Otsus

<

OTSUS Vaidlustusasja number 24-25/288357 Otsuse kuupäev 04.03.2025 Vaidlustuskomisjoni liige Ulvi Reimets Vaidlustus AS-i Dotnuva Baltic vaidlustus Maaelu Teadmuskeskuse

riigihankes „Katsetehnika: ribilibistite, pöördadra ja kultivaatori ost“ (viitenumber 288357) hanke osas 2 Baltic Agro Machinery AS-i pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise otsustele

Menetlusosalised

Vaidlustaja, AS Dotnuva Baltic, esindaja Raigo Paabut Hankija, Maaelu Teadmuskeskus, esindaja Andre Veskioja Kolmas isik, Baltic Agro Machinery AS

Vaidlustuse läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Riigihangete seaduse § 197 lg 1 p 4 ja RHS § 198 lg 3 alusel

1. Jätta AS-i Dotnuva Baltic vaidlustus rahuldamata. 2. Jätta AS-i Dotnuva Baltic vaidlustusmenetluse kulud (tasutud riigilõiv) tema

enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg kümme (10) päeva arvates vaidlustuskomisjoni otsuse avalikult teatavaks tegemisest. JÕUSTUMINE Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole seotud edasikaevatud osaga (riigihangete seaduse § 200 lg 4). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 13.12.2024 avaldas Maaelu Teadmuskeskus (edaspidi Hankija) riigihangete registris avatud hankemenetlusena läbi viidava riigihanke „Katsetehnika: ribilibistite, pöördadra ja kultivaatori ost“ (viitenumber 288357) (edaspidi Riigihange) hanketeate. Riigihange on jagatud kolmeks osaks: Osa 1 – Ribilibistid

2 (8)

Osa 2 - Pöördader Osa 3 - Kultivaator 2. 06.02.2025 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon) AS-i Dotnuva Baltic (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus Hankija otsustele tunnistada Riigihanke osas 2 vastavaks ja edukaks Baltic Agro Machinery AS-i pakkumus. 3. Vaidlustuskomisjon teatas 13.02.2025 kirjaga nr 12.2-10/24 menetlusosalistele, et vaatab vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide esitamiseks aega kuni 18.02.2025 ja neile vastamiseks kuni 21.02.2025. Vaidlustuskomisjoni poolt määratud esimeseks tähtpäevaks esitas täiendavad seisukohad Vaidlustaja, teiseks tähtpäevaks Hankija. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 4. Vaidlustaja, AS Dotnuva Baltic, põhjendab taotlusi järgmiselt. 4.1. Hankija on dokumendis „Pöördader, tehnilised nõuded“ nõudnud, et hangitav ader peab olema karastatud põhiraami ja vannastega. Vaidlustajal on kahtlus, et Baltic Agro Machinery AS-i pakutud ader ei vasta nõuetele - karastatud põhiraam ja karastatud vannased. 4.2. Vaidlustaja täiendavad seisukohad. 4.2.1. Vannaste puhul võib Hankija selgitust pidada rahuldavaks, kuna pakutud tootekirjelduses viidatakse pindkarastusega terasest vedrutaladele ja adrasaha jalgadele. 4.2.2. Põhiraami tingimuste täitmise osas ei ole Hankija selgitus veenev. Hankija väide, et legeerimine ja karastamine on samaväärsed, on ekslik. Legeerimisega saab terase omadusi muuta vaid teatud piirideni, sellest kaugemale minnes võib legeerivate elementide liigne lisamine sulamisse põhjustada materjali haprust ja viia tugevuse vähenemiseni. Termotöötluse (karastamise) eesmärk on aga materjali struktuuri muutmine, millega saavutatakse terase tugevuse märgatav suurenemine. Adra raami puhul, mis on valmistatud kõrglegeeritud terasest, suureneb karastamise tulemusel selle tugevus ja väsimuskoormuse tsüklite arv ligikaudu kolm korda. Tänu sellele on võimalik kasutada õhemaid materjale, vähendades toote kogumassi. Massi vähendamine on aga eriti oluline, kuna:

• adra tõstmiseks on vaja väiksemat jõudu; • traktori ja lisaraskuste mass väheneb; • kütusekulu on väiksem; • mulla tallamise mõju on väiksem; • traktori, eriti selle tõsteseadme, koormus ja kulumine vähenevad, pikendades masina

eluiga.

3 (8)

Hanketingimustes on selgesõnaliselt nõutud karastatud põhiraam, mis tähendab, et lihtsalt mikrolegeeritud või legeeritud teras ei vasta nõuetele, kuna neil puudub täiendav kuumtöötlus, mis tagab suurema koormustaluvuse ja väsimustugevuse. Seetõttu ei saa aktsepteerida üksnes legeeritud terase kasutamist, kui puudub tõend selle karastamise kohta. 4.2.3. Hankija selgitas, et tugev, paksu seinaline nelikanttoru, mis on valmistatud peeneteralisest mikrolegeeritud eriterasest, annab uuele raamikonstruktsioonile stabiilsuse. See väide viitab selgelt, et nõutav vastupidavus ja tugevus saavutatakse paksema materjali kasutamise, mitte mikrolegeerimise kaudu. 5. Hankija, Maaelu Teadmuskeskus, vaidleb vaidlustusele vastu. 5.1. Hankija on esitanud tehnilised nõuded:

• karastatud põhiraam. Tugiratas maksimaalse võimaliku laiusega, õhkrehv, põllumajandusmuster.

• tugiratas leevendi/amordiga. • karastatud vannased.

Baltic Agro Machinery AS on esitanud Riigihanke osas 2 pakkumuse, mille hulgas on eestikeelne tootekirjeldus (vastuse lisa 1). Hankija on võrrelnud eestikeelset tootekirjeldust Baltic Agro Machinery AS pakutud adra mudeli Lemken Juwel 7 tootja Lemken Gmbh kodulehel oleva inglisekeelse tootelehega (vastuse lisa 2). Eestikeelse tootekirjelduse tõlke lk 12 on märgitud: „Alati, kui tuleb ette mõni takistus, saavad elastsed ja tippkvaliteetse pindkarastusega terasest vedrutalad ning adrasaha jalad erakordselt kaugele kõrvale põigata.“ Sama sisu inglisekeelses originaaldokumendis: „Whenever an obstacle is encountered, the elastic, highquality surface-hard-ened spring steel beams and body legs can deflect exceptionally far to the side.“ Tootekirjelduse lk 12 on käsitletud sõnaselgelt karastatud vannaseid (nimetus võib tõlke tõttu olla erinev, kuid ei ole kahtlust, et kirjeldatud on õiget elementi. Eestikeelse tootekirjelduse lk 15 on märgitud: „Tugev, paksu seinaline nelikanttoru, mis on valmistatud peeneteralisest mikrolegeeritud eriterasest, annab uuele raami konstruktsioonile stabiilsuse.“ Sama sisu inglisekeelses originaaldokumendis: „The robust, thick-walled square tube made of microalloyed, fine-grained, special steel provides the strong foundation for the new frame structure.“ Tootekirjelduse lk 15 on kirjeldatud mikrolegeeritud eriterast. Eriterased ehk legeeritud terased sisaldavad lisandina mangaani, kroomi, kroomilisand (kuni 13%) muudab terase korrosioonikindlaks ja suurendab kõvadust. Karastamine on terase kuumutamine üle kriitilise punkti 30–50 °C võrra, hoidmine nimetatud temperatuuril ning sellele järgnev kiire jahutamine. Karastamine suurendab terase kõvadust ja kulumiskindlust, seejuures jääb sitkus peaaegu samaks.

4 (8)

Eeltoodust nähtub, et nii karastamine kui legeerimine on terase tugevusomaduste suurendamisele suunatud meetodid. Legeerimine on keemiline lähenemine ja karastamine füüsikaline, kuid lõpptulemus mõlemal juhul on sama – terase tugevusomadused on suurenenud. 5.2. Tehnilises kirjelduses on esitatud miinimumnõuded, mis tähendab, et välistatud ei ole ka muud, kuid mitte halvemad omadused. Asjaolu, et on nimetatud karastatud põhiraami ja vannaseid, ei tähenda, et legeeritud eriteras oleks välistatud. Välistatud oleksid olnud tugevdamata terasest konstruktsioonid, kuna need ei taga detaili töökindlust. Hankija hinnangul vastab Baltic Agro Machinery AS pakutud seade tehnilises kirjelduses nõutud tingimustele ning jääb edukaks tunnistamise otsuse juurde. 5.3. Hankija täiendavad seisukohad. 5.3.1. Hanketingimused ei ole olnud kitsalt määratud, tehnilises kirjelduses on esitatud minimaalsed nõuded. Hankijal puuduvad objektiivsed põhjused eelistada vaid karastatud terasest - so füüsikaliselt tugevdatud raamiga atra. Tehnilisi tingimusi tuleb tervikuna mõista selliselt, et see tagaks kõigile ettevõtjatele võrdsed tingimused pakkumuse esitamiseks ega tohi tekitada objektiivselt põhjendamatuid takistusi riigihangete avamisel konkurentsile (RHS § 88 lg 7). Isegi, kui tehnilise kirjelduse sõnastus võib olla kitsam, tuleb seda ikka tõlgendada viidatud sätte alusel piisavalt avaralt. Hankija on tehnilises kirjelduses selgelt nimetatud, et toodud nõuded on minimaalsed - seega on Hankija jätnud avarama tõlgendamise võimaluse ning lubab pakkumuses esitada lisaks karastamisele ka muul moel tugevdatud terasest raamiga atrasid. 5.3.2. Karastamine ja legeerimine on erinevad meetodid metalli tugevusomaduste saavutamiseks. Kuna nii legeerimine kui karastamine tugevusomadusi suurendavad - kas keemiliselt või füüsikaliselt - ei ole vajadust neid ka kombineerida, kuna legeerimine juba muudab terase tugevamaks, ei ole tugevuse saavutamiseks seda veel ka karastada. Hankija ei ole esitanud terase tugevuse minimaalnõudeid ega üldse mingeid arvnäitajaid terase nõutava tugevuse kohta. Hankija on soovinud minimaalselt karastatud terasest raami. See tähendab, et kui raam on muul moel tugevdatud, siis on ta samaväärne karastatud raamiga. 5.3.3. Hankija on teadlik, et nö valesti legeerimisega võivad terase omadused hoopis halveneda, kuid sama toimub ka karastamisega. Kuna Hankija on sisuliselt soovinud vaid tugevdatud raami, siis Hankija ei hinda eraldi, ei teostatud karastamise protseduuri ega legeerimisel konkreetset terase koostist. Hankijale on küllaldane, et pakkujad esitavad tootja kinnituse, et on tegemist tugevdatud raamiga, mis on kohane selleks otstarbeks, milleks Hankija atra kasutada soovib. 5.3.4. Vaidlustaja väited, et legeeritud terasest raam on paksemast materjalist ja annab seetõttu suurema kogumassi, mis omakorda tingib Vaidlustaja esitatud kõrvaltoimed, on hüpoteetilised ja teoreetilised, mitte tõendatud. Hankija on võrrelnud Vaidlustaja pakutud Kverneland ES-100-200-S adra massi ja Baltic Agro Machinery AS pakutud Lemken Juwel 7 MVU adra massi vastavate seadmete tootelehtedel: Lemken Juwel 7 MVU adra mass pakutud konfiguratsioonis on 1053 kg (lk 22

5 (8)

Tversioon), Kverneland ES100-200-S adra mass on 1200 kg (tootelehel lk 62 rida ESV). Seega legeerimise meetod ei ole teinud Lemken Juwel 7MVU atra raskemaks kui Kvernelad ES-100-200 karastatud terasest ader. 6. Kolmas isik, Baltic Agro Machinery AS, oma seisukohti ei esitanud. VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED 7. 28.01.2025 „Vastavusotsuses“ on Hankija tunnistanud Kolmanda isiku Riigihanke osas 2 esitatud pakkumuse vastavaks. Vaidlustaja on vaidlustusmenetluse käigus jäänud seisukoha juurde, et Kolmanda isiku Riigihanke osas 2 esitatud pakkumus ei vasta ühele nõudele - pakutaval pöördadral peab olema karastatud põhiraam. Hankija selgituste kohaselt on Kolmanda isiku pakutud pöördadral peeneteralisest mikrolegeeritud eriterases raam ja see on samaväärne karastatud põhiraamiga. Vaidlustaja sellega ei nõustu. Seega on vaidlus selles, kas Hankija sai Riigihanke osas 2 tunnistada vastavaks Kolmanda isiku pakkumuse, kus pakutud pöördadral on mikrolegeeritud eriterasest põhiraam. 7.1. „Vastavustingimused“ osas SAMAVÄÄRSUS (Riigihanke osa 2) on toodud järgnev: „Pakkuja kinnitab, et pakkumus vastab hanke alusdokumentides nõutule ja vajadusel on samaväärsus selgitatud ja tõendid samaväärsuse kohta lisatud. Iga viidet, mille hankija teeb riigihanke alusdokumentides mõnele RHS-i § 88 lõikes 2 nimetatud alusele (standardile, tehnilisele tunnustusele, tehnilisele kontrollisüsteemile vms), tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“. Iga viidet, mille hankija teeb riigihanke alusdokumentides ostuallikale, protsessile, kaubamärgile, patendile, tüübile, päritolule, tootmisviisile, märgisele või vastavushindamisasutuse väljastatud katsearuandele või tõendile, tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“ (RHS § 88 lg-d 5-6, § 89 lg 2, 114 lg-d 5-7). Hankija aktsepteerib objektiivsetel põhjustel muid asjakohaseid tõendeid, kui pakkuja tõendab hankijale vastuvõetaval viisil, et pakutav asi, teenus või ehitustöö vastab konkreetse märgise või hankija esitatud nõuetele, välja arvatud juhul, kui hankija nõutud märgis, samaväärne märgis või konkreetse või samaväärse vastavushindamisasutuse väljastatud katsearuanne või muu tõend on seaduse alusel eelduseks asja, teenuse või ehitustöö pakkumiseks turul (RHS § 114 lg 7). Küsimused ettevõtjale: 1. Pakkuja kinnitab, et pakkumus vastab hanke alusdokumentides nõutule ja vajadusel on samaväärsus selgitatud ja tõendid samaväärsuse kohta lisatud. (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")“ Vastavustingimused“ osas TOOTE TEHNILISED NÄITAJAD (Riigihanke osa 2) on toodud järgnev: „Pakkuja esitab pakutava toote tehnilised andmed, mille alusel saab veenduda pakutava toote vastavuses hankija tehnilisele kirjeldusele Pakkuja täidab vormil kõik rohelisega märgitud

6 (8)

lahtrid. Pakkuja peab esitama andmed ja tõendid nõuetele vastavuse tõendamiseks piisava täpsuse ja põhjalikkusega, et hankijal oleks nende alusel võimalik hinnata pakutava katsetehnika vastavust riigihanke alusdokumentidele. Dokumentidele viitamisel peab pakkuja lisama dokumendi pakkumuse koosseisu. Vormi lahtrite täitmata jätmine võib kaasa tuua pakkumuse mittevastavaks tunnistamise. Pakkuja esitab lisaks vormile katsetehnika nõuetele vastavuse tõendamiseks katsetehnika nt tooteleht, sertifikaat või väljavõte tootja kodulehelt, millest selgub pakutava tehnika vastavus nõuetele. Tehnika nõuetele vastavuse kontrollimiseks võib esitada nii dokumente kui ka viiteid veebilehtedele. Tooteleht vms pakutava katsetehnika tehniline dokument võib olla eesti- või ingliskeelne. Riigihanke alusdokumentide koosseisus esitatud hankija poolt koostatud tehnilise kirjelduse esitamine pakkumuse koosseisus pakkujapoolse tehnilise kirjeldusena või üksnes kõikidele tingimustele vastamise osas kinnituse esitamine ei ole lubatud, sest see ei võimalda hankijal kontrollida pakkumuse sisulist vastavust. Hankijal on õigus lugeda selline pakkumus riigihanke alusdokumentide tingimustele mittevastavaks ja lükata tagasi. Küsimused ettevõtjale: 1. Tehnilised näitajad (Dokumendi vorm / KATSETEHNIKA - Pöördader.xlsx) 2. Katsetehnika tehnilised dokumendid. NB! Pakkuja peab esitama andmed ja tõendid nõuetelevastavuse tõendamiseks piisava täpsuse ja põhjalikkusega, et hankijal oleks nende alusel võimalik hinnata pakutava katsetehnika vastavust riigihanke alusdokumentidele. (Vabas vormis dokument) 3. Katsetehnika maksimaalne tarneaeg on kuni 6 kuud alates hankelepingu sõlmimisest. Pakkuja esitab katsetehnika tarneaja kalendripäevades alates hankelepingu sõlmimisest. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))“ „Tehnilised näitajad“ on nõutud, et pakutaval pöördadral peab olema karastatud põhiraam. Lähtuvalt „Vastavustingimustest“ on lubatud pakkuda samaväärset, st pakutaval pöördadral peab olema karastatud põhiraam või sellega samaväärne põhiraam. Pole alust asuda seisukohal, et nõutud on ainult karastatud põhiraami või pärast legeerimist karastatud põhiraami. 7.2. Kolmas isik on oma pakkumuses esitanud:

1) pakutava pöördadra tehnilised näitajad Hankija ette antud vormil, tingimuse karastatud põhiraam. Tugiratas makismaalse võimaliku laiusega, õhkrehv, põllumajandusmuster. Tugiratas leevendi/amordiga kohta märkinud „Jah/340mm“;

2) „Pakkumus. Vastavustingimused“, kus Kolmas isik on kinnitanud sõnaga „Jah“, et pakkumus vastab hanke alusdokumentides nõutule ja vajadusel on samaväärsus selgitatud ja tõendid samaväärsuse kohta lisatud;

3) pakutud pöördadra tootja infomaterjali, millest nähtub, et pakutud pöördadral on nelikantraam - tugev, paksuseinaline nelikanttoru, mis on valmistatud peeneteralisest mikrolegeeritud eriterasest.

Seega ei ole vaidlust selles, et Kolmanda isiku pakutud pöördadral ei ole karastatud põhiraam, vaid on peeneteralisest mikrolegeeritud eriterasest põhiraam. 7.3. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankija ei pidanud samaväärse põhiraami kasutamise lubamisel riigihanke alusdokumentides loetlema tehnilisi ja muid nõudeid, mis oleksid võimaldanud pakkujal aru saada, millist põhiraami Hankija peab samaväärseks

7 (8)

karastatud põhiraamiga. RHS sellist kohustust Hankijale ei pane, st karastatud põhiraamiga samaväärse lubamisel ei pidanud Hankija riigihanke alusdokumentides eraldi välja tooma samaväärse materjali omadusi. Kuid Hankija pidi teadma seda, mida ta pakkumuste vastavuse kontrollimisel samaväärse põhiraami kasutamise puhul hindab. Selle, kas pakutud põhiraam on samaväärne või mitte, pidi Hankija kindlaks tegema pakkumuste vastavuse kontrollimise etapis. Lähtudes sellest, et karastamine on materjali termotöötlusega (füüsikaliselt) tugevdamine, siis on vaidlustuskomisjon seisukohal, et pakkumuses võis pakkuda lisaks karastamisele ka muul moel tugevdatud terasest põhiraamiga pöördatrasid. 7.4. Hankija otsuses tunnistada Kolmanda isiku pakkumus vastavaks mingeid põhjendusi selle kohta, miks Kolmanda isiku pakutud pöördadra põhiraam on samaväärne karastatud põhiraamiga, pole. Vaidlustusmenetluses on Hankija vastavad põhjendused esitanud. Vaidlustuskomisjonil puudub kahtlus selles, et Hankija on neist põhjendusest Kolmanda isiku pakkumust vastavaks tunnistades ka lähtunud. 7.4.1. Sõnaveebi1 järgi tähendab legeerima metallile või sulamile selle omaduste parandamiseks lisandeid manustama. Legeerimine on keemilise koostise muutmine, kus näiteks terasele lisatakse erinevaid elemente (kroom, nikkel, molübdeen, vanaadium, jt), et parandada selle omadusi (korrosioonikindlust, kulumiskindlust, tugevust või kuumakindlust). Sõnaveebi2 järgi tähendab karastama metallide ja nende sulamite kõvadust tõstma tugeva kuumutamise ja seejärel järsu jahutamisega (külmas vees või õlis). Karastamine on termiline töötlemine, mille eesmärk on muuta teras tugevamaks ja kõvemaks, karastamine toimub tavaliselt terase kuumutamise ja seejärel kiire jahutamise (karastamise) kaudu. Tegemist on erinevate protsessidega, mis mõjutavad materjali omadusi, eelkõige tugevust ja kõvadust. Kui karastamisel suurendab terase kiire jahutamine kõvadust ja kulumiskindlust, siis legeerimisel mõjutavad kõvadust ja kulumiskindlust teatud lisandid. Vaidlustuskomisjon nõustub Hankijaga, et nii karastamine kui legeerimine on terase tugevusomaduste suurendamisele suunatud meetodid, millede eesmärgiks on terase tugevusomaduste suurendamine. Seega – kui tegemist on peeneteralisest mikrolegeeritud eriterasest põhiraamiga, siis sellest järeldub, et legeerimise meetodil on (eri)terase tugevusomadusi suurendatud ja põhiraam on tugevdatud mitte karastamisega, vaid legeerimisega. 7.4.2. Vaidlustuskomisjon ei nõustu Vaidlustajaga, et ei saa aktsepteerida üksnes legeeritud terase kasutamist, kui puudub tõend selle karastamise kohta.

1 https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/legeerima/1/est 2 https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/karastama/1/est

8 (8)

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et põhiraamil, mis on karastatud terasest ja põhiraamil, mis on peeneteralisest mikrolegeeritud eriterasest, on erinevused, kuid nad sarnanevad - läbi on viidud teatud meetodil kasutusomaduste parandamine. Hankija ei pidanud eraldi hindama ei teostatud karastamise protseduuri ega ka legeerimisel konkreetse terase koostist (lisandeid). Mõiste „samaväärsus“ tavatähenduses on see, et millelgi on sama väärtus või ülesanne (Euroopa Kohtu liidetud kohtuasjad C-68/21 ja C-84/21, p 83). Hankija on soovinud minimaalselt karastatud terasest raami. See tähendab, et kui raam on muul moel tugevdatud, siis on ta samaväärne karastatud raamiga. Vaidlustuskomisjon nõustub Hankijaga, et välistatud oleksid olnud (ei oleks olnud samaväärsed) tugevdamata terasest konstruktsioonid. 7.5. Eeltoodud põhjustel on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Hankija otsus Kolmanda isiku Riigihanke osas 2 esitatud pakkumuse vastavaks tunnistamise kohta on kooskõlas RHS § 114 lg-ga 2. 8. Kuna vaidlustuskomisjon ei tunnista kehtetuks Hankija otsust Riigihanke osas 2 Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise kohta, siis ei tunnista vaidlustuskomisjon kehtetuks ka Hankija otsust tunnistada Kolmanda isiku pakkumus Riigihanke osas 2 edukaks. 9. Vaidlustusmenetluse kulud Lähtudes sellest, et vaidlustus jääb RHS § 197 lg 1 p-i 4 alusel rahuldamata, kuulub vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg 3. Hankija ei taotlenud kulude väljamõistmist. Vaidlustaja kulud jäävad tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Ulvi Reimets