Vastus

Endla 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee

Registrikood 70003218

Kliimaministeerium

[email protected]

Suur-Ameerika 1

15006, Tallinn

Teie 31.01.2025 nr 1-4/25/511

Meie 04.03.2025 nr 2-2/2025/0261

Arvamus ehitusseadustiku ja sellega

seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse

eelnõule

Kliimaministeerium esitas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA)

arvamuse avaldamiseks ehitusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse

eelnõu (edaspidi eelnõu).

TTJA on eelnõuga tutvunud ja tänab võimaluse eest arvamust avaldada. TTJA tähelepanekud ja

ettepanekud eelnõuga seoses on alljärgnevad. Paksus kirjas on eelnõu või kehtiva seaduse sätete

sõnastustesse TTJA poolt tehtud muudatused.

1. Eelnõu § 1 punkt 6. EhS §-i 5 muudetud sõnastusest peaks olema üheselt arusaadav, et

ehitusprojekt peab sisaldama ka ehitamiseks vajalikku teavet. Praegusest sõnastusest võib

tekkida vale arusaam, et ehitamiseks ei ole ehitusprojekt vajalik.

TTJA sõnastuse ettepanek on: „Ehitusprojekt on projekteerimise käigus koostatud terviklik

teabekogum, mis sisaldab ehitamiseks vajalikku teavet ning võimaldab hinnata ehitise ja

ehitamise nõuetele vastavust. Asjakohasel juhul kajastab ehitusprojekt ka ehitise kasutamiseks

ja korrashoiuks vajalikku teavet.“.

2. Eelnõu § 1 punkt 8. EhS-i lisatava § 91 lõikes 1 peaks täiendavalt olema viide ligipääsetavusele

kui sotsiaalselt olulisele kriteeriumile, mis tagab ehitiste kasutajate võrdsema kohtlemise.

TTJA ettepanek on sõnastada säte järgmiselt: „(1) Kestliku ja kvaliteetse ehitatud keskkonna

projekteerimisel, ehitamisel ning kasutamisel arvestatakse asukoha eripära ja konteksti,

ehitise ligipääsetavust, kohandatavust, mitmekesisust ning esteetilist sobivust.“.

3. Eelnõu § 1 punkt 24. EhS § 17 lõike 1 muudetud sõnastuses peaks jääma kasvõi kaudne viide

kasutusjuhendile, kuna teatud tehnosüsteemida (nt gaasipaigaldis) ja seadmete (nt lift) ohutuse

ja korrashoiu tagamiseks on vajalikud õiged kasutustingimused (nt gaasipaigaldise puhul

toimiv ventilatsioon, liftis teatud tegevuste keeld vms). Samuti peaks asjakohasel juhul olema

ehitise või selle osa auditi kohustuslikkuse märkimine hooldusjuhendis kohustuslik.

TTJA sõnastuse ettepanek on: „(1) Hooldusjuhend sisaldab ehitisse paigutatud tehnosüsteemi,

seadme, toote või erihooldust vajava materjali tootja määratud korrashoiunõudeid, arvestades

ehitise kasutamise eripära. Asjakohasel juhul peab hooldusjuhend sisaldama ka teavet

2 (5)

ehitise või selle osa auditi kohustuslikkuse kohta ning ehitise või selle osa nõuetekohaseks

kasutamiseks ja korrashoiuks vajalikku muud teavet.“.

4. Eelnõu § 1 punkt 26. EhS § 26 lõikele 1 lisatav fraas „või kui seaduses ei ole sätestatud teisiti“

on vastuolus seletuskirjas toodud mõttega. Nimetatud fraas tähendab oma olemuselt

projekteerimistingimuste nõude välistamist, kui mingi seadus projekteerimistingimuste

andmist ette ei näe. Seletuskirjas on silmas peetud võimalust projekteerimistingimusi anda ka

muudel juhtudel (nt uue sideliinirajatise puhul, mis ei ole ehitusloakohustuslik), mistõttu

tuleks nimetatud fraas asendada fraasiga „või kui seadus sätestab teisiti“.

Seega TTJA sõnastusettepanek on: „(1) Projekteerimistingimused on vajalikud

ehitusloakohustusliku hoone või ehitusloakohustusliku olulise avaliku huviga rajatise

(edaspidi käesolevas peatükis oluline rajatis) ehitusprojekti koostamiseks, kui puudub

detailplaneeringu koostamise kohustus või kui seadus sätestab teisiti.“.

5. Eelnõu § 1 punkt 37. EhS § 27 lõike 3 muudetud sõnastus peaks sisaldama ka võimalust EhS-i

teistes sätetes või muus seaduses (nt rakendusseadus) ette näha projekteerimistingimuste

andmine eriplaneeringute täiendamiseks või avalikku veekogusse ehitatavatele ehitistele

lisatingimuste seadmiseks. Näiteks EhSRS § 13 lõige 4 võimaldab

projekteerimistingimustega täpsustada riigi eriplaneeringut.

TTJA teeb ettepaneku sõnastada säte järgmiselt: „(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel ei

anta projekteerimistingimusi detailplaneeringus kehtestatud planeeringulahenduse

olemuslikuks muutmiseks, üldplaneeringut muutva detailplaneeringu täpsustamiseks

üldplaneeringut muutvas osas, avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendatud või kaldaga

funktsionaalselt seotud ehitistele lisatingimuste andmiseks ega riigi või kohaliku omavalitsuse

eriplaneeringu täiendamiseks, kui seadus ei sätesta teisiti.“.

6. Eelnõu § 1 punkt 69. EhS § 80 lõike 3 punkti 1 muudatuse kohta seletuskirjas antud selgituse

viimasesse lõiku tuleks eritüüpi liftide loetelusse lisada ka platvormliftid ja kruviliftid, et

paremini näitlikustada liftide erinevaid tüüpe.

Nimetatud lõigu sõnastusettepanek on: „Võttes arvesse eeltoodut ja seda, et liftide hulka

kuuluvad ka eritüüpi liftid, nagu invaliftid, platvormliftid ja kruviliftid, teeme õigusselguse

huvides ettepaneku asendada nõue lifti üle 15-kraadine kaldenurk, mis on iseenesest

mõistetav, lifti tõstekõrgusega 2,5 m. Tõstekõrgus 2,5 m on kooskõlas ka auditikohustuse

nõudega ja ei lähe vastuollu eluruumi kõrgusega.“.

7. Eelnõu § 1 punkt 80. TTJA hinnangul tooks EhS § 99 lõike 1 muudatus endaga kaasa

halduskoormuse olulise suurenemise, kuna enamuse planeeringute (sh riigi eriplaneeringud)

lahendused ei ole üldjuhul kinnistute täpsusega nagu on detailplaneeringud. Seetõttu teeb

TTJA ettepaneku jätta säte muutmata ja kehtiv sõnastus alles.

8. Eelnõu § 1 punkt 85. EhS-i lisatav § 1011 sätestab muu hulgas riigiteele kasutusloa andmise

pädevuse, kuid EhS-i lisas 2 ei ole avalikult kasutatav tee kasutusloa kohustusega. Tegemist

on ebakõlaga, mis tuleks lahendada sätete ümbersõnastamisega või lisasse 2 avalikult

kasutatava tee kasutusloa kohustuse lisamisega vähemalt tee rajamise korral. Avalikes huvides

on pigem kasutusloa kohustuse lisamine, kuna avalikult kasutatava tee kasutusloa andmine

annab avalikkusele ja puudutatud isikutele üheselt selge indikatsiooni, et ehitamine on

lõppenud ja tee on valmis. Kehtiv regulatsioon, mis ei näe ette avalikult kasutatavale teele

kasutusloa andmist, jätab puudutatud isikud ilma ühest vaidlustamise võimalusest, kuna

puudub haldusakt, mida vaidlustada. Samuti on avalikkuse ja puudutatud isikute jaoks

õiguslikult ebaselge ajahetk, mil tee on valmis ja see ei ole enam käsitletav ehitusobjektina.

3 (5)

9. Eelnõu § 1 punkt 89. EhS §-i 1136 lisatava lõike 4 kohta seletuskirjas antud selgituse teine

lõik (seletuskirja lk 43 all) tuleb eemaldada, kuna sellel ei ole sättega puutumust ja see käib

hoopis eelnõu § 1 punktiga 90 tehtava EhS § 11310 lõike 8 muudatuse kohta, korrates seda.

EhS §-i 1136 lisatava lõikega 4 ei anta TTJA-le kaalutlusõigust uue konkursi korraldamisel,

vaid säte välistab konkureerivate taotluse esitamise ja seetõttu ka konkursi korraldamise.

10. Eelnõu § 1 punkt 107. Kuna EhS lisad 1 ja 2 kehtestatakse uues sõnastuses, teeb TTJA

ettepaneku mõlema lisa tabelites muuta alajaotiste „Sadama- ja avalikus veekogus kaldaga

püsivalt ühendatud ehitis“ ja „Avalikus veekogus kaldaga püsivalt ühendamata ehitis,

sealhulgas kaldaga funktsionaalselt seotud ehitis“ asukohta ja viia need tabelite lõppu. Kuna

avalikku veekogusse ehitatakse reeglina ka ehitisi, mis on toodud teiste alajaotiste all (nt

elektritootmisrajatis üle 100 kW = meretuulepark; 50 kV ja kõrgema pingega veekaabelliin =

Eest-Läti elektriühendus jne; kalasump = avamere kalakasvatuse kalasump), on oluline

rõhutada, et avalikku veekogusse ehitatavad ehitised on teiste ehitistega võrreldes eriehitised,

millele rakenduvad karmimad nõuded ja mille ehitamise eeltingimuseks on hoonestusluba.

Sellest tulenevalt tuleks seletuskirja vesiviljelusrajatiste peatükist (seletuskirja lk 52)

eemaldada hoonestusloaga seotud selgitus. Avalikku veekogusse ehitatavate hoonestusloa

kohustuslike ehitistele peab jääma ehitusloa nõue, kuna EhS § 11322 lõikest 1 tulenevalt

hakatakse hoonestustasu arvestama ehitusloa andmisest. Juhul, kui mingi ehitise puhul

kaotatakse ehitusloa nõue ära, tuleb ette näha vastav hoonestustasu arvestamise erisus ja

sellest tulenevalt muuta EhS §-i 11322.

11. Eelnõu § 1 punkt 107. TTJA teeb ettepaneku EhS lisades 1 ja 2 muuta alajaotise

„Raudteerajatis“ ehitise „(Raudtee)sild, -viadukt, -tunnel, jalakäijate tunnel, suuruluki tunnel

või viadukt“ puhul tegevus „Üksiku osa asendamine samaväärsega“ vastavalt ehitusteatise ja

ehitusprojekti ning kasutusteatise ja ehitusprojekti kohustuslikuks.

12. Eelnõu § 1 punkt 107. TTJA juhib tähelepanu, et EhS lisas 2 on alajaotises „Tee“ ehitise „Sild,

viadukt, tunnel, suuruluki tunnel või viadukt“ tegevuste „Laiendamine“ ja „Üksiku osa

asendamine samaväärsega“ kasutusloa ja -teatise kohustused ilmselt vahetusse läinud.

13. Eelnõu § 1 punkt 107. TTJA hinnangul on EhS lisas 2 alajaotise „Soojus-, veevärgi- ja

kanalisatsioonitorustik“ ehitise „Ühisveevärgi- ja -kanalisatsioonitorustik“ tegevuses „Üksiku

osa asendamine samaväärsega“ ehitusprojekti nõue üleliigne, kuna lisas 1 vastava tegevuse

ehitusteatise juures ehitusprojekti nõuet ei ole.

14. Eelnõu seletuskirjas tuleks viide Maa-ametile läbivalt asendada viitega Maa- ja

Ruumiametile.

15. Eelnõu seletuskirja leheküljel 2 tuleb ruumiandmete seaduse muudatuste ettevalmistajana

lisada Maa- ja Ruumiameti aadressiandmete ja kohanimede osakonna juhataja Mall Leht

([email protected], +372 5694 9693), kuna just tema koostas vastavad

sõnastusettepanekud.

TTJA täiendavad ettepanekud eelnõuga muudetava EhS-i muutmiseks on järgmised:

1. Muuta EhS-i § 612 lõikes 6 sätetatud võrguvaldaja definitsiooni ja viia see vastavusse

direktiivi 2014/61/EL artikli 2 punktis 1 sätestatud võrguoperaatori definitsiooniga, eelkõige

alapunktis b sätestatuga, mis on EhS-i üle võetud kitsamalt. Direktiivi 2014/61/EL artikli 2

punkti 1 alapunktis b sätestatust kitsam regulatsioon tähendab, et võrguvaldajaks ei saa pidada

isikut, kes valdab füüsilist taristut, mille eesmärk on osutada näiteks trammitranspordi teenust,

ja seega ei kohaldu säte Aktsiaseltsile Tallinna Linnatransport, kes on Tallinna linna

trammiteede valdaja.

4 (5)

TTJA sõnastusettepanek on: „(6) Võrguvaldaja on sideettevõtja või muu ettevõtja, kes valdab

füüsilist taristut, mille kasutuseesmärk on osutada gaasi, elektri, kütte või vee tootmise,

transpordi või jaotamise teenust, kusjuures elektri tootmise, transpordi ja jaotamise teenus

hõlmab tänavavalgustust ning vee tootmise, transpordi ja jaotamise teenus hõlmab heitvee ja

reovee kõrvaldamist või puhastamist ning äravoolusüsteemi. Võrguvaldaja on samuti isik, kes

valdab raudteeinfrastruktuuri, maanteed, sadamat, lennujaama või muud füüsilist taristut,

mille eesmärk on osutada transporditeenust.“.

2. Muuta EhS § 113¹ lõike 4 teist lauset selliselt, et ehitiste kogumis olevate üksikute ehitiste

vahelist kuni 1000-meetrist vahemaad ei loetaks koormatavaks alaks, kui avalikku veekogu

koormatakse veekaabelliini, torujuhtme või muu samaväärse kaldaga ühendatud tehnovõrgu

või -rajatisega. Kuna koormatava ala suuruse järgi toimub hoonestustasu maksmine, siis

kehtiva regulatsiooni kohaselt tuleb nn joonehitise, mis koosneb näiteks neljast merekaablist,

puhul väga suurt hoonestustasu maksta. TTJA hinnangul ei ole selliste ehitiste puhul

otstarbekas maksta hoonestustasu vahepealse tühja ala eest.

TTJA sõnastusettepanek on: „(4) Avaliku veekogu koormatava ala moodustab ehitise ja selle

teenindamiseks vajalike rajatiste alune pind. Ühe hoonestusloa alusel ehitatava ehitiste, välja

arvatud veekaabelliinid, torujuhtmed või muud samaväärsed kaldaga ühendatud

tehnovõrgud või -rajatised, kogumi puhul loetakse koormatavaks alaks ka üksikute ehitiste

vaheline kuni 1000-meetrine vahemaa, mida arvestatakse ehitiste laiusgabariidist lähtuvalt.

Tuuleelektrijaama ehitisealuse pindala hulka arvestatakse ka tuuleelektrijaama koosseisu

kuuluvate üksikute tuulikute vahelised kuni 1000-meetrised vahemaad, mida arvestatakse

tuulikute laiusgabariidist lähtuvalt, ja tuuleelektrijaama teenindamiseks vajalike rajatiste

ehitise alune pind.“.

3. EhS §-is 11317 sätestatud eelkontrolli kohustus tuleks kehtestada ka hoonestusloa taotluse

esitanud äriühingus olulise osaluse võõrandamisel ja ka äriühingu ettevõtte (käitise), mis on

seotud hoonestusloa taotlusega, üleminekul. EhS § 11313 lõike 1 punkti 4 kohaselt tuleb

hoonestusloa andmisest keelduda, kui taotletava hoonestusloa tingimused, mille hulka kuulub

ka hoonestusloa omanik, on vastuolus riigi julgeolekuhuvidega. Seetõttu on oluline

hoonestusluba taotleva äriühingu või selle käitise omaniku vahetumisel või omanikeringi

suurenemisel kontrollida isikute sobivust võimalikult varajases menetlusstaadiumis.

4. Muuta EhS § 130 lõike 2 punkti 2 ja lõike 3 punkti 2 selliselt, et ehitise ohutuse kontrollimine

kogu elukaare vältel oleks üldreeglina kohaliku omavalitsuse (edaspidi KOV) kohustuseks

ning TTJA-le jääks pädevus avalikku ruumi vahetult ohustada võivate ehitiste ohutuse

kontrollimiseks. Praegu on olukord muutunud selliseks, kus KOV-id suunavad kasutusel

olevate hoonete järelevalvemenetlused TTJA-le, aga TTJA-l ei ole ressurssi, et tegeleda

menetlustega, mille tegelik sisu on korteriomaniku ja -ühistu halvad suhted näiteks vahelagede

teemal. Selliste menetluste tõttu jääb TTJA-l vähem aega tegeleda avalikkust mõjutavate

juhtumitega (nt Euroopa kooli saalilae varing, Hara sadama ehitise varing).

TTJA ettepanek on EhS § 130 lõike 3 punkt 2 sõnastada järgmiselt: „2) käesoleva paragrahvi

lõike 2 punktides 1–5 sätestatud ülesanded ehitise ohutuse kontrollimiseks, kui esineb vahetu

oht avalikule ruumile. Sellega seonduvalt tuleb EhS § 130 lõike 2 punktist 2 eemaldada sõna

„kasutamiseelse“ ja sätte uus sõnastus on: „2) ehitise või ehitamise nõuetele vastavuse

kontrollimine, sealhulgas ehitise ohutuse kontrollimine;“.

5. Muuta EhS § 130 lõiget 2 ja lõiget 3 ning lõiget 6 selliselt, et ehitise kaitsevööndi ja seal

tegutsemise nõuete täitmise kontrollimine oleks maismaal KOV-i ülesanne ning avalikus

veekogus ja majandusvööndis Transpordiameti (edaspidi TRAM) ülesanne. Arvestades, et

5 (5)

Eestis on 79 KOV üksust, kellel on kokku oluliselt rohkem järelevalveametnikke kui TTJA-l,

siis on mõistlik, et järelevalvet oma haldusterritooriumil asuvate ehitiste kaitsevööndite

nõuete täitmise üle teevad KOV-id ise, kes peavad teadma, mis tegevused nende territooriumil

aset leiavad ja seetõttu suudavad nad oluliselt operatiivsemalt nõuete rikkumistele reageerida.

Avalikes veekogudes ja majandusvööndis asuvate ehitiste kaitsevööndi nõuetele vastavuse

kontrollimiseks puudub TTJA-l võimekus. TRAM on selliseks järelevalveks sobivam asutus,

kuna MSOS-ist tulenevalt on TRAM-i pädevuses navigatsiooniteabes avaldatud kaabli või

torujuhtme trassil või kaablialal lähemal kui 0,5 meremiili keelatud tegevuste osas väärtegude

menetlemine.

TTJA ettepanek on tunnistada kehtetuks EhS § 130 lõike 3 punkt 4 ning sellest tulenevalt

lisada EhS § 130 lõikesse 2 punkt 7 järgmises sõnastuses: „7) oma haldusterritooriumil

asuvate ehitise kaitsevööndi ja seal tegutsemise nõuete täitmise kontrollimine.“. Samuti tuleb

EhS § 130 lõikesse 6 lisada punkt 4 järgmises sõnastuses: „4) avalikus veekogus ja

majandusvööndis asuvate ehitise kaitsevööndi ja seal tegutsemise nõuete täitmise

kontrollimine.“.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Martti Kangur

õigusosakonna juhataja

peadirektori ülesannetes

Maiga Liiv

6672076 [email protected]