kultuurkapital

Jõgevamaa

ekspertgrupp

01.09-

30.11.24

325.- 488.- lõpetatud

Projektide rahastuse toel saime läbi viia maakonna raamatukoguhoidjatele nende tööd toetavaid

erialaseid koolitusi ning raamatukogu külastajatele kohtumisi kirjanikega. Projektitoetuste abil

korraldati erinevaid töötube nii täiskasvanutele kui noortele, lastele. Raamatukogude üritused

on olulised hariduslikud ja sotsiaalsed tugisambad, mis aitavad kaasa kogukonna arengule ja

inimeste heaolule ning tänu projektitoetustele on üritustel osalemine tasuta. Maapiirkonnas on

tihti raamatukogu ainuke avatud koht, kus kohtuda avaliku elu tegelastega ja osaleda

8

huvitavatel vestlusõhtutel. Raamatukogudes toimuvad üritused toovad kokku erineva taustaga

inimesi, edendades sotsiaalset suhtlust ja kuuluvustunnet. Raamatukogudes korraldatud ürituste

mõju on piirkonnale alati positiivne. Ühtlasi on üritused heaks reklaamiks raamatukogudele.

Sel aastal oli Jõgeva maakonna korraldada üle-eestiline suvelaager maaraamatukoguhoidjatele.

Projektitoetuse jt toetajate ning osalejate abil läks suvelaager korda.

2.3 Personal

vald Töötajate arv Täidetud töökohtade

arv (FTE)

Jõgeva 16 13,6

Mustvee 10 7,5

Põltsamaa 14 12,4

Maakond

kokku

40 33,5

2.3.1 Olulisemad muudatused personali korralduses

Jõgeva Maikuus lahkus omal soovil töölt Torma haruraamatukogu töötaja. Uue inimese

leidmiseks korraldati konkurss. Konkursi esimesele tähtajale laekus ainult üks avaldus,

seepärast otsustati konkurssi pikendada. Uus töötaja asus tööle septembrist. Aasta lõpus siirdus

pensionile Saduküla haruraamatukogu pikaaegne töötaja. Tema töö võttis üle endine Torma

töötaja.

Mustvee ja Põltsamaa valla raamatukogudes personali osas muudatusi ei olnud.

2.3.2 Erialahariduse ja kutse omandamine

Üks töötaja läbis Eesti Rahvusraamatukogu korraldatud raamatukoguhoidjate 2023/2024

õppeaasta kutsekoolituse. Raamatukoguhoidja kutse omistati neljale töötajale: Mustvee kaks

töötajat (tase 7 ja tase 6), Jõgeva üks töötaja (tase 6) ja Põltsamaa üks töötaja (tase 6).

Üks Jõgeva valla haruraamatukogu töötaja omandas bakalaureuse kraadi Tartu Ülikooli

infokorralduse erialal, koos sellega raamatukoguhoidjakutse 6 taseme. Üks haruraamatukogu

töötaja õpib II kursusel Tartu Ülikooli infokorralduse erialal ja üks Tallinna Ülikooli

kirjandusteaduste erialal magistriõppes.

2.3.3 Täienduskoolitused

Koolitusteema Koolituste arv

Juhtimine, sh projektijuhtimine

Raamatukogutöö kvantitatiivne ja kvalitatiivne hindamine, sh statistika ja

uuringud

Meeskonnatöö ja koostööoskused 6

Isikuandmete kaitse ja autoriõigused 1

Kogude kujundamine ja haldamine 2

Teenuste pakkumine ja arendus 8

Klienditeenindus 4

Ligipääsetavuse tagamine ning erivajadustega või puuetega inimeste

teenindus

2

Digi- ja meediapädevused 8

Koolituste ja ürituste korraldamine, sh koolitamine 4

9

Kultuur ja kirjandus 11

Muu: Kriisikoolitus 1

Turismikorraldaja 1

Koolitusteemadest oli fookuses kultuur ja kirjandus. Omandatud teadmisi saab

raamatukoguhoidja otseselt oma töös rakendada. Osaleti digi- ja meediapädevuste koolitusel.

Selleks, et aidata lugejatel hinnata kriitiliselt infoallikate usaldusväärsust ja õpetada ära tundma

valeinfot, peab raamatukoguhoidja olema pädev neid hindama. Raamatukoguhoidjate

igapäevatöö osa on õpetada/tutvustada kasutajatele erinevaid e-teenuseid (nt digikogud, e-

ajakirjad, andmebaasid). Koolitused aitavad raamatukoguhoidja igapäevatööd paremini

korraldada ja erialaliselt ennast täiendada.

Raamatukoguhoidjate suhtlemisoskuste areng aitab edendada tihedamat suhtlust kohaliku

kogukonnaga. Läti raamatukogudest saadud kogemused inspireerivad teenuste

mitmekesistamist. Rahvusvaheliste kontaktide loomine inspireerib edasiste projektide ja

koostöö algatamist. Koolituste ja kogemusõppe tulemusena on Jõgeva maakonna

raamatukogud valmis pakkuma kaasaegseid, kogukonnale suunatud teenuseid. Paranenud

oskused ja omandatud teadmised toetavad raamatukogu kui innovaatilise ja jätkusuutliku

kultuuri- ning hariduskeskuse arengut.

Maakonnaraamatukogu korraldatud koolitused:

Täienduskoolituste korraldamisel lähtutakse „Raamatukoguhoidjate kutsestandardist“.

Maakondlikud täienduskoolitused finantseeritakse Põltsamaa Raamatukogu ja maakonna

raamatukogude vahel sõlmitud teenuste lepingute ning saadud projektitoetuste alusel.

Põltsamaa Raamatukogu, maakonnaraamatukogu ülesannetes, korraldas Jõgeva maakonna

raamatukoguhoidjatele kuus erialast kokkusaamist.

28.03.2024 Teabepäev RIKS, MIRKO, 2023. a kokkuvõte

RIKS Raamatukogude Info- ja kataloogisüsteem, raamatukogutarkvara tutvustus, uuendused.

Küsimused ja vastused vastavalt raamatukoguhoidja, tase 6 B.2 üldoskused tegevusnäitajad p

8: hoiab end kursis valdkonna arengutega; seab enesearendamisele eesmärgid ja arendab

ennast sihipäraselt;

MIRKO Minu Raamatukogu on uudne taskuraamatukogu, mille kaudu on võimalik laenata

paberraamatuid Eesti erinevatest raamatukogudest ning tellida need pakiautomaati või kulleriga

koju. Lisaks pakub MIRKO võimalust lugeda ja kuulata e-väljaandeid. Ülevaade programmist,

hinnata vajalikkust ja kasulikkust vastavalt raamatukoguhoidja, tase 6 B.3.4 Arendustegevus

kompetentsile: tegevusnäitajad p 1 osaleb võrgustikutöös, koostööprojektides, erialases

infovahetuses ja ühistegevuses vastavalt oma pädevusele, arvestades Eesti ja rahvusvahelist

raamatukogude ning teiste info- ja kultuuriasutuste praktikat;

Hinnata ja võrrelda raamatukogumõõdikute põhjal maakonna raamatukogude tööd, nende

ühiskondlikku mõju ja kasulikkust vastavalt „Raamatukoguhoidja, tase 6 B.2.4

Arendustegevus“ kompetentsile: 2) kogub ja üldistab oma töövaldkonnaga seotud andmeid;

tõlgendab andmeid sobivas kontekstis ning „Raamatukoguhoidja, tase 7 B.2.4 Juhtimine ja

arendustegevus“ kompetentsile: 2) algatab ja koordineerib raamatukogu tegevusega seotud

10

andmete kogumist; analüüsib kogutud andmeid, kasutades erinevaid andmekogumis- ja

analüüsimeetodeid; tulemuste alusel korraldab edasist tegevust.

Teabepäeval osalenu sai ülevaate igapäevatöös kasutatava raamatukogusüsteemi RIKS

uuendustest; MIRKO toimimisest ja liitumisvõimalustest; maakonna raamatukogunduse

arengutest 2023. aastal; Kultuuriministeeriumi kavandatavatest raamatukoguteeninduse

koordineerimise ülesannete ümberkorraldamisest.

26.04.2024 Kriisikoolitus;

Kriisikoolitus. Viimaste aastate jooksul on elu palju muutunud. Eriolukord, ka pikem

elektrikatkestus, on meie kõigi elu tabanud ühel või teisel moel. Kriis võib olla seotud inimese

isikliku elu sündmustega, loodusjõudude või ka maailmas valitsevate olukordadega. Nendega

toimetuleku esimeseks eelduseks on asjakohased teadmised, heade ja toetavate suhte

olemasolu, selged kokkulepped ja teadlik ühine tegutsemine.

Teemapäeval osalenu sai ülevaate:

millised kriisid võivad meid tabada, kriisiga toimetulekust eraisikuna ja asutusena ning

kriisivarudest, kogukonna kriisiplaanist ja ühisest tegutsemisest, kerksuskeskuse

vajalikkusest.

26.04.2024 Mehhiko kultuurist 2024. aastal tähistasime teema-aastana Eesti kultuuririkkust.

Märkame, väärtustame ja hoiame Eesti kogukondade ning rahvaste kultuuride mitmekesisust.

See on väärtus, mis ühendab kõiki meid, kes me Eestit südames kanname. Erinevad lood

rikastavad meid. Kultuuririkkuse aasta tähistamiseks toimus slaidiesitluse kaudu rännak

Mehhiko kultuuri ja traditsioonidesse.

Koolituspäeva eesmärk lähtus vastavalt raamatukoguhoidja taseme 6 B.2. Üldoskused p 8.

hoiab end kursis valdkonna arengutega; seab enesearendamisele eesmärgid ja arendab ennast

sihipäraselt.

29.05.2024 Õppereis (Hoiuraamatukogu, Pimedate raamatukogu, Rahvusooper Estonia

kostüümiladu, Eesti Lastekirjanduse Keskus.

Õppereisi eesmärk oli arendada erialaseid teadmisi kogemusõppe kaudu vastavalt

„Raamatukoguhoidja, tase 6 B.3.4 Arendustegevus“ kompetentsile: p 2. kogub, analüüsib ja

vastavalt kontekstile üldistab oma töövaldkonnaga seotud andmeid; p 4. tutvustab raamatukogu

tegevust oma pädevuste piires, kasutades erinevaid kommunikatsioonivõimalusi ja –vahendeid.

Kogemusõppel osalenu oskab teistest raamatukogudest ja muuseumidest saadud kogemusi oma

töös rakendada.

26.-27.09.2024 Õppereis „Läti raamatukogud ja kultuuriväärtused“

Kogemusõppe eesmärk oli tutvustada raamatukogu- ja infotöö korraldust Läti raamatukogudes;

anda teadmisi rahvusvahelisest raamatukogude vahelisest koostööst; tutvustada erinevaid

koostöövorme ja nende toimimismehhanisme. Külastati Karksi raamatukogu, Ogre

Keskraamatukogu ja Läti Rahvusraamatukogu (Riias).

Õppereisil osaleja tunneb rahvusvahelise koostöö vorme ja nende toimimismehhanisme, omab

ülevaadet Läti raamatukogunduse hetkesisust ja oskab teistest raamatukogudest ja

muuseumidest saadud kogemusi oma töös rakendada.

11

6.11.2024 Koolitus kommunikatsioonist

Eesti meediamaastik on ühelt poolt väga väike, teisalt väga mitmetahuline. See tähendab

omakorda, et enda turundamine ja nähtavaks tegemine läbi meedia ja kommunikatsiooni peab

olema strateegiliselt plaanitud ja läbi mõeldud. Meediategevuste aluseks on ettevalmistus. Seda

nii teemade mõttes, mida meediale pakkuda kui ka siis, kui meedia mõnest meie teemast

huvitatud on. Teema käsitlus nii ajakirjaniku kui kommunikatsiooniinimese vaatest.

Ettevalmistuse etappidest ja nippidest ning sisekommunikatsiooni olulisusest, sest siin kehtib

reegel – kõigepealt sisse, alles seejärel välja.

Koolituspäeva eesmärk lähtus vastavalt raamatukoguhoidja taseme 6 B.2. Üldoskused p 5

väljendab ennast selgelt, loogiliselt ja sihtgrupile mõistetavalt; p 8. hoiab end kursis valdkonna

arengutega; seab enesearendamisele eesmärgid ja arendab ennast sihipäraselt; tase 6 B.3

Kompetentsid, arendustegevus p 2 kogub, analüüsib ja vastavalt kontekstile üldistab oma

töövaldkonnaga seotud andmeid.

Koolitusel osalenu sai ülevaate meie meediamaastikust ja selle eripäradest ning soovitustest

meediaga suhtlemisel.

12.12.2024 Jõuluseminar: Betti Alveri muuseum ja Kaunite Kunstide Kodu Jõgeval.

Seminaril osalenud tutvusid muuseumi tööga ning said ülevaate Betti Alveri ja Heiti Talviku

elust ja loomingust ning Kaunite Kunstide Kodu kui kogukonna keskuse tegemistest. Ühtlasi

anti üle tänukirjad ja väikesed kingitused teenekatele maakonna raamatukogutöötajatele

tööjuubelite puhul.

3 Hoone ja ruum. Ligipääsetavus. Innovatsioon

3.1 Hoone ja ruum

Jõgeva valla raamatukogudes võib üldiselt töötingimusi pidada headeks, kuigi väiksemaid

murekohti on kõigis raamatukogudes. Sadukülas vajab remonti raamatukogu põrand,

uuendamist laevalgustus, raamatukogu välistrepile paigaldati käsipuu, et lihtsustada sissepääs

eakatele inimestele. Siimustis vajab renoveerimist elektrisüsteem, Vaimastveres on puitaknad

aastast 1996, lasevad läbi tuult ja külma, vajavad vahetamist. Tormas on ruumide seisukord

endine: elektriga kütmine, külmad ja kitsad ruumid, kehva valgustus. Jaanuaris olid kaks

nädalat veetorud külmunud. Liikumispuudega inimeste raamatukogu külastamine praeguses

asukohas on puudulik. On vajadus paremas seisukorras ruumide järgi.

Mustvee valla raamatukogudel on kõigil head asukohad ja võimalused koostöö tegemiseks

teiste asutustega. Ruumide seisukorrad on head. Ulvi välisteeninduspunkt on jätkuvalt suletud

ja toimub koduteenindus. Plaanis on remontida Ulvi vana koolimaja, kuhu tuleks raamatutuba

(aeg teadmata).

Põltsamaa Pearaamatukogu fassaad ja tagatrepp vajavad endiselt remonti. Näitusesaal läbis

uuenduskuuri: värviti seinad ja lagi, vahetati põrandakate, seinetele paigaldati

helisummutuspaneelid. Põltsamaa Raamatukogu täiskasvanute osakonna riiulid tehti osaliselt

ühe laudi võrra madalamaks, mis aga ei lahendanud valgustuse probleemi. 2025. a on vajalik

paigaldada riiulite vahele lisavalgustus.

12

3.2 Ligipääsetavus

3.2.1 Ligipääs raamatukogude ruumidele ja teenustele

Ligipääsetavuse aspektid Mitmes

raamatukogus?

Raamatukogu kodulehel on toodud vajalik info erivajadustega inimestele

pakutavate võimaluste ning ruumide kohta

3

Raamatukogu kodulehel on info Pimedate raamatukogu ja selle

võimaluste kohta

3

Raamatukokku on paigaldatud taktiilsed tähised 0

Raamatukogu pakub regulaarselt koduteenindust 24

Raamatukogusse pääseb mugavalt ilma kõrvalise abita ka ratastoolis,

piiratud liikumisvõimega või lapsevankriga külastaja

13

Ratastoolis, piiratud liikumisvõimega või lapsevankriga külastajad

pääsevad ilma kõrvaliseabita mugavalt kõikidesse raamatukogu

ruumidesse

13

Raamatukogus on nõutele vastav invatualett 8

Raamatukogu juures on invaparkimiskohad või invatranspordile on muul

viisil tagatud parkimisvõimalus

10

Kuuldeaparaadi kasutajal on raamatukogus võimalik kasutada

silmusvõimendit

0

Raamatukogu lahtiolekuajad arvestavad ühistranspordigraafikutega 18

Raamatukogu on avatud vähemalt ühel nädalavahetuse päeval 4

Muu (nimetada) 0

Põltsamaa valla raamatukogude taristu ei võimalda igakülgset juurdepääsu erivajadustega

inimestele. Enamike raamatukogude juures ei ole korraldatud parkimisala (välja arvatud

Puurmani, Aidu, Pajusi). Täielik või osaline juurdepääs on tagatud Puurmanis, Aidus,

Põltsamaal, Lustiveres, Tapikul ja Pajusis. Juurdepääs puudub Adavere raamatukogus.

Jõgeva vallas on täielikult tagatud juurdepääs: Jõgeva, Vaimastvere, Palamuse raamatukogudes.

Osaliselt on tagatud juurdepääs: Kaareperes, Kuremaal, Sadukülas. Juurdepääs puudub Laiusel,

Sadalas, Siimustis, Tormas. Saduküla haruraamatukogu välistrepile paigaldati trepikäsipuu, mis

tagab osaliselt liikumispuudega inimestele sissepääsu raamatukokku.

Mustvee vallas on juurdepääs erivajadustega inimestele võimalik Lohusuus, Saarel, Voorel,

Kasepääl ja Rajal. Osaline juurdepääs võimalik Avinurmes ja Mustvees.

3.2.2 Koduteenindus

Koduteeninduse teenused Kordade

arv

Kasutajate

arv

Väljaannete laenutus 4260 81

Kasutajakoolitus

Digipädevuste alane nõustamine

Muu (nimetada)

Koduteeninduse tarbijad on valdavalt eakad inimesed, kes ise kodust liikuma ei pääse. Mustvee

vallas on Ulvi teeninduspunkt ajutiselt suletud juba mitmendat aastat ja seetõttu on sealses

13

kandis koduteenindus ainuvõimalik variant. Teistes maakonna raamatukogudes tehakse

koduteenindust vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kuus. Tellitud raamatud

pakib raamatukogutöötaja ja lepib külastuspäeva kokku, millal on võimalik raamatud

koduteenindatavale viia. Klientidele on teenus tasuta ja nad on sellise teenuse korraldamisega

rahul. Koduteenindusena pakutakse kolme teenust: teavikute laenutamine/tagastamine,

lugemissoovitused ja infopäring.

3.2.3 Teenused teistele asutustele

vald Teenused teistele asutustele Kordade arv Osavõtjate arv

Jõgeva Klubi Paunvere eakad 3 70

Palamuse Naisselts 1 15

Pensionäride seltsing „Torma

hõbedane“

2 40

Lasteaiad 7 104

Hooldekodu „Elukaar“ 2 30

Mustvee - 0 0

Põltsamaa Põltsamaa Kingu Kodu 39 897

Lasteaiad 27 310

Koolid 78 673

Eakate klubi 1 50

Noortekeskus 1 45

Maakond kokku 161 2234

Raamatukoguhoidjad käivad lasteaedades ette lugemas ja lasteaia rühmad käivad

raamatukogudes, kus tutvustatakse Lugemisisu programmi ja kutsutakse selles osalema. Samuti

tutvustakse uusi raamatuid. Eakate klubides jt seltsingutes peetakse kirjandusega seotud

loenguid, tutvustatakse raamatukogude teenuseid, võimalusi.

Põltsamaa Kingu Kodu psüühiliste erivajadustega kliendid külastavad regulaarselt (kord

nädalas) Põltsamaa Raamatukogu lasteosakonda. Muinasjutuhommikul kuulatakse

muinasjuttu, arutletakse loetu üle ja laenutatakse raamatuid.

Osutatavad teenused julgustavad inimesi külastama raamatukogu mitte ainult raamatute

laenutamiseks, vaid ka kui avatud kohta, kuhu on oodatud kõik kogukonna liikmed jm

huvilised. Tihti on maakohtades raamatukogu ainus koht, kus inimesed kokku saavad.

Raamatukogutöötajad annavad oma tubli panuse, et külastajatel oleks raamatukogudes hea olla.

3.3 Innovatsioon

3.3.1 Raamatukogude pakutavad/kasutatavad innovaatilised/infotehnoloogilised

võimalused

Innovaatilised/infotehnoloogilised lahendused Mitmes

raamatukogus?

Raamatukogusüsteem URRAM -

Raamatukogusüsteem RIKS 25

Raamatukogusüsteem Sierra -

Raamatuid saab laenutada igal ajal laenutuskapi kaudu 4

Raamatuid saab tagastada igal ajal tagastuskasti, tagastusluugi või

laenutuskapi kaudu

24

14

Raamatukogus on iseteeninduslahendused (laenutusautomaadid) 3

Raamatukogu pakub avatud raamatukogu teenust (24/7) -

Raamatukogu pakub kasutajatele kaugtöökohta/individuaaltööruumi 2

Raamatukogu pakub kasutajatele rühmatööruumi 1

Raamatukogu pakub kasutajatele konverentsitehnikat 3

Raamatukogu pakub kasutajatele vähemalt ühte kaamera ja mikrofoniga

arvutit (nt koosolekuteks)

8

Raamatukogus saab kasutada helistuudiot (nt muusika, taskuhäälingute

loomiseks)

-

Raamatukogus saab kasutada videostuudiot (nt videote, vlogide

loomiseks)

-

Raamatukogus on kasutusel RFID lahendus -

Raamatukogus on vähemalt üks AIP arvuti 24

Raamatukogus saab kasutada WiFi ühendust 24

Raamatukogus saab kasutada printerit ja/või skännerit ja/või

koopiamasinat

24

Raamatukogus saab värviliselt printida 10

Muud teenused : lamineerimine 5

Lisaks infotehnoloogilistele teenustele pakuvad raamatukogud muid teenuseid: bussipiletite

ostmine, raamatute kiletamine, saali rent jt. Mustvee raamatukogus töötab Omniva postipunkt.

3.3.2 Tähtsamad arendustegevused infotehnoloogia vallas

Põltsamaa valla IT-arendus ja eelarvelised otsused tehakse koostöös Põltsamaa valla IT-

osakonnaga. Arendustegevuse eesmärgid infotehnoloogia valdkonnas: uued lahendused,

interneti ja Wi-Fi levik, tarkvarad jne. Riistavaraostude puhul osaleb raamatukogu edaspidi

ühishangetes.

Jõgeva linnaraamatukogus on alates juulist kaugtöökoht, mille soetamiseks küsiti toetust

Kultuuriministeeriumi projektist "Rahvaraamatukogude arendusprojektid 2024“. Saduküla

raamatukogu saab uue arvuti uue aasta algul.

Mustvees suuremaid arendusi sellel aastal ei tehtud

3.3.3 Iseteeninduslike teenuste kasutus

Jõgeva maakonnas on kasutusel raamatukapid (4tk), mis võimaldavad ettetellitud teavikuid

kätte saada 24/7. Iseteeninduslikke teeninduslette (RITA) on maakonnas neli, üks Mustvees,

üks Jõgeval ja kaks Põltsamaa raamatukogus. RIKS programm võimaldab saada ülevaadet nii

raamatukapi kui RITA kasutuse kohta. Samuti saab analüüsida laenutustähtaja pikendamist -

kiirpikendamise ja RIKS pikenduse ja RIKSWEB pikenduse osas.

Maakonnas kokku tehti kiirpikendusi 14360 korral, raamatukappi telliti teavikuid 2221 tk,

RIKSWEBi kaudu pikendati laenutustähtaega 302 korral; RITA kaudu laenutati 1354 teavikut,

RITA pikendusi tehti 67 korral. Kohapealsed - RIKS laenutus 137228, RIKS pikendus 55849.

Pikendusi kokku oli 70578, sellest iseteeninduslikud pikendused 14729, s.o 20,1 % koguarvust.

Maakonna igas külastuskohas on võimalik teavikuid tagastada tagastuskasti. Enamasti tehakse

seda nädalavahetusel ja pühade ajal. Neid tagastusi ei registreerita eraldi, vaid loetakse tavalise

tagastusena.

15

4 Kogude kujundamine

4.1 Komplekteerimise põhimõtted

Jõgeva Raamatukogul on olemas kehtiv ja avalikustatud komplekteerimise põhimõtted ja

säilitamise tähtajad. Dokument vaadatakse üle kahe aasta tagant ja vajadusel uuendatakse.

https://jogeva.lib.ee/wp-content/uploads/2025/02/JR-komplekteerimispohiotted-ja-sailitamise-

tahtajad.pdf

Põltsamaa Raamatukogul on olemas kehtiv ja avalikustatud dokument „Põltsamaa

Raamatukogu teavikute komplekteerimispõhimõtted ja säilitamise tähtajad”. Dokument on

koostatud 2018. a ja uuendatud 2020. a.

https://www.poltsamaark.ee/documents/23138993/27390212/Teavikute+komplekteerimisp%

C3%B5him%C3%B5tted+ja+s%C3%A4ilitamise+t%C3%A4htajad+2020.pdf/de5dcfb2-

0c79-411a-bee4-6af907e4b766?version=1.0

Mustvee Raamatukogu lähtub Põltsamaa Raamatukogu (maakonnaraamatukogu ülesannetes)

komplekteerimise põhimõtetest.

4.2 Kogude kasutatavus ja seosed lugejate sihtrühmadega

Kogude ringlus 2024. a.

Jrk nr Rmtk Kojulaenut Teavikud Ringlus

1 Mustvee, Ulvi 12828 14964 0,86

2 Avinurme 5887 13128 0,45

3 Kasepää 1786 3530 0,51

4 Lohusuu 744 847 0,88

5 Raja 4625 8782 0,53

6 Saare 3266 10019 0,33

7 Voore 3434 10384 0,33 Mustvee vald

kokku

32570 61654 0,53

8 Jõgeva 47407 55977 0,85

9 Torma 5917 10666 0,55

10 Sadala 3677 6149 0,60

11 Siimusti 6615 9705 0,68

12 Saduküla 2474 6072 0,41

13 Vaimastvere 3650 12141 0,30

14 Kuremaa 4540 8341 0,54

15 Kaarepere 3505 7698 0,46

16 Palamuse 8330 12248 0,68

17 Laiuse 4365 10412 0,42 Jõgeva vald

kokku

90480 139409 0,65

18 Adavere 4931 7443 0,66

19 Aidu 9325 6115 1,52

20 Lustivere 5479 5289 1,04

21 Pajusi 6204 5489 1,13

16

22 Puurmani 7891 9633 0,82

23 Põltsamaa 49168 62056 0,79

24 Tapiku 5333 3572 1,49

Põltsamaa vald

kokku

88331 99597 0,89

Maakond

kokku

211381 300660 0,70

Kogude ringlus on maakonnas väga erinev. Kõige madalam on Vaimastveres (0,30), kõige

kõrgem Aidus (1,52). Valdade keskmised on: Mustvee 0,53, Jõgeva 0,65 ja Põltsamaa 0,89.

Maakonnas kokku on vastav tulemus 0,70. Kogude ringluse määramiseks jagatakse aasta

jooksul laenutatud teavikute arv teavikute üldarvuga. Saadud arv näitab, kui intensiivselt on

antud perioodil kogusid kasutatud (mitu korda keskmiselt on ühte teavikut välja laenutatud).

Kogude suurus on hea, kui kogude ringlus on 1; kogude suurus on väga hea, kui ringlus on

1,2.

Hõlve (raamatukogu kasutavate inimeste osakaal) 2024. a

Jrk

nr

Rmtk elanike

arv

kasutajaid Hõlve

%

1 Mustvee, Ulvi 1991 659 33,1

2 Avinurme 945 372 39,4

3 Kasepää 226 95 42,0

4 Lohusuu 354 30 8,5

5 Raja 670 199 29,7

6 Saare 519 117 22,5

7 Voore 534 165 30,9

Mustvee vald

kokku

5239 1637 31,2

8 Jõgeva 5844 2231 38,2

9 Torma 997 297 29,8

10 Sadala 688 147 21,4

11 Siimusti 1247 312 25,0

12 Saduküla 368 69 18,8

13 Vaimastvere 760 238 31,3

14 Kuremaa 548 178 32,5

15 Kaarepere 692 85 12,3

16 Palamuse 1374 395 28,7

17 Laiuse rk 588 184 31,3

Jõgeva vald kokku 13106 4136 31,6

18 Adavere 738 206 27,9

19 Aidu 322 106 32,9

20 Lustivere 693 130 18,8

21 Pajusi 676 205 30,3

22 Puurmani 1048 367 35,0

23 Põltsamaa 5722 1975 34,5

17

24 Tapiku 119 105 88,2

Põltsamaa vald

kokku

9318 3094 33,2

Maakond kokku 27663 8867 32,1

4.3 Raamatukogu komplekteerimine (trükis, e-raamat, audioraamat): analüüs ja

hinnang

Kirjanduse komplekteerimisel on prioriteediks eesti autorite ilukirjandus, laste- ja

noortekirjandus ning tõlkekirjandusest väärtkirjandus erinevatest sarjadest.

Raamatukogutöötajad arvestavad raamatute tellimisel lugejate soovidega ja rahaliste

võimalustega. Suurem nõudlus on ajaviitekirjandusele, eneseabi raamatutele, elulugudele,

ajaloole. Lastele komplekteeritakse raamatuid vastavalt vanusele, koolilaste osas järgitakse

õpetajate soovituslikke nimekirju. Tellitakse eesti lasteraamatute klassikuid, populaarsed on

lasteraamatute sarjad. Seejuures jälgitakse võimalusel kõikide lugejarühmade vajadusi.

Luulekogude tellimine oli valikuline, sest nende lugejaid on vähe. Lähtuti peamiselt autorist.

Vähene teadmiskirjanduse tellimine. Palju ilmub nõuanderaamatuid (majanduse,

investeerimise ja eneseabi).

Struktuuriüksus Kogud

01.01.2024

Juurdetulek

Kustutatud Kogud

31.12.2024 Ost annetus

Mustvee 61446 1717 457 2350 61270

Jõgeva 135574 4479 110 3265 136898

Põltsamaa 96130 2675 172 2053 96924

maakond kokku 293150 8871 739 7668 295092

Maakonna kogud uuenesid 2024. a 3,3 %. Ühe elaniku kohta hangiti maakonnas keskmiselt

0,35 teavikut, sh Jõgeva vallas 0,35, Mustvees 0,41, Põltsamaal 0,31. teavikut ühe elaniku

kohta.

Struktuuriüksus Kulud teavikutele Sh raamatutele

2023 2024 Muutus

(+/-)

2023 2024 Muutus

(+/-)

Mustvee 30785 29 825 -960 25913 25562 -351

Jõgeva 87226 86820 -406 72979 71392 -1587

Põltsamaa 55350 55931 581 42899 42258 -641

Kokku 173361 172576 -785 141791 139212 -2579

4.4 Perioodika komplekteerimine: analüüs ja hinnang

Perioodika kulud eurodes

Raamatukogu 2023. a 2024. a muutus

Mustvee 4852 4259 -593

Jõgeva 12616 12907 291

Põltsamaa 12451 13673 1222

18

Maakond kokku 29919 30839 920

Perioodika komplekteeritakse inimeste huvi ja loetavuse järgi. Ajakirjad ja nädalalehed on väga

loetavad ja laenutatakse palju. Kulud perioodikale küll kasvavad aasta-aastalt, kuid väljaandeid

saavad raamatukogud tellida hindade tõusu tõttu järjest vähem. Ajalehti ja ajakirju soetati

aruandeaastal 30839 euro (Jõgeva vald 12907.- Mustvee vald 4259.- Põltsamaa vald 13673.-)

eest, mis moodustas komplekteerimiskuludest 17,87 % (2023. a 17,25%). Digiväljaannete

ligipääsud on (erinevate) pabertellimustega kaasas ning neid saab kasutada AIP arvutites

raamatukogutöötaja sisselogimisel. Lugejatele neid ei väljastata.

4.5 Muude väljaannete komplekteerimine: analüüs ja hinnang

Auviseid ja elektroonilisi teavikuid 2024. a raamatukogudesse ei ostetud, sest puudub huvi.

4.6 Esemete komplekteerimine: analüüs ja hinnang

Esemeid raamatukogudesse 2024. a juurde ei soetatud.

4.7 Annetuste osakaal kogude juurdekasvust

Kogud täienesid kogu maakonnas 9997 teavikuga, sellest 793 saabus annetustena. Annetused

moodustasid kogu juurdekasvust umbes 8%. Annetusi saadi eraisikutelt ja Hoiuraamatukogu

kaudu erinevatelt asutustelt ja kirjastuste laojääkidena.

4.8 Inventuurid ja mahakandmised

Inventuure tehti 2024. a Jõgeva valla kahes raamatukogus – Sadalas ja Kuremaal. Kustutatakse

aegunud ning katkiseid teavikuid, samuti topelt eksemplare, 0-laenutustega teavikuid valikuga

ja teatud aastani. Kokku kustutati sel aastal kõigist kogudest 8151 eksemplari (2023. a 9773

eksemplari).

5 Lugejateenindus ja raamatukoguteenused

5.1 Lugejaküsitlused

Oma lugejaküsitlust sellel aruandeaastal ei tehtud. Lugejaküsitlus viidi läbi üle-eestiliselt.

5.2 Üleriigilise rahulolu-uuringu tulemused

Maakonnas kokku osales rahulolu uuringus 402 inimest, kes andsid kokku 3904 punkti.

Maakonna rahuloluindeks oli 9,71.

Struktuuriüksus vastanuid

hinnangute

summa

rahulolu

indeks

Mustvee 37 354 9,57

Jõgeva 238 2319 9,74

Põltsamaa 127 1231 9,69

maakond kokku 402 3904 9,71

antud hindepunkte (mitu korda)

Struktuuriüksus 10 9 8 7 6 5 4 3 2

Mustvee 30 4 1 1 1

19

Jõgeva 212 14 4 3 2 2 1

Põltsamaa 109 7 7 2 1 1

maakond kokku 351 25 12 5 3 1 1 3 1

Maksimumhinde (10p) andsid maakonnas kokku 351 vastajat (87,3%), 25 vastajat (8,7%)

hindasid raamatukogude tööd 9 p, 12 vastajat (3%) 8 p vääriliseks. Kahjuks oli ka üksikuid

väga madalaid hinnanguid.

Toodi välja, et töötajad on sõbralikud ja vastutulelikud, annavad asjatundlikke raamatute

soovitusi. Meeldiv koostöö raamatukoguhoidjaga, kiire teenindus. Raamatukogu on tore koht,

toredad igakuised kohtumised, ilusad näitused, võimalus ajalehti lugeda. Kiideti, et

raamatukogu on pühapäeval avatud, teisalt sooviti, et rohkem raamatukogusid võiks olla

pühapäeviti lahti. Meeldivad raamatukogus pakutavad lisavõimalused, sooviti, et oleks rohkem

üritusi. Sooviti rohkem kirjanikke näha. Öeldi, et raamatukogus saavad kõik probleemid

lahenduse. Erialakirjanduse valik võiks olla suurem.

Keskkond- hubane, puhas, ilus ruum, valgusküllased ruumid, head kunstinäitused. Puudustena

toodi välja, et raamatukogu saaks suuremad, paremad ruumid, raamatukogu võiks asuda

keskuses, raamatukogus võiks olla rohkem eraldatud nurgakesi. Muretseti raamatukogu

majandusliku olukorra pärast.

5.3 Raamatukogu kasutamine ja teenused

5.3.1 Avalikule teabele ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse elektroonilistele teenustele

juurdepääs

Mustvee AIPi kasutamine on jätkuvalt languses, vajadus on minimaalne. Rohkem kasutatakse

suvel kodukontori teenustena.

Jõgeva avaliku interneti punkti (AIP) vajadus vähenenud ei ole, pigem on nõudlus suurenenud.

Igas kodus ei ole arvutit ja sellisel juhul puudub võimalus teha erinevaid e-riigi toiminguid.

Samuti vajavad AIP arvuti kasutamise võimalust ukrainlased.

Põltsamaa Olemasolevad arvutid leiavad kasutust igapäevaselt, aga oleks vaja osaliselt välja

vahetada. Põltsamaa Raamatukogu laste- ja noorteosakonaa AIP arvuti sai uue monitori. 2025.

a osaletakse valla ühishankes ja raamatukogul on võimalus esitada enda sisend. Lisaks vajame

printer-koopiamasinate väljavahetust.

Maakonnas üldiselt on AIP arvutid valdavalt vanemad kui 5 aastat. Valdavalt on neis kasutusel

Windows 10 operatsioonisüsteem, mis uuel aastal lõpetab töö. Vanade arvutite kasutamine võib

seetõttu muutuda probleemseks.

5.3.2 Muudatused ja uuendused teeninduskorralduses ning teenustes, sh e-teenustes

Jõgeva linnaraamatukogus on alates juulist võimalik kasutada kaugtöökabiini VAIKE

raamatukogu lahtiolekuaegadel. Kaugtöökabiini soetamist toetas Kultuuriministeerium.

Kabiini kasutamiseks on oluline etteregistreerimine.

Mustvees ja Põltsamaal muudatusi ei olnud.

20

5.3.3 Lugejad

vald Lugejad

2023

Lugejad

2024

Muutus (+-) Unikaalsed

lugejad

2024

Vahe

Lugejad-

unikaalsed

lugejad

Jõgeva 4183 4136 -47 3738 398

Mustvee 1613 1637 +24 1495 142

Põltsamaa 2984 3094 +110 2650 444

Maakond

kokku

8785 8867 +87 7883 984

Enim on lugejaid juurde tulnud Põltsamaa valla raamatukogudes – 110 inimest. Mõnevõrra

avaldas mõju Põltsamaa Ühisgümnaasiumi raamatukogu sulgemine 2024. a. Kuigi Jõgeva valla

raamatukogudes on lugejaid jäänud vähemaks, siis maakonnas tervikuna on juurde tulnud 87

lugejat. Jõgeva maakonnas on raamatukogude reform läbi viidud kõigis kolmes vallas ja

seetõttu on statistilises aruandluses valdade koondites loendatud lugejaid unikaalsetena, st kui

lugeja kasutab raamatukogu mitut osakonda või haruraamatukogu, arvestatakse teda ühe

lugejana.

5.3.4 Külastused

vald Külastused

2023

Külastused

2024

Muutus

(+-)

Jõgeva 69288 69355 67

Mustvee 21831 23605 1774

Põltsamaa 57262 57290 28

Maakond

kokku

148381 150250 1869

5.3.5 Laenutused

vald Laenutused

2023

Laenutused

2024

Muutus (+-)

Jõgeva 102322 101229 -1093

Mustvee 32441 33957 1516

Põltsamaa 100932 107735 6803

Maakond

kokku

235695 242921 7226

Vaatamata elanike arvu vähenemisele maakonnas on laenutuste ja külastuste arv tõusuteel, v.a

Jõgeva vallas, kus laenutuste arv vähenes 1093 võrra. Sealset laenutuste vähenemist mõjutas

asjaolu, et Torma haruraamatukogu oli kaks kuud (juuli, august) suletud töötajate vahetuse tõttu.

Uue töötaja leidmiseks korraldati konkurss, mis esimesel korral ebaõnnestus ja seepärast

pikendati konkursi tähtaega. Ilmselt mõjutab laenutuste ja külastuste arvu tõusu ka raamatute

kallinemine, st koju ostetakse vähem raamatuid.

21

5.3.6 MIRKO teenus

Aasta lõpuks olid maakonna kõik valdade raamatukogud ühinenud MIRKOga.

Jõgeva valla kõik raamatukogud ühinesid üleriigilise laenutusplatvormiga MIRKO novembris.

MIRKO käivitus hästi ja kiiresti. Juba teisel päeval pärast liitumist tuli esimene tellimus

Vaimastvere haruraamatukokku. Laenutusi jõuti teha 9-l korral: Jõgeva linnaraamatukogus 5 ja

Vaimastveres 4.

Mustvee valla raamatukogu liitus MIRKOga aprillis 4 raamatukoguga (Mustvee, Avinurme,

Kasepää, Raja). Uuel aastal ühinevad Voore ja Saare raamatukogud. Kokku on tehtud 55

laenutust ning 15 pikendust, sh Mustvee 26 +1, Avinurme laenutusi 27 + 14, Kasepää 2.

Põltsamaa allkirjastas MIRKO liitumislepingu detsembris. Teenus aktiveerub uuel aastal.

Kokku tehti MIRKO vahendusel maakonnas laenutusi 64 ja pikendusi 15.

5.3.7 Ülevaade RVL teenusest

2024. a RVL aruandluse metoodikas tehti muudatus, kus ei loeta RVL teenuse osaks sama

juhtkonna alluvuses olevate raamatukogude vahelisi raamatute liigutamisi (haruraamatukogude

või haruraamatukogu ja keskraamatukogu vaheline raamatute liigutamine). Seetõttu ei ole

näitajad võrreldavad ning on oluliselt väiksemad eelmise aastaga võrreldes.

2023 2024

RVL

välja

20474 2385

RVL

sisse

20425 2346

5.3.8 Infopäringud

vald Päringud

2023

Päringud

2024

Muutus (+-)

Jõgeva 224 173 -51

Mustvee 142 166 24

Põltsamaa 184 236 52

Maakond

kokku

550 575 25

Kuna päringute arvestamise juhend saabus vahetult enne aruande koostamist, siis 2024. a

päringud on toodud tabelis vana metoodikat rakendades. Päringuid tehakse igapäevaselt, kuid

tõenäoliselt on paljud päringud jäänud registreerimata, eriti need, mis tehakse kohapeal.

Registreeritud infopäringute peamised teemad: enamus päringutest on esitatud konkreetse

raamatu saadavuse kohta, IT-ga seonduv, kust leida konkreetset infot jm leidmuspäringud.

Sisulised teemapäringud on peamiselt seotud kodulooga.

5.3.9 Virtuaalüritused, -koolitused ja -näitused

Jõgeva ja Mustvee valla raamatukogudes virtuaalüritusi,- koolitusi ja- näituseid ei korraldatud.

Põltsamaa raamatukogus:

22

• virtuaalne lugejamäng "Kas tunned Põltsamaa raamatukogu?". Osalema olid oodatud

kõik vanuserühmad;

• luuletuste jõulukalender Facebookis;

• veebikoolitus Adavere lasteaia vanemale rühmale, teema “Turvaliselt internetis.”

• emakeelepäeval Adavere lasteaia vanema rühma videokohtumine kirjanik Epp

Petronega.

Üritused ei ole järelvaadatavad.

5.3.10 Tasulised teenused

☒ Printimine, paljundamine

☒ Ruumirent

☒ Üritused

☒ Muu: raamatute kiletamine, lamineerimine, vanade raamatute müük, bussipiletite müük.

5.4 Laste- ja noorteteenindus

Struktuuri-

üksus

Lugejad

2023

Lugejad

2024

Muutus

(+/-)

Külast-d

2023

Külast-

d 2024

Muutus

(+/-)

Laenut

2023

Laenut

2024

Muutus

(+/-)

Jõgeva 1424 1286 -138 26969 25597 -1372 15128 15078 -50

Mustvee 414 438 24 7368 7949 581 3198 3146 -52

Põltsamaa 1028 1039 11 17810 17013 -797 15476 16592 1116

Kokku 2866 2763 -103 52147 50559 -1588 33802 34816 1014

Maakonnas kokku on langenud noorte lugejate ja külastuste arv. Raamatukogusid eraldi võttes

on tulemus väga erinev, seda ka valdade lõikes. Kui Jõgeva vallas on noori lugejaid jäänud

vähemaks, siis Mustvees ja Põltsamaal on pisut juurde tulnud. Külastusi on jäänud vähemaks

Jõgeval (-1372) ja Põltsamaal (-797) ja Mustvees on külastuste arv tublit suurenenud (581).

Suur erinevus valdade lõikes on ka laenutuste arvudes. Kui Jõgeval ja Mustvees on need pisut

vähenenud, siis Põltsamaal on 1116 võrra suurenenud. Seda ilmselt põhjustas Põltsamaa

Ühisgümnaasiumi raamatukogu sulgemine ja õpilased laenutasid nn soovituslikku kirjandust

Põltsamaa raamatukogust. Paraku õpilaste lugemishuvi väheneb, seda eriti keskastme (6.-8.

klass) osas. Lapsed pigem kasutavad raamatukogu kohana kus oodata bussi, mängida

lauamänge, raamatuid/ajakirju sirvida või lihtsalt olla.

5.4.1 Laste- ja noortekirjanduse komplekteerimine

Laste ja noorte lugemisharjumuste kujundamisel ja arendamisel on väga tähtis lugejate huvisid

arvestav ning väärtkirjandust sisaldav kogu. Raamatukogud teevad tööd selle nimel, et laste ja

noorte lugemisharjumusi hoida ja parandada. Maakonnas toimub laste- ja noortekirjanduse

komplekteerimine koostöös koolide ja lasteaedadega. Jälgitakse Lastekirjanduse Keskuse

soovitusi ning et oleks komplekteeritud oluline ja auhinnatud eesti autorite uudislooming.

Õpetajad küsivad raamatukogust raamatute eksemplaarsuses kohta, et oleks teada, mida ja kui

palju raamatukogu saab anda lastele lugemiseks. Tehakse RVL-i, laenutades vajalikke

raamatuid oma valla piires ja maakonna teistest valdadest. Koolide soovitatud raamatutele

soetatakse võimalusel lisaeksemplare. Lugejagrupid on olemasolevate teavikutega rahul ja

arvestades lugejate soove, saab eksemplare juurde tellida.

23

5.4.2 Laste ja noorte lugemisharjumuste kujundamine, arendamine ja üritused

Lugemisharjumuste kujundamine lastes algab juba nende sündides. Uutele ilmakodanikele

kingitakse Kultuuriministeeriumi ja Lastekirjanduse Keskuse poolt välja antud „Pisike puu“

raamat. Raamatukogu esindaja käib valla korraldatud beebide vastuvõtul raamatut üle andmas.

Lugemisharjumust lastes kasvatada-arendada tuleb varakult, suurim roll on siin kodu-lasteaed-

kool-raamatukogu koostööl. Lastele suunatud ürituste peamine eesmärk on tutvustada neile

kirjandust, panna nad kaasa mõtlema ja seeläbi innustada lugema.

Lastele ja noortele mõeldud vabariiklikud projektid on väga tänuväärt ja toovad lapsi raamatute

juurde.

• Lugemisisu projekt tõestab juba mitmendat aastat oma eesmärki. Lugemisisu kestab

sügisest kevadeni. Selle aja jooksul tulevad osavõtjad raamatukokku infotundi, seejärel

teematundidesse.

• Üle aasta toimuv Nukitsa konkurss on hea võimalus lastele ja noortele pakkuda

raamatutega tutvumist.

• Vabariikliku 4. klasside ettelugemisvõistluse ettevalmistused tehti raamatukogudes

kohapeal. Maakondlik voor toimus Põltsamaa raamatukogus. Võistlesid 16 last

Põltsamaalt ja Jõgevalt, 6 videosalvestist Adaverest ja 2 Mustveest. Tallinna võistlema

sõitis Melany Lõoke Jõgevalt.

• Laiuse haruraamatukogus on mitmendat aastat 6. klassile ööraamatukogu. Koos

loetakse, viiakse läbi arvamismäng ja raamatukoguhoidja tutvustab uuemat kirjandust.

Lapsed ööbivad raamatukogus.

• Septembrist maikuuni toimus Jõgeva linnaraamatukogu lasteosakonnas 9

muinasjutuhommikut “Külas muinasjutul”, kus lapsed kuulavad muinaslugusid,

loetakse uuemaid raamatuid, joonistatakse ja meisterdatakse vastavalt hommiku

teemale.

• Koostöös kooliga toimub juba aastaid Põltsamaal Eesti lipu päeva tähistamine. 5.

kasside õpilastele räägime Eesti lipu ajaloost, vaatame katkendit filmist “Tuulepealne

maa”, õpilased täidavad teemalisi töölehti.

• Põhjamaade kirjanduse nädal. Raamatukogu külastanud klassidele tutvustati ja loeti

põhjamaade kirjandust.

• Suvelugemise projekt innustab lapsi oma suvist koolivaheaega veetma koos

raamatutega.

5.5 Raamatukogu kui kogukonnakeskus

Raamatukogud on kohalikku pärandit jäädvustav, elukestvat õpet toetav ja vabaaja võimalusi

pakkuv kultuurikeskkond.

Üritused/tegevused

2023

Üritused/tegevused

2024

Muutus (+-)

765 1090 +325

Raamatukogud on aruandeaasta jooksul pakkunud väga erinevaid üritusi/tegevusi.

Üritused/tegevused Arv

Kirjandusega seotud näitused ja väljapanekud 240

Lugejate kohtumised kirjanike ja kirjandustegelastega 113

Lugejamängud ja -võistlused 29

24

Kodulooga seotud sündmused ja väljapanekud 64

Kunsti- või käsitöönäitused 75

Kontserdid või muusikasündmused 8

Info-, meedia- ja digipädevuste alane nõustamine ja juhendamine* 394

Üldharivad loengud ja töötoad 92

Muud (nimetada) 75

Kirjanikega kohtumised tõstavad raamatukogu nähtavust. Külastajatel on võimalus suhelda

tuntud autoritega. See suurendab huvi lugemise vastu. Kohtumised vallavalitsuse töötajatega ja

kohaliku ajaloo tutvustamine tugevdavad sidemeid kohaliku omavalitsuse ja kogukonnaga.

Ettelugemisvõistlus, Lugemisisu programm ja tähtpäevade tähistamine motiveerivad lapsi ja

noori lugema ning väärtustama raamatuid. Kirjanike juubelid ja elulugude tutvustamine aitavad

hoida elavana eesti kirjanduse pärandit. Töötoad ja õpitoad annavad praktilisi oskusi ning

muudavad raamatukogu kohaks, kus saab kogeda midagi enamat kui lihtsalt lugemine. Kunsti-

ja fotonäitused loovad raamatukogus inspireeriva keskkonna ja toovad uusi külastajaid.

Rahandusteemalised loengud ja pensioniteemad annavad praktilisi teadmisi, mis aitavad

külastajatel paremini teha finantsotsust.

Kõik need tegevused aitavad tugevdada raamatukogu positsiooni kogukonna südames – mitte

ainult lugemispaigana, vaid ka hariduse, kultuuri, ajaloo ja sotsiaalse suhtluse keskusena.

5.5.1 Kasutajakoolitused

Struktuuriüksus Koolitused

2023

Koolitused

2024

Muutus

(+/-)

Jõgeva 68 121 53

Mustvee 123 194 71

Põltsamaa 171 111 -60

Kokku 362 426 64

Põhilised koolitusteemad: RIKSWEBi kasutamine, digitaalsed teenused ja e-teenused;

tehnoloogia ja tarkvara koolitused; informatsiooni otsimine ja hindamine. Vanematele

inimestele suunatud koolitused: kuidas kasutada arvutit ja internetti, et saada teavet ja

meelelahutust või hoida ühendust pereliikmete ja sõpradega. Lastele ja noortele suunatud

koolitused: lugemisoskuse arendamine, et aidata neil arendada lugemisoskust ja -huvi.

Õppimisressursid lastele: kuidas kasutada raamatukogu pakutavaid õppematerjale ja

digitaalseid tööriistu koolitööks. Kuna Mustvee pakub Omniva ja bussikaardi teenust, siis

paljud koolitused seotud nende teenustega.

Raamatukogud pakuvad oma külastajatele laia valikut koolitusi, mille eesmärk on arendada

inimeste oskusi, teadmisi ja pakutavate teenuste kasutamise võimekust. Kõik need

koolitusteemad aitavad inimestel paremini navigeerida digitaalses maailmas, arendada oma

isiklikke ja tööalaseid oskusi ning saada väärtuslikku tuge igapäevaelu ja õppimise vallas.

Info-, meedia- ja digipädevuste alane nõustamine ja juhendamine, teeninduse käigus ette tulev

infootsingu, meediakirjaoskuse ning arvuti- ja nutiseadmealane juhendamine on viimastel

aastatel raamatukoguhoidjate igapäevane lisatöö, mis võtab suure osa ajast ja seda peaks

aruannetes kajastama.

25

5.5.2 Koostööpartnerid

Peamised koostööpartnerid on piirkonna koolid ja lasteaiad, maakonna teised raamatukogud,

muuseumid. Lisaks tehakse koostööd rahvamajadega, huvikoolidega, noortekeskustega,

sotsiaalkeskustega, (eakate) klubide ja seltsidega, Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskusega,

kohaliku trükiajakirjandusega ja Põltsamaa Raadioga. Tihe on koostöö Eesti

Raamatukoguhoidjate Ühinguga ja Rahvusraamatukoguga. Koostöö Soome (Kokemäki) ja Läti

(Ogre) partneritega võimaldas laiendada kultuurisidemeid ja jagada kogemusi raamatukogutöö

korralduses. Siimusti haruraamatukogu hoiab sidet Soomest rahvusvaheliselt tunnustatud

tõlkija Marja Kyröga ning Rootsist kirjanikest abielupaari Helga ja Enn Nõuga. Eeva Niinivaara

mälestustuba külastasid huvilised Kanadast.

Koostöö erinevate asutuste ja organisatsioonidega on olnud edukas, rikastades kogukonna

kultuuri- ja hariduselu. Erinevad partnerid on aidanud kaasa raamatukogu mitmekesise

tegevuse kujundamisele ning koostöö peaks tulevikus kindlasti jätkuma, oluline on suurendada

koostööd rahvusvaheliste partneritega.

6 Raamatukogu turundus

6.1 Turunduskanalid

☒ Raamatukogu koduleht

☒ Kohaliku omavalitsuse koduleht

☒ Sotsiaalmeedia (Facebook, Instagram, Youtube )

☒ Raadio (Põltsamaa raadio, Klassikaraadio)

☒ Ajalehed, ajakirjad

☒ Välireklaam (plakatid, ekraanid)

☒ Muud (siseveeb asutustes, kultuurikalender, meililistid, asutustes infotahvlitel)

Reklaam maakonna ajalehes ja vallalehes annab positiivset tagasisidet, paljud inimesed saavad

teabe ürituste toimumise kohta just sealt. Kõige kiiremini liigub info FB gruppides, nt

Põltsamaa Elu grupis, kus on väga palju kasutajaid. Hea võimalus on Põltsamaal kesklinna suur

LED-ekraan, mis hakkab möödujatele silma ja kutsub osalema. LED ekraanid on Põltsamaa

vallas paigaldatud ka kauplustesse, tervisekeskusesse jt avalikesse kohtadesse. Samas hindame

väga ka suust-suhu suhtlust ja vahetut kontakti. Parim soovitus on läbi kogemuste ja see kui

külastaja kutsub kedagi kaasa (usaldusväärsus).

Betti Alveri omaloomingukonkursist rääkisime Klassikaraadio Delta stuudios, positiivne mõju

oli tuntav.

Tasulist reklaami kasutatud ei ole. Selleks puuduvad nappides eelarvetes rahalised vahendid.

6.2 Väljaannete publitseerimine

Jõgeva

• „Bosse ja Reks“, 4 osa, autor Kristina Ruder- „Armastuse lõhn“, „Kadunud aare“,

„Koorene tarkus“, „Urrnurradi“ toimetaja Ene Sööt;

26

• Vooremaa 19.01.2024 nr 5 lk 3 Ene Sööt „Voorel meenutati Mati Unti“;

• Vooremaa 02.02.2024 nr 9 lk 1 Ene Sööt „Johannesega ümber Eestimaa“ Jõgeva

linnaraamatukogus avatavast Johannes Haava fotonäitusest;

• Vooremaa 23.02.2024 nr 14 lk 8 Ene Sööt „Kertu Jukkumi seiklused Kesk-Ameerikas“;

• Vooremaa 05.04.2024 nr 25 lk 3 Pukk, Kristi "Jõgeval toimus lasteraamatupäev“;

• Vooremaa 14.05.2024 lk 3 Kristi Pukk "Avasta Eesti raamatukogusid";

• Vooremaa 28.06.2024 nr 48 lk 3 Kristi Pukk "Vaikusekabiin Jõgeva

linnaraamatukogus";

• Vooremaa 05.07.2024 nr 50 lk 5 Kristi Pukk "Suvised näitused Jõgeva

linnaraamatukogus";

• Vooremaa 20.09.2024 lk 3 Jaana Koppel "Külas olid "Elumees ja Lõbunaine" autorid";

• Vooremaa 18.10.2024 nr 79 lk 4 kirjutab Kristi Pukk „Kohtume taas raamatukogus“.

Põltsamaa

• Põltsamaa Vallaleht veebruar 2024, lk7 Viivika Lepp Põltsamaa Raamatukogu 110;

• Põltsamaa Valla Sõnumid 07.03.2024 nr 182, lk 5 Viivika Lepp, Raamatukogus

avatakse Anu Raua näitus;

• Põltsamaa Valla Sõnumid 21.03.2024 nr 184, lk 4 Viivika Lepp, Elo Selirand muudab

"tavalise" "eriliseks";

• Põltsamaa Vallaleht märts 2024, lk 7 Viivika Lepp "Ikka on tore inimesi näha, kes

teevad teist asja, aga sama südamega." Selirand, E.;

• Põltsamaa Valla Sõnumid 30.05.2024 nr 194 lk 1 Viivika Lepp, Eriline raamatuesitlus;

• Põltsamaa Valla Sõnumid 6.06.2024 nr 195 lk 4 Viivika Lepp, Külas käis loodusnaine

Kristel Vilbaste;

• Põltsamaa Valla Sõnumid 4.07.2024 nr 199 lk 3 Viivika Lepp, Maaraamatukogude

hoidjate suveseminar Jõgevamaal;

• Põltsamaa Valla Sõnumid 7.11.2024 nr 216 lk 1 Viivika Lepp, Loreida Küppas, Hiie

Nugis - parima maaraamatukoguhoidja nominent;

• Põltsamaa Valla Sõnumid 14.11.2024 nr 217 lk 5 Nelli Orgmaa, " Suvelugemine"

lõppes, "Lugemisisu" algas;

• Põltsamaa Valla Sõnumid nr 5.12.2024 nr 220 lk 4 Viivika Lepp, Kultuurilooline

Põltsamaa sai taas sammu võrra nähtavamaks.

7 Eesmärgid tulevaks aastaks

Uue aasta peamised eesmärgid:

• Jätkata raamatukogu teenuste arendamist ning säilitada praeguste tegevuste stabiilsus;

• Eesti Raamatu aasta üritused raamatukogudes. Osaleda tugeva partnerina

kultuurisündmuste korraldamises, samas ise aktiivselt üritusi korraldades;

• Raamatukoguhoidjate täiendkoolitamine;

• Rahastuse taotlemine projektidest koolitusteks ja sündmuste korraldamiseks;

• Raamatukoguhoidjate töö väärtustamine, sisekliima parendamine;

• Jätkata lasteaedade ja koolidega aktiivselt koostööd lugemisprogrammide,

teematundide ja kirjandusürituste raames;

• Raamatukogu kui kogukonnakeskus, erinevad tegevused raamatukogudes;

• Põltsamaa Raamatukogu arengukava koostamine.