Rahvaraamatukogudele riigieelarvest finantseeritavate kulude aruanded

RAPLA MAAKONNA

RAHVARAAMATUKOGUDE

2024. AASTA TEGEVUSE ARUANNE

Rapla 2025

Sisukord

Sisukord 1 Aasta lühikokkuvõte4

1.1 Millised olid aruandeaasta tähtsündmused?4

1.2 Millised olid tegevused teema-aastatel?4

1.3 Millised olid uued märkimisväärsed tegevused ja teenused?5

1.4 Kas aruandeaastaks seatud eesmärgid täideti?5

1.5 Üle-eestilise rahulolu-uuringu rahuloluindeks6

2 Juhtimine ja personal7

2.1 Juhtimine7

2.1.1 Muudatused raamatukoguvõrgus7

2.1.2 Rahvaraamatukogu nõukogu7

2.1.3 Rahvaraamatukogu arengukava8

2.2 Eelarve9

2.2.1 Raamatukogude projektid10

2.3 Personal13

2.3.1 Olulisemad muudatused personali korralduses13

2.3.2 Erialahariduse ja kutse omandamine13

2.3.3 Täienduskoolitused13

3 Hoone ja ruum. Ligipääsetavus. Innovatsioon16

3.1 Hoone ja ruum16

3.2 Ligipääsetavus17

3.2.1 Ligipääs raamatukogude ruumidele ja teenustele17

3.2.2 Koduteenindus18

3.2.3 Teenused teistele asutustele19

3.3 Innovatsioon19

3.3.1 Raamatukogude pakutavad/kasutatavad innovaatilised/infotehnoloogilised

võimalused19

3.3.2 Tähtsamad arendustegevused infotehnoloogia vallas20

3.3.3 Iseteeninduslike teenuste kasutus21

4 Kogude kujundamine22

4.1 Komplekteerimise põhimõtted22

4.2 Kogude kasutatavus ja seosed lugejate sihtrühmadega22

4.3 Raamatukogu komplekteerimine (trükis, e-raamat, audioraamat): analüüs ja

hinnang23

4.4 Perioodika komplekteerimine: analüüs ja hinnang24

4.5 Muude väljaannete komplekteerimine: analüüs ja hinnang25

4.6 Esemete komplekteerimine: analüüs ja hinnang25

4.7 Annetuste osakaal kogude juurdekasvust25

4.8 Inventuurid ja mahakandmised26

5 Lugejateenindus ja raamatukoguteenused27

5.1 Lugejaküsitlused27

5.2 Üleriigilise rahulolu-uuringu tulemused27

5.3 Raamatukogu kasutamine ja teenused27

5.3.1 Avalikule teabele ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse elektroonilistele

teenustele juurdepääs27

5.3.2 Muudatused ja uuendused teeninduskorralduses ning teenustes, sh e-teenustes28

5.3.3 Lugejad28

5.3.4 Külastused29

5.3.5 Laenutused30

5.3.6 MIRKO teenus30

5.3.7 Ülevaade RVL teenusest30

5.3.8 Infopäringud31

5.3.9 Virtuaalüritused, -koolitused ja -näitused32

5.3.10 Tasulised teenused32

5.4 Laste- ja noorteteenindus33

5.4.1 Laste- ja noortekirjanduse komplekteerimine34

5.4.2 Laste ja noorte lugemisharjumuste kujundamine, arendamine ja üritused34

5.5 Raamatukogu kui kogukonnakeskus35

5.5.1 Kasutajakoolitused37

5.5.2 Koostööpartnerid37

6 Raamatukogu turundus39

6.1 Turunduskanalid39

6.2 Väljaannete publitseerimine40

7 Eesmärgid tulevaks aastaks41

1 Aasta lühikokkuvõte

1.1 Millised olid aruandeaasta tähtsündmused?

 Rapla Keskraamatukogus (Rapla KRK) algasid sügisel raamatukogu peahoone

rekonstrueerimise I etapi remonditööd. Aasta lõpul paigaldati majja lift, mis

külastajatele avati kasutamiseks jaanuari algul. Renoveeriti õueala, ehitati katusealune

raamatukogu sõidukile, jalgratastele jm.

 Rapla KRK Raplamaa Mälukeskus korraldas Rapla KEKi ja MEKi materjalide

kogumise kampaania, mis oli väga edukas ning pärast seda toimus osalejaterohke

meenutuste pärastlõuna “Rapla KEKi aastad”. On oluline meenutada lähiajalugu ning

inimesi, kes on meie elu kujundanud.

 Raplamaa Mälukeskus korraldas konverentsi “Mäletamine ja unustamine”. Oluline oli

näidata mälukeskuse kahe tegutsemisaasta tulemusi, tuua kokku asjast huvitatud

inimesed ja tihendada sidemeid võrgustiku liikmetega.

 Rapla KRK korraldas maakondliku õppesõidu Läti Vabariiki. Külastati Ogre ja

Madona raamatukogusid, erinevaid muuseume ja muid läti kultuuriobjekte. Ogres

tutvuti linnaplaneeringusse hästi sobitatud kaasaegse raamatukogu kui

kogukonnakeskusega, Madonas tugevdati sõprussuhteid Madona Raamatukoguga.

 Märjamaa vallas toimus kodulookonverents „Eesti NSV aegadest Märjamaa mail.

Spordielu.“ Valla raamatukogudes korraldati vastavateemalisi näitusi.

 Tähistati juubelitähtpäevi Kehtna, Järvakandi, Lelle, Laukna ja Teenuse

raamatukogudes.

1.2 Millised olid tegevused teema-aastatel?

2024. aastal tähistati kultuuririkkuse aastat. Korraldati erinevaid teemaõhtuid, näitusi,

väljapanekuid jms, mis aitas kaasa meie kogukondade ja rahvaste omapära märkamisele ning

mõistmisele, silmaringi avardamisele, erinevate kultuuridega tutvumisele. Korraldati

kohtumisõhtu kohalike eri rahvustest inimestega, kes tutvustasid oma rahvuslikke kombeid ja

toite.

 Rapla Keskraamatukogus toimus frankofooniapäeva kohtumine Tallinna Prantsuse

Lütseumi 10. klassi õpilaste ja prantsuse keele õpetajaga. Rapla põhikoolide õpilastele

ja avalikkusele suunatud üritusel rääkisid lütseumi noored prantsuse keelest ja

kultuurist, musitseerisid ja tutvustasid õppimisvõimalusi lütseumi gümnaasiumis.

 Rapla Keskraamatukogus toimus Margus Kalami raamatu “Minu Aasia saared”

esitlus. M. Kalam on pärit Rapla lähistelt Keavast. Üritusel sai näha tema Aasiast

kaasa toodud tekstiile ja proovida eksootilist toitu.

 Märjamaa valla raamatukogudes korraldati kohtumisõhtuid kohalike eri rahvustest

inimestega, kes tutvustasid oma kombeid ja toite. Teenuse haruraamatukogus vaadati

kogukonnaga prantsuse dokumentaalfilmi „Udumaades”.

 2024. aasta oli Kehtna vallas linnuaasta ning kultuuririkkuse teema-aasta ürituste

kõrval tegi raamatukogu tavalisest rohkem linnuteemalisi näitusi, väljapanekuid ja

arutelusid. Toimus ülevallaline linnufotode näitus.

1.3 Millised olid uued märkimisväärsed tegevused ja teenused?

 Seoses renoveerimistöödega Rapla keskraamatukogus viidi mitmed lastele suunatud

üritused läbi koolides ja lasteaedades. Seetõttu sai üritustest osa märgatavalt rohkem

lapsi.

 MATA projektist taotleti perioodile 2024 ja 2025 raha Raplamaa Mälukeskuse

arendamiseks. Viidi läbi Raplamaa Mälukeskuse konverents. Võeti kasutusele

DSpace’i andmebaasi uus versioon, mis lihtsustab ja kaasajastab otsingut, võimalik on

andmebaasi lisada ja vaadata videoid.

 Hageri ja Kohila raamatukogud ühendati. Kohila vald oli viimane, kes raamatukogude

ühendamise reformi läbi viis. Nüüd on Rapla maakonnas kõikides valdades

keskraamatukogud oma harukogudega.

 Kinnitati Kohila Raamatukogu arengukava aastateks 2024-2028 ja Kehtna

Raamatukogu arengukava aastateks 2024-2030.

 Kehtna valla raamatukogudele valmis harukogudega koostöös uus koduleht.

 Kohila Raamatukogu, Kehtna Valla Raamatukogu ning Märjamaa Valla Raamatukogu

liitusid MIRKO teenusega.

1.4 Kas aruandeaastaks seatud eesmärgid täideti?

Aruandeaastaks seatud eesmärgid said enamuses täidetud. Jätkus lugemisharjumuste

arendamine, planeeritud üritused ja kohtumised kirjanike ning teiste kultuuritegelastega

toimusid. Tähistati kultuuririkkuse aastat erinevate tegevustega. Jätkus töö kogudega.

Koostöö partneritega oli edukas ja järjepidev.

Rapla keskraamatukogu rekonstrueerimise I etapi ehituse esimene hange nurjus hanke võitnud

ehitaja Oreta Grupp OÜ tõttu. Juunis algasid hoogsalt õueala ehitustööd ja peaaegu koheselt

ehitus ka valla poolt peatati. Augustis kuulutati välja uus hange, mis venitas ehituse IV

kvartalisse. Teistkordse hanke võitja Riser Ehitus OÜ tegi töid plaanipäraselt ja

pakkus lahendusi projekteerimise käigus lahendamata jäänud probleemidele.

Kohila raamatukogu korstna parandustööd lükkusid majanduslikel põhjustel tulevikku.

Kehtna raamatukogus jäi täitmata eesmärk suurendada ringlust, mis jäi samale tasemele,

vastav arv on 0,4. Raamatukogu kustutas aruandeaasta jooksul varasemast rohkem riiulil

seisvaid teavikuid, kuid laenutuste üldarvu vähenemise tõttu ei andnud mahakandmine

soovitud mõju.

1.5 Üle-eestilise rahulolu-uuringu rahuloluindeks

Üle-eestilisest rahulolu-uuringust osavõtt oli suhteliselt leige - vastajaid kokku 671.

Rahuloluindeks maakonnas oli 9,8. Hinnangud olid positiivsed ja oluliseks peeti

raamatukoguhoidjate pädevust, kiiret reageerimist, RVL-i võimalust ja võimalust abi saada

digiriigiga seotud küsimustes, sh arvuti kasutamise abi. Esitati ka mõned ettepanekud.

Maakonna raamatukogude kasutajatest oli vastajaid siiski vähe, ainult 6,4%. Üheks põhjuseks

võib olla, et teavitusaeg uuringu toimumise kohta oli liiga lühike ja uuring toimus väga

väikese perioodi vältel. Kui tehakse üle-eestilist küsitlust, oleks hea teavitada sellest ka

meedias.

2 Juhtimine ja personal

Maakon

na nimi

1.

Elanik

e arv

2.1

Registrikoo

diga

raamatuko

gude arv

2.2

Keskraa

matukog

ude arv

2.3

Haruraam

atukogude

arv

2.4

Rändraam

atukogude

arv

2.Kokku

(2.2+2.3+2.4)

3.Teenindu

spunktide

arv

2023 33949 5 3 24 0 27 4

2024 33995 4 4 25 0 29 3

2.1 Juhtimine

2.1.1 Muudatused raamatukoguvõrgus

2024. aastal liideti Kohila ja Hageri raamatukogud üheks struktuuriüksuseks. Kohila

raamatukogu on valla keskraamatukogu ja Hageri raamatukogu selle haruraamatukogu.

Mõlema raamatukogu ametlik nimi jäi samaks. Võeti vastu uued dokumendid (põhimäärus ja

kasutamise eeskirjad):

https://www.riigiteataja.ee/akt/427012024028

https://www.riigiteataja.ee/akt/427012024025

Rapla Keskraamatukogul on 11 haruraamatukogu ja 1 välisteeninduspunkt. Struktuuri muutus

toimus 2023. aasta lõpul, kui suleti Härgla välisteeninduspunkt. 2024. aastal alustati 1

välisteeninduspunktiga. Ajutiselt vähendati lahtiolekuaega Alu haruraamatukogus seoses

osalise raamatukogu ruumi loovutamisega Alu koolile. Tööaja vähendamine oli seotud

koolitundide toimumise ajaga.

Märjamaa ja Kehtna valdade raamatukoguvõrgus aruandeaastal muudatusi ei tehtud.

Märjamaa Valla Raamatukogu koosseisu kuuluvad struktuuriüksustena 8 haruraamatukogu ja

1 välisteeninduspunkt. Kehtna Raamatukogu koosseisu kuuluvad 5 haruraamatukogu ja 1

välisteeninduspunkt.

2.1.2 Rahvaraamatukogu nõukogu

Märjamaa Valla Raamatukogul on 5-liikmeline nõukogu, mida kutsutakse kokku

vajaduspõhiselt. Märjamaa Valla Raamatukogus 2024. aastal nõukogu koosolekut kokku ei

kutsutud. Nõukogule esitatakse igal aastal Märjamaa Valla Raamatukogu koondaruanded.

Rapla Keskraamatukogul on 7-liikmeline nõukogu, mis käis koos 3 korda aastas: jaanuaris,

aprillis ja detsembris. Nõukogu esimees Ilvi Pere viis informatsiooni raamatukogus toimuvast

volikogule, nii jõudis volikogus arutelule ka Alu haruraamatukogust osalise ruumi

loovutamise küsimus. Nõukogu liige Age Tekku vahendas tegemisi Raplamaa Omavalitsuste

Liidule ja andis raamatukogule informatsiooni maakondliku tegevuse osas.

Nii Märjamaa kui Rapla raamatukogude nõukogudes on esindajad ka haruraamatukogudest.

Rapla Keskraamatukogus käib koos Raplamaa Mälukeskuse 14-liikmeline juhtgrupp, kes

arutab mälukeskuse tegevuse küsimusi ja annab vajadusel suuniseid. Juhtgrupp käis koos 4

korda aastas.

Kehtna ja Kohila raamatukogudel nõukogu puudub.

2.1.3 Rahvaraamatukogu arengukava

Kehtna Raamatukogu arengukava perioodiks 2024-2030 võeti vastu 23.10.2024.

Link: Kehtna raamatukogu arengukava

Kehtna valla arengukava koostamisel 2023. aastal osales raamatukogude esindaja.

Arengukavas on kirjeldatud kultuuriasutuste, sh raamatukogude võrgustiku säilimist, mis

panustab kogukondade arengusse jne.

„Kohila raamatukogu arengukava 2024-2028“ võeti vastu Kohila Vallavalitsuse poolt

04.03.2024. Link: Kohila raamatukogu arengukava

Raamatukogu on kajastatud ka „Kohila valla arengukava 2023-2035 tegevuskavas“ kultuuri

valdkonna all punktidena: 3.5 Raamatukoguteenuste arendamine ja 3.9 Hageri rahvamaja,

kooli, noortekeskuse ja raamatukogu hoone rekonstrueerimine. Link: arengukava

tegevuskavale:

Märjamaa Valla Raamatukogu arenguvajadused on kajastatud kohaliku omavalitsuse

arengukavas 2018-2030. Raamatukogu on kaasatud arengukava ümbervaatamisse

valdkondlike täienduste, ettepanekute ja arenguvisioonide esitamiseks. Raamatukogul

arengukava puudub.

Rapla Keskraamatukogul on kehtiv arengukava, mis kinnitati 2023. aastal ja kehtib 2027.

aastani. Arengukava koostati koos KOVi ja Raplamaa Omavalitsuste Liidu esindajatega.

Link: Rapla KRK arengukava

Rapla Keskraamatukogu investeeringud kajastuvad KOVi arengukava tegevuskava

ettepanekutes. Link arengukava tegevuskavale:

2.2 Eelarve

Põhieelarve Seisuga

31.12.23 €

Seisuga

31.12.24 €

Muutus %

Eelarve kokku 1 670 467 1 680 385 0,6%

Tööjõukulu* 1 107 478 1 164 138 5,1%

Komplekteerimiskulu 249 452 263 573 5,7%

sh KOV-lt 171 719 194 740 3,4%

sh riigilt 68 733 68 833 0,1%

sh KuM-ilt 68 733 68 833

Investeeringukulu** 149 760 767 553 412,5%

sh KOV-ilt 114 760 532 221 363,8%

sh riigilt 35 000 287 108 720,3%

sh KuM-ilt 2776

Infotehnoloogiakulu 40 951 38 340 -6,8%

*Tööjõukulu koosneb palkadest, preemiatest, hüvitistest ja muudest rahalistest väljamaksetest personalile koos sinna juurde

kuuluvate maksudega.

**Investeeringukulu alla kuuluvad kulud sõltuvad KOV-ist ja tema investeeringuid reguleerivatest dokumentidest.

Maakonna raamatukogude eelarve tulu koos investeeringutega põhivarasse oli 2 502 491 €,

jooksev eelarve 1 680 385 €. Investeeringuid põhivarasse Rapla KRK peahoone

rekonstrueerimiseks tehti 2024. aastal 767 552,69 € eest. Statistilises aruandes näitasime 757

066 €, kuid kuu lõpul lisandus kulusid juurde 10 486 € ja kuna valla raamatupidamine on

tekkepõhine, siis muutus ka investeeringute ja 2024. aasta üldeelarve summa.

Rekonstrueerimist toetas Regionaal- ja põllumajandusministeerium. Märjamaa Valla

Raamatukogus teostati hoone fassaadi remont, millele saadi 2776 € toetust

kultuuriministeeriumist.

2024. aasta aruandes kajastub Raplamaa Mälukeskuse töö, kus ROLi rahastusest laekus

eelarvesse 9974 €. Rapla vald tasus MATA projektitoetuse 29 975 € kulu, mis laekub 2026.

aastal.

Kultuuriministeerium panustas Rapla rahvaraamatukogude arendamisse kokku 178 368 €.

Rapla Keskraamatukogu sai kiirendi projektist toetust 4000 € maakonna raamatukoguhoidjate

õppereisi korraldamiseks, Märjamaa Valla raamatukogu 2776,7 € haruraamatukogude

valgustuse uuendamiseks, teavikute raha oli maakonnale kokku 68 833 € ja toetus töötajate

töötasudeks 102 758,40 €.

Haridusministeeriumilt laekus ERASMUS+ projektide toetus Rapla Keskraamatukogu

raamatukogutöötajate pädevuse suurendamiseks 7831 eurot, millest 5596 € oli 80% toetust

õpirändele Poola (Žory), 1400 € 2023. aastal Sloveenia Maribori õpirände projektitoetuse

20% lõplik tasumine ja 835 € projektide kirjutaja ja organiseerija koolitusraha Poola

(Varssavi).

Tööjõukulu tõus tulenes miinimumtasu tõusust. Raamatukoguhoidjate töötasu tõusis vaid

Märjamaa Valla raamatukogus 10%.

Infotehnoloogiakulud olid maakonnas kõige suuremad Rapla Keskraamatukogus, kokku 25

416 €. Suurte püsikulude sees oli uue serveri ost - ilma km-ta 6474 €.

2.2.1 Raamatukogude projektid

Projekti nimi Toetuse allikas Projekti

periood

Eraldatu

d summa

Projekti

üldmaksumu

s

Staatus

(lõpetatud,

käimasole

v vms)

Uuenduslikud

lahendused Läti

Vabariigi

raamatukogudes

Eesti

Kultuuriministeeriu

m

31. mai -

1. juuni

2024

4000 € 10 191 € lõpetatud

Projekt “Rapla

maakonna

rahvaraamatukogudes

toimunud

"Suvelugemine 2024"

lõpuürituse

korraldamine

lugejatele”

Eesti Kultuurkapitali

Raplamaa

ekspertgrupp septembe

r -

november

2024

1833 € 3276 € lõpetatud

Erasmus+ projekt

“Raamatukogutöötajat

e pädevuse

suurendamine

täiskasvanuhariduse

valdkonnas”

Euroopa Liit juuni -

detsembe

r 2024

6995 € 6995 € käimasolev

Erasmus+ kiirendi

haridusvaldkonnas

projekt “Osalemine

seminaril „Helping to

improve key

competences and

promote the civic,

enviromental and

social engagement of

seniors“” Varssavis

Euroopa Liit oktoober

2024

835 € 835 € lõpetatud

Projekt “Luulelõunate

korraldamine Rapla

Keskraamatukogus”

Eesti Kultuurkapitali

Raplamaa

ekspertgrupp

juuni -

septembe

r 2024

694 € 864 € lõpetatud

Kohtumispaik

raamatukogu. Kehtna

valla kolme

raamatukogu pidulik

vastuvõtt

Eesti Kultuurkapitali

Raplamaa

ekspertgrupp

juuni -

oktoober

2024

550 € 750 € lõpetatud

Projekt

“Emakeelepäeva

ürituse korraldamine

Rapla

Keskraamatukogus”

Eesti Kultuurkapitali

Raplamaa

ekspertgrupp

märts -

aprill

2024

610 € 745 € lõpetatud

"Sügissärts 2024"

põneva lugemise retke

lõpetamine Kehtna

valla raamatukogudes

Eesti Kultuurkapitali

Raplamaa

ekspertgrupp

detsembe

r 2024 -

veebr

2025

484 € 684 € käimasolev

Märjamaa VRK

haruraamatukogude

valgustuse

uuendamine

Kult. ministeerium

(kiirendi) ja

Märjamaa KOV

august

2022 -

oktoober

2024

5553 € 5553.35 € lõpetatud

Omavalitsuste

„Huvihariduse ja

huvitegevuse teenuse

pakkuja toetus“.

Suvelugemise

toetamine Märjamaa

vallas 2250 € ja

Kohila vallas 2769 €.

Märjamaa

vallavalitsus, Kohila

vallavalitsus

(Kultuuri-

ministeeriumi toetus

OVle)

2024

5019 € 5019 € lõpetatud

Rapla valla arendusjuht taotles MATA projektist raha Raplamaa Mälukeskuse arendamiseks.

Raamatukogu direktor osales projekti taotlemisel. Raamatukogude projektide tabelis see

projekt ei kajastu.

Toetust küsiti esinejate tasudeks raamatukogude üritustele. Tuntud esinejad toovad publiku

saali. Näiteks Raplas, Mihkel Raua üritusel oli üle 70 erinevas vanuses inimese. Kehtna valla

raamatukogude lugemishuvi edendamiseks korraldatud "Sügissärts 2024" tegevused

innustavad inimesi lugema ja arutlema loetu üle. Huvihariduse lisarahastuse toel toimus

Kohila raamatukogus 1.-6. klassi õpilastele suunatud huviring muinasjutu-kunstituba, mille

tegevuste hulka lisandus ilukiri - lapsed õpivad kalligraafia algtõdesid ning tutvuvad erinevate

alfabeetidega läbi kirja ajaloo. Märjamaa valla huvihariduse ja huvitegevuse toetusest viidi

läbi laste ja noorte lugemisprogrammid „Loeme koos“, „Lugemisisu“ ja „Suvelugemise bingo

2024“.

Raamatukogude üritused on olulised kogukonna arengu ja raamatukogude rolli tugevdamise

seisukohalt. Need aitavad kaasa lugemisharjumuse edendamisele, kirjanduse

populariseerimisele, kogukonna kaasamisele ja raamatukogude positiivse maine

kujundamisele.

Erasmus+ projektide kaudu on võimalik tutvuda raamatukogudega väljaspool Eestit. Rapla

KRK kultuurikorralduse spetsialist osales Erasmus+ kiirendi haridusvaldkonnas kaudu

Varssavis seminaril „Helping to improve key competences and promote the civic,

enviromental and social engagement of seniors“. Seminaril osales inimesi 17 erinevast

Euroopa riigist. Sellistel kohtumistel saadakse ideid edaspidisteks projektideks ja kontakte.

Raamatukogude kiirendi projekti toel külastati maakonna raamatukoguhoidjatega Läti

Vabariigi kahte raamatukogu, muuseume ja teisi kultuuriobjekte. Madona Maakonna

Raamatukogus sai näha, kuidas eelmisel aastal valminud "Virtuaalreaalsuse projekti"

soovitakse edasi arendada ja välja töötada tarkvara, millega tutvustada oma linna ja piirkonda.

Tihe koostöö muuseumiga näitab, kui oluline on mäluasutustel olla ühes kultuuriväljas. Ogre

Keskraamatukogu on avalik ruum nii linnapildis kui hoones.

Raamatukogude kiirendi projekti toetuse ja KOV omaosaluse toel vahetas Märjamaa Valla

Raamatukogu välja Varbola, Haimre, Teenuse ja Laukna haruraamatukogude laevalgustused.

Eelnimetatud raamatukogudes on nüüd kaasajastatud ja tervisele ohutu LED-valgustus.

Oluliselt on paranenud töötajate töötingimused ja raamatukoguteenuste pakkumine kohapeal.

2.3 Personal

Töötajate arv Täidetud töökohtade

arv (FTE)

64 54,25

2.3.1 Olulisemad muudatused personali korralduses

Töötajate andmed on esitatud koos majanduspersonaliga.

Seoses riigipoolse maakonna keskraamatukogude kaotamise plaaniga vähendati

novembrikuust pearaamatukoguhoidja soovil tema ametikoha koormust 1,0 lt 0,6

ametikohale, tööülesanded jagati osaliselt teistele raamatukogu töötajatele. Kehtna valla

Järvakandi haruraamatukogus optimeeriti ressursside kokkuhoiu vajadusest lähtuvalt

tööajakorraldust. Alates 01.01.2024 koondati puhastusteenindaja ametikoht, tööülesanded jäid

raamatukoguhoidja täita. Kohila Raamatukogu Hageri haruraamatukogus vähenes 0,15

ametikohta, kuna pole enam juhatajat.

Maakonnas oli 46,95 raamatukoguhoidja ametikohta ja 7,3 majanduspersonali.

2.3.2 Erialahariduse ja kutse omandamine

Rapla maakonnas alustasid aruandeaastal kaks töötajat (Rapla ja Kehtna raamatukogudest)

raamatukoguhoidja kutseõppes. Kehtna Raamatukogu direktorile omistati

Raamatukoguhoidja, tase 7.

2.3.3 Täienduskoolitused

Koolitusteema Koolituste arv

Juhtimine, sh projektijuhtimine 8

Raamatukogutöö kvantitatiivne ja kvalitatiivne hindamine, sh statistika

ja uuringud

2

Meeskonnatöö ja koostööoskused 4

Isikuandmete kaitse ja autoriõigused 1

Kogude kujundamine ja haldamine 2

Teenuste pakkumine ja arendus 10

Klienditeenindus 1

Ligipääsetavuse tagamine ning erivajadustega või puuetega inimeste

teenindus

5

Digi- ja meediapädevused 25

Koolituste ja ürituste korraldamine, sh koolitamine 2

Kultuur ja kirjandus 24

Muu (etikett, keskkonnakaitse, esmaabi, lasteraamatukoguhoidja

suvelaager)

7

Õppesõidud Lätti, Rootsi, Poola 3

Rapla KRK korraldas kokku 6 seminaripäeva. Kahel korral tutvustati kirjandust, ühel korral

oli teemaks etikett. Toimus kaks RaRa koolitust ühiskonnas aktuaalsetel

teemadel: “Kratimanamine algajatele” ja “Meediakirjaoskus”. Raamatukoguhoidja kui

infotöötaja jaoks on väga oluline olla antud valdkonnas pädev. Täiendkoolitusel

„Kratimanamine algajatele“ tutvuti tehisintellekti (AI) sisu ja võimalustega. Raamatukogutöös

on võimalik rakendada tehisaru abi mitmel viisil, näiteks ideede leidmiseks, kuulutuste

tekstide ja piltide loomiseks. Rahvusraamatukogu poolt pakutavad koolitused on head

toomaks koolitused nö „koju kätte“.

Kevadel toimus maakonna raamatukoguhoidjatega õppesõit Läti vabariiki. Õppesõidu

eesmärgiks oli saada teadmisi uutest teenustest ja trendidest ning ruumikujundusest Läti

raamatukogudes, avardada töötajate silmaringi oma erialal väljaspool Eestit. Külastati kahte

raamatukogu Lätis. Ogre Raamatukogu on uuenduslik avalik raamatukogu, mis valmis 2021.

aastal ja on pälvinud ülemaailmse tunnustuse oma disaini ja toimimispõhimõtete eest.

Raamatukogu hoone kuulub passiiv- ehk nullenergiatarbimisega hoonete kategooriasse.

Rapla sõpruslinna Madona raamatukogus toimusid erinevad ettekanded ning saadi ülevaade

raamatukogu tööst ja pakutavatest uutest teenustest. Tutvumaks Läti aja- ja kultuurilooga

külastati Krustpilsi linnust, Cesist, Sigulda ja Turaida linnuseid ning Madona

ajaloomuuseumi.

Osaleti Tartu Ülikooli 26-tunnilises täiendõppeprogrammis „Infopädevus

raamatukoguhoidjatele“. Tasuta veebikoolituste sari käsitles tehisintellekti kasutamist. Osaleti

koolitusel „Digimentorlus kogukonnas“, juhtimis- ja turundusalastel ning strateegilise

raamatukogu koolitustel.

Rapla Keskraamatukogu direktor osales RaRa korraldatud Eesti maakonnaraamatukogude

juhtide kogemusreisil Rootsi Vabariigis, Göteborgis, teemaks “Ligipääsetavuse vaatlus

raamatukogudes.”

Mõju:

• Teadmiste ja oskuste laienemine, mis võimaldab pakkuda kasutajatele paremat ja

mitmekülgsemat teenust.

• Uute töömeetodite ja -vahendite kasutuselevõtt. Omandatud teadmised ja oskused aitavad

töötajatel kasutada oma töös efektiivsemalt uusi tehnoloogiaid ja töövahendeid.

• Klienditeeninduse kvaliteedi tõus. Parem teadlikkus klientide vajadustest ja oskus kasutada

erinevaid tööriistu võimaldab töötajatel pakkuda personaalsemat ja professionaalsemat

teenindust.

• Raamatukogu maine tõus. Aktiivne koolituste läbimine näitab, et raamatukogu on

innovatiivne ja areneb pidevalt, mis tõstab raamatukogu mainet kogukonnas ja meelitab ligi

uusi kasutajaid.

• Juhtimise tugevdamine. Osalemine juhtimisalastel ja strateegilistel koolitustel aitab

tugevdada raamatukogu juhtimist ja tagada, et raamatukogu areneb vastavalt seatud

eesmärkidele.

3 Hoone ja ruum. Ligipääsetavus. Innovatsioon

3.1 Hoone ja ruum

Rapla Keskraamatukogu peahoones teostati rekonstrueerimistöid, mis said valmis 2025.

aasta algul. Raamatukogusse sissepääs oli peaaegu pool aastat lugejatele keeruline, eriti

viimases kvartalis, kui toimusid suured renoveerimistööd hoone ümbruses. Korda tehti keldris

asuv hoidla, paigaldati lift ja ehitati uus invasissepääs. Lift avati lugejatele 2025. aasta

jaanuari algul ning invatee veebruari algul.

Alu haruraamatukogul tuli koolile loovutada ⅓ ruumist, mis oli mõned aastad tagasi ehitatud

just raamatukogu tarbeks. Peab nentima, et raamatukogud jäävad alati nõrgemaks pooleks, kui

koolile või lasteaiale on lisaruumi vaja. Purku haruraamatukogus on ruumide puitpõrandad

väga kulunud.

Märjamaa Valla Raamatukogus vahetati vana valgustus LED valgustuseks Varbola,

Haimre, Teenuse ja Laukna haruraamatukogudes. Valgustuse vahetusega parandati

raamatukoguhoidjate töötingimusi ja raamatukoguteenuse kasutamise tingimusi kogukonnale.

Lisaks muudeti säästlikumaks ja keskkonnasõbralikumaks ruumide haldus ja viidi vastavusse

valgustusnormide nõuetega. Valla investeeringute kava järgselt viidi läbi Märjamaa Valla

Raamatukogu fassaaditööde 1. etapp maksumusega 46 000 eurot. 2025. aastal peaks

teostatama 2. etapp, millega jätkatakse fassaadi remonti ja taastatakse esialgsele

remondikavale lisandunud Märjamaa Valla Raamatukogu aknaraamid. Probleemsed on

jätkuvalt Kivi-Vigala haruraamatukogu mõned ruumid ja Märjamaa raamatukogu

keldrikorruse ventilatsioon. Investeeringute kavas püsib Kivi-Vigala haruraamatukogu katuse

remont.

Kohila raamatukogu asub Kohila alevis ajaloolises paekivist ait-kuivatis, mis on osa Kohila

mõisa hoonetekompleksist. 2024. aastal vahetati Kohila raamatukogu hoones välja

küttesüsteemi pump, teostati katusepesu, hooldati esimese korruse puitpõrandat. Lisaks tehti

väiksemamahulist inventari hooldust.

Kehtna Raamatukogu kõikide harukogude ruumides on võimalik raamatukogu töö ning

ruumid on varustatud raamatukogule vajaliku mööbli ja tehnikaga. Raamatukogul on kasutada

1189 m2 kogupinda. 2024. aastal Kehtna Raamatukogudes suuremahulisi remonditöid ei

teostatud. Osaliselt korrastati Keava välisteeninduspunktis elektrijuhtmestikku.

Maakonnas on osadel raamatukogudel puudu suunaviidad.

3.2 Ligipääsetavus

3.2.1 Ligipääs raamatukogude ruumidele ja teenustele

Juurdepääs raamatukogudele on maakonnas tagatud. Parkimisvõimalused autodele on olemas,

kuid mitmes kohas puuduvad raamatukogude juures invaparklad.

Rapla vallas on piiratud liikumisvõimega inimestele tagatud juurdepääs 7 haruraamatukogul.

Kõrge trepp on Raikküla haruraamatukogul, piiratud ligipääs ja kõrge trepp Hagudi

haruraamatukogul. Purku ja Kuimetsa haruraamatukogud asuvad teisel korrusel. Olukorra

parandamiseks avati Kuimetsa haruraamatukogus esimesel korrusel ajakirjade lugemisruum,

kus saab ka teavikud laenutada ja tagastada. Kaius asuvad parklad raamatukogust väga

kaugel.

Kehtna vallas on invajuurdepääs olemas Kehtna raamatukogul, Keava välisteeninduspunktil,

Eidapere ja Lelle haruraamatukogudel. Valtu, Ingliste ja Järvakandi harukogudes

liikumispuudega inimestele ligipääs puudub.

Kohila Raamatukogu naabruses või lähedal asuvad lasteaiad, mõisakool ja Kohila

gümnaasium. Raamatukogu on 10-minutilise jalutuskäigu kaugusel Kohila raudteejaamast ja

alevi keskusest, muutes selle hõlpsasti ligipääsetavaks nii kohalikele kui ka kaugemalt

tulijatele. Selline strateegiline asukoht soodustab tihedat sidet haridusasutustega ja loob

meeldiva keskkonna kultuuri ning teadmiste jagamiseks. Liikumistakistusega inimestel on

võimalik kõrvalise abiga pääseda Kohila raamatukokku, puudub aga juurdepääs Hageri

haruraamatukokku.

Märjmaa vallas on juurdepääs piiratud liikumisvõimalusega inimestele Märjamaa Valla

Raamatukogul ja Kivi-Vigala haruraamatukogul.

Ligipääsetavuse aspektid Mitmes

raamatukogus?

Raamatukogu kodulehel on toodud vajalik info erivajadustega

inimestele pakutavate võimaluste ning ruumide kohta

5

Raamatukogu kodulehel on info Pimedate raamatukogu ja selle

võimaluste kohta

3

Raamatukokku on paigaldatud taktiilsed tähised 0

Raamatukogu pakub regulaarselt koduteenindust 26

Raamatukogusse pääseb mugavalt ilma kõrvalise abita ka ratastoolis,

piiratud liikumisvõimega või lapsevankriga külastaja

10

Ratastoolis, piiratud liikumisvõimega või lapsevankriga külastajad

pääsevad ilma kõrvalise abita mugavalt kõikidesse raamatukogu

ruumidesse

11

Raamatukogus on nõutele vastav invatualett 10

Raamatukogu juures on invaparkimiskohad või invatranspordile on

muul viisil tagatud parkimisvõimalus

15

Kuuldeaparaadi kasutajal on raamatukogus võimalik kasutada

silmusvõimendit

0

Raamatukogu lahtiolekuajad arvestavad ühistranspordi graafikutega 14

Raamatukogu on avatud vähemalt ühel nädalavahetuse päeval 10

Muu (nimetada)

3.2.2 Koduteenindus

Koduteeninduse teenused Kordade

arv

Kasutajate

arv

Väljaannete laenutus 922 149

Kasutajakoolitus 1 1

Digipädevuste alane nõustamine 21 7

Muu (Markide, ümbrikute, koopiate

viimine)

12 7

Koduteenindus on vajalik lugejatele, kes ei saa ise raamatukokku tulla ja kellel pole lähedasi

abiks. Koduteenindus on side raamatukogu ja lugeja vahel. Maapiirkonnas ja hajakülades

sõltuvad vanemad inimesed suuresti ühistranspordist ja nende jõudmine raamatukokku võib

olla keeruline. Koduteenindus on hea võimalus laenutada lugemisvara ka siis, kui lugejal

endal pole võimalik raamatukokku tulla. Kui inimene saab vajaliku teenuse või raamatu, on

sellel tema elukvaliteedile positiivne mõju. Teenuse korraldamisel on raamatukoguhoidjatele

abiks harvadel juhtudel valla sotsiaaltöötajad, teenuse vajaja naabrid või pereliikmed.

Raamatukoguhoidjad teevad koduteenindust sisetöötundide ajal. Parimad lahendused teenuse

osutamiseks leitakse hetkeolukorrast lähtuvalt.

Raamatukogu töötaja isikliku transpordi kasutamise võimaluse puudumisel jääb mõnes

piirkonnas koduteenindus piiratuks.

3.2.3 Teenused teistele asutustele

Teenused teistele

asutustele

Kordade arv Osavõtjate arv

Koolid 120 2810

Lasteaiad 44 587

Klubid, rahvamajad 4 76

Noortekeskused 2 9

Hooldekodud 35 119

Koolidele ja lasteaedadele pakutakse raamatututvustusi, lugemishuvi koolitusi, kirjanduslikke

ja meelelahutuslikke teematunde, raamatukogutöö tutvustamise tunde. Eesmärgiks on

tutvustada raamatuid ning süvendada lugemisharjumust ning pakkuda lastele erinevaid

tegevusi raamatukogus. Lasteaialastele tutvustatakse põnevat raamatute maailma, et tekitada

lastes varakult huvi raamatute ja lugemise vastu ning harjutada lapsi raamatukogus käima.

Rapla Keskraamatukogu pakub AS Hoolekandeteenused klientidele, kellest enamik on

vaimsete häiretega, kord kuus temaatilist raamatukogutundi, kus loetakse raamatuid ette ning

meisterdatakse ja vaadatakse filme. Teemade valikul lähtutakse aktuaalsusest, pühadest jms.

Kord kuus raamatukogus kogunemine pakub AS Hoolekandeteenused elanikele võimalust

viibida väljaspool tavapärast keskkonda ja avardada silmaringi.

Teenuse haruraamatukogu Märjamaa vallas pakkus jätkuvalt laenutamise ja uudiskirjanduse

tutvustamise teenust Kuuda Hooldekodus. Teenuse kättesaadavus hooldekodus aitab sealsetel

elanikel vaba aega veeta raamatute seltsis ja igapäevasest rutiinist eemalduda. Teenuse

raamatukoguhoidja külastused on Kuuda hooldekodus väga oodatud ja märku uue külastuse

vajadusest antakse hooldekodu personali poolt.

3.3 Innovatsioon

3.3.1 Raamatukogude pakutavad/kasutatavad innovaatilised/infotehnoloogilised

võimalused

Innovaatilised/infotehnoloogilised lahendused Mitmes

raamatukogus?

Raamatukogusüsteem URRAM 0

Raamatukogusüsteem RIKS 30

Raamatukogusüsteem Sierra 0

Raamatuid saab laenutada igal ajal laenutuskapi kaudu 3

Raamatuid saab tagastada igal ajal tagastuskasti, tagastusluugi või

laenutuskapi kaudu

25

Raamatukogus on iseteeninduslahendused (tagastusautomaat) 1

Raamatukogu pakub avatud raamatukogu teenust (24/7) 0

Raamatukogu pakub kasutajatele kaugtöökohta/individuaaltööruumi 7

Raamatukogu pakub kasutajatele rühmatööruumi 7

Raamatukogu pakub kasutajatele konverentsitehnikat 4

Raamatukogu pakub kasutajatele vähemalt ühte kaamera ja

mikrofoniga arvutit (nt koosolekuteks)

3

Raamatukogus saab kasutada helistuudiot (nt muusika, taskuhäälingute

loomiseks)

0

Raamatukogus saab kasutada videostuudiot (nt videote, vlogide

loomiseks)

0

Raamatukogus on kasutusel RFID lahendus 0

Raamatukogus on vähemalt üks AIP arvuti 30

Raamatukogus saab kasutada WiFi ühendust 30

Raamatukogus saab kasutada printerit ja/või skännerit ja/või

koopiamasinat

30

Raamatukogus saab värviliselt printida 17

Muud teenused (lameerimine, PlayStation,postipunkti teenus) 6

Mitmes maakonna raamatukogus on paigaldatud teavikute tagastamiseks tagastuskast.

3.3.2 Tähtsamad arendustegevused infotehnoloogia vallas

Rapla KRK-s hangiti Raplamaa mälukeskuse projekti toel uus võimas server. Mälukeskus

võttis kasutusele uue DSpace andmebaasi versiooni, millel on võrreldes eelmisega rohkem

kasutusvõimalusi.

Mujal maakonnas 2024. aastal uusi arendusi infotehnoloogia vallas ei olnud. Eelarvelised

vahendid on piiratud. Lahendati vaid jooksvalt tekkinud riist- või tarkvaralisi probleeme. Pea

kõigis raamatukogudes püsib vajadus arvutipargi uuendamiseks.

3.3.3 Iseteeninduslike teenuste kasutus

Rapla maakonnas on 3 raamatukogu, mis pakuvad raamatute laenutamist raamatukapi kaudu.

Raamatukappi tellitud laenutusi on võimalik RIKS programmist välja võtta. Sel aruandeaastal

on laenutuskappi tehtud 3077 laenutust. Vastav laenutuste arv oleks kindlasti suurem, kui

Rapla Keskraamatukogu laenutuskapp poleks olnud maja renoveerimise tõttu ligi 4 kuud

suletud. Märjamaa Valla Raamatukogu tagastamisautomaati tagastati 11 227 teavikut.

Rikswebi erinevad võimalused toetavad e-lahenduste kasutamist. Kiirpikendamise lingi kaudu

tehti 26 213 pikendust. Läbi Rikswebi keskkonna tehti 835 teaviku pikendust. Antud arvudest

on näha, et kiirpikendamise võimalus on lugejatele mugav ja seda kasutatakse palju, kuna

kiirpikendamine ei nõua sisselogimist.

Rikswebi keskkonda kasutatakse aktiivselt teavikute reserveerimiseks ja järjekorda panekuks.

Nende teavikute hulk statistikas ei kajastu. Otsinguid tehti Rikswebi kataloogis maakonna

peale kokku 59 759 korda. Vähesel määral kasutatakse ka veebi teel lugejaks registreerimist

lugejate liitumisportaali kaudu.

Mitmetes haruraamatukogudes on paigaldatud raamatute tagastuskastid, mis annab võimaluse

raamatuid tagastada 24/7.

4 Kogude kujundamine

4.1 Komplekteerimise põhimõtted

Rapla Keskraamatukogu ja harukogude kinnitatud komplekteerimispõhimõtted on leitavad

Rapla Keskraamatukogu kodulehelt, samuti on Kehtna Raamatukogu vastav dokument

kodulehel näha. Kohila raamatukogu komplekteerimispõhimõtted on kinnitatud 2021. aastal,

2025. aastal on raamatukogul kavas need üle vaadata. Märjamaa raamatukogul ei ole

kinnitatud komplekteerimispõhimõtteid, valla raamatukogud lähtuvad kehtivast

“Rahvaraamatukogu töökorralduse juhendist”. Sellel dokumendil põhineb kõigi Raplamaa

raamatukogude kogude kujundamine.

Raamatukogud komplekteerivad oma kogud vastavuses kehtiva seadusandlusega. Lähtutakse

teeninduspiirkonna lugejate soovidest ja vajadustest, võetakse arvesse piirkonna omapära ja

kasutajate lugemisharjumusi, arvestatakse eelarve võimalustega. Komplekteerimisotsuste

tegemisel käsitletakse keskraamatukogu ja haruraamatukogusid/välisteeninduspunkte ühtse

raamatukoguna. Jälgitakse, et kogud oleksid koostiselt universaalsed.

Raplamaa raamatukogudesse hangitakse kõik teavikud riigi toetussumma eest Rapla

Keskraamatukogu kaudu, omavalitsuse raha eest ostavad teavikud otse hulgimüüjatelt Kohila,

Kehtna ja Märjamaa raamatukogu, valdade haruraamatukogud komplekteerivad Rapla

Keskraamatukogu kaudu vastavalt sõlmitud lepingutele.

4.2 Kogude kasutatavus ja seosed lugejate sihtrühmadega

Kogude komplekteerimisel lähtutakse teeninduspiirkonna lugejate soovidest ja vajadustest.

Raamatukogus jälgitakse pidevalt reserveeritud teavikute järjekordi ja koolikirjanduse

kättesaadavust, seda arvestatakse teavikute hankimisel. Tehakse koostööd kooli- ja

lasteaiaõpetajatega, et tagada õppekirjanduse leidumus võimalikult heal tasemel. Kõik

maakonna raamatukogud teevad koostööd piirkonna teiste asutuste ning MTÜdega ja

arvestavad kogude kujundamisel võimaluste piires nende ettepanekute ja soovidega.

Raplamaa väiksemad raamatukogud toovad välja, et kui piirkonnas pole ei lasteaeda ega

kooli, on lapsi kasutajate hulgas vähe. Sellele vaatamata märgivad raamatukogutöötajad, et

tellivad lastekirjandust ikka, kasvõi vajadusel RVL-i teel välja laenutamiseks ja

koolikirjanduse kättesaadavuse parandamiseks. Kõigis raamatukogudes on raamatuid ja

mänge väikelastele, mudilase meeldiv kogemus loob eelduse ka edaspidi raamatukogu

kasutada.

Kehtna valla raamatukogu viis läbi lugejate rahuloluküsitluse. Lugejaküsitluse vastustest

tulenevalt korraldati erinevaid üritusi, mille tulemusel suurenes külastuste arv, aga ringlus on

jäänud ikka tasemele 0,4. Raamatukogu kustutas küll aruandeaasta jooksul rohkem riiulil

seisvaid teavikuid, kuid laenutuste üldarvu vähenemise tõttu ei andnud mahakandmine

soovitud mõju, piirkonna elanike ja fondi suuruse suhe on paigast ära.

Kohila valla raamatukogu ringlus on 0,8 (keskraamatukogul 0,9 ja haruraamatukogul 0,6).

Läbi viidud rahuloluküsitlus näitas, et lugeja soovib laenutada raamatukogust inglisekeelset

kirjandust, sh klassikalisi kirjandusteoseid ja sellega teavikute hankimisel arvestatakse.

Kogude ringlus Märjamaa valla raamatukogudes 2024. aastal oli keskmiselt 0,54. Parim

ringlus oli 0,9 Valgu ja Vana-Vigala haruraamatukogudes. Märjamaa Valla Raamatukogus

(keskkogus) on 0,7.

Rapla valla ringlus on 0,6, Rapla keskraamatukogus 0,8.

Ringluse näitaja parandamiseks Raplamaal, kus elanike arv väheneb, kogukond vananeb ning

raamatukogud pakuvad mitmekesiseid tegevusi lisaks raamatute laenutamisele, on ainsaks

võimaluseks teavikute arvu vähendamine raamatukogus. Vanemat ja seisvat raamatut peab

kogudest kustutama, see teeb paremini märgatavaks uue(ma)d teavikud ja soodustab

laenutamist. Kasutaja huvi korral saab puuduva teaviku RVL-i teel tellida. Kõik Raplamaa

valdade keskraamatukogud on liitunud MIRKO teenusega ja saavad seda kasutajatele

soovitada mugava võimalusena.

4.3 Raamatukogu komplekteerimine (trükis, e-raamat, audioraamat): analüüs ja

hinnang

Aruandeaastal lisandus Raplamaa raamatukogudesse 14 391 eksemplari raamatuid, keskmine

ostetud raamat maksis 15,73 eurot. Iga elaniku kohta lisandus kogudesse 0,4 raamatut.

Raamatukogu lugejad eelistavad paberkandjal raamatut. Autoriõigusest vabu teoseid ei ole

lugejad e-raamatu formaadis vajanud, tasuta e- ja audioraamatuid saab kasutada MIRKO

platvormi kaudu.

Raamatute hinnad pigem tõusevad, lasteraamatute hinnad õnneks vähem, nende ostuks kulus

komplekteerimisrahast enamus. Endiselt osteti koolikirjandust, aga mitte enam nii suures

eksemplaarsuses kui mõni aasta varem. Ilmuvad uued trükid koolis käsitletavatest teostest

võimaldavad kogusid uuendada ja lagunenud raamatud maha kanda. Raamatute

uustrükkidest, eriti kui need on sisuliselt parandatud, hangitakse kogudesse enamasti uus

väljaanne. Kõige suuremat huvi tunti Raplamaal sel aastal S. Mikseri “Vareda” vastu,

raamatukogudes on 32 eksemplari ja lugejaid on järjekorras siiani. Pikk järjekord oli ka U.

Vadi raamatul “Kuu teine pool” (25 eksemplari ja hetkel pikim järjekord), palju loeti P. Jaaksi

“Taeva tütreid” ja V. Perrini “Lilledele värsket vett”. Suuremas eksemplaarsuses osteti

kogudesse tõlkeilukirjandusest veel J. Moyesi “Kellegi teise kingades” ja L. Riley “Peidus

tüdrukut”, mis on jätkuvalt laenutuse edetabelite eesotsas. Eesti autoritest olid ostetumad K.

Pauts, L. Uustulnd, A. Teede, M. Ernits, U. Tinnuri. Menukad on jätkuvalt elulooraamatud,

palju hangitakse psühholoogia ja ATH teemasid käsitlevaid trükiseid. Endiselt on populaarne

“Minu…” reisikirjade sari, huvi pakuvad autorite muljed nii Eestist kui välismaalt.

Lastekirjanduse osas mahtus laenutuste edetabelisse lisaks koolilugemisele K. Kibuishi

“Amuleti” sari, Minecrafti raamatud ja ingliskeelne “My hero academia” mangade sari. Kõige

ostetumad Raplamaa kogudesse olid 2024. aastal A. Kivirähki “Kampsun ja päike”, J. Põldma

“Roosi talv” ja M. Widmarki Valleby-seiklused noorematele ning vanematele lastele M.

Kujanpää “Koleda tüdruku päevaraamat”, J. Vaiksoo “King nr. 42” ja M.-L. Tiaineni

“Gängsteri poeg”.

Võõrkeelseid raamatuid osteti maakonna kogudesse 279 eksemplari, venekeelseid oli neist 81.

Laenutuste üldarvust moodustavad võõrkeelsed laenutused ca 2 %.

4.4 Perioodika komplekteerimine: analüüs ja hinnang

Perioodika komplekteerimisel on põhimõtteks, et lugejale oleks kättesaadavad Eestis ilmuvad

päeva- ja nädalalehed ning valik kultuuriajakirjandust, teisi perioodikaväljaandeid

komplekteeritakse vastavalt võimalustele. Lugeja soovib eelkõige käesoleva aasta väljaannet,

mida koju laenutada või värsket paberajalehte, et raamatukogus lugeda.

Maakonna raamatukoguhoidjad toovad välja ajakirjandusväljaannete kallinemise kõrval selle,

et paljud populaarsed väljaanded on lõpetanud pabervariandis ilmumise, aga pakutav

digivariant ei arvesta raamatukogude vajadusi/võimalusi. Eriti väiksemates raamatukogudes ei

tunne kasutajad huvi e-ajakirjanduse vastu ja seetõttu digiajakirju ja -lehti raamatukogu ei

komplekteeri. Rapla, Kohila ja Märjamaa raamatukogu pakuvad lugemissaalis võimalust

digiväljaandeid lugeda, kuid suurt huvi ei ole. Perioodikaväljaannete kojulaenutuse

vähenemist põhjendavad raamatukogud just sellega, et vanemale kasutajale huvipakkuvad

paberväljaanded lõpetavad ilmumise. Nooremad ja/või paremate digioskuste ja –võimalustega

kasutajad ostavad huvipakkuvad ligipääsud ise.

Varasemad kultuuri- ja loodusajakirjad on kättesaadavad DIGARi digitaalarhiivis ja kõiki

varasemaid aastakäike raamatukogud pabervariandis enam ei säilita.

4.5 Muude väljaannete komplekteerimine: analüüs ja hinnang

Huvi auviste laenutamise vastu pole Raplamaal kuigi suur ja digiteenuste levikuga muutub

aina väiksemaks. Raamatukogudesse lisandub neid vähe, 2024. aastal 7, samas kustutati 182

auvist. Paljudes raamatukogudes puudub mugav võimalus kohapealseks auviste kasutamiseks.

Rohkemat laenutamist leidsid erinevad keeleõppematerjalid. Kohila Raamatukogu tõi välja

populaarsed kohapeal laenutatavad digitaalteavikud (PlayStationi mängud) ja multifilmid.

Aruandeaastal osteti Rapla Keskraamatukogus juurdepääs elektroonilisele Juhiabi

teabevarale.

Üleriigiline e-väljaannete laenutuskeskkond MIRKO annab võimaluse kõigile Eesti

inimestele audio- ja e-raamatuid tasuta laenutada.

4.6 Esemete komplekteerimine: analüüs ja hinnang

Muid teavikuid hangiti maakonna kogudesse 42 eksemplari, kustutati 31. Paljudes

raamatukogudes puudub mugav võimalus kohapeal mängude jm esemete kasutamiseks, aga

väike valik (laua)mänge ja laste huvitegevuseks vajalikke vahendeid on igas kogus. Mänge

laenutatakse pigem koju. Suurt huvi esemete kasutamise vastu Raplamaa raamatukogudes ei

ole. Üheks põhjuseks võib olla pakutavate valikute vähesus, samuti kohalkasutuse võimaluste

puudulikkus.

Rapla Keskraamatukogu mängutuba oli remondi tõttu pool aastat suletud, sellega arvestati

laste mängude ja esemete komplekteerimisel. Hetkel muid esemeid ei hangita, sest Raplas

töötavad õmblusstuudio, jõusaal ja tööriistarent, huvilised saavad teenuseid kasutada seal.

Kohila raamatukogus toodi välja, et spordivahendeid kasutatakse enamasti suveperioodil.

RaRa meediakirjaoskuse koolitusel osalenud said kõik kaasa lauamängu “Trollist targem”.

4.7 Annetuste osakaal kogude juurdekasvust

Annetuste osakaal Raplamaa raamatukogudes on ca 7% kogude juurdekasvust, kogude

kujundamisel uue teaviku osas sel suuremat kaalu ei ole. Oluline on annetuste lisandumine

just koduloolise teaviku puhul, autorid arvestavad raamatukoguga sageli. Kui teavik on välja

antud nii väikeses eksemplaarsuses, et kaubandusvõrku ei jõua või on rahastus saadud

projektidest, siis polegi seda võimalik osta.

Märjamaa raamatukogus toimus 2024. aasta suvel RaRa hoiuraamatukogu kampaania

„Anname raamatule uue elu“, mille käigus said kõik valla raamatukogud oma kogudesse uusi

eksemplare või vahetasid kulunud väljaandeid korralikumate vastu. Lugejate kaudu jõuab

raamatukogudesse samuti heas seisukorras teavikuid, millega lagunenuid asendada.

4.8 Inventuurid ja mahakandmised

Inventuurid viidi aruandeaastal läbi viies Raplamaa raamatukogus, vaadati hoolikalt üle

olemasolev fond ja kustutati mittevajalikke/lagunenud teavikuid. Kõigis raamatukogudes

korrastati teavikute kogu. Maakonna kogudest kustutati 24 652 arvestusüksust teavikuid.

Tegelik olukord näitab, et kustutada tuleks palju rohkem. Elanike arv maakonnas väheneb,

raamatukogu kasutajate/lugejate arv väheneb, samuti väheneb laenutuste arv lugeja kohta.

Seega, vältimaks (raamatu)laoks muutumist ja soodustamaks ringlust, on ainsaks võimaluseks

kustutamine. Selle tulemusel hakkab uuem raamat paremini välja paistma ja kasutajates huvi

tekitama. Puuduva teaviku saab RVL-i teel tellida, uueks võimaluseks on MIRKO.

5 Lugejateenindus ja raamatukoguteenused

5.1 Lugejaküsitlused

Lugejaküsitluse oma vallas viisid läbi Kehtna valla raamatukogud. Küsitluses osales 153

vastajat. Eesmärk oli saada teada, kuidas on kasutajad rahul valla raamatukogudes pakutavate

teenuste ja nende kvaliteediga, samuti näiteks lahtiolekuaegadega.

80% vastanutest pidas oma koduraamatukogu suurepäraseks. Oluliste punktidena toodi välja

uute raamatute ja ajakirjade kättesaadavust, suhtlemis- ja kokkusaamisvõimalust,

asjatundlikku ja sõbralikku teenindust, enese- ja lapse harimist, sündmustel ja näitustel

osalemise võimalust.

Toodi välja, et raamatukogud võiksid asuda avaramates ja kaasaegsemates ruumides ning

võiks olla rohkem mugavaid istumiskohti koos kohvijoomise võimalusega. Lisaks sooviti ka

turvalisemat juurdepääsu puuetega inimestele ja koostööd kogukonnaga.

Rahuloluküsitluse tulemusi võeti arvesse raamatukogu arengukava koostamisel ja

raamatukoguteenuste arendamisel.

5.2 Üleriigilise rahulolu-uuringu tulemused

Üle-eestilisest rahulolu uuringust osavõtt oli suhteliselt leige. Vastajaid kokku oli 671.

Rahuloluindeks maakonnas oli 9,8: Kehtna ja Märjamaa vallas 9,9; Kohila vallas 9,8; Rapla

vallas 9,7. Hinnangud olid enamuses positiivsed ja oluliseks peeti raamatukoguhoidjate

pädevust, kiiret reageerimist, RVL-i võimalust ja võimalust abi saada mitmetes digiriigiga

seotud küsimustes, sh arvuti kasutamise abi. Vahel esitati ka ettepanekuid ja lugejatepoolseid

personaalseid arvamusi töötajate kohta. Oli vastajaid, kes soovisid, et raamatukogud jääksid

püsima ka väikestesse kohtadesse.

Maakonna raamatukogude kasutajatest oli vastajaid siiski vähe, ainult 6,4%. Üheks põhjuseks

võib olla, et uuring toimus väga väikese perioodi vältel ja teavitusaeg uuringu toimumise

kohta oli samuti liiga lühike.

5.3 Raamatukogu kasutamine ja teenused

5.3.1 Avalikule teabele ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse elektroonilistele teenustele

juurdepääs

Maakonna kõikides raamatukogudes on vabaks kasutamiseks internetiühendusega arvutid.

Kasutajate jaoks on kokku 64 arvutit. Võrreldes eelmise aastaga vähenes arv 1 võrra (Alu

haruraamatukogus). Uusi arvuteid ei hangitud. Raamatukogudes on avalik tasuta Wi-Fi võrk,

võimalik printida, skaneerida, teha koopiaid. Põhiliselt kasutati avalikke arvuteid erinevatele

e-teenustele ligipääsuks ning printimiseks. Vajadusel abistavad raamatukogutöötajad

külastajaid teabe leidmisel ning e-teenuste kasutamisel: e-riik, digilugu.ee, ID-kaardi

kasutamine, dokumentide koostamine, e-kirjade saatmine, digiallkirjastamine jne. Laste

arvutikasutus on peamiselt meelelahutuslik.

Murekohaks on inimeste, eriti vanemaealiste digipädevus ehk hakkama saamine

elektroonilistes keskkondades. Pea kõikide elutähtsate teenuste muutmine elektroonseks

(alternatiive pakkumata) nõuab raamatukogutöötajalt pädevust ning pidevat klientide

juhendamist, mis on tihti aega- ning kannatlikkust nõudev.

Kuigi Rapla Keskraamatukogus oli arvutite kasutamine mõnevõrra väiksem kui möödunud

aastal (üheks mõjutajaks raamatukogu kinniolek remondi perioodil), on kindlalt säilinud

vajadus selle teenuse järele.

Kehtna Raamatukogu infotehnoloogilised vahendid, mis võimaldavad teenust pakkuda, on

keskmisest madalamal tasemel ja mõne aasta pärast ei vasta kaasaja vajadustele.

Märjamaa vallas on murekohaks endiselt IT-alane tugiteenus.

5.3.2 Muudatused ja uuendused teeninduskorralduses ning teenustes, sh e-teenustes

Kohila raamatukogus muutus viivise arvestamise kord. 1. aprillist 2024 asendus päevapõhine

viivis teavikupõhise viivisega, viivis suurenes 0,02 € võrra (0,03€ → 0,05€).

Rapla vallas Alu haruraamatukogus jäi põrandapinda vähemaks (enne ca 203 m2, nüüd 139

m2) seoses koolipoolse vajadusega klass juurde luua. Segaduse tõttu raamatukogus polnud

võimalik teha raamatukogutunde ja ei tulnud uusi lugejaid. Peatähelepanu oli laenutamisel ja

tagastamisel. Vähenes ajutiselt lahtiolekuaeg - 31 tundi nädalas.

5.3.3 Lugejad

Vallad Lugejad

2023

Lugejad 2024 Muutus (+-)

Kehtna 1618 1569 -49

Kohila 2066 2210 +144

Märjamaa 2321 2188 -133

Rapla 5156 4469 -687

KOKKU 11 161 10436 -725

Lugejate ja kasutajate arvu vähenemine on paljuski seotud statistilise arvestusaluse

muutumisega. 2024. aastal arvestati lugejaid ja raamatukoguteenuste kasutajaid ühekordse

registreerimise alusel, olenemata sellest, kas lugeja kasutab ainult ühte või mitut valla

raamatukogu.

Kohila raamatukogu struktuuri liideti Hageri raamatukogu.

Nimetatud olusid arvesse võttes ei saa sisulist võrdlust nende andmetega teha.

Rapla valla lugejate vähenemise üheks põhjuseks olid Rapla Keskraamatukogu

renoveerimistööd, mis häirisid tööd lugejatega. Aasta algusest kuni augusti lõpuni oli enamus

teeninduse näitajatest plussis.

5.3.4 Külastused

Vallad Külastused

2023

Külastused

2024

Muutus

(+-)

Kehtna 26010 26589 +579

Kohila 30267 35119 +4852

Märjamaa 45235 43044 -2191

Rapla 73383 69406 -3977

KOKKU 174 895 174 158 -737

Rapla vallas on külastuste arvu vähenemine seotud Rapla Keskraamatukogus toimunud

remonditöödega. Kui rehkendada keskmiseks külastuste arvuks päevas 130, siis tagasiminek

on arvutuslikult tasakaalus remondiks suletud päevadega.

Väga palju langes Juuru haruraamatukogu külastuste arv (1689 võrra). Seda selgitab õpilaste

vahetundides raamatukogu külastamise korra kehtestamine. Kool ja raamatukogu leppisid

kokku, et õpilased võivad vahetundide ajal raamatukogu külastada õppimise, lugemise või

lugemismaterjali otsimise ja valimise eesmärgil. Selline lahendus jätab võimaluse ka

kogukonna teistel liikmetel raamatukogu rahulikult ja mugavalt kasutada.

Elanikkonna vähenemine mõjutab nii lugejate, külastuste kui ka laenutuste arvu.

Märjamaa vallas moodustab üldisest vähenemisest 66% laste külastuste vähenemine.

Lugejate külastuste arv on tõusnud Kehtna ja Kohila vallas.

5.3.5 Laenutused

Laenutused

2023

Laenutused

2024

Muutu

s (+-)

Kehtna vald 35 317 33 931 -1386

Kohila Vald 44 799 51 086 +6287

Märjamaa vald 67 918 66 219 -1699

Rapla vald 111514 104 057 -7457

KOKKU 259 548 255 293 -4255

Märjamaa vald toob välja, et laenutuste vähenemine on täiskasvanute hulgas ja seda

seostatakse eelkõige eakamate lugejatega, kelle tervislik seisund ei võimalda enam endisel

hulgal raamatuid lugeda.

Kehtna vald toob välja, et inimestel on palju võimalusi vajalikku teavikut saada kas mujalt

raamatukogudest või e-kanaleid kasutades. Raamatukogu pole pelgalt laenutamise koht, vaid

asutust külastatakse ka teistel eesmärkidel.

Rapla vallas olid laenutuste arvu languse põhjuseks keskraamatukogus toimunud remonttööd.

Valla piires on vähenenud perioodika kojulaenutamine ja lastekirjanduse laenutamine,

piirkonniti on põhjuseks lugejaskonna vähenemine.

5.3.6 MIRKO teenus

Rapla Keskraamatukogu on liitunud üleriigilise MIRKO teenusega selle avamisest peale.

2024. aastal liitusid teiste valdade keskkogud. Haruraamatukogud teenuse pakkumises ei

osale. Laenutusi maakonnas oli aruandeaastal 655.

5.3.7 Ülevaade RVL teenusest

Rapla Keskraamatukogu on RVL partneriks maakonna teistele raamatukogudele, samuti

vajadusel ja võimalusel ka väljaspoole Raplamaad. Rapla Keskraamatukogu korraldas aasta

jooksul 9 RVL-i ringi, mis hõlmab 8 Rapla Keskraamatukogu harukogu (Alu, Hagudi, Juuru,

Kaiu, Kodila, Kuimetsa, Järlepa, Vahastu), 2 Kohila valla (Kohila ja Hageri) raamatukogu

ning 1 Märjamaa valla (Varbola) raamatukogu. RVL-i ring toimub tavaliselt 1 kord kuus.

RVL-i sõitude ajal on vajadusel raamatukogusid ka nõustatud.

Seoses uuenenud RVL standardiga võrdlusi eelmise aastaga kahjuks teha ei saa. Seetõttu on

RVL teenuste statistilised numbrid ka väiksemad. Maakonna piires RVL-iga sisse tulnud

teavikute laenutusi oli 2937, RVL välja laenutusi oli 2927.

Suurem raamatute vahetus toimub valdade siseselt. Kuna harukogudesse ei ole võimalik

komplekteerida kõiki soovitud raamatuid, siis RVL-i teel tehtavad laenutused on väga suureks

abiks kohaliku lugeja paremaks teenindamiseks. Lugejad on teadlikud RVL teenuse

võimalusest ja seda kasutatakse aktiivselt. Kuna osa Rapla Keskraamatukogu fondist ei

saanud kasutada, telliti puuduvad teavikud lugejatele maakonna teiste valdade

raamatukogudest.

Valdade piires RVL-iga sisse tulnud teavikute laenutuste arv oli 9347, RVL välja laenutusi oli

8986.

Väljastpoolt maakonna piire RVL teenuse kasutamine on aasta-aastalt vähenenud. Ilmselt on

mõju avaldanud MIRKO.

5.3.8 Infopäringud

Päringud

2023

Päringud

2024

Muutus (+-)

5905 4915 -990

Sageli tulevad infopäringud külastajatelt, kes ise internetti ei kasuta. Infopäringuid esitati

enamasti telefoni teel, raamatukogus kohapeal ning harvematel juhtudel e-posti või

sotsiaalmeediakanalite kaudu. Valdavalt oli tegemist faktipäringutega, õppurite puhul

teemapäringutega, kus on vaja leida materjali uurimistöö koostamiseks. Paljudel juhtudel

otsiti infot ühistranspordi ja teiste valla asutuste kohta või paluti abi vajaliku info leidmisel

päevakajaliste teemadega seoses.

Valdav osa päringutest olid teemapäringud. Näiteid: Eesti hõbeehted, kõrtside ajalugu,

jõuluteemaliste heegelkardinate mustrid, male maailmameistrivõistlused, rahvamängud

täiskasvanutele, aastavahetusel tinavalamine, perestroika Venemaal, sprottide valmistamine,

Saaremaa peremärgid, ettevõtte alustamine, loomade elu, paki tollideklaratsioonide täitmine,

vesivõimlemine, taimedega trükkimine, kogukondlikud kirikindad. Päringuid tehakse ka

kohaliku elu-olu ja sündmuste kohta. Ajamahukamad olid katkendi järgi luuletuse/tsitaadi

autori otsimised ning koduloolised päringud (teateid Raakle talu hõbeaardest, Kodila kandi

kalmed, ohvrikivid, Kaiu aleviku uuem pildimaterjal jt). Faktipäringuid esitati elulistel

teemadel, nt rongiajad, erinevate asutuste telefonid, aadressid, lahtiolekuajad, inimese surma

aasta kindlakstegemine jne.

Rapla Keskraamatukogus tehakse kojulaenutuses infopäringute puhul valikstatistikat,

lugemissaal registreerib päringud jooksvalt.

5.3.9 Virtuaalüritused, -koolitused ja -näitused

Virtuaalüritusi, -koolitusi ja –näituseid raamatukogudes enamasti ei korraldatud.

Kehtna valla Lelle Raamatukogu 100. sünnipäeva puhul loodi virtuaalne lühiülevaade

raamatukogu arengust ja sündmustest. Ülevaade on leitav raamatukogu sotsiaalmeediakontol

(FB) https://www.facebook.com/lelleraamatukogu/videos/3531249127172155

Maakonnas toimuv lastele mõeldud viktoriin “Netikirjariin” toimub virtuaalüritusena.

Varem valminud virtuaalnäitused on leitavad raamatukogude kodulehtedel. Arvestust nende

vaatamise kohta ei peeta. Osa keskraamatukogu näitusi on dubleeritud Mälukeskuse

digikogusse.

5.3.10 Tasulised teenused

☒ Printimine, paljundamine

☒ Ruumirent

☒ Üritused

☒ Materjalikulu (eripaber)

☒ Muu (lamineerimine, skaneerimine, esitlustehnika rent, kohvimasina kasutamine)

Kõikides raamatukogudes on võimalik kasutada printimise ja paljundamise teenust. Rapla

Keskraamatukogus on võimalik skaneerida ja kasutada printimiseks eripaberit. Märjamaa

Valla Raamatukogus on võimalik kasutada lamineerimise teenust. Välja renditakse ruume nii

koolitusteks kui ka üritusteks. Alates 2024. aastast on võimalik Rapla KRKs külastajatel

kasutada kohvimasinat.

Rapla Keskraamatukogu pakub päevakontori teenust, antud võimalust on kasutatud 43 korral.

5.4 Laste- ja noorteteenindus

Laste- ja noorteteenindus on raamatukogu töö oluline osa. Kui laps harjub raamatukogus

käima väikelapsena, on ta potentsiaalne raamatukogu kasutaja ka edaspidi. Tabelist lähtuvalt

on lapsed ja noored aktiivsed raamatukogu külastajad ja laenutajad.

Rapla maakonnas kokku on kõik näitajad tõusnud.

Vald Lug-

d

2023

Lug-

d

2024

Muutu

s (+-)

Külast

-d

2023

Külast

-d

2024

Muutu

s (+-)

Laenu

t 2023

Laenu

t 2024

Muutu

s (+/-)

Kehtna 547 527 -20 9677 10342 +665 5038 5297 +259

Kohila 802 853 +51 12473 13868 +1395 10731 11149 +418

Märjama

a

888 867 -21 13160 11723 -1437 10476 10360 -116

Rapla 1320 1334 +14 20438 20058 -380 12184 12845 +661

KOKKU 3557 3581 +24 55748 55991 +243 38429 39651 +1222

Laste külastuste arv maakonna raamatukogudes on 0,4% suurem kui 2023. aastal. Laenutuste

arv suurenes 3,1% ja lugejate arv suurenes 0,7%. Lugejate seas on endiselt eelkooliealiste

laste vanemaid, kes laenutavad suurel hulgal raamatuid oma lugejakaardile. Samuti

laenutavad koolilastele raamatuid vanemad/vanavanemad oma kaardile. Need arvud ei kajastu

laste laenutustes. Suur tähtsus on koostööl kohalike koolide, lasteaedade, rahvamajade,

noortekeskuste ja lastevanematega. Raamatukoguhoidjad tõdevad, et lastetöö on

tulemuslikum, kui lasteaed ja kool asuvad lähedal ning on koostööst raamatukoguga

huvitatud.

Märjamaa piirkondades, kus õpilaste arv on vähenenud, väheneb ka raamatukogudes lastest

lugejaskond, nende külastused ja laenutused. Põhinäitajad laste osas on suurenenud Teenuse,

Laukna ja Haimre haruraamatukogudes ja Märjamaa Valla Raamatukogus.

Rapla Keskraamatukogu kõik näitajad on mitmendat aastat kasvanud. Näitajad kasvavad tänu

suurepärasele koostööle koolide ja lasteaedadega. Lapsed ja noored külastavad raamatukogu

aktiivselt. Raplas õppivad vahetusõpilased kasutavad raamatukogu teenuseid. Nad laenutavad

nii lihtsamat eestikeelset kirjandust kui ka ingliskeelset raamatut. Mängutuba on väga

populaarne. Seda külastasid väikelapsed koos vanematega, noorema astme koolilapsed ja

ruumi kasutati ka beebide/vanemate grupi kokkusaamiskohana. Mängutuba oli aktiivses

kasutuses raamatukogu rühmatundide ajal.

5.4.1 Laste- ja noortekirjanduse komplekteerimine

Maakonna raamatukogudesse hangiti parim võimalik valik ilmunud laste- ja noorteraamatuid,

pidades silmas koolide vajadusi, lugejate soove ja Eesti Lastekirjanduse Keskuse soovitusi.

Raamatukogudesse telliti Hea lasteraamat ja Hea noorteraamat valikusse kuuluvaid teoseid

ning auhinnatud lasteraamatuid. Jätkuvalt oli tähelepanu all kooliprogrammide soovitatav

kirjandus, millest hangiti uustrükke ja lisaeksemplare. Lisandus arvestatav kogus Jaapani

koomikseid ehk mangasid. Nende populaarsus noorte hulgas on tõusutrendis. Samuti on palju

ingliskeelse raamatu kasutajaid - õpilased, vahetusõpilased, täiskasvanud lugejad ja muust

rahvusest elanikud. Selgitamaks välja koolide vajadusi tehakse tihedat koostööd õpetajatega.

Raamatukogud kasutavad oma kogude täienduseks aktiivselt RVL teenust. Piirkondades, kus

puuduvad koolid ja lasteaiad, telliti lastekirjandust vähe. Vastavalt võimalusele telliti

raamatukogudesse lastele mõeldud perioodikat.

5.4.2 Laste ja noorte lugemisharjumuste kujundamine, arendamine ja üritused

Lugemisharjumuste kujundamine ja arendamine on järjepidev protsess, mille edendamiseks

tehakse koostööd lapsevanematega, koolide/lasteaedade õpetajatega ja teiste

raamatukogudega.

Maakonna raamatukogudes viidi läbi raamatukogutunde ning koostati järjepidevalt temaatilisi

väljapanekuid. Õpetajad said soovitusi lastele lugemisvara valimisel. Koolidest ja

lasteaedadest käidi klassidega/rühmadega raamatukogudes erinevatel üritustel, näitustel ning

koolitustel. Vajadusel käidi teematunde tegemas lasteasutustes kohapeal. Läbi aasta toimus

maakonna raamatukogudes mitmeid maakondlikult koordineeritud programme:

Suvelugemine, Lugemisisu, kirjanduslik mälumäng Netikirjariin, ettelugemisvõistlus, Nukitsa

konkurss.

Kõigi nende projektide läbiviimine nõuab raamatukoguhoidjatelt põhjalikku ettevalmistamist,

planeerimist, raamatute hankimist kõigile osalejatele ja aktiivset koostööd lapsevanemate,

õpetajate ja lasteaia pedagoogidega.

Rapla vald - Rapla Keskraamatukogus viidi läbi lugemishuvi ja -harjumuse teemalisi

koolitusi Rapla Vesiroosi Kooli lapsevanemate akadeemias ja eelkooliealiste laste

vanematele. Kultuuririkkuse aastal, koostöös Tallinna Prantsuse Lütseumi õpilaste ja

õpetajatega, korraldati põhikooli lõpetajatele frankofooniapäev, kus tutvustati prantsuse keelt,

kultuuri, muusikat ja õppimisvõimalusi Prantsuse Lütseumi gümnaasiumis. Toimusid Lego-

klotsimöll, suure osavõtjate arvuga Jõuluhommikud, Põhjamaade kirjanduse nädala tunnid,

kooslugemise tunnid Eesti kirjanduse päeval koolides ja Muinasjutuõhtud. Hagudi

raamatukogus käis külas lastekirjanik Kairi Look. Juuru raamatukogus tähistati Eesti

kirjanduse päeva raamatukogu orienteerumismänguga. Järlepa raamatukogus toimus

kohtumine kunstnik Heiki Ernitsaga.

Kehtna vald - Sarjas Kirjanik külas käisid raamatukogudes Lauri Räpp, Tarmo Tuule, Justin

Petrone. Noorte huvitegevus Noorte Neljapäevad toimub sageli raamatukogu ruumides, mis

muudab raamatukogu noortele omasemaks, loob harjumuse raamatukogu keskkonnas viibida.

Korraldatakse ÖÖraamatukogu.

Kohila vald - külas käis kirjanik Helen Käit, toimus traditsiooniline öölugemine Hageris, kus

külas oli kirjanik Piret Jaaks. Sel aastal oli Kohila suvelugemise programmis lisaülesanne –

mängida üks mäng, mis võis olla liikumismäng, lauamäng, pallimäng või ringmäng.

Karjääriorienteerumise Raplamaa peatuspunktiks oli Kohilas ühe punktina Kohila

raamatukogu, kus noored pidid lahendama raamatukogutöötajate koostatud sõnarägastikke.

Märjamaa vald - korraldati lugemisprogrammi Loeme koos, mis on suunatud kuni 7-

aastastele lastele ja nende vanematele. Emakeelepäeval kohtus Märjamaa ja Kivi-Vigala

õpilastega näitleja ja kirjanik Kadri Lepp. Kohtumised toimusid kirjanike Markus

Saksatamme, Pille Kannisto ja Contraga. Kultuuririkkuse aastat tähistasid Märjamaa Valla

Raamatukogu ja Valgu haruraamatukogu koos muinasjutuvestja Piret Pääriga. Koostöös

lasteaiaõpetajatega komplekteeriti lasteaiale temaatilisi raamatukotte.

5.5 Raamatukogu kui kogukonnakeskus

Üritused/tegevused

2023

Üritused/tegevused

2024

Muutus (+-)

892 998 +106

Neid arve võrrelda ei saa, sest 2023. aastal sellist jaotust ürituste ja tegevuste kohta ei küsitud.

See number ei sisalda info- ja digipädevuse alase nõustamise arvu.

Üritused/tegevused Arv

Kirjandusega seotud näitused ja väljapanekud 284

Lugejate kohtumised kirjanike ja kirjandustegelastega 59

Lugejamängud ja -võistlused 54

Kodulooga seotud sündmused ja väljapanekud 64

Kunsti- või käsitöönäitused 102

Kontserdid või muusikasündmused 10

Info- ja digipädevuste alane nõustamine ja juhendamine 142

Üldharivad loengud ja töötoad 63

Muud (erinevad üritused, kinoõhtud, ettelugemised, raamatuesitlused,

muud näitused, lugemisklubi, tähtpäevade tähistamised)

220

.

2024. aasta jaanuaris alustas Kohila raamatukogus kooskäimist lugemisklubi. Kevad- ja

sügishooajal jõuti kohtuda kuuel korral. Räägiti lemmikraamatutest, lugemist hõlbustavatest

nutirakendustest ning audio- ja e-raamatute platvormidest ja tehisintellektist. Viimasega

seoses sellest, mis on AI, milline on AI ajalugu, kuidas seda treenitakse ja selle kasutamise

filosoofia ja eetika, kuidas lugejad saaksid tehisintellekti enda jaoks kasutada. Lisaks

tutvustasid lugemishuvilised kuu jooksul loetud raamatuid ning arutati „koduseks ülesandeks“

jäetud kirjanduse üle. Kohtumised läksid iga korraga aina huvitavamaks ning räägitud jutud

üha pikemaks.

Märjamaa vallas olid tähtsamateks koduloolisteks üritusteks 2024. aastal Teenuse ja Laukna

haruraamatukogude 100. aastapäeva tähistamised. Sügava jälje jättis osalejatele kirjanik Arvo

Valtonile pühendatud mälestusõhtu, mille peakõnelejateks ja mälestuste suurimateks

jagajateks olid Tiina Vallikivi ja Arvo Valtoni lapselaps Joosep Pild. Lisaks mälestuste

jagamisele esitles Tiina Vallikivi raamatute toimetajana Arvo Valtoni kolme viimast teost,

mis jäid kirjaniku eluajal Märjamaal esitlemata, kuigi esitlus oli autoriga juba 2024. aasta

alguses kokku lepitud.

Kehtna vallas oli suureks ettevõtmiseks Keava VII Kodukandipäevade korraldamine koostöös

MTÜ Keava Haridus- ja Kultuuriseltsiga.

Rapla Kesraamatukogus käivitus kaheksas hooaeg sariüritusel “Teetund raamatuga”, mis

toimub seitse korda aastas ja kus tutvustatakse valikut uudiskirjandusest. Lisaks on palutud

oma lugemismuljest rääkima keegi raamatukogu lugejatest. Üritus toetab lugemishuvi

suurendamist ning uute raamatutega tutvumine on huvipakkuv - rikastab teadmisi ja

inspireerib.

5.5.1 Kasutajakoolitused

Koolitused

2023

Koolitused

2024

Muutus (+-)

185 172 -13

2024. aastal ei korraldatud maakonna raamatukogudes raamatukoguhoidjate poolt kindla

koolituskavaga koolitusi. Ühelgi töötajal ei ole koolitaja kutsetunnistust. Võrdlustabeli

täitmine on ebatäpne võrreldes eelmise aastaga, sest standardid on muutnud.

Tabelis on välja toodud peamiselt raamatukogutunnid lastele ning mõned koolitused.

Rühmakoolituste/raamatukogutundide teemadeks olid raamatukogu e-kataloogi kasutamine,

eesti kirjanduse päev, emakeelepäev, sügis looduses ja raamatus, loomamuinasjutud,

aialindude määramine ja loendusel osalemine, paberi teekond raamatuks, rootsi lastekirjaniku

Astrid Lindgreni elu ja looming, raamatukoguga tutvumine, rahvakalendritähtpäevad ja

rahvakombed, infootsing, RIKSWEB, jõulud, eesti lastekirjanikud. Raamatukogutunde

korraldati ka seoses lugemisprogrammides osalemisega. Temaatiliste tundide sihtrühmaks on

lasteaialapsed või kooliõpilased.

Kohila raamatukogus viidi läbi lastele 46 huviringitundi.

Koostöös MEPÜga toimus Märjamaa Valla Raamatukogus Priit Kallase koolitus Chat GPT ja

AI kasutamisest ja võimalustest “Avasta uus maailm“. Töötukassa korraldas Märjamaa

piirkonna töötutele arvutiõppe tsükliõppe Märjamaa Valla Raamatukogus. Koolitaja Tiina

Põld viis huvitatutele kogukonnast läbi koolituse „Elutarkus ja planeerimine vanuses 50+“.

Koolitaja Tiiu Aavik õpetas täiskasvanuid nutitelefoni koolitusel „Tark mees taskus“.

Koolitusel osalejate palvel toimus koolitus kahel korral.

5.5.2 Koostööpartnerid

Koostöö toimub eelkõige läbi ürituste korraldamise ja vastastikuste teenuste pakkumise,

näiteks sündmuste ettevalmistamisega, näituste korraldamisega, erinevate projektidega jne.

Koostööd tehakse väga paljude asutuste ja inimestega.

Jätkuv koostöö toimus rahvamajadega, hooldekodudega, valdades asuvate koolide ja

lasteaedadega. Koolid ja lasteaiad kutsusid lastetöötajaid meeleldi kooli või tulid lastega ise

raamatukokku.

Lisaks on head suhted vallavalitsustega, MTÜ-de ja kultuuriseltsidega, maakonna ajalehega.

Väiksemates raamatukogudes toimusid mitmed üritused, koosolekud, talgud just ühise

ettevõtmisena koos kohalike MTÜdega. See ongi töö kogukonnaga, nähtavus kogukonnas.

Riiklikul tasandil oli põhiline koostööpartner Eesti Lastekirjanduse Keskus. Maakonna

raamatukogus tehakse head koostööd HARNO Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse

agentuuri koordinaatoritega, kes on toeks Erasmus+ projektide taotluse ja aruande

kirjutamisel. Tänu sellele koostööle avanes võimalus osaleda Erasmus+ (kiirendi) seminaril

Varssavis, mille korraldas Poola agentuur. Sellel seminaril osalesid inimesed 17 erinevast

Euroopa riigist.

Raplamaa Mälukeskuse koostööpartneriteks on maakonna raamatukogud.

Jätkuvalt toimib väga hea koostöö raamatukoguprogrammi RIKS haldaja Deltmar OÜ-ga ning

selle esindaja Meelis Lilbokiga. Tekkivatele probleemidele leitakse alati kiiresti lahendused.

Raamatukoguhoidjate hinnangul on koostöö toiminud edukalt ja tulemuslikult. Koostöö,

areng ja kogukonnatunnetus on omavahel tihedalt seotud ning tugevdavad üksteist. Inimeste

ja organisatsioonide koostöös sünnivad uued võimalused.

6 Raamatukogu turundus

6.1 Turunduskanalid

☒ Raamatukogu koduleht

☒ KOV-i koduleht

☒ Sotsiaalmeedia (Facebook, Instagram)

☒ Raadio (maakonna kohalik raadio)

☐ Televisioon

☒ Ajalehed, ajakirjad

☒ Välireklaam (nt plakatid, ekraanid)

☒ Muud (suuline, järjehoidjad, kultuurikava.ee)

Koduleht annab infot teenuste, kogude, ürituste ja lahtiolekuaegade kohta. See on oluline

kanal nii uutele kui ka olemasolevatele kasutajatele.

Omavalitsuse kodulehed, aga ka valdade lehed on hea koht raamatukogu tegevuste ja teenuste

tutvustamiseks laiemale kogukonnale. See võimaldab jõuda ka nendeni, kes ei ole

raamatukoguteenustest veel teadlikud.

Sotsiaalmeedia kanalid võimaldavad raamatukogul suhelda kasutajatega otse ja personaalselt.

Nende kaudu saab jagada infot ürituste, raamatusoovituste ja muude päevakajaliste teemade

kohta. Sotsiaalmeedia on eriti oluline noorema sihtgrupi jaoks.

Sotsiaalmeedias ei ole tasulisi teenuseid kasutatud, kuna selle teenuse eest tasumine on

keeruline. Raamatukogul puudub oma krediitkaart. Tasulist reklaami on harva ostetud

ajalehes Raplamaa Sõnumid. Põhirõhk on tasuta turunduskanalitel.

Välireklaam nagu plakatid ja ekraanid on tõhusad vahendid raamatukogu nähtavuse

suurendamiseks ruumis. Need võimaldavad jõuda inimesteni, kes mööduvad raamatukogust

või muudest rahvarohketest kohtadest.

Väiksemas paikkonnas on kõige paremaks infoallikaks plakatid, suhtlus silmast silma ja

telefoni teel.

Turunduse täpset mõju on raske hinnata, täpset analüüsi tehtud ei ole. Info üritustest ja

näitustest on inimesteni jõudnud, üritustel osaletakse. On olnud tagasisidet, et raamatukogu

info võiks tulla ka telefoni sms-teatena või Tallinna poole väljasõidul suure välireklaamina.

Kohalikus ajakirjanduses kajastati keskraamatukogu ja mälukeskuse tegevust 34 artiklis.

Neist viie autoriks olid raamatukogutöötajad. Lisaks ilmusid maakonnalehes 2024. aasta

esimesel poolel raamatukoguhoidjate lugemissoovitused “Soov lugeda, aga mida?”, kokku 23

kirjutist.

6.2 Väljaannete publitseerimine

Väljaandeid maakonnas publitseeritud ei ole.

Artiklid raamatukogu töötajatelt on ilmunud kohalikus ajakirjanduses ja valdade lehtedes.

Järvakandi haruraamatukogu osales koduloolise raamatu „Järvakandi kandilised kultuurilood“

koostamisel.

7 Eesmärgid tulevaks aastaks

Eesti Raamat 500 aastat. Aasta jooksul tähistatakse mitmesuguste näituste, sündmuste ja

muude ettevõtmistega eestikeelse raamatu ning eesti kirjakeele sünnipäeva. Põhirõhk on Eesti

Raamatu Aastaga seotud teemaürituste korraldamisel ja üleriigiliste ürituste vahendamine

lugejatele ja võimalusel nendel osalemine.

Hästi toimivate lasteürituste jätkamine, luues lastele uusi põnevaid tegevusi. Raplas

alustatakse “Raamatukoguöö” ürituste korraldamist noorema kooliastme parimatele

lugejatele. Osalemine üleriigilistes ja maakondlikes kirjanduslikes projektides laste

lugemisharjumuste kujundamiseks ja arendamiseks. Vallasiseste lugemisprogrammide

jätkamine.

Rapla Keskraamatukogu raamatukoguhoidjate pädevuse suurendamine, õppekäikude

korraldamine Eesti ja Euroopa raamatukogudes sh Erasmus+ projekti toel.

Rapla Keskraamatukogu peahoone rekonstrueerimise I etapi lõpetamine.

Suvise õppelaagri sh koolituse „Suhtlemine puudega inimesega“ korraldamine maakonna

raamatukoguhoidjatele.

Kehtna valla kahe haruraamatukogu liitumine MIRKOga.

Oluline on kogude korrastamine – inventuurid ja mahakandmine ning raamatute ringluse

tõstmine.

Maakonna raamatukogude koostöö suurendamine mälukeskusega. Raplamaa Mälukeskuse

eesmärgiks on õpetada välja raamatukoguhoidjad koostööpartneritena, kes hakkaksid oma

raamatukogudes olevaid materjale digikogusse sisestama. Plaanis on viia kirjalikud juhendid

tööprotsessist vastavusse DSpace’i uue versiooniga; kuulutada välja temaatilisi korjeid

vallalehtedes ja maakonnalehes ning Facebookis; korraldada kohtumisi koduloolaste ja

koduloohuvilistega, kooliõpetajatega, kogukondadega; jätkata keskraamatukogu seni

avalikkusele kättesaamatu fotokogu sisestamist Mälukeskuse digikogusse.

Koostajad: Õie Paaslepp, Katrin Grichin, Tiina Talvet, Ingrid Teder.

Aluseks võetud Kehtna, Kohila, Märjamaa ja Rapla valdade raamatukogude tegevusaruanded.

Koostajateks: Eve Rõuk, Kristiina Bender ja Ede Talistu.