Järelevalve akt

OÜ Krabimaania [email protected] Krabi kool, Krabi küla, Rõuge vald 66102, Võru maakond

JÄRELEVALVE AKT

04.03.2025 nr 5.1-3/6455-1

I. ÜLDSÄTTED 1.1. Järelevalve teostamise õiguslik alus: sotsiaalhoolekande seadus § 157 lõige 1. 1.2. Järelevalve teostamisel kontrolliti OÜs Krabimaania (registrikood 16597684) väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse (hooldusteenus) osutamise vastavust sotsiaalhoolekande seaduses (SHS) ja sotsiaalkaitseministri 19.06.2023 määruses nr 36 "Nõuded väljaspool kodu osutatavale ööpäevaringsele üldhooldusteenusele" (määrus) sätestatud nõuetele ning majandustegevuse nõuete täitmist tulenevalt majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MSÜS) § 30 lõikest 2. 1.3. Järelevalve teostamise tegevuskoht: Krabi kool, Krabi küla, Rõuge vald, Võru maakond. 1.4. Paikvaatluse aeg: 04.02.2025. 1.5. Järelevalve teostajad: Sotsiaalkindlustusameti (SKA) õiguse ja järelevalve osakonna peaspetsialistid Tõnis Palgi ja Kadri Plato (järelevalvemeeskonna juht). 1.6. Järelevalvetoimingute juures osales OÜ Krabimaania juhatuse liige (Krabikodu juhataja) Ale Sprenk. 1.7. Järelevalvemenetluses kasutatud meetodid: paikvaatlus, dokumentide analüüs, e- kirjavahetus, vestlused töötajatega, teenusesaajate ja nende lähedastega, päringud majandustegevuse (MTR)- ja töötamise registris (TÖR) ning sotsiaalteenuste- ja -toetuste andmeregistris (STAR). II. JÄRELEVALVE TULEMUSED SKA tuvastas, et OÜ Krabimaania (Krabikodu) ei täitnud järgmist nõuet: 2.1. MSÜS § 30 lõige 2, mis kohustab ettevõtjat teatama tegevusloa kontrolliesemega ja kõrvaltingimustega seotud asjaolude muutumisest tegevusloa andmiseks pädevale majandushaldusasutusele viivitamata, kuid hiljemalt viie tööpäeva jooksul. Krabikodu ei täitnud MSÜS § 29 sätestatud ettevõtja hoolsuskohustust ning ei teatanud majandustegevusega seotud asjaolude muutumisest (nt töölepingu sõlmimisest, töösuhte lõppemisest) tegevusloa andmiseks pädevale majandushaldusasutusele (SKA) hiljemalt viie

2

tööpäeva jooksul. Krabikodu töötajate nimekirja ja 01.12.2024 – 04.02.2025 tööajatabelite kontrollimisel selgus, et vahetult teenust osutavad 13 hooldus- ja abihooldustöötajat, kuid neist vaid kolme hooldustöötaja vastavust SHSis sätestatud nõuetele oli võimalik MTRist kontrollida. TÖR andmetel on kümne hooldustöötajaga töösuhe alanud oluliselt enam kui viis tööpäeva tagasi (vt punkti 3.6.). SKA seisukoht: võttes arvesse, et Krabikodu teeb aktiivselt koostööd ja on asunud rikkumist kõrvaldama, teostab SKA järelevalve aktis tuvastatud rikkumise üle järelkontrolli 2025 aasta aprillis. III. JÄRELEVALVEMENETLUSE KOKKUVÕTE SKA algatas 31.01.2025 järelevalvemenetluse SHSis ja määruses sätestatud nõuete täitmise kontrollimiseks. Järelevalvemenetluses oli seatud fookus üldtunnustatud kvaliteedipõhimõtete (SHS § 3 lõige 2) järgimisest isikukesksusele, isiku õiguste kaitsele (turvalisus) ja kaasamisele. 3.1. SHS § 20 lõiked 1-3 kohustavad teenuseosutajat tagama teenusesaajatele turvalise keskkonna ja toimetuleku, teenusesaajate majutamise ja toitlustamise ning abivajadusest lähtuvad hooldustoimingud ja muud toimetulekut toetavad toimingud, mis on määratud hooldusplaanis. Krabikodule on hooldusteenuse osutamiseks 01.07.2024 a. välja antud tegevusluba nr SÜH000181 ning maksimaalselt on lubatud hooldusteenust osutada 44le isikule. Päästeameti ja Terviseameti juuni 2024 a. hinnangute kohaselt vastab tegevuskoht tervisekaitse- ja tuleohutusalastele nõuetele. Krabikodu osutab hooldusteenust endises koolihoones, millele Rõuge Vallavalitsus on andnud kasutusloa. Hooldusteenust osutatakse esimesel ja teisel korrusel, lifti rajamine on ehitusjärgus. Esimesel korrusel on ühe- ja kahekohalised toad (bokside süsteem), teisel korrusel kahe- ja kolmekohalised toad. Teisel korrusel asuvad enamasti suure hooldusvajadusega teenuse saajad. Hoones on ligipääsetavus tagatud (nt käsipuud, kaldtee), treppidel liikumiseks on soetatud trepironija ja olemas on muud hooldustööd hõlbustavad abivahendid (tõstuk, multifunktsionaalne vann, ratastoolid, pesemistoolid jms). Krabikodus on loodud teenuse saajatele hubane ja kodusarnane keskkond (maalid, pildid, kaunistused, lilled, kardinad, sauna- ja puhkeruumid, tegevustuba). Ruumid on avarad ja puhtad. Krabikodul on oma köök, kus valmib toit kolmeks toidukorraks, nädalamenüü on teadetetahvlil. Krabikodus on kasutusel kutsungisüsteem, mis aitab tagada teenuse saajate turvalisuse. Hooldustoimingud ning muud vajaminevad teenused on korraldatud, teenuse saajatele on koostatud hooldusplaanid. Krabikodu kodulehel on põhjalik teave hooldusteenusest, täiendavatest teenustest (intervall hooldusteenus, päevahoid, päevakodu) ning asutuse visioonist ja väärtustest. Koostatud on Krabikodu kodukord (sh päevakava), privaatsustingimused ning külastajate meelespea. Paikvaatlusel nähtus, et hooldusteenuse osutamise tegevuskohas on tagatud turvaline keskkond, korraldatud on teenuse saajate majutamine ja toitlustus ning teostatakse abivajadusest lähtuvaid hooldustoiminguid. Hooldusteenusel viibis 36 teenuse saajat (esimesel korrusel 19 teenuse saajat ja teisel korrusel 17 teenuse saajat). Vahetult teenust osutasid 4 hooldustöötajat, kellest kaks töötavad 24 tunnises töövahetuses. Lisaks on päevasel ajal tööl hooldusjuht, pesija, tegevusjuhendajad, puhastusteenindajad ning muu personal. SKA seisukoht: Hooldekodu on lähtunud ÜHteenuse osutamisel SHS § 20 lõigetest 1-3 ning teenuse osutamisel on järgitud kvaliteedipõhimõtteid. Tunnustust väärib, et Krabikodus on planeeritud töötajate arv selliselt, mis võimaldab teenuse saajatele personaalsemat lähenemist. 3.2. SHS § 20 lõike 4 alusel on sotsiaalkaitseminister kehtestanud täpsustatud nõuded väljaspool kodu osutatavale üldhooldusteenusele. Määruse § 2 sätestab nõuded teenuse sisule, kus määratletud on hooldustoimingud (isikuhooldustoimingud, terviseseisundiga seotud toimingud ning füüsilise, vaimse ja sotsiaalse aktiivsusega seotud toimingud), mida tuleb lähtudes teenusesaaja abivajadusest talle osutada. Hooldustoimingute teostamisel tuleb arvestada teenusesaajate privaatsuse, tahte ja võimekusega. Hooldekodul on hooldustoimingute tegemisel

3

selgitamiskohustus ja teenusesaajate lähedaste viivitamata teavitamiskohustus. Hooldekodul tuleb võimaldada lähedastel tutvumist teenusesaaja hooldusplaaniga. 3.2.1. Määruse § 2 lõigete 1 – 4 nõuded Krabikodu hooldusplaanid sisaldavad põhjalikku abivajaduse hindamist teenuse saaja igapäevategevuste kohta. Kontrollitud viies hooldusplaanis on osaliselt kirjeldatud konkreetsed tegevused, mis lähtuvad teenuse saaja abivajadusest (vt punkti 3.3.). Hooldustoimingute teostamisel kasutavad hooldustöötajad sirme või statsionaarselt paigaldatud kardinaid. Hooldusjuhi sõnul võimaldatakse teenuse saajale vajadusel ka omaette olemist muudes tegevusruumides (vabaaja ruum soolakivi seinaga), kust avaneb vaade looduskaunile keskkonnale. Hooldekodus on tagatud teenuse saaja tahte ja võimekusega arvestamine ning selgitamiskohustus. Töötajate sõnul enne hooldustoimingu teostamist selgitatakse teenuse saajale selle sisu, arvestatakse tema tahte ja võimekusega tegevustes osalemisel, kuid samas motiveeritakse koostööle. Kui teenuse saaja seisundis (tervise- või muu olukord) on ilmnenud oluline muutus, siis hooldustöötaja teavitab sellest hooldusjuhti või meditsiiniõde. Hooldekodu juhataja võtab ühendust teenuse saaja lähedasega samal päeval või hiljemalt järgmisel päeval. Teenuse saajate lähedastega (vestlus kolme lähedasega) vestlustest selgus, et teave teenuse saaja olukorra kohta on alati olemas ning lähedased suhtlevad ka ise aktiivselt Krabikodu juhiga. Teenuse saajate lähedaste selgituste kohaselt ei ole nad teadlikud hooldusplaanist, kuid täitsid põhjaliku dokumendi teenuse saaja abivajaduse kohta. 3.2.2. Määruse § 2 lõike 5 nõuded Krabikodus on tagatud teenuse saajatele abi ja juhendamine söömisel ja joomisel. Krabikodu köögis valmib toit kolmeks põhitoidukorraks ja õhtu ooteks. Vajadusel valmistatakse eritoitu, püreestatud toitu ja võimalusel arvestatakse teenuse saaja toidu eelistustega. Toitu söövad teenuse saajad kas söögisaalis või oma toas ning hooldustöötajad abistavad suure hooldusvajadusega teenusesaajaid söömisel. Veega täidetud joogitopsid või joogipudelid olid teenusesaajate käeulatuses olemas. Hooldustöötajad tuletavad teenuse saajatele vedeliku tarbimist meelde ja pakuvad voodikesksetele teenusesaajatele juua vähemalt kahe tunni järel. Hooldekodu on korraldanud teenusesaajatele abi riietumisel, riiete pesemisel ja jalanõude korrashoiul. Teenusesaajad saavad kanda isiklikke riideid ja jalanõusid. Hooldustöötajad abistavad igal päeval teenuse saajaid liikumisel ja asendivahetustel (nt istuvasse asendisse tõusmisel) ning abivahendite kasutamisel (olemas liikumisabivahendid, tõstuk ja hooldustööks vajalikud abivahendid). Hooldustöötajad abistavad ja juhendavad teenusesaajaid suuhügieenitoimingute tegemisel, vajadusel puhastavad proteesid. Tualetitoimingutes on teenuse sajaatele abi ja juhendamine tagatud, olemas on invatualett, mähkmeid vahetatakse vastavalt teenuse saaja vajadusele, toas on potitoolid. Üle keha pesemine toimub vähemalt üks kord nädalas ja siis vahetatakse ka teenuse saaja riided ja voodipesu (vajadusel sagedamini) ning korrastatakse küüned ning meestel teostatakse habemehooldus. Lisatasu eest on võimalik saada iluteenuseid (juuksur, maniküür, pediküür jms), psühholoogi ja logopeedi teenuseid. Hingelist tuge pakub hingehoidja. Krabikodus on kasutusel erinevate hooldustoimingute teostamiseks jälgimislehed, nt vedeliku ja toidu manustamine, pesemisgraafik, kukkumiste registreerimine, logiraamat jms. Hooldusjuhil on koostatud suure hooldusvajadusega teenuse saajate (individuaalselt) kohta üksikasjalik teave vajaminevatest hooldustoimingutest ja tegevustest. Samuti on markertahvlil kirjas, milliseid täiendavaid toiminguid tuleb hooldustöötajatel töövahetuse jooksul teha. 3.2.3. Määruse § 2 lõike 6 nõuded Krabikodus töötab meditsiiniõde neli päeva nädalas (tööaeg vastavalt teenuse saajate arvule). Meditsiiniõe ülesandeks on teostada õendusprotseduure (sidumised, kateetri/stoomi vahetus, süstimised vms), jälgida teenuse saajate üldseisundit, teha koostööd teenuse saaja perearstiga teenuse saaja raviskeemi järgimiseks. Lamatiste ennetamiseks rakendatakse teenuse saajate aktiviseerimist, naha hooldust, vajadusel asendivahetust ja lamatiste vastast madratsit. Meditsiiniõe ja hooldustöötajate vaheline koostöö on hea, teavet vajaminevatest terviseseisundiga seotud toimingutest jagatakse kas suuliselt või kirjalikult (nt markertahvel). Hooldustöötajad jälgivad teenuse saajate üldseisundit ning muutuse ilmnemisel antakse sellest koheselt meditsiiniõele teada või kutsutakse kiirabi (olemas juhend kiirabi kutsumiseks). Käsimüügiravimite andmine tuleb hooldustöötajatel töölehele kirja panna, lisaks ka

4

logiraamatusse. Hooldustöötajatel tuleb vajadusel mõõta teenuse saajate vererõhku, kehatemperatuuri ja veresuhkrut ning teostada muid toiminguid vastavalt oma pädevusele (nt salvide määramised, silmatilkade kasutamine). Hooldustöötajad oskavad anda esmast abi teenuse saajale kuni kiirabi saabumiseni. 3.2.4. Määruse § 2 lõike 7 nõuded Hooldekodus töötab kaks tegevusjuhendajat, kes viivad läbi päevategevusi teenusesaajatele (sh voodikesksetele teenuse saajatele). Päevategevuste kava on leitav teadetetahvlilt. Tegevusjuhendajate ülesandeks on motiveerida teenuse saajaid vabaaja tegevustes osalema ja tegevusi läbi viima. Krabikodul on eraldi tegelustetuba ja puhketuba soolaseinaga. Läbiviidavateks tegevuseks on ühine võimlemisring, laulu-, luule- ja vestlusringid, käelised tegevused, lauamängude mängimine, värskes õhus viibimine jms. Krabikodu võimaldab teenuse saajate lähedastel paindlikku külastamisvõimalust, kuid arvestada tuleb teenuse saajate päevakava, hooldustoimingute teostamisega ja haiguspuhangutest tingitud piirangutega. Hooldustöötajad abistavad teenuse saajaid telefoni kasutamisel ja õue viimisel. Kui teenuse saaja vajab transporti, siis Krabikodu korraldab transpordi (teenuseosutaja transport, haigla transport või sotsiaaltransport). Teenuse saajate ja nende lähedastega vestlustest selgus rahulolu teenuse osutamise kohaga ja hooldusteenuse osutamisega (hooldustöötajate töö). Muret tunti dementsusega teenuse saajate pärast kuna välisuks on avatud. SKA seisukoht: Hooldekodu on täitnud määruse § 2 lõigetes 1–7 sätestatud nõuded ja järgib teenuse osutamisel kvaliteedipõhimõtteid. 3.3. SHS § 21 sätestab hooldusplaani koostamise kohustuse ja hooldusplaani sisu. SHS § 21 lõike 1 kohaselt peab kohaliku omavalitsuse üksus (KOV) inimese ÜHteenusele suunamise haldusaktis (nt korraldus) või halduslepingus koos teenust saava inimese ja teenuse osutajaga määrama kindlaks toimingud, mis tagavad inimesele turvalise keskkonna ja toimetuleku (sh põhivajaduste katmise). Võru Vallavalitsuse sotsiaaltöötajaga vestlusest selgus, et hooldusteenusele suunamisel koostatakse haldusakt teenuse rahastamise kohta. Tartu Linnavalitsus koostab haldusakti, mis sisaldab teavet isiku abivajadusest ja hooldusteenuse rahastamisest. Järelevalvemenetluses kontrollis SKA viie hooldusplaani vastavust SHS § 21 lõigetes 2-5 sätestatud nõuetele. Lõike 2 kohaselt tuleb teenuseosutajal koostöös teenuse saajaga või kui teenuse saaja pole kontaktne, siis teenuse rahastajaga, koostada 30 päeva jooksul teenuse alustamisest arvates hooldusplaan. Krabikodu koostab hooldusplaanid tähtaegselt. Hooldekodu juhataja selgituste kohaselt kogub tema esmase teabe teenuse saaja abivajadusest. Hooldusplaani protsessi eest vastutab hooldusjuht, kes kavandab meeskonnaliikmed hooldusplaani koostamisse. Teenuse saajal või tema lähedasel tuleb täita põhjalik ankeet teenuse saaja toimetuleku ja vajaduste kohta. Hooldusjuhi selgituste kohaselt tuleb hooldustöötajatel anda teavet teenuse saaja toimetulekust, et teenuse saajale koostatav hooldusplaan oleks isikukeskne. Meditsiiniõde koostab õendusloo ja annab juhised tervishoiuteenusteks (raviskeemi järgimine, liikumis soovitused, vererõhu näitajate kontrollimine jms). Hooldusplaanid on sõnastatud isikukeskselt. Krabikodu hooldusjuht kaasab hooldusplaani koostamisse nii teenuse saaja ja/või tema lähedase, meditsiiniõe ja hooldustöötajad, kuid allkirjastab hooldusplaani vaid ise. Krabikodu hooldusplaanides on olemas põhjalik teave teenuse saaja abivajadusest ja selle ulatusest ning täiendavast teabest tegevuste teostamisel (märkused). Hooldusplaani tegevus- ja toetusplaan (peatükk IV) sisaldab hooldusteenuse eesmärke ja mõningaid eesmärgist lähtuvaid tegevusi (füüsiline, psüühiline ja sotsiaalne tegevus, toimetulek eneseteenindusega, tervishoiuteenuste vajadus, muud kokkulepped), kuid tegevuste sagedust ei ole määratletud iga tegevuse puhul. Näiteks: A. O. võtab ravimeid regulaarselt ja korrapäraselt; J. J. osaleb kuulajana lugemisringis. SKA juhib tähelepanu, et hooldusplaan peab sisaldab konkreetseid toiminguid ja tegevusi, mis tagavad teenuse saaja abivajaduse, tema oskuste ja võimekuse paranemise või säilimise. Näited: 1) A.T. abivajaduse hindamisest selgub, et ta vajab abi üle keha pesemisel, siis konkreetne tegevus hooldusplaanis on abistamine üle keha pesemisel (selja piirkond) sagedusega üks kord

5

nädalas ja teenuseosutaja hinnang tegevuse elluviimise kohta selgitaks, mil määral on A. T. võimeline ise end pesema. 2) J. J. vajab abi suuhügieenitoimingutes, mistõttu konkreetseks tegevuseks on suuhoolduse teostamine, sagedus 1-2 korda päevas ning teenuseosutaja hinnangu kohaselt teostab hooldustöötaja J. J. suuhoolduse. Konkreetsed tegevused ja nende sagedus hooldusplaanis võimaldavad hooldustöötajatel oma tööd teha lähtudes teenuse saaja individuaalsest abivajadusest. Lisaks on oluline mõista teenuse saajal ja/või tema lähedasel, milliseid hooldustoiminguid hooldusteenuse raames osutatakse (nt ka hooldusvajaduse ümberhindamisel). Krabikodu on hooldusplaanid ülevaadanud vähemalt üks kord poolaastas (iga kuue kuu järel). SKA seisukoht: Hooldekodu on SHS § 21 sätestatud nõuded täitnud, kuid hooldusplaanid vajavad korrigeerimist konkreetsemaks. Hooldusplaanis tuleb sõnastada teenuse saaja abivajadusest lähtuvalt konkreetsed tegevused ja/või toimingud, tegevuste ajakava ning hinnang teenuseosutaja tegevuse kohta. 3.4. SHS § 22 sätestab teenuseosutaja kohustuse tagada ööpäevaringselt personali olemasolu, kelle kvalifikatsioon ja koormus võimaldavad tegevusi ja toiminguid viisil, mis on kindlaks määratud hooldusteenust saavate isikute hooldusplaanis. Hooldusteenust osutavad vahetult hooldustöötaja ja abihooldustöötaja, viimase tööd juhendab hooldustöötaja. SHS § 22 lõike 5 kohaselt ei tohi hooldusteenust vahetult osutada isik, kelle karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest võib ohtu seada teenusesaaja elu, tervise ja vara. Krabikodus töötavad 13 vahetult teenust osutavat töötajat, kaks tegevusjuhendajat, hooldusjuht, meditsiiniõde ja Krabikodu juhataja. Tunnustust väärib, et Krabikodus on juba käesolevalt planeeritud hooldustöötajaid igal ööpäeval enam, kui seda määruse § 3 (jõustub 01.07.2026) sätestab. Igal ööpäeval on tööl neli hooldustöötajat, kellest kaks töötavad 24 tundi ja kaks 15 tundi (kell 6.00-21.00). Teenusesaajaid kokku oli 36. Tööpäeviti kella 8.00st kuni 16.00ni on eraldi tööl abihooldustöötaja-pesija, tegevusjuhendajad ja puhastusteenindaja. Samuti on eraldi töötaja, kes tegeleb teenuse saajate pesemisega saunas (üks kord nädalas). Krabikodus ei tööta abihooldustöötajad iseseisvalt, vaid nende tööd on juhendamas hooldustöötaja (tööajatabelid 01.12.2024- 04.02.2025). Hooldustöötaja on erialase ettevalmistusega töötaja, kes on omandanud tööks vajalikud teadmised ja oskused abivajaja hooldamiseks, juhendamiseks hooldusplaani alusel. Abihooldustöötaja ei oma mitmekülgseid teadmisi ja praktilisi oskusi, mida hooldustöötaja on omandanud hooldustöötaja kutse saamisel või koolituse läbimisel. Krabikodu juhataja kontrollib hooldustöötajate karistatuse puudumist hooldustöötaja tööle asumisel (SHS § 22 lõige 5) ja teostab päringu kord aastas. SKA seisukoht: Hooldekodu on lähtunud SHS § 22 nõuetest. 3.5. SHS § 221 lõike 6 kohaselt tuleb hooldusteenuse osutajal avalikustada teenuskoha maksumus ja käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud hooldustöötajate ja abihooldustöötajate tegelike kulude maksumus ühe teenusesaaja kohta. Krabikodu hinnakirja kohaselt kujuneb hooldusteenuse hind lähtudes teenusesaaja hooldusvajadusest. Hoolduse tasemeid on neli. Hetkel on baashinnaks 1475 eurot ning iga järgnevale hooldustasemele lisandub 100 eurot. Teenuse hinnale lisanduvad ka teenuse saaja tegelik kulu ravimitele ning lähtudes vajadusest kulu transpordile. Hoolduspersonali kulu ühe teenuse saaja kohta on 786 eurot kuus. Krabikodu juhataja sõnul on hoolduskulude arvestamisel võetud aluseks hooldustöötajate tööjõukulud, tööriietuse ja isikukaitsevahendite kulud, tervisekontrolli ja vaktsineerimise kulud ning koolituste kulud. Rahandusministeerium on koostanud hoolduskulu mudeli soovitusliku näidiskalkulaatori. Võttes arvesse, et Krabikodus töötab kokku 13 hooldustöötajat, arvutab näidiskalkulaator hoolduskulu ühe teenusesaaja kohta 635 eurot kuus. Kalkulaatoris on hooldus- ja abihooldustöötaja töötasudena arvesse võetud meditsiinisüsteemis töötavate hooldus- ja abihooldustöötajate töötasud.

6

SKA seisukoht: Hooldekodu on täitnud SHS § 221 lõike 6 nõude. 3.6. Majandustegevusnõuete täitmine MSÜS § 30 lõike 2 kohaselt on tegevusloa omajal kohustus teavitada tegevusloa väljaandjat (SKA) tegevusloa kontrolliesemega seotud asjaolude ja kõrvaltingimustega seotud asjaolude muutumisest viivitamata, kuid hiljemalt viie tööpäeva jooksul. See tähendab, et teenuseosutaja peab teavitama SKAd muudatustest vahetu hooldusteenuse osutajate hulgas (hooldustöötaja või abihooldustöötaja töölt lahkumisest või tööle vormistamisest). SKA-l peab olema võimalus kontrollida vahetu hooldusteenuse osutaja vastavust nõuetele ning teenuseosutajal peab olema kindlus, et hooldusteenust osutavad nõuetele vastavad hooldustöötajad ja abihooldustöötajad, kes kõik on kajastatud tegevusloal.

Krabikodus osutasid vahetult teenust kümme töötajat (M. K., M. V., K.-A. V., A. R., K. K. J. J., Ü. V., V. Z., T. T., ja K. F.), kelle vastavust SHSis sätestatud nõuetele ei olnud võimalik MTRist kontrollida. Nimetatud töötajatega on Krabikodu sõlminud töösuhte oluliselt varem kui viis tööpäeva tagasi, nt M. K. tööleping on sõlmitud 01.08.24; M. V. alustas Krabikodus töötamist 07.09.24; T. T. töötamise alguskuupäev on 01.01.25.

SKA seisukoht: Hooldekodu ei täitnud MSÜS § 30 lõikes 2 sätestatud nõuet. IV. ETTEPANEKUD/SOOVITUSED 4.1. Hooldusplaani koostamise juhistega ja näidis hooldusplaaniga saate tutvuda SKA kodulehel. 4.2. Soovitame Hooldekodul teha koostööd Dementsuse Kompetentsikeskusega (ekspertnõustamine asutustele), et saada nõustamist dementsusega inimestele sobiva keskkonna loomises. 4.3. Tutvustada hooldusplaani teenuse saajale ja/või teenuse rahastajale (nt lähedane, kohalik omavalitsus) ning märkida hooldusplaani isikud, kes on kaasatud hooldusplaani koostamisse.

(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Plato peaspetsialist (järelevalve)